EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.12.2021

COM(2021) 761 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Paremad töötingimused tugevama sotsiaalse Euroopa jaoks: digitaliseerimise kõigi hüvede rakendamine tulevikutöö heaks

1. Sissejuhatus

Digitaliseerimine muudab võimalikuks uuenduslikud teenused, uued ärimudelid ja uued töökorralduse vormid. Tänu suurele hulgale andmetele ja võimsale tehnoloogiale, nagu tehisintellekt, ühendab digitaliseerimine maailma, hoogustab rahvusvahelist koostööd ning ühtlustab organisatsioonide toimimist ja töötajate juhtimist.

Uued tehnoloogiad võimaldavad automatiseerida suurt osa igapäevasest haldustööst ja korduvatest tegevustest, millele kulus töötajatel varem tunde; nii saavad töötajad keskenduda loomingulisemale, analüütilisemale ja strateegilisemale tööle, mis võib anda nende organisatsioonile konkurentsieelise. Tänu digitaliseerimisele muutuvad kaugtöö ja hübriidtöö üha enamate ettevõtete jaoks toimivaks töövormiks, mis võimaldab paindlikumat töökorraldust ja suuremat tootlikkust, aidates samal ajal täita ELi keskkonnahoiukohustusi. Digitaalsed tööplatvormid aitavad tõhusalt sobitada tööjõu pakkumist ja nõudlust ning luua võimalusi klientidele, töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Lisaks neile võimalustele toob digipööre kaasa ka probleeme. ELis on töötingimused ühed parimad maailmas. Miinimumnõuded tööajale, töötervishoiule ja tööohutusele, sotsiaalkaitsele ja inimeste võrdsele kohtlemisele (sealhulgas meeste ja naiste võrdsele tasustamisele) – kõik see on osa Euroopa sotsiaalsest mudelist. Digitaliseerimine mõjutab aga tööturgusid viisil, mis seab selle mudeli kahtluse alla. Töökorralduse uued vormid ei too automaatselt kaasa kvaliteetseid töökohti.

Seega ei tohiks Euroopa sotsiaalse turumajanduse aluspõhimõtteid pidada enesestmõistetavaks ja neid tuleks kaitsta. Teatavad inimrühmad on üha ebasoodsamas olukorras, sealhulgas paljud digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavad inimesed, kelle töötingimused on ebakindlad. Uued töö korraldamise viisid, näiteks platvormitöö, muudavad keerulisemaks inimeste õige liigitamise töötajateks või FIEdeks. See viib olukorrani, kus mõned inimesed jäetakse ebaõiglaselt ilma juurdepääsust töötaja staatusega seotud õigustele ja kaitsele. Samas on FIEsid, kes ei saa olla oma staatusele vastavalt tõeliselt autonoomsed.  Kuna algoritmilised vahendid muutuvad töömaailmas üha levinumaks, kerkivad järjest enam esile küsimused, mis on seotud kontrolli, andmete kasutamise, võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisega (nt algoritmiliste vahendite kavandamisest tulenev sooline kallutatus) ning algoritmilise juhtimisega.

Lähtuvalt president von der Leyeni esitatud prioriteetidest 1 teeb komisjon ettepaneku meetmete kohta, mille eesmärk on parandada platvormitöö tingimusi. 

2021. aasta mais Portos toimunud sotsiaaltippkohtumisel kinnitasid ELi juhid taas oma pühendumust viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid. Platvormitöö pakett koos komisjoni algatustega tehisintellekti 2 ja digioskuste 3 valdkonnas on oluline element ELi visioonis sotsiaalsest Euroopast digiajastul 4 . See visioon on esitatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas ja selle tegevuskavas. Tegemist on visiooniga tulevikust, kus digimajandus on osa kestlikust arengust ja pakub palju võimalusi ning kus uute ärimudelitega luuakse rohkem ja paremaid töökohti, säilitades kõrged sotsiaalsed standardid.

2. Platvormitöö – miks on vaja meetmeid võtta?

Platvormitöö esindab pidevalt muutuvat töömaailma. See võimaldab paljudel inimestel elatist teenida või oma sissetulekut suurendada, sealhulgas inimestel, kellel muidu on raske tööturule pääseda, näiteks madalapalgalised töötajad, naised, noored, puuetega inimesed, rändajad või rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed. Platvormitöö loob võimalusi kliendibaasi loomiseks või laiendamiseks, mõnikord ka piiriüleselt. See pakub ettevõtjatele võimalusi jõuda palju rohkemate tarbijateni, mitmekesistada tulusid ja arendada uusi ärivaldkondi, aidates neil seeläbi kasvada. Tarbijate jaoks tähendab see selliste toodete ja teenuste paremat kättesaadavust, millele muidu oleks raske ligi pääseda, ning juurdepääsu uuele ja mitmekesisemale teenuste valikule.

Platvormimajandus kasvab kiiresti. Aastatel 2016–2020 suurenesid selle tulud peaaegu viis korda – hinnangute järgi kolmelt miljardilt eurolt ligikaudu 14 miljardi euroni 5 . Tulud võivad olla isegi suuremad, sest ühe teise uuringu kohaselt on need hinnanguliselt 20,3 miljardit eurot 6 . Praegu töötab ELis digitaalsete tööplatvormide kaudu üle 28 miljoni inimese. 2025. aastaks ulatub nende arv eelduste kohaselt 43 miljonini.

Platvormitöö võib olla väga eriilmeline. Digitaalsed tööplatvormid toimivad paljudes majandussektorites alates kõige nähtavamatest kohapeal osutatavatest teenustest, nagu sõiduvahendus, kulleriteenus või majapidamistööd, ja mikrotöödest, nagu tehisintellekti treenimine või andmete kodeerimine, kuni kõrget kvalifikatsiooni või spetsialiseerumist nõudvate loominguliste töökohtadeni, nagu arhitektuuriline projekteerimine, tõlkimine või IT-arendus. Digitaalsetel tööplatvormidel korraldatakse tööd ka erineval viisil, võimaldades nende kaudu töötavatele inimestele erineval määral autonoomiat ja sõltumatust. Paljude inimeste jaoks on platvormitöö nende põhitegevus, teiste jaoks aga lisasissetuleku allikas. Et kõik need inimesed saaksid platvormitöö uusi võimalusi maksimaalselt ära kasutada, on väga oluline, et digitaalsed tööplatvormid toimiksid kogu ELis selges õigusraamistikus.

Platvormimajanduse areng viimasel ajal on aga platvormide kaudu töötavatele inimestele kaasa toonud ka uusi probleeme. Need probleemid võivad ulatuda lepinguliste kokkulepete läbipaistmatusest ja prognoosimatusest kuni tervise ja ohutusega seotud probleemideni, tööalase staatuse valesti liigitamiseni või ebapiisava sotsiaalkaitseni.

Digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste tööalase staatuse osas on vaja suuremat selgust. On hinnatud, et kümnest ELis tegutsevast digitaalsest platvormist üheksa liigitavad nende kaudu töötavad inimesed FIEdeks. Paljud neist inimestest on oma töös tõeliselt autonoomsed ning nad hindavad paindlikkust ja lihtsat juurdepääsu klientidele, mida digitaalsed tööplatvormid pakuvad. On aga ka teisi, kes kogevad digitaalsetel tööplatvormidel, mille kaudu nad töötavad, alluvussuhet ja erineval tasemel kontrolli, näiteks seoses palgataseme, tööaja korralduse ja töötingimuste muude aspektidega. Sellistel juhtudel ei ole alati selge, kas nende tööalane staatus on õigesti kindlaks määratud. Tööalane staatus peaks põhinema töösuhet iseloomustavatel asjaoludel, olenemata kirjaliku lepingu olemasolust või selle tingimustest. Tööalane staatus mõjutab seda, millised kohustused on digitaalsetel tööplatvormidel ja millised õigused tuleks anda nende kaudu töötavatele inimestele. Inimestel võivad soovitud autonoomia, paindlikkuse ja kaitse taseme osas olla erinevad eelistused. Seetõttu on oluline, et neil oleks oma staatusega seoses õiguskindlus, mis võimaldab neil teha teadlikke ja vabatahtlikke valikuid.

Nn algoritmilise juhtimise tavade kasutamine digitaalsetel tööplatvormidel tekitab spetsiifilisi probleeme. Algoritmiline juhtimine tähendab algoritmide, st automatiseeritud süsteemide kasutamist selleks, et toetada või isegi asendada juhtimisfunktsioonide täitmist (näiteks töö jälgimist ja hindamist). Algoritmiline juhtimine ei piirdu platvormimajandusega. Automatiseeritud süsteeme kasutatakse tööturul laiemalt üha rohkem – alates töögraafikute, vahetuste ja tööaja jälgimisest kuni keerukamate rakendusteni, mis tegelevad ülesannete jaotamise ja töötasu arvutamisega.

Algoritmiline juhtimine on digitaalsete tööplatvormide ärimudelile selgelt omane ja võib märkimisväärselt mõjutada töötingimusi. Lisaks võivad selle varjus, et puudub inimesest juht, eksisteerida alluvussuhted. Isik võib väidetavalt olla FIE, kellel puudub seega juurdepääs töötaja staatusega seotud õigustele, kuid tegelikult jätab algoritmide abil teostatav kontroll ta ilma tegeliku FIE autonoomiast. Isegi olukordades, kus tööalane staatus on õigesti liigitatud, võivad algoritmid otsustavalt mõjutada tööülesannetele juurdepääsu ja seega tegelike FIEde sissetuleku suurust. Tihe seos algoritmilise juhtimise ja platvormitöö tingimuste vahel nõuab kohest ja sihipärast poliitilist reageerimist.

Nõuete täitmise tagamise, jälgitavuse ja läbipaistvusega seotud probleemid, sealhulgas piiriülestes olukordades, võivad kaasa tuua halvad töötingimused ja ebapiisava juurdepääsu sotsiaalkaitsele. Riikide ametiasutustel on raske pääseda ligi digitaalsete tööplatvormidega ja nende kaudu töötavate inimestega seotud andmetele, nagu regulaarselt platvormitööd tegevate inimeste arv, nende lepinguline või tööalane staatus või digitaalsete tööplatvormide tingimused. Jälgitavuse probleem on eriti oluline juhul, kui digitaalsed tööplatvormid tegutsevad mitmes liikmesriigis, mistõttu on ebaselge, kus platvormitööd tehakse ja kes seda teevad.

Töötingimuste parandamisel on keskse tähtsusega kollektiivläbirääkimised ja kollektiivlepingud. Platvormitöö kontekstis on sotsiaaldialoog aga väga piiratud. Teataval määral piirab platvormitöö tegemise viis praktilisi võimalusi töötajate kollektiivseks esindamiseks ja nende organiseerumiseks. Sageli puudub füüsiline töökoht, mis tähendab, et digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavad inimesed suhtlevad üksteisega harva või vähemalt ei tee seda organiseeritud viisil. Sageli ei pruugi nad isegi teada, kes on nende kolleegid konkreetsel platvormil, ega seda, kuidas nendega ühendust võtta. FIEde jaoks on täiendav takistus kollektiivläbirääkimistel ELi konkurentsiõiguse praegune tõlgendus. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõikele 1 on keelatud ettevõtjatevahelised kokkulepped, millega piiratakse konkurentsi. ELi konkurentsiõiguse kohaselt loetakse FIEsid tavapäraselt ettevõtjateks, mis tähendab, et tegelikkuses ei saa digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavad inimesed tavaliselt pidada kollektiivläbirääkimisi oma töötingimuste parandamiseks, ilma et tekiks oht rikkuda ELi konkurentsiõigust.

Komisjon ei alusta nende probleemide lahendamisel nullist. Euroopa tasandil on juba mitu kehtivat või kavandatavat õigusakti, mis on platvormitöö seisukohast väga olulised. Need hõlmavad kogu ELi tööõigust ja võrdse kohtlemise õigust, samuti siseturuvahendeid, nagu isikuandmete kaitse üldmäärus, 7 millega tagatakse isikuandmete tugev kaitse kogu liidus, platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlev määrus 8 ning kavandatav tehisintellekti käsitlev õigusakt. Eespool kirjeldatud konkreetsete probleemide lahendamiseks on siiski vaja täiendavaid sihipäraseid meetmeid.

Euroopa kaasseadusandjad tunnistavad, et on vaja võtta ELi tasandi meetmeid. Euroopa Parlament on nõudnud platvormitööga seotud probleemide lahendamiseks ulatuslikku ELi lähenemisviisi. Parlament võttis vastu algatusraporti, 9 milles kutsutakse üles võtma jõulisi meetmeid, et tegeleda tööalase staatuse valesti liigitamise riskiga ja algoritmilise juhtimise probleemidega platvormitöö kontekstis. Ka liikmesriigid 10 tunnistavad, et digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste õiguste ja kohustuste puhul on vaja suuremat õiguskindlust, ning peavad nende inimeste ebaselget tööalast staatust oluliseks küsimuseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11 ning Regioonide Komitee 12 on samuti kutsunud üles võtma platvormitöö valdkonnas konkreetseid meetmeid.

Komisjon on kuulanud ära sotsiaalpartnerid ja asjaomased sidusrühmad. Ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid on üldiselt nõus komisjoni kindlaks määratud üldiste eesmärkidega ja sellega, et need tuleb saavutada. Töötajate esindajad on nõudnud ulatuslikke meetmeid, et võidelda valesti liigitamise vastu, ning soovivad algatada sotsiaaldialoogi algoritmilise juhtimisega seotud küsimustes. Ettevõtjate ühendused on hoiatanud kõigile ühesuguste meetmete kehtestamise eest ning rõhutanud vajadust tugineda olemasolevatele ja tulevastele ELi algatustele. Samuti on komisjon korraldanud ulatuslikke teabevahetusi nendega, kes on platvormimajandusega kõige otsesemalt seotud – digitaalsete tööplatvormidega ja nende kaudu töötavate inimestega. Digitaalsete tööplatvormide esindajad on nõudnud selgemaid eeskirju ja tugiraamistikku, mis võimaldab tagada õigluse ilma innovatsiooni ja töökohtade loomist takistamata. Digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavad inimesed on rõhutanud, et nad hindavad platvormitöö paindlikkust ja võimalusi, kuid paluvad samal ajal austada ja tugevdada oma sotsiaalõigusi.

Käesolevas paketis esitatud meetmed kajastavad eespool esitatud analüüside ja arutelude tulemusi. Nendeks meetmeteks on:

·ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse platvormitöö tingimuste parandamist;

·kavandatud suunised ELi konkurentsiõiguse kohaldamise kohta kollektiivlepingute suhtes, mis käsitlevad ilma töötajateta FIEde töötingimusi ja mis hõlmavad digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavaid isikuid;

·nõuded, et riikide ametiasutused, sotsiaalpartnerid ja kõik asjaomased sidusrühmad võtaksid uusi, allpool kirjeldatud meetmeid, et saavutada digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate isikute paremad töötingimused.

Komisjon pakub välja jõulised vahendid, et parandada platvormitöö tingimusi, sealhulgas selleks, et toetada digitaalsete tööplatvormide kestliku kasvu tingimusi Euroopa Liidus. Kavandatavas direktiivis esitatakse meetmed, millega soovitakse vähendada tööalase staatuse valesti liigitamise riski platvormitöös. Selles käsitletakse platvormitöö algoritmilise juhtimisega seotud probleeme ning läbipaistvuse ja jälgitavusega seotud probleeme. Kavandatavate suuniste eesmärk on tagada, et konkurentsiõigus ei takistaks kollektiivläbirääkimisi nõrgemal positsioonil olevate ilma töötajateta FIEde palga ja töötingimuste muude aspektide üle.

ELi meetmeid tuleb täiendada teiste asjakohaste osaliste tegevusega. Komisjon toetab ja jälgib direktiivi ülevõtmist ning tagab selle nõuetekohase kohaldamise ja täitmise tagamise liikmesriikides. Selleks et platvormitöö tingimused muutuksid õiglasemaks, on siiski vaja täiendavaid meetmeid. Seepärast kutsub komisjon käesolevas teatises liikmesriike, digitaalseid tööplatvorme ja sotsiaalpartnereid üles tegema koostööd, et kavandatavat direktiivi ja suuniseid veelgi tugevdada ja täiendada.

3. ELi meetmed platvormitöö valdkonnas – mida tähendab digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste jaoks see, kui nad liigitatakse ümber töötajateks?

Digitaalsete tööplatvormide kaudu töötab hinnanguliselt 28 miljonit inimest ja enamik neist on tegelikud FIEd. Siiski võib olla kuni 5,5 miljonit inimest, kes on väidetavad FIEd 13 . See tähendab, et kuigi nende lepingus digitaalsete tööplatvormidega, mille kaudu nad töötavad, on nende staatuseks märgitud „FIE“, alluvad nad tegelikult kontrollile ja juhtimisele, mis on iseloomulikud töötajate puhul. Nende inimeste olukord võib olla eriti ebakindel. Kui nad soovivad oma tööalase staatuse liigituse vaidlustada, peavad nad pöörduma kohtusse ja tõendama, et nende staatuse kirjeldus lepingus on vale. See ei ole lihtne ettevõtmine, sest sellele võib kuluda aega ja raha, ning eriti keeruline on see tööturul nõrgal positsioonil olevatele inimestele, nagu madalapalgalised, noored või rändetaustaga inimesed. Praeguseks on digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste tööalase staatuse kohta tehtud üle 100 kohtuotsuse ja 15 haldusotsust 14 . Enamikul juhtudel on kohtuotsustes kinnitatud, et need inimesed liigitati valesti FIEdeks ja et neid tuleks tegelikult käsitada töötajatena 15 .

Tööalane staatus võimaldab juurdepääsu olemasolevatele töö- ja sotsiaalõigustele. Väidetavate FIEde vale liigitamine takistab neil kasutamast õigusi, mis neil oleks töötajatena. Nende õiguste hulka kuuluvad õigus miinimumpalgale, kui see on kehtestatud, kollektiivläbirääkimised, tööaja reguleerimine, töötervishoid ja tööohutus, meeste ja naiste võrdne tasustamine ning õigus tasustatud puhkusele, samuti parem juurdepääs sotsiaalkaitsele tööõnnetuste, töötuse, haiguse ja vanaduse korral. Valesti liigitamine ei ole mitte ainult ebaõiglane asjaomaste töötajate jaoks, vaid sellel võib olla ka negatiivne mõju ühiskonnale tervikuna.

Seepärast on direktiivi ettepaneku üks olulisi sätteid seotud töösuhte ümberlükatava eeldusega. Eeldus kehtib kõigi digitaalsete tööplatvormide suhtes, millel on kontroll nende kaudu töötavate inimeste üle. Ettepanekus esitatakse mitmed sellise kontrolli ja sellega seotud alluvuse kriteeriumid, mis tagab suurema õiguskindluse ELi tasandil. Ettepanek sisaldab liikmesriikide kohustust võtta meetmeid tagamaks, et eeldust rakendatakse tõhusalt, et on võimalik tagada selle järgimist ja et seda saab ümber lükata. On hinnatud, et 5,5 miljonist valesti liigitamise ohus olevast inimesest võidakse kavandatava direktiivi tulemusena töötajateks ümber liigitada 1,7 kuni 4,1 miljonit inimest, kes saavad tänu sellele juurdepääsu erinevatele tööõigusest tulenevatele kaitsemeetmetele ja on paremini kaitstud sotsiaalsete riskide eest (vt allpool esitatud tekstikast). Nende puhul, keda ümber ei liigitata, võidakse lepingutingimused viia kooskõlla tingimustega, mis on iseloomulikud tegeliku FIE staatusele.

Tööalase staatuse õigeks liigitamiseks on vaja paremat teavet kohaldatavate eeskirjade ja kohustuste kohta. Digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavad inimesed ei pruugi sageli olla teadlikud oma õigustest ja kohustustest, näiteks tööõiguse, sotsiaalkindlustuse ja maksustamise valdkonnas. Digitaalsed tööplatvormid on väljendanud rahulolematust seoses regulatiivse ebakindlusega ja läbipaistvuse puudumisega, millega nad puutuvad kokku kohaldatavate riiklike normide puhul. Liikmesriikidel on parimad võimalused tagada kehtestatud eeskirjade selgus ja läbipaistvus.

Selleks et täiendada direktiivis esitatud meetmeid, kutsub komisjon liikmesriike üles:

·andma digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavatele inimestele nõu ja suuniseid nende platvormitööga seotud kohustuste kohta, mis tulenevad maksu-, sotsiaalkindlustus- ja/või tööõigusest;

·looma nende nõuannete andmiseks spetsiaalsed teabekanalid, nagu teabesaidid ja infoliinid;

·tagama nende territooriumil tegutsevate digitaalsete tööplatvormide jaoks suurema läbipaistvuse tööalase staatuse liigitamist reguleerivates riiklikes eeskirjades;

·soodustama väikeste ja keskmise suurusega digitaalsete tööplatvormide arendamist, näiteks pakkudes juurdepääsuvorme, sealhulgas asjakohast ja piisavalt põhjalikku teavet kohaldatava õigusraamistiku kohta.

Digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavad inimesed saavad kasu ka uutest meetmetest, mis kaitsevad neid algoritmilisest juhtimisest tulenevate probleemide eest. Autonoomia puudumine ja sellest tulenev kontroll platvormitöös võib avaldada kontrolli all olevate inimeste töötingimustele negatiivset mõju, mis on seotud näiteks psühhosotsiaalse stressiga (kuna digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavad inimesed võivad tunda, et neid jälgitakse ja hinnatakse pidevalt ilma piisava põhjenduseta), õnnetuste riskiga (kuna algoritmid võivad põhjustada potentsiaalselt ohtlikku käitumist, näiteks pakkudes preemiaid kiirema kättetoimetamise eest) ja tööülesannetele juurdepääsuga. Digitaalsed tööplatvormid aitavad nende probleemide tekkele kaasa oma tingimuste kaudu, millega võidakse ühepoolselt reguleerida töötasu, tööaega, vaidluste lahendamist, klienditeenindamise tavasid ja muud, kasutades samal ajal inimeste töö jälgimiseks ja hindamiseks ning nende distsiplineerimiseks tehnoloogilisi vahendeid. See toob kaasa kohustuste ebaselguse ja õiguskaitsemehhanismide puudumise mõnikord arusaamatute ja vastutustundetute otsuste puhul, mis puudutavad näiteks tööga seotud karistusi või lepingu lõpetamist.

Kavandatava direktiiviga kehtestatakse uued õigused seoses algoritmilise juhtimisega. Need tagavad töötajate, nende esindajate ja tööinspektsioonide parema teavitamise automaatsete kontrolli- ja otsustussüsteemide kasutamisest ning nende mõjust töötingimustele. Töötajatel on juhul, kui neid puudutavad olulised otsused (näiteks kontode sulgemine ja nende kasutamise peatamine või sarnase mõjuga otsused) tulenevad selliste süsteemide kasutamisest, võimalik kasutada konkreetseid menetlusi ja õiguskaitsevahendeid. Ettepanekus nõutakse ka, et digitaalsed tööplatvormid konsulteeriksid töötajate esindajatega töökorralduse oluliste muudatuste üle, mis on seotud algoritmide kasutuselevõtu või kasutamisega. Nende meetmetega täpsustatakse ja täiendatakse andmekaitse osas seda, mis on juba tagatud isikuandmete kaitse üldmäärusega, ning täiendatakse kavandatava tehisintellekti käsitleva õigusakti eesmärke, et suurendada teabe kättesaadavust automatiseeritud süsteemide kohta, mida töötajate suhtes võidakse kohaldada, ning kaitsta neid diskrimineerimise ja kallutatuse ohu eest, teades, et algoritmiline juhtimine levib järk-järgult platvormitööst kaugemale.

Oluline roll on täita sotsiaalpartneritel. Komisjon toetab platvormitöös sotsiaaldialoogi sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamise meetmete kaudu, et nad saaksid algatada sotsiaaldialoogi algoritmilise juhtimise teemal, pidades silmas direktiivis kavandatud uusi teavitamis- ja konsulteerimisõigusi. Platvormitööle on iseloomulik see, et puudub ühine töökoht, kus töötajad saaksid üksteist tundma õppida ning üksteisega ja oma esindajatega suhelda. Seepärast nõutakse kavandatavas direktiivis, et digitaalsete tööplatvormide juurde loodaks kooskõlas nende töökorraldusega digitaalsed suhtluskanalid, kus platvormitööd tegevad inimesed saaksid üksteisega suhelda ja kus nende esindajad saaksid nendega ühendust võtta.

 Samuti kutsub komisjon:

·liikmesriike üles toetama sotsiaalpartnereid digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimesteni jõudmisel ja nende esindamisel kooskõlas riiklike tavade ja traditsioonidega ning sotsiaalpartnerite autonoomiaga;

·digitaalseid tööplatvorme üles edendama sotsiaalset dialoogi, toetades aktiivselt nende kaudu töötavate inimeste kollektiivset esindatust.

Kuna algoritmid kujundavad töötamist ka väljaspool digitaalseid tööplatvorme ja tehnoloogia areneb üha kiiremini, jälgib komisjon olukorda ka edaspidi ning kaalub vajaduse korral täiendavate meetmete võtmist. Tegelemine algoritmilise juhtimisega on platvormitöö puhul loomulik esimene samm. See on digitaalse tööplatvormi ärimudeli loomulik osa, mis mängib platvormi kaudu töötavate inimeste töötingimustes olulist rolli. Samal ajal tekitavad algoritmilise juhtimise erinevad kasutusviisid tööhõive laiemas kontekstis probleeme, mis ulatuvad platvormitöö eripäradest kaugemale. Seepärast analüüsib komisjon kõnealust nähtust ka edaspidi, pidades silmas asjaolu, et tulevikus võib tekkida vajadus reguleerida algoritmide kasutamist kogu töömaailmas.

4. ELi meetmed platvormitöö valdkonnas – mida see tähendab tegelikele füüsilisest isikust ettevõtjatele?

ELis töötab digitaalsete tööplatvormide kaudu hinnanguliselt 28 miljonist inimest, kellest 5,5 miljonit võib olla valesti liigitatud. Ülejäänud 22,5 miljonit inimest peaksid eelduste kohaselt olema liigitatud õigesti kas töötajateks või FIEdeks. Valdav enamik neist kuulub FIEde hulka 16 . FIEd hindavad digitaalsete tööplatvormide pakutavat paindlikkust ja autonoomiat ning hõlpsasti kättesaadavaid töövõimalusi. Ehkki FIEde tööalase staatusega seotud probleemid ei pruugi valesti liigitatud töötajate omadega kokku langeda, võib neil siiski tekkida uusi küsimusi seoses sellega, kuidas algoritmiline juhtimine mõjutab nende sõltumatust ja reguleerivat raamistikku, kus nad tavaliselt oma tööd teevad. Sellega seoses tuleks tegelike FIEde tegutsemist digitaalsetel tööplatvormidel ühtaegu nii edendada kui ka kaitsta. 

ELi konkurentsiõiguse kohaldamisega seotud kavandatavate suuniste eesmärk on tagada, et ELi konkurentsiõigus ei takistaks kollektiivläbirääkimiste pidamist töötajateta FIEde puhul, kelle positsioon on nõrgem. Algatuse eesmärk on käsitleda seda teemat lisaks digitaalsetele tööplatvormidele ka laiema töömaailma vaatevinklist, et tagada õiguskindlus ELi konkurentsiõiguse kohaldamisel FIEsid hõlmavate kollektiivläbirääkimiste suhtes. See võimaldaks teatavatel FIEdel pidada teiste osapooltega kollektiivseid läbirääkimisi töötingimuste (sealhulgas tasustamise) üle olukorras, kus nad ei ole tarbijad. Kavandatavate suuniste kohta korraldatakse avalik konsultatsioon, et koguda enne nende vastuvõtmist asjaomastelt sidusrühmadelt tagasisidet.

Kavandatavas direktiivis algoritmilise juhtimise suhtes kehtestatud meetmeid kohaldatakse ka tegelike FIEde puhul. Selle mõistmine, kuidas isiku käitumine suunab ülesannete määramisega seotud automaatsete otsuste tegemist, võib mõjutada tema juurdepääsu tulevastele töövõimalustele, olenemata asjaomase isiku tööalasest staatusest. Seetõttu on algoritmide läbipaistvuse suurendamine ning oluliste automatiseeritud otsuste inimestepoolne jälgimine ja läbivaatamine ka tegelike FIEde jaoks tähtsal kohal.

Eespool kirjeldatud meetmete eesmärk on jätkata tööd, mida EL on FIEde probleemide lahendamiseks juba ära teinud. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitsele juurdepääsu käsitlevas nõukogu soovituses 17 kutsutakse liikmesriike üles tagama, et töötajatel ja FIEdel oleks ametlik ja tõhus juurdepääs piisavale sotsiaalkaitsele. Riiklikest rakenduskavadest 18 selgub, et FIEdel ei ole alati piisavat juurdepääsu seadusjärgsele sotsiaalkaitsele. See kehtib eelkõige töötushüvitiste, tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud hüvitiste ning isadushüvitiste puhul. Seepärast kutsub komisjon liikmesriike tungivalt üles veelgi suurendama tegelike FIEde sotsiaalkaitset ja toetab ka edaspidi liikmesriikide sellekohaseid jõupingutusi. Tegelikel FIEdel on oluline roll ELi majanduskasvus, sest nad aitavad edendada äriinnovatsiooni ja ettevõtlust.

Nõukogu soovituses füüsilisest isikust ettevõtjate töötervishoiu ja tööohutuse kaitse parandamise kohta 19 tehakse ettepanek edendada tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamist FIEde seas. Direktiivis füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta 20 on sätestatud ka FIEde konkreetsed õigused (st rasedus- ja sünnitustoetused, kaitse diskrimineerimise eest jne).

Ka ELi siseturu õigustik pakub FIEdele asjakohast kaitset. Digiplatvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitleva määruse 21 eesmärk on tagada, et digitaalseid tööplatvorme kasutavaid FIEsid koheldakse läbipaistval ja õiglasel viisil ning et neil on vaidluste korral juurdepääs tõhusale õiguskaitsele. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele 22 peab igasugune isikuandmete töötlemine olema seaduslik, õiglane ja läbipaistev ning piirduma sellega, mis on vajalik. Kõnealuse määrusega nähakse ette ka mitu andmekaitsega seotud õigust, nagu õigus olla informeeritud isikuandmete töötlemisest ja juurdepääsust oma isikuandmetele, õigus andmete parandamisele (sealhulgas õigus nõuda oma isikuandmete parandamist), õigus piirata oma andmete töötlemist, õigus andmete ülekandmisele ja andmesubjekti õigus nõuda, et tema suhtes ei tehtaks üksnes isikuandmete automatiseeritud töötlemisel põhinevat otsust, kui sellisel otsusel on õiguslikud või sellega samaväärselt olulised tagajärjed.

5. ELi meetmed platvormitöö valdkonnas – mida see tähendab ettevõtjatele?

Konservatiivsete hinnangute kohaselt tegutseb ELis rohkem kui 500 digitaalset tööplatvormi. Tegemist on innovaatiliste ettevõtjatega, kes pakuvad uutele tarbijaeelistustele vastavaid teenuseid, sealhulgas eelkõige nn nõudeteenuseid. Oma kliendibaasi ja konkurentsipositsiooni loomisel on nad sageli olnud edukad tänu sellele, et pakutakse kiireid, tõhusaid ja paindlikke teenuseid. Digitaalsed tööplatvormid aitavad digitaliseerimise abil ELi majandust dünaamilisemaks muuta, samuti võivad nad mängida olulist rolli rohe- ja digipöörde elluviimisel. Samas võib nende innovatsioonipotentsiaalile takistuseks saada olemasolevate õigusraamistike killustatus, mis takistab piiriülest laienemist ja ei võimalda digitaalsetel tööplatvormidel ühtse turu mastaabi- ja mitmekülgsussäästu täielikult ära kasutada.

Innovatsioon peaks toimuma tõeliselt konkurentsivõimelises ja õiglases keskkonnas. Selleks et konkurents pakuks tarbijatele uusi valikuvõimalusi, alandaks hindu ja suurendaks töötajate heaolu, peaksid ettevõtjad saavutama konkurentsieelise kvaliteedi ja tootlikkuse, mitte aga töötajate töötingimuste arvelt. Praegu on mitu digitaalset tööplatvormi oma konkurentsieelise saavutanud tänu sellele, et innovaatiliste teenuste osutamisega seotud tööjõukulud hoitakse võimalikult madalad, sõlmides lepinguid inimestega, kes peaksid tegelikult olema FIEna tegutsevad töötajad. Vale liigitamisega kaasnevad tavapärasest väiksemaid kulud: oma töötajaid kasutavate ettevõtete kulud on maksude ja sotsiaalkaitsemaksete tõttu keskmiselt 24,5 % suuremad 23 . 

Kavandatava direktiiviga tagatakse töötajatele õiglane kohtlemine ning ettevõtjatele võrdsed võimalused ja õiguskindlus. Direktiivis antakse täpsemaid selgitusi selle kohta, keda tuleks käsitada töötajana ja missugused on digitaalse tööplatvormi kohustused, vältides seeläbi pikki kohtuasju ning andes digitaalsetele tööplatvormidele õiguskindluse selles osas, kuidas nad ELi piires võivad tegutseda. Direktiiviga ette nähtud töösuhte ümberlükatav eeldus ja töösuhtekriteeriumid aitavad tagada, et väidetavaid FIEsid kasutavad digitaalsed tööplatvormid peavad järgima samu eeskirju, mis töötajaid kasutavad platvormid ja traditsioonilised ettevõtjad, vältides seeläbi põhjendamatu konkurentsieelise tekkimist. Kavandatav direktiiv sisaldab meetmeid, millega välditakse VKEde põhjendamatut koormamist. ELi õigust täiendatakse liikmesriikide antud suunistega.

See ei mõjuta oluliselt digitaalsete tööplatvormide võimalusi teha koostööd tegelike FIEdega. Digitaalsed tööplatvormid, kes teevad koostööd FIEdega, peaksid pakkuma neile selliseid töötingimusi, millega tagatakse tegeliku FIE staatusega kaasnev tõeline autonoomia ja ettevõtlusvabadus. See omakorda ei välista võimalust teha teatavaid mitterahalisi makseid, näiteks täiendavaid sotsiaalkindlustusmakseid või õppimis- ja arenguvõimaluste toetamist. Põhimõtteid, mis kehtivad veebivälises majanduses, tuleks kohaldada ja jõustada ka digimajanduses. Neid eeskirju peavad jälgima ka teised ettevõtjad, sealhulgas need, kes digitaalsete tööplatvormidega samas sektoris otseselt konkureerivad, ehkki pigem traditsioonilises kui digikeskkonnas.

Asjaolu, et praegu ei ole reitingu- ja mainesüsteemide ülekandmine digitaalsete tööplatvormide vahel võimalik, takistab nendevahelist konkurentsi, kuna see piirab inimeste motivatsiooni töötada sellistel digitaalsetel tööplatvormidel, mis on äsja loodud. Konkurentsi puudumine kajastub sageli ka samal digiplatvormil töötavate inimeste vahelistes suhetes. Kuna inimesed kasutavad oma teenuste pakkumiseks sageli mitut digitaalset tööplatvormi, on reitingute ülekantavus või koostalitlusvõime oluline teema, mis mõjutab nende karjääri- ja ettevõtlusvõimalusi. Nn seotuse efekt ei lase inimestel üle minna teistele digitaalsetele tööplatvormidele, kuna kardetakse kaotada klientide reitingute abil saavutatud veebimainet, mille ülesehitamine nõuab palju vaeva. Nn superstaariefekt aga tähendab seda, et digiplatvormiga äsja liitunud inimestel on raske kõigutada oma konkurentide väljakujunenud positsiooni, kuna nad ei saa endaga kaasa võtta teistel platvormidel kogutud soovitusi. See soodustab turgu valitsevate digitaalsete tööplatvormide teket, kuid ka ühe digiplatvormi puhul omavad eelisseisundit need, kes on selle kaudu kõige kauem tegutsenud.

Sellega seoses on komisjon otsustanud toetada käitumisjuhendi koostamist, hõlbustades dialoogi kõigi huvitatud poolte vahel. Käitumisjuhend võiks hõlmata logistilist toetust tööstusharu juhitavale protsessile, et tagada reitingu- ja mainesüsteemide ülekantavus, näiteks pakkudes kõigile huvitatud isikutele võimalust kohtuda sihtotstarbelistel üritustel.

Samuti kutsub komisjon digitaalseid tööplatvorme üles

·hõlbustama isikuandmete kaitse üldmääruse kohase andmete ülekandmise õiguse kasutamist, tagades selleks tehnilised võimalused, ning laiendama võimalust edastada / üle kanda mainega seotud andmeid. See eesmärk on võimalik saavutada tööstusharu ettevõtmisel koostatud tegevusjuhendiga;

·tegema koostööd eri sektoritega ning töötama välja ühised IT-põhised vormid ja lahendused, et veelgi suurendada platvormitöö läbipaistvust ja jälgitavust, näiteks kavandatava tegevusjuhendi raames.

6. ELi meetmed platvormitöö valdkonnas – mida see tähendab riikide ametiasutustele?

Selge tööhõivestaatus ning sellega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed suurendavad avaliku sektori vahendite jätkusuutlikkust. Liikmesriigid peaksid seoses ümberliigitamismeetmete rakendamisega saama igal aastal kasu kuni neli miljardit eurot 24 . Samuti vähenevad mitteosamakselised hüvitised, mida avalik sektor peab pakkuma kaitsmata töötajatele, et aidata neil toime tulla näiteks sotsiaalse tõrjutuse või ravikuludega. Seega võib tööhõivestaatuse õigel liigitamisel olla positiivne mõju kõigile maksumaksjatele tervikuna.

Selleks et hõlbustada riiklike ametiasutuste (nt tööinspektsioonid, sotsiaalkaitseasutused ja maksuametid) tööd kavandatava direktiivi ja kehtivate õigusaktide sätete täitmise tagamisel, on kavandatavale direktiivile lisatud sätteid, mille eesmärk on tagada platvormitöö läbipaistvus ja jälgitavus muu hulgas ka piiriülestes olukordades. Nende sätetega tuleks tagada, et tööandjana tegutsevad digitaalsed tööplatvormid on teadlikud oma kohustusest deklareerida tööd selle tegemise kohas. Kavandatava direktiiviga nõutakse, et digitaalsed tööplatvormid teeksid teabe nende kaudu töötavate isikute töötingimuste, arvu ja tööalase staatuse kohta kättesaadavaks tööinspektsioonidele, sotsiaalkaitseasutustele ja muudele asjaomastele ametiasutustele ning platvormitööd tegevate inimeste esindajatele. Seda teavet tuleb asjaomaste asutuste taotluse korral korrapäraselt ajakohastada ja täpsustada.

Lisaks on komisjonil kavas teha järgmist:

·toetada heade tavade jagamist vastastikuse õppe programmi raames ning Euroopa Tööjõuameti tegevust oma volituste piires;

·jätkata vajaduse korral liikmesriikide toetamist sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjade kohaldamisel ja asjakohaste suuniste andmisel;

·jätkata ELi programmide (näiteks programm „Euroopa horisont“) kaudu investeerimist teadusuuringutesse, et välja selgitada uuenduslikud ja kvaliteetsed töövormid ning uurida nii digitaalsete tööplatvormide kui ka ettevõtete kaudu töötavate inimeste riske ja võimalusi.

Samuti jätkatakse sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonna digitaliseerimist. Komisjon on käivitanud Euroopa sotsiaalkindlustuspassi katseprojekti, et lahendada sotsiaalkindlustusõiguste ülekantavusega seotud probleeme, mille kindlakstegemiseks võiks kasutada kavandatava Euroopa digiidentiteedi (EUeID) 25 raamistikku.

Selleks et seda uut platvormitöö raamistikku maksimaalselt ära kasutada, kutsub komisjon liikmesriike üles

·toetama selle jõustamist, näiteks koostama asjaomased suunised või korraldama tööinspektsioonidele erikoolitusi algoritmilisest juhtimisest põhjustatud probleemide kohta;

·täitma sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirju;

·koguma rohkem andmeid platvormitöö kohta ja võtma kasutusele kahepoolsed kanalid asjakohaste andmete jagamiseks teiste liikmesriikidega.

7. See ulatub meie piiridest kaugemale

EL annab eeskuju. Meie liit on juba saavutanud ülemaailmsel tasandil edu selliste oluliste teemade käsitlemisel nagu isikuandmete kaitse ja tehisintellekti süsteemide reguleerimine. Meie teedrajav lähenemisviis on seadnud inimesed tehnoloogia keskpunkti. Erandiks ei ole ka käesolev pakett – komisjoni eesmärk on anda oma panus kvaliteetse platvormitöö ülemaailmsete standardite väljatöötamisse.

Kuna paljud digitaalsed tööplatvormid tegutsevad ülemaailmsel tasandil, on väga oluline eri jurisdiktsioonide vaheline koostöö. Ülemaailmsete standardite kehtestamine võib suurendada digitaalsete tööplatvormide õigusselgust kogu maailmas, hoogustades seega platvormimajanduse kestlikku kasvu. Teatavad platvormitöö liigid on olemuselt ülemaailmsed – digiplatvormi kaudu töötavad inimesed võivad neile määratud ülesandeid täita maailma mis tahes paigas. Seepärast julgustab komisjon rakendama platvormitöö puhul ülemaailmset juhtimist. Digitaalsed tööplatvormid tegutsevad mitmes jurisdiktsioonis ja seda peaksid tegema ka poliitikakujundajad.

EL teeb koostööd oma ülemaailmsete partneritega, et luua kogu maailma platvormitöötajate jaoks inimväärsed töötingimused. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on selle eesmärgi poole püüdlemisel endastmõistetav partner. Oma selleteemalisele varasemale teabevahetusele ja koostööle tuginedes teeb komisjon ettepaneku korraldada eriotstarbeline üritus, kus tutvustatakse platvormitöö ülemaailmset poliitilist tegevuskava. ELi ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) vahelistes aruteludes on kesksel kohal see, kuidas digitaliseerimine ja üleilmastumine mõjutavad tööalaseid tulevikusuundumusi. Nüüd on aeg minna aruteludega järgmisele tasandile, püüdes leida lahendusi platvormitööga seotud ülemaailmsetele probleemidele. EL aitab inimkeskset, kaasavat, õiglast ja kestlikku digipööret ning tööalaseid tulevikusuundumusi edendada ka G7 ja G20 foorumitel. 

Lisaks edendab komisjon platvormitöötajate paremaid töötingimusi oma kahepoolse tegevuskavaga, tuginedes Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga peetud varasemale teabevahetusele ning edendades rahvusvahelist koostööd platvormitöö valdkonnas.

8. Järeldused

Digitaalsetel tööplatvormidel on oluline roll Euroopa tulevases majanduselus, sealhulgas rohe- ja digipöörde rakendamisel. Kuid selleks, et tehnoloogia areng oleks jätkusuutlik, tuleb austada sotsiaalseid põhimõtteid ja arvestada Euroopa püüdlusi toetada sotsiaalset arengut. Paketi eesmärk on tegeleda probleemidega, mis tulenevad platvormitöö mõjust meie sotsiaalsele mudelile, ning tagada tingimused platvormimajanduse kestlikuks arenguks Euroopas, kus selle eeliseid on tänu tihedamalt integreeritud ühtsele turule hõlpsam ära kasutada ning kus sellega seotud puudusi püütakse ennetada ja nende vastu võidelda.

Kavandatavad meetmed võimaldavad rohkematel digitaalsete tööplatvormide töötajatel saada kasu suuremast sissetulekute kindlusest ja prognoositavusest, paremast kaitsest tööaja puhul ja turvalisemast töökeskkonnast. Nad suudavad paremini koguda vanaduspensioni, neil on juurdepääs sotsiaalsele turvavõrgule, millele vajaduse korral toetuda, ning nad ei pea enam kartma ebaõiglaseid otsuseid, mille teevad automatiseeritud süsteemid või mida nende kaudu toetatakse. Neil, kes jäävad või hakkavad tegelikuks FIEks, on õigus oma töötingimusi ise valida ning kasutada platvormitööd ettevõtluskarjääri loomiseks.

Peale selle mõistavad ja mõjutavad kõik digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavad isikud – nii töötajad kui ka FIEd – rohkem seda, kuidas kasutatakse algoritme nende töö juhtimiseks. Digitaalsete tööplatvormide kaudu tehtav töö, sealhulgas piiriülene töö, muutub paremini jälgitavaks ja läbipaistvamaks. See annab riiklikele ametiasutustele ja sotsiaalpartneritele võimaluse täita platvormimajanduses aktiivsemat rolli.

Digitaalsed tööplatvormid, töötajad ja riiklikud ametiasutused peavad kavandatavate meetmetega kohanema. Kuid see tasub end ära, võimaldades kasutada digiülemineku arvukaid eeliseid ja ka edaspidi kaitsta Euroopa sotsiaalset turumajandust. EL juhindub Euroopa digiõiguste ja digikümnendi põhimõtete deklaratsioonist ning Euroopa sotsiaalõiguste sambast ning tal on nii vahendid kui ka kindel suund, et edukalt eesmärgile jõuda.

(1)  Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024). „Liit, mis seab kõrgemad sihid. Minu tegevuskava Euroopa jaoks“. Kättesaadav internetis .

(2) COM(2021) 206 final. Kättesaadav internetis .

(3) Euroopa oskuste tegevuskava. Kättesaadav internetis .

(4) Selle visiooni raames on komisjon võtnud ka järelmeetmeid seoses Euroopa Parlamendi raportiga õiguse kohta mitte olla kättesaadav – Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õiguse kohta mitte olla kättesaadav (2019/2181(INL)). Kättesaadav internetis .

(5) De Groen, W., Kilhoffer, Z., Westhoff L., Postica, D. ja Shamsfakhr, F. (2021). Digital Labour Platforms in the EU: Mapping and Business Models. Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (CEPS) poolt tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi jaoks teenuslepingu VC/2020/0360 alusel koostatud uuring. Kättesaadav internetis . Põhineb väiksemal hulgal vaatlustel (52) kui üldine 516 platvormi sisaldav andmebaas.

(6) PPMI (2021), uuring, millega toetatakse platvormitöö tingimuste parandamist käsitleva ELi algatuse mõju hindamist. Kättesaadav internetis .

(7) Määrus (EL) 2016/679. Kättesaadav internetis .

(8) Määrus (EL) 2019/1150. Kättesaadav internetis .

(9) Euroopa Parlamendi raport „Platvormitöötajate õiglased töötingimused, õigused ja sotsiaalkaitse – digitaalarenguga seotud tööhõive uued vormid“, 2019/2186(INI) . Kättesaadav internetis .

(10) Arutelu platvormitöö üle tööhõive ja sotsiaalküsimuste nõukogu 3. detsembri 2020. aasta istungil. Peamised tulemused on kättesaadavad internetis .

(11) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Õiglane töö platvormimajanduses“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Saksamaa taotlusel). Kättesaadav internetis .

(12) Regioonide Komitee arvamus „Platvormitöö – kohalikud ja piirkondlikud regulatiivsed probleemid“. Kättesaadav internetis .

(13) Komisjoni talituste töödokument SWD(2021) 396. Mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta, punkt 2.1 ja 5. lisa.

(14) Need juhtumid leidsid aset Belgias, Saksamaal, Taanis, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Madalmaades ja Rootsis. Euroopa tööõiguse, tööhõive ja tööturupoliitika eksperdikeskus (ECE), „Case Law on the Classification of Platform Workers: Cross-European Comparative Analysis and Tentative Conclusions“, mai 2021. Kättesaadav internetis .

(15) Komisjoni talituste töödokument SWD(2021) 396. Mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta, 10. lisa.

(16)  Komisjoni talituste töödokument SWD(2021) 396. Mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta, punkt 2.1 ja 5. lisa.

(17) Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus (2019/C 387/01). Kättesaadav internetis . Soovitus hõlmab töötushüvitisi, haigus- ja ravikindlustushüvitisi, rasedus- ja sünnitus- ning isadushüvitisi, invaliidsushüvitisi, vanadus- ja toitjakaotushüvitisi ning tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi.

(18) Liikmesriikidel soovitati rakendada soovituse põhimõtteid ja esitada 15. maiks 2021 riiklik kava, mis sisaldab asjakohaseid meetmeid. Riiklike rakenduskavadega saab tutvuda internetis .

(19) Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta soovitus (2003/134/EC). Kättesaadav internetis .

(20) Direktiiv (EL) 2010/41.

(21) Määrus (EL) 2019/1150. Kättesaadav internetis .

(22) Määrus (EL) 2016/679. Kättesaadav internetis .

(23) Eurostati andmed (2021). Palk ja tööjõukulud. Kättesaadav internetis .

(24)  Komisjoni talituste töödokument SWD(2021) 396. Mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta, punkt 6.1 ja 5. lisa.

(25)  COM/2021/281 final. Kättesaadav internetis .