Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete poole“

(omaalgatuslik arvamus)

(2021/C 341/02)

Raportöör:	Ferre WYCKMANS
Kaasraportöör:	Gonçalo LOBO XAVIER

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	11.5.2021
Vastuvõtmine täiskogus	9.6.2021
Täiskogu istungjärk nr	561
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	187/4/5

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Läbipaistev, digitaalne ja konkurentsivõimeline ringmajanduse põhimõtetest lähtuv riigihangete õiguslik vahend ühes keskkonnahoidlike riigihangetega, nagu on määratletud ELi õigusaktides, kuulub poliitikasse, mille kaudu edendatakse ühtse turu arendamist, kodanikele ja tarbijatele kvaliteetsete kaupade ja teenuste pakkumist ning arendatakse uuenduslikku, arukat, kestlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku Euroopa riigihankekultuuri.

1.2.

Riigihangete haldamine on keskkonnasektorisse tehtavate investeeringute suurendamise, kliimaeesmärkide ja kestliku Euroopa investeerimiskava jaoks keskne ja otsustav tegur.

1.3.

Riigihanked, mis hõlmavad keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikke miinimumkriteeriume, kuuluvad ringmajanduse tegevuskavas esitatud ringmajanduspoliitika kohaldamisalasse.

1.4.

Õigusaktide ja reguleerimise kaudu tuleb ringmajanduse põhimõtetest lähtuvaid riigihankeid toetada mitmesuguste õiguslike vahendite abil, nagu näiteks hankedirektiivid ja sektoripõhised õigusaktid.

1.5.

Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete kasutuselevõtt soodustab ringmajanduse arengut. Paljud uued nõuded põhinevad praegu endiselt vabatahtlikul kohandamisel. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles astuma edasisi samme kohustuslike kokkulepete hulga suurendamiseks. Peale selle on oluline, et õigusraamistik oleks lihtne, arusaadav ja ühtne.

1.6.

Komitee on veendunud, et keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike miinimumkriteeriumide kasutuselevõtt võib parandada kestlike ja ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete lähteolukorda kogu Euroopas.

1.7.

Sellised miinimumkriteeriumid ei takista valdkonna liidreid ega innovatsiooni ega anna avaliku sektori hankijatele põhjust mitte minna miinimumkriteeriumidest kaugemale. Peamine on see, et kohustuslikke miinimumkriteeriume tuleb regulaarselt kontrollida ja ajakohastada, et võtta arvesse tehnoloogia arengut, ning need ei tohi piirata kõrgelennulisemaid osalejaid.

1.8.

Komitee on veendunud, et ringmajanduse põhimõtetest lähtuvad riigihanked võimaldavad ametiasutustel minna hankimisel madalaima hinna kriteeriumist kaugemale ning hinnata pakkumuste kvaliteedi ja ringmajandusega seotud aspekte ning töö kvaliteeti.

1.9.

Komitee leiab, et tööhõive kvaliteet, mis on üks Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetest, peab kajastuma kohustuses sõlmida riigihankelepinguid ettevõtetega, kes värbavad töötajaid kollektiivlepingute alusel või pakuvad kvaliteetseid töökohti siseriiklike õigusnormide alusel, mis lähtuvad riiklikest kokkulepetest sotsiaalpartneritega. Sellega välditakse sotsiaalset dumpingut ja tagatakse aus konkurents.

1.10.

Komitee peab tervitatavaks tasuta juurdepääsetavaid standardseid olelusringi kulu hindamisvahendeid, mille on komisjon juba välja töötanud. Toote või teenuse olelusringi kulu ning hinnast kaugemale ulatuvate kriteeriumide kasutamine, nagu näiteks kvaliteet, kestlikkus ja sotsiaalne mõju, inspireerivad ja julgustavad avaliku sektori hankijaid kasutama riigihankeid positiivse sotsiaalse ja eetilise mõju saavutamiseks.

1.11.

Ülitähtis on suurendada VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete osalemist riigihangetes. Seda oleks võimalik saavutada, kui pakkuda VKEdele tuge pakkumuste tegemisel ning tagada tehnilistes kirjeldustes kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide nõuetekohane tasakaal.

1.12.

Komitee on veendunud, et meetmed muuta sotsiaalklauslite lisamine hangete väljakuulutamisel kohustuslikuks tagavad, et sotsiaalse aspekti hindamine, mis ühes majandus- ja keskkonnaaspektiga moodustab kestliku arengu kolmanda samba, muutub hankemenetluste püsivaks osaks.

1.13.

Niisamuti arvab komitee, et ökomärgised on hea mehhanism, mida kasutada ringlussevõtu aspektide lisamise korral, kuid praegused direktiivid muudavad selle hankija jaoks tarbetult keeruliseks, sest neis rõhutatakse seda, et hankija teab täpselt, mis on kirjas ökomärgisel.

1.14.

1.15.

Komitee jaoks on ülitähtis edendada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete kontseptsiooni kas heade näidete ja tavade laiema levitamise teel või reklaamikampaaniate või vajaduse korral avalike ja koolitusalgatuste kaudu. Vaja on partnerlust ja suuniseid, mille kaudu Euroopa Liidul tuleks toetada suure hankevõrgustikuga platvormi väljatöötamist.

1.16.

Samuti peaksid ELi institutsioonid näitama eeskuju, korraldades ringmajanduse põhimõtetest lähtuvaid riigihankeid ja tutvustades seda valdkonda juhtuuringute abil, et esile tuua kõikidele avaliku sektori hankijatele pakutavaid võimalusi ja eeliseid.

2. Üldised märkused

2.1.

Valitsemissektori aastased kulutused moodustavad umbes 14 % kogu Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist: (1) seetõttu on valitsused Euroopa suurimad tarbijad ja nende kulutused olenevad riigihangetest.

2.2.

2.3.

Ringmajanduse areng on komitee üks peamisi huvivaldkondi. Riigihangete haldamine on keskkonnasektorisse tehtavate investeeringute suurendamise, kestliku Euroopa investeerimiskava (3) ja komitee uue ringmajanduse tegevuskava teemalise arvamuse (4) jaoks keskne ja otsustav tegur.

2.4.

Arvamuse eesmärk on teha ettepanek mitmete erinevate õiguslike vahendite integreerimiseks Euroopa õigusaktidesse, võttes arvesse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete levitamise edendamist, st viies riigihankelepingute põhieesmärgi vastavusse keskkonna ja sotsiaalõiguste kaitsega ning püüdes leida ja valida majanduslikke lahendusi, millel on nende kasutusaja jooksul väiksem keskkonnamõju.

2.5.

Õigusaktide ja reguleerimise kaudu tuleb ringmajanduse põhimõtetest lähtuvaid riigihankeid toetada mitmesuguste õiguslike vahendite abil (keskkonnahoidlike riigihangete miinimumkriteeriumid, valdkondliku lähenemisviisi soodustamine, ökodisaini raamistiku tugevdamine ja ökodisaini käsitlevate määruste tõhustamine, kohustuslik järelevalve), võttes arvesse järgmisi aspekte:

2.5.1.

kvaliteedi ja innovatsiooni edendamine, sealhulgas keskkonna- ja sotsiaalsest perspektiivist;

2.5.2.

kohalikele omavalitsustele nende osutatavate teenuste eest hetkel tekkivate kulutuste vähendamine;

2.5.3.

riigihangete muutmine arukamaks ja tõhusamaks;

2.5.4.

riigihangete kasutamine üleilmsete probleemide lahendamiseks, nagu näiteks kliimamuutused, ressursside nappus ja ebavõrdsus, toetades sotsiaalpoliitikat;

2.5.5.

kestlikumatele ja konkurentsivõimelisematele logistikaahelatele ja ärimudelitele ülemineku kiirendamine;

2.5.6.

suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19 kriisiga seotud hädaolukorras; (5)

2.5.7.

VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete aitamine, et saada juurdepääs suuremale turuosale, edendades samal ajal nende kohalolekut kohalikel turgudel ja veelgi suuremat kohalolekut Euroopa tööstussüsteemides, sest positiivne mõjuring suurendada investeeringuid keskkonnaalastesse uuendustesse ja nõudlust spetsialiseeritud ja kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade järele;

2.5.8.

tarbijate õiguste kaitsmine ja laiendamine ning Euroopa sotsiaalõiguste sambas kehtestatud õiguste tagamise ja õigluse põhimõtete rakendamise parem edendamine.

2.6.

Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete kasutuselevõtt soodustab ringmajanduse arengut. Paljud uued nõuded põhinevad praegu endiselt vabatahtlikul kohandamisel. Järgmine samm on kohustuslike kokkulepete hulga suurendamine. Peale selle on oluline, et õigusraamistik oleks lihtne, arusaadav ja ühtne.

3. Euroopa Liidu keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid

3.1.

Keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike miinimumkriteeriumide kasutuselevõtt võib parandada kestlike ja ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete lähteolukorda kogu Euroopas. Need võivad muuta tehniliste kirjelduste sõnastamise lihtsamaks: need hõlmavad kohustusi, millest ametiasutused peavad kinni pidama, eeliseid keskkonnasertifikaadiga ettevõtetele, boonuseid väärivatele pakkumustele, uusi pakkumuste hindamiskriteeriume ja avaliku nõudluse koondamist, et edendada pakkumuste kvalitatiivset hindamist. On oluline, et sellised miinimumkriteeriumid ei takistaks valdkonna liidreid ega innovatsiooni ega annaks avaliku sektori hankijatele põhjust mitte minna miinimumkriteeriumidest kaugemale. Peamine on see, et kohustuslikke miinimumkriteeriume tuleb regulaarselt kontrollida ja ajakohastada, et võtta arvesse tehnoloogia arengut, ning need ei tohi piirata kõrgelennulisemaid osalejaid. Seni tuleb paindlike mudelite kaudu edendada innovatsiooni.

3.2.

Sotsiaalselt vastutustundlik riigihange seisneb selles, et riigihankelepingute kaudu saavutatakse positiivsed sotsiaalsed tulemused. Sotsiaalselt vastutustundlikel riigihangetel on potentsiaal mõjutada laiemat turgu nii nõudluse kui ka pakkumise aspektist. Arukalt hankides saavad avaliku sektori hankijad edendada tööhõivevõimalusi, inimväärset tööd ning sotsiaalset ja tööturule kaasatust, puudega ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste jaoks paremaid tingimusi, kättesaadavust ning samuti eetilist kaubandust (6).

3.3.

Vastutustundlik ja eetiline hankimine võib suurendada ka nende ettevõtjate profiili, kes on selliste küsimustega kõige paremini kursis, ergutades neid tegelema vastutustundlikuma ja kestlikuma tootmisprotsessi haldamise ja töötajate värbamisega. See muudab sotsiaalselt vastutustundlikud riigihanked strateegiliseks vahendiks sotsiaal- ja tööpoliitika edendamisel. Oluline on rakendada aktiivset poliitikat, mille eesmärk on hõlbustada ja rahastada ettevõtteid, täpsemalt VKEsid, kes kavatsevad selliseid ärimudeleid edendada.

3.4.

Sotsiaalse kestlikkuse aspekt nõuab kindlaid kohustusi, mis hõlmavad riigihankelepingute sõlmimist ettevõtetega, kes värbavad töötajaid kollektiivlepingute alusel või pakuvad kvaliteetseid töökohti siseriiklike õigusnormide alusel, mis lähtuvad riiklikest kokkulepetest sotsiaalpartneritega. Sellega välditakse sotsiaalset dumpingut ja tagatakse aus konkurents.

3.5.

Euroopa Komisjon saab hõlbustada sotsiaalselt vastutustundlike kriteeriumide kasutuselevõttu riigihangete jaoks ja edendada nende rakendamist kogu Euroopa Liidus. Komisjon võiks näiteks korraldada mitmeid töötubasid, et suurendada teadlikkust uue sotsiaalselt vastutustundliku hankimise suunise kohta (eeldatavasti valmib 2021. aastal) ning avaliku sektori hankijate poolt sotsiaalsete kriteeriumide ja sotsiaalklauslite kasutamise kohta, et toetada sotsiaalseid organisatsioone ning maksimeerida sotsiaalse vastutuse võimalusi kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Samuti võiks komisjon ajakohastada kampaaniat #WeBuySocialEU, millesse on koondatud ja millega levitatakse 71 head tava ja videoseeriat, (7) et inspireerida ja julgustada avaliku sektori hankijaid kasutama riigihankeid eesmärgiga saavutada positiivset sotsiaalset ja eetilist mõju.

3.6.

Püüdes integreerida riigihangetesse keskkonnahoidlike riigihangete miinimumkriteeriume, edendatakse sotsiaalset ettevõtlust ja sotsiaalmajandust, millel on koos asjaomaste organisatsioonidega positiivne mõju nii VKEdele kui ka tarbijatele. Peale selle peavad ametiasutused tagama, et keskkonnakriteeriumide kasutuselevõtmine ei tooks kaasa halduskoormuse märkimisväärset suurenemist. Selline hankeprotsessi käigus tekkiv koormus on üks peamisi takistusi VKEde kaasamisel.

3.7.

Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvad riigihanked võimaldavad ametiasutustel minna hankimisel madalaima hinna kriteeriumist kaugemale ning hinnata pakkumuste kvaliteedi ja ringmajandusega seotud aspekte, toote või teenuse olelusringi kulu ja rakendada hindadest kaugemale ulatuvaid kriteeriume, nagu näiteks kvaliteet, kestlikkus ja sotsiaalne mõju. Euroopa Komisjonil, kes on juba välja töötanud tasuta juurdepääsetavad standardsed olelusringi kulu hindamisvahendid, (8) on heal positsioonil, et pakkuda selliseid läbipaistvaid ja usaldusväärseid vahendeid, mida hankijad saavad kindlustundega kasutada. Need vahendid peaksid pakkuma ka võimalust arvutada ja hõlmata toodete CO2-ga seotud kulu. Komitee kutsub üles julgustama avaliku sektori hankijaid kasutama riigihangetes olemasolevaid vahendeid, et aidata välja töötada uuenduslikke lahendusi, näiteks innovatsioonipartnerluste või konkurentsialaste dialoogide kaudu.

3.8.

Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete eesmärk peaks olema suunata riigihankelepinguid, et need vastaks konkreetsetele vajadustele, mitte lihtsalt hankida konkreetset toodet tavapärase protsessi osana. Eelkõige võimaldab vajaduste põhjalikum väljaselgitamine rakendada funktsionaalset või tulemuspõhist lähenemisviisi. Sellisel viisil on võimalik protsessis rakendada rohkem paindlikkust, teha uuendusi ja pakkuda kõige tõhusamaid lahendusi, vähendades seeläbi kulusid ja vahendite kasutust. Funktsionaalseid ja tulemuspõhiseid lähenemisviise saab kõige paremini saavutada teenuste, mitte toodete hankimise teel, sealhulgas hooldus- ja tagasivõtmisteenused. Nõudlus selliste teenuste järele loob kohalikul tasandil uusi ärivõimalusi.

3.9.

Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvad riigihanked võivad hõlmata toote ökodisaini edendamist ja ringlussevõetavat disaini, laiendatud tootjavastutust, jäätmetekke vältimist, pakkematerjale, jaotamist, koostöömajandust, korduskasutust ja renoveerimist.

3.10.

Direktiivid ei sisalda konkreetseid kohustuslikke nõudeid heitkoguste ja ringmajanduse kohta, kuid need võimaldavad ametiasutustel

—	kasutada strateegilisi hankeid, mis on asjakohane ja võimas viis lahendada ühiskondlikke, keskkonna- ja majandusprobleeme, et kujundada nii avaliku kui ka erasektori käitumist turul;

—	tegeleda hankeprotsessis ühiste ühiskondlike eesmärkidega, mis põhinevad sotsiaalsetel kaalutlustel lepingute sõlmimisel, keskendudes soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, töövõimalustele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele (9).

Ühe lahendusena võiks kaaluda võimalust asendada praegune süsteem, kus strateegiliste hangete kasutamise üle otsustamine lasub suurel määral liikmesriikidel, ELi miinimumkriteeriumidega mõnes valdkonnas, näiteks jätkusuutlikkus ja olelusringi kulu. Selline poliitika võib soodustada samal ajal teadus- ja arendustegevuses raamistikku ringmajandusega seotud lahenduste loomiseks.

4. Konkreetsed märkused

4.1. VKEd

4.1.1.

Eesmärk on suurendada VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete osalemist riigihangetes uuenduslike ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete ja kõigi sidusrühmade professionaalsuse arendamise kaudu.

4.1.2.

On vaja toetada potentsiaalseid pakkujaid, eelkõige VKEsid ja sotsiaalseid ettevõtteid, et need saaksid teha pakkumusi ringmajanduse põhimõtetest lähtuvates riigihangetes. Paljud VKEd ei ole endiselt teadlikud turuvõimalustest ja sellest, kuidas neid leida, sh kuidas kasutada portaali „Tenders Electronic Daily“ (TED) (10) ja kuidas leida teiste liikmesriikide pakkumusi, ning neil on raskusi keskkonnaalaste ja sotsiaalsete andmete esitamisega, mida hankijatel on vaja pakkumuste võrdlemiseks. Tõhusa ja kasuliku hanke jaoks on vaja kvaliteetseid pakkumusi.

4.1.3.

Selles kontekstis võivad sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid mõjutada VKEde toodete ja teenuste pakkumist. Nende kriteeriumide täitmiseks peavad VKEd tegema märkimisväärseid investeeringuid ilma tagatiseta. Seepärast peavad ametiasutused olema ettevaatlikud, et mitte sõlmida riigihankelepinguid peamiselt või üksnes madalaima hinna alusel, sest see kahjustaks VKEsid.

4.1.4.

Tootmissüsteemi teatud osa jaoks on innovatsiooni ja konkurentsieeliste parandamiseks vajalik suurendada ressursitõhusust ja püüelda kestlikkuse suunas. See kehtib veelgi enam VKEde korral.

4.1.5.

Selline uudne lähenemisviis ringmajanduse põhimõtetest lähtuvatele riigihangetele ei toimi mitte ainult riiklikul ja piirkondlikul tasandil, vaid kahtlemata samuti kohalikul tasandil, kus selle mõju on kõige suurem VKEdele ja ühistutele. Näiteks komisjoni ringmajanduse põhimõtteid järgiva ja säästva ehituse suurhankija algatuse eesmärk on suurendada innovaatiliste hangete kasutuselevõttu, keskendudes heiteta ehitusplatsidele, elektrilistele raskeveokitele ja ringlussevõetavatele ehitusmaterjalidele.

4.1.6.

Suurem impulss antakse kaubanduslikule innovatsioonile, oodata on tõhusamat järelevalvet (majandus- ja keskkonnatulemused) ning menetluste digiteerimine aitab hangetes osaleda ka väikestel majandusüksustel.

4.2. Klauslid ja märgised

4.2.1.

Kohustus mis tahes suuruses pakkumustele kohaldada ELi keskkonnahoidlike riigihangete miinimumkriteeriume (st 100 % pakkumusest lähtuvast väärtusest pakkumuse protsentuaalse väärtuse asemel) hõlbustab üleminekut ja tagab, et hanked on nii keskkonnahoidlikud kui ka kestlikud.

4.2.2.

Kui kontsessioonilepingute ja tööde, teenuste ja tarnete, eelkõige – aga mitte ainult – töömahukate töödega (näiteks koristus- ja toitlustusteenused jms) seotud riigihankelepingute sõlmimisel tehakse kohustuslikuks lisada sotsiaalklauslid, siis tagatakse, et sotsiaalse aspekti hindamisest ühes majandus- ja keskkonnaaspektiga, mis moodustab kestliku arengu kolmanda samba, saab hankemenetluste püsiv osa.

4.2.3.

Sotsiaalklauslid puudutavad kõiki töötajaid hõlmava asjaomase kollektiivlepingu nõuetekohast kohaldamist. Kuid need võivad teenida ka üldist sotsiaalset huvi: riskirühmade tööhõivet, sotsiaalmajanduse projekte.

4.2.4.

Võimaluse korral peaks avaliku sektori hankija tehnilistes kirjeldustes nõudma ökomärgist või sertifikaati. Ökomärgised võivad olla hankijate jaoks väärtuslikud vahendid. Hetkel on hankijatel võimalik täpsustada, et kaubad ja teenused peavad vastama ökomärgise tehnilistele kirjeldustele. Nad võivad taotleda konkreetset ökomärgist, kuid nad peavad siiski tagama, et see vastaks teatavatele riigihangete direktiivides esitatud tingimustele. See on keeruline protsess ja paljudel juhtudel ei ole hankijatel selleks vahendeid ega aega.

4.2.5.

Ökomärgised on hea mehhanism, mida kasutada ringlussevõtu aspektide lisamise korral, kuid praegused direktiivid muudavad selle hankija jaoks tarbetult keeruliseks, sest neis rõhutatakse seda, et hankija teab täpselt, mis on kirjas ökomärgisel. Ökomärgise otstarve on aga hankija elu lihtsamaks muutmine, et ta ei peaks põhjalikult uurima kõiki toote või teenuse tehnilisi üksikasju ja selle mõju. On oluline, et ökomärgis oleks usaldusväärne ja põhjalikult kontrollitud, et ära hoida valeväiteid ja rohepesu. Hankijate liikumisel funktsionaalsemate ja tulemuspõhisemate lähenemisviiside poole kasvab nõudlus ringmajanduse teenuste järele. Ökomärgiseid saab anda ka teenustele, näiteks hiljutine ELi ökomärgis puhastusteenustele.

4.3. Koolitused

4.3.1.

Hädavajalik on koolitada avaliku sektori hankijaid ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete juriidiliste ja tehniliste aspektide ning olelusringi kulu kontseptsiooni vallas ja koolitada neid hankijaid, kes on toodete säästval kasutamisel lõppkasutajateks. ICLEI (11) uuendas koos teiste organisatsioonidega komisjoni keskkonnahoidlike riigihangete koolituse töövahendit. Komisjoni koolitusprogramm asjaomaste töötajate jaoks, kellest saavad ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete spetsialistid erinevates valdkondades, oleks investeering, mis võib lõppkokkuvõttes viia väiksemate kulude ja seeläbi säästudeni. Samuti on olulised sellised pehmed oskused nagu turudialoogi võimalused. Hankijate- ja pakkujatevaheline koostöö ja dialoog aitavad hankijatel saada ülevaadet turuvõimalustest ja aitavad pakkujatel valmistuda hankijate tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Asjaomaste töötajate koolitamine, kellest saavad ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete spetsialistid erinevates valdkondades, oleks investeering, mis võib lõppkokkuvõttes viia madalamate kulude ja seeläbi säästudeni. Peale selle on vaja toetada potentsiaalseid pakkujaid, eelkõige VKEsid ja sotsiaalseid ettevõtteid, et need saaksid teha pakkumusi ringmajanduse põhimõtetest lähtuvates riigihangetes.

4.4. Edendustegevus

4.4.1.

Ülitähtis on edendada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete ideed kas heade näidete ja tavade laiema levitamise teel või võimaluse korral muude juhtimisotsuste kaudu, nagu näiteks reklaamikampaaniad, või vajaduse korral avalike ja koolitusalgatuste kaudu, mida komitee võiks toetada ja korraldada. Peale kvalifitseeritud hankijate on ringmajanduse põhimõtetest lähtuvates riigihangetes vaja pühendunud poliitikakujundajaid, teadlikke kasutajaid, lepinguhaldureid ja aktiivseid pakkujaid, kes suudavad rahuldada uusi vajadusi. Katseprojektid pakuvad avaliku sektori hankijatele ideaalset võimalust suurendada suutlikkust ja teadlikkust ning teha turumuudatusi reaalsete ärivõimaluste pakkumise kaudu. Tulevastest Euroopa rahastamisvoogudest tuleks jätkuvalt toetada uuenduslikke ringmajanduse põhimõtetest lähtuvaid riigihanke katseprojekte, mis soodustavad tegevuse kaudu õppimist ning pakuvad võimalusi laienemiseks ja jäljendamiseks.

4.4.2.

Alates 2010. aastast on komisjon kokku kogunud 189 inspireerivat näidet keskkonnahoidlike riigihangete kohta. Veel 12 näidet valmistatakse ette 2021. aastal. Paljudes neist rakendatakse ka ringmajanduse põhimõtetest lähtuvaid riigihankeid. See võib suurendada jõupingutusi hea tava edendamiseks, mida on levitatud kõigis liikmesriikides (12).

4.4.3.

Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm käivitati Euroopa Komisjoni ja komitee ühisalgatusena 2017. aasta märtsis. See toob kokku Euroopa ringmajanduse valdkonnas tegutsevad sidusrühmad ning hõlbustab ringmajanduse hea tava, teadmiste ja kogemuste vahetamist (13) (14).

4.4.4.

Mõnel riigil on olemas riiklikud hankeauhinnad ja need sisaldavad tavaliselt midagi keskkonnahoidlike, uuenduslike ja sotsiaalselt vastutustundlike hangete jaoks. Komitee teeb ettepaneku luua Euroopa riigihangete auhind.

4.4.5.

Brüssel, 9. juuni 2021

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1) https://ec.europa.eu/growth/single-market/public-procurement_et.

(2) Euroopa Komisjon avaldas 2017. aastal sellel teemal kasuliku brošüüri: https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/cp_european_commission_brochure_en.pdf.

(3) Vt komisjoni ringmajanduse tegevuskava, komitee arvamust uue ringmajanduse tegevuskava kohta ja Euroopa Parlamendi algatusraportit.

(4) ELT C 364, 28.10.2020, lk 94.

(5) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020XC0401(05)&from=ET.

(6) Mainitakse ettevalmistatavas komisjoni sotsiaalselt vastutustundliku hankimise suunises.

(7) #webuysocialeu – YouTube.

(8) Olelusringi kulu – Keskkonnahoidlikud riigihanked – Keskkond – Euroopa Komisjon (europa.eu).

(9) Pursuing social goals through public procurement | EASME (europa.eu)

(10) https://ted.europa.eu/TED/browse/browseByMap.do.

(11) ICLEI – Jätkusuutlikud Kohalikud Omavalitsused (https://iclei-europe.org).

(12) Vt https://ec.europa.eu/environment/gpp/case_group_en.htm.

(13) Vt https://circulareconomy.europa.eu/platform/en/good-practices.

(14) Hea näide kohaliku hankekava kohta on Amsterdami kava, https://mk0mraduurzaamnh901f.kinstacdn.com/wp-content/uploads/2020/01/MRA_CirculairInkopen_ENGdef01.pdf.