1.Sissejuhatus

Kreeka Egeuse mere väikesaared moodustavad oluliste geograafiliste ja looduslike piirangutega äärmiselt killustatud saarelise territooriumi. Saared ei ole väga tihedalt asustatud ja põllumajandusmaad on seal vähe. Põllumajanduslikku tootmist piiravad ka Egeuse mere väikesaarte topograafia ja kliima.

Mõned saared on Mandri-Kreekast väga eraldatud ja seal esineb kahe- või isegi kolmekordse isoleerituse probleem 1 . Saarte isoleeritus, väiksus ja kaugus turgudest toovad kaasa suuremad transpordikulud, mõjutades seega oluliste põllumajandustoodete pakkumist.

Arvestades seda konkreetset olukorda, mida ei saa võrrelda ELi mandriosaga, kehtivad Egeuse mere väikesaartele ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames põllumajanduse erimeetmed. Lisaks ÜPP esimese samba toetustele saavad Egeuse mere väikesaared kasu spetsiaalsest toetuskavast, s.o Egeuse mere väikesaarte kavast, mis aitab edendada kohalikku tootmist ja tagada oluliste toodete tarnimise. Kava hõlmab kõiki Egeuse mere saari, välja arvatud Euboia ja Kreeta.

Käesolevas aruandes hinnatakse Egeuse mere väikesaarte kava rakendamist aastatel 2015–2019. Selles võetakse eelkõige arvesse komisjoni kogemusi programmi rakendamisel kuni 2019. aastani (eelarveaasta 2020) ning Ecorysi poolt ajavahemikus jaanuarist oktoobrini 2021 teostatud kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmide (POSEI programmid) ja Egeuse mere väikesaarte kava 2015.–2019. aasta rakendamisaruannete koonduuringut.

Egeuse mere väikesaared koosnevad 7 582 saarest, mis asuvad 210 240 km2 suurusel alal, mida piirab põhjas ja läänes Kreeka mandriosa, lõunas Kreeta saar ja idas Türgi. Nende kogupindala on 9 159 km2, kusjuures enamik saari on väiksemad kui 10 km2. Saartel on vahemereline kliima, mida iseloomustavad kuivad ja soojad suved ning lühikesed vihmased talved. Suvel esineb põuaoht. Mis puudutab topograafiat, siis saarte territoorium on valdavalt künklik ja mägine, mis põhjustab killustumist. Saarte rahvaarv kokku oli 565 125 inimest (2019), kusjuures enamikul neist oli vähem kui 5 000 alalist elanikku.

2.Egeuse mere väikesaarte kava: päritolu, areng ja õigusraamistik

Egeuse mere väikesaarte erikord sai alguse 1993. aastal, kui nõukogu määruses (EMÜ) nr 2019/93 tunnistati Egeuse mere väikesaarte põllumajandussektorite erilisi probleeme tulenevalt nende kaugest ja saarelisest asukohast 2 .

Alates kava loomisest 1993. aastal on seda mõnevõrra muudetud. Ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi käigus otsustas Kreeka kohaldada kogu riigi suhtes alates 1. jaanuarist 2006 ühtset otsemaksete kava. 2006. aastal asendati alusmäärus nõukogu määrusega (EÜ) nr 1405/2006, 3 millega ei muudetud Egeuse mere väikesaarte kava eesmärke ega erimeetmeid. Komisjon võttis siiski kasutusele programmitöö lähenemisviisi, mis tähendab, et Egeuse mere väikesaarte toetus sätestatakse iga-aastases programmis, mille kehtestavad riiklikud ametiasutused ja mis esitatakse komisjonile heakskiitmiseks ning mida haldab Kreeka.

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist asendati nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 229/2013 4 ning võeti vastu komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 178/2014 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 181/2014 5 .

Egeuse mere väikesaarte kava rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). Määruse (EL) nr 229/2013 kohaselt on programmi aastane ülemmäär 23,93 miljonit eurot. Lisaks annab Kreeka täiendavalt riiklikku toetust 0,547 miljonit eurot aastas. 2015.–2019. aasta programmide eelarve täitmine (makstud summad võrreldes Kreeka kavandatud summadega) on esitatud käesoleva aruande lisas.

Kuigi regulatiivsest vaatepunktist lähtudes kasutatakse Egeuse mere väikesaarte kavas sama lähenemisviisi (eesmärgid, struktuur ja finantsjuhtimine) kui POSEI programmis (kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm), 6 hallatakse Egeuse mere väikesaarte kava POSEI programmist eraldi.

Erinevalt POSEI programmist, mis asendab ühise põllumajanduspoliitika esimest sammast (otsetoetused), käsitletakse Egeuse mere väikesaarte kavas neid saari mõjutavaid konkreetseid probleeme ja niisiis kujutab see endast lisatoetust põhitoetuskavale, mis hõlmab Egeuse mere saari ja ülejäänud Kreekat ÜPP esimese samba raames.

2023.–2027. aasta ÜPP reformi raames leppisid kaasseadusandjad kokku, et Egeuse mere väikesaarte kava jääb samaks ja seega ÜPP strateegiakavast välja. ELi toetus Egeuse mere väikesaarte kavale säilitatakse ÜPP praegusel tasemel, tunnustades seega kava erilist rolli Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamisel.

3.Aruande õiguslik alus

Nõukogu määruse (EL) nr 229/2013 artikli 20 lõikes 3 on sätestatud, et „[h]iljemalt 31. detsembril 2016, seejärel iga viie aasta möödudes, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.“.

4.Egeuse mere väikesaarte põllumajandus

Egeuse mere väikesaarte geograafiliste iseärasuste, kliimatingimuste ja sotsiaal-majandusliku struktuuri tõttu on saartel tingimused põllumajanduslikuks tegevuseks ja tootmiseks ebasoodsad. Probleemiks on maa järkjärguline hülgamine ja lõppkokkuvõttes kohalike ühiskondade kahanemine, kuna peamiselt asub nende põllumajandusmaa osaliselt või täielikult äärealadel.

Saared jagunevad Lõuna-Egeuse piirkonnaks (kuhu kuuluvad Küklaadid ja Dodekaneesid) ja Põhja-Egeuse piirkonnaks (mis koosneb üheksast asustatud saarest: Lesbos, Límnos, Ágios Efstrátios, Chíos, Psará, Oinoússes, Sámos, Ikaría ja Foúrnoi).

Põhja-Egeuse piirkonna majanduselus on suur roll põllumajandusel. 2019. aastal oli rahvaarv 221 098. Põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektori kogulisandväärtus oli 123 miljonit eurot, mis moodustab 5,67 % piirkondlikust kogulisandväärtusest (2017). Kokku töötas sektoris 6 300 inimest (2019). 2013. aastal oli kasutatav põllumajandusmaa 245 760 ha, mis moodustab 64,7 % kogupindalast. Põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris loodi 123 miljoni euro ulatuses kogulisandväärtust, mis moodustab 5,67 % piirkondlikust kogulisandväärtusest (2017).

Põllumajandustegevus hõlmab taimekasvatust (mastiks, 7 oliivipuud, viinapuud, tsitruspuud ja teravili), mesindust ja loomakasvatust (lamba-, kitse- ja veisekasvatus). Keskmine põllumajandusettevõte on väike (2013. aastal ligikaudu 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad põllumajandusliku majapidamise kohta).

Lõuna-Egeuse piirkonna pindala on 5 286 km2 ning see koosneb Küklaadide ja Dodekaneeside saartest. 2019. aastal oli seal rahvaarv 344 027. Kasutatav põllumajandusmaa oli 214 010 ha, mis moodustas 2013. aastal 40,9 % kogupindalast. Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse kogulisandväärtus oli 143 miljonit eurot, mis moodustab 2,66 % piirkondlikust kogulisandväärtusest (2017). Kokku töötas põllumajandussektoris 2017. aastal 9 350 inimest. Lõuna-Egeuse mere saartel on suur turismitööstus, mis toob eelkõige suvel kaasa suure nõudluse põllumajandustoodete ja toiduainete järele, mida kohalik põllumajandustootmine osaliselt oma piiratud iseloomu tõttu ei kata. Seetõttu sõltub piirkond lisatarnetest ülejäänud Kreekast ja välismaalt.

Töötuse määr piirkonnas oli 2019. aastal 13,7 %, mis on ligikaudu 4 protsendipunkti madalam kui riigi keskmine. Tööhõive on tihedalt seotud teenustega, eelkõige turismiga (toit ja majutus, jaemüük jne). Seega esineb sageli ajutist töötust, mis on eriti levinud töötavate naiste hulgas.

5.Eesmärgid, kava ja programmitöö

Egeuse mere väikesaarte kava eesmärgid, mis on loetletud määruse (EL) nr 229/2013 artiklis 2, on järgmised:

-tagada väikesaarte varustamine inimtoiduks või töötlemiseks ettenähtud ning põllumajandusliku toorainena kasutatavate oluliste toodetega, vähendades saarelisest asendist, väikesest pindalast ja turgude kaugusest tingitud lisakulusid;

-säilitada ja arendada väikesaartel põllumajandustegevust, sh kohalike töötlemata ja töödeldud toodete tootmist, töötlemist, turustamist ja vedu.

Selleks hõlmab programm kaht liiki toetust: tarnimise erikord ja kohaliku tootmise toetamine, mida mõlemat rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist.

5.1.Tarnimise erikord

Tarnimise erikorra raames antav toetus on abi, mida antakse EList pärit põllumajandustoodete tarnimiseks ning mis on peamiselt seotud loomasööda ja palju vähemal määral inimtoiduks ettenähtud jahuga. Peamised loomasöödaks kasutatavad tooted on mais ja õlikoogid ning muud taimsete rasvade või õlide jäägid, samas kui peamine jahutoode, mida toetatakse, on nisu- või meslinijahu.

Egeuse mere väikesaared on jagatud kahte rühma, mis saavad erinevat toetust vastavalt nende kõrvalisest asukohast tingitud lisakuludele. Rühm A hõlmab mandrile lähemal asuvaid saari ja rühm B kõige kaugemaid saari, mis moodustavad umbes kolm neljandikku Egeuse mere väikesaartest.

Tarnimise erikorra raames saavad toetust:

§sööda puhul põllumajandusühistute organisatsioonid, sõltumatud põllumajandusühistud, põllumajandusettevõtjad ja edasimüüjad ning

§jahu puhul jahu edasimüüjad ja pagarid.

Kreeka eraldas sellele meetmele 5,47 miljonit eurot aastas (23 % maksimaalsest iga-aastasest rahaeraldisest). See on väiksem kui tarnimise erikorra meetmete jaoks Egeuse mere väikesaarte määruses (EL) nr 229/2013 sätestatud maksimaalne rahaline eraldis 7,11 miljonit eurot.

Tuleb märkida, et tarnimise erikorra raames kohaldatakse POSEI programmi puhul kolmandatest riikidest pärit toodete imporditollimaksudest vabastamist. Egeuse mere väikesaarte kava suhtes seda mehhanismi, milles kaldutakse kõrvale liidu tolliprotseduuridest, siiski ei kohaldata.

5.2.Kohaliku tootmise toetamine

Kohaliku tootmise toetamise eesmärk on arendada kohalikku põllumajandustootmist ja põllumajandustoodete tarnimist kohalike põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud meetmete abil. Programmis määrati kindlaks mitmed tooted, mida iseloomustatakse kui traditsioonilisi ja Egeuse mere väikesaarte jaoks olulisi. Kreeka eraldas kohaliku tootmise toetamisele keskmiselt 18 miljonit eurot aastas. Toetuse saajad on põllumajandustootjad või tootjaorganisatsioonid.

5.3.Programmi- ja partnerluspõhine lähenemisviis

Kreeka ametiasutused määratlevad programmis üksikasjalikult nii tarnimise erikorra kui ka kohaliku tootmise toetamise meetmed. Programm kajastab prioriteete, mille riiklikud ametiasutused on tihedas koostöös sidusrühmadega oma põllumajandussektorile seadnud. Vajaduse korral võib programmi igal aastal muuta vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 181/2014 artiklile 32.

Kooskõlas määruse (EL) nr 181/2014 artikli 31 lõikega 1 esitab Kreeka komisjonile iga aasta 30. septembriks aastaaruande programmi rakendamise kohta eelmisel aastal.

6.Eelarve täitmine

Vaatlusaluse perioodi eelarve täitmine (makstud summad võrreldes Kreeka kavandatud summadega) ning summade jaotus kohaliku tootmise toetamise ja tarnimise erikorra vahel on esitatud lisas. Kohaliku tootmise toetamise meetmed moodustavad suurema osa (umbes 75 %) kulutustest.

Programmi eelarve täitmise määr püsis aastatel 2015–2019 kõrge, jäädes vahemikku 90–96 %, nagu on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Egeuse mere väikesaarte kava eelarve täitmine meetme kohta (miljonites eurodes) (allikas: AGREX)

7.Kava rakendamine

2015.–2019. aasta programmide puhul kulutas Kreeka kohaliku tootmise toetamisele ligikaudu 16 miljonit eurot aastas. Umbes 60 % kohaliku tootmise toetamisele aastatel 2015–2019 eraldatud vahenditest kasutati oliivisalude säilitamise toetamiseks (ligikaudu 8,8 miljonit eurot 8 aastas). Muud olulised sektorid olid traditsioonilise juustu tootmine (umbes 2,5 miljonit eurot) ja veinitootmine (umbes 2 miljonit eurot), mesindus (kulud stabiilselt ligikaudu 1,2 miljonit eurot) ja Chíose mastiksi tootmine (1,5 miljonit eurot). Programmi eelarve täitmise määr suurenes aja jooksul järjepidevalt enamikus sektorites, välja arvatud Santorini kirsstomatite kasvatus, mille puhul see jäi madalaks (2019. aastal 57 %).

Ajavahemikuks 2015–2018 eraldati igal aastal tarnimise erikorra jaoks 5,47 miljonit eurot ja 2019. aastaks 6,5 miljonit eurot. Eelarve täitmise määr oli kõrgem kui kohaliku tootmise toetamise puhul, keskmiselt 98,7 %. Meetmes keskenduti peamiselt loomasöödale (95 %) ja jahule (5 %).

8.Hinnang programmi kohta

8.1.Põllumajandustoodetega varustamise tagamine

Eesmärk tagada inimtoiduks või töötlemiseks vajalike ning põllumajandusliku toorainena kasutatavate toodete tarnimine, leevendades sellega kaasnevaid lisakulusid, on valdavalt saavutatud, seda peamiselt loomasööda puhul.

Aastatel 2015–2019 oli Egeuse mere väikesaarte kogu tarnevajadusest toetustega hõlmatud peaaegu 100 % loomasööda puhul, kuid jahu puhul oli hõlmatus osaliselt ebapiisav (ligikaudu 80 % ja see väheneb). Jahu tarnevajaduse toetustega kaetuse määr on eriti madal saarerühma A puhul suurte veokulude tõttu. Ecorysi analüüsi kohaselt oli Egeuse mere väikesaarte kava suhteliselt tõhus selle eesmärgi saavutamisel, milleks oli tagada inimtoiduks või põllumajandusliku toorainena töötlemiseks vajalike toodete tarnimine asjaomastesse piirkondadesse.

Toetus kattis lisakulud, mis olid seotud transpordiga Egeuse mere väikesaartele, 32 % (kõige kaugemate saarte puhul) kuni 64 % (mandrile lähimate saarte puhul) ulatuses. Seega tundub, et ülemäärase hüvitamise oht on väike ja tarnimise erikorra raames antavat abi võib pidada proportsionaalseks. Seetõttu leiti, et Egeuse mere väikesaarte kava on ka ülaltoodud üldeesmärgi saavutamisel tulemuslik.

8.2.Tarnimise erikorra ja kohaliku tootmise toetamise meetmete sidusus

Üldiselt on tarnimise erikorra ja kohaliku tootmise toetamise vahendeid rakendatud programmimuudatuste kaudu sidusalt ning tarnimise erikorra toetus ei kahjustanud kohalikku tootmist ega selle kasvu. Tarnimise erikorra ja kohaliku tootmise toetamise rakendamise vahel ei olnud sisemist vastuolu, kuna tarnimise erikorra raames toetatavaid tooteid (jahu ja loomasööt) kohapeal ei toodeta.

8.3.Põllumajandustootmise säilitamine

Toetust saav põllumajandustootmine on pindala (ha) või mahu (tonnides) poolest enamjaolt säilinud – välja arvatud oliivid, mis on peamine põllumajandustoode, mida toetatakse programmi kohaliku tootmise toetamise osa raames. Oliivitootmine oli igal aastal väga erinev, eriti 2017. ja 2018. aastal, kui see vähenes 2,6 miljonilt tonnilt 0,5 miljonile tonnile. Tänu pärast 2012. aasta tulekahju istutatud puudele suurenes Chíose traditsioonilise mastiksi tootmine 126 tonnilt 184 tonnile (46,4 %). 2019. aastal jõudis veinitootmine taas 2016. aasta tasemele pärast seda, kui Egeuse merel valitsenud halva ilma tõttu oli tootmine kahe aasta jooksul vähenenud. Mesinduses oli märgata mõningast langustendentsi, samal ajal kui traditsiooniline juustutootmine perioodi jooksul kasvas.

Seetõttu oli Egeuse mere väikesaarte kava teataval määral tulemuslik traditsioonilise põllumajandustegevuse arengu säilitamise ja selle konkurentsivõime suurendamise eesmärgi saavutamisel, hoolimata asjaolust, et mitmes neist sektoritest on esinenud tootmise arendamisel mõningaid raskusi.

Egeuse mere väikesaarte kava, millega toetatakse peamiselt tegevuskulusid (tootmine, töötlemine ja turustamine), avaldas piiratud mõju traditsiooniliste põllumajandustoodete konkurentsivõime parandamisele. Nende konkurentsivõimet toetati peamiselt muudest rahastamisvahenditest, eelkõige maaelu arengu programmi raames.

8.4.Panus ÜPP eesmärkide saavutamisse

Egeuse mere väikesaarte kava aitas täita analüüsitud perioodi ÜPP üldeesmärke. Sellega edendati elujõulist toidutööstust, hõlbustades tootmise taseme säilitamist enamikus sektorites, toetades sel viisil põllumajandustootjate sissetuleku stabiilsust. Kuna aga Egeuse mere väikesaarte kavaga soodustatakse konkreetseid tootmistegevusi, mis täiendavad Egeuse mere väikesaarte puhul kohaldatavat põhitoetuskava, avaldaks see põllumajandustootjate sissetulekule vähem mõju kui POSEIst kasu saavates piirkondades, mida põhitoetuskavaga ei hõlmata.

Egeuse mere väikesaarte kavaga aidati kaasa ka loodusvarade säästvale majandamisele, kohaldades nõuetele vastavuse reegleid, millega kohustatakse põllumajandustootjaid järgima keskkonda ning inimeste, loomade ja taimede tervist käsitlevaid ELi õigusnorme. Kavaga toetati väikese keskkonnajalajäljega põllukultuuride säilitamist, mis tugineb peamiselt ekstensiivsetele tootmissüsteemidele, mis on keskkonnale suhteliselt ohutud. Oliivide kasvatamisel kasutatakse väga vähe pestitsiide. Mesindus aitas säilitada saarte tundlikku taimestikku. Muud põllukultuurid, nagu mastiksipistaatsiad, viinapuud või oder, aitasid kaitsta maastikku ja looduskeskkonda.

Kestlikke põllumajandustavasid tuleks siiski edasi arendada tootekvaliteedi (mahepõllumajanduslik tootmine või muud märgised ja sertifitseerimine), tehnoloogilise eelise, keskkonnanõuete jms kaudu. Soovitada võiks toodete diferentseerimist hinnavälise konkurentsivõime kaudu (oliiviõli, kaitstud päritolunimetusega vein jne). Viimastel aastatel on üha rohkem Egeuse mere väikesaarte tooteid saanud kaitstud päritolunimetuse (KPN) ja kaitstud geograafilise tähise (KGT) staatuse. Siiski esineb veel mõningaid puudusi. Näiteks kuigi enamik oliiviõlist on toodetud mahepõllumajanduslike standardite kohaselt, ei turustata seda mahepõllumajanduslikuna, sest saartel on raske saada mahepõllumajanduslikku akrediteeringut.

Mis puudutab panust tasakaalustatud territoriaalsesse arengusse, siis Egeuse mere väikesaarte kava raames toetatakse eelkõige kaugemate piirkondade tootmistegevusi, mis on olulised rahvastikukao ja turismist sõltumise vältimiseks. Egeuse mere väikesaarte toetus aitas arendada maapiirkondi, säilitades haritavad alad ja põllumajanduslikud ettevõtted ning seega ka tööhõive. Samuti aitas see rakendada konkreetset sotsiaal-struktuurilist maakorralduspoliitikat ja toetas nõuetele vastavuse kaudu kaudselt ka keskkonnahoidlikke põllumajandustavasid.

Hinnatud perioodil oli Egeuse mere väikesaarte kava ja maaelu arengu programmi (ÜPP teine sammas) vahel suur sidusus. See on ÜPP eesmärkide saavutamiseks väga oluline, arvestades nende kahe toetuseliigi tugevat vastastikust sõltuvust.

Egeuse mere väikesaarte kava, maaelu arengu programm ja riiklik toetus sellistele algatustele nagu koolitus, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamisele kaasaaitamine ja maaelu arengu programmist toetatavad investeeringud ning Egeuse mere väikesaarte kavast toetatav tootmine on omavahel kooskõlas. Maaelu arengu programmiga soodustatakse säästvaid põllumajandustavasid (sealhulgas Egeuse mere väikesaarte kavast toetatava tootmise puhul), mis lähevad nõuetele vastavusest kaugemale. Maaelu arengu programmist toetatakse ka investeeringuid põllumajandustööstusse, samuti põllumajandus- ja toiduainesektoris töötavate inimeste koolitamist. Egeuse mere väikesaarte kavaga toetatakse nende põllumajandus- ja agrotööstustoodete töötlemist ja turustamist. Sidusus riikliku toetuse ja muude ÜPP meetmetega (veini, puu- ja köögiviljade puhul) on samuti tugev.

Kuna Egeuse mere väikesaarte kava jääb Kreeka 2023–2027. aasta ÜPP strateegiakava kohaldamisalast välja, tuleb tagada üldine kooskõla kõnealuse programmi ja ÜPP strateegiakava raames võetavate uute meetmete vahel.

8.5.Egeuse mere väikesaarte kava asjakohasus ja ELi lisaväärtus

Egeuse mere väikesaarte kava sisaldab meetmeid ja tegevusi, mis võimaldavad rahuldavalt lahendada Egeuse mere väikesaarte põllumajandussektori kõige olulisemaid probleeme, eelkõige majanduslikke probleeme.

Tootjatele antav sissetulekutoetus võimaldab neil tegevust jätkata ja leevendada suuri kulusid või võimalikku kahju, mida nad vastasel korral kanda võivad. Ilma Egeuse mere väikesaarte kava raames antava abita oleks hinnakonkurents Mandri-Euroopaga ning märkimisväärsed transpordikulud ja ettevõtjate väiksem arv kohalikule väärtusahelale tõenäoliselt ületamatuks probleemiks. Lisaks aitab programm tootjatel vastu seista linnastumise ja turismitööstuse survele teatavates piirkondades. Makstava toetusega kompenseeritakse osaliselt ka turulepääsu raskused, toetatakse uute turuväljundite arendamist ja julgustatakse tootjaid säilitama oma põllumajandusmaad. See kehtib ka äärepoolsemates piirkondades, kus välditakse maa kasutamata jätmist ja seega mullaerosiooni.

Mis puudutab uue ÜPP erieesmärke, siis keskendutakse programmis eelkõige kolmele majanduslikule eesmärgile, mille siht on edendada vastupanuvõimelist põllumajandussektorit, samal ajal kui jätkusuutlikkuse aspekt tagatakse jätkuvalt nõuetele vastavuse eeskirjade kaudu. Kui õigusraamistik näib olevat kooskõlas ÜPP uute eesmärkidega, tuleks lähiaastatel hinnata programmi tõhusa rakendamise asjakohasust.

Poliitilisel tasandil hinnatakse ELi lisaväärtust peamiselt positiivselt, sest kavas tunnistatakse asjaolu, et mitmed olulised takistused, millega Egeuse mere väikesaared tegelema peavad, nõuavad erimeetmeid. Kava raames, mida hallatakse samaaegselt POSEI programmidega, võiks ära kasutada äärepoolseimate piirkondade kogemusi oma programmide kavandamisel ja rakendamisel.

Samuti osutus Egeuse mere väikesaarte kava kasulikuks kvaliteedi- ja keskkonnanõuete rakendamise seisukohast. Programmide kavandamise ja rakendamise tasandil osutus kava positiivseks ka selles mõttes, et Kreekale võimaldati paindlikkust oma programmi kindlaksmääramisel konkreetsetest vajadustest lähtuvalt. Ühtlasi on see soodustanud edasiminekut tulemuspõhise juhtimise suunas.

8.6.Egeuse mere väikesaarte kava haldamine ja juhtimine

Kuigi viimastel aastatel on tehtud teatavaid edusamme, on veel ruumi selleks, et tõhustada strateegiat, mis peaks programmides olema üksikasjalikum, sealhulgas arendades edasi iga-aastastes rakendamisaruannetes esitatavaid konkreetseid näitajaid. Samuti tuleks programmis täpsustada kava panust ÜPP üldeesmärkide saavutamisse ja siduda see konkreetsete mõõdetavate eesmärkidega.

Programmis kavandatud strateegiat on teataval määral kohandatud. Kuid Euroopa Komisjoni 2016. aasta rakendamisaruandes 9 märgitud puudused on endiselt kõrvaldamata.

Iga-aastastes rakendamisaruannetes on tehtud edusamme, eriti viimastel aastatel, ja neis järgitakse uut malli, mida 2018. aastal selgitati ja lihtsustati 10 . Siiski on vaja teha edasisi parandusi, eelkõige seoses programmi erieesmärkide täitmisega ja selle tulemuslikkusega eesmärkide saavutamisel.

9.Soovitusi olukorra parandamiseks

9.1.ELi määrust ei ole vaja muuta

Võttes arvesse punktis 8 kirjeldatud kava hindamist, ei peeta alusmääruse (EL) nr 229/2013 muutmist vajalikuks. Selle määrusega loodud raamistik on olnud Egeuse mere väikesaarte kava kavandamisel ja rakendamisel kasulik, kuna see võimaldab Kreekal programmi konkreetsete vajaduste alusel kindlaks määrata ja kohandada.

9.2.Soovitused Kreekale

Rakendamise üldhinnang on üsna positiivne, kuid edasised jõupingutused on vajalikud, eelkõige seoses strateegia ja aruandlusega.

Egeuse mere väikesaarte kava tulemuslikkuse suurendamiseks peaksid Kreeka ametiasutused programmis esitatud strateegiat edasi arendama. Üldeesmärke ning nende seoseid vajaduste ja valitud meetmete/tegevustega tuleks mõõdetavate eesmärkide alusel paremini selgitada ning asjakohaste näitajate abil jälgida. Samuti tuleks parandada erieesmärkide esitamist. Üksikasjalikum teave on esitatud lisa tabelis 2.

Programmi aruandlus on oluliselt paranenud. Siiski on vaja teha suuremaid jõupingutusi, et anda paremat teavet üld- ja erieesmärkide saavutamise kohta, lõimides analüüsi tulemusnäitajad. Kreeka peaks valima ka riiklikud näitajad, mis on eesmärkide saavutamiseks asjakohasemad.

Lisaks soovitatakse Kreeka ametiasutustel tagada sidusus ÜPP strateegiakavaga, et edendada konkurentsivõimet.

Kreeka peaks jätkama kestlike põllumajandustavade väljatöötamist kooskõlas rohelise kokkuleppega, sealhulgas suurendades hinnavälist konkurentsivõimet.

10.Kokkuvõte

Egeuse mere väikesaarte kava üldisele tulemuslikkusele ajavahemikus 2015–2019 antakse positiivne hinnang seoses selle suutlikkusega lahendada konkreetseid põllumajandusprobleeme, mis on seotud Egeuse mere väikesaarte konkreetse geograafilise asukohaga.

Egeuse mere väikesaarte kava, mis kujutab endast täiendavat abi otsetoetustele, peaks olema kooskõlas ÜPP eesmärkidega 11 . Ilma eriomase Egeuse mere väikesaarte kavata ja abiga, mis piirdub ÜPP otsetoetustega, tooks olukord vaatlusalusel perioodil kaasa tootmisest loobumise, mis võib avaldada negatiivset mõju tööhõivele, keskkonnale või Egeuse mere väikesaarte territoriaalsele mõõtmele.

Egeuse mere väikesaarte kava on toiminud sujuvalt alates programmitöö lähenemisviisi kasutuselevõtust. Komisjon leiab, et see vastab rahuldaval viisil Egeuse mere väikesaarte vajadustele. Kui kava jääb väljaspoole ÜPP strateegiakava, peaks see siiski olema kooskõlas ÜPP uute eesmärkidega. Seetõttu ei peeta kehtiva õigusraamistiku muutmist vajalikuks.

Egeuse mere väikesaarte kava ülesehitust peetakse rakendatud meetmete ja tegevuste alusel piirkonna põllumajandusega seotud probleemide seisukohast enamjaolt sobivaks. Strateegia on siiski vähem asjakohane eesmärkide osas, mida sellega soovitakse saavutada, pidades eelkõige silmas programmispetsiifilisi eesmärke. See on enamasti tingitud ebaselgusest programmdokumentides ja rakendamisaruannetes.

Kreekal palutakse võtta arvesse käesolevas aruandes esitatud soovitusi ja kohandada Egeuse mere väikesaarte kava, et tagada meetmete tõhusam kohaldamine ja programmi tulemuslikumad järelmeetmed ning suurem vastastikune täiendavus muude ÜPP rahastamisvahenditega.

Lisa: eelarve täitmine Egeuse mere väikesaarte kava raames (2015–2019)

Üldeesmärgid	Erieesmärgid
§kindlakstehtud vajaduste ja üldeesmärkide vahelise seose selgus	§strateegias erieesmärkide esitamise selgus
	§erieesmärkide valikut põhjendavate vajaduste hindamine
§meetmete/tegevuste ja üldeesmärkide vahelise seose selgitus	§selged seosed kavandatud meetmete/tegevuste ja erieesmärkide vahel ning selgitus
§mõõdetavate eesmärkide ja vastavate näitajate olemasolu	§mõõdetavate eesmärkide olemasolu koos vastavate näitajatega iga erieesmärgi kohta
§asjakohaste näitajate koondandmete esitamine koos esitatud andmete tulemuste selgitusega	§selle teabe esitamine kokkuvõtlikul kujul koos arengut selgitava analüüsiga.