EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.5.2021
COM(2021) 400 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Heas seisundis planeet kõigi jaoks
ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“
{SWD(2021) 140 final} - {SWD(2021) 141 final}
1.Sissejuhatus
Samal ajal kui kogu maailmas tehakse enneolematuid jõupingutusi, et võidelda COVID-19 pandeemiaga, tuleb astuda kiiresti vastu ka meie planeedi tervist ähvardavatele püsivatele ohtudele. Kliimamuutused, keskkonna saastamine 1 , elurikkuse vähenemine ja loodusvarade mittekestlik kasutamine kujutavad endast ohtu inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervisele. Sellisteks ohtudeks on näiteks nakkushaigused ja mittenakkuslikud haigused, antimikroobikumiresistentsus ja veenappus 2 . Euroopa rohelises kokkuleppes 3 kutsutakse ELi muu hulgas üles õhusaastet, vee- ja pinnasereostust ning tarbekaupadest tulenevat reostust paremini jälgima, sellest teavitama, seda vältima ja heastama, et oleks võimalik tagada heas seisundis planeet kõigi jaoks.
Tegutseda tuleb kohe. Saaste võib põhjustada vähki, südame isheemiatõbe, obstruktiivset kopsuhaigust, insulti, vaimse tervise ja neuroloogilisi häireid, diabeeti jne 4 (vt joonis 1). Hoolimata käegakatsutavatest edusammudest põhjustas keskkonnasaaste 2015. aastal maailmas hinnanguliselt 9 miljonit enneaegset surma (16 % kõigist surmajuhtumitest) – kolm korda rohkem kui AIDS, tuberkuloos ja malaaria kokku ning 15 korda rohkem kui kõik sõjad ja muud liiki vägivald 5 . ELis põhjustab saaste igal aastal ühe igast kaheksast surmajuhtumist 6 .
Joonis 1. Kümme peamist mittenakkuslikku haigust, millest põhjustatud surmad on seotud keskkonnaga (allikas: Euroopa Keskkonnaamet, „Healthy environment, healthy lives“, 2018, WHO andmete (2016) põhjal)
Võitlus saaste vastu on ühtaegu võitlus õigluse ja võrdsuse eest. Keskkonnasaaste kõige kahjulikuma tervisemõju all kannatavad tavaliselt kõige haavatavamad ühiskonnarühmad. Nende hulka kuuluvad lapsed, kelle arengule võib saaste põhjustada tõsist pikaajalist kahju, terviseprobleemidega inimesed, eakad, puudega inimesed ja vaesemates sotsiaal-majanduslikes tingimustes elavad inimesed 7 . Saastega seotud haiguste tõttu kannatavad kõige enam madala ja keskmise sissetulekuga riigid, kus esineb peaaegu 92 % saastega seotud surmajuhtumitest 8 .
Keskkonnasaaste ohustab ka meie elurikkust ja aitab märkimisväärselt kaasa käimasolevale liikide massilisele väljasuremisele. Saaste on koos muutustega maa- ja merekasutuses, loodusvarade liigkasutuse, kliimamuutuste ja invasiivsete võõrliikidega üks viiest peamisest elurikkuse vähenemise põhjustajast. Saaste tõttu ähvardab väljasuremisoht rohkem kui ühte miljonit meie planeeti asustavast kaheksast miljonist taime- ja loomaliigist ning kui meie oma käitumist ei muuda, halveneb olukord veelgi 9 . Kokkuvõttes ohustab kestliku arengu eesmärkide saavutamist hulk eskaleeruvaid ja üksteist tugevdavaid keskkonnariske.
Majandusareng ja saaste vähendamine võivad käia käsikäes. Ajavahemikus 2000–2017 kasvas ELi SKP 32 %, samal ajal kui peamiste õhusaasteainete heide vähenes 10 % (ammoniaak, peamiselt põllumajandusest) kuni 70 % (vääveloksiidid, peamiselt tööstuslikust tootmisest) 10 . Viimase viie aastakümne jooksul toimunud maailmamajanduse üldise viiekordistumise eest on aga keskkond maksnud väga kallist hinda 11 .
Keskkonnasaaste vastu võitlemine on majanduslikult selgelt põhjendatud ning sellest saadav kasu ühiskonnale kaalub kaugelt üles kulud, niisamuti nagu tegevusetusega kaasnevad kulud kaaluvad üles tegevusega seotud kulud. Näiteks läheb õhusaaste ELis tervise ja majandustegevuse seisukohast maksma hinnanguliselt 330–940 miljardit eurot aastas, 12 sealhulgas kaotatud tööpäevad, tervishoiukulud, kaotatud viljasaak ja hoonetele tekitatud kahjustused. Samas on kõigi ELis õhukvaliteedi parandamiseks võetavate meetmete kogukulu hinnanguliselt 70–80 miljardit eurot aastas 13 . Kasvav nõudlus vähem saastavate kaupade ja teenuste järele kätkeb endas märkimisväärseid ärivõimalusi, mis juba praegu motiveerivad ELi ettevõtjaid otsima uuenduslikke lahendusi. Majanduse taastamise jõupingutused võivad seda suundumust toetada. Saastevastane tegevus tähendab nüüd ka põlvkondadevahelist solidaarsust.
Samal ajal on vaja saastest paremini integreeritud ülevaadet, et avaliku ja erasektori osalejad saaksid tegeleda omavahel seotud saasteprobleemidega nii ruumis kui ka ajas ning võtta oma poliitika-, investeerimis- ja ostuotsustes võimalikult tõhusalt arvesse nende probleemide koosmõju muude keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike kaalutlustega.
Enamik eurooplasi toetab saastevastaseid meetmeid: keskkonnakaitset peetakse väga oluliseks ning saastet kõige tähtsamaks keskkonnaprobleemiks kliimamuutuste järel 14 . Käesolevat tegevuskava käsitlenud avalikule konsultatsioonile 15 vastanutest on enamik seisukohal, et asjaomased ühiskondlikud osalejad ei tee piisavalt ning et EL ja liikmesriikide valitsused peavad võtma meetmeid. Kõige tõhusamateks edasisteks sammudeks peeti rahvusvahelise tegevuse tõhustamist, saastega seotud õigusaktide paremat rakendamist, koolihariduse edendamist ja käitumisharjumuste muutmise mõjutamist.
Keskkonnasaaste ei tunne riigipiire. Samal ajal kui saaste siseneb ELi ookeanide, jõgede, tuulte või imporditud kaupade kaudu, põhjustab EL oma tootmis- ja tarbimismustrite ning jäätmetega märkimisväärset saastet ka mujal maailmas. Samas on ELil võimsad vahendid, millega aidata vähendada saastet kõikjal maailmas. Ta saab selleks kasutada oma poliitikat ja fonde ning rohelist diplomaatiat, stimuleerida innovatsiooni ja edendada puhtamat tootmist ning kaupade ja teenuste kestlikumat tarbimist.
Rahvatervise ja keskkonna seisukohast ning moraalselt ja sotsiaal-majanduslikult on ELi juhtroll üleilmses saastevastases võitluses põhjendatum kui kunagi varem 16 . Nüüd on aeg seada kõrged eesmärgid, täita inimeste õiguspärased ootused, et nende tervist, keskkonda ja elatusvahendeid kaitstakse, ning sõlmida rahu meie planeediga.
2.Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas
2.1.Nullsaaste eesmärk
Nullsaaste visioon 2050: heas seisundis planeet kõigi jaoks
Õhu-, vee- ja pinnasesaastet vähendatakse tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks ning mille puhul arvestatakse meie planeedi taluvuspiire, luues seega mürgivaba keskkonna.
Nullsaaste eesmärk 17 on valdkondadeülene eesmärk, mis aitab ellu viia ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 18 ning täiendab 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki koostoimes rohe- ja ringmajanduse ning elurikkuse taastamise eesmärkidega. See on Euroopa rohelise kokkuleppe ja muude algatuste 19 lahutamatu osa ning komisjon kavatseb lisada nullsaaste eesmärgi ka oma tulevastesse poliitikaalgatustesse.
Käesoleva tegevuskava peamine eesmärk on näidata suunda saaste vältimise lisamiseks kõigisse asjakohastesse ELi poliitikavaldkondadesse ning maksimeerida koostoimet tõhusal ja proportsionaalsel viisil, kiirendada rakendamist ning teha kindlaks võimalikud lüngad või kompromissid. Selleks et juhtida ELi 2050. aasta visiooni suunas ja tagada heas seisundis planeet kõigi jaoks, seatakse käesolevas tegevuskavas 2030. aasta põhieesmärgid, et saaste vähendamist kiirendada.
Nullsaaste eesmärgid aastaks 2030 20
ELi õiguse ja rohelise kokkuleppe eesmärkide kohaselt ning koostoimes muude algatustega peaks EL 2030. aastaks vähendama:
1) rohkem kui 55 % võrra õhusaaste mõju tervisele (enneaegsed surmajuhtumid);
2) 30 % võrra transpordimürast pidevalt häiritud inimeste osakaalu;
3) 25 % võrra selliseid ELi ökosüsteeme, kus õhusaaste ohustab elurikkust;
4) 50 % võrra toitainete kadu, keemiliste pestitsiidide kasutamist ja sellega seotud riske, kõige ohtlikumate pestitsiidide kasutamist ning loomakasvatuses ja vesiviljeluses kasutatavate antimikroobikumide müüki;
5) 50 % võrra plastprügi meredes ja 30 % võrra keskkonda sattuvat mikroplasti;
6) märkimisväärselt kogu jäätmeteket ja 50 % võrra olmejäätmete jääke.
Käesolevas tegevuskavas esitatakse ka peamised meetmed aastateks 2021–2024. Nendega täiendatakse paljusid asjakohaseid meetmeid, mis sisalduvad teistes Euroopa rohelise kokkuleppe algatustes, sealhulgas kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias.
Kuigi tänu COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks kehtestatud liikumispiirangutele on paljudes kohtades õhk ja vesi ajutiselt puhtamad ning müra vähem, ei ole kogu majandustegevuse aeglustamine see viis, kuidas EL soovib nullsaaste oma territooriumil ja mujal maailmas saavutada. Selle asemel saab EL säilitada heaolu, kuid muuta samal ajal tootmis- ja tarbimisviise ning suunata investeeringuid nullsaastet toetavatesse tegevustesse. Investeeringud puhtasse ja kestlikku disaini, ringmajanduse ärimudelitesse, puhtamasse transporti ja liikuvusse, vähese heitega tehnoloogiasse, looduspõhistesse lahendustesse ja kestlikku digiüleminekusse pakuvad häid võimalusi tugevdada ELi juhtpositsiooni keskkonnasäästliku majanduskasvu valdkonnas, vähendades samal ajal ebavõrdsust, luues töökohti ja suurendades kollektiivset vastupanuvõimet.
2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik ja taasterahastu „NextGenerationEU“ pakuvad enneolematuid eelarvevõimalusi, et toetada selliseid investeeringuid ning võidelda kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise, loodusvarade ammendumise ja saaste vastu ELis ja kogu maailmas 21 .
Nullsaaste hierarhia
Lisaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks tehtavatele jõupingutustele vajab EL tõhusamat nn nullsaaste hierarhiat (vt joonis 1), milles võetakse arvesse aluslepingus sätestatud põhimõtteid: ELi keskkonnapoliitika põhineb ettevaatuspõhimõttel ja põhimõtetel, mille kohaselt tuleb võtta ennetusmeetmeid, heastada keskkonnakahju eeskätt selle tekkekohas ja saastaja peab maksma.
On ülim aeg tegevuspüramiid ümber pöörata ning muuta kaupade ja teenuste kavandamise, tootmise, tarnimise, pakkumise ja/või kasutamise ning kõrvaldamise viise. See tähendab, et kõigepealt tuleks saastet vältida selle tekkekohas. Kui saaste täielik vältimine algusest peale ei ole (veel) võimalik, tuleks teha kõik selleks, et saastet tekiks võimalikult vähe. Lõpuks, kui saaste on siiski tekkinud, tuleks see heastada ja sellega seotud kahju hüvitada.
Joonis 2. Nullsaaste hierarhia – tegevuspüramiidi ümberpööramine ja saastevastaste lähenemisviiside prioriseerimine
2.2.Tervise ja heaolu parandamine
ELil on tugev õigusraamistik välisõhu saaste piiramiseks. Õhusaastest tingitud enneaegsete surmade ja haiguste arv on siiski endiselt suur. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et mõned ELi õhukvaliteedi standardid on ikka veel vähem ranged kui Maailma Terviseorganisatsiooni 2005. aastal soovitatud standardid, ning see, et välisõhu kvaliteedi direktiivide rakendamine on olnud ainult osaliselt tulemuslik 22 .
Rahvatervise kaitset tuleb parandada, muu hulgas kooskõlas Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga. Selleks teeb komisjon 2022. aastal ettepaneku viia ELi õhukvaliteedi standardid paremini kooskõlla WHO tulevaste soovitustega ning tõhustada seiret, modelleerimist ja õhukvaliteedi kavasid käsitlevaid sätteid, et aidata kohalikke omavalitsusi ning muuta õigusraamistiku nõuete täitmise tagamine lihtsamaks. Samal ajal kehtestab komisjon rangemad nõuded õhusaaste vähendamiseks tekkekohas, näiteks põllumajandus-, tööstus- ja transpordisektoris, hoonetes ning energeetika valdkonnas, kasutades selleks muu hulgas mitmeid Euroopa rohelise kokkuleppe meetmeid ja strateegiaid (nt säästev ja arukas liikuvus, renoveerimislaine või strateegia „Talust taldrikule“).
Oma teises puhta õhu poliitika aruandes märkis komisjon, et meetmed, millest liikmesriigid oma riiklikes õhusaaste kontrolli programmides teatasid, ei ole piisavad, et saavutada ammoniaagiheite selline vähendamine, mis on vajalik 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks. Ammoniaak on tahkete peenosakeste (PM2,5) võimas lähteaine ning kõige kulutõhusamad meetmed selle heite vähendamiseks on seotud põllumajandusega, eelkõige loomade söötmise, sõnnikukäitluse ja väetiste kasutamisega 23 . Sellega seoses hõlbustab komisjon oma püüdlustes luua kestlik toidusüsteem ja kestlikum loomakasvatus alternatiivsete söödatoorainete ja uuenduslike söödalisandite turuleviimist, nagu strateegias „Talust taldrikule“ teada anti. Komisjon hindab ka seda, kas ammoniaagiheite piiramiseks on vaja täiendavaid õigusnorme. Tööstusheidete direktiivi läbivaatamise eesmärk on piirata kariloomade intensiivkasvatusest tulenevat ammoniaagiheidet. Lisaks võib osutuda vajalikuks võtta ammoniaagiheite vähendamiseks lisameetmeid, muu hulgas ühise põllumajanduspoliitika raames või sõnnikukäitluse kohustuslikuks muutmisega.
Nagu on märgitud säästva ja aruka liikuvuse strateegias, on komisjonil kavas tegeleda transpordist tuleneva õhu- ja mürasaaste probleemiga, muu hulgas maanteesõidukite uute Euro 7 normide ning tehnoülevaatuse käigus tehtavate täiustatud heitgaasikatsete kaudu koostoimes CO2 heite normidega. Uusimatele tõenditele tuginedes kaalub komisjon vajadust piirata igat liiki sisepõlemismootoritest ning nii tava- kui ka elektrisõidukite piduritest põhjustatud PM2,5-osakeste ja nanoosakeste heidet, samuti vajadust vähendada saasteainete heidet suurema hulga eri kasutustingimuste puhul ja sõidukite kasutusea jooksul. .
Keskkonnamüra direktiivi 24 2017. aasta hindamise ja välitingimustes kasutatavate seadmete müra direktiivi 25 2020. aasta hindamise tulemusi arvesse võttes keskendub komisjon müra paremale vähendamisele selle tekkekohas. Eelkõige on kavas tagada nõuetekohane rakendamine ning vajaduse korral täiustada müraga seotud ELi õigusraamistikku seoses rehvide, maanteesõidukite, raudteede ja õhusõidukitega, ka rahvusvahelisel tasandil. Lisaks plaanib komisjon võtta järelmeetmeid seoses välitingimustes kasutatavate seadmete müra direktiivi hindamisega. Komisjon hindab 2022. aastal edasiminekut 26 ja kaalub, kas keskkonnamüra direktiivis tuleks kehtestada müra vähendamise eesmärgid ELi tasandil. Direktiiviga nõutavad müra tegevuskavad tuleks paremini integreerida säästva linnaliikuvuse kavadesse ning neis peaks kasutama ära keskkonnahoidliku ühistranspordi laienemist ja aktiivsemat liikuvust. Koos võivad eespool nimetatud müra vähendamise meetmed aidata parandada pikaajalisest mürasaastest tingitud kahju.
Hoonetest pärit õhusaaste puhul on tehtud edusamme saastavate söel ja kütteõlil töötavate küttesüsteemide järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega. Samas on endiselt probleem biomassi põletamisest tulenev saaste, eriti kui kasutatakse vananenud ja ebatõhusaid seadmeid. Komisjon edendab nullsaaste eesmärgi lõimimist puhta energia ja energiatõhususe eesmärkidega, näiteks renoveerimislaine ja uue Euroopa Bauhausi algatustes, ehitusjäätmete taaskasutusse võtmisel ja korduskasutamisel ning kütteseadmete ökodisaini ja energiamärgistuse nõuete läbivaatamisel hiljemalt 2024. aasta alguseks, seades prioriteediks tahkekütusel töötavad kütteseadmed. EL toetab jätkuvalt ka puhtamale energiale ja puhtamale kodumajapidamiste küttele üleminekut kolmandates riikides, eelkõige naaberriikides.
Siseõhu kvaliteedi puhul on ELi poliitikas käsitletud mitmeid seda mõjutavaid tegureid, nagu välisõhk, ehitusmaterjalid ja tarbekaubad, kütte- ja jahutussüsteemid ning suitsetamisharjumused. Ka töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad õigusaktid on aidanud teha selles valdkonnas märkimisväärseid edusamme ning teevad seda ka järgmise töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kaudu. Renoveerimislaine algatuse 27 raames saab käsitleda tervislikke temperatuure ja niiskustasemeid uutes ja põhjalikult renoveeritavates hoonetes ning hoonete puhastamist mürgistest ainetest, sealhulgas asbestist. ELil puudub siiski terviklik ja integreeritud lähenemisviis. COVID-19 ja sellest tulenevad liikumispiirangud on taas esile toonud, kui oluline on tagada, et meie hingatav sise- ja välisõhk oleks alati puhas. Hoonete soojustuse paranedes muutub siseõhu hea kvaliteedi tagamine veelgi olulisemaks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka koolimajadele. Komisjonil on kavas analüüsida teadmistelünki ja puudujääke poliitikas koostoimes algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“ ning võttes arvesse programmi „Euroopa horisont“ asjakohaste projektide tulemusi. Selle põhjal hindab komisjon võimalusi ja poliitikavariante siseõhu kvaliteedi parandamiseks. Seejuures keskendub ta peamistele siseõhu kvaliteeti mõjutavatele teguritele ja saasteallikatele ning uurib viise, kuidas suurendada üldsuse teadlikkust ja vähendada riske.
Alates 2023. aasta jaanuarist tagatakse läbivaadatud joogiveedirektiiviga inimeste tervise parem kaitse tänu rangematele veekvaliteedi standarditele, mis käsitlevad selliseid murettekitavaid saasteaineid nagu endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja mikroplast. Tänu sellele on kraanivesi kõigi jaoks senisest veelgi puhtam ning vajadus plastpudelite järele väiksem. Komisjon hindab 2023. aastaks, kas ka suplusvee direktiivi käimasoleva läbivaatamise 28 käigus on vaja käsitleda uusi parameetreid. Asulareovee puhastamise direktiivi eelseisva läbivaatamise käigus analüüsitakse võimalust kehtestada reovee puhul tervise seisukohast oluliste parameetrite pidev seire. See võib aidata valmistuda võimalikeks uuteks epideemiaohtudeks 29 . Muude vee- ja merealaste õigusaktide läbivaatamine ja vajaduse korral ajakohastamine eelkõige selleks, et nende abil saaks tõhusamalt vähendada keemiliste saasteainete ja mikroplasti sisaldust, aitab samuti säilitada joogivee ning inimeste tarbitavate kalade ja mereandide kvaliteeti. Komisjon esitas strateegias „Talust taldrikule“ meetmed, mis aitavad toidusüsteemides liikuda nullsaaste suunas, näiteks ELi vesiviljelust käsitlevad uued strateegilised suunised. Pinna- ja põhjavett mõjutavate probleemsete ainete loetelude ajakohastamine aitab kaitsta loodust ja inimeste tervist kõige kahjulikumate ainete eest, tuginedes uusimatele teadusandmetele. Samal ajal kavatseb komisjon ka edaspidi edendada heitekontrollipiirkondade loomist kõigis ELi meredes, 30 et parandada õhu kvaliteeti laevadel, sadamalinnades ja rannikupiirkondades ning samuti suplusvee kvaliteeti.
Selleks et parandada inimeste vaimset ja füüsilist heaolu, kaalub komisjon saastest puhastatud ja taastatud loodusega alade kui võimalike avalike rohealade edendamist oma tulevases ettepanekus õiguslikult siduvate ELi looduse taastamise eesmärkide kohta, uues mullastrateegias ja kõigis linnaruumi haljastamise meetmetes, millest teatati ELi elurikkuse strateegias aastani 2030. Seda tehes on komisjoni eesmärk vähendada sotsiaalset ebavõrdsust, et tagada linnades võimalikult paljudele võrdne juurdepääs rohelisele taristule. Lisaks viib komisjon 2025. aastaks lõpule enamiku ELi jäätmealaste õigusaktide põhjaliku läbivaatamise, et kohandada neid rohe- ja ringmajanduse põhimõtetega. Sellega tõhustatakse jäätmetekke vältimist, tagatakse kvaliteetse ringlussevõtuga puhtad teiseste materjalide tsüklid ja minimeeritakse jäätmejääkide teket.
Kestlikkust toetava kemikaalistrateegiaga kaitseb komisjon paremini inimeste tervist ja keskkonda ohtlike kemikaalide eest. Eeskätt on komisjonil kavas teha ettepanek meetmete kohta, mille eesmärk on lõpetada järk-järgult kõige kahjulikumate kemikaalide, näiteks endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ja püsivate ainete kasutamine eelkõige tarbekaupades, ning meetmete kohta, mille alusel asendataks kõik probleemsed ained või viidaks nende kasutamine majanduses ja ühiskonnas miinimumini 31 .
Tõhustatakse käimasolevat rahvusvahelist koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), OECD, piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ning muude oluliste rahvusvaheliste algatuste ja organisatsioonidega, sealhulgas valdkondlike organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO). Seoses ravimireostusega vees ja pinnases plaanib komisjon lisaks ELi eesmärgile vähendada antimikroobikumide müüki soodustada rahvusvahelist koostööd, et tegeleda keskkonnariskidega teistes riikides, kus tootmisest ja muudest allikatest pärit ravimiheide võib muu hulgas aidata kaasa antimikroobikumiresistentsuse levikule 32 .
Juhtalgatus nr 1: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine nullsaaste kaudu
Alates 2022. aastast tagab komisjon, et hiljuti välja kuulutatud vähktõve ebavõrdsuse registrisse ja rahvastikuatlasesse sisestatakse korrapäraselt saasteseire ja -prognooside andmed. Samuti tagab komisjon, et 2024. aastaks hinnatakse vajadust luua ka muude saastega seotud haiguste ebavõrdsuse register, mille abil tehtaks kindlaks suundumused ning erinevused ja ebavõrdsus ELi eri piirkondade vahel, et aidata suunata sekkumisi ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil. See annab ka inimestele võimaluse võrrelda seda, kui palju saaste mõjutab nende tervist eri piirkondades, kus nad elavad, õpivad või töötavad.
Juhtalgatus nr 2: linnade nullsaastemeetmete toetamine
Tulevase rohelisemate linnade Euroopa aasta 33 raames teeb komisjon koostoimes programmi „Euroopa horisont“ kavandatud missiooniga „Kliimaneutraalsed ja arukad linnad“, 34 linnaliikuvuse paketi läbivaatamise, linnapeade pakti ja algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“ kindlaks peamised saaste vältimisega (sh siseruumides) seotud linnaruumi haljastamise ja innovatsioonivajadused. 2024. aastaks kavatseb komisjon auhinnata linnu, kes teevad ajavahemikul 2021–2023 kõige suuremaid edusamme õhu-, vee- ja pinnasesaaste vähendamisel. See aitab inimestel saada kasu saastevastastest meetmetest, mis on kohandatud nende lähiümbrusele.
2.3.Elamine planeedi võimaluste piirides
Selleks et hoida meie saastejalajälg piirides, millega meie planeet – ja seega inimkond – suudab toime tulla, 35 peame kiiremini ja paremini rakendama olemasolevaid ELi õigusraamistikke, millega kaitstakse õhku, magevett, meresid ja ookeane, ning töötama samal ajal kiiresti välja raamistiku ELi muldade seisundi korrapäraseks hindamiseks ja võtma kõigil tasanditel meetmeid, et tegeleda pinnasereostuse ja muldade degradeerumisega.
Õhukvaliteedi osas võtavad komisjon ja liikmesriigid järelmeetmeid riiklike õhusaaste kontrolli programmide ja vähendamiskohustuste suhtes, et tagada õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi täielik rakendamine, nii et 2030. aastaks vähendatakse 25 % võrra selliste maismaa- ja mageveeökosüsteemide arvu, kus õhusaastega seotud eutrofeerumine ohustab elurikkust 36 .
Magevee- ja merereostuse osas tooks veepoliitika raamdirektiivi ja merestrateegia raamdirektiivi kohase hea seisundi saavutamine ELi lähemale nullsaaste eesmärgi saavutamisele kõigi veeökosüsteemide puhul.
2019. aasta hindamise käigus jõuti siiski järeldusele, et mageveealaste õigusaktide rakendamine on endiselt puudulik 37 selliste tegurite tõttu nagu ebapiisavad investeeringud, magevee kaitse eesmärkide piiratud lõimimine teistesse poliitikavaldkondadesse, meetmete aeglane rakendamine ja vajadus tegeleda tõhusamalt keemilise reostusega. Seega saab keskseks meetmeks olema rangem rakendamine. Eelkõige on komisjoni eesmärk tagada, et liikmesriigid edendavad säästvat ja tõhusat veetarbimist, hoiavad ära vee saastamist ning esitavad kõigile vee kasutajatele ja saastajatele – nii tööstus- ja põllumajandussektorile kui ka kodutarbijatele – sotsiaalselt õiglase veearve, millest saadavat tulu kasutatakse kestlike investeeringute tegemiseks parimal võimalikul viisil 38 . Samuti toetab komisjon pinna- ja põhjavett kõige rohkem mõjutavatest ainetest tuleneva reostuse vähendamist ning selle paremat seiret.
Ookeanide, merede ning ranniku- ja sisevete seisundit käsitleva kavandatava missiooni eesmärk on toetada innovatsiooni ning ELi poliitika ja õigusaktide rakendamist, et saavutada ookeanide, merede ja vete hea seisund. Komisjon võtab vastu ka siseveelaevanduse tegevuskava aastateks 2021–2027 (NAIADES III), et toetada järkjärgulist üleminekut heiteta siseveetranspordile 39 .
Komisjon vaatab 2023. aastaks läbi merestrateegia raamdirektiivi, võttes arvesse peamisi saasteallikaid käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise seisu ning vajadust vähendada plast- ja muud prügi, veealust müra ja saasteaineid. Hiljuti lepiti kokku rannaprügi ELi läviväärtuses 40 . Selle edule tuginedes on komisjonil kavas töötada koos liikmesriikidega välja meretranspordist, ehitusest, süvendustöödest ja muudest avameretegevustest tuleneva veealuse müra maksimaalse taseme ELi läviväärtused.
Asulareovee puhastamise direktiivi eelseisev läbivaatamine 41 koos reoveesetete direktiivi hindamisega 42 aitab seada kõrgemad eesmärgid seoses reoveest toitainete eemaldamise ning puhastatud vee ja reoveesetete taaskasutamiseks ettevalmistamisega, toetades seeläbi ringluspõhisemat ja vähem saastavat põllumajandust. Samuti käsitletakse selle raames uusi saasteaineid, nagu mikroplast ja mikrosaasteained, sealhulgas ravimid. Astutakse samme energiatõhususe ja CO2-neutraalsuse saavutamiseks ning põhimõtte „saastaja maksab“ paremaks rakendamiseks. Läbivaatamise käigus käsitletakse ka selliseid teemasid nagu õiguskaitse ja teabe kättesaadavus ning kanalisatsiooni tagamine kõigile. Kõnealune läbivaatamine toetab ka tulevase toitainete majandamise lõimitud kava konkreetset rakendamist, et käsitleda pikaajalist keskkonnaprobleemi tervikuna, maksimeerida poliitikavaldkondade koostoimet ja kasutada parimal viisil ära uue ühise põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikku struktuuri, eelkõige tingimuslikkuse ja ökokavade kaudu. Samuti tuleks vähendada pestitsiidikasutusest tingitud saastet õhus, vees ja pinnases, vähendades 2030. aastaks 50 % võrra nende üldist kasutust ja sellega kaasnevaid riske (sealhulgas kõige ohtlikumate pestitsiidide puhul), nagu on märgitud strateegias „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegias. See saavutatakse integreeritud taimekaitse laialdasema kasutuselevõtuga, pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi läbivaatamisega, agroökoloogiliste tavade, sealhulgas mahepõllunduse edendamisega ning keemiliste pestitsiidide kasutamise vältimisega tundlikel aladel. Peale selle, et vähendatakse ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, vähendatakse sellega ka joogivee töötlemise kulusid. Sõltuvust pestitsiididest võivad aidata vähendada ka uuenduslikud tehnoloogiad, sealhulgas biotehnoloogia 43 .
Lisaks edendatakse kavandatava mulla seisundit ja toitu käsitleva missiooni ja põllumajandusvaldkonna Euroopa innovatsioonipartnerlusega (EIP-AGRI) pestitsiidide ja toitainete vähendamise tavade laialdast kasutuselevõttu, hoogustades innovatsiooni ja teadmiste vahetamist. Selle eesmärk on tagada 2030. aastaks 75 % muldade hea seisund, muu hulgas tänu konkreetsele eesmärgile vähendada muldade saastamist ja edendada nende tervendamist.
Osana tulevasest ELi mullastrateegiast töötab komisjon välja meetmed, et märkimisväärselt suurendada jõupingutusi saastunud alade kindlakstegemiseks, uurimiseks, hindamiseks ja tervendamiseks, nii et 2050. aastaks ei kujutaks pinnasesaaste endast enam ohtu tervisele ega keskkonnale. Uut pinnase saastamist tuleks vältida nii palju kui võimalik, kuid kui see ennetus- ja muudele meetmetele vaatamata siiski toimub, tuleks sellega seotud riskidega viivitamata tegeleda. Hinnanguliselt on kogu ELis 2,8 miljonit saastatud ala, millest 390 000 puhul tuleb eeldatavasti võtta tervendusmeetmeid. 2018. aastaks oli see toimunud vaid 65 500 alal 44 . On väga oluline, et kõigil liikmesriikidel oleks (potentsiaalselt) saastunud alade register ning et nad teeksid suuremaid jõupingutusi selliste alade tervendamiseks ja töötaksid välja selged kriteeriumid saastest puhastamise prioriseerimiseks. Tulevases ettepanekus õiguslikult siduvate ELi looduse taastamise eesmärkide kohta kaalutakse degradeerunud mullaökosüsteemide taastamist. Samuti töötab komisjon välja ELi jälgimisnimekirja prioriteetsete mulla saasteainete jaoks ja suunised, nt kaevepinnase ohutu, kestliku ja ringluspõhise kasutamise passi kohta, tuginedes liikmesriikide kogemustele, kui need on olemas. Et paremini mõista pinnase hajureostuse probleemi ELis, teeb komisjon tööd nullsaaste mooduli lisamiseks tulevasse maakasutuse raamuuringusse (LUCAS) 45 . Edendatakse ja lihtsustatakse saastunud pinnase kindlakstegemiseks, uurimiseks ja tervendamiseks mõeldud avaliku ja erasektori rahastamisvõimaluste kättesaadavust ning suurendatakse teadlikkust neist.
Rahvusvahelisel tasandil on ELil kavas teotada üleilmset ja piirkondlikku piiriülest veealast koostööd 46 ning teha kahepoolset koostööd peamiste partneritega. EL edendab jätkuvalt koostööd asjaomaste piirkondlike foorumite vahel, nagu Euroopa jõgede valglad (Rein, Doonau). Samuti püüab ta jätkuvalt saavutada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni üleilmset kasutuselevõttu ja rakendamist. EL tõhustab ka edaspidi rahvusvahelist ookeanide majandamist ning toetab partnerriike, tagamaks, et ookeanid on puhtad, nende seisund on hea ja neid majandatakse kestlikult 47 . Samuti toetab EL piirkondlike merepiirkondade koordineerimist, et ühiselt mõõta, hinnata ja käsitleda erinevat liiki reostust. Mitmed piirkondlikud valglad ja merepiirkonnad kannatavad ka ajaloolise reostuse all, mis on osaliselt seotud II maailmasõjaga 48 . Selline reostus on kogunenud setetesse ja kujutab endast märkimisväärset ohtu veeökosüsteemidele, aga ka inimeste tervisele kalade ja karploomade kaudu. Samuti tõhustab EL koostööd kolmandate riikidega mereprahi vastu võitlemisel. Lisaks on endiselt prioriteediks tihedam koostöö Vahemere piirkonnas, eelkõige Barcelona konventsiooni ja selle protokollide ning Vahemere Liidu kaudu. EL suunab ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni tegevust, et reguleerida heitgaasipuhastussüsteemidega 49 varustatud laevadelt toimuvat heidet merekeskkonda. Samuti jätkab EL üleilmse mullaalase algatuse „Global Soil Partnership“ toetamist, et vältida veelgi tõhusamalt mulla saastumist ja minimeerida pinnase pärandreostusest tulenevaid riske.
Juhtalgatus nr 3: nullsaaste edendamine piirkondades
2024. aastaks esitab komisjon koostöös Regioonide Komiteega ELi piirkondade keskkonnategevuse tulemustabeli, 50 et mõõta eelkõige ELi piirkondade jõupingutusi käesolevas tegevuskavas ja muudes strateegiates seatud saaste vähendamise eesmärkide saavutamiseks. Selle alusel tunnustatakse parimaid ja antakse välja aasta rohelisima piirkonna auhind, võimalik et REGIOSTARSi konkursi raames. Kodanikud saavad jälgida aja jooksul tehtavaid edusamme ning algatada n-ö võidujooksu nullsaaste saavutamise suunas, mis pakub uusi turismi- ja ärivõimalusi.
2.4. Saastevaba tootmise ja tarbimise suunas
Selleks et suunata ELi nullsaaste saavutamise teele, tuleb tugevas koostoimes ringmajanduse tegevuskavaga luua säästvamaid tööstussüsteeme, 51 puhtamaid tehnoloogiaid, vähem saastavaid ärimudeleid ja tarbimisharjumusi ning rakendada kiiremini põhimõtet „saastaja maksab“ ja kohaldada ulatuslikumalt laiendatud tootjavastutust.
Peamine vahend, millega reguleeritakse õhku, vett ja pinnast saastavate ainete heidet, mis pärineb rohkem kui 52 000st ELi suuremast tööstuskäitisest, on tööstusheidete direktiiv 52 . Tööstusheidete direktiivis on tööstuskäitistele lubade andmise tingimuseks seatud, et käitis peab vastama parima võimaliku tehnika nõudele. See on suunanud tööstuskäitisi heitkoguseid järk-järgult vähendama ja aidanud luua võrdseid tingimusi. Näiteks väljutavad suured põletusseadmed nüüd seitse korda vähem õhusaasteaineid kui 20 aastat tagasi. Tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest õhku eralduvad saasteained põhjustavad aastas siiski ikka veel ligikaudu 100 miljardi euro ulatuses kahju 53 . Seetõttu tuleb jätkuvalt pingutada, et vähendada järelejäänud heidet, sealhulgas vette ja pinnasesse, ning tagada, et suurte tööstuskäitiste ja eriti ohtlike käitiste käitajad likvideeriksid oma tööstustegevusest tuleneva või suurte tööstusõnnetuste korral tekkiva saaste.
Pärast tööstusheidete direktiivi hiljutist hindamist 54 kavatseb komisjon ELi eeskirjad tööstusheidete kohta 55 läbi vaadata, tunnistades, et uued tehnoloogiad või tootmisprotsessid võimaldavad sageli vähendada nii saasteainete kui ka kasvuhoonegaaside heidet, seda ka praegu hõlmamata sektorites. Läbivaatamise eesmärk on kiirendada nullsaastega seotud innovatsiooni, luua võrdsed tingimused ka teistele väga saastavatele sektoritele, parandada üldsuse juurdepääsu teabele, osalemist otsuste tegemises ja õiguskaitse kättesaadavust ning lihtsustada liikmesriikide tulemuste võrdlemist tööstusheite vähendamise valdkonnas. Tööstusheidete direktiivi kohasel uuel innovatsiooni vaatlussüsteemil saab olema oluline roll innovatsiooni jälgimisel ja uute meetodite väljaselgitamise kiirendamisel. Selleks et kiirendada ja muuta seda, kuidas reguleerivad asutused ja tööstus tööstusheite probleemiga tegelevad, saab kasutada digitaliseerimist, andmetöötlust ja uusi innovaatilisi meetodeid, nagu kaugseire, tehisintellekt ja masinõpe. Lisaks uuritakse selleks, et saavutada 2050. aastaks olukord, kus jäätmete prügilasse ladestamine ja reoveeheide on nullilähedane, programmi „Euroopa horisont“ partnerluse „Processes4Planet“, bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa partnerluse ja puhta terase partnerluse raames võimalusi edendada läbimurdelisi tehnoloogiaid ja süsteemsemaid lahendusi, nagu tööstussümbioos ja ringluspõhised tarneahelad, mille kaudu muudetakse ühe tööstusharu või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jäätmed ja kõrvalsaadused teiste tööstusharude või ettevõtjate tooraineks. Uue Euroopa teadusruumi alla kuuluvas ringtööstust käsitlevas tööstustehnoloogia tegevuskavas esitatakse tõendeid ja tehakse ettepanekuid investeerimiskavade kohta 56 .
Nullsaaste eesmärgi poole püüdlemine tootmises ja tarbimises tähendab ka seda, et kemikaalid, materjalid ja tooted peavad olema oma disainilt ja kogu olelusringi jooksul võimalikult ohutud ja säästvad 57 . Nii on võimalik saavutada mürgivabad materjalitsüklid. Komisjon on juba vastu võtnud uue ringmajanduse tegevuskava ja kestlikkust toetava kemikaalistrateegia ning teatanud mitmest muust algatusest nende saasteprobleemide lahendamiseks. Kestliku tootepoliitika algatuse eesmärk on tagada, et ELi turule lastavad tooted muutuvad üha kestlikumaks ja vastavad ringlussevõetavuse põhimõttele. Nii muutuvad tootmine ja tarbimine keskkonnasõbralikumaks ning jäätmeid ja saastet vähendatakse miinimumini. Toote keskkonnajalajälje ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodid 58 toetavad toodete ja organisatsioonide läbipaistvat, usaldusväärset, süstemaatilist ja integreeritud võrdlemist ELi turul. Ravimistrateegia ja keskkonda sattunud ravimeid käsitleva ELi strateegilise lähenemisviisi rakendamisel 59 võetakse mitmeid meetmeid ravimitega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Lisaks neile on ette nähtud erimeetmed, et tegeleda mikroplastireostuse, 60 jäätmetes sisalduvate püsivate orgaaniliste saasteainete 61 ning toodetes leiduvate kahjulike ja püsivate ainetega, nagu per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS) kõigil mitteolulistel kasutusaladel 62 . Komisjon kutsub avaliku ja erasektori ettevõtjaid üles andma ka nn nullsaaste lubadusi, 63 et julgustada tarbijaid valima vähem saastavaid tooteid ja teenuseid, näiteks ELi ökomärgisega tooteid ja teenuseid. Need lubadused hõlmavad traditsioonilisi kauplusi ja internetipõhiseid kauplemiskohti ning põhinevad kontrollitavatel ja läbipaistvatel väidetel, mida täiendab ka tulevane roheväidete algatus.
Põhitegur puhtama tootmise ja tarbimise soodustamisel on saastele õige hinna määramine ja alternatiivide kasutamist edendavate stiimulite loomine, nagu näeb ette põhimõte „saastaja maksab“ 64 . Hoolimata arvukatest üleskutsetest tegeldakse saastega praegu ikka veel peamiselt reguleerimise kaudu ja selle väliskulusid ei võeta täielikult arvesse. Edendada tuleks hinnainstrumentide laialdasemat kasutamist 65 . Selle protsessi toetamiseks võtab komisjon vastu soovitused selle kohta, kuidas edendada asjakohaseid vahendeid ja stiimuleid, et rakendada paremini põhimõtet „saastaja maksab“ ja kaotada seega järk-järgult tasuta saastamise võimalus, võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja peatset aruannet. Samal ajal kaalub komisjon, kuidas energia maksustamise direktiivi läbivaatamisega tagada, et kasutajaid julgustataks valima vähem saastavaid energiaallikaid.
Lisaks Minamata konventsiooni kohastele üleilmsetele jõupingutustele vaatab komisjon 2022. aastal läbi elavhõbedamääruse, 66 et lõpetada järk-järgult hambaamalgaami kasutamine ning keelata mitme elavhõbedat sisaldava toote, sealhulgas teatavate lampide tootmine ja nendega kauplemine. Seda tehakse koostoimes asjakohaste ELi vahenditega, sealhulgas ohtlike ainete piiramist käsitleva direktiiviga 67 .
Seveso III direktiivi 68 eesmärk on ohjata ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohtu ning seega on direktiivil oluline roll selles, et kõrgelt arenenud tööstusega ELis ei tekiks tööstusõnnetustest tulenevat saastet. Viimase kümne aasta jooksul on direktiiviga hõlmatud ligikaudu 12 000 ELis asuvas ohtlikus käitises toimunud kokku vähem kui 30 suurõnnetust aastas ja nende mõju on üha vähenenud. Komisjon tugevdab veelgi oma toetust liikmesriikidele, näiteks käitistega seotud riskide ja õnnetuste tagajärgede hindamisel. See täiendab ka liidu elanikkonnakaitse mehhanismi 69 .
Rahvusvahelisel areenil jätkab EL parima võimaliku tehnika alase töö toetamist mitmepoolsete keskkonnalepingute raames, nagu Stockholmi konventsioon ja Minamata konventsioon, ning OECD parima võimaliku tehnika projekti kaudu. Samuti aitab EL aktiivselt kaasa saasteainete heite- ja ülekanderegistrite Kiievi protokolli läbivaatamisele, et koguda teavet tööstusheite tasemete ja suundumuste kohta. ELi saastejalajälje täiendavaks vähendamiseks mujal maailmas teeb komisjon ettepaneku vaadata põhjalikult läbi jäätmesaadetiste määrus, et paremini jälgida jäätmete eksporti, tagada nende keskkonnahoidlik käitlemine ja piirata selliste jäätmete eksporti, millel on kahjulik keskkonna- ja tervisemõju kolmandates riikides. Näiteks romusõidukeid, mis on ohtlikud jäätmed ja mida ei tohi eksportida OECD-välistesse riikidesse, märgistatakse sageli kasutatud autodena ja eksporditakse ebaseaduslikult 70 . See põhjustab tõsist reostusohtu, mis tuleneb nende ebakorrektsest käitlemisest 71 . EL jätkab ka koostööd oluliste partnerriikidega, et võidelda ebaseadusliku jäätmeveo vastu ning hõlbustada piirkondadesisest ja -vahelist koostööd.
Juhtalgatus nr 4: nullsaastet toetavate valikute lihtsustamine
Komisjon julgustab avaliku ja erasektori ettevõtjaid alates 2022. aastast andma nn nullsaaste lubadusi, et edendada parimaid olemasolevaid peaaegu jäätmevabu võimalusi ning üldiselt tooteid ja teenuseid, mis on kogu olelusringi jooksul tõendatult vähem saastavad, keskendudes ELi ökomärgisega toodetele ja teenustele, sealhulgas majutusettevõtetele ning vähem mürgistele kemikaalidele ja materjalidele 72 . Sellega suurendatakse inimeste valikuvõimalusi ja pakutakse teavet puhtamate valikute kohta.
3.Üheskoos nullsaastega majanduse suunas
3.1.Rangema rakendamise ja nõuete täitmise tagamise kindlustamine
Keskkonnapoliitika rakendamise teise läbivaatamise 73 tulemuste kohaselt lähevad praegused puudujäägid ELi keskkonnaõiguse rakendamisel ühiskonnale maksma kokku ligikaudu 55 miljardit eurot aastas, kusjuures 69 % sellest kulust tuleneb õhku- ja vetteheidet ning müra ja tööstusheidet/-õnnetusi käsitlevate õigusaktide ebapiisavast rakendamisest 74 .
Komisjon keskendub oma rakendamisalases ja nõuete täitmise tagamisega seotud töös üha enam selle kindlustamisele, et kõiki saaste vältimist käsitlevaid ELi õigusakte ka tegelikult järgitakse ning et need toovad oodatud kasu keskkonnale ja inimeste tervisele. See hõlmab koostööd liikmesriikidega, et tagada õigusaktide kiire ja täpne ülevõtmine, ning kõikide olemasolevate vahendite edendamist.
Selleks et parandada saaste vältimist käsitlevate ELi õigusaktide järgimist kõigi asjaomaste riiklike ametiasutuste poolt, teeb komisjon järgmist:
·edendab keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise foorumi 75 raames tihedamat koostööd riiklike ametiasutuste ning keskkonnaametite, inspektorite, audiitorite, politsei, prokuröride ja kohtunike Euroopa võrgustike vahel, et töötada välja uued ühismeetmed kogu nõuete täitmise ahelas;
·toob kokku keskkonna- ja muud täitevasutused (nt need, kes vastutavad ELi transpordi-, energeetika-, põllumajandus-, kalandus-, mereseire- või tarbijakaitsealaste õigusaktide eest), et vahetada parimaid tavasid ja töötada välja valdkondadevahelised nõuete täitmise meetmed, et saavutada saaste suhtes riikide ja piiriülesel tasandil nulltolerants;
·parandab horisontaalset õigusraamistikku, tõhustades keskkonnakuritegude direktiivi 76 ;
·hindab 2023. aastaks keskkonnavastutuse direktiivi 77 otstarbekohasust, sealhulgas saastega seotud aspekte, ning vajaduse korral vaatab selle läbi;
·kaalub nõuete täitmise tagamise standardsätete väljatöötamist uute seadusandlike ettepanekute jaoks ning jälgib kehtivate karistusklauslite proportsionaalset ja hoiatavat kohaldamist;
·soodustab olemasolevate kohapealsete ja muude vastavuskontrollide ning karistusklauslite kohaldamist kõigis liikmesriikides ning hindab vajaduse korral võimalusi nende täiustamiseks;
·edendab tipptehnoloogiate kasutamist, et suurendada riikide suutlikkust järelevalve tegemisel ja nõuetele vastavuse kontrollimisel.
Nõuete täitmise jälgimisel on oluline roll kodanikuühiskonnal. Komisjon hindab ja vajaduse korral tõhustab sätteid üldsuse osalemise ja õiguskaitse kättesaadavuse kohta kooskõlas keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimalusi käsitleva teatisega 78 . Kaitstakse ka rikkumisest teatajad, kui nad annavad teada saastet käsitlevate ELi õigusaktide rikkumisest 79 .
Samuti pöörab komisjon tähelepanu riiklikele süsteemidele, et need võimaldaksid kohtunikel kooskõlas läbivaadatud Århusi määrusega 80 tagada üksikisikute ja vabaühenduste õiguse tõhusale õiguskaitsele ELi õiguse alusel.
Juhtalgatus nr 5: nullsaaste tagamine üheskoos
Alates 2022. aastast toob komisjon kokku keskkonna- ja muud täitevasutused (nt need, kes vastutavad ELi transpordi-, energeetika-, põllumajandus- või tarbijakaitsealaste õigusaktide eest), et algatada parimate tavade vahetamine ja julgustada liikmesriike töötama välja valdkondadevahelised nõuete täitmise meetmed, et saavutada saaste suhtes nulltolerants riikide ja piiriülesel tasandil. Lõppkokkuvõttes toob saastega seotud õigusaktide parem jõustamine inimestele kasu puhtama õhu, vee ja pinnase ning vähenenud müra näol.
3.2.Muutuste hoogustamine ühiskonnas, et saavutada nullsaaste
Nullsaaste eesmärgi saavutamiseks on vaja kollektiivset tegutsemist ja kollektiivset muutust, kuna saaste tuleneb paljudest tegevustest enamikus majandussektorites, seda reguleerivad rahvusvahelised, ELi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning lõppkokkuvõttes mõjutab see kõiki inimesi ja keskkonda kogu maailmas. Igaühel on täita oma roll.
Ettevõtjatele ja valitsustele pakub nullsaaste eesmärk olulist võimalust innovatsiooniks seeläbi, et investeeritakse puhastesse tehnoloogiatesse, toodetesse ja teenustesse. Peamised hoovad on erainvesteeringud. 2019. aastal emiteeriti kogu maailmas 2018. aastaga võrreldes 51 % rohkem rohelisi võlakirju (kokku 257,7 miljardi USA dollari väärtuses), peamiselt tänu nende suuremale kasutuselevõtule ELis 81 . Seda julgustavat suundumust saab oluliselt toetada kestlikkuse taksonoomia määruse 82 kohaste keskkonnakriteeriumide (veekaitse, saaste vältimine ja kontroll, ringmajandus ja elurikkus) rakendamisega. Selleks et aidata ettevõtetel ja valitsustel mõõta oma ärimudelite ja projektide majandustulemusi, kajastades looduse tegelikku väärtust, toetab komisjon jätkuvalt looduskapitali arvestamise standarditud tavasid ja rangemat keskkonnaalast aruandlust vastavalt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ettepanekule, 83 ning vajaduse korral edendab saastuse vältimist osana kestlikkuskontrollist suurte projektide puhul, mida toetatakse InvestEU programmist. See peaks aitama tagada, et õhu, vee ja pinnasega seotud aspektid kajastuksid piisavalt ettevõtluse, projektide, toodete ja valitsuse standardtavade väljatöötamises ning et neid edendataks avaliku ja erasektori partnerlustes 84 .
EL jätkab rohelise rahastamise tegevuskava edendamist rahvusvahelisel areenil, et kaasata erakapitali keskkonnasäästlikesse investeeringutesse, mis toetavad nullsaaste eesmärkide saavutamist, sealhulgas kestliku rahanduse rahvusvahelise platvormi kaudu. Komisjon teeb koostööd liikmesriikide, Euroopa Investeerimispanga ja muude asjaomaste rahvusvaheliste finantsasutustega, et võtta kasutusele sellised vahendid nagu Euroopa Kestliku Arengu Fond+, et arendada edasi ja suurendada saaste vältimisse tehtavaid investeeringuid 85 . Alates 2022. aastast tagab komisjon, et ettevõtjaid autasustades (nt Euroopa keskkonnaalaste ettevõtlusauhindadega) tunnustatakse ja tõstetakse piisavalt esile nende nullsaastealaseid jõupingutusi. See aitab sellistel teed rajavatel ettevõtetel tugevdada oma turupositsiooni ja samal ajal tutvustada tulevastele klientidele oma saaste vähendamise alaseid saavutusi.
Samuti on vaja avaliku sektori vahendeid koos erainvesteeringutega, arvestades, et kokkulepitud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tuleb igal aastal kuni 2030. aastani investeerida kogu ELis täiendavalt 100–150 miljardit eurot, millest märkimisväärne osa tuleb suunata saaste vältimise ja kontrollimisega seotud investeeringutesse 86 . Majandusjuhtimise raamistiku peatse läbivaatamise raames käsitletakse riigirahanduse kvaliteedi kontekstis rohelisi avaliku sektori investeeringuid. Saaste vähendamiseks ja kontrolliks antakse rahalist toetust ka 2021.–2027. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust ja Euroopa taasterahastust ühtekuuluvuspoliitika, taaste- ja vastupidavusrahastu riiklike kavade ning muude asjakohaste riiklike strateegiate, näiteks ühise põllumajanduspoliitika riiklike strateegiakavade kaudu, mis võivad soodustada kasulike põllumajandustavade rakendamist. Komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega, et arendada edasi ja täiustada põllumajandustootjatele suunatud riiklikke nõuandeteenuseid, et laiemalt juurutada vähem saastavaid tavasid, eelkõige vähendada ammoniaagi- ja nitraadiheidet. Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade abil saab vastata rohe- ja digipöördest tulenevatele väljakutsetele ja kasutada ära selle võimalusi. See võib hõlmata saaste vältimist ja vähendamist, eelkõige valdkondades, mis on kindlaks määratud riigipõhistes soovitustes. Kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega hindab komisjon kavasid muu hulgas digi- ja rohepöörde eesmärkide alusel. Ühtekuuluvuspoliitika raames toimuv rahastamine aitab nullsaaste eesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa investeeringute kaudu, mida tehakse muu hulgas energiatõhususse, taastuvenergiasse, reovee puhastamisse, jäätmekäitlusse, õhukvaliteedi meetmetesse, säästvasse linnatransporti ja rohelisse taristusse. Sellega toetatakse nii riikide, piirkondade kui ka kohaliku tasandi meetmeid. Komisjon on valmis toetama liikmesriike ka tehnilise toe instrumendi kaudu, et pakkuda tehnilist tuge seoses ELi liikmesriikide saastealaste reformidega, mida võib rahastada riiklikest või ELi vahenditest. Samuti töötab komisjon välja maapiirkondade pikaajalist visiooni, mille eesmärk on aidata konkreetsete meetmetega kaasa ka heitkoguste vähendamisele.
Programmi „Euroopa horisont“ ühe prioriteedina toetatakse sihtotstarbelisi nullsaaste eesmärgi saavutamisega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni. Peamised strateegilised algatused on missioonid 87 ja partnerlused 88 , näiteks kavandatud missioonid „Heas seisundis ookeanid, mered ning ranniku- ja siseveekogud“ 89 ja „Mulla seisund ja toit“, 90 samuti missioon „Kliimaneutraalsed ja arukad linnad“ ning partnerlused, mis käsitlevad kemikaalidest tulenevaid riske (PARC), Euroopa töötleva tööstuse ümberkujundamist („Processes4Planet“), planeedi veega kindlustatust („Water4All“), heiteta veetransporti (ZEWT) ja heiteta maanteetransporti (2ZERO). Lisaks toetatakse programmist „Euroopa horisont“ jätkuvalt teadusuuringuid, mis käsitlevad uusi saasteaineid ja uut liiki saastet, näiteks valgusreostust ja selle mõju elurikkusele, ning nanoosakestega saastumist.
Üha suuremaid innovatsioonivõimalusi saaste vähendamiseks pakuvad digilahendused, mis aitavad sageli saavutada ka teisi rohelise kokkuleppe eesmärke 91 . Need lahendused võivad nullsaastele üleminekut kiirendada, kuid eeldavad õigeaegseid otsuseid, et kasutada võimalusi parimal võimalikul viisil ja samal ajal vähendada riske. Näiteks saaks oluliselt vähendada teatavate põllumajandustegevuste saastavat mõju, kui töötada välja ELi õigusaktide nõudeid lihtsal viisil esitavad sihipärased digivahendid põllumajandustootjatele, et aidata neil vähendada oma keskkonnajalajälge. Üldisemas plaanis hakatakse osana rohelise kokkuleppe andmeruumist 92 avalikult jagama nullsaaste eesmärgi seisukohast olulisi andmeid 93 , et parandada avaliku ja erasektori andmete kättesaadavust ning aidata ettevõtjatel, poliitikakujundajatel, teadlastel ja kodanikel saastet paremini mõista ja visualiseerida. Maa seire programmist Copernicus saab ELi algatuse „Destination Earth“ oluline komponent, mis pakub suurt hulka Maa seire- ja jälgimisandmeid ja -teavet. Komisjon on teatanud ka algatusest „GreenData4All“, 94 mille eesmärk on ajakohastada, aktiivselt levitada ja jagada avaliku ja erasektori valduses olevaid andmeid, et toetada rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamist. Algatus tugineb INSPIRE direktiivi 95 alusel tehtud edusammudele ja ka keskkonnateabele avalikku juurdepääsu käsitlevale direktiivile 96 . Lisaks investeerib komisjon näiteks programmi „Digitaalne Euroopa“ arukate linnade ja kogukondade partnerluse kaudu nullsaaste digilahenduste katsetamisse ja kasutuselevõttu ning kohalike digiteisikute – virtuaalsete linnamudelite – väljatöötamisse, mis aitab linnadel lahendada keerukaid keskkonna- ja planeerimisprobleeme 97 .
Lisaks Euroopa kliimapakti 98 raames tehtavatele jõupingutustele on komisjonil kavas pakkuda inimestele uusi võimalusi saada saaste kohta teavet ja selle vastu võidelda. Töötatakse välja spetsiaalsed teabematerjalid ja rakendused, alustades õhukvaliteedi indeksi rakendusest 99 , millega muudetakse kättesaadavamaks reaalajas edastatavad ja võrreldavad kogu ELi hõlmavad andmed, ning tarbija jalajälje kalkulaatorist 100 , mis võimaldab inimestel hinnata oma tarbimisjalajälge. Koostöös partnerorganisatsioonidega viiakse ellu spetsiaalseid nullsaaste teemalisi teavitustegevusi. Muu hulgas koostatakse teabematerjale ning edendatakse üldsusele, õpilastele ja haavatavatele rühmadele suunatud sihtotstarbelisi nullsaastealaseid algatusi.
On selge, et nullsaastele üleminekuks ei ole vaja mitte ainult rahastamist ja tehnoloogiaid, vaid ka vastavate oskustega inimesi, et mõlemat parimal viisil ära kasutada. See ei kehti üksnes digioskuste kohta. Oskuste tegevuskava 101 rakendamisel toetab komisjon muu hulgas tööturu tarbeks roheliste põhioskuste kogumi väljatöötamist, et juhtida koolitustegevust kõigis majandussektorites eesmärgiga luua kliima-, keskkonna- ja terviseteadlike spetsialistide ning roheettevõtjate põlvkond. Lisaks tagab komisjon tervishoiu- ja muude sotsiaalhoolekandesektori töötajate jaoks kohandatud ELi koolitusmoodulite laialdase kasutuselevõtu, et parandada nende suutlikkust tegeleda keskkonnariskidega, tagades samal ajal ka korrapäraselt ajakohastatavate parimate tavade laialdase kasutuselevõtu ELis, et teha käegakatsutavaid edusamme keskkonnariskide tuvastamisel ja vähendamisel haavatavates rühmades.
Aitamaks tagada, et rohepööre ja kestlikkus saaksid osaks koolide õppekavast, esitab komisjon 2021. aasta lõpus ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus keskkonnasäästlikkuse alase hariduse kohta ning kliimamuutuste ja kestliku arengu alase Euroopa pädevusraamistiku kohta. 2020. aasta detsembris loodud kliimaalast haridust edendav koalitsioon toetab koos õpetajate ja õpilastega uuenduslikke lahendusi, sealhulgas roheliste kutseoskuste alal. Programmiga „Erasmus+“ tugevdatakse hariduse ja koolituse rohemõõdet ning suurendatakse liikuvusvõimalusi keskkonnahoidlikes tulevikku suunatud õppevaldkondades, nagu linnaplaneerimine, kestlikkus ja innovatsioon ning teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM).
Saastega seotud õigusaktide, poliitika ja programmide rakendamise eesotsas on linnad ja piirkonnad. Paljud linnad on juba hakanud selles vallas rohkem tegutsema ning esirinnas on Euroopa rohelise pealinna auhinna ja rohelise lehe auhinna võrgustike liikmed. Sellele vaatamata ei suuda paljud linnad endiselt saaste vastu piisavalt tulemuslikult võidelda. Näiteks ei vasta õhukvaliteet ikka veel ELi standarditele enam kui 100 ELi linnas. Komisjon jätkab linnade innustamist, motiveerimist ja nendega koostöö tegemist eelkõige hiljutise roheliste linnade leppe raames, et nad võtaksid endale kohustuse tõhustada kohalikke meetmeid õhu, müra, vee, looduse ja elurikkuse, ringmajanduse ja jäätmete valdkonnas 102 . Programmi „Euroopa horisont“ raames kavandatud linnade missiooni puhul kasutatakse nõudluspõhist ja sektoriülest lähenemisviisi, mis on kooskõlas nullsaaste eesmärgiga, et toetada 100 linna üleminekut kliimaneutraalsusele aastaks 2030. Eesmärk on innustada teisi Euroopa linnu saavutama kliimaneutraalsus 2050. aastaks ja aidata oluliselt kaasa linnade saastatuse vähendamisele.
Juhtalgatus nr 6: hoonete nullsaastelahenduste tutvustamine
Alates 2022. aastast tutvustab komisjon renoveerimislaine strateegia ja algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ näitel, kuidas ka ehitusprojektid ja kohalike digiteisikute kasutamine võivad aidata saavutada nullsaaste eesmärke, kui kohaldatakse ilu, kestlikkuse ja koostoimimise põhimõtteid. Sellised tulemused aitavad kaasa ka energiatõhususe direktiivi rakendamisele, kuna parandatakse elamuid ning vähendatakse hoonetest tulenevat saastet, samuti saastet hoonete sees ja nende ümbruses ning hoitakse kokku raha.
Juhtalgatus nr 7: eluslaborid roheliste digilahenduste ja aruka nullsaaste toetamiseks
2021. aastal käivitab komisjon koos partneritega eluslaborid 103 roheliste digilahenduste ja aruka nullsaaste toetamiseks, et teha koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega (nt Living-in.eu kogukonna kaudu) ning muude sidusrühmadega. Eesmärk on aidata välja töötada kohalikke rohe- ja digipöörde meetmeid, 104 millega panustatakse Euroopa rohelisse digikoalitsiooni 105 ja Euroopa kliimapakti. Eluslabori liikmed töötavad 2023. aastaks välja digilahenduste kliima- ja keskkonnasõbraliku kasutamise soovitused, et kiirendada nullsaastealaste jõupingutuste tegemist, pöörates erilist tähelepanu kodanike kaasamisele.
3.3.Üleilmsete muutuste edendamine nullsaaste saavutamiseks
Keskkonnasaaste ei tunne riigipiire. Seepärast edendab EL mürgivaba keskkonna saavutamiseks vajalikku nullsaaste eesmärki ka oma välistegevuses, sealhulgas rohelise kokkuleppe diplomaatia ja investeeringute kaudu, pakkudes eksperditeadmisi ja rahalisi vahendeid, et laiendada rahvusvahelisi partnerlusi ja meetmeid kolmandates riikides ja nendega koostöös.
Kooskõlas viimaste poliitiliste ja piirkondlike strateegiatega 106 teeb EL saasteprobleemide lahendamisel tihedat koostööd laienemisprotsessis osalevate partneritega ning lähimate naabritega lõunas ja idas, samuti Ühendkuningriigi ja EFTA partneritega, eelkõige asjakohaste mitmepoolsete saastet käsitlevate lepingute ratifitseerimise ja tõhusa rakendamise nimel. Samuti on oluline koostöö ELi mittekuuluvate Põhjamaade, USA, Kanada ja Venemaaga, sealhulgas jätkuv koostöö asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, et kaitsta saastest tuleneva kahju eest paremini Arktika piirkonna habrast keskkonda. Eelkõige edendab EL rahvusvahelist koostööd musta süsiniku heite reguleerimise 107 valdkonnas, et vähendada kliimamuutuste mõju ja parandada õhukvaliteeti.
EL teeb koostööd ka peamiste rahvusvaheliste partneritega, eelkõige G20 ja oma ulatusliku kahepoolsete kaubanduslepingute võrgustiku raames, et edendada üleilmset nullsaaste tegevuskava, pöörates erilist tähelepanu tervisele ja saaste vältimisele, ning teeb tööd selle nimel, et luua turuvõimalusi keskkonnahoidlike tehnoloogiate, kaupade, teenuste ja investeeringute jaoks. Samuti edendab EL nullsaaste eesmärgi saavutamist arengu- ja investeerimispoliitika kaudu, hindab saastega seotud mõju kaubanduspoliitika algatustes ja vabakaubanduslepingutes ning tugevdab kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamist ja nende nõuete täitmist.
Mitmepoolsel tasandil teeb EL järgmist:
·toetab jätkuvalt nullsaaste saavutamise ja põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamisega 108 seotud rahvusvahelisi meetmeid kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ning ÜRO Keskkonnaassamblee resolutsioonide 109 järelmeetmetena, eelkõige rakenduskava „Liikumine saastevaba planeedi suunas“ 110 ja innovatsioonimissiooni 111 ;
·juhib jätkuvalt tööd, mille eesmärk on luua ulatuslik rahvusvaheline raamistik kemikaalide ja jäätmete keskkonnaohutuks käitlemiseks pärast 2020. aastat;
·tõhustab meetmeid, mida võetakse elektroonikaromusid, ohtlikke kemikaale, püsivaid orgaanilisi saasteaineid ja elavhõbedat käsitlevate Baseli, Rotterdami, Stockholmi ja Minamata konventsioonide alusel;
·edendab ülemaailmset kokkulepet plasti kohta 112 .
Samuti püüab EL tagada, et saastega tegeletakse tulemuslikult 2020. aasta järgses ulatuslikus üleilmses elurikkuse raamistikus, mida käsitletakse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsil.
Komisjon julgustab partnerriike täiustama oma poliitikat ja õigusraamistikke ning kehtestama õiged stiimulid saaste vähendamiseks, kasutades selleks eelkõige rohelist eelarvestamist ja keskkonnamakse 113 . Lisaks kehtestatakse tulevase äriühingute kestliku üldjuhtimise algatusega hoolsuskohustus kõigis majanduse väärtusahelates, sealhulgas seoses äritegevuse keskkonnamõjuga.
Komisjon hoogustab nullsaaste eesmärgi lõimimist ELi välistegevuse programmidesse, millega toetatakse üleminekut vähese heitega ringmajandusele, kestlikku linnaarendust, puhta energia ja puhta toiduvalmistamise lahendusi, joogivee kättesaadavust ja kanalisatsiooni, kliima- ja keskkonnameetmeid, tervist, säästvat liikuvust ja põllumajandust. Komisjon tõhustab ka koostööd rahvusvaheliste partneritega, et tagada ELi interneti- ja internetivälistele turgudele eksporditavate toodete ohutus tarbijate jaoks.
Komisjon uurib võimalusi, kuidas lisada tervise- ja saasteküsimused tõhusamalt rahvusvahelisse tegevusse, pöörates ELi rahastatavates terviseprogrammides muu hulgas suuremat tähelepanu mittenakkuslike haiguste keskkonnateguritele. Lisaks teeb komisjon koostööd mitmepoolse mehhanismi Tripartite Plus organisatsioonidega (Maailma Terviseorganisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Maailma Loomatervise Organisatsioon, ÜRO Keskkonnaprogramm), et saavutada keskkonnasaaste küsimuses uus üleilmne ja tõhus terviseühtsuse alane konsensus.
Komisjon toetab üleilmseid romusõidukite ja kasutatud sõidukite ekspordiga seotud meetmeid ning julgustab võtma vastu rangemad eeskirjad kõige saastavamate kasutatud sõidukite impordi kohta, eelkõige Aafrikas. Kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega esitab komisjon ka uued romusõidukite ekspordi eeskirjad, eelkõige selleks, et paremini eristada kasutatud sõidukeid romusõidukitest, ning uurib võimalusi siduda kasutatud sõidukite eksport nende vastavusega ELi nõuetele, nt seoses tehnoülevaatuse ja heitkogustega.
Elektroonikaromud ning patarei- ja akujäätmed kuuluvad kõige kiiremini kasvavate jäätmevoogude hulka, eelkõige arenguriikides. Komisjon toetab algatusi, eelkõige Baseli konventsiooni raames, et paremini jälgida nende jäätmevoogude rahvusvahelist kaubandust ja parandada nende haldamist. Eelkõige on autode, päikeseenergia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasem kasutamine arenguriikides oluliselt suurendanud pliiakude kasutamist. Nende sageli mitteametlik ringlussevõtt põhjustab inimestele kahjulikku pliireostust, mis mõjutab eriti lapsi ja nende arengut. Komisjon uurib võimalusi luua rahvusvaheliste partneritega globaalne algatus, et lõpetada kasutatud pliiakude mitteametlik ringlussevõtt.
Juhtalgatus nr 8: ELi saastejalajälje vähendamine mujal maailmas
Alates 2021. aastast edendab komisjon üleilmset nullsaaste eesmärki kõikidel asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ning teeb koostööd ELi liikmesriikide ja sidusrühmadega, et märkimisväärselt vähendada ELi saastejalajälge mujal maailmas. Selleks teeb ta eelkõige kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega ettepaneku piirata teatavate selliste toodete eksporti, mis ei ole enam ELi turul lubatud, ja selliste jäätmete eksporti, millel on kolmandate riikide keskkonnale kahjulik mõju. See vähendab lõppkokkuvõttes ELi saastejalajälge maailmas ning toob kasu kolmandate riikide kodanike tervisele ja keskkonnale.
3.4.Edusammude jälgimine, suundumuste prognoosimine ja nullsaaste peavoolustamine
Eri saasteliikide seire integreerimiseks ning nende tervise-, keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamiseks töötab komisjon koostöös asjaomaste ELi ametitega 114 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi laiema seiretegevuse osana välja nullsaaste integreeritud seire- ja väljavaateraamistiku 115 . Selleks et võimaldada andmete pikaajalist kogumist ja anda panus tulevikuväljavaadete koostamisse, tuleb paremini arvesse võtta asjakohaste uuenduslike teadusuuringute tulemusi, näiteks inimeste bioseire, 116 eksposoomi, 117 mulla seisundi 118 ja tolmeldajate 119 valdkonnas. Nullsaaste seire- ja väljavaateraamistiku täiendamiseks töötab Euroopa Keskkonnaamet välja tervisemõjudele keskenduva Euroopa keskkonna- ja terviseatlase, mida saab seejärel kasutada ka Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse algatuses 120 .
Nullsaaste seire- ja väljavaateraamistik
Saaste integreeritud seirega toetatakse oluliselt nullsaaste alase juhtimise parandamist, sest see pakub uusi teadmisi üldiste saastetasemete ja -mõjude kohta ning selle abil jälgitakse, kas poliitika rakendamine püsib tempos, mis võimaldab saavutada kokkulepitud eesmärgid ELi ja riikide tasandil, seda ka keskkonnapoliitika rakendamise korrapäraste läbivaatamiste ja 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi seiretegevuse raames. Nullsaaste väljavaates analüüsitakse ELi eri poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja kompromisse ning selle abil muudetakse varajased hoiatused soovitusteks selliste saasteainete kohta, mis uusimate uurimistulemuste kohaselt üha enam probleeme tekitavad (nt ülipeened osakesed ja valgusreostus). Esimene nullsaaste seire- ja väljavaatearuanne on kavandatud 2022. aastaks.
Tuginedes seirele ja tulevikuväljavaadetele, loob komisjon koostöös Regioonide Komiteega uue nullsaasteteemalise sidusrühmade platvormi, et tuua kokku sidusrühmad ja eksperdid eri poliitikavaldkondadest (nt tervis, põllumajandus, teadusuuringud ja innovatsioon, transport, digitaliseerimine ja keskkond). Selle eesmärk on nullsaaste tegevuskava peavoolustada, aidata luua ühisvastutust, edendada koostööd ning integreeritud lahendusi ja meetmeid, mis maksimeerivad koostoimet süsinikuheite vähendamiseks ja COVID-19 pandeemiast taastumiseks tehtavate jõupingutustega.
Platvorm töötab välja ja jagab häid tavasid valdkondadevahelistes küsimustes, nagu nullsaastega seotud innovatsiooni ja töökohtade rahastamine, säästva tootmise ja tarbimise edendamine ning selliste temaatiliste keskuste loomine nagu roheliste digilahenduste keskus (Green Digital Solutions Hub), puhta õhu tehnoloogiakeskus (Clean Air Tech Hub) ja pinnasereostuse keskus (Soil Pollution Hub). Nullsaasteteemaline sidusrühmade platvorm loob sünergiat ka muude asjakohaste algatustega, näiteks Euroopa kliimapaktiga. Selline korrapärane ja interaktiivne dialoog ja koostöö liikmesriikide, ettevõtjate, vabaühenduste, akadeemiliste ringkondade ja muude sidusrühmadega aitab valmistada ette ka 2024. aastaks koostatavat teist nullsaaste seire- ja väljavaatearuannet.
Juhtalgatus nr 9: ELi nullsaaste teadmuskeskuste tugevdamine
Alates 2021. aastast tugevdab komisjon Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 121 ja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 122 rolli ELi nullsaaste seire ja tulevikuväljavaadete tipptasemel teadmuskeskustena ning toob nullsaasteteemaliste sidusrühmade platvormi kaudu kokku kõik asjaomased osalejad, et vahetada ka parimaid kättesaadavaid andmeid ja teavitada üldsust, eelkõige tulevase õhukvaliteedi indeksi rakenduse kaudu.
4.Kokkuvõte
Käesolev tegevuskava on koostatud ajal, mil EL on seadnud endale eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning uue veendumusega kinnitanud vajadust liikuda puhta ja ringluspõhise majandusmudeli suunas, mis põhineb taastatud ja tervetel looduslikel ökosüsteemidel, elurikkuse edasise vähenemise peatamisel ning tervisliku ja mürgivaba keskkonna loomisel kõigi kodanike jaoks. Tegevuskavas esitatakse saastevaba maailma visioon ning see koondab kõik käimasolevad ja kavandatavad jõupingutused integreeritud strateegiaks, milles seatakse esikohale saaste vältimine. Kuna paljudes töösuundades tegevus veel käib või alles hakkab tulemusi andma, teeb komisjon 2025. aastaks kokkuvõtte tegevuskava rakendamise ulatusest, tuginedes teisele nullsaaste seire- ja väljavaatearuandele. Aruandes selgitatakse välja, kas on vaja võtta lisameetmeid uute muret tekitavate küsimuste lahendamiseks ning vaadata läbi seni kindlaks määratud eesmärgid, juhtalgatused ja meetmed, et EL suunduks käesoleval kümnendil nullsaaste eesmärgi poole, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide üks põhikomponente.
UNEPi aruanne (2021), „Making Peace with Nature“.
Kavandatud 2022. aastaks, sõltub kaasotsustamismenetluse kestusest.
Direktiiv (EL) 2016/2284. Õhusaaste põhjustab eutrofeerumist, mille tagajärjel satub mulda ja vette liiga palju biogeenset lämmastikku.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.5.2021
COM(2021) 400 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Heas seisundis planeet kõigi jaoks
ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“
{SWD(2021) 140 final} - {SWD(2021) 141 final}
1. LISA – MEETMETE LOETELU
|
NR |
MEETMED |
Ajakava |
|
Tervise ja heaolu parandamine |
||
|
Juhtalgatus nr 1 |
Tervisealase ebavõrdsuse vähendamine nullsaaste kaudu
|
alates 2022. aastast |
|
Juhtalgatus nr 2 |
Linnade nullsaastemeetmete toetamine
|
alates 2022. aastast |
|
1 |
Vaadata läbi välisõhu kvaliteedi direktiivid. |
2022 |
|
2 |
Kehtestada mootorsõidukitele rangemad heite piirnormid (Euro 7). |
2021 |
|
3 |
Vähendada transpordist tulenevat õhu- ja mürasaastet tekkekohas, ajakohastades vajaduse korral ELi või rahvusvahelisi õigusraamistikke. |
alates 2021. aastast |
|
4 |
Aruanne keskkonnamüra direktiivi rakendamise kohta |
2022 |
|
5 |
Välitingimustes kasutatavate seadmete müra direktiivi hindamise järelmeetmed |
2022/2023 |
|
6 |
Hinnata võimalusi ja poliitikavariante siseõhu kvaliteedi parandamiseks ning vajaduse korral teha ettepanekud seadusandlike meetmete kohta. |
2023 |
|
7 |
Vaadata läbi suplusvee direktiiv ja vajaduse korral seda muuta. |
2021–2023 |
|
8 |
Toetada uue joogiveedirektiivi rakendamist ning võtta vastu asjakohased rakendus- ja delegeeritud aktid. |
alates 2022. aastast |
|
9 |
Vaadata läbi energiatõhususe direktiiv, taastuvenergia direktiiv ning kütteseadmete ökodisaini ja energiamärgistuse nõuded ning vajaduse korral neid muuta. |
alates 2021. aastast |
|
Elamine planeedi võimaluste piirides |
||
|
Juhtalgatus nr 3 |
Nullsaaste edendamine piirkondades
|
2024 |
|
10 |
Vaadata läbi keskkonnakvaliteedi standardite direktiiv ja põhjaveedirektiiv. |
2022 |
|
11 |
Vaadata läbi merestrateegia raamdirektiiv ja vajaduse korral seda muuta. |
2021–2023 |
|
12 |
Vähendada veealust müra ja mereprügi merestrateegia raamdirektiivis sätestatavate läviväärtuste abil. |
2022 |
|
13 |
Muuta asulareovee puhastamise direktiivi koostoimes tööstusheidete direktiivi läbivaatamise ja reoveesetete direktiivi hindamisega. |
2022 |
|
14 |
Toetada ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegiliste suuniste rakendamist – keskkonnatoimega seotud aspektid. |
2022–2023 |
|
15 |
Teha kindlaks ja tervendada saastatud alad, milleks: ·kehtestatakse ELi prioriteetsete mulla saasteainete jälgimise nimekiri ja lisatakse tulevasse maakasutuse raamuuringusse pinnase nullsaaste moodul; ·investeeritakse parimatesse tavadesse ning antakse suuniseid, et töötada välja pass kaevandatud pinnase ohutuks, kestlikuks ja ringluspõhiseks kasutamiseks; ·edendatakse ja lihtsustatakse saastunud pinnase ja põhjavee kindlakstegemiseks, uurimiseks, hindamiseks ja puhastamiseks mõeldud avaliku ja erasektori rahastamisvõimaluste kättesaadavust ning suurendatakse teadlikkust neist. |
2022 2024 2024 |
|
|
||
|
Juhtalgatus nr 4 |
Nullsaastet toetavate valikute lihtsustamine
|
alates 2022. aastast |
|
16 |
Vaadata läbi tööstusheidete direktiiv ja Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määrus. |
2021/2022 |
|
17 |
Võtta vastu soovitused põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamist käsitleva toimivuskontrolli põhjal. |
2024 |
|
18 |
Vaadata läbi elavhõbedamäärus. |
2022 |
|
19 |
Toetada rahvusvahelisel tasandil tehtavat tööd tööstusheite vähendamise parima võimaliku tehnika, sh uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas, ning Kiievi protokolli läbivaatamist, et parandada üldsuse juurdepääsu kõnealust heidet käsitlevale teabele. |
alates 2021. aastast |
|
Rangema rakendamise ja nõuete täitmise tagamise kindlustamine |
||
|
Juhtalgatus nr 5 |
Nullsaaste tagamine üheskoos
|
alates 2022. aastast |
|
20 |
Vaadata läbi keskkonnakuritegude direktiiv. |
2021 |
|
21 |
Keskkonnavastutuse direktiivi toimivuskontroll |
2023 |
|
|
||
|
Juhtalgatus nr 6 |
Hoonete nullsaastelahenduste tutvustamine
|
alates 2022. aastast |
|
Juhtalgatus nr 7 |
Eluslaborid roheliste digilahenduste ja aruka nullsaaste toetamiseks
|
2021 |
|
22 |
Suurendada põllumajandustootjatele mõeldud riiklike nõuandeteenuste abil teadmisi vähem saastavatest tavadest ning suutlikkust neid kasutada. |
alates 2023. aastast |
|
23 |
Koondada kokku ja teha digitaalsel kujul kättesaadavaks kõik ELi õigusest tulenevad peamised toitainete majandamisega seotud kohustused, et piirata põllumajandustegevuse ökoloogilist jalajälge. |
2023 |
|
24 |
Luua n-ö nullsaastepanus Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumi, et parandada andmete kättesaadavust. |
2023 |
|
25 |
Luua algatus „Destination Earth“, mille keskseks komponendiks on Copernicuse andmed ning mille eesmärk on töötada välja ülitäpne Maa digimudel, et jälgida õhu, magevee, merede ja pinnase seisundit. |
alates 2024. aastast |
|
26 |
Parandada keskkonnariske, sh ravimitega seotud riske, käsitlevat väljaõpet ja haridusalast tuge järgmiste meetmete kaudu: ·tervishoiu- ja muude sotsiaalhoolekandesektori töötajate jaoks kohandatud ELi koolitusmoodulid; ·suunised tervishoiutöötajatele ravimite mõistliku kasutamise kohta ning toetus keskkonnaaspektide lisamiseks koolitus- ja kutsealase arengu programmidesse; ·kliima- , keskkonna- ja terviseteadlike spetsialistide ja ettevõtjate koolitamine ja haridusalane toetamine. |
alates 2021. aastast |
|
Üleilmsete muutuste edendamine nullsaaste saavutamiseks |
||
|
Juhtalgatus nr 8 |
ELi saastejalajälje vähendamine mujal maailmas
|
alates 2021. aastast |
|
27 |
Edendada rahvusvahelist koostööd musta süsiniku heite reguleerimise valdkonnas, et vähendada kliimamuutuste mõju ja parandada õhukvaliteeti. |
alates 2021. aastast |
|
28 |
Toetada üleilmseid meetmeid romu- ja kasutatud sõidukite ekspordi valdkonnas. |
alates 2021/2022 |
|
29 |
Toetada elektroonikaromude ning patarei- ja akujäätmete rahvusvahelise kaubanduse parema seire ja haldamise algatusi. |
alates 2021. aastast |
|
30 |
Toetada üleilmset algatust kasutatud pliiakude mitteametliku ringlussevõtu lõpetamiseks |
alates 2021/2022 |
|
Edusammude jälgimine, suundumuste prognoosimine ja nullsaaste peavoolustamine |
||
|
Juhtalgatus nr 9 |
ELi nullsaaste teadmuskeskuste tugevdamine
|
alates 2021. aastast |
|
31 |
Nullsaaste seire- ja väljavaatearuanded |
2022 ja 2024 |
|
32 |
Töötada välja „Euroopa keskkonna- ja terviseatlas“. |
2023/2024 |
|
33 |
Käivitada nullsaasteteemaline sidusrühmade platvorm (sh temaatilised keskused, mis käsitlevad näiteks digilahendusi, õhupuhastustehnoloogiat, pinnasereostust). |
alates 2021. aastast |
Lisaks neile meetmetele on nullsaaste eesmärgi saavutamise seisukohast olulised ka paljud muud Euroopa rohelise kokkuleppe ja muude algatuste raames juba kavandatud nullsaastet toetavad meetmed 1 .
2. LISA
Nullsaaste tegevuskava eesmärkide selgitused
1. eesmärk: EL peaks 2030. aastaks vähendama õhusaaste tervisemõju (enneaegsed surmajuhtumid) 55 %
Alus: õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiv (EL) 2016/2284
Kirjeldus: prognoosi kohaselt saavutatakse tervisemõju vähendamine tahkete peenosakeste (PM2,5) heite vähendamisega, kui kõik liikmesriigid võtavad kõik direktiivi eesmärkide saavutamiseks ette nähtud meetmed, millest nad oma esimestes riiklikes õhusaaste kontrolli programmides (direktiivi (EL) 2016/2284 artikkel 6) teatasid, ning eeldades muude asjakohaste õigusaktide (sealhulgas eelkõige energia- ja kliimapoliitika valdkonnas) täielikku rakendamist. Muude õhusaasteainete kui PM2,5 (mis on samuti hõlmatud õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiviga) heitkoguste vähendamisega kaasneb täiendav positiivne tervisemõju.
Võrdlusaasta: 2005
Tõendibaas: teine puhta õhu poliitika aruanne 2 ja selle aluseks olev uuring 3
Seire: puhta õhu poliitika aruande ajakohastamine nullsaaste seire- ja väljavaateraamistiku 4 kaudu.
2. eesmärk: EL peaks 2030. aastaks vähendama transpordimürast pidevalt häiritud inimeste osakaalu 30 % võrra
Alus: keskkonnamüra direktiiv 2002/49/EÜ
Kirjeldus: eesmärk põhineb komisjoni 2021. aasta uuringul, milles analüüsiti liikmesriikide ametlikke andmeid müraga kokkupuute kohta (keskkonnamüra direktiivi artikkel 7), liikmesriikide müra tegevuskavasid, mis hõlmavad ajavahemikku 2018–2024 (keskkonnamüra direktiivi artikkel 8), ja Euroopa Keskkonnaameti 2020. aasta aruannet keskkonnamüra kohta Euroopas 5 . Uuringus kvantifitseeriti müraga seotud terviseprobleemide vähenemist, mille võib saavutada kulutõhusate meetmete, sealhulgas turul juba olemasolevate lahenduste rakendamisega. Mõned neist tulenevad konkreetsetest ELi õiguses kehtestatud kohustuslikest müra piirnormidest (nt rehvide, 6 maanteesõidukite, 7 vaiksetel vagunite 8 puhul), samas kui teised (nt vaiksem teekate, siledad ja vaiksemad rööpad, lennugraafikud ja -protseduurid) eeldavad riikliku või kohaliku tasandi meetmeid lähtuvalt keskkonnamüra direktiivist ja koostoimes muude asjakohaste ELi õigusaktidega 9 . Viimaste üldine koordineerimine ja eesmärgid on jäetud asjaomaste riiklike/kohalike ametiasutuste otsustada. Üldiselt näitas maanteedel, raudteedel ja lennujaamades võetavaid meetmeid hõlmavate eri stsenaariumide hindamine, et võrreldes 2017. aastaga väheneksid müraga seotud terviseprobleemid 2030. aastaks eeldatavasti 15–45 %. Kõige tagasihoidlikum vähenemine saavutataks ELi õiguses sätestatud konkreetsete müra piirnormidega seotud meetmete rakendamisega ning suurim vähenemine, kui esimese stsenaariumiga koos rakendataks ka rangemaid meetmeid kohalikul tasandil. Seega on väljapakutud 30 % vähendamine 2030. aastaks realistlik eesmärk, mis on võimalik saavutada peamiselt asjakohase ELi õiguse parema rakendamise ning linnade ja piirkondade müraalaste nullsaastemeetmete tugeva toetamise kaudu.
Võrdlusaasta: 2017
Tõendibaas: ELi uuring (2021) „Assessment of potential health benefits of noise abatement measures in the EU“ 10
Seire: Euroopa Keskkonnaameti regulaarselt avaldatava hinnangu ajakohastamine (viimane EEA aruanne nr 22/2019 11 ), hinnang lisatakse nullsaaste seire- ja väljavaateraamistikku 12 .
3. eesmärk: EL peaks 2030. aastaks vähendama 25 % võrra selliseid ELi ökosüsteeme, kus õhusaaste ohustab elurikkust
Alus: õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiv (EL) 2016/2284
Kirjeldus: teises puhta õhu poliitika aruandes ja selle aluseks olevas uuringus arvutati, et liikmesriikide poolt nende esimestes riiklikes õhusaaste kontrolli programmides (direktiivi (EL) 2016/2284 artikkel 6) teatatud kõigi meetmete täieliku rakendamise korral on 2030. aastaks (võrreldes 2005. aastaga) võimalik vähendada 20 % võrra selliseid ökosüsteemi alasid, kus lämmastiksaaste ületab kriitilist koormust.
Nendes hinnangutes ei võeta arvesse täiendavaid meetmeid, mida tuleb võtta selleks, et vähendada toitainete kadu 50 % võrra, mis on seatud eesmärgiks nii strateegias „Talust taldrikule“ kui ka elurikkuse strateegias. Samuti ei võeta neis arvesse ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 seatud looduse taastamise eesmärke. Seega on väljapakutud 25 % vähendamine võrreldes 2005. aastaga realistlik eesmärk, mis on võimalik saavutada, kui rakendada liikmesriikide poolt nende esimestes riiklikes õhusaaste kontrolli programmides juba esitatud meetmed koos täiendavate meetmetega, mis on vajalikud strateegias „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegias seatud eesmärkide saavutamiseks.
Võrdlusaasta: 2005
Tõendibaas: teine puhta õhu poliitika aruanne 13 ja selle aluseks olev uuring (eelkõige tabel 3.12) 14
Seire: puhta õhu poliitika aruande ajakohastamine nullsaaste seire- ja väljavaateraamistiku 15 kaudu.
4. eesmärk: EL peaks 2030. aastaks vähendama 50 % võrra toitainete kadu, keemiliste pestitsiidide kasutamist ja sellega seotud riske, kõige ohtlikumate pestitsiidide kasutamist ning põllumajandusloomade ja vesiviljeluse jaoks mõeldud antimikroobikumide müüki
Alus: elurikkuse strateegias 16 ja strateegias „Talust taldrikule“ 17 on seatud järgmised eesmärgid:
·vähendada 2030. aastaks toitainete kadu 50 %. Eesmärgiga tagatakse, et mullaviljakus ei halvene ja sellega saavutatakse väetiste kasutamise vähenemine 20 % võrra;
·vähendada 2030. aastaks keemiliste pestitsiidide üldist kasutamist ja nendega seotud riski 50 % ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50 %;
·vähendada 2030. aastaks loomakasvatuses ja vesiviljeluses kasutatavate antimikroobikumide müüki 50 %.
Kirjeldus
Toitained: eesmärgi saavutamiseks tuleb täielikult rakendada asjakohaseid keskkonna- ja kliimaalaseid õigusakte ning tagada nende nõuete järgimine, teha liikmesriikidega kindlaks eesmärkide saavutamiseks vajalikud toitainekoormuse vähendamise määrad, rakendada tasakaalustatud väetamist ja toitainete kestlikku majandamist, stimuleerida taaskasutatavate toitainete turge ja korraldada lämmastiku ja fosfori kasutamist paremini kogu nende olelusringi jooksul.
Pestitsiidid: eesmärk saavutatakse mitmes etapis, milleks on eelkõige pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi läbivaatamine, ettepanekud integreeritud taimekaitset käsitlevate rangemate sätete kohta ning saaki kahjurite ja haiguste eest kaitsvate ohutute alternatiivsete viiside ulatuslikuma kasutuse edendamine. 50 % vähendamise eesmärk hõlmab kolme aspekti: keemiliste pestitsiidide kasutamine, kõige ohtlikumate pestitsiidide kasutamine ja kasutamisega kaasnevad riskid.
Antimikroobikumid: veterinaarravimeid ja ravimsööta käsitlevates uutes määrustes on selle eesmärgi saavutamiseks ja terviseühtsuse põhimõtte edendamiseks ette nähtud mitmesugused meetmed.
Võrdlusaasta: vähenemine võrreldes ajavahemikuga 2012–2015 (toitained), ajavahemikuga 2011–2017 (pestitsiidid) ja aastaga 2018 (antimikroobikumid)
Tõendibaas: elurikkuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“, ühise põllumajanduspoliitika raames liikmesriikidele antavad soovitused nende strateegiakavade kohta (I lisa) 18
Seire: rohelise kokkuleppe kvantitatiivsete eesmärkide näitajad, 19 mis lisatakse nullsaaste seire- ja väljavaateraamistikku 20 .
5. eesmärk: EL peaks 2030. aastaks vähendama plastprügi meredes 50 % ja keskkonda sattuvat mikroplasti 30 %
Alus: direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiiv) ja merestrateegia raamdirektiiv 2008/56/EÜ, kemikaale käsitlevad õigusaktid (REACH)
Kirjeldus
Plastprügi meredes: 50 % vähendamise eesmärgi saavutamine 2030. aastaks eeldab tarbimise muutumist, mille peaks esile kutsuma kehtivate (peamiselt jäätmete raamdirektiivi) ja uute (peamiselt ühekordselt kasutatava plasti direktiivi) ELi õigusaktide nõuetekohane rakendamine. Edasimineku hindamiseks kasutatakse rannaprügi koguste seiret, mis on ette nähtud merestrateegia raamdirektiiviga. Seega kasutatakse selle eesmärgi saavutamiseks eri meetmeid, mis on ette nähtud plasti kasutamise ja jäätmete vähendamiseks ning puhtama ja ringluspõhisema majanduse edendamiseks.
Mikroplast: komisjoni 2018. aasta uuringu 21 kohaselt on võimalik vähendada mikroplasti heidet pinnavette 2035. aastaks 30 % võrra, kui rakendatakse meetmeid nii plastigraanulitest, rehvidest kui ka tekstiilist tuleneva mikroplasti heite vastu. Lisaks leiti Euroopa Kemikaaliameti ( ECHA ) analüüsis, et kui toodetesse (nt kosmeetikatoodetesse, detergentidesse) tahtlikult lisatava mikroplasti kasutamise suhtes kohaldatakse kemikaalimääruses REACH ette nähtud nõuetekohaseid ennetusmeetmeid, on teostatav ka mikroplasti heite vähendamine 60 % võrra järgmise 20 aasta jooksul. Seega on väljapakutud 30 % vähendamine 2030. aastaks realistlik eesmärk, mis on saavutatav peamiselt 2020. aasta ringmajanduse tegevuskava nõuetekohase rakendamise kaudu.
Võrdlusaasta: 2016
Tõendibaas: nüüdseks vastu võetud direktiivi (EL) 2019/904 käsitlenud ettepanekuga seotud mõjuhinnang 22 (plastprügi) ja Euroopa Kemikaaliameti aruanded (mikroplast) 23 ning ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiiviga seotud mõjuhinnangu aluseks olnud uuringud 24
Seire: merestrateegia raamdirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid tegema regulaarset rannaprügi koguste seiret. Selle põhjal koostati nn ELi rannaprügi lähtetasemed 25 . Merestrateegia raamdirektiivi kohane seire (mida toetab EMODNET 26 ) lisatakse nullsaaste seire- ja väljavaateraamistikku 27 .
6. eesmärk: EL peaks 2030. aastaks vähendama märkimisväärselt kogu jäätmeteket ja 50 % võrra olmejäätmete jääke.
Alus: ringmajanduse tegevuskava 28 ja jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EÜ
Kirjeldus: püüdluslik eesmärk, mis käsitleb kogu jäätmeteket ja olmejäätmete jääkide teket inimese kohta ELis, mis on alates 2014. aastast pidevalt kasvanud. Komisjon kavatseb tugevdada direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat, millega nähakse ette jäätmetekke vältimise prioriseerimine. Selleks esitab ta direktiivi 2008/98/EÜ 2023. aastaks kavandatud läbivaatamise raames ettepanekud jäätmetekke vähendamise eesmärkide ja muude jäätmetekke vältimise meetmete kohta.
Võrdlusaasta: määratakse kindlaks hiljem
Tõendibaas: Eurostati jäätmeandmebaas 29 , Euroopa Keskkonnaameti aruanded jäätmete vältimise programmide kohta 30 ning liikmesriikide poolt jäätmete raamdirektiivi artikli 37 lõike 3 alusel esitatud andmed korduskasutamise kohta
Seire: Eurostati jäätmeandmebaasi 31 ja ringmajanduse seireraamistiku 32 näitajad lisatakse nullsaaste seire- ja väljavaateraamistikku 33 .
Vt eelkõige järgmiste algatuste lisades sisalduvaid meetmete loetelusid (mittetäielik loetelu): COM(2020) 98, COM(2020) 102, COM(2020) 299, COM(2020) 301, COM(2020) 380, COM(2020) 381, COM(2020) 562, COM(2020) 662, COM(2020) 663, COM(2020) 667, COM(2020) 696, COM(2020) 741, COM(2020) 761, COM(2020) 788, COM(2020)789, COM(2021) 44, COM(2021) 66, COM(2021) 82 ja JOIN(2021) 3.
https://ec.europa.eu/environment/air/pdf/CAO2-MAIN-final-21Dec20.pdf
SWD(2021) 141.
https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-noise-in-europe
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32009R0661
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0540
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019R0774
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0598
ISBN 978-92-76-30696-2, DOI: 10.2779/24566
https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-noise-in-europe
SWD(2021) 141.
https://ec.europa.eu/environment/air/pdf/CAO2-MAIN-final-21Dec20.pdf
SWD(2021) 141.
COM(2020) 380.
COM(2020) 381.
COM(2020) 846, 1. lisa.
COM(2020) 846, 1. lisa.
SWD(2021) 141.
SWD/2018/254.
https://ec.europa.eu/environment/pdf/waste/Study_sups.pdf ; https://ec.europa.eu/environment/marine/good-environmental-status/descriptor-10/pdf/microplastics_final_report_v5_full.pdf
Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk, üksikasjalikuma teabe saamiseks vt SWD(2021) 141.
SWD(2021) 141.
COM(2020) 98.
https://ec.europa.eu/eurostat/web/waste/data/database
https://www.eea.europa.eu/themes/waste/waste-prevention
https://ec.europa.eu/eurostat/web/waste/data/database
SWD(2018) 29.
SWD(2021) 141.