EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.7.2021
COM(2021) 404 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse
2020. aasta aruanne
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.7.2021
COM(2021) 404 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse
2020. aasta aruanne
I. Sissejuhatus
Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 214 lõikega 5 käivitas Euroopa Liit 2014. aastal ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse 1 . Käesolevas aruandes kirjeldatakse ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse rakendamist 2020. aastal. Aruanne on koostatud vastavalt määruse (EL) nr 375/2014 2 artikli27 lõikele 4, milles nõutakse, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruanded selle määruse rakendamisel tehtud edusammude kohta. Varasemad aruanded 2014., 2015., 2016., 2017., 2018. ja 2019. aasta kohta on kättesaadavad internetis 3 .
Aruande aluseks on algatuse raames võetud meetmete rakendamise järelevalveraamistikuga kooskõlas kogutud ja analüüsitud andmed. Järelevalveraamistik loodi ja kiideti heaks komisjoni ning Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti koostöö raames. See rakendusamet vastutab enamiku algatuse raames võetavate meetmete elluviimise eest.
II. Eesmärgid ja prioriteedid
Käesolevas aruandes kirjeldatud tegevus põhines 2020. aasta tööprogrammil 4 , mille komisjon võttis ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rakendamiseks vastu vastavalt määruse (EL) nr 375/2014 artikli 21 lõikele 3. Algatuse rakendamiseks eraldati 19 355 000 euro suurune eelarve.
ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse eesmärk on tõhustada ELi suutlikkust anda vajaduspõhist humanitaarabi, mille eesmärk on hoida inimelu, vältida ja leevendada inimkannatusi ja säilitada inimväärikus ning parandada kolmandates riikides haavatavas olukorras olevate või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja vastupanuvõimet, eelkõige katastroofideks valmisoleku, katastroofiohu vähendamise ning häda-, taastamis- ja arenguabi tõhusama seostamise abil. Samal ajal võimaldab see Euroopa kodanikel näidata üles solidaarsust abivajajatega läbi osalemise nendes riikides võetavates humanitaarmeetmetes.
III. 2020. aastal rakendatud meetmed
Käesoleva aruande punktides III.1–III.4 kirjeldatud tegevus on delegeeritud Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA), kes viib seda ellu koostöös komisjoniga 5 .
Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet vastutab projektikonkursside, pakkumiskutsete, lepingute haldamise ja eraldatud eelarve täitmise eest komisjoni iga-aastaste tööprogrammide kohaselt. Tegevuse juhtimise seisukohast jääb komisjon otseselt vastutavaks partnerite ja vabatahtlike võrgustiku loomise ja haldamise, internetipõhise platvormi, teavitustegevuse ja järelhindamise eest.
III.1 Lähetamine
ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamist humanitaarabi projektide raames väljapoole ELi on märkimisväärselt mõjutanud COVID-19 pandeemia puhkemine alates 2020. aasta märtsist. Paljudes riikides kodanike liikuvuse piiramiseks ja sotsiaalse distantseerimise suurendamiseks võetud meetmed takistasid suurema osa käimasoleva ja kavandatud tegevuse korrapärast rakendamist. Paljudel juhtudel ei olnud osalejatel võimalik kas põhibaasist väljapoole reisida või oli raskusi lähetuskohast päritoluriiki naasmiseks reisimisvõimaluste leidmisega.
Pandeemia puhkedes õnnestus mõnel organisatsioonil siiski korraldada oma vabatahtlikele reisi nende lähetuskohast koju regulaarlendudega, teised leppisid lähetatud vabatahtlikega kokku, et nad jäävad vastuvõtvasse riiki ja töötavad majutuskohast, kuni tekib kojutoomise võimalus. Osa organisatsioone otsustas kokkuleppel oma vabatahtlikega, et vabatahtlikud jäävad lähetusriiki, kuna riik oli endiselt turvaline ja kavakohase tegevuse jätkamine võimalik.
Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet andis osalevatele organisatsioonidele juhiseid ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse raames toimuva tegevusega seotud rahaliste ja korralduslike tagajärgede kohta ning jälgis olukorda tähelepanelikult. Erandkorras koju toodud ELi humanitaarabi vabatahtlikel lubati jätkata lähetustegevust päritoluriigis kaugtöö vormis.
Ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 lähetati 2018. aasta ja 2019. aasta eelarvest rahastatud projektide raames 105 ELi humanitaarabi vabatahtlikku ning sel ajavahemikul oli 23 inimest praktikal ELi organisatsioonide peakorterites. Rohkem teavet projektiliikide ja osalevate organisatsioonide kohta leiate veebisaidil https://webgate.ec.europa.eu/echo/eu-aid-volunteers_en/ .
Alates algatuse käivitamisest on avaldatud 322 veebipõhise vabatahtliku tegevusega seotud ülesannet, 117 nendest 2020. aastal. Kõige sagedamini vajati tõlkimist, korrektuuri ja teavitustegevuse toetamist.
COVID-19 pandeemia kestuse ja mõju tõttu ei saanud ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevat algatust määruse nõuete kohaselt ja mõistliku aja jooksul rakendada. Seetõttu tühistati 2020. aasta aprillis avaldatud 2020. aasta konkursikutse humanitaarabi vabatahtlike lähetamiseks.
COVID-19 pandeemia tõttu lubas amet taotleda projektidele erandkorras pikendusi, mis ületavad konkursikutses ette nähtud kestust maksimaalselt kuni 36 kuuks. 2020. aastal anti selliseid pikendusi peamiselt 2018. aasta eelarvest rahastatavatele projektidele.
III.2 Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine
ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rahastamise kaudu toetatavad tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise projektid 6 tugevdavad nende organisatsioonide suutlikkust, kes kavatsevad lähetada ELi humanitaarabi vabatahtlikke, ning tagavad, et nad vastavad algatuse raames kehtestatud standarditele ja menetlustele.
2020. aastal ei olnud plaanis tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise konkursikutseid avaldada.
Käimasolevaid projekte mõjutas COVID-19 olukord ja suur osa nende tegevusest tuli muuta veebiüritusteks. Mis puudutab lähetusprojekte, siis anti konkursikutses ette nähtud maksimaalse kestuse pikendusi.
Kokkuvõttes rahastati 2015.–2019. aasta projektikonkursside tulemusel 32 suutlikkuse suurendamise projekti ja 13 tehnilise abi projekti, milles osales 440 toetusesaajat/projektipartnerit.
III.3 Sertifitseerimine
Organisatsioon, kes soovib rakendada ELi humanitaarabi vabatahtlike projekte, peab olema sertifitseeritud ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse sertifitseerimismehhanismi alusel kui lähetav või vastuvõttev organisatsioon. Selle sertifitseerimise käigus kontrollitakse, kas osalevad organisatsioonid on suutelised kohaldama ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse raames kehtestatud vabatahtlike juhtimise nõudeid, et juhtida vabatahtlikke enne nende lähetamist ja selle ajal.
2015. aastal kuulutati välja avatud pakkumismenetlus, mille raames sai esitada taotlusi kuni 30. septembrini 2020 7 . 2020. aasta lõpuks oli sertifitseeritud 370 lähetavat ja vastuvõtvat organisatsiooni (74 lähetavat ja 296 vastuvõtvat organisatsiooni), mis pakub võimalusi lähetada rohkem ELi humanitaarabi vabatahtlikke.
Allpool esitatud diagrammil on näha aastatel 2015–2020 sertifitseeritud organisatsioonide arv.
III.4 Koolitusprogramm
ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse aluseks on komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1398/2014 kehtestatud pädevusraamistik ja seda korraldatakse kombineeritud õppemeetodi alusel. Koolitusprogrammis kasutatakse kombineeritud õppemeetodit, mis koosneb veebipõhisest ettevalmistavast õppest ja auditoorsest kontaktkoolitusest, sealhulgas kohustuslikud ja valikulised koolitusmoodulid ning stsenaariumipõhised õppused 8 .
Kuna 2020. aasta kevadel lõppes eelmine raamleping, kuulutati 2019. aastal välja uus pakkumismenetlus ja 2020. aasta juunis allkirjastati ettevõtja ICF juhitava koolitusfirmade konsortsiumiga uus raamleping.
ELi humanitaarabi vabatahtlike koolituse 2020. aasta esimene ja ainus tsükkel leidis aset 17.– 29. veebruaril Itaalias Pisas ja selle korraldas koolituskonsortsiumi partner Scuola Universitaria Superiore Pisa, Sant’Anna. Koolitusel osales viiskümmend neli vabatahtlikuks kandideerijat (nooremad ja vanemad, kümme meest ja 44 naist), kes olid jaotatud kolme rühma. Kursuste õppekeel oli inglise keel ja kõik vabatahtlikuks kandideerijad läbisid koolituse edukalt.
Pärast seda pandi koolitustegevus ootele. Esialgu loodeti kontaktkoolitust jätkata 2020. aasta septembris, kuid see tuli katkestada, kuna paljudes ELi liikmesriikides kehtisid liikumis- ja reisipiirangud ning karantiininõuded. Arvestades, et 2020. aasta konkursikutse tühistati, puudub vajadus koolitada 2021. ja 2022. aastal 600 uut vabatahtlikuks kandideerijat. 2019. ja 2020. aasta konkursside tulemusel kokku 1 200 vabatahtlikuks kandideerijale ette nähtud koolituse raames on kavas koolitada 2019. aasta konkursil osalenud ülejäänud vabatahtlikud 2021. aasta lõpus, kui olukord seda võimaldab.
IV. Tugimeetmed
Tugimeetmete eelarve katab teabevahetus- ja nähtavuse suurendamise meetmed ning ELi humanitaarabi vabatahtlike platvormi hooldus- ja kasutajatoe. 2020. aastal hõlmas see erandkorras ka järelhindamise uuringut.
Üks vabatahtliku tegevuse üritus oli kavandatud 2020. aasta kevadeks, kuid see tuli ära jätta. Muu kavandatud edendamistegevus, mis on seotud teabe avaldamisega vabade vabatahtliku kohtade kohta ja täiendava teavitamise korraldamisega, ei saanud toimuda ka seetõttu, et suuremad üritused (näiteks Euroopa arengupäevad) jäeti ära ja vabu vabatahtliku kohti käsitlevate teadete avaldamine peatati. Komisjoni veebisaidil avaldati ja saadeti meililisti kolm teabelehte, mis pakuvad ajakohastatud teavet vabatahtliku töö olukorra ja programmi jätkamise kohta (2020. aasta veebruar, mai ja detsember).
2020. aastal avaldati ELi humanitaarabi vabatahtlike platvormil üheksakümmend uut lugu sellest valdkonnast. Platvormi kasutatakse vabu vabatahtliku kohti käsitlevate teadete ja lugude avaldamiseks ka 2021. aastal, kuni Euroopa solidaarsuskorpuse raames võidakse välja töötada muid vahendeid ( https://europa.eu/youth/euaidvolunteers_et ).
Määruse (EL) nr 375/2014 artikliga 27 on ette nähtud, et komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule järelhindamise aruande ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rakendamise seitsmeaastase rahastamisperioodi kohta hiljemalt 31. detsembriks 2021. Hindamisuuringut tegev töövõtja valiti 2020. aasta kevadel ja töö algas 2020. aasta augustis. Lõpparuande projekt esitati 2021. aasta veebruaris ja seda kasutatakse järelhindamise aruande koostamisel.
V. Järeldused ja edasised sammud
ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rakendamine tuli COVID-19 pandeemia puhkemise tõttu 2020. aasta kevadel järsult ootele panna. Reisimisvõimaluste ja töötingimuste valdkonnas valitseva ebakindluse tõttu jätkusid ainult väga vähesed lähetused ja paljud neist toimusid kaugtöö vormis. Reisipiirangud, karantiininõuded ja puudulik testimissuutlikkus takistasid kontaktkoolituste korraldamist kulutõhusal ja turvalisel viisil.
2020. aasta lõpuks ei olnud koolitused uuesti alanud ja kestva pandeemia mõjuga seotud ebakindlus püsis, nii et uut tegevust ei kavandatud. Seetõttu tühistati lähetustega seotud 2020. aasta projektikonkurss, nii et teatava tegevusega jätkasid ainult 2018. ja 2019. aastal valitud projektidega seotud ELi humanitaarabi vabatahtlikud. Üldiselt ei olnud 2020. aasta eraldatud eelarvest võimalik kasutada 16,9 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 14,2 miljonit eurot maksete assigneeringuid ning need kanti üle teistesse ELi eelarve 4. rubriigi programmidesse.
Alates algatuse käivitamisest on sertifikaadi saanud 370 organisatsiooni. Paljude nende organisatsioonide sertifikaati pikendati veel kolmeks aastaks ja 2021. aastal jätkub see protsess organisatsioonide jaoks, kes said sertifikaadi 2018. aastal ja kes on lähetamisprojektides endiselt aktiivsed. Sertifitseerimiskutse aegus 2020. aasta septembris ja Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise uusi taotlusi on võimalik esitada 2021. aastal.
2020. aasta detsembris jõudsid seadusandjad poliitilisele kokkuleppele uuendatud Euroopa solidaarsuskorpuse õigusakti suhtes, mis hõlmab ka humanitaarabi tegevussuunda ja asendab alates 2021. aastast ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevat algatust.
Komisjoni 13. jaanuari 2020. aasta rakendusotsus C(2020)59 ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rahastamise ja 2020. aasta tööprogrammi vastuvõtmise kohta.
Ülesannete jaotus komisjoni ja EACEA vahel põhineb komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsusel C(2013)9189, millega Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile delegeeritakse volitused täita liidu programmide rakendamisega seotud ülesandeid haridus-, audiovisuaal- ja kultuurivaldkonnas, eelkõige volitus kasutada liidu üldeelarvesse kantud assigneeringuid ja Euroopa Arengufondi assigneeringuid..