EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.12.2021
COM(2021) 965 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
ISA² programmi lõpphindamise tulemused
{SWD(2021) 965}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.12.2021
COM(2021) 965 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
ISA² programmi lõpphindamise tulemused
{SWD(2021) 965}
Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Mida ISA2 programmist oodati?
3. Kuidas on olukord hindamisperioodil muutunud?
3.1. Uue Euroopa koostalitlusvõime raamistiku vastuvõtmine
3.2. Poliitiline taust
3.3. ELi üha keerulisem regulatiivne keskkond
3.4. Investeeringud digitaliseerimisse
4. Hindamise tulemused
4.1. Mil määral on ISA2 programm edukas olnud?
4.2. Kas ISA2 programm tegi kodanike ja ettevõtjate elu kergemaks?
4.3. Kas ISA2 programm ja selle eesmärgid on endiselt asjakohased?
5. Järeldused ja saadud õppetunnid
5.1. Koostalitlusvõime tähtsus ELi poliitika elluviimisel
5.2. ELi avaliku sektori koostalitlusvõime – üleminek sidusalt lähenemisviisilt strateegilisele
5.3. Küpsete ja kasutajasõbralike koostalitlusvõime alaste lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtmine
6. Edasised sammud
1.Sissejuhatus
ISA2 programmi käsitleva otsusega 1 käivitati 1. jaanuaril 2016 Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks viieaastane koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm). See on viies Euroopa Komisjoni programm 2 , milles keskendutakse avaliku sektori koostalitusvõimelistele lahendustele. Euroopa koostalitlusvõime raamistikus ei ole koostalitlusvõimet määratlenud tehnilise küsimusena. Integreeritud avalike teenuste võimaldamisel on olulisemad õiguslikud, organisatsioonilised, semantilised ja tehnilised nõuded.
Käesolevas aruandes on esitatud ISA2 programmi lõpphindamisel tehtud tähelepanekud ja soovitused 3 . ISA2 programmi käsitleva otsuse artikli 13 lõike 3 kohaselt peab komisjon korraldama programmi lõpphindamise ning edastama selle tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2021.
Komisjon kasutas hindamisel konsultatsioonifirma sõltumatute ekspertide abi 4 . Hindamist jälgis talitustevaheline juhtrühm 5 ning hindamist kooskõlastati jooksvalt Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ja tulevase koostalitlusvõime poliitika mõju hindamisega 6 , mille komisjon kavatseb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2022. aasta teises kvartalis.
2.Mida ISA2 programmist oodati?
ISA2 programmiga sooviti saavutada järgmised neli eesmärki (ISA2 otsuse artikli 1 lõige 11):
(a)töötada välja ELis koostalitlusvõime suhtes terviklik lähenemisviis, seda säilitada ja edendada;
(b)hõlbustada tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, et aidata kaasa riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutustes tulemuslikuma, lihtsama ja kasutajasõbralikuma e-halduse arendamisele;
(c)teha kindlaks, luua ja võtta kasutusele ELi poliitika ja meetmete elluviimist toetavate koostalitlusvõime alased lahendused;
(d)hõlbustada koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamist Euroopa haldusasutustes.
Nende eesmärkide täitmiseks tugines programm oma eelkäija – ISA programmi 7 – saavutustele. Tähelepanu pöörati ka sujuvale ühendamisele digitaliseerimise laiema poliitilise raamistikuga, eriti ELi haldusasutuste koostalitlusvõime seisukohast. ISA2 programmi käsitleva otsuse artikli 1 lõike 2 kohaselt tagatakse ISA2 programmiga Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kaudu ühtne arusaam koostalitlusvõimest ja selle rakendamine liikmesriikide haldusasutustes.
ISA2 pidi kaasa aitama ka sellistele poliitilistele algatustele nagu e-valitsuse tegevuskava aastateks 2016–2020 8 , samuti konkreetsetes sektorites mitmele koostalitlusvõime algatustele (näiteks justiits- ja siseküsimuste, tervise, Euroopa fondide valdkonnas) 9 .
ISA2 programm kestis alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2020 ja selle kogueelarve oli 130,9 miljonit eurot. Mõned meetmed on veel pooleli. Sellega rahastati meetmeid, mis määratati igal aastal kindlaks iga-aastases jooksvas tööprogrammis. ISA2 oli avatud ELi liikmesriikidele, teistele Euroopa Majanduspiirkonna liikmetele ning kandidaatriikidele. Lisaks 28 (2020. aastal 27) ELi liikmesriigile võttis programmist osa veel neli riiki 10 .
3.Kuidas on olukord hindamisperioodil muutunud?
Hindamisperioodil on digitaliseerimine ja täpsemalt koostalitlusvõime muutunud ühiskonna kõigil tasanditel veelgi olulisemaks. Seetõttu on see jätkuvalt Euroopa Komisjoni jaoks prioriteetne.
3.1.Uue Euroopa koostalitlusvõime raamistiku vastuvõtmine
Nagu teatises „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ 11 ja e-valitsuse tegevuskavas 2016–2020 kavandatud, ajakohastati ja laiendati Euroopa koostalitlusvõime raamistikku 2017. aastal. Uus Euroopa koostalitlusvõime raamistik esitati teatises 12 ja koos sellega esitati ka koostalitlusvõime tegevuskava. Uue Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga kehtestati ISA2 programmile selle eesmärkidega kooskõlas olev uus poliitikaraamistik. 2020. aasta veebruaris kuulutas komisjon teatises „Euroopa andmestrateegia “ 13 , et ta esitab tugevama Euroopa koostalitlusvõime raamistiku.
3.2.Poliitiline taust
Hindamisperioodil on liikmesriikide poliitiline toetus pidevalt kasvanud. Kogu Euroopa e-valitsuse poliitika eest vastutavad ministrid kinnitasid Tallinna deklaratsioonis e-valitsuse kohta 14 kindlat toetust mitmele põhimõttele, sealhulgas põhimõttele „koostalitlusvõime normiks“. Seda toetust korrati hiljuti Berliini deklaratsioonis digiühiskonna ja väärtuspõhise digivalitsuse kohta 15 , milles osutati vajadusele rakendada avaliku sektori digipöördes väärtuspõhine lähenemisviisi, millega tagatakse digitaalne suveräänsus ja koostalitlusvõime.
Veebruaris 2020 võttis komisjon üldeesmärgi „Digiajastule vastav Euroopa“ raames vastu teatise „ Euroopa digituleviku kujundamine “ 16 . Selles on ühe põhimeetmena sätestatud „täiendatud ELi valitsuste koostalitlusvõime strateegia“ väljatöötamine eesmärgiga parandada koordineerimist ning võtta vastu avaliku sektori andmevoogude ja -teenuste ühised standardid.
3.3.ELi üha keerulisem regulatiivne keskkond
ISA2 otsuses on osutatud paljudele ELi tasandi sektoripõhistele ja valdkondadevahelistele koostalitlustegevustele. Programmi algusest peale on vastu võetud veel olulisi ELi algatusi:
·2016 – jõustusid isikuandmete kaitse üldmäärus 17 ja veebi juurdepääsetavuse direktiiv 18 ;
·2018 – jõustus ühtse digivärava määrus 19 , samuti määrus isikustamata andmete vaba liikumise kohta 20 ;
·2019 – jõustusid ELi küberturvalisuse määrus 21 ja muud seonduvad õigusaktid, samuti avaandmete direktiiv 22 ;
·2020 – komisjon tegi ettepaneku digiteenuste õigusakti 23 , andmehaldust käsitleva õigusakti 24 ja COVID-19 kriisile reageerimiseks e-tervisega seotud koostalitlusvõime algatuste kohta 25 .
3.4.Investeeringud digitaliseerimisse
ELi haldusasutused teevad suuri investeeringuid oma teenuste ja tugiteenuste digiteerimisse. COVID-19 kriis on digilahenduste tähtsust veelgi enam esile tõstnud. Lisaks ISA2 programmile aitasid digitaliseerimise kampaaniale kaasa ka teised ELi programmid:
· struktuurireformi tugiprogramm 26 , mida rakendati aastatel 2017–2020, ja edasi tehnilise toetuse rahastamisvahend aastateks 2021–2027 27 ;
· programm „Horisont 2020“ 28 (teadusuuringuteks ja innovatsiooniks), Euroopa Sotsiaalfond 29 ja Euroopa Regionaalarengu Fond 30 rahastasid digitaliseerimist. Tulevikus on veel üks oluline rahastamisallikas ka taaste- ja vastupidavusrahastu, 31 sest 20 % selle eelarvest tuleb eraldada digieesmärkide kulutusteks.
4.Hindamise tulemused
ISA2 programmi hindamisel tugineti kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele andmetele, mis koguti mitmesuguste meetodite abil. See hõlmas dokumentide analüüsi, avalikke konsultatsioone, suunatud veebiküsitlusi, põhjalikke vestlusi ja kaht sidusrühmade seminari. Konsultatsioonid võimaldasid hõlmata paljud ISA2 programmi sidusrühmad alates ELi liikmesriikide ja komisjoni talituste esindajatest kuni kodanike ja standardiorganisatsioonideni.
Paremaks andmekogumiseks valiti üheksaks paketiks jaotatud ja ISA2 programmist rahastatava 54 meetme seast välja 21 meedet. Selle tagamiseks, et valimisse kuuluvad meetmed kajastaksid programmi hästi, kasutati valiku tegemisel kolme eelnevalt määratletud kriteeriumi. Lisaks üldisele andmete kogumisele võeti programmile ka eksperdihinnang viielt koostalitlusvõime valdkonna tehniliselt eksperdilt.
Hindamisel keskenduti järgmisele seitsmele põhikriteeriumile 32 : asjakohasus, tulemuslikkus, tõhusus, sidusus, ELi lisaväärtus, kasulikkus ja kestlikkus.
4.1.Mil määral on ISA2 programm edukas olnud?
Tuginedes 102 sidusrühmalt 33 konsultatsioonide käigus kogutud andmetele, ulatuslikule dokumentide analüüsile ja eksperdihinnangutele kinnitati lõpphindamisel, et ISA2 programmiga on seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Üldiselt leidsid ISA2 lahenduste kasutajad ja meetmete haldajad, kellega konsulteeriti ja kes tunnevad programmi paremini, et programmiga on selle eesmärkide saavutamisel tehtud märkimisväärseid edusamme. Kõigi konsulteeritud sidusrühmade hulgast andsid programmi eesmärkide saavutamisele üldiselt kõige vähem punkte vastajad piirkondlikest ja kohalikest riigiasutustest.
Üld- ja erieesmärkide arvestuses leidis enamiku vastajate ja dokumentide analüüsi järgi kinnitust, et järgmised eesmärgid on saavutatud mõningal määral või suurel määral:
·„teha kindlaks, luua ja võtta kasutusele ELi poliitika ja meetmete elluviimist toetavad koostalitlusvõime alased lahendused“ (kokku keskmiselt 3,43 punkti viiest). ISA2 meetmed on eri viisidel aidanud rakendada Euroopa koostalitlusvõime raamistikku 34 , ühtset digiväravat 35 , avaandmete direktiivi 36 , e-hanget 37 , INSPIRE direktiivi 38 , Euroopa statistikasüsteemi 39 ja finantsvaldkonna õigusakte 40 ;
·„hõlbustada koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamist“ (kokku keskmiselt 3,43 punkti viiest). Meede Joinup 41 , mille platvorm kannab sama nime, annab põhjaliku ülevaate olemasolevatest koostalitlusvõimelistest lahendustest, mida saab korduvkasutada, sealhulgas saab juurdepääsu mitmele riiklikule ja isegi kohalikule portaalile. ISA2 programmi veebisaidil avaldatud interaktiivselt kaardilt 42 saab ülevaate ISA2 lahenduste kasutuselevõtmisest ELis. Nende kasutuselevõtu suurendamiseks ja korduvkasutamise soodustamiseks annaks teha enamat, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil;
·„töötada välja ELis koostalitlusvõime suhtes terviklik lähenemisviis, seda säilitada ja edendada“ (kokku keskmiselt 3,39 punkti viiest). ISA2 programmil on oluline roll koostalitlusvõime alase teadlikkuse suurendamisel, sest loodud on struktuurid ELi riikide koostööks (ISA2 komitee) ning toetatakse Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamise edendamist ja järelevalvet.
ISA2 programmi panus eesmärki „luua riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes haldusasutustes tõhusam, lihtsam ja kasutusmugavam e-haldus“ on olnud vähem edukas (kokku keskmiselt 3,20 punkti viiest). Hindamine näitas, et teadmised ja lahenduste kasutamine piirkondlikul ja kohalikul tasandil on endiselt piiratud. Puudub ka strateegiline ja terviklik lähenemisviis.
ISA2 pakettide raames tehtud töö on edenenud ootuspäraselt nii kavandatud töö kui ka eelarve mõistes. Eri tulemusnäitajate rohkuse tõttu oli keeruline teha järeldusi programmi üldise kulutõhususe kohta. Nende pakettide puhul, millega oli võimalik kohaldada kulutõhususanalüüsi võtteid, on kulud lõppkasutaja kohta (nt ettevõtjad, kodanikud) hinnanguliselt väikesed. Seega ületab saadav kasu väljatöötatud lahenduste lõplike kasusaajate kulusid. Siiski on oht, et kui ei võeta sobivaid kestlikkust edendavaid meetmed, jääb kasu oodatust väiksemaks.
ISA2 meetmete märkimisväärne koostoime ja piiratud kattumine annavad tunnistust programmi sisemisest sidususest. Ent koostoimet suurendaks see, kui esmatähtsana käsitada väiksemat meetmekogumit. ISA2 sisaldas tihedat koostööd paljude muude asjakohaste ELi programmide, poliitikastrateegiate ja algatustega. Seda saaks aga teha süstemaatilisemalt.
4.2.Kas ISA2 programm tegi kodanike ja ettevõtjate elu kergemaks?
ISA2 programmi eesmärk oli kodanike ja ettevõtjate elu kergemaks teha, aidates ELi haldusasutustel vähendada halduskoormust ja pakkuda kasutajasõbralikke avalikke teenuseid, eriti suhtlemisel teiste ELi riikide haldusasutustega. Komisjon ja Euroopa Parlament on tunnistanud, et halduskoormus on suur eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel 43 . Lõppkasutajatele, kodanikele ja ettevõtjatele peaks kasulikud olema haldusasutuste ühised, korduvkasutatavad ja koostalitlusvõimelised klienditeenused, mis saavad võimalikuks tänu nimetatud asutuste asjaajamise ja dokumendihaldusega seotud tööprotsesside paremale integreerimisele ja andmevahetusele.
ISA2 on aidanud kaasa ELi tasandi koordineerimisele, mis on vajalik Euroopa haldusasutuste üldise koostalitlusvõime parandamiseks, sealhulgas kliendi- ja tugiteenuste lahenduste osas. Enamik vastajaid kinnitas, et riiklikest või piirkondlikest algatustest üksi oleks enamiku eesmärkide saavutamisel olnud vähe abi. Lahenduste kasutajad, riiklikud ja piirkondlikud haldusasutused ning programmi juhtimise eest vastutavad sidusrühmad, kellega konsulteeriti, ise leiavad, et avaliku halduse ja teenuste koostalitlusvõimega seotud probleemide lahendamiseks sobib ELi tasandi lähenemisviis seega paremini. ISA2 peaks oma eesmärgid saavutama väiksemate kuludega kui võrreldavad riiklikud või kohalikud ja piirkondlikud algatused. Konkreetsest sidusrühmast olenemata on enamiku vastajate arvates aga piiriülese suhtluse kulude ja halduskoormuse vähendamisega seotud eesmärgid saavutatud vaid piiratud ulatuses.
Lahenduste vastavust kasutajate vajadustele tuleb veel parandada. Neid vajadusi ja probleeme saab eeldatavasti paremini lahendada ISA2 lahenduste ulatuslikuma kasutuselevõtuga Euroopa haldusasutustes.
Kokkuvõtteks võib öelda, et programm on oma tehnilise laadi tõttu kodanike ja ettevõtete elu tajutavalt kergemaks teinud ainult väga piiratud ulatuses. Sellest hoolimata on sellel olnud ELi lisaväärtus. Hinnangus leiti, et saadav kasu võiks kujuneda kestlikuks, kui mõningaid lahendusi arendataks edasi avatud lähtekoodiga kogukondades või julgustataks ettevõtjaid teenuseid välja töötama Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi 44 alusel ISA2 lahendusi kasutades.
4.3.Kas ISA2 programm ja selle eesmärgid on endiselt asjakohased?
Algsed vajadused ja probleemid, mida oli kavas programmiga lahendada, on endiselt väga asjakohased. COVID-19 pandeemia on näidanud nii programmi kui ka üldisemalt koostalitlusvõime algatuste asjakohasust. Pandeemiaga on muutnud pakilisemaks ka olemasolevad vajadused, sealhulgas vajadus koordineerida digilahenduste rakendamist ELi tasandil 45 .
Sidusrühmad kurdavad, et terviklikku lähenemisviisi koostalitlusvõime suhtes küll edendatakse, kuid see ei ole tagatud, eriti mis puudutab ELi poliitika elluviimiseks pakutavate lahenduste koostalitlusvõimet.
5.Järeldused ja saadud õppetunnid
Hindamise kohaselt võib ISA2 programmi tulemuslikkusega üldiselt rahul olla. Avaliku sektori koostalitlusvõime on nüüd olulisem kui kunagi varem, et luua kodanikele ja ettevõtjatele lisaväärtust. Programmi rakendati peamiselt mittesiduvas poliitikaraamistikus, mis areneb enneolematu kiirusega (punkt 3.3 ). Eelseisvaid märkimisväärseid investeeringuid avaliku sektori digitaliseerimisse (punkt 3.4 ) silmas pidades on vaja võtta ISA2 programmist saadud õppetunde igati arvesse ja tugineda selle programmiga saavutatule.
Nimetatud õppetunnid on olulised digitaalse Euroopa programmi 46 raames tegevuse jätkamise ja tulevase koostalitlusvõime poliitika jaoks. Me ei tohi siiski unustada, et vaja on üldist lähenemisviisi ELi avaliku sektori koostalitlusvõime suhtes, mis hõlmaks kõiki poliitikavaldkondi ja programme.
5.1.Koostalitlusvõime tähtsus ELi poliitika elluviimisel
ISA2 meetmed on aidanud ELi poliitikat paljudes valdkondades edukalt ellu viia. Järjest enamate valdkondade poliitikal 47 on märkimisväärne mõju ELi avaliku sektori digitaristule. Sektoripõhiste ettepanekute koordineerimine ühes koostalitlusvõime parema juhtimisega on otsustav, et tagada sujuv elluviimine ja Euroopa koostalitlusvõimelised digitaalsed avalikud teenused. Isegi kui keskseid lahendusi ei pakuta, on ELi liikmesriigid palunud suuremat koordineerimist ja parimate tavade vahetamist ELi poliitika digitaalseks elluviimiseks. COVID-19ga seotud koostalitlusvõime alased lahendused on näidanud, et üha enam küsitakse ELilt koostalitlusvõimelisi lahendusi, mida riigid saaksid korduvkasutada või millega ühenduda.
Mõju ei piirdu ELi liikmesriikide tasandiga. Paljudes riikides kannavad digitaalsete avalike teenuste osutamise eest piirkondlikud ja kohalikud haldusasutused vähemalt ühist vastutust. See tähendab, et nad saaksid kasu asjakohasest ELi poliitikast, millega kaasnevad vaikimisi koostalitlusvõimelised rakenduslahendused.
5.2.ELi avaliku sektori koostalitlusvõime – üleminek sidusalt lähenemisviisilt strateegilisele
Hindamine näitab, et programm võiks Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamisega seotud meetmete kaudu aidata arendada, säilitada ja edendada sidusat lähenemisviisi ELi avaliku sektori digipöörde ja koostalitlusvõime suhtes.
Lisaks üldisele poliitilisele kontekstile (punkt 3.2 ) võttis komisjon hiljuti vastu teatise „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ 48 . Selles dokumendis rõhutatakse vajadust „tagada koostalitlusvõime kõigil valitsustasanditel ja avalike teenuste vahel“. Berliini deklaratsioonis rõhutasid e-valitsuse poliitika eest vastutavad ELi liikmesriikide ministrid koostalitlusvõime tähtsust ka digitaalse suveräänsuse jaoks ja väärtuspõhise digitaliseerimise eeltingimusena.
Tulevikus tuleks lahendamata küsimustega tegelemiseks hoolikalt hinnata erinevaid võimalusi, võttes arvesse järgmisi sidusrühmade nimetatud vajadusi:
·vaja on paremat koostalitlusvõime juhtimist, kaasates ELi riigid ning piirkondlikud ja kohalikud haldusasutused;
·vaja on ELi poliitikat, mis on digivalmidusega;
·vaja on struktureeritud ja ennetavat koostööd ning parimate tavade vahetamist digitaalsete avalike teenuste arendamises osalevate ELi haldusasutuste kõigi tasandite (riiklike, piirkondlike, kohalike) vahel;
·vaja on koostalitlusvõime strateegilist ja koostööpõhist kavandamist eri poliitikaprogrammide ja rahastamisalgatuste üleselt, et suunata investeeringuid kasutajate vajadustel põhinevate küpsete põhilahenduste kogumiteni;
·vaja on süstemaatilisi sidemeid Euroopa standardimistööga ja kõigil tasanditel avaliku sektori suuremat teadlikkust standardite kesksest rollist digi-/rohepöördele kaasaaitamisel;
·vaja on edendada edukaid lahendusi ja jätkuvalt suurendada koostalitlusvõime alast teadlikkust.
5.3.Küpsete ja kasutajasõbralike koostalitlusvõime alaste lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtmine
Hindamine näitab, et programmist oli kasu koostalitlusvõime alaste lahenduste kindlakstegemisel, loomisel ja kasutuselevõtmisel ning nende korduvkasutamise edendamisel. Mõnda konkreetset meedet tuleks hoolikalt hinnata, et vastavaid tegevusi tugevdada ja tagada nende kestlikkus:
·keskenduda väiksema kogumi küpsete põhilahenduste väljatöötamisele, nende pidevale arendamisele ja nende kasutuselevõtu soodustamisele. Keskendumisega kriitilistele prioriteetidele ja kasutajate vajadustele võiks suureneda ka kasutajate rahulolu;
·pakkuda küpsete koostalitlusvõime alaste lahenduste ühtset kontaktpunkti, et aidata need integreerida olemasolevasse koostalitlusvõime ökosüsteemi, muuta olemasolevad lahendused nähtavamaks ning ELi liikmesriikide toetusel edendada nende kasutuselevõttu piirkondlikul ja kohalikul tasandil;
·parandada olemasolevate lahenduste kvaliteeti, võttes paremini arvesse kasutajate vajadusi ja kaasates kasutajaid nende loomisse;
·toetada katsetamist ja innovatsiooni, luues kiire protsessi lahenduste väljatöötamiseks ja innovatsioonihangete võimendamiseks ühes „katsekeskkonnaga“ lahenduste katsetamiseks ja parema tagasiside saamiseks;
·soodustada koostööd avatud lähtekoodiga kogukondadega, et olemasolevaid ja tulevasi lahendusi kestlikult ja avatult arendada.
6.Edasised sammud
Digitaalse Euroopa programmi käimasoleval rakendamisel ja tulevase koostalitlusvõime poliitika ettevalmistamisel peab komisjon pidevalt silmas eespool esitatud järeldusi ja soovitusi. Komisjon analüüsib neid, et teha kindlaks, kas tõstatatud probleemid on reaalsed, ning tegeleb nendega tihedas koostöös ELi liikmesriikidega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend (ELT L 318, 4.12.2015, lk 1).
1) Ühenduse toetus haldusasutustevahelisele telemaatilisele andmevahetusele ( IDA ), 1995–1997; 2) IDA programmi teine etapp ( IDA II ), 1999–2004; 3) üleeuroopaliste e-valitsusteenuste koostalitusvõimeline osutamine riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele ( IDABC ), 2005–2009; 4) Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused ( ISA ), 2010–2015; 5) koostalitlusvõime alased lahendused ja ühised raamistikud Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks ( ISA2 ), 2016–2020.
Hindamisprotsessi üksikasjad, tulemused ja tõendusmaterjal on saadaval komisjoni talituste töödokumendis: SWD(2021) 965 final.
Euroopa Poliitikauuringute Keskus (2021): Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programmi (ISA²) lõpphindamist toetav uuring, Euroopa Komisjon. DOI: 10.2799/94683
Rühma kuulusid sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (CNECT), kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat (DEFIS), informaatika peadirektoraat (DIGIT), majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN), sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat (EMPL), energeetika peadirektoraat (ENER), keskkonna peadirektoraat (ENV), Eurostat (ESTAT), finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat (FISMA), siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (GROW), õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (JUST), liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (MOVE), naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (NEAR), väljaannete talitus (OP), struktuurireformide toe peadirektoraat (REFORM), teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (RTD), tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (SANTE), peasekretariaat (SG), maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (TAXUD), Teadusuuringute Ühiskeskus.
Lisateave algatuse hetkeseisu kohta: https://ec.europa.eu/isa2/shaping-future-interoperability-policy_en
Otsuse (EL) 2015/2240 artikli 1 lõige 3.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ (COM(2016) 179 final, 19.4.2016).
Vt määruse (EL) 2015/2240 põhjendused 4 ja 19.
Island, Norra (alates 2016. aastast), Montenegro (alates 2018. aastast) ja Põhja-Makedoonia (2020). Programmiga soodustati ka koostööd teiste ELi-väliste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega. 2018. aastal allkirjastati koostöölepingud Uruguay ja Ukrainaga.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia” (COM(2015) 192 final, 6.5.2015).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ (COM(2017) 134 final, 23.3.2017).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“, COM(2020) 66 final, 19.2.2020.
Tallinna deklaratsioon e-valitsuse kohta, mis esitati ministrite kohtumisel 6. oktoobril 2017 Eesti eesistumise ajal.
Berliini deklaratsioon digiühiskonna ja väärtuspõhise digivalitsuse kohta, mis esitati ministrite kohtumisel 8. detsembril 2020 Saksamaa eesistumise ajal.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020) 67 final, 19.2.2020).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (ELT L 303, 28.11.2018, lk 59).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020) 825 final, 15.12.2020).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa andmehalduse kohta (andmehaldust käsitlev õigusakt) (COM(2020) 767 final, 25.11.2020).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).
Vt Euroopa Komisjoni parema õigusloome vahend nr 47 (2021. aasta juuli seisuga).
Konfidentsiaalsuse ja andmekaitse huvides palus hindamisrühm meetmete haldajatel võtta ühendust oma lahenduste kasutajatega, st olla konsulteerimisel vahendajate rollis. See kaheastmeline käsitlusviis võis saadud vastuste hulka vähendada.
https://ec.europa.eu/isa2/actions/continuously-updating-european-interoperability-strategy_en
https://ec.europa.eu/isa2/actions/common-architecture-single-digital-gateway_en
https://ec.europa.eu/isa2/solutions/dcat-application-profile-data-portals-europe_en
https://ec.europa.eu/isa2/actions/simplifying-public-tenders_en
https://ec.europa.eu/isa2/actions/sharing-statistical-services-and-solutions_en
https://ec.europa.eu/isa2/actions/towards-better-financial-data-reporting_en
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0103 https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0359_ET.html .
Sellega seoses hõlbustati ISA2 programmiga parimate tavade vahetamist ja lahenduste korduvkasutamist Joinupi platvormil oleva ühise hoidla „Digimeetmed COVID-19 kriisis“ kaudu.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).
Lisaks punktis 3.3 nimetatud algatustele esitati 2021. aastal järgmised asjakohased ettepanekud: ELi COVIDi digitõendi määrus, mis annab ette Euroopa digiidentiteedi raamistiku, ning määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118 final, 9.3.2021).