EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.8.2021
COM(2021) 476 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
programmi „Perikles 2020“ (euro kaitsmiseks võltsimise eest) rakendamise ja tulemuste kohta 2020. aastal
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
programmi „Perikles 2020“ (euro kaitsmiseks võltsimise eest) rakendamise ja tulemuste kohta 2020. aastal
1.Üldteave
Programm „Perikles 2020“ (edaspidi „programm“) on vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest. Sellega asendatakse 2001. aastal loodud programm Perikles, mida rakendati ajavahemikul 2002–2013. Programm loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrusega (EL) nr 331/2014. Nõukogu 11. mai 2015. aasta määrusega (EL) 2015/768 laiendati nimetatud määruse kohaldamisala euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele. Määrusega (EL) nr 331/2014 nähti ette, et programm kestab kuni 31. detsembrini 2020. Määruse artikli 13 lõike 3 kohaselt peab komisjon teavitama igal aastal Euroopa Parlamenti ja nõukogu programmi tulemustest. Käesoleva aastaaruandega täidetakse seda nõuet 2020. aasta kohta.
Ülemaailmne COVID-19 pandeemia ning sellega seotud sotsiaalne distantseerumine ja reisipiirangud on 2020. aastal oluliselt mõjutanud programmi Perikles rakendamist. Perikles toetab riikidevahelist ja piiriülest koostööd keskpanga ja õiguskaitseasutuste vahel nii ELis kui ka rahvusvaheliselt, et tagada euro ülemaailmne kaitsmine võltsimise eest. Programmi rakendatakse peamiselt selliste meetmete kaudu nagu konverentsid, tehnilised koolitused ja töötajate vahetus, milles on rohkelt osalejaid ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest ning mis seoses tundliku ja tehnilise teemaga eeldab peamiselt isiklikku kohalviibimist ning reisi-, majutus- ja elamiskulude ning toimumispaigaga seotud kulude hüvitamist. Pandeemia tõttu alates 2020. aasta märtsist kehtestatud piirangud reisimisele ja kogunemistele tähendasid seda, et nende meetmete ohutu rakendamine ei olnud enam võimalik. Seetõttu lükati peaaegu kogu tegevus edasi 2021. aastasse. Suurem osa käesolevas aruandes nimetatud meetmetest ootavad seega alles rakendamist. Nii palju kui see on võimalik ja pandeemia arengut arvestades vajalik, võidakse mõned kavandatud üritustest muuta digi- või hübriidüritusteks.
2.2020. aasta tööprogramm
a.Aastase tööprogrammi rakendamine 2020. aastal
2020. aastal oli eelarves programmi rakendamiseks ette nähtud 1 100 000 eurot ja programmi rahastati Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve eelarverealt 01.020400. 2020. aastal võeti kulukohustusi kokku summas 1 095 203 eurot. Programmi rakendatakse liikmesriikide pädevate asutuste meetmete kaasrahastamise kaudu (toetused) ja otse komisjoni algatatud meetmete kaudu. 2020. aastal paigutati 121 046 eurot komisjoni meetmete eelarverealt ümber toetuste eelarvereale, et täiendavalt toetada liikmesriikide meetmete rakendamist.
Programmi rakendamine kajastab liikmesriikide ja komisjoni pühendumust euro kaitsmisele võltsimise eest. Mitmeaastase strateegia arutelud euro võltsingute tuvastamise eksperdirühma koosolekutel võimaldasid võtta 2020. aastal kohustusi 99,56 % ulatuses kogueelarvest. Programmi raames rahastati kokku 9 projekti. Liikmesriikide pädevatelt asutustelt laekunud toetustaotlustest rahuldati seitse ehk vähem kui 2019. aastal, mil toetusi anti kümme. Üks teiseks tähtpäevaks esitatud toetustaotlus jäeti rahuldamata, kuna see ei vastanud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumile. Peale selle rahastati kahte komisjoni meedet, millest üks tuli COVID-19 olukorra tõttu tühistada ja teine on kohustus katta kulud, mis tulenevad tulevase programmi „Perikles IV“ (2021–2027) integreerimisest e-toetusehaldussüstemi, mis on täielikult elektrooniline (paberivaba) toetuste haldamise süsteem.
Võttes arvesse epidemioloogilisi arengusuundumusi, rakendatakse kõiki meetmeid 2021. aastal ja hiljem nii, et seal saab isiklikult osaleda, või ergutab komisjon riiklikke ametiasutusi muutma need meetmed võimaluse korral virtuaalseteks või hübriidseteks.
I ja II graafik. Rahastatavate meetmete liik ja kavandatud meetmete arv liikmesriigiti (meetmed, mille kulukohustused võeti 2020. aastal, vt I lisa)
Märkimist väärib, et Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania kui liikmesriigid, kus euro võltsimisega on enim probleeme, said ka sel aastal programmi „Perikles“ raames toetusi. Lisaks on 2020. aastal programmi raames toetust saanud ka Madalmaad ja Rumeenia. Erilist äramärkimist väärib, et programmi „Perikles 2020“ raames esitas esimest korda taotluse Madalmaade politsei. See näitab, et programmi toetusesaajate hulka lisandub üha pädevamaid riiklikke asutusi. Kõik nende jõupingutused tugevdavad euro kaitset ja see on kasulik kõigile teistele liikmesriikidele.
2020. aastal oli kulukohustustega hõlmatud meetmete hulgas kaks konverentsi, kaks tehnilist koolitust, kaks töötajate vahetust, üks uuring ja e-toetusehaldussüsteemile ülemineku projekt. Meetmeid rakendatakse nii ELis kui ka väljaspool ELi, sõltuvalt konkreetsest vajadusest kaitsta eurot võltsimise eest. Programmi loomisest saadik on tugevdatud selle piirkondlikku lähenemisviisi, rakendades meetmeid, mis hõlmavad neid maailma piirkondi, mis on võltsimisvastases võitluses eriti olulised. 2020. aastaks anti toetusi meetmete jaoks Ladina-Ameerikas (kui pandeemiaga seotud piirangud võimaldavad, siis Hispaania korraldab Uruguays koolitusseminari, kuhu tulevad osalejad 19st Ladina-Ameerika riigist) ja Kagu-Euroopas (kui pandeemiaga seotud piirangud võimaldavad, siis Rumeenia korraldab Bukarestis kolmepäevase konverentsi, kus osalevad esindajad 13 riigist, sealhulgas nii ELi liikmesriikidest kui ka piirkonna riikidest).
Programmi Perikles aastaaruande järgmises väljaandes antakse lisateavet programmi 2020. aasta kulukohustustes osalejate päritolu ja ametialase tausta kohta, arvestades meetmete rakendamist COVID-19 pandeemia valguses.
b.Ülevaade 2020. aasta tööprogrammi raames võetud meetmetest
Täielik ülevaade programmi „Perikles 2020“ aastases tööprogrammis võetud meetmetest on esitatud I lisas. Üksikasjalikum ülevaade nendest meetmetest antakse programmi „Perikles“ aastaaruande järgmises väljaandes, arvestades meetmete rakendamist COVID-19 pandeemia valguses.
3.Programmi eelmiste eelarvete raames võetud kulukohustustega hõlmatud meetmete rakendamine 2020. aastal
2020. aastal rakendati ühte komisjoni hangitud meedet, mis oli hõlmatud kulukohustusega programmi eelmiste eelarvete raames. See meede oli tehniline koolitus euromüntide kaitse kohta, mis toimus Belgradis, Serbias 3.–5. märtsil 2020. Selle eesmärk oli tõsta teadlikkust euromüntide võltsimisest Serbias ja selle naaberriikides, suurendada tehnilist võimsust Serbias ning edendada koostööd Serbia ja Montenegro ning Serbia ja ELi vahel. Tegevus kajastab programmi „Perikles“ jätkuvat prioriteeti edendada Kagu-Euroopas paremat piirkondlikku koostööd rahavõltsimise vastases võitluses.
COVID-19 pandeemia tõttu on Horvaatia, Bulgaaria, Portugali ja Itaalia pädevate asutuste kavandatud, 2020. aastal toimuma pidanud ja 2019. aasta taotlusvooru raames rahastatud viis meedet lükatud edasi 2021. aastaks või hilisemaks. Üksikasjalikum ülevaade nendest meetmetest antakse programmi „Perikles“ aastaaruande järgmises väljaandes, arvestades meetmete rakendamist COVID-19 pandeemia valguses.
4.Järeldused ja edasised sammud
Programm „Perikles 2020“ on endiselt oluline ja tulemuslik võltsimisvastase võitluse vahend. Programmi raames toetatakse uuringuid, säilitatakse ja arendatakse koostööd ning vahetatakse parimaid tavasid kõigi nende vahel, kes osalevad euro võltsimise vastases võitluses. Seda kinnitab ka fakt, et 2020. aastal kaeti kulukohustustega 99,56 % üldeelarvest, mis kajastab liikmesriikide huvi programmi vastu, ning et programmis osaleb toetusesaajatena üha suurema pädevusega riiklikke asutusi. 2020. aasta tööprogrammi raames võetud kohustused kajastavad programmi vahehindamise käigus väljendatud soovitust soodustada riiklike pädevate asutuste suuremat osalemist programmis.
Komisjon levitab pidevalt programmist toetatavate meetmete tulemusi euro võltsingute tuvastamise eksperdirühma liikmete hulgas. 2020. aastal toimus kaks euro võltsingute tuvastamise eksperdirühma kohtumist. Programm on heas kooskõlas teiste asjakohaste liidu tasandi programmide ja meetmetega ning täiendab neid, sest selles keskendutakse üksnes organiseeritud kuritegevuse eriliigi ehk euro võltsimise tõkestamisele ja selle vastu võitlemisele. See kehtib naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi tehnilise abi ja teabevahetuse (TAIEX) rahastamisvahendi kohta, mida kasutatakse kõige sagedamini ühinemisläbirääkimiste toetamiseks, ning rände ja siseasjade peadirektoraadi Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi kohta, mis toetab kuritegevuse ennetamist ja selle vastu võitlemist üldiselt.
Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu on alustanud seadusandlikku menetlust, et jätkata programmi pärast 2020. aastat programmina „Perikles IV“, mis on osa järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust.
Tuginedes programmi rakendamise tulemustele ja euro võltsingute tuvastamise eksperdirühma pidevale uute ohtude analüüsile, on 2021. aasta prioriteedid järgmised:
·toetada meetmeid, mis on suunatud koostöö parandamisele nende liikmesriikide vahel, kus võltsinguid enim valmistatakse ja levitatakse;
·edendada koostööd nende kolmandate riikide ametiasutustega, kelle puhul on kahtlusi või tõendeid võltsitud eurode valmistamisest;
·säilitada tõhus raamistik euro kaitsmiseks Kagu-Euroopas;
·päevakajaliste teemadega seotud areng:
oeuromüntide turvaelemendid;
ovõltsingute ja kvaliteetsete komponentide levitamine pimevõrgus ning tähistega „movie money“ ja „prop copy“ tähistatud toodete (sealhulgas muudetud kujundusega rahatähtede) levitamine veebis;
oeuromüntide autentimist ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemist käsitleva määruse (EL) nr 1210/2010 rakendamine;
oriiklike keskasutuste rajamise/tõhustamise toetamine.
Arvestades COVID-19 jätkuvat mõju programmile „Perikles 2020“ ja järgmisele programmile „Perikles IV“ (2021–2027), järgib komisjon 2021. aastal programmi rakendamisel paindlikkuse ja lihtsustamise põhimõtteid. Eelkõige julgustab komisjon nii praeguseid toetusesaajaid kui ka tulevasi taotlejaid uurima võimalust muuta oma kavandatud meetmed digi- või hübriidmeetmeteks.