EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.10.2021
COM(2021) 636 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi noortestrateegia (2019–2021) rakendamise kohta
{SWD(2021) 286 final} - {SWD(2021) 287 final}
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi noortestrateegia (2019–2021) rakendamise kohta
Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Mida tähendab olla noor tänapäeva Euroopas?
3. Noortesektori panus
4. Edusammud üldeesmärkide saavutamisel
Kaasamine
Ühendamine
Võimestamine
5. Peamised koostöö ja vastastikuse õppimise toetamise vahendid
6. Kokkuvõte ning ELi noorsooalase koostöö tulevikuväljavaated
1.Sissejuhatus
ELi koostöö noortevaldkonnas algas 2002. aastal. Siis loodi poliitikaraamistik ELi noorteprogrammide jaoks, mida oli rakendatud alates 1988. aastast. ELi noortestrateegia 2019–2027 1 on järjekorras juba kolmas. See põhineb kahel üheaegselt rakendataval lähenemisviisil: a) noortevaldkonna algatuste süvalaiendamine eri poliitikavaldkondadesse ning b) põhivaldkondade – kaasamine, ühendamine ja võimestamine – käsitlemine noortesektoris. ELi 2021. aasta noortearuandes hinnatakse edusamme ELi noortestrateegia 2019–2021 eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel. Aruanne hõlmab ELi praeguse noortestrateegia esimese kolmeaastase töökava rakendamist kahe ELi nõukogu eesistujariikide kolmiku eesistumise ajal.
2.Mida tähendab olla noor tänapäeva Euroopas?
Nagu on märgitud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis noorte olukorra kohta, 2 suurenesid noorte osalemisvõimalused hariduse, tööhõive, liikuvuse ja demokraatliku osalemise valdkonna projektides jätkuvalt kuni 2019. aasta lõpuni, mil puhkes COVID-19 pandeemia. Pandeemia tõi kaasa haridus-, koolitus- ja muu õppetegevuse katkemise, töökohtade ja karjäärivõimaluste kadumise ning sotsiaalse isolatsiooni ja vaimse tervise probleemid.
Enne COVID-19 pandeemiat suurenes Euroopa noorte liikuvus ja tihenesid sidemed, kuid esines hariduslikku ja sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust.
2019. aastal elas EL 28s ligikaudu 86 miljonit noort 3 (iga kuues elanik oli 15–29aastane). Noorte osakaal ELi kogurahvastikus vähenes 2010.–2019. aastal 1,8 protsendipunkti (kõige enam Baltimaades ja Ida-Euroopas), mis kinnitas pikaajalist noore elanikkonna kahanemise suundumust. Samal ajal on alates 1990. aastatest suurenenud noorte ränne Euroopas ja Euroopasse.
2019. aastal teatas iga kolmas ELi noor, et ta on viibinud vähemalt kaks nädalat välismaal seoses õpingute, koolituse, töö, vahetuse või vabatahtliku tegevusega 4 . Üle 40 % noortest, kes kaalusid õppimise või vabatahtliku tegevuse eesmärgil välismaale minekut, kuid ei läinud sinna, teatasid, et neil puudusid vajalikud rahalised vahendid, või nimetasid perekondlikke, isiklikke või tööga seotud põhjuseid.
Viimastel aastatel, kuni COVID-19 pandeemiani, oli Euroopa riikide majandus taastumas majanduskriisist. Ometi oli 2019. aastal üle 5 miljoni EL 28 elaniku vanuses 15–29 ikka veel töötud (6,3 % kõigist 15–29aastastest noortest või 11,1 % tööturul osalevatest noortest). Aastatel 2015–2019 langes noorte tööpuuduse määr kõigis ELi liikmesriikides, kuid see jäi alati enam kui kaks korda kõrgemaks üldisest tööpuuduse määrast. 2020. aastal, seoses pandeemiaga, tõusis EL 27s noorte tööpuuduse määr 2019. aasta 11,9 %-lt 13,3 %-le. Noortel kulub püsivaks lõimumiseks tööturule rohkem aega ja haavatavad rühmad on töökeskkonnas ebasoodsamas olukorras.
Noored löövad kaasa mitmesuguses ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses. Nad osalevad kodanikuühiskonna organisatsioonides ja sotsiaalsetes liikumistes või institutsionaliseerimata algatustes, nagu noorte juhitav ülemaailmne kliimaliikumine „Fridays for Future“ (Reeded tuleviku nimel). Nad väärtustavad ka hääletamist valimistel kui olulist demokraatliku osalemise võimalust: üle kahe kolmandiku ELi noortest on hääletanud vähemalt korra kohalikel, riiklikel või Euroopa Parlamendi valimistel. 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste ajal leidis kinnitust kasvusuundumus 5 . Samuti suhtuvad noored võrdlemisi või väga positiivselt Euroopa Liitu ning üldjuhul usaldavad nad ELi rohkem ja on rohkem rahul demokraatia toimimisega riigi ja Euroopa tasandil kui vanemad täiskasvanud.
EL 28 noorte elus on tähtis roll internetil: 2019. aastal kasutas 90 % noortest seda iga päev ja 45 % osales e-õppes. Digiteerimine on loonud arvukalt suhtlemis-, õppimis- ja osalemisvõimalusi, kuid see on kaasa toonud ka digioskuste ja digilõhega seotud probleemid ning võimaliku kokkupuutumise kahjuliku sisuga materjalidega ja kahjulike kontaktide tekkimise. Noored eurooplased, eriti maapiirkondade ja äärealade ning vähema kooliharidusega noored, teatavad järjekindlalt, et nad kasutavad avaliku sektori asutustega suhtlemiseks ning e-kaubanduses ja koostöömajanduses osalemiseks internetti piiratud määral. Piiravaks teguriks on muu hulgas ühendatus, lairibajuurdepääs ja digiteenuste kättesaadavus. Kuna digiseadmed ja internetiühendus on muutunud õppimisel hädavajalikuks, on seonduvad hariduskulud süvendanud ebavõrdsust.
COVID-19 pandeemia puhkemine on kiirendanud digisuundumuste arengut ning avaldanud tugevat kahjulikku mõju haridusele, tööhõivele ja vaimsele tervisele.
Pandeemia on mõjutanud haridus- ja koolitussüsteeme kõikjal maailmas ja kogu Euroopa Liidus ning pannud need enneolematu surve alla. Piirangud on põhjustanud suuri muutusi õpetamises ja õppimises ning hariduskogukondades toimuvas suhtlemises ja koostöös. Nad on mõjutanud õppijaid, nende peresid, õpetajaid, koolitajaid, teadlasi ja asutuste juhte, samuti hariduse andmist ja noori toetavaid kogukonnatöötajaid.
Õppimine on sageli muutunud keerulisemaks, kuna puudub tihe suhtlemine haridustöötajate ja teiste õppijatega, protsess on pinnapealsem ja esineb viivitusi. Ohtu on sattunud füüsiline ja emotsionaalne heaolu, sest koolid ja ülikoolid ei suuda korraldada struktureeritud tegevust või juurdepääsu rajatistele ja tugiteenustele. Kõvasti on kahjustada saanud hariduse sotsialiseeriv mõõde ning paljud noored on kogenud eraldatust, ärevust ja depressiooni. Peale selle on ebasoodsa taustaga noortel tulnud suurema tõenäosusega taluda pingelist kodust õhkkonda.
Pandeemia on esile toonud olemasoleva sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse seoses laste koduste õppimisvõimalustega. Terveid õppijate rühmi, sealhulgas äärealade ja maapiirkondade õppijaid, rändajaid ja pagulasi, erivajadusega ja muu ebasoodsa taustaga noori, on ähvardanud oht jääda kõrvale veebipõhisest õpetamisest ja õppest. Paljudel peredel ja õppijatel puuduvad pädevus, vahendid ja seadmed, mis on vajalikud kaugõppega toimetulekuks – see valmistas suurt muret neile, kellele on tavaliselt tagatud sihipärane õpitugi, subsideeritud toidukorrad või juurdepääs mitmesugusele õppekavavälisele tegevusele ja mentorlusele.
Lühidalt öeldes, kui haridusasutuste sulgemine on mõjutanud mõningal määral kõigi õppijate õppetöö edenemist, siis üleminekul kaugõppele on olnud ebaproportsionaalselt kahjulik mõju neile, kes juba olid ebasoodsamas olukorras, ja see on suurendanud õppijate väljalangemise ohtu. Pärast mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) osakaalu pidevat vähenemist varasematel aastatel on 2020. aastal jõutud tagasi 2017. aasta tasemele (13,7 %). Olemasolevate tõendite esimene hindamine näitab ka sotsiaalse tõrjutuse taseme tõusu viimasel aastal. Kõige suuremas ohus on noored ja lapsed, eriti kui nad juba on ebasoodsas olukorras. Selle suundumuse keskpikk ja pikaajaline mõju ei ole veel selge, kuid see võib mõjutada tulevast haridussüsteemist varakult lahkumise määra ning oskuste omandamise ja õpitulemuste taset.
Peale selle avaldab COVID-19 pandeemia enneolematut mõju noorte vaimsele ja emotsionaalsele tervisele, mille pärast muretseti juba enne pandeemiat. See muudab tohutult noorte omavahelisi suhteid ning tekitab tõsist muret ja hirmu. Lapsi, noorukeid ja noori täiskasvanuid on rängalt kahjustanud pere- ja sotsiaalsete sidemete katkemine ning liikumiskeeldude põhjustatud majanduskriis on tabanud eelkõige noori eurooplasi 6 .
COVID-19 on süvendanud noorte eurooplaste senist ebavõrdsust tööturul võrreldes ülejäänud tööealise elanikkonnaga. Kuigi tööpuuduse määr tõusis 2020. aastal kõigis vanuserühmades, oli tõus märgatavam noorte puhul. Võrreldes noorte tööpuuduse määra 2019. ja 2020. aastal, on näha, et 2013.–2019. aasta langussuundumus pöördus 2020. aastal kõigis noorte vanuserühmades.
Kriis mõjutas kõige enam neid sektoreid, kus töötab enamik Euroopa noori (nt jaekaubandus, majutus, toitlustus). On tõenäoline, et eriti kannatavad noored naised, sest neid töötab kõnealustes sektorites rohkem kui noori mehi. Tööpuudus mõjutas vähem neid, kellel oli püsiv töökoht, kus sai teha kaugtööd, ning rohkem neid, kelle tööleping oli ebakindel ja eriti sektorites, kus kaugtöö ei olnud võimalik.
Kuna enamik noori kasutab teabele ligipääsemiseks sotsiaalmeediat (Eurobaromeetri 2019. aasta uuringu andmetel 65 %), toetas komisjon meediapädevuse parandamist, et aidata noortel toime tulla desinformatsiooniga, muu hulgas COVID-19 kohta. Seistes 2020. aastal silmitsi pandeemiat käsitlevate uudistega, usaldasid noored eurooplased kõige enam teaduslikke teabeallikaid, järgnesid liikmesriikide valitsuste veebisaidid 7 . Noored on näidanud oma sitkust ning nad on kaasatud ka pandeemia mõju leevendamisse. Paljud on osalenud vabatahtlikus tegevuses ja pakkunud tuge teistele põlvkondadele.
3.Noortesektori panus
Noorteorganisatsioonid ja noorsootöö valdkonnas tegutsevad organisatsioonid panustavad mitmesse Euroopa poliitikavaldkonda, nagu haridus, kaasatus, tervis ja tööhõive. Samuti on nad olulised partnerid ELi noortestrateegia elluviimisel. 2019. aasta uuringus, milles vaadeldi noorte esindatust ELis, 8 jõuti järeldusele, et ELi noortesektor üldiselt kasvab ning et tavapärastel noorte esindusstruktuuridel, nagu vabaühendused ja võrgustikud, on jätkuvalt tähtis roll. Need struktuurid kasutavad noorteni jõudmiseks üha rohkem veebipõhiseid meetodeid – neid kasutati juba enne COVID-19 pandeemiat. Vabaühendused ühendavad veebipõhise sotsiaalmeedia sageli kohapealse füüsilise kaasamisega, nagu koostöö koolidega, noorsootöö ja värbamine kogunemistel.
Komisjon jälgib tähelepanelikult olukorda ELi noorsootöö sektoris, kasutades spetsiaalseid vahendeid, nagu COVID-19 teadmuskeskus, mis loodi 2020. aastal partnerluses Euroopa Nõukoguga. Teadmuskeskuse tehtud analüüsist ilmneb, et 70 % organisatsioonidest ei suutnud säilitada rohkem kui 20 % oma tegevusest, peaaegu 60 % pidi oma tegevuse üle vaatama ja leidma viisi, et muuta oma tegevus veebipõhiseks, ning 85 % oli sunnitud jätma pandeemia tõttu ära ühe või mitu üritust. Mõju noorte esindatusele, sealhulgas füüsilisele osalemisele seatud rangete piirangute mõju, tuleb alles põhjalikumalt hinnata.
2021. aasta uuringus noorsootöö kohta ELis 9 keskenduti noorsootöötajate vajadustele rohujuure tasandil ja avalikule poliitikale pandeemia kontekstis. Uuring näitab, et praegune olukord on suurendanud vajadust lisavahendite järele, et hüvitada lisakulud või korvata eelarveliste vahendite puudujääk, ning vajadust tagada suurem juurdepääs digitaristule ja -materjalidele. Digivahendite potentsiaali kiirem kasutuselevõtt noorsootöös on oluline, et edendada noorte teadmisi digitehnoloogiast ja teadlikkust võimalikest kaasnevatest ohtudest.
4.Edusammud üldeesmärkide saavutamisel
Komisjoni lähenemisviis ELi noortestrateegia eesmärkide saavutamisel kajastab noorte kasvavaid püüdlusi lüüa kaasa ja aidata muuta meie ühiskonda kaasavamaks, vastupanuvõimelisemaks, keskkonnahoidlikumaks ja digitaalsemaks. Noored püüavad luua sidemeid, vahetada kogemusi ja teha koostööd nii Euroopas kui ka mujal. Noorte ja noortesektori võimestamine on olnud strateegia rakendamisel keskse tähtsusega.
2020. ja 2021. aasta on olnud rahvusvahelise noortevahetuse ja piiriülese vabatahtliku tegevuse mõttes ebatüüpilised, kuna pandeemia on tõsiselt kahjustanud noorte liikuvusprojektide elluviimist. Seepärast on komisjoni tegevuskavas olnud pandeemia puhkemisest saati tähtsal kohal püüdlus leevendada pandeemia mõju lastele ja noortele. Et tekkinud takistusi leevendada, on komisjon kohandanud viimase aasta jooksul vahendeid, nagu Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus, pakkudes alternatiive (eelkõige digitaalseid) neis ette nähtud tegevusele.
Samamoodi on pandeemia avaldanud aastatel 2020–2021 tugevat mõju ELi noortestrateegia rakendamisele. Mõni ELi noorte töökavas 2019–2021 kavandatud meede tuli ümber teha, edasi lükata või isegi tühistada. Pandeemia tekitas tõsiseid häireid noorte liikuvuse projektide elluviimisel.
Kõikidele noortele võrdsete võimaluste tagamine – haridus, koolitus, õppimine, tööhõivealased väljavaated
EL on kavandanud viimasel kolmel aastal poliitikaprioriteete toetavate rahastamisprogrammide raames noorte jaoks ja koos noortega hulga meetmeid, mille üldeesmärk on tagada kõikidele noortele võrdsed võimalused. „Osalusvõimaluste loomine noorte jaoks“ oli ka ELi nõukogu eesistujariikide kolmiku – Rumeenia, Soome ja Horvaatia (jaanuar 2019 kuni juuni 2020) – ühine teema.
Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus toetavad õpirännet, vabatahtlikku tegevust ja demokraatlikku kaasatust, pakkudes noortele hindamatuid võimalusi avardada oma silmaringi, arendada uusi oskusi ja tugevdada oma ELi kuulumise tunnet. Tänu suuremale eelarvele võrreldes aastatega 2014–2020 ja uutele sihtotstarbelistele meetmetele on uued programmid aastateks 2021–2027 võimsad vahendid paljude meie noorema põlvkonna ees seisvate raskuste ületamiseks. Tuginedes eelmise programmi elluviimisel saadud kogemustele, on Erasmus+ aastateks 2021–2027 muudetud kaasavamaks ja ligipääsetavamaks. Sellega toetatakse jätkuvalt elukestvat õpet ning uuenduslikku haridust ja koolitust Euroopas ja ka mujal.
Pandeemiat arvesse võttes on varasemast veelgi olulisem vähendada õppimist ja oskuste arendamist pärssivaid struktuurseid tõkkeid, mis mõjutavad noorte tööhõivealaseid väljavaateid ja osalemist ühiskonnas. Komisjoni teatisega Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 10 püütakse veelgi parandada riiklike haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja kaasavust ning kaotada tõkked, mis takistavad piiriülest õpet. Uue Euroopa teadusruumi teatises 11 keskendutakse teadlaste täiendus- ja ümberõppele, et tagada tööalane konkurentsivõime ja tulemuslikkus. Sellega edendatakse koostoimet kõrghariduse ja teaduse vahel, tuginedes Euroopa ülikoolide algatusele, mida toetavad programmid „Erasmus+“ ja „Horisont 2020“ / „Euroopa horisont“. Komisjon koostab koos sidusrühmade ja liikmesriikidega ka Euroopa ülikoolide strateegiat, 12 milles keskendutakse muu hulgas noorte talentide toetamisele. Komisjon valmistab ette nõukogu soovitust mikrokvalifikatsioonitunnistuste suhtes kohaldatava Euroopa lähenemisviisi kohta, et suurendada lühikursuste kasutamist ja tunnustamist formaal- ja mitteformaalse õppe pakkujate seas.
Uue digiõppe tegevuskava 13 vastuvõtmisega toetatakse hariduse ja koolituse jaoks vajaliku digitehnoloogia kasutuselevõttu ning kõigi kodanike varustamist digipädevusega. Komisjon esitas 2021. aasta augustis ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus põimõppe kohta, 14 et võimaldada paremat tuge koolidele ja õppijatele, keda on mõjutanud pandeemiaga kaasnenud digipööre, muu hulgas pakkudes täiendavaid õppimisvõimalusi ja sihipärast tuge õpiraskuste puhul.
Euroopa haridusruumi saavutamine
Erilist tähelepanu on pööratud noorte tööalase konkurentsivõime suurendamisele ja noorte eesmärgi „kvaliteetne tööhõive kõigile“ toetamisele. Nõukogu järeldustes noorte ja töö tuleviku kohta 15 on kindlaks määratud meetmed noortele osaks saavate ebakindlate töötingimuste parandamiseks, nagu reageerimisvõimelised sotsiaalkindlustus-, haridus- ja koolitussüsteemid, elukestva õppe edendamine, sujuva ülemineku tagamine koolist tööellu ja töökohtade vahel ning kõigi noorte võrdne juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele.
Euroopa oskuste tegevuskavaga 16 edendatakse täiendus- ja ümberõpet kooskõlas majanduse taastumisest tulenevate vajadustega. Et saavutada kiirem taastumine pandeemia põhjustatud majanduslangusest, mis noori rängalt mõjutas, võttis komisjon 2020. aastal vastu noorte tööhõive toetuspaketi 17 . Algatusel „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“ on neli tegevussuunda: tugevdatud noortegarantii, 18 tulevikku suunatud lähenemine kutsehariduse ja -õppe jaoks, uuendatud Euroopa Õpipoisiõppe Liit ning noorte tööhõivet toetavad lisaelemendid. Tugevdatud noortegarantii eesmärk on tagada, et kõik alla 30 aasta vanused noored saavad nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või haridussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, õpingute jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise.
Investeerimisel inimestesse, sealhulgas noorte tööhõivet toetavate investeeringute tegemisel, jääb oluliseks ka uus Euroopa Sotsiaalfond+. Fondist toetatakse noorte haridus- ja sotsiaalse kaasamise meetmeid, keskendudes neile, kes on haavatavas või ebasoodsas olukorras.
2021. aasta lõpuks algatab komisjon hindamise, kus võetakse vaatluse alla 2014. aastal esitatud nõukogu soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta, milles kutsutakse ELi liikmesriike üles parandama praktika kvaliteeti, eelkõige õppesisu ja töötingimusi, et lihtsustada üleminekut tööellu.
Allpool on esitatud kolme samba lõikes ülevaade ELi peamistest meetmetest esimeses ELi noortestrateegia elluviimise etapis.
Kaasamine
Noorte demokraatliku osalemise suurendamine
Selleks et säilitada Euroopas elujõuline kodanikuühiskond, on oluline suurendada noorte demokraatlikku osalemist ja luua spetsiaalseid noortekogusid ühiskonna kõigis valdkondades. ELi nõukogu eesistujariikide kolmik – Saksamaa, Portugal ja Sloveenia (juuli 2020 kuni detsember 2021) – on valinud seoses Euroopa noortevaldkonna üheksanda eesmärgiga „koht ja osalusvõimalused kõigile“ ühiseks teemaks „Euroopa noortele, noored Euroopale: koht ja osalusvõimalused kõigile“. See on ka ELi noortedialoogi kaheksanda tsükli teema.
Nõukogu järeldused Euroopa noorte demokraatiateadlikkuse ja demokraatliku kaasatuse edendamise kohta 19 kajastavad 2020. aasta oktoobris toimunud ELi noortekonverentsil kogutud ideid ja arvamusi. Konverentsil arutasid noored kõikjalt Euroopast poliitiliste juhtidega mitmesuguseid teemasid ning koostasid konkreetsed nõudmised selle kohta, kuidas viia ellu Euroopa noortevaldkonna üheksandat eesmärki „koht ja osalusvõimalused kõigile“.
Nõukogu järeldustega, milles käsitletakse mitmetasandilise valitsemise tugevdamist , 20 edendatakse noorte osalemist poliitilistes ja muudes otsustusprotsessides kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Järeldustes kutsutakse liikmesriike üles suurendama hariduse ja koolituse, noortele suunatud teabe, tagasiside andmise, mitteformaalse ja informaalse õppe ning noorsootöö kaudu noorte mõjuvõimu. Samuti kutsutakse järeldustes komisjoni üles korraldama vastastikust õppimist (2021. aasta juunis toimus ettevõtmine, kus oli tähelepanu keskmes õigustel põhinev lähenemine noortepoliitikale) ning aitama suurendada teadmisi ja suutlikkust seoses noorte osalemisega eri tasandite otsustusprotsessides.
Eesistujariigi Rumeenia algatusel kehtestati 2019. aasta nõukogu resolutsiooniga uued suunised ELi noortedialoogi juhtimiseks 21 . Töörühmade jaoks töötati välja metoodika kohaliku, riikliku ja Euroopa dialoogi kavandamiseks. Selle protsessi kvaliteedi parandamisel on olnud suur abi teadlaste kaasamisest (eesmärgiga saada tuge konsulteerimise vahendite ettevalmistamisel või noorte panuse analüüsimisel), mis võib osutuda oluliseks ka selleks, et parandada sihtrühmadeni jõudmist pärast COVID-19 kriisi.
Noortedialoogi seitsmendas tsüklis, kus keskenduti teemale „Võimaluste loomine noorte jaoks“ ja mis tugines eelmise dialoogi saavutustele, eelkõige vastuvõetud ELi noortestrateegiale ja Euroopa noorte eesmärkidele , osales rohkem kui 56 000 noort kõikjalt Euroopast. Selle tsükli põhisoovitused on esitatud 2020. aasta mais vastu võetud nõukogu resolutsioonis ELi noortedialoogi seitsmenda tsükli tulemuste kohta 22 .
Komisjoni hallatava Euroopa noorteportaali uuendatud versioon, mis võeti kasutusele 2020. aastal, sisaldab eraldi osa ELi noortedialoogi kohta. Portaali kasutatakse veebipõhiste konsultatsioonide korraldamiseks (nt ELi noortedialoogi kaheksandat tsüklit käsitlev uuring). Selle 2021. aasta kevadel algatatud uuringu eesmärk oli teada saada, mida arvavad noored teemast „koht ja osalusvõimalused kõigile“ 23 . Enam kui kaks kolmandikku 8 500 vastajast tundsid, et neil puudub või on väga väike mõju avalikule poliitikale ja poliitiliste otsuste tegemisele, ning märkisid, et vaja on rohkem kohti osalemiseks ja kodanikuhariduse saamiseks. 2021. aasta viimases kvartalis korraldatakse ka Eurobaromeetri kiiruuring, et saada ülevaade noorte osalemisest ühiskonnaelus ja kodanikuühiskonnas ning koguda neilt ideid Euroopa tuleviku kohta.
EL toetab aktiivselt noorte osalemist poliitikakujundamises üle kogu maailma, tuginedes ELi noortedialoogi raames saadud kogemustele. Näiteks piirkondlik noorte koostööamet on kuue Lääne-Balkani kandidaatriigi ja potentsiaalse kandidaatriigi valitsustevaheline ühisalgatus, mille eesmärk on edendada piirkondade noortevahetuste ja koostöö kaudu piirkonna noorte seas leppimise vaimu ja mõistmist. 2021. aastal avaldas komisjon ka konkursikutse noorte mõttekoja loomiseks rahvusvaheliste partnerluste jaoks, et tekitada võimalus noorte sisuliseks kaasamiseks ELi rahvusvahelise koostöö poliitikasse. Sellesse valitavad 25 liiget aitavad muuta ELi tegevuse kaasavamaks, asjakohasemaks ja tulemuslikumaks ELi partnerriikides elavate noorte jaoks.
Õiglase roheülemineku toetamine
Euroopa noortestrateegia aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke, toetades selles esitatud üleskutset tagada kaasav ja õiglane üleminek, sealhulgas seoses valdkondadega – keskkonnakaitse ja võitlus kliimamuutustega –, mis lähevad noortele eurooplastele nende endi sõnul kõige enam korda. Alates 2019. aastast on noorte osalemine ühiskondlikus elus, eelkõige üleilmse kliimaliikumise kaudu, näidanud, kui tähtsaks peavad noored võitlust kliimamuutustega ja kliimaõigluse saavutamist.
Keskkonnasäästlikkuse mõõde on lõimitud üldprioriteedina ka uude programmi „Erasmus+“ ja uude Euroopa solidaarsuskorpuse programmi. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning vastusena noorte kodanike kasvavale murele kliima ja keskkonnaseisundi halvenemise pärast rakendab ja kavandab komisjon mitut algatust. 2020. aastal võeti vastu Euroopa kliimapakt 24 eesmärgiga ühendada inimesi, sealhulgas noori, kõigist eluvaldkondadest, et parandada nende teadmisi rohepöördega kaasnevatest probleemidest, kutsuda kõiki eurooplasi üles osalema ja kasu saama, töötada välja suuri ja väikesi lahendusi ning kutsuda esile ja laiendada positiivseid muutusi. Pärast 2030. aastani rakendatava ELi elurikkuse strateegia vastuvõtmist on komisjon tegelenud ettepanekuga võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse haridusalase koostöö elavdamist keskkonnasäästlikkuse huvides, mis on esimene samm, aitamaks ELi riike teha selles küsimuses koostööd. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsi eel korraldatakse looduse ja elurikkuse alane spetsiaalne noorte kaasamise kampaania. Kliimaalast haridust edendav koalitsioon – alt üles algatus kliimaneutraalse ühiskonna saavutamiseks, mille elluviimist juhivad õpilased ja üliõpilased koos oma koolide, ülikoolide ja kogukonnaga – on andnud lubaduse astuda konkreetseid samme.
Ühendamine
Pandeemiast tugevalt mõjutatud liikuvusmeetmed
COVID-19 pandeemia puhkemisel oli tugev mõju paljude programmis „Erasmus+“ osalenud noorte õpirändekogemusele. Veerand sel ajal õpirändes osalenud noortest pidi lõpetama kogemuse omandamise välismaal ja koju tagasi pöörduma 25 . Õpirännet alustanud õppijate arv oli 2020. aastal 26 poole väiksem kui 2019. aastal.
Viimasel aastal on komisjon toetanud programmis „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmis osalenud organisatsioone ja isikuid, et leevendada pandeemia ebasoodsat mõju, nagu karmide piirangute seadmine füüsilisele liikuvusele. Komisjon on kasutusele võtnud leevendusmeetmed. Näiteks on lubatud asendada kavandatud füüsiline tegevus virtuaalsega, viia ellu kombineeritud tegevust või lükata projekte edasi, põhieesmärgiga tagada osalejate ohutus ja kaitse.
Komisjon on võtnud ka sihipäraseid meetmeid, et aidata liikmesriike nende püüdlustes toetada kaugõpet, eriti digilahenduste kasutusele võtmist. 2020. aasta augustis kuulutati välja kaks erakorralist Erasmus+ projektikonkurssi, et toetada valmisolekut üleminekuks digiharidusele ja loovat lähenemisviisi, sealhulgas noortesektoris. Kummagi jaoks eraldati 100 miljonit eurot, et vähendada koostööprojektide toel COVID-19st tulenevaid probleeme hariduses.
Liikuvusvõimalused 2021.–2027. aasta programmides
Programm „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpuse programm ja programm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027 pakuvad noortele ja noortele teadlastele Euroopas hulgaliselt võimalusi suhelda, vahetada kogemusi, teha koostööd ning osaleda kultuurilises ja ühiskondlikus tegevuses.
Uue programmiga „Erasmus+“, mille eelarvet on peaaegu kahekordistatud, on loodud paremad ja uued võimalused riikidevaheliseks õpirändeks ja koostööks kõigis hariduse ja koolituse valdkondades, sealhulgas õpirändevõimalused kooliõpilastele. Programmi „Erasmus+“ on lõimitud hiljutine edukas katsealgatus DiscoverEU, mis annab 18aastastele noortele võimaluse avastada Euroopat õpirände ajal välismaal. Selle algatuse raames mitte üksnes ei pakuta 18aastastele reisikaarte, vaid soodustatakse ka sidemete loomist ja kultuurilist dialoogi Euroopa noorte vahel. Programm „Erasmus+“ sisaldab nüüd noorte osalustegevusi, mis annavad formaalses hariduses ja koolituses mitteosalevatele noortele rohkem võimalusi lüüa kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil aktiivselt kaasa ühiskondlikes ja demokraatlikes protsessides.
Uus Euroopa solidaarsuskorpuse programm võimaldab noortel aidata lahendada ühiskonnaprobleeme, osaledes vabatahtlikus tegevuses või käivitades oma enda solidaarsusprojekti, sealhulgas (alates 2022. aastast) tehes ükskõik kus maailmas vabatahtlikku tööd humanitaarabi valdkonnas.
Komisjon teeb praegu ettevalmistusi, et vaadata läbi nõukogu 2008. aasta soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus, et parandada veelgi liikuvuse ja vabatahtliku tegevuse võimalusi. See läbivaatamine on pandeemiat ja esile kerkinud prioriteete (vabatahtlike tervis ja ohutus, põlvkondadevaheline solidaarsus) arvesse võttes asjakohane ja õigeaegne. Selle käigus uuritakse uusi vabatahtliku tegevuse vorme, sealhulgas digitaalset ja kombineeritud vabatahtlikku tegevust. Ühendamise prioriteedi all on määratud oluliseks liikmesriikide koostöö valdkonnaks piiriülest liikuvust takistavate tõkete, sealhulgas õiguslike ja haldusalaste tõkete kaotamine. Nõukogu soovituse läbivaatamisel võetakse aluseks aastatel 2019–2021 toimunud eksperdirühma töö, spetsiaalse uuringu, hindamise ja avaliku konsultatsiooni tulemused.
Võimestamine
Sotsiaalse kaasatuse ja taastumise edendamine
Mitmes ELi algatuses keskendutakse kaasava lähenemisviisi väljaarendamisele, nähes ette erimeetmed ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja noortele. Sellised algatused on näiteks ELi lapse õiguste strateegia, lastegarantii, programm „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpus ja Euroopa Sotsiaalfond+ ning noorte rändajate ja pagulaste kaasamise meetmed. Komisjon koostab praegu ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus õpiedu saavutamise teede kohta, kus on tähelepanu keskmes ebasoodsas olukorras olevad õppijad.
2021. aasta märtsis vastu võetud ELi lapse õiguste strateegia, 27 milles tunnistatakse COVID-19 pandeemia mõju lastele, sisaldab suunatud meetmeid, et parandada laste õiguste edendamist ja kaitset. Selles strateegias, mille koostamisel võeti arvesse enam kui 10 000 lapse (vanuses 11–18 aastat) seisukohti, on sätestatud ühena kuuest temaatilisest prioriteedist laste ja noorte osalemine ELi poliitilises ja demokraatlikus elus 28 .
Toetades eesmärgi „maapiirkondade noorte kaasamine“ saavutamist, julgustatakse Horvaatia eesistumise ajal vastu võetud nõukogu järeldustes „Noorte võimaluste suurendamine maa- ja äärepoolsetes piirkondades“ 29 vahetama parimaid tavasid noortega seotud programmide ja poliitika pakutavate võimaluste kasutamisel, et suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet, liikuvust ja osalemist. Suunistes toetatakse lähenemisviise, mille eesmärk on kaotada linna- ja maapiirkondade/äärealade vaheline ebavõrdsus.
Kaks koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatust (CRII and CRII+) võimaldasid liikmesriikidel võtta kasutusele ja suunata ümber olemasolevad ELi ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendid, et tegeleda COVID-19 pandeemiaga, sealhulgas selle mõjuga noortele. Seda ELi toetust täiendas 50,6 miljardi euro suurune REACT-EU (ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetav taasteabi) pakett, millega jätkatakse ja laiendatakse kriisile reageerimise ja kriisist taastumise meetmete võtmist ning võimaldatakse majandusel aja jooksul taastuda keskkonnahoidlikul, digitaalsel ja vastupidaval viisil. Liikmesriigid kasutavad neid lisavahendeid, et aidata noori töö, kvaliteetse hariduse ja koolituse ning sotsiaalteenuste saamisel.
Kvaliteetne noorsootöö kõigile
Euroopa noortestrateegiaga anti selgelt märku vajadusest investeerida noorsootöösse, seda tunnustada ja kujundada. Soome eesistumise ajal oli tähelepanu keskmes noorsootöö toetamine ja arendamine kahe nõukogu järelduste kogumi alusel. Nõukogu järeldustes digitaalse noorsootöö kohta 30 kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles elavdama parimate tavade vahetamist, edendama ja kasutama ELi rahastamisvahendeid, vastastikust õppimist ja teadusuuringuid ning parandama digipädevust mitteformaalse õppe ja koolituse kaudu. Nõukogu järeldustes noorsootöötajate hariduse ja koolituse kohta 31 kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles jätkama uuringute tegemist, edendama noorsootöös aset leidva mitteformaalse õppe tunnustamist ning uurima noorsootöötajate hariduse ja koolituse edasiarendamise võimalusi.
Saksamaa eesistumise ajal pöörati erilist tähelepanu Euroopa noorsootöö tegevuskavale. Sellega seoses võeti vastu nõukogu resolutsioon, millele järgnes kolmanda Euroopa noorsootöö konventsiooni vastuvõtmine Bonnis. Nõukogu resolutsioonis 32 palutakse liikmesriikidel ja komisjonil võtta meetmeid, et integreerida noorsootöö olemasolevatesse ja tulevastesse noortepoliitika strateegiatesse, tunnistada noorsootöö kogukonna rolli ja vajadusi ning luua programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmi toel koolitusvõimalused, vahendid, rakendused ja mehhanismid. Noorsootöö tugevdamiseks ja edasiarendamiseks kõikjal Euroopas püütakse Bonni protsessis ühtlustada noorsootöö praktikakogukonna eri sidusrühmade pühendumust.
Programm „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programm toetavad noorsootööd eelkõige riiklike büroode koostöö ja võrgustikutegevuse kaudu, millega suurendatakse programmide strateegilist mõju ning aidatakse parandada noorsootöö kvaliteeti riigi ja Euroopa tasandil.
Tervisliku ja aktiivse eluviisi edendamine
Komisjon on toetanud liikmesriike ja sidusrühmi noorte terviseteadlikkuse suurendamisel ning tervisliku ja aktiivse eluviisi edendamisel, et aidata vähendada mittenakkuslike haiguste (nagu südame-veresoonkonna haigused, vähk, diabeet ja rasvumine) esinemist hilisemas eluetapis. Eraldi noorte ja laste tervisele keskenduvate ELi algatuste hulka kuuluvad Euroopa vähktõvevastase võitluse kava ja tervisealase võrdsuse Euroopa ühismeede, millega ühendatakse liikmesriikide jõupingutused tervisealase ebavõrdsuse ja tervist mõjutavate sotsiaalsete tegurite käsitlemisel. 2021. aastal käivitatud kampaanias „Tervislikud eluviisid kõigi jaoks“ on sport ja aktiivne eluviis ühendatud tervise-, toidu- ja muu poliitikaga. Algatuse keskmes on spetsiaalne platvorm, kus tutvustatakse eri sidusrühmade võetud kohustusi (lubadusi).
Vaimse tervise alase ühismeetme (ImpleMENTAL) raames viiakse ellu mitmetasandilist riiklikku enesetappude ennetamise programmi ning reformitakse süsteemi, et tugevdada kogukonnapõhiseid teenuseid, pöörates erilist tähelepanu lastele ja noortele pakutavatele teenustele. Et toetada sidusrühmade jõupingutusi, lõi komisjon oma ELi tervishoiupoliitika platvormil 33 töörühma, kes keskendub vaimse tervise alase toe pakkumisele seoses COVID-19ga, ning korraldas 2021. aasta mais kõrgetasemelise konverentsi, 34 kus arutati pandeemia mõju vaimsele tervisele.
5.Peamised koostöö ja vastastikuse õppimise toetamise vahendid
ELi noortestrateegia on andnud võimaluse arendada asjakohaseid vahendeid, mis võimaldavad tõhustatud koostööd ja arvamuste vahetamist liikmesriikide vahel.
Tõenduspõhise poliitikakujundamise toetamine
Euroopa vahendid, mille eesmärk on parandada teadmisi, on muutunud väga oluliseks noorsoopoliitika arengu toetamisel. Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu vahelise noortepartnerluse raames on lisaks osalemist, kaasamist ja noorsootööd käsitlevate uuringute tegemisele alustatud teadmuskeskuse loomisega tööd, et vaadelda COVID-19 mõju noortele ja noortesektorile.
Veebiplatvorm Noorteviki annab põhjaliku ülevaate riiklikust noortepoliitikast 32 Euroopa riigis ning sisaldab noorsootööd käsitlevat peatükki ja võrdlevaid kaarte.
Noorte olukorda kajastavate näitajate tulemustabeli 2019–2021 on läbi vaadanud spetsiaalne eksperdirühm, 35 kes esitas ka ettepanekud uute kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete poliitikanäitajate kohta. Tulemustabel tuleks nüüd kasutusele võtta, eelkõige selleks, et paremini jälgida ELi kulutusi noortele.
Vastastikune õppimine
Liikmesriigid on näidanud üles suurt huvi vastastikuse õppimise vastu, millest annab tunnistust suur osalejate arv aruandeperioodil. See huvi kasv tõi esile heade tavade vahetamise ja ühisele arusaamale jõudmise eelised. Eksperdirühmad ja vastastikune õppimine võimaldasid jõuda üksmeelele seoses lahenduste ja nende praktikas rakendamisega. See on suurendanud liikmesriikidevahelist koostööd ja käsitletud on ühist huvi pakkuvaid teemasid.
Noorte vabatahtlike liikuvusele keskenduvas eksperdirühmas toimunud arutelud viisid ettepanekuni vaadata läbi soovitus vabatahtlike liikuvuse kohta. Näitajate eksperdirühm esitas ettepaneku muuta tulemustabelit, et saada parem ülevaade noorte olukorrast. Noorsootöö eksperdirühm alustab tööd 2021. aasta viimases kvartalis noorsootöö tegevuskava elluviimise raames.
2021. aasta keskel võeti noortepoliitika valdkonnas esimest korda vastastikuse õppimise meetmeid. 2021. aasta juunis Prantsusmaa algatusel korraldatud vastastikuse õppimise üritusel keskenduti väljaspool kutseharidust noorsootöö valdkonnas saadud pädevuste ja kvalifikatsioonide tunnustamisele, et hõlbustada noorsootöötajate piiriüleseid vahetusi ja liikuvust. Liikmesriigid leppisid kokku vajaduses toetada täiendavalt noorsootööga seotud vahetusi ning formaalseid ja mitteformaalseid lähenemisviise hariduses noorsootöötajatele kvalifikatsioonide andmisel väljaspool kutseharidust ja nende kvalifikatsioonide tunnustamisel.
2021. aasta juunis korraldati eesistujariigi Portugali algatusel vastastikuse õppimise üritus, kus keskenduti õigustepõhise lähenemise rakendamisele noortepoliitikas. Arutelud tõid esile vajaduse süvalaiendada noorte mõõde eri poliitikavaldkondadesse, kiirendada digitehnoloogia kasutuselevõttu, edendada õigustepõhist lähenemist ning kaasata noori ja muid sidusrühmi. Enne 2021. aasta lõppu korraldatakse Eesti algatusel vabatahtlike liikuvuse teemaline vastastikuse õppimise üritus, et arutada tööd, mida on tehtud vabatahtlike liikuvust käsitleva nõukogu soovituse läbivaatamisel, ning riiklike kodanikukavade sisseseadmist.
Tulevaste riiklike meetmete kavandamise kavad
Tulevaste riiklike meetmete kavandamise kavad võeti kasutusele 2019. aastal, et võimaldada liikmesriikidel jagada vabatahtlikkuse alusel oma prioriteete kooskõlas ELi noortestrateegiaga. Nende kavadega seoses korraldas komisjon 2019. ja 2021. aastal liikmesriikide seas uuringu, et saada teavet selle kohta, millised on nende noortepoliitika prioriteedid, pidades silmas Euroopa noorte eesmärke, ja koostöövajadused ELi noortestrateegia rakendamisel. 21 liikmesriiki esitasid oma kava 2019. aastal 36 ja 18 liikmesriiki esitasid ajakohastatud kava 2021. aastal 37 .
See aitas suurendada noortevaldkonna riiklike prioriteetide läbipaistvust ning teha kindlaks ühised vajadused. On soovitatav korraldada selline uuring vähemalt kord igas eesistujariikide kolmiku tsüklis, jättes riikidele võimaluse oma kavu vajaduse korral ajakohastada.
2019. aastal nimetasid vastanud riigid, et kolm peamist ühist ülesannet noortepoliitikas on 1) suurendada noorte osalemist, 2) tagada juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja kutsealasele arengule ning 3) arendada digioskusi ja meediapädevust.
2021. aastal pöörati vastustes suurt tähelepanu sellele, milline on COVID-19 pandeemia mõju noortele. Kaks kolmandikku nimetas peamise probleemina noorte vaimset tervist. Endiselt peeti suureks takistusi, mis on seotud noorte ametialase arengu ja tööpuudusega. Samuti väljendasid liikmesriigid vajadust keskenduda rohkem tööalasele konkurentsivõimele ja oskuste omandamisele, eriti nende puhul, kelle võimalused on tagasihoidlikumad või kes elavad sotsiaalselt tõrjutud piirkondades.
·Kaasamine
2021. aasta tulevaste riiklike meetmete kavandamise kavades on Euroopa koostöö prioriteedid ELi noortedialoogi toetamine, et võtta otsustusprotsessides arvesse noorte mitmekesiseid arvamusi, vajadus edendada noorte kaasavat demokraatlikku osalemist ühiskonnas ja demokraatlikes protsessides ning „osalemise õppimise“ võimaluste arendamine (nii nagu 2019. aastal).
Liikmesriigid on nimetanud selle valdkonna eelistatuima koostöövahendina programmi „Erasmus+“ raames tehtavat riikidevahelist koostööd, 38 millele järgnevad eksperdirühmad ja vastastikune õppimine. Tulevaste riiklike meetmete kavades tutvustatakse hea tava näitena ELi nõukogu eesistujariikide kolmiku, komisjoni ja ELi noortedialoogi kaheksanda tsükli Euroopa noortefoorumi vahelist koostööd.
·Ühendamine
Selles valdkonnas on liikmesriigid määranud oma tulevaste riiklike meetmete kavandamise kavades tuleviku jaoks kindlaks kaks peamist koostööteemat: 1) kõigile noortele ja noorsootöötajatele juurdepääsu võimaldamine piiriülesele liikuvusele ja vabatahtlikule tegevusele, pöörates erilist tähelepanu vähemate võimalustega noortele, ning 2) parimate tavade jagamine ja edasine töö, et luua tõhusad süsteemid mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatud pädevuste valideerimiseks ja tunnustamiseks.
2021. aastal nimetas 60 % vastanud liikmesriikidest eelistatuima koostöövahendina programmi „Erasmus+“ kohast rahvusvahelist koostööd.
·Võimestamine
2021. aastal tulevaste riiklike meetmete kavandamise kavade kohta saadud vastustest kahes kolmandikus märgiti, et kõige olulisem koostööteema on kvaliteetne noorsootöö, järgmisena nimetati vajadust viia ellu Euroopa noorsootöö tegevuskava. Selles põhivaldkonnas on seatud esikohale poliitika arendamisele keskenduv vastastikune õppimine, mida nimetas enam kui pool vastajatest.
Dialoog sidusrühmadega
2019. aastal seati sisse ELi noortestrateegia platvorm, et hõlbustada kaasavat juhtimist ja strateegia rakendamise koordineerimist nii füüsilises kui ka virtuaalses keskkonnas. Platvorm toob kokku ELi institutsioonide, liikmesriikide, programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroode, noorteorganisatsioonide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning muude sidusrühmade esindajad. Platvorm on alus korrapärasele kodanikudialoogile, annab sidusrühmadele suurema rolli strateegia rakendamise koordineerimisel ning pakub võimalusi vahetada teavet tegevuse ja tulemuste kohta. Komisjon on kasutanud seda platvormi pandeemia ajal selleks, et võimaldada sidusrühmadel vahetada teavet ja tõendeid mõju kohta, mida pandeemia avaldab noortesektorile.
2021. aasta juunis nimetati ametisse esimene ELi noortekoordinaator. Tema ülesanne on suhelda noorte ja noorteorganisatsioonidega ning kuulata ära nende mured. Samuti püüab ta aidata suurendada noori mõjutavate ELi poliitikavaldkondade vahelist koostööd ning tagada noortemõõtme arvessevõtmise asjakohases ELi poliitikas.
Noortevaldkonna rahastamise jälgimine: ELi programmid ja fondid
ELi noortevaldkonna kulutuste jälgimine on osa strateegias toetatavast ELi tegevuse läbipaistvuse põhimõttest. Aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis ELi noortestrateegia rakendamise kohta antakse aru viimases mitmeaastases finantsraamistikus aastatel 2019–2020 toimunud tegevusest, kuid tutvustatakse ka võimalusi noortevaldkonna rahastamiseks uues 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus koos ajutise taasterahastuga NextGenerationEU. Nende võimaluste hulka kuuluvad uus programm „Erasmus+“, mille eelarvet on kahekordistatud, et pakkuda noortevaldkonnas veel rohkem rahastamisvõimalusi, Euroopa solidaarsuskorpus, noorte tööhõive algatus, Euroopa Sotsiaalfond+ ja programm „Euroopa horisont“.
ELi noortestrateegia tutvustamine
2019. aastal koostati mitmes keeles teabematerjalid, et tutvustada strateegiat, peamiselt internetis ja sotsiaalmeedia kaudu.
Euroopa noorteportaalis , 39 mis on ühtne mitmekeelne kontaktpunkt Euroopa noortele, pakutakse nüüd mitmesugust teavet ELi noortestrateegia kohta. Eurodeski võrgustiku ja selle koordineerimisorgani Eurodesk Brussels Link abiga antakse portaalis noortele teavet muu hulgas liikuvusvõimaluste ja vahetusprojektide kohta ning demokraatliku osalemise võimaluste kohta sellistes poliitikavaldkondades nagu tööhõive, inimõigused ja rahuloome.
6.Kokkuvõte ning ELi noorsooalase koostöö tulevikuväljavaated
Vaadates tagasi esimesele kolmele rakendamisaastale, on näha, et ELi noortestrateegia 2021–2027 on olnud COVID-19 pandeemia kahjulikust mõjust hoolimata tugev ja mõjukas tegevuskava ELi liikmesriikide vahelise koostöö edendamiseks ja noortepoliitika toetamiseks nii ELi kui ka riigi tasandil. Noortesektoril on võimalik tugineda strateegia rakendamisel viimastel aastatel välja töötatud vahenditele ja peamistele Euroopa noorteprogrammidele.
ELi noortedialoog on toonud kokku noored ja poliitikakujundajad, et arutada ideid ja anda panus noortepoliitika kujundamisse ning edendada noorte osalemist demokraatlikus protsessis, kandes hoolt selle eest, et nende häält võetakse arvesse. Tehti jõupingutusi, et jõuda suurema hulga – sealhulgas eri tausta ja profiiliga – noorteni. Selliste eri taustaga noorte teavitamist, kes tavaliselt ei ole esindatud, saaks siiski veel parandada. Uue programmi „Erasmus+“ ja uue Euroopa solidaarsuskorpuse programmi kaasamis- ja mitmekesisuse strateegiaga on loodud kindel raamistik, et tõhustada selle eesmärgi saavutamiseks võetavaid meetmeid ja toetada uusi osalemisvorme, mille eesmärk on suurendada ebasoodsa taustaga noorte kaasamist. Euroopa Sotsiaalfond+ pöörab erilist tähelepanu NEET-noorte ja muude ebasoodsas olukorras või haavatavate noorte toetamisele.
EL tundub olevat noorte jaoks mõeldud poliitika, programmide ja algatuste väljatöötamisel inspiratsiooniallikas ka maailma muudele piirkondadele. Väljaspool Euroopa Liitu, näiteks idapartnerluse riikides, seati noorte kaasamiseks sisse protsessid, mis olid inspireeritud ELi noortedialoogist.
ELi noorteprogrammide raames noortele ja noortesektorile pakutavad võimalused jäid populaarseks ja atraktiivseks isegi pandeemia ajal. Koosloomise põhimõte, 40 mida komisjon rakendab uute programmide väljatöötamisel noortevaldkonnas, võimaldas võtta pandeemia ajal kasutusele paindlikud meetmed, mis vastasid noortesektori vajadustele. Tänu sellele sai komisjon tegutseda kiiresti, et aidata sektoril kohaneda uute probleemidega, nagu vähenenud füüsiline liikuvus ning digitaal- ja hübriidlahendused.
Pandeemia on siiski esile toonud ka selle, kui tähtis on mõtiskleda demokraatia rolli üle ühiskonnas, ning on juhtinud tähelepanu kodanikuhariduse, meediapädevuse, desinformatsiooni alase teadlikkuse ja noorsootöö olulisusele noorte aktiivse osalemise edendamisel. Ulatuslik üleminek veebipõhisele haridusele ja digitaalsele noorsootööle on esile toonud vajaduse kiiremate reformide, suutlikkuse suurendamise, õpetajate ja noorsootöötajate koolitamise, oskuste arendamise, uue pedagoogika ja suurema digivalmiduse järele, kuid samuti kontakttegevuse tähtsuse mõne kategooria noorte jaoks.
2021.–2027. aasta programmi „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpuse programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ programmi raames on võimalik reageerida muudatustele, mis on vaja teha majanduses ja ühiskonnas seoses digi- ja rohepöördega. Programmid on kaasavamad ning toetavad positiivseid muutusi, et suurendada hariduse ja koolituse, noortesektori ja spordi võimet panna vastu muutustele, tihedas kooskõlas prioriteetidega, mis on kehtestatud Euroopa haridusruumi saavutamiseks, ja prioriteetidega, mis on sätestatud digiõppe tegevuskavas.
Komisjon on võtnud nõuks tulevikus veelgi enam süvalaiendada noortega seotud küsimusi, nagu näitab ELi noortekoordinaatori hiljutine ametisse nimetamine. Koordinaator pingutab selle nimel, et noorte muresid võetaks ELi poliitika kujundamisel rohkem arvesse, ning püüab tagada parema koostoime ja teadmiste jagamise noori mõjutavate poliitikavaldkondade vahel Euroopa tasandil.
Komisjon suurendab ka oma jõupingutusi noorte kaasamisel peamistesse Euroopa algatustesse. Noortel on aktiivne roll Euroopa tuleviku konverentsil, kus käsitletakse selliseid olulisi küsimusi nagu kliimamuutused, tugevam majandus, sealhulgas töö ja töökohtade tulevik, haridus-, koolitus- ja noortepoliitika ning digitehnoloogia üha suurem tähtsus. Noori kutsutakse üles osalema aktiivselt algatuses „Uus Euroopa Bauhaus“, mille eesmärk on kavandada ja kujundada ühiselt uued planeedisõbralikud eluviisid.
Hoolimata sellest, et olukord liikmesriikides on erinev, on noortestrateegia võimaldanud riikidel teha kindlaks ühised probleemid ja prioriteedid, peamiselt vastastikuse õppimise kaudu ja eelkõige pandeemia kontekstis.
Järgmisel aruandeperioodil saab strateegia vahendeid kasutada noorte paremaks kaasamiseks, ühendamiseks ja võimestamiseks, sealhulgas osalusprotsesside edasiseks tugevdamiseks ja jõudmiseks arvukamate, tavaliselt esindamata noorteni, samuti selleks, et hakata rakendama Euroopa noorsootöö tegevuskava ja nõukogu tulevast soovitust noorte vabatahtlike liikuvuse kohta. Strateegia vahendeid saab kasutada ka selleks, et käsitleda konkreetseid tulevikuprobleeme, sealhulgas COVID-19 pandeemia mõju noorte, eriti ebasoodsas olukorras olevate noorte haridusele, tööhõivele ja vaimsele tervisele ning suurenenud vajadus digitaalse noorsootöö järele.
Neid praegusi prioriteete võetakse arvesse ka uues töökavas aastateks 2022–2024, milles keskendutakse eeskätt noorte ja noortesektori vastupanuvõimele ja taastumisele pärast COVID-19 kriisi. Suur abi on ELi programmidest ja fondidest, nagu programm „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpuse programm, programm „Euroopa horisont“ ja Euroopa Sotsiaalfond+, kuna neid on tugevdatud ja kohandatud vastavalt hiljutisele arengule. Peale selle võib olla suur mõju taasterahastust „NextGenerationEU“ eraldatavatel lisavahenditel, mis on tugevaks toeks paljudele noori mõjutavatele poliitikavaldkondadele (haridus, oskused, tööhõive, kliima jne).
ELi noorsooalases koostöös ja poliitikas peetakse ka edaspidi oluliseks tagada kõigile noortele eurooplastele võrdsed võimalused, ning anda noortele elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja arenemiseks vajalikku toetust. Nende eesmärkide saavutamiseks on väga tähtis ELi noortestrateegia 2021–2027. Selle tugeva poliitikaraamistiku kehtestamine, liikmesriikidevahelise teadmiste vahetamise ja vastastikuse õppimise võimaldamine ning programmi „Erasmus+“ ja muude ELi programmide vahendite suunamine kolme strateegilisse sambasse – kaasamine, ühendamine ja võimestamine – võimaldab paljudel Euroopa noortel kasutada täielikult ära oma potentsiaal, olla valmis rohe- ja digipöördeks ning kujundada endale helgem ja õiglane tulevik.
15. septembril 2021 teatas president von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, 41 et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kuulutada 2022. aasta Euroopa noorte aastaks, „mille eesmärk on väärtustada meie noori, kes on pidanud nii palju teistele andma“. Euroopa aasta eesmärk on suurendada liidu, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste jõupingutusi noorte tunnustamisel, toetamisel ja kaasamisel pandeemiajärgsel ajal, sest „Euroopa vajab kõiki oma noori“.
Vastu võetud järgmise dokumendiga: Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 (ELT C 456, 18.12.2018, lk 1–22).
Mõistet „noored“ on määratletud mitmeti, kuid ELi tasandil on statistilistel eesmärkidel sageli valitud vanusevahemik 15–29 aastat.
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas aruandes kasutatud andmed pärit Eurostati veebiandmebaasist: https://ec.europa.eu/eurostat/data/database . Selles käsitatakse noortena 15–29 aasta vanused isikuid.
Eurobaromeetri 2019. aasta kiiruuring nr 478 „How do we build a stronger, more united Europe? The views of young people“. Küsimus ei hõlmanud turismireise ega elamist välismaal koos oma perega.
Noorimast vanuserühmast (16/18–24aastased) märkis 42 %, et nad olid hääletanud, 2014. aastal oli hääletanuid vaid 28 %. Suurenemine oli märgatav ka 25–39aastaste vanuserühmas (35 %-lt 2014. aastal 47 %-le 2019. aastal). Vanemaealised valijad on noorematega võrreldes siiski endiselt aktiivsemad. Euroopa Parlament, 2019. aasta valimisjärgne uuring, lk 22.
OECD (2020), „Youth and Covid-19: Response, recovery and resilience“. ILO (2020), „Youth & COVID-19. Impacts on jobs, education, rights and mental well-being“. Eurostat (2020), „Being young in Europe today – health“, Statistics Explained; kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Being_young_in_Europe_today_-_health#Life_expectancy_and_mortality_rates . Allikaga tutvuti 19. märtsil 2021.
Euroopa Parlamendi 2020. aasta oktoobris korraldatud Eurobaromeeteri uuring „Uncertainty/EU/hope. Public opinion in times of COVID-19“.
https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/57e87ca0-900d-11ea-812f-01aa75ed71a1 .
https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/5a8beedc-f0e1-11eb-a71c-01aa75ed71a1 .
https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/european-education-area_et .
https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/strategy/strategy-2020-2024/our-digital-future/era_et.
Esialgne nimi.
https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/digital-education-action-plan_et .
Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse põimõpet kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamiseks, COM(2021)455 final .
2019/C 189/05.
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223&langId=et.
https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=22829&langId=et .
2020/C 415/09.
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8766-2021-INIT/et/pdf.
2019/C 189/01.
2020/C 212 I/01.
https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/EU-YOUTH-DIALOGUE-8TH-CYCLE .
COM(2020) 788 final.
Uuring, mille 2020. aasta märtsis korraldas Erasmuse üliõpilaste võrgustik.
Erasmus+ andmed kõrghariduse või kutsehariduse ja -õppe valdkonnas saadud vähemalt kuu aja pikkuse õpirändekogemuse kohta.
COM(2021) 142 final.
ELi lapse õiguste strateegia ja Euroopa lastegarantii veebisait | Euroopa Komisjon (europa.eu) .
2020/C 193/03.
2029/C 414/02.
2019/C 412/12.
2020/C 415/01.
https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/FNAPSurvey2021?language=et.
Riikidevaheline koostöö hõlmab mitmesuguseid ettevõtmisi, mis võimaldavad programmi „Erasmus+“ riiklikel büroodel teha koostööd ja jagada parimaid tavasid üle kogu Euroopa eesmärgiga parandada programmi kvaliteeti ja mõju süsteemi tasandil.
https://europa.eu/youth/home_et.
Noortevaldkonna sidusrühmade kaasamine programmide koostamisse.
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/SPEECH_21_4701