EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.11.2021

COM(2021) 916 final

KOMISJONI TEATIS

Tõhustatud järelevalve ajakohastatud aruanne – Kreeka, november 2021

{SWD(2021) 364 final}

TAUST

Kreeka majandusarengut ja -poliitikat jälgitakse majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames ja tõhustatud järelevalve raamistiku alusel vastavalt määruse (EL) nr 472/2013 ( 1 ) artiklitele 2 ja 3. Kreeka üle tõhustatud järelevalve tegemisel ( 2 ) tunnistatakse asjaolu, et Kreeka peab jätkama meetmete rakendamist, et tegeleda majandus- ja finantsraskuste allikate või võimalike allikatega, ning rakendama ühtlasi struktuurireforme jõulise ja kestliku majanduskasvu toetamiseks.

Tõhustatud järelevalve moodustab tervikliku raamistiku majandusarengu jälgimiseks ja majanduse kestlikuks taastumiseks vajaliku poliitika rakendamiseks. See võimaldab korrapäraselt hinnata Kreeka viimase aja majandus- ja finantsarengut ning jälgida valitsemissektori rahastamistingimusi ja ajakohastada võla kestlikkuse analüüsi. Tõhustatud järelevalve loob ka raamistiku selleks, et hinnata Kreeka 22. juunil 2018. aastal eurorühma ees võetud üldist kohustust jätkata Euroopa stabiilsusmehhanismi programmi raames vastuvõetud reforme ja viia need lõpule ning tagada finantsabiprogrammide raames vastuvõetud oluliste reformide eesmärkide saavutamine. Sellest tulenevalt jälgitakse tõhustatud järelevalve kaudu selliste konkreetsete kohustuste täitmist, mille eesmärk on viia kokkulepitud tähtaegadeks – mis ulatuvad 2022. aasta keskpaigani – lõpule peamised struktuurireformid, mida alustati programmi raames järgmises kuues põhivaldkonnas: i) eelarvepoliitika ja struktuurne eelarvepoliitika, ii) sotsiaalhoolekanne, iii) finantsstabiilsus, iv) töö- ja tooteturud, v) Kreeka varade ja osaluste haldamise amet (HCAP) ja erastamine ning vi) avaliku halduse ajakohastamine 3 .

Käesolev aruanne on Kreeka tõhustatud järelevalve 12. aruanne. Aruanne põhineb 19.–20. oktoobril 2021 Ateenas korraldatud kontrolli järeldustel ja regulaarsel dialoogil ametiasutustega. Kontrolli korraldas Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Keskpangaga ( 4 ); Rahvusvaheline Valuutafond osales oma rahastamisjärgse hindamise raames ning Euroopa stabiilsusmehhanism oma varajase hoiatamise süsteemi raames ja kooskõlas 27. aprilli 2018. aasta vastastikuse mõistmise memorandumiga Euroopa Komisjoni ja Euroopa stabiilsusmehhanismi töösuhete kohta. Käesolevas aruandes hinnatakse Kreeka poolt eurorühma ees võetud kohustuste täitmist seoses reformide lõpuleviimisega 2021. aasta keskpaigani.

Käesoleva aruande alusel võib eurorühm otsustada aktiveerida poliitikaga seotud tingimustel põhinevate võlameetmete järgmise paketi, mille maht on 767 miljonit eurot. Need meetmed lepiti eurorühmaga kokku 22. juunil 2018 ning nende hulka kuulub väärtpaberituruprogrammi ja netofinantsvarade kokkuleppe alusel keskpankadele kuuluvatest Kreeka riigivõlakirjadest tuleneva tuluga samaväärsete summade ülekandmine ja teatavate Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist antud laenude puhul intressimäära kasvu marginaalist loobumine. Poliitikaga seotud tingimustel põhinevate võlameetmete viies osamakse tehti pärast eurorühma 17. juuni 2021. aasta kohtumist.

Kreeka poolt 2018. aasta juunis eurorühma partnerite ees võetud kohustused, mille alusel aktiveeritakse täiendavad võlakergendusmeetmed, olid kindlaks määratud 2022. aasta keskpaigani ja seega on Kreeka jõudnud kõnealuse kokkuleppe viimasesse aastasse. Ametiasutused väljendasid kavatsust keskenduda seni täitmata kohustuste täitmisele 2022. aasta keskpaigaks. Ülejäänud võlakergendusmeetmete rakendamise ja tõhustatud järelevalve lõpetamise otsustes tuleb arvesse võtta kohustuste täitmisel tehtud edusamme ja laiemat majanduspoliitilist keskkonda.

ÜLDINE HINNANG

Kreeka majanduse taastumine hoogustub hoolimata jätkuvast pandeemiast. Pärast tugevat esimest poolaastat ja oodatust paremat turismihooaega on komisjoni sügisprognoosi kohaselt 2021. aasta majanduskasv 7,1 %, jõudes seega praktiliselt pandeemiaeelse majandusaktiivsuse tasemele. Prognooside kohaselt on SKP reaalkasv 2022. aastal 5,2 %. Kuigi pandeemia mõju on endiselt väga kaugeleulatuv, peaks see käimasoleva vaktsineerimiskampaaniaga järk-järgult vähenema. Toetav eelarve- ja rahapoliitika ning Kreeka taaste- ja vastupidavuskava eeldatav hoogne rakendamine peaksid senisel kujul jätkuma. Tööturg püsib vastupanuvõimeline, seda ka tänu valitsuse toetuskavadele, mis jätkuvalt kaitsevad haavatavamate sektorite töökohti. 2022. aasta eelarvekavas kinnitati, et kehtivad erakorralised toetusmeetmed peaksid valdavalt järk-järgult lõppema 2021. aasta lõpuks ja järgmisse aastasse ulatuvaid meetmeid kohandatakse majanduse muutuvate vajadustega. See koos majanduse elavnemisega peaks toetama valitsemissektori eelarvepuudujäägi edasist vähenemist.

Ametiasutused täitsid edukalt järgmised konkreetsed kohustused:

·kontoplaani reformi raames, millega kehtestatakse ühine majandus-, haldus- ja funktsionaalne liigitus eelarvestamise ja raamatupidamise eesmärgil, lõpetasid ametiasutused esimese astme nii tavaeelarve kui ka avaliku sektori investeeringute eelarve funktsionaalse liigituse koostamisel, mis esitatakse 2022. aasta eelarve osana novembris. Sellega täidetakse avaliku sektori finantsjuhtimise valdkonna konkreetne kohustus võtta kasutusele keskvalitsuse kontoplaan. Funktsionaalse liigituse teise astme väljatöötamine (2022. aasta keskpaiga konkreetne kohustus) on graafikus. 

·Meetmed, mille ametiasutused on vastu võtnud monopolidevastase parandusmeetme alusel, võimaldavad Kreeka riigi omandis oleva elektrienergiaturgu valitseva ettevõtja Public Power Corporation (PPC) konkurentidel osta rohkem elektrit pikema aja jooksul, mis lõpetab selle kauakestnud monopolivastase juhtumi. Sellega viiakse lõpule energiasektori reform, mis oli üks konkreetsetest kohustustest ( 5 ).

Lisaks on reformide rakendamisel tehtud edusamme mitme konkreetse kohustuse täitmisel vastavalt kokkulepitud ajakavale. Eelkõige:

·märkimisväärseid edusamme on tehtud investeeringute litsentsimist käsitlevate õigusaktide lihtsustamisel, kusjuures enamik lahtistest elementidest on nüüd kindlaks määratud. Viimases elemendis, st teisestes õigusaktides, mis võimaldavad lihtsustada haridussektori majandustegevuse litsentsimismenetlusi, peaks kokku lepitama 2022. aasta jaanuaris.

·Kreeka varade ja osaluste haldamise amet ajakohastas oma strateegilist kava, milles sätestatakse ameti eesmärgid, ja tugevdas oma rolli portfelli kuuluvate äriühingute aktiivse aktsionärina. Strateegilise kava ajakohastamise raames tegi amet edusamme ka õiguslike muudatuste valdkonnas, mida on vaja, et riigi omandis olevate äriühingute tulemused paraneksid. Kuna amet jätkab oma arengut ja liigub ajakohastatud kava rakendamise faasi, on jätkuvalt äärmiselt oluline, et kõik osalised toetaksid ameti sõltumatust kooskõlas selle asutamisseadusega, kuna see toetab ameti volituste täitmist ja panustab jätkuvatesse positiivsetesse tulemustesse Kreeka riigi varade väärtuse loomisel. Lisaks lepiti kokku Ateena linnatranspordi organisatsiooni (OASA) tulemuslikkuse lepingus, sealhulgas konkreetses metoodikas, mille alusel hinnata avaliku sektori kohustuste jaoks eraldatavat summat, mille organisatsioon peaks saama, samas kui pooleliolevad meetmed lepingu täitmiseks peaksid olema lõpetatud novembri lõpuks.

·Üldiselt on viimastel kuudel tehtud suuri edusamme pooleliolevate erastamistehingute alal. Esiteks valiti kui 26. augustil 2021 Egnatia kiirtee pikaajalise kontsessiooni jaoks eelisinvestor rahalise pakkumuse jaoks, mis koosnes peaaegu 1,5 miljardi euro suurusest ettemaksest ja aastamaksest, mis moodustas 7,5 % kontsessionääri aastasest brutotulust, ning seejärel valmistasid ametiasutused ette teemaksujaamade valmimise ja käitamise ning kõigile tunnelitele kasutusloa andmise ajakava. Teiseks valiti 9. septembril 2021 eelisinvestor riikliku gaasiettevõtte (DEPA) taristu müügiks ning seejärel esitati toimik kontrollikojale ja kontrollikoda kiitis selle heaks. Kolmandaks tehti edusamme mitme piirkondliku sadamaga seotud tehingu hankemenetluses ja 15. oktoobril 2021 esitati siduvad pakkumused Kreetal Gournesi (Heraklion) (Gournesi endise Ameerika sõjaväebaasi osa arendamine) kohta. Ametiasutused kiitsid heaks ka varade arendamise ajakohastatud kava, mis on põhimõtteliselt erastamiskava, milles on sätestatud selles sisalduvate tehingute järgmised sammud.

·Sotsiaalhoolekande reformide alal võtsid ametiasutused vastu esmased õigusaktid, et kohaldada uut puuete hindamise süsteemi isikliku abi hüvitiste saamise õiguse hindamisel; teisesed õigusaktid, mis käsitlevad süsteemi algset katserakendamise perioodi, võetakse vastu 2022. aasta alguses, mis on veidi hiljem, kui prognoositi 11. aruandes. Ühtse sotsiaalkindlustusfondi (e-EFKA) ülejäänud direktoraatide avamine kogu Kreeka territooriumil edeneb hästi, kuid IT-taristu ei ole veel tööküps.

·Avaliku halduse valdkonnas edeneb integreeritud personalijuhtimissüsteemi juurutamine hästi, nii et koostatud on 81 % ametikohtade juhenditest ja kõik juhendid peaksid saama valmis 2022. aasta jaanuariks. Haridus- ja usuasjade ministeeriumi alalise sekretäri ametisse nimetamist hõlbustavad õigusnormid võetakse eeldatavasti vastu 2021. aasta novembri lõpuks, tagades samal ajal kooskõla allkirjastamisvolituste delegeerimisega vastavalt riigi täitevõimu seadusele. Ametiasutused on samuti teinud edusamme rakendusmeetmete alal, et järgida riikide korruptsioonivastase ühenduse järelejäänud soovitusi, mis käsitlevad korruptsiooni ärahoidmist parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride puhul ning ametiisikutele altkäemaksu andmist.

·Katastriüksuste kaardistamine ja uue katastriameti loomine edeneb hästi vastavalt kokkulepitud tegevuskavale.

·Ametiasutused on kinnitanud oma kavatsust jätkata kinnisvaramaksu (ENFIA) reformi, mis põhineb uuel laiemal kinnisvaramaksubaasil, mille maksed algavad 2022. aasta märtsis, ning on esitanud järgmiste sammude ajakava.

Küll aga on mõningate kohustuste täitmine võrreldes 11. aruandes kokku lepitud ajakavaga viibinud. Täpsemalt:

·võlgnevuste likvideerimine on võrreldes 11. aruandega paranenud vaid veidi, mis on tingitud viivitustest 2021. aasta märtsi võlgnevuste likvideerimise kavas kokku lepitud poliitikameetmete rakendamisel, uute võlgnevuste kuhjumisest ja oodatust suuremast uute pensionitaotluste laekumisest. Meetmed väljamaksete kiirendamiseks on nüüd jõus ning ametiasutused eeldavad, et pensioniga mitteseotud võlgnevused tuleks likvideerida 2021. aasta detsembriks ja töötlemata pensionitaotlused tuleks läbi vaadata 2022. aasta keskpaigaks. Ametiasutused on kokku leppinud, et edasiste viivituste vältimiseks hakkavad nad alates 2021. aasta oktoobrist iga kuu jälgima poliitika rakendamisel tehtud edusamme. Kreeka kontrollikoja soovituste rakendamine ja eelarvemenetluste lihtsustamine on jätkunud kavakohaselt.

·Avaliku sektori tulude ameti reformimise valdkonnas on maksukogumise läbivteenuse IT-süsteem katsetamisetapi täielikult läbinud, kuid tegelikult võetakse see täies mahus kasutusele eeldatavasti alles 2022. aasta aprillis, mitte aga 11. aruandes kokku lepitud tähtajal 2021. aasta lõpus.

·Esmase tervishoiusüsteemi loomine, mis on konkreetne kohustus, on pandeemia ja hiljutise valitsuse ümberkorraldamise tõttu veel kaugemale edasi lükkunud. Ametiasutused kohustusid esitama seaduseelnõu 2021. aasta detsembriks, et võtta see vastu 2022. aasta veebruariks koos teiseste õigusaktidega, mida on vaja, et väravavahisüsteem ja patsientide registreerimise põhimõtted saaksid 13. tõhustatud järelevalve aruande esitamise ajaks rakendatud. Tervishoiuteenuste osutajatelt summade tagasinõudmine (st kulutused, mis ületavad ravimitele ja muudele tervishoiuteenustele ette nähtud avaliku sektori kulutuste ülemmäära) edeneb hiljutiste summade osas hästi, kuid 2020. aasta eest kogutavate summade puhul on esinenud olulisi viivitusi. Tervishoiuhangete valdkonnas võetakse uus õigusraamistik eeldatavasti vastu 10. detsembril 2021 ja hanketegevus liigub 2022. aasta keskpaiga eesmärkide suunas, s. t et haiglate kogukuludest 40 % käiks läbi tsentraliseeritud hangete.

·Õigusvaldkonnas on kohtuasjade integreeritud haldussüsteemi pakkumiskutsete esitamise ettevalmistusetapis tekkinud lisaviivitus, mistõttu ei ole võimalik saavutada eelmist eesmärki sõlmida projekti hankeleping 2022. aasta esimeses kvartalis. See on murettekitav, arvestades projekti tähtsust ja selle kavandatud pikka rakendusperioodi. Elektroonilises dokumendiesituses on tehtud täiendavaid edusamme nii tsiviil- kui ka halduskohtute poolel ning meetmed tuleb lõpule viia 2022. aasta aprilliks.

·Kuigi ametiasutused astusid teretulnud samme majandustegevuse ja tooteturgude järelevalve kontrolliraamistiku reformimiseks valdkondades, mida jälgitakse tõhustatud järelevalve kohustuse raames, ei ole reform veel lõpetatud. Eelkõige viimases järelejäänud valdkonnas, st keskkonnakaitse alal, võtsid ametiasutused vastu esmased õigusaktid, et muuta kontrolliasutuste sanktsioonide ja jõustamisvolituste raamistikku, et muuta keskkonnajärelevalve läbipaistvamaks, ettevõtjate jaoks sõbralikumaks ja nõuete järgimist soodustavamaks. Selle reformi lõpuleviimiseks on vaja välja töötada jõustamiskorraldusmudel, et jõustamissüsteemi rakendamisel oleks lihtsam tegutseda ühtlustatult.

·Katastriprojekti lõpuleviimiseks vajaliku metsakaartide ratifitseerimisega seotud konkreetse kohustuse täitmisel on esinenud lisaviivitusi, osaliselt käesoleva aasta alguses aset leidnud metsatulekahjude tõttu. Kuigi neid tegureid tunnistatakse, seab kaartide ratifitseerimistähtaja korduv horisontaalne pikendamine ohtu katastri õigeaegse valmimise. Ametiasutused märkisid, et kaardid võidakse ratifitseerida 2022. aasta keskpaigaks, mille saavutamisega on aga seotud märkimisväärsed riskid.

Lisaks konkreetsete kohustuste täitmisel saavutatud edule väljendatakse aruandes heameelt selle üle, et ametiasutused on teinud edusamme mitme ulatuslikuma struktuurireformi elluviimisel, mis on algatatud tõhustatud järelevalve raames. Täpsemalt:

·täielikult toimib uus projektide ettevalmistamise rahastu – erastamisagentuuri allüksus, mis tegeleb investeerimisprojektide arendamisega ja laiema toetuse andmisega strateegiliselt tähtsate projektide, sealhulgas Kreeka taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate projektide kiirendamiseks. Esimesed lepingud, mida peetakse strateegiliselt tähtsaks ning mis seetõttu lisatakse strateegiliste projektide kavva ja mis saavad eelistähelepanu, esitati rahastule 8. novembril 2021. Lisaks teevad ametiasutused pidevalt edusamme riigihangete uue õigusraamistiku kasutuselevõtmisel, seda ka hiljuti vastu võetud strateegia laiemas kontekstis. Ülejäänud teiseste riigihankeõigusaktide vastuvõtmisel on esinenud mõningaid viivitusi ja need peaksid saama vastu võetud 2021. aasta novembri lõpuks. Kõik need sammud on Kreeka taaste- ja vastupidavuskavas esitatud investeeringute eduka rakendamise seisukohalt otsustava tähtsusega.

·Samuti edenevad hästi õigusküsimuste valdkonna ulatuslikumad reformid, sealhulgas kohtute erikodade loomise lõpuleviimine, liikumine kohtukorralduse muudetud seadustiku vastuvõtmise suunas ja JustStati osakonna töölehakkamine (selle osakonna ülesanne on parandada kohtusüsteemi andmete kvaliteeti).

·Uute digiteenuste ja -rakenduste kasutuselevõtt edeneb pidevalt ning seda toetavad meetmed, mis võimaldavad tõhustada süsteemi koostalitlusvõimet ja andmevahetust avalikus halduses.

·Et tegeleda avaliku halduse ajutiste töötajate arvu märkimisväärse suurenemisega alates 2018. aastast, võtsid ametiasutused vastu 2022. aastal tööle võetavate ajutiste töötajate ülempiiri, mis on teretulnud otsus. Ettenägematute arengusuundade tõttu, nagu õpetajate ootamatult suur pensionile jäämine ja suurenenud vajadus pakkuda õpilastele erituge, ei olnud siiski võimalik saavutada oodatud vähenemist, et täielikult tasakaalustada 10 500 ajutise õpetaja lepingu muutmist alalisteks töölepinguteks, mis leidis aset enne käesoleva õppeaasta algust. Ametiasutused on kohustunud hindama alaliste ja ajutiste haridustöötajate vajadust ning tagama, et 3 000 uue ajutise õpetaja töölevõtmine järgmisel õppeaastal korvatakse.

Euroopa institutsioonid tervitasid ametiasutuste kavatsust hinnata avaliku halduse personalivajadust ja seda, kuidas meelitada ligi pädevaid töötajaid, rõhutades samas, kui oluline on hoida avaliku halduse kogukulud stabiilsena, et aidata keskpikas perspektiivis järgida ettevaatlikku eelarvepoliitikat. Üldiselt suurenes avaliku halduse töötajate arv pärast Kreeka finantsabi programmist lahkumist 2018. aasta augustis 2,6 %, peamiselt ajutiste töötajate arvelt, kelle arv suurenes 24,5 %. See kajastub palgakuludes, mis peaksid 2018–2022 suurenema 6 %. Suhtena SKPsse prognoositakse palgakulude suurenemist 9,5 %ni 2022. aastal, võrreldes 9,3 %ga 2018. aastal ( 6 ). Jätkuv hoolikas järelevalve ja suuremad jõupingutused, et tugevdada keskset kontrolli värbamismenetluste üle, ning allesjäänud ebatõhususte kõrvaldamine ( 7 ) aitab tagada, et avaliku halduse maht ja kulud jäävad stabiilseks. Samal ajal julgustatakse ametiasutusi kasutama ühtse palgafondi paindlikkust, et avalik sektor jääks atraktiivseks töökohaks.

Pangandussektoris täheldati viivislaenude suurt vähenemist, kuigi haavatavus püsib. Tänu väärtpaberistamistehingutele oli viivislaenude osakaal 2021. aasta juunis 20,3 % ( 8 ) (st pool 2019. aasta lõpus registreeritud suhtarvust). Viivislaenude väärtpaberistamine suurendab eraldiste vajadust, mis vähendab lühikeses perspektiivis pankade kasumlikkust ja kapitalipositsioone, kuid võimaldab pankadel vähendada edaspidi oma riskikulu ja teha oma bilanssides ruumi uute laenude andmiseks. Edasilükkunud maksukohustuste osakaal pankade kapitalis on endiselt suur. Suvel võeti edukaid kapitali suurendavaid meetmeid ja järgmised meetmed on kavandamisel lähikuudel. Nn kaljuefekti oht pärast moratooriumide aegumist ei ole seni realiseerunud, kuid langusriskid püsivad.

Kokkulepitud poliitikameetmete rakendamine finantssektoris on paranenud, kuid varasemate viivituste korvamine on endiselt keeruline. Maksejõuetusraamistiku toimimist toetab nüüd asjakohane elektrooniline taristu. Müügi- ja tagasirendiüksuse loomise kontsessiooniprotsess on veninud veelgi pikemaks, kuid see ei näi olevat mõjutanud maksejõuetusraamistiku rakendamist. Konkreetses kohustuses lahendada kodumajapidamiste maksejõuetusjuhtumite kuhjumine on liigutud edasi, kuigi aeglaselt. Menetluses on suur hulk kohtuasju, millest vaid 19,5 % puhul on määratud uus kohtuistungi kuupäev, mis mõnel juhul on isegi pärast 2022. aastat. Ametiasutused valmistuvad võtma asjakohaseid meetmeid, muu hulgas parandamaks nende menetlemist teatavates kohtutes, et lahendada kuhjunud juhtumid suures osas 2022. aasta jooksul, mis on jätkuvalt keeruline. Hoolimata maksete kiirenemisest seoses sissenõutud riigigarantiide kuhjumisega 2021. aasta kolmandas kvartalis, ei vasta võlgnevuste likvideerimise tempo ikka veel ootustele. Ametiasutused on võtnud kohustuse esitada igakuiselt ajakohastatud teavet mõlemat liiki võlgnevuste (kodumajapidamiste maksejõuetuse juhtumid ja riigigarantiid) likvideerimisel tehtud edusammude kohta. On tervitatav, et hiljuti võeti vastu ulatuslik tsiviilkohtumenetluse muutmisseadus, kuna see peaks kiirendama õigusemõistmist ja suurendama täitemenetluste, sealhulgas e-oksjonite tõhusust. Käimas on ka töö e-oksjonite platvormi täiustamiseks.

Alanud on arutelud Kreeka finantsstabiilsuse fondi tuleviku üle. Fondi õigusraamistiku reform peaks keskenduma fondi kestusele, juhtimisele, investeeringutest väljumise strateegiale ja eriõigustele. Kreeka ametiasutused eeldavad nüüd, et seadusemuudatus võetakse vastu käesoleva aasta lõpus.

Kokkuvõttes jõutakse käesolevas aruandes järeldusele, et Kreeka on teinud konkreetsete kohustuste täitmisel täiendavaid edusamme, seda hoolimata mõnes valdkonnas esinenud viivitustest, mis on osaliselt seotud pandeemiast või 2021. aasta augustis toimunud katastroofilistest tulekahjudest tingitud keeruliste tingimustega. Ametiasutused on täitnud energiasektori ja avaliku sektori finantsjuhtimise kohustused, tehes samal ajal olulisi ja tervitatavaid samme enamiku konkreetsete kohustuste täitmiseks 2022. aasta aprilliks. Euroopa institutsioonid tervitavad aktiivset ja konstruktiivset osalemist kõigis valdkondades ning julgustavad ametiasutusi hoidma tempot ja kõrvaldama viivitusi, eelkõige seoses finantssektori reformide, võlgnevuste likvideerimise, tervishoiu ja õigusemõistmisega.

MAKROMAJANDUSLIK ARENG

Taastumine hoogustub. 2021. aasta esimeses ja teises kvartalis kasvas majandus vastavalt 4,5 % ja 3,4 % (kvartali arvestuses). Välissektori positsioon peaks 2021. aasta kolmandas kvartalis märkimisväärselt paranema, võttes arvesse häid esialgseid turismiandmeid pärast seda, kui mais avati riik turismile ja suvel kaotati kogu ELis liikumispiirangud. Samal ajal on kaupade eksport näidanud 2021. aasta esimesel poolel turuosa suurenemist ja aidanud seega samal perioodil kaasa kasvule. Eeldatakse, et 2021. aasta SKP reaalkasvu toetavad ka Kreeka taaste- ja vastupidavuskava kohased investeeringud ning muud valitsuse toetusmeetmed. 2021. aasta teises kvartalis suurenes välismaiste otseinvesteeringute netomaht Kreekas märkimisväärselt, kuid nende osakaal SKPs jääb oluliselt alla ELi keskmise. Ülemaailmsest inflatsioonisurvest tingituna kiirenes inflatsioon suvekuudel jätkuvalt.

Tööhõive kasv suvel jätkus, seda toetasid valitsuse kavad, mis jätkuvalt kaitsesid haavatavate sektorite töökohti, samal ajal kui majanduse taastumine ja suur nõudlus hooajatöötajate järele turismisektoris hoogustas töökohtade loomist. Teabesüsteemi „Ergani“ viimaste andmete kohaselt oli töötajate netovool erasektorisse 2021. aasta kolmandas kvartalis positiivne, kusjuures töötajate arv suurenes eelmise aastaga võrreldes 6,7 %. 2021. aasta septembris jätkati lühendatud tööaja kava (Synergasia) raames 3 560 ettevõttes ligikaudu 37 800 töötaja toetamist. Tänu majanduse taastumisele, eelkõige turismisektoris, oli töötuse määr septembris 13,3 %, mis on 2020. aasta septembri tasemest 3 protsendipunkti madalam. Noorte töötus vähenes aasta teises kvartalis 38,5 %ni, kuid on endiselt 2,3 protsendipunkti kõrgem kui 2020. aasta teises kvartalis. Viimaste kättesaadavate andmete kohaselt vähenes vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaal 2020. aastal 27,5 %ni, mis on 1,5 protsendipunkti madalam kui vastav 2019. aasta näitaja.

Komisjoni 2021. aasta sügisprognoosi kohaselt suureneb SKP 2021. aastal 7,1 % ning 2022. ja 2023. aastal on kasv vastavalt 5,2 % ja 3,6 %. Üldiselt peaks Kreeka hiljuti vastu võetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamine 2022. ja 2023. aastal jätkuma ning see peaks suurendama era- ja avaliku sektori investeeringuid. Kuna rahvusvaheliste turistide saabumine teeb järk-järgult tasa osa 2019. aasta tasemega võrreldes täheldatud langusest, jääb turismist saadav tulu prognooside kohaselt oluliseks majanduskasvu mootoriks. Hoolimata energiahindade tõusust prognoositakse, et koguinflatsioon on 2021. aastal pisut üle nulli, võttes arvesse aasta esimesel poolel registreeritud negatiivseid inflatsioonimäärasid. Praeguses prognoosis eeldatakse, et energiainflatsiooni kiirenemine on ajutine. Prognooside kohaselt jõuab inflatsioon 2022. aastal 1,0 %ni ja 2023. aastal 0,4 %ni.

Elektri hulgihinna surve, mis tekkis 2021. aasta kolmandas kvartalis ülemaailmse gaasi- ja naftahinna tõusu tõttu, kujutab endast kodumajapidamistele ja ettevõtjatele lisakoormust. Elektrihinnad tõusid Kreekas 2021. aasta septembris eelmise kuuga võrreldes 14 %. Võrreldes ülejäänud ELiga on eluaseme energiahinnad Kreekas vastavast ELi keskmisest( 9 ) ligikaudu 14 % kõrgemad. Valitsus on võtnud meetmeid mõju leevendamiseks ( 10 ). Suhteliselt kõrge elektrihind tekitab lisariske energiavaestele ning madala ja keskmise sissetulekuga majapidamistele. Viimaste kättesaadavate andmete (2020) kohaselt ei suutnud kodu piisavalt soojana hoida umbes 16,7 % Kreeka elanikest, mis on ligikaudu 8,5 protsendipunkti üle ELi keskmise. Elektrihindade tõus on tingitud rahvusvahelisest arengust koos riigisiseste teguritega, nagu sõltuvus maagaasist, samal ajal kui täielik integreerumine üleeuroopalistesse elektriturgudesse ja tarbimiskajas osalemine ( 11 ) on elektriturgudel veel pooleli. Kreeka taaste- ja vastupidavuskava sisaldab aga siiski täiendavaid sekkumisi taastuvate energiaallikate tootmise, energiatõhususe, salvestamise ja võrguinvesteeringute, elektrituru reformide ning omavahel ühendamata saarte maismaaga ühendamise valdkonnas. Sedamööda, kuidas nende projektide rakendamine edeneb, peaks keskpikas perspektiivis suurenema lõpptarbijate kaitse tulevaste šokkide eest.

Esialgsed tõendid näitavad, et valitsuse toetusmeetmed on pandeemia ajal aidanud säilitada ettevõtlussektori dünaamilisust. Ettevõtete demograafiaandmete ( 12 ) kohaselt jäi uute ettevõtete (st uute ettevõtete asutamised miinus olemasolevate ettevõtete sulgemised) saldo 2020. aastal positiivseks ja ületas 2021. aasta esimeses kahes kvartalis pandeemiaeelse taseme. Seda tulemust toetas ka nõudluse taastumine 2021. aastal, mis kiirendas uute ettevõtete loomist, eriti teenindussektoris. Neid andmeid tuleks siiski tõlgendada ettevaatlikult, sest tavapäraselt on Kreeka ettevõtete dünaamika väike ( 13 ); pandeemia mõju võidi seega alahinnata.

Selle väljavaate ebakindlus ja riskid on endiselt suured. Pandeemia mõju majandustegevusele on viimaste kvartalite jooksul vähenenud, kuid taastumine sõltub endiselt pandeemia võimalikust süvenemisest nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ning suur haavatavus püsib. Lisaks tuleb hoolikalt jälgida ja ajastada erasektori ja tööturu toetusmeetmete järkjärgulist kaotamist, et vältida kaljuefekti. Hiljutine energiahindade kasv ja tarneahela kitsaskohtade esinemine suurendavad inflatsiooniväljavaate ebakindlust. Jätkuvalt on ebakindluse allikaks välised geopoliitilised tegurid ja rändekriisi võimalik taastekkimine pandeemia vaibudes. Samas võib kodumajapidamiste säästude hiljutine suurenemine hõlbustada eelmisel aastal edasi lükatud ostude osalist sooritamist ja anda eratarbimisele täiendava tõuke.

Tabel 1.    Peamiste makromajanduslike muutujate kokkuvõte (%)

Allikas: Euroopa Komisjon

EELARVE ARENG

Eelarvepoliitika peaks jääma 2021. aastal toetavaks ja jätkama kogu 2022. aasta jooksul majanduse taastumise toetamist. Komisjoni ja ametiasutuste prognoosid on üldjoontes kooskõlas ja nende kohaselt väheneb esmane eelarvepuudujääk 2022. aastal oluliselt. Komisjoni 2021. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks tõhustatud järelevalve raames jälgitav esmane eelarvepuudujääk vähenema 2021. aasta 7,6 %-lt SKPs 2022. aastal 1,2 %-le SKPst ( 14 ). See on võrreldav Kreeka 2022. aasta eelarvekavas prognoositud eelarvepuudujäägiga 1,0 % SKPst. 2022. aastaks prognoositud eelarvepositsiooni paranemine kajastab käimasolevat taastumist ja enamiku erakorraliste meetmete järkjärgulist kaotamist. Samal ajal peaks taaste- ja vastupidavusrahastu avaldama olulist mõju majanduskasvule, mis omakorda avaldab positiivset mõju avaliku sektori tuludele. Komisjoni prognoositav 2022. aasta eelarvepuudujääk ületab mõnevõrra 2021. aasta kevadprognoosi. Korrektsioon kajastab lisameetmete kulusid (vt allpool) ja 2022. aasta suuremaid kaitsekulutusi, kuna kaitseotstarbeline varustus tarniti kavandatust varem, mis halvendab 2022. aasta eelarvepositsiooni 0,1 % SKPst.

Enamik pandeemiaga seotud meetmeid lõpetatakse järk-järgult 2021. aasta lõpuks, kuid tulekahjude tagajärgede leevendamiseks on võetud lisameetmeid ning vastu on võetud ka väiksemaid alalisi meetmeid. Enamik kriisist mõjutatud kodumajapidamiste ja ettevõtete toetamiseks võetud meetmetest lõpetatakse eeldatavasti järk-järgult 2021. aasta lõpuks. Toetusmeetmete mõju eelarvele peaks 2021. aastal olema 6,4 % SKPst ja 2022. aastal 1,4 % SKPst. 2022. aastal kehtima jäävate meetmete eesmärk on toetada majanduse taastumist, stimuleerides kogunõudlust ja tööhõivet, ning jätkata tervishoiusüsteemi toetamist ( 15 ). Need on:

·sotsiaalkindlustusmaksete vähendatud määr ja sotsiaalsolidaarsusmaksust loobumine erasektoris;

·laiendatud värbamistoetuse kava, et luua 50 000 uut töökohta, toetades sotsiaalkindlustusmakseid kuue kuu jooksul iga uue töölepingu kohta;

·vähendatud käibemaksumäärad transpordi, jookide ja kinopiletite puhul kuni 2022. aasta juunini;

·suuremad tervishoiukulud, mis on osaliselt seotud vaktsineerimiskampaaniaga.

2022. aasta eelarveprojekt sisaldab meetmeid 2021. aasta suve laastavate tulekahjude mõju leevendamiseks. Nende meetmete hulka kuuluvad toetused ja laenud, maksu- ja võlakohustuste edasilükkamine, kinnisvaramaksu (ENFIA) peatamine mõjutatud kodumajapidamiste ja ettevõtjate jaoks aastatel 2021–2023 ning ülesehituskulud mõjutatud piirkondade jaoks.

Lisaks sisaldab eelarveprojekt mitmeid uusi väiksemaid meetmeid majanduse toetamiseks mahus 0,1 % SKPst, mille kulud kaetakse osaliselt sotsiaaleelarve kasutamata reservide kõrvaldamisega ( 16 ). Nende meetmete hulka kuuluvad:

·mobiilsideteenuste lepingutasude vähendamine;

·alla 800 000 EUR suuruste annetuste maksu peatamine esimese astme sugulaste vahel;

·kapitali akumulatsiooni maksu vähendamine 50 %;

·stiimulid noorte tööhõive suurendamiseks.

Reageeringuna energiahindade hiljutisele tõusule teatas Kreeka meetmetest selle majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks. Pärast elektrihindade järsku tõusu kehtestasid ametiasutused uue toetuskava, millega pakutakse kuni aasta lõpuni allahindlust 60 eurot/MWh esimese 300 kilovatt-tunni eest, mida tarbitakse igas kuus, kõigile madalpingetarbijatele, kellel on muutuvhinnaga lepingud, samas kui kõige vähem kaitstud kodumajapidamised saavad toetust 80 eurot/MWh ( 17 ). Kui energiahinnad püsivad kõrged prognoositust kauem, võib meetmeid pikendada. Ametiasutused teatasid, et kui edasine areng nõuab lisatoetust, on see suunatud vähekaitstud kodumajapidamistele ja luuakse automaatne kohandusmehhanism, et tulevikus selliste ootamatute kõikumistega toime tulla. Ametiasutused suurendasid ka väikese sissetulekuga kodumajapidamistele makstavat küttehüvitist. Nende meetmete väärtus on 2021. aastal 0,2 % SKPst ja need on täielikult kooskõlas heitkogustega kauplemise süsteemi konto suuremate tuludega, mis on ette nähtud energiaga seotud kulutusteks. Need meetmed tunduvad olevat üldiselt kooskõlas komisjoni teatisega ( 18 ) „Toimetulek energiahindade tõusuga“, kuna need on ajutised ja suunatud laiale sihtrühmale ning toovad suuremat kasu vähekaitstud tarbijatele. Euroopa Komisjon jälgib energiaturgude arengut tähelepanelikult.

Joonis 1. Eelarvepositsiooni muutuse allikad aastatel 2021–2022

Allikas: Euroopa Komisjon Märkus. Joonisel on näidatud, kuidas jaotub tõhustatud järelevalve raames jälgitava valitsemissektori eelarvepositsiooni paranemine esmasest puudujäägist 7,6 % SKPst esmase puudujäägini 1,2 % SKPst tulude ja kulude lõikes.

Praegune hinnang ja prognoos on seotud märkimisväärsete riskidega. Osa riskidest on seotud pandeemia arenguga, eelkõige vajadusega täiendavate toetusmeetmete järele tervisekriisi edasise eskaleerumise korral ja toetusmeetmete osana antud riigigarantiide ( 19 ) võimaliku aktiveerimisega. Samuti võivad täiendavaid toetusmeetmeid käivitada energiaturgude arengusuundumused. Hiljutised või kavandatavad finantspoliitilised kokkulepped, sealhulgas vähem kaitstud võlgnike omandis olevate varade müügi- ja tagasirendikava, võivad sõltuvalt nende lõplikust statistilisest liigitusest põhjustada puudujääki ja võlga suurendavat mõju. Pooleliolevad kohtuasjad lisavad prognoosile ebakindlust ja nende hulka kuulub juhtum, mis käsitleb lisapensionide ja hooajaliste lisatasude kärbete tagasiulatuvat hüvitamist, ning avalik-õigusliku kinnisvaraettevõtte (ETAD) vastu algatatud kohtuasjad. Positiivse poole peal võis äriühingu tulumaksu esialgsete andmete põhjal ettevõtete kasumlikkus kannatada 2020. aastal oodatust vähem, mis tähendaks käesoleval aastal suuremat maksutulu.

VALITSEMISSEKTORI RAHASTAMINE

Rahareservid on endiselt suured. Valitsemissektori rahareserv oli 2021. aasta oktoobri alguses ligikaudu 40 miljardit eurot, mis on suurim alates 2019. aasta lõpust ( 20 ). Rahapuhvri suurenemine on osaliselt tingitud taaste- ja vastupidavusrahastust saadud 4 miljardi euro suurusest eelmaksest ning võlakirjade emiteerimisest 2021. aasta septembris. Rahastamistingimused on endiselt soodsad ning hiljutisest kasvust hoolimata on kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootluse vahe püsinud alates 2021. aasta augusti lõpust 110–150 baaspunkti juures.

Riigivõla haldusamet kaalub Kreeka võla veel ühe osa ennetähtaegset tagasimaksmist institutsioonilistele võlausaldajatele, järgides sarnaseid samme, mis tehti 2021. aasta kevadel ja varem. Eelkõige kaalub Kreeka laenulepingust, mille tähtajad on 2022. ja 2023. aastal, ligikaudu 5,3 miljardi euro ennetähtaegset tagasimaksmist ning lähikuudel 1,8 miljardi euro suuruse laenujäägi täielikku tagasimaksmist Rahvusvahelisele Valuutafondile. Kuigi ettemaksete paketil on pikas perspektiivis võla kestlikkusele tühine mõju, on see tervitatav, kuna see saadab turule positiivse signaali Kreeka finantsseisundi kohta, pikendab Kreeka võla keskmist tähtaega, säästab intressikuludelt ja vähendab valuutariski.

VÕLA KESTLIKKUSE ANALÜÜS

Võla kestlikkuse ajakohastatud analüüs näitab, et riskid jäid võrreldes 11. aruandega üldjoontes samaks, kuid ebakindlus on endiselt suur. Lühiajalised riskid võla kestlikkusele püsivad mõõdukad, samal ajal kui riskid on pikemas perspektiivis „aeglase majanduskasvu“ ja „suuremate riskipreemiate“ stsenaariumide puhul suuremad. Lähtestsenaariumi kohaselt väheneb võlg 2021. aasta 203 %-lt SKPst 2060. aastaks 54 %-le SKPst, samal ajal kui brutorahastamisvajadus jääb pikas perspektiivis alla 15 % SKPst. Suurema riskipreemia stsenaariumi korral väheneb võlg 2060. aastaks 90 %ni SKPst ja brutorahastamisvajadus on alates 2030. aastatest kõigub 18 % ümber SKPst. Aeglase majanduskasvu stsenaariumis võlatase ei stabiliseeru ja brutorahastamisvajadus ületab 2050. aastaks püsivalt 20 % SKPst. Alternatiivsed stsenaariumid näitavad, et praegu täheldatud madala intressiga keskkonna võimalikud muutused keskpikas perspektiivis ja nõrgem majanduskasv võivad võla kestlikkust mõjutada negatiivselt.

Võla kestlikkuse ajakohastatud analüüs põhineb järgmistel eeldustel: 

·SKP reaalkasvu prognoosid tuginevad jätkuvalt komisjoni viimasele lühiajalisele prognoosile aastateks 2021–2023. Aastateks 2024–2031 on prognoosides nüüd arvesse võetud taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavate investeeringute eeldatavat mõju majanduskasvule, mis põhineb komisjoni standardsetel T + 10 matkemudelitel, mida on kohandatud mudeli QUEST alusel. Simulatsioon viiakse läbi samaaegselt kõigi liikmesriikide puhul, seega hõlmab see ka ülekanduvat mõju. Enne seda ajakohastust põhinesid Kreeka makromajanduslikud prognoosid komisjoni arvutustel kuni aastani T + 6 ja hilisemate aastate puhul 2021. aasta aruandel rahvastiku vananemise kohta. Need hõlmasid taaste- ja vastupidavusrahastu mõju kuni aastani T + 6. Pikaajaline majanduskasv on jätkuvalt kooskõlas 2021. aasta aruandega rahvastiku vananemise kohta.

·Keskpika ja pika perspektiivi inflatsiooniprognoosid põhinevad turuootustel, mida mõõdetakse kümneaastase tähtajaga inflatsiooniga seotud vahetustehingutega ( 21 ) kuni kümnenda prognoosiaastani, seega on need täielikult kooskõlas turuootustega riigi rahastamiskulude kohta. Pärast kümnendat prognoosiaastat eeldatakse 30. prognoosiaastaks lineaarset lähenemist 2 %ni. Enne seda ajakohastust võeti inflatsiooniootusi arvesse ainult kuni viienda prognoosiaastani.

·Esmase eelarvepositsiooni eeldused järgivad jätkuvalt metoodikat, mis määrati kindlaks kaheksandas tõhustatud järelevalve aruandes. Eelkõige on esmane eelarvepositsioon kooskõlas komisjoni viimase prognoosiga, mis hõlmab aastaid 2021–2023 ja on koostatud eeldusel, et poliitikat ei muudeta, ning seejärel on esmane eelarvepositsioon prognooside kohaselt 2,2 % SKPst.

Nende metoodiliste kohanduste tulemusena vähenes brutorahastamisvajadus 2060. aastaks lähtestsenaariumi puhul 0,8 protsendipunkti ja teiste stsenaariumide korral kuni 2,5 protsendipunkti.

Joonis 2.    Võla kestlikkuse analüüsi tulemused

Allikas: Euroopa Komisjon

Tabel 2.    Lähtestsenaariumi peamised eeldused ja tulemused

Allikas: komisjoni talitused

Tabel 3.    Stsenaariumide peamised eeldused

Allikas: komisjoni talitused

FINANTSSEKTORI ARENG

Pankade kasumlikkust pärsib jätkuvalt suurem vajadus viivislaenude väärtpaberistamisest tingitud eraldiste järele. Ainult kaks süsteemselt olulist panka neljast on näidanud positiivseid tulemusi. Aasta esimesel poolel toetasid kasumlikkust eri tegurid, sealhulgas laenude väärtuse väiksem langus, suurem netointressitulu tänu madalamatele rahastamiskuludele, kõrgemad tasud ja madalamad tegevuskulud. Kahele teisele pangale on suured eraldised viivislaenude laiaulatusliku väärtpaberistamise käigus avaldanud negatiivset mõju. Selle tulemusena kandsid pangad 2021. aasta esimeses kvartalis koondarvestuses kahju. Pankade netointressitulu üldine kvaliteet paraneb, sest jätkuvate väärtpaberistamiste korral väheneb selle sõltuvus viivislaenude kogunenud intressidest. Kogu 2021. aasta kasumlikkust mõjutavad oluliselt ühelt poolt viivislaenude seni tegemata väärtpaberistamised, mis suurendavad eraldiste vajadust ja vähendavad netointressitulu ( 22 ), ning teiselt poolt majandustegevuse elavnemine, mis peaks suurendama nõudlust uute laenude järele, suurendades tulu tekitamist. Edaspidi peaksid viivislaenude väärtpaberistamised siiski võimaldama pankadel vähendada oma riskikulusid ja teha bilanssides ruumi uute laenude andmiseks, toetades seeläbi oma pikaajalist kasumlikkust.

Kreeka pankade kapitalipositsiooni mõjutavad jätkuvalt pankade bilansside märkimisväärse korrastamise kulud, kuid seda toetavad kapitali suurendavad meetmed. Pankade esimese taseme põhiomavahendite ja koguomavahendite keskmine suhtarv oli 2021. aasta teise kvartali lõpus ja konsolideeritud alusel vastavalt 12,5 % ja 15 % riskiga kaalutud varadest. See tähendab langust võrreldes eelmise kvartaliga (vastavalt 13,6 % ja 15,6 %), mida mõjutas juba ajutiste usaldatavusnõuete kohaste korrigeerimiste ( 23 ) järkjärguline kaotamine ja enamikus tagatud edasilükkunud tulumaksu varade iga-aastane amortiseerimine. Asjaolu, et üks süsteemselt oluline pank suurendas 2021. aasta mai alguses aktsiakapitali ja ka teine süsteemselt oluline pank viis juuli alguses edukalt lõpule 800 miljoni euro suuruse kapitalisuurenduse, koos mitme muu tulevase kapitalisuurendusmeetmega annab edasiseks tuge ja võimaldab Kreeka süsteemselt olulistel pankadel oma ambitsioonikate viivislaenuvähendusstrateegiatega edasi liikuda. Neid jõupingutusi hõlbustab veelgi hiljuti vastu võetud seadusandlik muudatus, mille eesmärk on pakkuda viivislaenude müügi ja väärtpaberistamisega seotud edasilükkunud tulumaksu varade amortiseerimisel suuremat paindlikkust. Kuigi kapitalipositsioon ületab endiselt regulatiivset nõuet, on see endiselt üks ELi madalamaid. Kapitali halb kvaliteet on jätkuvalt murettekitav, kuna edasilükkunud maksukohustuste osakaal pankade kapitalis on suur, ulatudes 2021. aasta teises kvartalis 74 %ni esimese taseme põhiomavahenditest, võrreldes 59 %ga 2020. aasta lõpus.

Pangandussektoris täheldati viivislaenude suurt vähenemist, kuigi püsib märkimisväärne haavatavus. Tänu väärtpaberistamistehingutele vähenes viivislaenude suhtarv 2021. aasta juuni lõpus märkimisväärselt, st individuaalsel alusel 20,3 %-le (2020. aasta lõpus oli see 30,1 % ja 2019. aasta lõpus 40,6 %). Sellest hoolimata on see euroala suurim. See vastab viivislaenude mahu vähenemisele 68,5 miljardilt eurolt 2019. aasta lõpus ja 47,2 miljardilt eurolt 2020. aasta lõpus 29,4 miljardile eurole 2021. aasta juunis. Aasta lõpuni on oodata täiendavaid väärtpaberistamistehinguid koos viivislaenude portfelli müügiga. Selle tulemusena väljendasid kõik neli süsteemselt olulist panka kindlust, et nad saavutavad ühekohalise viivislaenude suhtarvu eesmärgi hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Mis puudutab uute viivislaenude sissevoolu ulatust, siis registreerisid neljast süsteemselt olulisest pangast kolm 2021. aasta teises kvartalis viivislaenude netosissevoolu ( 24 ) peamiselt äriklientide ja hüpoteeklaenude portfellides. 

Joonis 3.Kreeka pankade viivislaenude osakaalu muutumine

(*)2021. aasta näitaja hõlmab andmeid kuni 2021. aasta juunini. Allikas: Kreeka Pank Märkus. Viivislaenude osakaal klientide kogulaenudes bilansiliste laenude puhul vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve määratlustele.

Varade kvaliteedile märkimisväärselt halva mõju risk pärast moratooriumide aegumist ei ole seni realiseerunud, kuid langusriskid püsivad. Pankade praeguste andmete kohaselt on pärast moratooriumidest väljumist tagasi makseviivitusse sattumise määr 7 %, mis jääb esialgsetele ootustele tunduvalt alla. Kuigi suurem osa moratooriumidest kaotas kehtivuse 2020. aasta lõpus, kehtivad endiselt mitmesugused meetmed: peamiselt kaks Gefyra kava (vt allpool) ja vähemal määral pankade toetustooted, mida pakutakse elujõulistele klientidele, kes seisavad silmitsi ajutiste raskustega, ning ülejäänud maksemoratooriumid, mida võimaldatakse majutussektorile. Pooleli on kahe ajutise osamaksetoetuste kava rakendamine, mille ametiasutused on kehtestanud koroonaviirusest mõjutatud maksejõuliste või restruktureeritud võlgnike jaoks (Gefyra ja Gefyra II kava) ( 25 ). Selle tulemusena võib pandeemia täielik mõju pankade varade kvaliteedile realiseeruda alles 2022. aastal. Kuna langusriskid püsivad, võib pankadel olla vaja säilitada eraldised praegusel tasemel.

Mittefinantsettevõtetele suunatud netokrediidivoogude vähenemine on jätkunud. 2021. aasta septembris langes kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele antud netokrediidi aastane kasvumäär 2,8 %ni (aprillis oli see 6,7 % ja 2020. aasta detsembris 10,0 %), mis oli peamiselt tingitud suurtele äriühingutele antud negatiivsest netokrediidist. Kodumajapidamiste vastav näitaja jääb negatiivseks (–2,7 %) ja viimase 12 kuu jooksul üldjoontes muutumatuks. Mittefinantsettevõtete langustrend kajastab ebasoodsat võrdlust eelmise aasta keskmisest paremate tulemustega, mida suurendas sel ajal Kreeka Arengupanga pakutud rahastute (COVID-19 ettevõtete garantiifondi ( 26 ) ja TEPIX II kavad) käivitamine, et toetada ettevõtteid pandeemiajärgsel ajal. Nende kavade eelarve on nüüd järk-järgult ammendumas ( 27 ) ja kasutusele võetakse täpsemalt suunatud kavad. Krediidivoo viimased muutused kajastavad suhteliselt tagasihoidlikku krediidinõudlust, sest ettevõtjad võivad tugineda eelmiste kvartalite jooksul kogunenud märkimisväärsetele igaks juhuks kogutud likviidsuspuhvritele. Praegust tulemuslikkust mõjutavad ka suured laenu tagasimaksed, mida teevad mõningad suurimad äriühingud, kes asendavad pangalaenud odavama rahastamisega ettevõtte võlakirjade emiteerimise kaudu. Mittefinantsettevõtetele antavate laenude kulu septembris vähenes (2,7 % võrreldes 3,0 %ga 2020. aasta lõpus), olles endiselt rekordiliselt madal ja oluliselt väiksem kui juriidilise isiku õigusteta üksuste (5,1 %) või kodumajapidamiste (4,9 %) laenukulu ( 28 ).

Kreeka finantsstabiilsuse fondile on antud enamusosalus ühes vähem olulises krediidiasutuses seoses panga edasilükkunud tulumaksukrediidi osalise konverteerimisega. Pärast seda, kui pank oli 2020. aastal teatanud netokahjumist, võtsid ametiasutused vastu vajalikud õigusaktid, mis võimaldavad käivitada edasilükkunud tulumaksukrediidi konverteerimise protsessi, milles sisaldub riigi vastavat hüvitist aktsiatega samaväärses väärtuses. Lisaks on ametiasutused vastu võtnud õigusakti muudatuse, et vältida fondi kohustusliku avaliku pakkumise algatamist seoses ülejäänud aktsiatega, kuna see oleks ületanud kehtivates õigusaktides sätestatud 1/3 osaluse künnise. Praegu hindab fond ( 29 ) oma võimalikku osalust panga aktsiakapitali suurendamises koos erainvestoritega, mille eesmärk on rahuldada praegused ja tulevased kapitalivajadused, mis tulenevad bilansi eelseisvast korrastamisest. Endine fondi tegevjuhi asetäitja nimetati 21. mail 2021 tegevjuhiks. Uus tegevjuhi asetäitja nimetati ametisse 16. novembril.

(1)

()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

(2)

()    Komisjoni 28. juuli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1279, mis käsitleb Kreeka üle tehtava tõhustatud järelevalve pikendamist.

(3)

()     https://www.consilium.europa.eu/media/35749/z-councils-council-configurations-ecofin-eurogroup-2018-180621-specific-commitments-to-ensure-the-continuity-and-completion-of-reforms-adopted-under-the-esm-programme_2.pdf .

(4)

()    Euroopa Keskpanga töötajad osalesid kontrollis vastavalt Euroopa Keskpanga pädevusele ning jagasid seega teadmisi finantssektori poliitika ja makromajanduse seisukohalt oluliste küsimuste kohta, nagu peamised eelarve-eesmärgid, kestlikkus ja rahastamisvajadused. Kontrollile eelnes 11.–15. oktoobril 2021 tehniline missioon, mis korraldati kaugvormis.

(5)

()    Nagu on märgitud neljandas tõhustatud järelevalve aruandes (november 2019), võtsid Kreeka ametiasutused pärast NOME (Nouvelle Organisation de Marché de l’Electricité) raamistiku tühistamist, mis oli konkreetne 2019. aasta lõpu kohustus, kohustuse kehtestada monopolidevastase juhtumi alternatiivse parandusmeetme raames täiendavad struktuurimeetmed, mis on nüüd tehtud.

(6)

()    Arvutustes on arvesse võetud selliseid ajutisi tegureid nagu 2018. aastal tehtud palgatagastused, sotsiaalkindlustusmaksete suurenemine, mis on eelarveneutraalne, ja tervishoiutöötajate palkade ajutine suurenemine pandeemia tõttu.

(7)

()    Ebatõhususte hulka kuuluvad näiteks avaliku sektori töötajate madal haridustase, puudulik tulemuslikkuse hindamine personalijuhtimises ja tajutav aususe puudumine avalikus teenistuses. Ebatõhususte kindlaksmääramisel kasutati OECD 2017. aasta uuringul põhinevat avaliku halduse hindamisraamistikku: SIGMA, „Methodological Framework for the Principles of Public Administration“.

(8)

()    Allikas: Kreeka keskpank, individuaalsel alusel.

(9)

()    Andmeid kohandatakse ostujõustandardi alusel, mis kõrvaldab riikide üldised hinnataseme erinevused. Andmed on 2021. aasta septembri seisuga. Allikas: Household Energy Price Index for Europe, VaasaETT, 1. oktoober 2021.

(10)

()    Allpool on esitatud hinnang energiahindade tõusu järgsetele toetusmeetmetele.

(11)

()    Nagu määratletud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 20, on tarbimiskaja elektri tarbimise koormuse muutmine lõpptarbijate poolt, mis seisneb normaalse või jooksva tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele, sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale või rahalistele stiimulitele, või vastuseks lõpptarbija poolt kas iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumisele müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 (17) artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist.

(12)

()    Allikas: ELSTAT, https://www.statistics.gr/en/statistics/-/publication/SBR05/- .

(13)

()    Määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) artikli 5 kohane Kreekat käsitlev põhjalik analüüs, 2. juuni 2021, SWD(2021) 403.

(14)

()    2021. aasta oktoobri ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teates on 2020. aasta valitsemissektori nominaalset eelarvepositsiooni korrigeeritud –0,4 protsendipunkti SKPst (–9,7 %-lt SKPst –10,1 %-le SKPst). ELi rahavoogudega seotud ajakohastatud korrektsioon moodustab läbivaatamisest –0,2 protsendipunkti ja tuleneb ajakohastatud teabest nõuete kohta, mille esitamist ELile enam ei eeldata. Kaitseotstarbeliste tarnete ajakohastatud andmeallikate kohane korrigeerimine moodustab –0,1 protsendipunkti.

(15)

()    Vt ka 2022. aasta eelarvekava hinnang, mis on esitatud komisjoni arvamuses Kreeka eelarvekava kohta, (C(2021)9503 ja SWD(2021)915). Tuleb märkida, et 2022. aastal kehtima jääv üldine vabastusklausel võimaldab ajutist kõrvalekaldumist eelarvenõuetest, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse kestlikkust keskpikas perspektiivis. See klausel aktiveeriti 2020. aasta märtsis 2020. aasta jaoks ja seda pikendati ka 2021. aastaks, nagu on osutatud 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosi põhjal leidis komisjon 2. juunil, et tingimused üldise vabastusklausli kohaldamise jätkamiseks 2022. aastal ja lõpetamiseks 2023. aastal on täidetud. Ka pärast üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamist võetakse arvesse riigi olukorda.

(16)

()    Eelarveprojekt sisaldab ka Kreeka 2021. aasta juuni keskpika perioodi eelarvestrateegias ja komisjoni 2021. aasta kevadprognoosis sisalduvaid meetmeid, sealhulgas äriühingu tulumaksu määra vähendamist 24 %-lt 22 %-le alates 2021. eelarveaastast. Nende meetmete hindamise kohta vt kümnendat tõhustatud järelevalve aruannet: COM(2021) 528 final.

(17)

()    Pärast Kreeka eelarvekava esitamist ja komisjoni 2021. aasta sügisprognoosi esitamise tähtpäeva teatasid ametiasutused elektritoetuse suurendamisest novembris ja detsembris 130 eurole/MWh esimese 300 kWh kohta kõigi madalpingetarbijate puhul ja 150 eurole/MWh kõige vähem kaitstud kodumajapidamiste puhul. Lisakulud (0,1 % SKPst) kaetakse heitkogustega kauplemise süsteemi suurenenud tuludest.

(18)

()    COM(2021) 660 (final): Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“, Brüssel, 13.10.2021.

(19)

()    Seni ei ole ühtegi garantiid sisse nõutud. 2020. aasta puudujääk sisaldab 85 miljoni euro suurust eraldist, et katta võimalikud garantiide sissenõudmised.

(20)

()    Rahapuhvri konto jääk oli 15,7 miljardit eurot. Rahapuhvri konto loodi kolmanda finantsabiprogrammi raames tehtud väljamaksete abil ja see on suunatud võlateeninduskuludele. Pärast Euroopa stabiilsusmehhanismi juhtorganite heakskiitu võib Kreeka seda summat kasutada ka muudel eesmärkidel.

(21)

()    Kümneaastase tähtajaga vahetustehingute intressimäär kümne aasta pärast viitab kümne aasta inflatsiooniootustele kümme aastat alates praegusest.

(22)

()    Viivislaenude väärtpaberistamine vähendab netointressitulu korduvalt, kuna see toob kaasa ülekantud viivislaenude portfellidest kogunenud intressitulu vähenemise. Kuna aga kogunenud intressitulu on teenitud, kuid veel laekumata intressitulu, paraneb panga korduva netointressitulu keskmine kvaliteet.

(23)

()    Need üleminekunõuded viitavad finantsvarade väärtuse langust käsitlevate uute raamatupidamisstandardite järkjärgulisele kasutuselevõtule ja uute eeskirjade rakendamisele, mille tulemusel hindavad pangad vastavalt määrusele (EL) 2019/630, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013, ja asjaomastele järelevalvesuunistele viivisnõudeid kiiremini alla.

(24)

()    Netosissevool tähendab erinevust uute viivislaenude summa ja varem tekkinud selliste viivislaenude mahu vahel, mis on heastatud või mille tagatis on teatava ajavahemiku jooksul likvideeritud.

(25)

()    Kõiki Gefyra I kava raames esitatud taotlusi on menetletud, kusjuures rahastamiskõlblikud on 101 962 võlgnikku, mis vastab 8,6 miljardi euro suurusele laenule, mida on valdavalt teenindatud (86,6 %). Gefyra II raames on esitatud 40 315 taotlust, kusjuures septembri lõpuks oli rahastamiskõlblikuks tunnistatud ainult 13 787 taotlust, mis vastab 6,7 miljardi euro suurusele laenule, mida enamjaolt (86 %) nõuetekohaselt teenindatakse. Samuti on ametiasutused on võtnud vastu esimese kava kolmekuulise, vähendatud toetusmääraga pikenduse, et võimaldada COVID-19st mõjutatud võlgnikel järk-järgult tagasi pöörduda tavapäraste maksete juurde.

(26)

()    2021. aasta augusti lõpuks oli kava raames antud 1,7 miljardi euro ulatuses garantiisid (allikas: tabel C.2, General Government Monthly Data Bulletin, august 2021, General Accounting Office). Seni ei ole teada antud ühestki garantii sissenõudmisest.

(27)

()    See näitab, et 2021. aasta esimese kaheksa kuu jooksul ulatusid Kreeka Arengupanga pakutud kahe rahastuga seotud laenuväljamaksed 1,3 miljardi euroni, võrreldes 6,4 miljardi euroga kogu 2020. aastal. Allikas: Kreeka Arengupank.

(28)

()    Allikas: Kreeka Pank, aastased protsendimäärad ilma tasudeta.

(29)

() Alates 16. novembrist 2021.