EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.5.2021

COM(2021) 236 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EMPTY

ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilised suunised aastateks 2021–2030

{SWD(2021) 102 final}

1.VAJADUS ELi UUE VESIVILJELUSSTRATEEGIA JÄRELE

Euroopa rohelises kokkuleppes ja strateegias „Talust taldrikule“ rõhutatakse kasvatatud mereandide potentsiaali toidu ja söödana kasutatava väikese CO2-jalajäljega valguallikana, millel on oluline osa kestliku toidusüsteemi ülesehitamisel. Lisaks seatakse strateegias „Talust taldrikule“ vesiviljelusele konkreetsed eesmärgid, eelkõige antimikroobikumide müügi vähendamine 1 ja mahepõllumajandusliku vesiviljeluse märkimisväärne suurendamine 2 .

Vesiviljelusega luuakse töökohti ja majandusarengu võimalusi ELi ranniku- ja maakogukondades. See sektor võib samuti aidata vähendada majanduses CO2-heidet, võidelda kliimamuutustega ja leevendada nende mõju, vähendada saastet, säilitada paremini ökosüsteeme (kooskõlas elurikkuse strateegia eesmärkide ja nullsaaste eesmärgiga mürgivaba keskkonna saavutamiseks) ning toimida ressursside tõhusama ringkäitluse osana. Seepärast on strateegiline ja pikaajaline lähenemisviis ELi vesiviljeluse kestliku kasvu tagamiseks praegu olulisem kui kunagi varem. Ühtlasi peaks see lähenemisviis võimaldama rajada teed ELi vesiviljelussektori taastamisele pärast COVID-19 kriisi ning tagama selle pikemaajalise kestlikkuse ja vastupanuvõime.

Ühise kalanduspoliitika määruses 3 on juba rõhutatud vajadust koordineeritud ELi strateegilise lähenemisviisi järele, et oleks võimalik toetada ELi vesiviljelussektori kasvu ning tagada ühtlasi selle majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaga seotud kestlikkus. Vaatamata määrusega kehtestatud „avatud koordinatsiooni meetodi“ abil ja ELi rahastuse toel tehtud edusammudele ei ole vesiviljelussektor saavutanud majanduskasvus ja kestlikumalt toodetud mereandide kasvava nõudluse rahuldamisel oma täit potentsiaali 4 . EL impordib tarbitavatest mereandidest üle 70 % 5 . Üldiselt moodustavad vesiviljelustooted (sh imporditavad tooted) ELi mereandide tarbimisest 25 %, ELi vesiviljelustooted aga vaid 10 %. ELi vesiviljelus moodustab ülemaailmsest vesiviljelustoodangust vähem kui 2 %. ELi vesiviljelustootmine on ELi liikmesriikide ja kasvatatavate liikide arvestuses jätkuvalt väga koondunud, mistõttu on olemas märkimisväärne potentsiaal selle mitmekesistamiseks. ELi vesiviljelusele kehtivad võrreldes teiste riikide vesiviljelusega ühed rangeimad regulatiivsed kvaliteedi-, tervise- ja keskkonnanõuded. Sellele vaatamata saab ELi vesiviljeluse keskkonnatoimet veelgi parandada ja aidata seeläbi kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ning sellega seotud strateegiate eesmärkide saavutamisele.

Selles teatises antakse ülevaade komisjoni 2013. aastal vastu võetud strateegilistest suunistest ELi vesiviljeluse säästvaks arendamiseks 6 . Need suunised on olnud ELi vesiviljeluspoliitika strateegilise koordineerimise põhisammas. Nende suuniste alusel võtsid ELi liikmesriigid 2015. aastaks vastu vesiviljeluse mitmeaastased riiklikud strateegiakavad. Nende mitmeaastaste riiklike strateegiakavade rakendamist on hõlbustanud liikmesriikide vaheline hea tava vahetamine, mida on soodustanud komisjon ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ja muude ELi vahendite kaudu saadud rahastus.

Komisjon on kutsunud ELi liikmesriike üles oma vesiviljeluse mitmeaastaseid riiklikke strateegiakavasid läbi vaatama ja võtma arvesse käesoleva teatisega kehtestatud uute suuniste alaseid konsultatsioone. Tulevane Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 7 (EMKVF) jätkab ELi liikmesriikide toetamist, aidates rakendada sektori strateegilist nägemust, mis kajastub kõnealustes mitmeaastastes riiklikes strateegiakavades ning liikmesriikide tegevuskavades, tehes seda muu hulgas kohalike meetmete abil 8 . 

2.UUED STRATEEGILISED SUUNISED

Euroopa roheline kokkulepe on ELi uus kasvustrateegia, mille eesmärk on stimuleerida majandust ja luua töökohti ning kiirendada samaaegselt kulutõhusal viisil rohepööret. Käesolevas teatises sätestatud strateegiliste suuniste eesmärk on esitada ELi liikmesriikidele ja kõigile asjaomastele sidusrühmadele ühine nägemus vesiviljeluse edasiseks arendamiseks ELis viisil, mis aitab sellele kasvustrateegiale kaasa. Eelkõige on nende suuniste eesmärk aidata luua selline ELi vesiviljelussektor, mis i) on konkurentsi- ja vastupanuvõimeline, ii) tagab täisväärtusliku ja tervisliku toiduga varustamise, iii) vähendab ELi sõltuvust mereandide impordist, iv) loob majanduslikke võimalusi ja töökohti ning v) muutub üleilmseks kestlikkuse mõõdupuuks. Suunised peaks ühtlasi aitama ELi tarbijatel teha teadlikke valikuid seoses kestlike vesiviljelustoodetega ja tagada ELis turustatavate vesiviljelustoodete jaoks võrdsed tingimused. Samuti peaks suunised aitama suunata ELi vesiviljeluse toetamiseks ja kohaldatavate ELi õigusaktide rakendamise toetamiseks kättesaadavate mitmete rahastute ja fondide kasutamist.

Selle nägemuse elluviimiseks on vaja tegeleda ELi vesiviljelussektori eri probleemide ja võimalustega, et saavutada järgmised omavahel seotud eesmärgid:

(1)vastupanu- ja konkurentsivõime suurendamine;

(2)osalemine rohepöördes;

(3)ühiskondliku heakskiidu ja tarbijate teavitamise tagamine ning

(4)teadmiste ja innovatsiooni edendamine.

Käesolevas teatises esitatakse üldsuunised nende probleemide ja võimalustega tegelemiseks. Teatise lisaga nähakse ette ka komisjoni, ELi liikmesriikide ja vesiviljeluse nõuandekomisjoni konkreetsed meetmed edusammude tegemiseks kõigis kindlaksmääratud valdkondades.

Vajaduse korral viidatakse teatises karbikasvatuse 9 ja magevee-vesiviljelusega 10 seotud konkreetsetele probleemidele ja võimalustele, mis tulenevad nende valdkondade eripärast. Strateegia „Talust taldrikule“ järelmeetmena töötab komisjon välja ka eraldiseisvat konkreetset algatust, et toetada vetikate tootmist, ohutut tarbimist ja innovaatilist kasutamist. Selles algatuses tegeletakse vetikakasvatuse probleemide ja võimalustega ning pakutakse välja konkreetsed meetmed 11 .

Käesolev teatis on koostatud tihedas koostöös ELi liikmesriikide ja sidusrühmadega, eelkõige vesiviljeluse nõuandekomisjoni liikmetega. Lisaks on selles arvesse võetud avaliku konsultatsiooni tulemusi 12 . Teatises on võetud arvesse ka Euroopa Parlamendi väljendatud vaateid ELi vesiviljeluse arendamise kohta 13 .

2.1.Vastupanu- ja konkurentsivõime suurendamine

ELi vesiviljelussektor saab kasvada vastupanu- ja konkurentsivõimelise sektorina tänu kahele eeltingimusele, milleks on juurdepääs ruumile ja veele ning läbipaistev ja tõhus õigus- ja haldusraamistik. Avatud koordinatsiooni meetodi 14 vahehindamisel jõuti järeldusele, et vaatamata pärast 2013. aasta strateegiliste suuniste vastuvõtmist mõnes liikmesriigis tehtud edusammudele on mõlemas valdkonnas vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Vastupanuvõime puhul on vesiviljelussektoris kaks olulist problemaatilist küsimust: loomade ja inimeste tervisega seotud riskijuhtimine (eelkõige limusekasvatuses, aga ka mujal) ja kliimamuutuste mõju. Eelkõige magevee-vesiviljeluse puhul on seoses kasumlikkusega 15 probleemiks ka röövloomad ja põud 16 . Tootja- ja turuorganisatsioonid, samuti pettuste kontroll ning pettuste vastane võitlus on samuti olulised vahendid ELi vesiviljelussektori vastupanu- ja konkurentsivõime tagamisel. Lõpetuseks saab selleks, et muuta sektorit veelgi konkurentsivõimelisemaks, mitmekesistada ELi vesiviljelustootmist ja anda vesiviljelustoodetele lisaväärtust.

2.1.1.Juurdepääs ruumile ja veele

Veenappus on kliimamuutuste tõttu üha suurem. Samuti suureneb eri majandusvaldkondades, sealhulgas vesiviljeluses konkurents seoses juurdepääsuga ruumile ja veele. Koordineeritud ruumiline planeerimine koos asjaomaste sidusrühmade varajase kaasamisega on seepärast väga tähtis. Ruumilise planeerimise kaudu saab tagada ruumi- ja veejaotuse eri tegevuste vahel ning kaitsta samas ökosüsteeme. ELi liikmesriigid on juba teinud mõningaid edusamme vesiviljelustegevuse lõimimisel oma mereruumi planeerimisse kooskõlas mereruumi planeerimise direktiiviga 17 . Paljud neist kavadest on siiski alles jõustumas ja nende mõju vesiviljelusele saame enamjaolt näha alles tulevikus. Lisaks on vaja suuremaid edusamme teistes küsimustes, mis hõlmavad vesiviljelustegevusega seotud ruumilist planeerimist ja veele juurdepääsu tagamist.

Koordineeritud ruumiline planeerimine peaks lisaks merevesiviljelusele, sealhulgas üleminekuvetes (riimvees) toimuvale vesiviljelusele hõlmama ka magevee- ja maismaavesiviljelust (ringlusega vesiviljelussüsteemid). Samuti tuleks sellega suuta ette näha avamere vesiviljeluse arengut seal, kus looduslikud tingimused seda võimaldavad 18 . Erilist tähelepanu tuleks pöörata väiksema keskkonnamõjuga vesiviljeluse arendamisele (nt teatud liiki kasvanduste kombineerimine, et veelgi rohkem vähendada toitainete ja orgaanilise aine sattumist keskkonda) ja sobiva (eeskätt ökosüsteemiteenuseid pakkuva) vesiviljelustegevuse lõimimisele kaitsealadega, näiteks Natura 2000 aladega. Ruumilise planeerimisega tuleks alati tagada asjakohaste ELi õigusaktide rakendamine ning teha eripiirkonnad mahepõllumajandusliku vesiviljeluse ja limuste tootmise eesmärgil juurdepääsetavaks 19 . Planeerimisel tuleks arvesse võtta ka vesiviljeluse kohandamist kliimamuutustega ja teatavat liiki vesiviljeluse potentsiaali kliimamuutuste mõju leevendamisel (nt süsinikdioksiidi kogumine või niisuguste ökosüsteemide säilitamine, mis kaitsevad äärmuslike ilmastikuolude eest).

Ruumiline planeerimine peaks põhinema vesiviljeluseks sobivate piirkondade määramisel protsessi kaudu, mis sisaldab eri tasanditel eri asjaomaste ametiasutuste vahelist kooskõlastamist. Protsess peaks algama olemasolevate ja potentsiaalsete vesiviljelusalade kaardistamisega viisil, mis on kooskõlas olemasoleva keskkonnaplaneeringuga (sh veemajanduskavadega). Kaardistamine peaks hõlmama protsessi, mille käigus tehakse kindlaks võimalus taastada mahajäetud vesiviljelusrajatised või kujundada olemasolevad tööstusrajatised ümber vesiviljelusrajatisteks. Ühtlasi tuleks protsessi kaudu püüda edendada eri tegevuste vahelist koostoimet ja ruumi mitmekülgset kasutamist, nt soodustada vesiviljeluse arendamist koos avameretuuleenergia arendamisega.

Vesiviljeluseks sobivate piirkondade määramisel tuleks aluseks võtta selged ja läbipaistvad kriteeriumid ning vahendid uute piirkondade kindlakstegemiseks. Need vahendid on: i) ökosüsteemile avaldatava mõju hindamine strateegilise mõjuhindamise kaudu; ii) veekvaliteedinõuete kehtestamine (eelkõige limusekasvatuse puhul); iii) muu tegevusega seotud võimaliku koostoime ja vastuolude hindamine; iv) piirkonna keskkonna taluvuse kindlakstegemine 20 ning v) vesiviljelusalade puhul saasteallikast vajaliku kauguse kindlaksmääramine. Lisaks sobivate alade määramisele tuleks kehtestada asjakohane mehhanism, et i) teha seiret ja koguda andmeid vesiviljelustegevuse keskkonnamõju kohta ning ii) kontrollida veekvaliteeti (eelkõige limusekasvatuspiirkondade puhul).

2.1.2.Õigus- ja haldusraamistik

Riiklike loasüsteemide keerukust ning loamenetluste ajakava ja tulemuste prognoosimatust peetakse ELi vesiviljelussektoris endiselt olulisteks kasvu takistavateks teguriteks. Loamenetlused võivad osutuda eriti koormavaks VKEde puhul. Probleemiks on nii sektori keerukas õigusraamistik kui ka vajadus kaasata loamenetlusse mitu asutust. Lisaks toob mure vesiviljelustegevusega keskkonnale või muud liiki majandustegevusele avaldatava mõju pärast sageli kaasa otsuste edasikaebamise, mistõttu venib loa andmise või pikendamise menetlus veelgi pikemaks.

Kõige olulisemad elemendid nende probleemidega tegelemisel ja ühtlasi loamenetlustes keskkonnaaspektide nõuetekohase arvessevõtmise tagamisel on järgmised:

-vesiviljelusealaste õigusaktide ja haldussuuniste lihtsustamine ja võimaluse korral ühtlustamine. Ideaaljuhul tuleks selliseks lihtsustamiseks võtta vastu üks siseriiklik õigusakt, milles käsitletakse kõiki olulisi aspekte. Selle õigusaktiga tuleks kehtestada uue loa või loa pikendamise taotluste käsitlemiseks selge kord ja ajakavad;

-võimaluse korral ühe riikliku vesiviljelusüksuse loomine, kuhu koondatakse kõik vesiviljelusküsimuste eest vastutavad eri asutused. Selline üksus aitaks hõlbustada ja koordineerida nende asutuste tööd vesiviljelustegevuse kavandamisel ja litsentsimisel ning selle üle järelevalve tegemisel. Kõnealune üksus peaks kaasama asjaomaseid sidusrühmi, et arutada ja lõimida nende seisukohti õigeaegselt. Kui vesiviljelustegevuse eest vastutavad kohaliku tasandi asutused, tuleks soodustada riikliku struktuuri loomist, kuhu kuuluvad piirkondlikud/kohalikud asutused ja üksused;

-vesiviljeluse lubade jaoks ühtse kontaktpunkti süsteemi loomine, mis suurendab loaandmisprotsessi läbipaistvust ning hõlbustab taotleja ja otsuseid tegevate asutuste vahelist suhtlust;

-vesiviljeluseks sobivate piirkondade määramine vastavalt eespool punktis 2.1.1 nimetatud põhimõtetele;

-pikemaajaliste lubade ettenägemine ning järjepideva järelevalve ja nõuete rikkumisega kaasnevate sanktsioonide kehtestamine (mis võib kaasa tuua loa kehtetuks tunnistamise). Loa andmise tingimused peaksid sisaldama kohustust teha seiret ja esitada andmeid, eelkõige asjakohaste riiklike ja ELi õigusaktide alusel nõutavaid andmeid.

Liikmesriikide edusammud nende probleemidega tegelemisel aitaksid ühtlasi leevendada ELi vesiviljelustootjate muret seoses vesiviljelustegevuse suhtes kehtivate võrdsete tingimuste puudumisega ELis tulenevalt sellest, et nõuded uue kasvanduse jaoks loa saamiseks on ELi eri liikmesriikides erinevad.

2.1.3.Loomade tervis ja rahvatervis

Vaatamata veeloomade tervist käsitlevatele õigusaktidele 21 ja ELi rahastatud teadustegevusele selles valdkonnas piiravad nakkushaigused vesiviljeluse tootlikkust endiselt väga olulisel määral 22 . Need taudid on probleemiks ka seoses loomade heaoluga. Probleemid, mis vajavad selles valdkonnas endiselt lahendamist, on järgmised:

-iga konkreetse vesiviljelusliigi jaoks kohandatud sobivate tehnoloogialahenduste ja hea kasvatustava puudumine;

-taudidesse ja parasiitidega nakatumise parema ärahoidmise vajadus, mis aitaks vähendada veterinaarravimivajadust;

-vajadus vähendada niisuguste ravimite, sh antimikroobikumide ja parasiidivastaste ainete kasutamist, mis võivad kahjustada keskkonda või aidata kaasa antimikroobikumiresistentsuse tekkele;

-puudujäägid teadustegevuses (sh seoses teadusuuringutega, mis käsitlevad kalade mikrobioomi, kliimamuutuste võimalikku mõju kalade tervisele ja stressi mõju kalade immuunsüsteemile);

-veeloomade puhul kasutatavate spetsiifiliste veterinaarravimite (sh vaktsiinide) vähene kättesaadavus 23 ;

-hea toimimistava puudumine niisuguste veeloomataudide varajaseks tuvastamiseks, ennetamiseks ja tõrjeks, mida ei ole loetletud asjakohastes ELi õigusaktides;

-vajadus uurida veeloomataude teatavates ELi liikmesriikides ja teatavates sektorites järjepidevamalt ja põhjalikumalt ning

-noroviiruste ohjeldamine limusekasvandustes, kuna need viirused võivad kujutada ohtu mitte ainult rahvatervisele, vaid seada ohtu ka limusekasvanduste majandusliku elujõulisuse 24 .

2.1.4.Kliimamuutustega kohanemine ja kliimamuutuste leevendamine

Vesiviljelussektor peab kohanema paljude kliimamuutustest tingitud häiretega ja suurendama oma vastupanuvõimet. ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia ja riiklikud strateegiad/kavad loovad poliitikakujundajatele raamistiku, mis võimaldab tagada kliimamuutustega kohanemise laiaulatuslike ning tõhusate meetmete rakendamise 25 . Asjakohastes sektoripõhistes kohanemisstrateegiates tuleks tegeleda konkreetselt vesiviljelussektoriga 26 . Samal ajal tuleb minimeerida vesiviljeluse võimalikku negatiivset mõju kliimamuutustele. Tootmisest, transpordist ja töötlemisest tingitud energiatarbimist ning süsinikdioksiidiheidet tuleb vähendada niipalju kui võimalik.

Kuid vesiviljelusel on ka suur potentsiaal kliimamuutuste leevendamiseks. Asjakohase raamistiku kohaldamisel võib teatavat liiki vesiviljelus, nt merevetikate ja limuste kasvatus, pakkuda kliimamuutuste leevendamise teenuseid (nt süsinikdioksiidi sidumine 27 ) või kliimamuutustega kohanemise teenuseid (nt looduspõhine rannikukaitse). Muud liiki vesiviljelusega saab nõuetekohase haldamise korral aidata säilitada ökosüsteeme, nt tiike ja märgalasid. Ökosüsteemid kaitsevad niisuguste kliimamuutuste mõju eest nagu meretaseme tõus ja üleujutused. Seda liiki vesiviljelust tuleks edendada.

2.1.5.Tootja- ja turuorganisatsioonid 

Olukord, millega vesiviljelussektor COVID-19 puhangu tõttu silmitsi seisab, on näidanud tootjaorganisatsioonide väärtust ühistegevuses, eelkõige väiketootjate jaoks. Tootjaorganisatsioonidel on töötlejate ja jaemüüjatega suhtlemisel tugevam kauplemispositsioon. Samuti võimaldavad nad jagada ressursse ja saada kasu ühisteenustest (nt nõustamine, reklaamikampaaniad), mis oleks muidu üksiktootjatele liiga kulukad. Lisaks edendavad tootjaorganisatsioonid tootjate vahel kollektiivset juhtimist ja/või eneseregulatsiooni algatusi. Samal ajal kui tootjaorganisatsioonid aitavad koondada tootjaid, võimaldavad tootmisharudevahelised organisatsioonid paremini lõimida osalejaid kogu väärtusahela ulatuses. Samuti edendavad tootmisharudevahelised organisatsioonid tootjate, töötlejate ja jaemüüjate vahelisi eneseregulatsiooni algatusi. Lisaks aitavad tootmisharudevahelised organisatsioonid rakendada ja kontrollida märgistusnõudeid.

Vaatamata tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide jaoks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kaudu kättesaadavale toetusele (eelkõige nende tootmis- ja turustuskavade jaoks antavale toetusele 28 ) on loodud üksnes piiratud arv tootjaorganisatsioone 29 . Tootjaorganisatsioonide loomine on eriti kasulik limuste ja mageveeliikidega tegelevate vesiviljelustootjate kauplemispositsiooni tugevdamiseks toiduainete tarneahelas. Tavaliselt on need tootjad väiksemad ettevõtjad, kes müüvad oma toodet terviklikul kujul ega saa kasu vertikaalsest töötlejate ja jaemüüjatega lõimumisest.

Vesiviljelustootjad on väljendanud muret seoses sellega, et eelkõige väiketootjatel on raskusi tootjaorganisatsiooni loomisega ja selle tunnustamise taotlemisega kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühist korraldust käsitleva määruse (EL) nr 1379/2013 (ühise turukorralduse määrus) alusel. Need raskused on peamiselt tingitud vajalike rahaliste vahendite puudumisest ja haldustõketest. Tootjaorganisatsioonide ja teiste kutseorganisatsioonide tunnustamise hõlbustamiseks ning neid käsitlevate eeskirjade laiendamiseks mitteliikmetele on komisjon koostanud mittesiduva juhenddokumendi 30 . Ühtlasi toetab komisjon sektorit jätkuvalt metoodikatoe pakkumisega ning tehnilistel aruteludel osalemise ja seal teabe vahetamisega.

2.1.6.Kontrollimine

Teine oluline ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja kasumlikkuse tagamise aspekt on vesiviljelustoodete piisav kontroll igas liikmesriigis kogu tarneahela ulatuses (alates püügist/saagikoristusest kuni jaemüügini, sh transport) kooskõlas ELi kalanduskontrolli määrusega 31 . Jälgitavuse tagamise kohustused võimaldavad kindlaks teha vesiviljelustoodete päritolu ja võidelda pettustega. Komisjoni ettepanekus uue kalanduskontrolli määruse kohta 32 on jälgitavuse tagamise kohustusi laiendatud kõigile vesiviljelustoodetele, sh töödeldud toodetele ja liiduvälistest riikidest imporditud toodetele. Jälgitavus on seega ühtlasi väärtuslik vahend võrdsete tingimuste tagamiseks ELi turul.

2.1.7.Mitmekesistamine ja lisaväärtuse andmine

ELi vesiviljelussektorit on võimalik veelgi enam mitmekesistada ning seda mitte ainult paljutõotavate uute liikide kasvatamise kaudu (eelkõige mitmekesistamine söötmist mittevajavate ja madalal troofilisel tasemel olevate väiksema keskkonnajalajäljega liikide suunas), vaid ka seoses tootmismeetoditega (nt polükultuur tiigipõhises vesiviljeluses, lõimitud multitroofne vesiviljelus). Samuti on oluline teha rohkem tööd vesiviljelustoodete töötlemisel ja pakendamisel uuteks lisaväärtusega toodeteks (nt fileed ja valmistooted), mis on atraktiivsed noorematele tarbijatele. See on eriti oluline karpide ja magevee-vesiviljeluse traditsioonilisemate viiside puhul. ELi vesiviljelustoodete väärtuse edendamisel on ühtlasi väga oluline kasutada kvaliteedikavu ja -märgiseid (mille üle teostatakse asjakohast kontrolli, et tagada nende usaldusväärsus), sh geograafilisi tähiseid 33 . ELi vesiviljelustoodete mitmekesistamiseks ja neile lisaväärtuse andmiseks on oluline roll ka ELi kestliku vesiviljeluse kui lühikese toiduahelaga seotud kohaliku tootmise näite edendamisel.

Samuti tuleks edendada geograafilist hajutatust. Liikmesriigid, kus vesiviljelus on jätkuvalt vähetähtis sektor, peaksid uurima ja edasi arendama vesiviljeluse potentsiaali seoses kestliku toidu- ja söödavaruga ning alternatiivsete kestlike ettevõtete ja töökohtade loomisega, seda eelkõige äärealadel, kus töövõimalused on piiratud.

2.2.Osalemine rohepöördes

Sarnaselt teistele ELi majandussektoritele peab ka ELi vesiviljelussektor osalema Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud rohepöördes. Sellel sektoril on oluline osa kestlikele toidusüsteemidele ülemineku edendamisel, aga ka biomajanduse ja ringmajanduse arendamisel (taastuvate vee-elusressursside kasutamise kaudu) ning elurikkuse vähenemise ümberpööramisel, muu hulgas saastamise vähendamise kaudu. Liikumine „konkurentsivõimelise kestlikkuse“ suunas (nagu on väljendatud strateegias „Talust taldrikule“), st kestlikkuse muutmine ELi kaubamärgiks pakub sektorile olulist majanduslikku võimalust, sest arvesse tuleb võtta eelkõige asjaolu, et üldsus pöörab turul olevate toodete keskkonnajalajäljele ja loomade heaolule üha rohkem tähelepanu.

2.2.1.Keskkonnatoime

Vesiviljeluse jaoks on vaja häid keskkonnatingimusi, näiteks head veekvaliteeti. Seega on ELi liikmesriikide veereostuse vastane võitlus koos Euroopa rohelises kokkuleppes määratletud nullsaaste eesmärgiga vesiviljeluse jaoks eriti oluline 34 . Nõuetekohase haldamise korral võib vesiviljelus olla ka valgu tootmise meetod, millel on erinevalt teistest põllumajandusliku tootmise viisidest väiksem CO2- ja keskkonnajalajälg. Lisaks võivad teatud vesiviljeluse vormid (nt limusekasvatus, vesiviljelus tiikides ja märgaladel ning vetikate ja veeselgrootute kasvatus) nõuetekohase haldamise korral pakkuda mitmeid ökosüsteemiteenuseid. Nende teenuste alla kuuluvad liigsete toitainete ja orgaanilise aine absorptsioon keskkonnast või ökosüsteemide ja elurikkuse säilitamine ja taastamine.

ELi keskkonnaalastes õigusaktides ja riiklikes rakendusaktides on sätestatud ELi vesiviljeluse õigusraamistik. See raamistik tagab vesiviljelustegevuse võimaliku keskkonnamõju leevendamise (seoses CO2-jalajälje, heitvee või jäätmetega või muu mõjuga mere- ja mageveeökosüsteemidele), ning selle, et vesiviljelustegevus ei kahjusta oluliselt ökosüsteeme ega elurikkust 35 . Komisjoni juhenddokumentides 36 ja Euroopa Kohtu praktikas 37 on selgitatud nende õigusaktide kohaldamist vesiviljelussektorile. ELi õiguse kohased nõuded ei ole siiski kõigile osalejatele alati arusaadavad 38 . Samuti tundub, et ELi liikmesriigid ei tõlgenda ELi õigust ühtselt, ning see kahjustab ELi vesiviljelustootjate võrdseid võimalusi. Lisaks on vastutus asjakohaste ELi õigusaktide rakendamise eest sageli jagatud eri haldusüksuste või haldustasandite vahel ja see ei pruugi alati tagada piisavat koostööd või vajalikul tasemel sektorialaste eksperditeadmiste olemasolu. Seepärast tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et tagada keskkonnaalase õigusraamistiku ühtsem ja sidusam rakendamine.

Eelkõige tekitab segadust nende kehtivate ELi õigusnormide keerukus, mis on ette nähtud karpidele hea veekvaliteedi tagamiseks. Need õigusnormid vajavad selgitamist ja paremat sidumist teiste asjakohaste ELi õigusaktidega. Suuremat selgust on vaja eriti nõuete erinevuste osas (seoses kogumisalade klassifitseerimise, sanitaaruuringute ja kaitsealade registritega jne) 39 .

ELi vesiviljelussektori keskkonnatoimet saab veelgi parandada. Selle saavutamiseks on järgmised võimalused: i) tuleb tagada keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine ja nende eesmärkide saavutamine, ii) vesiviljeluse mõju tuleb veelgi leevendada ning iii) edendada tuleb väiksema keskkonnamõjuga vesiviljelust ja ökosüsteemiteenuseid pakkuvat vesiviljelust. Selleni jõudmiseks tuleb tegeleda järgmiste küsimustega.

-Olelusringipõhise lähenemisviisi kasutamine ELi vesiviljelussektori keskkonnamõju hindamisel.

-Kestlike söödasüsteemide tagamine. See tähendab niisuguste söödakomponentide kasutamist, mis on saadud ökosüsteeme ja elurikkust kõige rohkem säästval viisil ning mis on samal ajal loomade tervise ja heaolu tagamiseks sobivad. Samuti tähendab see söödatootjate sõltuvuse vähendamist looduslikest varudest saadavast kalajahust ja kalaõlist (nt kasutatakse selliseid alternatiivseid valguallikaid nagu vetikad, putukad või teiste tööstusharude jäätmed). Siia kuulub ka söödalisandite ja tõhusate söödakäitlemissüsteemide kasutamine.

-Lahenduste väljatöötamine veterinaarravimite ja muude ainete (nt kattumisvastaste ainete) kasutamise vähendamiseks näiteks asjakohase kasvatustava abil.

-Väikese keskkonnajalajäljega veterinaarravimite või muude ainete kasutamise edendamine.

-Vesiviljelusalade keskkonnaseire tagamine, sh seoses veekvaliteedi ja heitega (orgaaniline aine, toitained, plast, veterinaarravimid, muud saasteained või mis tahes jäätmed ja prügi).

-Mõju, sealhulgas mis tahes heitega seotud mõju vähendamisele suunatud haldustava, sh riskistrateegia kasutuselevõtmine, röövloomade ohjeldamine ja isendite põgenema pääsemise ärahoidmine, mille puhul võetakse eelkõige arvesse põgenema pääsenud isendite võimalikku kahjulikku mõju kohalikele liikidele ja elurikkusele, sh invasiivse võõrliigina levimise võimalust.

-Vesiviljelustegevusest tuleneva mereprügi tekke piiramine.

-Taastuvate energiaallikate kasutamise ja suurema energiatõhususe edendamine.

-Vesiviljelustegevuse keskkonnajalajälge minimeerivate jäätmekäitlussüsteemide rakendamine.

-Ringmajandusel põhineva lähenemisviisi (sh jäätmekasutuse) rakendamine.

-Mahepõllumajandusliku vesiviljeluse 40 ja muude selliste väiksema keskkonnamõjuga vesiviljelussüsteemide väljatöötamise edendamine, nagu näiteks energiatõhusad ringlusega vesiviljelussüsteemid 41 ja lõimitud multitroofsed vesiviljelussüsteemid, samuti mitmekesistamine madalamal troofilisel tasandil olevate liikide (limused 42 ja muud veeselgrootud, vetikad ja taimtoidulised kalad) kasutuselevõtu suunas.

-Ökosüsteemiteenuseid pakkuvate vesiviljeluse vormide, sh tiigi-, märgala- ja riimveepõhise vesiviljeluse edendamine ja neile väärtuse andmine 43 .

-Veeorganismide geneetiliste ressursside säilitamise ja edendamise toetamine ning valikaretuse kasutamine vesiviljelusvarude loomiseks 44 .

2.2.2.Loomade heaolu

Rohkem tähelepanu tuleks pöörata kalade heaolule, ning mitte ainult seepärast, et avalik huvi – ja nõudlus – kõrge heaolutasemega kaladelt saadud toodete järele on suurenenud. Kalade kasvatamine heades tingimustes on vesiviljelussektorile tänu väiksematele kuludele ja kvaliteetsematele toodetele ka majanduslikult kasulik. ELi loomade heaolu käsitlevad õigusaktid 45 sisaldavad tehistingimustes kasvatatavate kalade pidamise, transpordi ja hukkamise üldnõudeid. Ning ELi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevas määruses 46 on sätestatud konkreetsemad nõuded, näiteks maksimaalsed loomkoormuse tasemed, kunstliku valguse ja hapniku kasutamise piirangud jne. Kalade heaolu parandamiseks on vaja täiendavaid meetmeid, mille puhul keskendutakse järgmisele:

-kasvatamisel, transpordil ja surmamisel kalade heaoluga seotud hea tava väljatöötamine;

-kalade heaolu ühtsete, valideeritud, liigispetsiifiliste ja kontrollitavate näitajate kehtestamine kogu tootmisahela ulatuses (sh transportimisel ja hukkamisel);

-täiendavad teadusuuringud ja innovatsioon, eelkõige seoses liigispetsiifiliste heaoluparameetritega (sh toitumisvajadused eri kasvatussüsteemides) ning

-kalade heaolu alaste teadmiste ja oskuste jagamine vesiviljelustootjatele ning teistele ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud tehistingimustes peetavate eluskaladega.

2.3.Ühiskondliku heakskiidu ja tarbijate teavitamise tagamine

ELi vesiviljeluse ja selle konkurentsivõime kasv tuginevad suuresti ühiskondlikul heakskiidul ning vesiviljelustegevuse ja ELi vesiviljelustoodete eeliste ning väärtuste tunnustamisel. Heakskiidu saavutamisel on eriti olulised kolm tegurit: ELi vesiviljeluse alane teabevahetus, ELi vesiviljeluse lõimimine kohalikesse kogukondadesse ning andmete kogumine ja seire.

2.3.1.ELi vesiviljeluse alane teabevahetus

 

Ülimalt oluline on tagada täpsema teabe olemasolu vesiviljelustegevuse elluviimise kohta ja selle tegevuse läbipaistvus. Kohalike sidusrühmade negatiivne hoiak vesiviljelustegevuse suhtes, eelkõige selle mõju suhtes keskkonnale ja muud liiki majandustegevusele takistab sageli uute vesiviljelusrajatiste loomist. Teisalt on vesiviljelusest saadav kasu (näiteks töökohtade loomine äärealadel, kasu vähese süsinikdioksiidiheitega toiduallikana või ökosüsteemiteenuste osutamine) üldsusele enamjaolt teadmata.

Teave on samuti väga tähtis selleks, et vastata tarbijate kasvavale nõudlusele kestlike toodete järele 47 . On oluline, et tarbijad oleksid ELi tootjate jõupingutustest teadlikumad, et ELi tootmine saaks kasu kõrgetest kestlikkuse ja kvaliteedistandarditest. See aitab muuta ELi vesiviljelustooted konkurentsivõimelisemaks ja samuti tagada neile samad võimalused kui teistele vesiviljelustoodetele, mis ei pruugi olla sama kestlikud ja kvaliteetsed. Lõpetuseks on teabevahetus oluline selleks, et ära kasutada mitmekesisema vesiviljeluse potentsiaali ja seeläbi aidata lahendada Euroopa rohelises kokkuleppes esile tõstetud küsimusi. Need küsimused hõlmavad väiksema keskkonnajalajäljega vesiviljelustoodete, eelkõige madalamal troofilisel tasandil asuvate alakasutatud liiki kuuluvate vetikate, karpide ja muude veeselgrootute ning taimtoiduliste kaladega seotud teadmiste ja nende tarbimise suurendamist.

Et parandada ELi vesiviljelustootmise alase teabe kättesaadavust tarbijate ja üldsuse jaoks, on vaja eri vahendeid, eelkõige järgmist:

-märgistamis- 48 ja turustamisstandardid 49 (komisjon töötab kalandustoodete kehtivate turustamisstandardite läbivaatamise nimel ja hindab võimalust määratleda standardid vesiviljelustoodete jaoks);

-jaemüüjaid kaasavad teavituskampaaniad ELi vesiviljelussektori ja -tootmise kohta;

-teadusliku aluse selgitamine arutelus vesiviljelustegevuse mõju üle ELis;

-sektori ulatuslikum avamine üldsusele (vesiviljelusettevõtete avamine külastajatele, sh koolidele ja teistele haridusasutustele, täiendava teabe jagamine kasvatustingimuste kohta);

-ametiasutuste ning sektori tihe ja varajane koostöö sidusrühmadega, sh valitsusväliste organisatsioonidega;

-kaubamärkide ja kvaliteedimärgiste (mille üle teostatakse asjakohast kontrolli, et tagada nende usaldusväärsus), sh geograafiliste tähiste kasutamise edendamine, mille alla kuuluvad ka kestlikkuse küsimused, ning

-ELi vesiviljeluse kui lühikesel toiduahelal põhineva, „kohalikku ja värsket“ toodangut pakkuva sektori väärtuse edendamine.

2.3.2.Lõimimine kohalikesse kogukondadesse 

Sarnaselt igale muule tegevusele vajab ka vesiviljeluse laiendamine ühiskondlikku heakskiitu (nö „ühiskondlikku tegevusluba“). Nagu eespool mainitud, püsib teatud sidusrühmade seas vesiviljelustegevuse suhtes negatiivne hoiak. Niisuguse hoiaku peamiseks põhjuseks on mure selle pärast, millist mõju avaldab vesiviljelus keskkonnale või mil määral see on vastuolus muu majandustegevusega, nagu kalandus või turism. Nende probleemide lahendamiseks on oluline i) tagada läbipaistvus ja kohalike sidusrühmade varajane kaasamine vesiviljelustegevuse kavandamisse ning ii) saavutada koostoime olemasolevate tegevusvaldkondadega (nt kalandus, turism, töötlev tööstus) ja kaitsealadega. Lisaks on suur potentsiaal kohalike väärtusahelate ja lühikeste tarneahelate loomisel, mis peaks kaasa aitama keskkonnahoidlikule ning majanduslikult ja sotsiaalselt kestlikule toidutootmisele. Kalanduse kohalike tegevusrühmade tegevusest 50 ja mõnes liikmesriigis EMKFist rahastatavatest projektidest saadud kogemusest nähtub mitmel juhul hea tava kasutamine selles valdkonnas.

2.3.3.Andmed ja seire

Vesiviljelustegevuse asjakohase kavandamise tagamiseks on vaja koguda täpseid andmeid. Lisaks on täpsed andmed vajalikud ELi vesiviljelussektori ühiskondliku, majandusliku ja keskkonnatoime hindamiseks ja seireks. Läbipaistvus ja andmete esitamine on olulised ka tarbija ning teiste sektori sidusrühmade usalduse säilitamiseks. ELi ja liikmesriikide eri õigusaktides on sätestatud suur hulk sektoriga seotud aruandluskohustusi. Ent peamiselt kogutakse sotsiaal-majanduslikke andmeid merevesiviljeluse ja loomatervise kohta ning vesiviljelusele omaste keskkonnanäitajate kohta esitatakse vaid piiratud andmeid 51 . Seepärast tuleb aruandluskohustusi paremini koordineerida ning ühtlustada eri talitustes kasutatavat aruandluskorda. Samuti tuleb ELi liikmesriikidele anda struktureeritud juhiseid andmete vastuvõtmise ja esitamise kohta. Andmete esitamise nõue peaks kehtima ka keskkonnanäitajate puhul ja see peaks hõlmama ka muud vesiviljelustootmist peale merevesiviljeluse 52 .

2.4.Teadmiste ja innovatsiooni edendamine

Teadmised ja innovatsioon (sh digitehnoloogia kasutamine) on käesoleva teatise kohaselt ELi vesiviljelussektorile seatud muude eesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega. Need on eriti olulised vesiviljeluse vastupanu- ja konkurentsivõime suurendamiseks ning selles sektoris rohepöörde tagamiseks.

Tulevane ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ pakub olulist võimalust selles valdkonnas edasi liikumiseks. Kestliku vesiviljeluse alased teadusuuringud ja innovatsioon on programmi „Euroopa horisont“ oluline prioriteet. Vaja on vesiviljeluse alaseid otsustavaid meetmeid selle tagamiseks, et teadusuuringute ja innovatsiooni puhul i) reageeritakse kiiremini sektori praegustele ja tulevastele probleemidele ning võimalustele, ii) hoitakse ära jõupingutuste dubleerimist ning iii) saavutatakse koostoime. Täiendavaid jõupingutusi on vaja eelkõige järgmistes valdkondades.

-Niisuguse koostööraamistiku loomine, mis toob kokku avaliku sektori asutused, tööstusharu esindajad, teadlased ja haridustöötajad nii riiklikul kui ka piirkondlikul/kohalikul tasandil. See raamistik peaks hõlmama kestliku vesiviljeluse innovatsiooniklastrite loomist 53 .

-Teadusuuringute ja innovatsiooni tugevate külgede arendamise edendamine ning nende sobitamine kõigis liikmesriikides ja piirkondades. See peaks hõlmama aruka spetsialiseerumise strateegiaid, mille eesmärk on terviklike väärtusahelate loomine kogu ELis.

-Sektori lõppkasutajate ja üldsuse seas teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste tõhusa levitamise edendamine, samuti tulemuste rakendamine, sh ELi rahastatud projektide tulemuste tõhusa levitamise ja kasutamise kavade kehtestamise ning rakendamise hoolika järelevalve kaudu.

-Teadusprojektide vahelise täiendavuse ja koostoime edendamine.

-Selge ülevaate andmine kättesaadavatest ELi rahalistest vahenditest, et hõlbustada ELi vahendite kasutamist vesiviljelussektori teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks.

Innovatsioon vesiviljelussektoris nõuab innovaatilistesse lahendustesse tehtavate investeeringute edendamist. Investorid astuvad innovaatilisse tehnoloogiasse investeerimisel sageli tundmatule alale. ELi algatusega BlueInvest (millega edendatakse ka vesiviljeluse valdkonna innovatsiooni) jätkatakse investorite ja ettevõtjate kokkutoomist. EMKVFi ja programmi „InvestEU“ toetusel luuakse rahastamisvahend, mis ühtlasi aitab toetada investeeringute tegemist kestlikku vesiviljelustegevusesse ja -tehnoloogiasse. ELi liikmesriigid saavad kasutada ka tulevase EMKVFi rahalisi vahendeid, et toetada investeeringute tegemist ELi vesiviljelussektori innovaatilistesse lahendustesse.

Innovaatiline vesiviljelussektor vajab ka asjakohaste oskuste arendamist. Selle saavutamiseks tuleb edendada vesiviljelusele spetsialiseeritud õppekavu ja teadmisi (nt kaladele spetsialiseeritud veterinaarõpe ning vesiviljelusettevõtjate koolitamine kalatervise valdkonnas), samuti põllumajandustootjate elukestvat õpet seoses vesiviljelussektoris rakendatavate innovaatiliste lähenemisviisidega.

3.KOKKUVÕTE

ELi kestlikul vesiviljelusel võib olla tähtis osa avalike hüvede pakkumisel. Need avalikud hüved on muu hulgas i) täisväärtuslik ja tervislik toit, millel on piiratud keskkonnajalajälg, ii) ranniku- ja maakogukondade majandusareng ning töövõimalused, iii) saaste vähendamine, iv) ökosüsteemide ja elurikkuse säilitamine ning v) panus kliimamuutustega võitlemisse. Käesoleva teatisega rajatakse teed sellele, et ELi vesiviljelusest saaks sektor, mida hakatakse käsitama vastupanuvõime ja konkurentsivõime mõõdupuuna ning kestlikkuse ja kvaliteedi üleilmse standardina. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad nende suuniste ja käesoleva teatise lisas soovitatud meetmete rakendamist toetama kõik asjaomased osalejad (sh ELi liikmesriigid, ELi vesiviljelussektor ja teised sidusrühmad, näiteks valitsusvälised organisatsioonid). Komisjon kutsub ELi liikmesriike üles tagama nende suuniste ja meetmete rakendamiseks asjakohased vahendid.

Suuniste rakendamisel on samuti oluline toetada vesiviljelussektori kestlikku üleminekut, mistõttu tuleb tagada riiklike vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine ning meelitada ligi erasektori investeeringuid. Käesoleva teatise lisas on esitatud soovitused meetmete kohta, mida tuleks selle saavutamiseks võtta. Eelkõige kutsub komisjon ELi liikmesriike üles võtma arvesse nendes suunistes sätestatud prioriteete, et toetada sektorit ELi ja riiklike vahendite kaudu.

Selleks, et toetada suuniste rakendamist kõigis sidusrühmades, loob komisjon ELi vesiviljeluse toetusmehhanismi. See mehhanism on vahend, mille abil saavad komisjon, ELi liikmesriigid, sektor ja teised sidusrühmad välja töötada täiendavaid juhiseid ning tugevdada parimat tava käesolevas teatises käsitletud valdkondades. Toetusmehhanism aitab ühtlasi neid juhiseid ja sellist parimat tava ellu rakendada. See mehhanism peaks sisaldama veebiplatvormi koos kõigile sidusrühmadele ligipääsetava teadmusbaasiga (nt juhend ELi rahastamisvõimaluste kohta ja selles sektoris ELi rahastatud projektide andmebaas).

Komisjon kutsub ELi liikmesriike üles aktiivselt edendama käesolevas teatises esitatud eesmärke ja põhimõtteid, eelkõige vajadust arendada vesiviljelust kestlikul ja keskkonda austaval viisil i) mere vesikonna strateegiate, ii) kahepoolsete lepingute ning iii) rahvusvahelistel foorumitel (nt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)) osalemise kontekstis.

Komisjon hindab hiljemalt neli aastat pärast käesoleva teatise avaldamist i) lisas soovitatud meetmete väljatöötamisel tehtud edusamme ja ii) meetmete tõhusust nendes uutes strateegilistes suunistes sätestatud eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel, võimalusega neid meetmeid vastavalt kohandada. Hiljemalt 2029. aastaks viiakse läbi uute strateegiliste suuniste hindamine, mille käigus hinnatakse suuniste tulemuslikkust ja tõhusust, sidusust, asjakohasust ning ELi lisaväärtust, et luua tõenditepagas ja toetada pärast 2030. aastat astutavate järgmiste sammude kohta otsuse tegemist.

(1)

Strateegia „Talust taldrikule“ kohaselt võtab komisjon „meetmeid, et vähendada 2030. aastaks põllumajandusloomadel ja vesiviljeluses kasutamiseks ette nähtud antimikroobikumide kogumüüki ELis 50 %“.

(2)

Strateegia „Talust taldrikule“ aitab „saavutada eesmärki, mille kohaselt haritaks 2030. aastaks vähemalt 25 % ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult, ning suurendada märkimisväärselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse osakaalu“.

(3)

Määrus (EL) nr 1380/2013.

(4)

ELi vesiviljelussektori majandustulemusi käsitlev kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee tehtud üksikasjalik analüüs. Nimetatud komitee tegevusega saab tutvuda aadressil https://stecf.jrc.ec.europa.eu/reports/economic .

(5)

Seoses ELi kalandus- ja vesiviljelustoodete ekspordiga oli Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) koostatud, ELi kalaturgu käsitleva 2020. aasta aruande kohaselt kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul omavarustatuse määr 2018. aastal ligikaudu 42 %. Omavarustatuse all mõistetakse ELi liikmesriikide suutlikkust rahuldada nõudlust omatoodangust ja seda saab arvutada liidu toodangu osakaaluna liidu tarbimisest.

(6)

COM(2013) 229 final, 29.4.2013.

(7)

Poliitilise kokkuleppe kohane EMKVFi käsitleva määruse ettepaneku tekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil: https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/PECH/DV/2021/02-22/EMFAF_consolidated_clean_EN.pdf . See tekst tuleb veel õiguskeeleliselt läbi vaadata ning Euroopa Parlamendis ja nõukogus lõplikult vastu võtta.

(8)

Vastavalt EMKVFi määruse (poliitilise kokkuleppe kohane tekst, vt joonealune märkus 7) artiklile 23 peab EMKVFist saadav vesiviljeluse toetus olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega.

(9)

ELis tugineb karpide tootmine peamiselt limustel, eelkõige rannakarpidel, austritel ja merekarpidel. Limusekasvatus on ELis peamiselt traditsiooniline, perepõhine ja tööjõumahukas vesiviljelustegevus, mis on täielikult lõimitud kohaliku maastikuga.

(10)

 Magevee-vesiviljelus on eriti sobiv vahend kestliku toidu tootmiseks raskesti ligipääsetavates piirkondades ja pakub lisaks väga vajalikke töökohti. ELi peamised mageveeliigid on muu hulgas karpkala, vikerforell ja üha enam levivate liikidena näiteks angersäga ning harilik koha. Maasse kaevatud tiigid on jätkuvalt kõige laialdasemalt kasutatavad tootmisrajatised, kuid rohkelt kasutatakse ka kanaleid ja teisi voolava veega süsteeme, puure, aedikuid ja akvaariume. Mõned magevee-vesiviljeluse vormid (eelkõige tiigipõhine vesiviljelus) võivad hea haldamise korral pakkuda ökosüsteemiteenuseid ning on sageli seotud kultuuri ja traditsioonidega. Vee taaskasutussüsteeme (ringlusega vesiviljelussüsteeme) kasutatakse vähem, sest need vajavad suuri investeeringuid, kuid tõenäoliselt nende osatähtsus suureneb tulevikus tänu nende selgetele eelistele.

(11)

Strateegia „Talust taldrikule“ kohaselt kehtestab komisjon „sihipärase toetuse vetikatööstusele, kuna vetikatest peaks saama oluline alternatiivse valgu allikas kestliku toidusüsteemi ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse tagamiseks“.

(12)

Avalik konsultatsioon viidi läbi 2020. aasta juulist oktoobrini. Neis uutes strateegilistes suunistes võetakse samuti arvesse avatud koordinatsiooni meetodi vahehindamise tulemusi (vt komisjoni talituste töödokument https://ec.europa.eu/fisheries/sites/fisheries/files/docs/swd-2020-6_en.pdf ), avatud koordinatsiooni meetodi raames vahetatud kogemusi ja ELi rahastatud projektide tulemusi.

(13)

 Euroopa Parlamendi 12. juuni 2018. aasta resolutsioon jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa vesiviljelussektori suunas liikumise kohta: praegune olukord ja tulevased väljakutsed (2017/2118(INI)).

(14)

Vt joonealune märkus 12.

(15)

Täiendav teave ELi magevee-vesiviljeluse kohta on esitatud EUMOFA uuringus ( https://www.eumofa.eu/documents/20178/442176/Freshwater+aquaculture+in+the+EU.pdf ) ja riigiprofiilides ( https://www.eumofa.eu/documents/20178/442176/Country+profiles.pdf ). 

(16)

 Põud võib ohustada mageveekasvanduste elujõulisust, sest need kasvandused ei saa erinevalt põllumajandusettevõtetest alati arvestada sellistes olukordades makstavate hüvitistega.

(17)

Direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik.

(18)

Käesolevates suunistes mõistetakse „avamere vesiviljeluse“ all vesiviljelust rannikust > 2 km kaugusel või nägemisulatusest väljaspool, > 50 m sügavuses vees, kus lainekõrgus on 5 m või suurem, ookeanilainete, muutlike tuulte ja tugevate ookeanihoovustega tuulistes kohtades (avameri, nt ≥ 180° avatud), kus on vajalik kaugjuhtimine ja automatiseeritud söötmine ning kus võib olla vajalik käitussüsteemide kaugseire (määratletud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2010. aasta seminari „Expanding mariculture further offshore. Technical, spatial and governance challenges“ („Meriviljeluse laiendamine kaugemale avamerele – tehnilised, planeerimisega seotud ja haldusalased probleemid“) kontekstis).

(19)

Limuste puhul on kvaliteetse vee kättesaadavus väga oluline, sest vette võivad koguneda kahjulikud ained, mis võivad seada ohtu limuste elujõulisuse ja sanitaarkvaliteedi. Karpidele hea veekvaliteedi tagamiseks on olemas kehtivad ELi õigusaktid.

(20)

 Vesiviljeluse puhul mõistetakse keskkonna taluvuse all kasvatatava liigi maksimaalset toetatavat biomassi, mille puhul ei ületata maksimaalset lubatud mõju kasvatatavatele varudele ja nende keskkonnale.

(21)

Kohaldatavad loomatervise alased õigusaktid on muu hulgas määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta (loomatervise määrus), mida kohaldatakse alates 21. aprillist 2021, ning kehtiv veterinaarravimeid ja ravimsööta käsitlev õigusraamistik (direktiiv 2001/82/EÜ, määrus (EÜ) nr 726/2004 ja direktiiv 90/167/EMÜ), mis asendatakse veterinaarravimeid käsitleva määrusega (EL) 2019/6 ja ravimsööta käsitleva määrusega (EL) 2019/4 , mida kohaldatakse alates 28. jaanuarist 2022.

(22)

Eriti kehtib see limusekasvatuse puhul. Viimastel aastatel on täheldatud patogeenidega seotud surmajuhtumite arvu kasvu, mis mõjutab tõsiselt limusekasvanduste kestlikkust. Limusekasvatust ohustavad ka kahjulikud veeõitsengud, merereostus ja kliimamuutuste mõju.

(23)

Uus veterinaarravimeid käsitlev määrus (EL) 2019/6 aitab suurendada vesiviljeluses kasutatavate veterinaarravimite kättesaadavust ja ajendab edendama innovatsiooni.

(24)

Vaja on uusi teadmisi ja innovaatilisi meetodeid, et tegeleda selliste karpe mõjutavate haigusetekitajatega nagu noroviirus.

(25)

24. veebruaril 2021 võeti vastu uus kliimamuutustega kohanemise ELi strateegia.

(26)

ELi rahastatavad projektid on tugevdanud teadmistepagasit kliimamuutustega kohanemise mõjusate meetmete väljatöötamisel eri poliitikasektorites, sealhulgas vesiviljeluses. Paljud nende projektide tulemused ja muu kasulik teave on üldsusele kättesaadavad veebiplatvormil Climate-ADAPT. Climate-ADAPT on kliimamuutustega kohanemise ühtne kontaktpunkt, mille on ühiselt loonud Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA). Merendus- ja kalandussektori teave on kättesaadav aadressil https://climate-adapt.eea.europa.eu/eu-adaptation-policy/sector-policies/marine-and-fisheries .

(27)

Strateegias „Talust taldrikule“ on viidatud kliimapakti kohasele ELi uuele süsinikdioksiidi sidumisel põhineva majandamise algatusele ja õigusraamistikule, mille komisjon töötab välja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimiseks. Selles kontekstis tuleks arvesse võtta süsinikdioksiidi kogumise teenuseid pakkuvat vesiviljelust, et stimuleerida vajalikul määral sellist liiki vesiviljeluse arendamist. Vesiviljeluse edendamist koos kliimamuutuste leevendamise teenustega tuleks samuti kaaluda Pariisi kliimakokkuleppe alusel riiklikult kindlaks määratud panuse kontekstis.

(28)

Tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustuskavade toetamine on EMKFi alusel kohustuslik. Uue EMKVFi puhul jäävad tootmis- ja turustuskavad jätkuvalt rahastamiskõlblikuks, kuid toetus on vabatahtlik.

(29)

Praegu on olemas 32 tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni ja nende hulgas ei ole rahvusvahelisi organisatsioone. Vt https://ec.europa.eu/fisheries/sites/fisheries/files/list-of-recognised-producer-organisations-and-associations-of-producer-organisations.pdf . Tootjatel on organiseerumiseks teisi võimalusi, mis ei ole ühise turukorralduse määruse alusel tunnustatud (nt tootjate ühenduse loomine kvaliteedimärgise alusel).

(30)

 Vt https://ec.europa.eu/fisheries/sites/fisheries/files/docs/body/guidance-document-on-implementation-of-professional-organisations_et.pdf .

(31)

Vt nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009.

(32)

COM(2018) 368 final.

(33)

Vt määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta. Strateegias „Talust taldrikule“ on sätestatud, et komisjon „tugevdab sellega geograafilisi tähiseid käsitlevat õigusraamistikku ja lisab vajaduse korral konkreetsed kestlikkuse kriteeriumid“.

(34)

Tulevases nullsaaste saavutamise tegevuskavas tugevdatakse veereostuse vastaseid meetmeid.

(35)

Muude valdkondade seas kohaldatakse ka vesiviljeluse suhtes eelkõige järgmisi õigusakte: vee raamdirektiiv (direktiiv 2000/60/EÜ), merestrateegia raamdirektiiv (direktiiv 2008/56/EÜ), otsus hea keskkonnaseisundi kohta (otsus 2017/848/EÜ), veemajanduskavad, linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv (direktiiv 2009/147/EÜ ja direktiiv 92/43/EMÜ), tööstusheidete direktiiv (direktiiv 2010/75/EL), määrus, milles käsitletakse võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamist vesiviljeluses (määrus (EÜ) nr 708/2007), ja looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike käsitlev määrus (määrus (EL) 1143/2014), keskkonnamõju hindamise direktiiv (direktiiv 2011/92/EL) ning strateegilise mõju hindamise direktiiv (direktiiv 2001/42/EÜ). Lisaks edendatakse konkreetsete mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevate õigusaktidega sertifitseerimise ja märgistamise kaudu vesiviljelust, mis vastab keskkonnamõju ja loomade heaolu käsitlevatele rangematele tootmisnõuetele, samuti väliste sisendite piiratud ja reguleeritud kasutamist.

(36)

Vt komisjoni talituste töödokument veepoliitika raamdirektiivi ja merestrateegia raamdirektiivi kohaldamise kohta vesiviljelusele ( https://ec.europa.eu/fisheries/sites/fisheries/files/docs/body/swd-2016-178_et.pdf ) ning vesiviljeluse ja Natura 2000 suunised ( https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/Aqua-N2000%20guide.pdf ).

(37)

Nt Euroopa Kohtu otsus Weseri jõge käsitlevas kohtuasjas (kohtuasi C-461/13, Bund vs. Saksamaa, EKL 2015, lk I-433) veepoliitika raamdirektiivi tõlgendamise kohta.

(38)

Avatud koordinatsiooni meetodi vahehindamise tulemuste kohaselt ei ole komisjoni suunised vesiviljelussektoris ELi õiguse kohaldamise kohta kõigile asjaomastele osalejatele piisavalt teada. Eelkõige väidavad magevee-vesiviljelusega tegelevad tootjad, et alati ei ole hästi arusaadav, kuidas rakendada tootmisnõudeid Natura 2000 aladel, ja et veepoliitika raamdirektiivi nõuete rakendamine on keeruline.

(39)

 Kohaldatavad õigusaktid on ametliku kontrolli määrus (EL) 2017/625 ja veepoliitika raamdirektiiv. Ametliku kontrolli määruse nõuete kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused ellu viima ametliku kontrolli ulatuslikku kava, mille alusel teostatakse elusate karpide seiret nende püügivetes. Selle kava tulemusi kasutatakse selleks, et kindlaks määrata, kas ala peaks sõltuvalt mikrobioloogiliste ja keemiliste saasteainete, sh mereliste biotoksiinide tasemest olema püügiks avatud või suletud. Teisalt on veepoliitika raamdirektiivis nõutud, et liikmesriikide pädevad asutused peavad tagama limuste tootmiseks kasutatavate vete erikaitse. ELi limusekasvatajad on kaevanud, et liikmesriigid ei rakenda veepoliitika raamdirektiivi limusekasvatuse puhul nõuetekohaselt.

(40)

Vt joonealune märkus 2. Komisjon võttis 25. märtsil 2021 vastu mahepõllumajandusliku tootmise arendamise uue tegevuskava, millega nähakse muu hulgas ette meetmed ELi mahepõllumajandusliku vesiviljeluse edendamiseks (COM(2021) 141 final).

(41)

Ringlusega vesiviljelussüsteemid on tootmissüsteemid, millega tagatakse kaladele täielikult kontrollitud keskkond, vähene veekasutus, täielik tauditõrje, tõhus maakasutus, optimaalsed söötmisstrateegiad ja turu lähedus. Vaatamata ringlusega vesiviljelussüsteemide olulisele potentsiaalile tundub see tehnoloogia praegu olevat kasumlik ainult nišiturgudel müüdavate suure väärtusega toodete (nt lõhe, makrell ja angerjas) puhul. Ringlusega vesiviljelussüsteemide puhul seistakse endiselt silmitsi mitme probleemiga: vajadusega suurte investeeringute järele, tehnoloogia ulatusliku kasutamisega, vajadusega tehniliste oskustöötajate järele, suure energiatarbega ja toote maitsega seotud probleemidega. Ent tehnoloogia areng võib praegused probleemid peagi lahendada. Vt EUMOFA aruanne „Recirculating Aquaculture Systems“ („Ringlusega vesiviljelussüsteemid“) aadressil https://www.eumofa.eu/documents/20178/84590/RAS+in+the+EU.pdf .

(42)

 Limused on filtreerijad ja ei vaja söötmist. Nad on keskkonnale ka mitmel muul viisil kasulikud, nt parandavad veesambast tahkete osakeste, liigsete toitainete, orgaanilise materjali, viiruste ja bakterite eemaldamisega veekvaliteeti ja vee selgust. Limuste elupaigad täidavad ökosüsteemi kriitilise tähtsusega funktsioone, pakkudes struktuure ja elupaika teistele liikidele, näiteks krabidele, ussidele ja noorkaladele, kes on toiduks kaladele ja teistele mereliikidele. Lisaks seovad limused keskkonnast lämmastikku, mis eemaldatakse loomade püügi käigus. Interregi rahastatud Läänemere sinise majanduskasvu algatuse raames tõendati lämmastiku eemaldamise võimet limuste liinikasvatuse puhul. Vt https://www.interreg-baltic.eu/news-detail/news/new-blue-growth-initiatives-for-the-baltic-sae-region.html .

(43)

Tiikidel ja märgaladel on oluline roll vee ja elurikkuse säilitamisel.

(44)

Valikaretuse aluseks on populatsioonide, liinide, perekondade või üksikisendite sihipärane valik, mille puhul lähtutakse soovitud tunnuste looduslikust (geneetilisest) varieeruvusest.

(45)

Vt nõukogu direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset, ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel. Strateegiaga „Talust taldrikule“ on ette nähtud loomade heaolu (sh loomade transporti ja hukkamist) käsitlevate kehtivate õigusaktide hindamine ja läbivaatamine 2023. aastal.

(46)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga. On võetud vastu mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitlev uus määrus (EL) 2018/848, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

(47)

 Seda nõudlust aitavad praegu enamjaolt rahuldada mahepõllumajanduslik tootmine ning vähesed (sageli kulukad) erastandardid ja sertifitseerimissüsteemid. Vastavalt ELi mahepõllumajanduslikku vesiviljelust käsitlevale EUMOFA aruandele on siiski vaja anda rohkem teavet mahepõllumajandusliku vesiviljeluse kohta ELis (vt https://www.eumofa.eu/documents/20178/84590/Study+report_organic+aquaculture.pdf ).

(48)

Ühise turukorralduse määrusega on tarbijale esitatavale teabele kehtestatud teatavad kohustuslikud nõuded. Selle määrusega ei ole aga nõutud vesiviljelustoodete tootmismeetodi täpsustamist lõpptoote puhul. Kohustuslik on märkida vaid, et toode on „kasvatatud“. Konkreetsete tootmismeetoditega seostatakse ainult mahepõllumajanduslikud vesiviljelustooted. Samuti ei ole ühise turukorralduse määruses nõutud teabe esitamist töödeldud vesiviljelustoote päritolu kohta.

(49)

Ühise turukorralduse määrusega on kehtestatud ühised turustamisstandardid, millele kalandustooted peavad vastama, et neid saaks ELis turustada inimtoiduna. Kehtivad standardid ei hõlma aga vesiviljelustooteid. Strateegiaga „Talust taldrikule“ on ette nähtud turustamisstandardite (sh kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamisstandardite) läbivaatamine.

(50)

FARNET (kalanduspiirkondade võrgustik) on juba välja töötanud juhised vesiviljeluse lõimimiseks kohalikesse kogukondadesse ( https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/cms/farnet2/library/guide/integrating-aquaculture-within-local-communities_et ), samuti juhised ringmajanduse kohta kalandus- ja vesiviljeluspiirkondades ( https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/cms/farnet2/library/farnet-guide-17-circular-economy-fisheries-and-aquaculture-areas_et ).

(51)

ELi keskkonnaalastes õigusaktides on nõutud teabe esitamist veeökosüsteemide seisundi ja veekvaliteedi kohta, kuid nendega ei ole ette nähtud vesiviljelustegevusega seotud spetsiifilisi aruandluskohustusi.

(52)

Vastavalt komisjoni ettepanekule ELi uue, andmekogumise raamistikust lähtuva mitmeaastase andmekogumisprogrammi kohta (kohaldatav alates 2022. aastast) koguvad liikmesriigid sotsiaal-majanduslikke andmeid magevee-vesiviljeluse kohta, kui selle sektori toodang ületab teatava künnise (1 % ELi tootmismahust või 10 % siseriiklikust tootmismahust).

(53)

Klastrid ühendavad VKEsid innovaatiliste osalejate, näiteks ülikoolidega. Sellega edendatakse suurema arvu töökohtade loomist ning võidakse aidata registreerida rohkem rahvusvahelisi kaubamärke ja patente.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.5.2021

COM(2021) 236 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilised suunised aastateks 2021–2030

{SWD(2021) 102 final}

2.1. VASTUPANU- JA KONKURENTSIVÕIME SUURENDAMINE
Valdkond	Komisjon	ELi liikmesriigid	Vesiviljeluse nõuandekomisjon
2.1.1. Ruum ja vesi	·Koostada mere-, 1 magevee- ja maismaavesiviljeluse jaoks üksikasjalikum juhenddokument, milles käsitletakse ruumilist planeerimist ja juurdepääsu veele. ·Pakkuda ELi liikmesriikide haldusasutustele asjaomase juhendi rakendamisel tehnilist tuge ning võimaldada ELi liikmesriikidel kasutada selleks otstarbeks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) saadavat toetust. ·Jälgida mereala ruumilise planeerimise direktiivi rakendamist ja koordineerida hea tava vahetamist maismaaruumi planeerimise valdkonnas.	·Määrata vesiviljeluseks sobivad piirkonnad vastavalt käesolevas teatises ja tulevastes suunistes kirjeldatud põhimõtetele.
2.1.2. Õigus- ja haldusraamistik	·Konsolideerida haldusmenetluste hea tava juhenddokument. ·Pakkuda ELi liikmesriikide haldusasutustele tehnilist tuge nende õigus- ja haldussüsteemide läbivaatamisel ja täiustamisel lähtuvalt asjaomasest heast tavast ning võimaldada ELi liikmesriikidel kasutada selleks otstarbeks EMKFist saadavat toetust.	·Vajaduse korral vaadata läbi vesiviljelusega seotud õigus- ja haldussüsteem lähtuvalt käesolevas teatises kehtestatud põhimõtetest ja komisjoni konsolideeritud tulevastest suunistest ning võtta seejuures arvesse VKEde erivajadusi. ·Luua üks riiklik üksus, kuhu on koondatud vesiviljelusega tegelevad riiklikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused. Kaasata sellesse üksusesse asjaomased sidusrühmad.
2.1.3. Loomade tervis ja rahvatervis	·Kaardistada hea kasvatustava, eelkõige seoses „keskkonna mitmekesistamise“, „funktsionaalse sööda“ kasutamise ja valikaretusega. Korraldada selle tava alaseid koolitusi. Neid koolitusi võiks toetada liidu rahalistest vahenditest. ·Uurida, kuidas parandada üldsuse juurdepääsu ravimitega seotud keskkonnariski hindamise peamistele tulemustele ja ravimite asjaomaseid toksikoloogilisi piirmäärasid käsitlevale teabele ning järgida samal ajal konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju. Kaaluda – koostöös Euroopa Ravimiameti ja liikmesriikidega – vesiviljeluses kasutatavate ravimitega seotud keskkonnariski hindamise suuniste (sh asjakohastel juhtudel riskihindamismeetmeid käsitlevate soovituste) väljatöötamist. ·Korraldada seminare, kus osalevad kõik karpide noroviiruse küsimusega seotud Euroopa sidusrühmad (tööstus, akadeemilised ringkonnad, teadlased, valitsussektor ja poliitikakujundajad), et arutada võimalikke lahendusi. ·Pakkuda pädevatele asutustele taudide seire ja neist teavitamise alaseid koolitusi (sh algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ raames), milles käsitletakse määruse (EL) 2016/429 alusel loetletud ja esilekerkivaid taude ning teisi asjakohaseid loomatervise küsimusi. ·Toetada ja edendada loomatervise (sh karpide haiguste) alaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni lähtuvalt alalise põllumajandusuuringute komitee kindlaks määratud prioriteetidest 2 .	·Pakkuda pädevatele asutustele taudide seire ja neist teavitamise alaseid koolitusi (sh algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ raames), milles käsitletakse määruse (EL) 2016/429 alusel loetletud ja esilekerkivaid taude ning teisi asjakohaseid loomatervise küsimusi. ·Toetada ja edendada loomatervise (sh karpide haiguste) alaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni lähtuvalt alalise põllumajandusuuringute komitee kindlaks määratud prioriteetidest. ·Toetada vesiviljelustootjate teadmiste ja oskuste arendamist seoses hea kasvatustavaga.	·Töötada välja nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ ja määruses (EL) 2016/429 loetlemata veeloomataudide ohjeldamise hea tava. ·Toetada ja levitada vesiviljelustootjate seas komisjoni kindlaks määratud head kasvatustava. ·Tagada, et ELi vesiviljelustootjaid teavitatakse asjakohastest loomade tervise ja rahvatervise alastest teadusuuringutest ning innovatsioonist.
2.1.4. Kliimamuutustega kohanemine ja kliimamuutuste leevendamine	·Koostada juhenddokument kliimamuutustega kohanemise sektoripõhiste kavade ja strateegiate kohta 3 . ·Toetada vesiviljelussektoris kliimamuutuste leevendamist ja muu hulgas tagada asjakohane poliitikaraamistik ning võimaldada ELi rahaliste vahendite kasutamist.	·Toetada kliimamuutustega kohanemist võimaldavate sektoripõhiste riiklike, piirkondlike, rahvusvaheliste või mere vesikonna kavade väljatöötamist kooskõlas riiklike strateegiate ja kavadega ning Euroopa Standardikomitee (CEN) vastava standardiga. ·Toetada kliimamuutustega kohanemise ja vastupanuvõime alaste koolituste tegemist vesiviljelussektori töötajatele. ·Toetada kliimamuutuste leevendamist vesiviljelussektoris.	·Levitada vesiviljelussektoris kliimamuutustega kohanemise ja vastupanuvõime alaseid suuniseid. ·Edendada kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise meetmete rakendamist ELi vesiviljelustootjate seas.
2.1.5. Tootja- ja turuorganisatsioonid	·Korraldada asjaomastele avaliku sektori asutustele ja tööstusharu esindajatele seminare, et hõlbustada tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomist, tutvustada head tava ja edendada osalejate vahelist hea tava vahetamist. ·Jagada teavet ELis asuvate vesiviljelussektoris tegutsevate eri tootjaorganisatsioonide (sh rahvusvahelised organisatsioonid) ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohta, samuti nende organisatsioonide võetud meetmete kohta.	·Edendada sektori tootjate ja ettevõtjate seas tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomisest, samuti tootjaorganisatsioonide vahelisest rahvusvahelisest tegevusest saadavat kasu. Jätkata nende organisatsioonide, eelkõige nende tootmis- ja turustamiskavade toetamist, sh riiklike ja ELi rahaliste vahendite kaudu.	·Edendada vesiviljelustootjate seas tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomisest ning tootjaorganisatsioonide vahelisest rahvusvahelisest tegevusest saadavat kasu. Vajaduse korral toetada seda tegevust.
2.1.6. Kontrollimine		·Tagada vajalike vahendite olemasolu vesiviljelustoodete jälgitavuse tagamiseks püügist/saagikoristusest jaemüügini. ·Soodustada digivahendite ja tehisintellekti kasutamist vesiviljelustoodete jälgitavuse ning läbipaistvuse suurendamiseks kogu väärtusahela ulatuses.	·Soodustada digivahendite kasutamist jälgitavuse ja läbipaistvuse suurendamiseks vesiviljelussektoris.
2.1.7. Mitmekesistamine ja lisaväärtuse andmine	Seda saab toetada mitme soovitatud meetmega.	Seda saab toetada mitme soovitatud meetmega.	Seda saab toetada mitme soovitatud meetmega.
2.2. OSALEMINE ROHEPÖÖRDES
Valdkond	Komisjon	ELi liikmesriigid	Vesiviljeluse nõuandekomisjon
2.2.1. Keskkonnatoime	·Koostada vesiviljelussektori keskkonnatoime alane juhenddokument, mis hõlmab järgmist. (a)Suunised ELi õigusaktides sektori jaoks sätestatud õigusnõuete rakendamise, sh asjakohase kohtupraktika kohta 4 . (b)Keskkonnatoimet kajastavate keskkonnanäitajate ja vabatahtlike eesmärkide, sh võrdlusmeetodi kindlaksmääramine, et võimaldada teha kindlaks vesiviljelustootmise CO2-jalajälg ja mõju ökosüsteemidele. (c)Hea tava kaardistamine valitsuse ja vesiviljelussektori tasandil seoses kestliku sööda kasutamise, energiatõhususe, CO2-jalajälje vähendamise, põgenema pääsenud isendite arvu vähendamise, kemikaalide ja ravimite kasutamise, vesiviljelusaladel toitainetega seotud tasakaalu saavutamise, ringmajandusel põhineva lähenemisviisi ja jäätmekäitluse, röövloomade ohjeldamise 5 ning veeorganismide geneetiliste ressursside ja valikaretuse kasutamisega. (d)Vesiviljelussektori seire võrdlussüsteemi loomine, et hinnata edusamme ja hõlbustada teadlike otsuste tegemist ning pikaajalist planeerimist. Süsteem peaks sisaldama andmeid eespool nimetatud aspektide kohta. ·Toetada ELi vesiviljeluse keskkonnajalajälje edasiseks vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi. ·Toetada ELi vesiviljeluse mitmekesistamist sellist liiki vesiviljeluse suunas, millel on parem keskkonnatoime, tagada selle saavutamiseks muu hulgas asjakohase poliitikaraamistiku olemasolu ja võimaldada ELi vahendite kasutamist (sh selleks, et suurendada sellist liiki vesiviljeluse väärtust turul ja kogu väärtusahela ulatuses). ·Teha tööd selle nimel, et vähendada vesiviljeluse panust mereprügi tekitamisse, ning sel eesmärgil i) rakendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivi nõudeid, ii) toetada plastipõhiste vesiviljeluse püügivahendite asendamist kestlike lahendustega ja vesiviljelusalade kohandamist, et vähendada materjalikadu keskkonda, iii) tagada jäätmete liigiti kogumine ning iv) edendada innovatsiooni vesiviljelustoodete ja töödeldud vesiviljelustoodete pakendamisel. ·Toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et parandada sektori keskkonnatoimet.	·Edendada ja levitada komisjoni koostatud keskkonnatoime alaseid suuniseid vesiviljeluse valdkonnas pädevate asutuste seas ja vesiviljelussektoris (sh koolituste kaudu) ning toetada sektori jõupingutusi sellise tava järgimisel (sh ELi rahaliste vahendite abil). ·Tagada, et pädevad asutused lõimivad kõik keskkonnaaspektid vesiviljeluse planeerimise ja lubade andmise protsessi ning tagavad asjakohaste õigusaktide täieliku rakendamise ning nendele vastavuse. Need lõimitavad aspektid hõlmavad i) ülevaate koostamist liikide ja elupaikade tundlikkuse kohta vesiviljeluse survetegurite suhtes, ii) keskkonna taluvuse kindlakstegemist tegevuskohtades vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ning iii) tegevuskohtade ringluse ja haldamise kokkulepete ning kavade väljatöötamist, et vähendada toitainete ja orgaanilise aine heidet. ·Tagada kohaldatavate õigusaktide täieliku rakendamise kaudu sektori keskkonnatoime asjakohane seire ja aruandlus. Edendada vesiviljelussektoris keskkonnanäitajate seiret ja vastavat aruandlust. ·Toetada ELi vesiviljeluse keskkonnajalajälje edasiseks vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi. ·Toetada ELi vesiviljeluse mitmekesistamist sellist liiki vesiviljeluse suunas, millel on parem keskkonnatoime, ning tagada selle saavutamiseks muu hulgas asjakohase poliitikaraamistiku olemasolu ja ELi vahendite kasutamine (sh selleks, et suurendada sellist liiki vesiviljeluse väärtust turul ning kogu väärtusahela ulatuses). ·Teha tööd selle nimel, et vähendada vesiviljeluse panust mereprügi tekitamisse, ning sel eesmärgil i) rakendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivi nõudeid, ii) toetada plastipõhiste vesiviljeluse püügivahendite asendamist kestlike lahendustega ja vesiviljelusalade kohandamist, et vähendada materjalikadu keskkonda, iii) tagada jäätmete liigiti kogumine ning iv) edendada innovatsiooni vesiviljelustoodete ja töödeldud vesiviljelustoodete pakendamisel. ·Toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et parandada sektori keskkonnatoimet.	·Edendada vesiviljelussektoris keskkonnatoime alaste suuniste rakendamist. ·Edendada vesiviljelustegevusest tingitud mereprügi tekke ärahoidmist. ·Edendada vesiviljelussektoris keskkonnanäitajate seiret ja vastavat aruandlust. ·Tagada, et ELi vesiviljelustootjaid teavitatakse asjakohastest teadusuuringutest ja innovatsioonist, et parandada vesiviljelustegevuse keskkonnatoimet.
2.1.3. Loomade heaolu	·Aidata ELi liikmesriikidel, ELi vesiviljelussektoril, ELi teadusasutustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel välja töötada kalade heaolu alane hea tava eeskiri, mille puhul tuginetakse teadusuuringutele ja tõenditele ning milles käsitletakse püüki, transporti ja surmamist. Seda hea tava eeskirja tuleks laialdaselt levitada 6 . ·Toetada ELi liikmesriike ja ELi vesiviljelussektorit kalade heaolu ühtsete, valideeritud, liigispetsiifiliste ja kontrollitavate näitajate väljatöötamisel kogu tootmisahela ulatuses, sh transportimisel ja hukkamisel. Osa sellest toetusest peaks olema suunatud teadusuuringute toetamisele 7 . ·Toetada ja edendada loomade heaolu alaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni lähtuvalt alalise põllumajandusuuringute komitee kindlaks määratud prioriteetidest 8 .	·Toetada ja edendada loomade heaolu alaseid teadusuuringuid ning innovatsiooni lähtuvalt alalise põllumajandusuuringute komitee kindlaks määratud prioriteetidest. ·Toetada vesiviljelustootjate teadmiste ja oskuste arendamist seoses kalade heaoluga seotud hea tavaga.	·Toetada ja levitada vesiviljelustootjate seas kalade heaolu alast hea tava eeskirja. ·Tagada, et ELi vesiviljelustootjaid teavitatakse asjakohastest loomade heaolu alastest teadusuuringutest ja innovatsioonist.
2.3. ÜHISKONDLIKU HEAKSKIIDU JA TARBIJATE TEAVITAMISE TAGAMINE
Valdkond	Komisjon	ELi liikmesriigid	Vesiviljeluse nõuandekomisjon
2.3.1. ELi vesiviljeluse alane teabevahetus	·Koostada kasutajasõbralik teavik, milles selgitatakse nende õigusaktide sisu, mida vesiviljelussektor peab järgima. ·Viia läbi uuring, milles käsitletakse uusimat teaduslikku teavet ELi vesiviljeluse majandusliku, keskkonnaalase ja ühiskondliku (positiivse ja negatiivse) mõju kohta, et hõlbustada hästi ette valmistatud arutelu pidamist. ·Korraldada käesoleva teatise vastuvõtmise järgselt sidusrühmade konverents.   ·Töötada välja riiklikul ja piirkondlikul tasandil kasutatavad vahendid ELi vesiviljelust käsitleva, kogu ELi hõlmava kooskõlastatud kampaania jaoks 9 . ·Hinnata turustamisstandardite raamistiku läbivaatamise käigus võimalust määratleda standardid vesiviljelustoodete jaoks. ·Kaaluda kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühist korraldust käsitleva määruse (ÜTK määrus) rakendamise tulemusi käsitleva aruande avaldamise järgselt, kas on vaja täiendavaid suuniseid või järelmeetmeid. ·Uurida täiendavalt digiteerimisvahendite ja tehisintellekti rolli vesiviljelustoodete jälgitavuse ja läbipaistvuse tagamisel.	·Toetada ELi vesiviljelust käsitlevat, kogu ELi hõlmavat kooskõlastatud kampaaniat ja tagada selle laiaulatuslik elluviimine riiklikul tasandil ning piirkondlike asutuste, vesiviljelustootjate, jaemüüjate ning võimaluse korral valitsusväliste organisatsioonide ja meedia täielik kaasatus. ·Edendada vesiviljelussektoris eneseregulatsiooni algatusi (nt hea tava, toimimisjuhendid ja jälgitavus) ning tarbijate teavitamist nendest algatustest. Edendada kaubamärkide ja kvaliteedimärgiste kasutamist koos asjakohaste kontrollimehhanismidega. ·Edendada digiteerimisvahendite ja tehisintellekti kasutamist vesiviljelustoodete jälgitavuse ning läbipaistvuse tagamisel.	·Toetada ELi vesiviljelust käsitlevat, kogu ELi hõlmavat kooskõlastatud kampaaniat ja tagada, et liikmed tutvustavad seda laiaulatuslikult. ·Edendada vesiviljelussektoris eneseregulatsiooni algatusi (nt hea tava ja toimimisjuhendid) ning jälgitavust (sh digivahendite kasutamine) ning tarbijate teavitamist nendest algatustest. Edendada kaubamärkide ja kvaliteedimärgiste kasutamist koos asjakohaste kontrollimehhanismidega. ·Edendada digiteerimisvahendite ja tehisintellekti kasutamist vesiviljelustoodete jälgitavuse ning läbipaistvuse tagamisel.
2.3.2. Lõimimine kohalikesse kogukondadesse	·Kirjeldada ruumilist planeerimist ja haldusmenetlusi käsitlevate juhenddokumentide osana head tava kohalike sidusrühmade varajase kaasamise kohta 10 . ·Koguda hea tava näiteid seoses vesiviljelussektori lõimimisega kohalikesse kogukondadesse, eelkõige selleks, et edendada koostoimet teiste sektoritega ja ringmajandusel põhinevat lähenemisviisi. Edendada sellist tava ja kasutada muu hulgas selleks käesolevas teatises mainitud ELi vesiviljeluse veebiplatvormi.	·Tagada kohalike sidusrühmade varajane kaasamine vastavalt heale tavale, mida komisjon on kirjeldanud ruumilist planeerimist ja haldusmenetlusi käsitlevate juhenddokumentide osana. ·Edendada vesiviljelussektori lõimimist kohalikesse kogukondadesse ja koostoimet teiste sektoritega ning võtta seejuures arvesse komisjoni kogutud hea tava näiteid.	·Levitada liikmete seas head tava seoses vesiviljelussektori lõimimisega kohalikesse kogukondadesse. ·Edendada liikmete seas kohalike sidusrühmade kaasamist vesiviljelussektori tegevusse, samuti vajadust näidata – muu hulgas läbipaistvuse suurendamise teel – kohalikele kogukondadele sellest tegevusest saadavat konkreetset kasu.
2.3.3. Andmed ja seire	·Kaardistada vesiviljelussektoriga seotud aruandluskohustused vastavalt ELi eri õigusaktidele 11 . ·Teha kindlaks ja määratleda ühised keskkonnanäitajad, millest liikmesriigid saaksid lähtuda vesiviljeluse kohta andmete esitamisel. ·Vaadata läbi vesiviljelusega seotud andmekogumiskohustused ja neid vajaduse korral kohandada.	·Esitada komisjonile andmeid magevee-vesiviljeluse ja keskkonnanäitajate kohta, mille puhul on andmete kogumine ning aruandlus riiklike õigusaktide alusel kohustuslik. ·Rakendada andmekogumise raamistikust lähtuvaid vesiviljelussektoriga seotud läbivaadatud andmekogumiskohustusi (ELi mitmeaastane andmekogumisprogramm, mis hakkab kehtima 2022. aastal). ·Julgustada vesiviljelustööstust ja tööstusliite võtma vabatahtlikku kohustust esitada riigi ametiasutustele andmeid ja avalikustada keskkonnaandmeid, sh põgenema pääsenud isendite ja veterinaarravimite kasutamise kohta.	·Julgustada vesiviljelustööstust ja tööstusliite võtma vabatahtlikku kohustust esitada riigi ametiasutustele andmeid ja avalikustada keskkonnaandmeid, sh põgenema pääsenud isendite ja veterinaarravimite kasutamise kohta.
2.4. TEADMISTE JA INNOVATSIOONI EDENDAMINE
Valdkond	Komisjon	ELi liikmesriigid	Vesiviljeluse nõuandekomisjon
	·Töötada käesolevates suunistes mainitud ELi vesiviljeluse veebiplatvormi osana välja veebisait, kus registreeritakse kõik vesiviljeluse alased ELi rahastatavad teadusprojektid ja kus nende andmed tehakse avalikult kättesaadavaks. ·Edendada teadusuuringute ja innovatsiooni tugevate külgede arendamist ning nende sobitamist kõigis liikmesriikides ja piirkondades, samuti sellega seotud ärivõimalusi, sh aruka spetsialiseerumise strateegiate kaudu, mille eesmärk on terviklike väärtusahelate loomine kogu ELis. ·Edendada rahastatud teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemuste tõhusa levitamise ning kasutamise kavade loomist ja rakendamist. ·Toetada kestliku vesiviljeluse alaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ kaudu vastavalt selles kindlaks määratud prioriteetidele. ·Toetada (sh ELi rahaliste vahenditega) vesiviljelussektoris oskuste arendamist 12 .	·Kehtestada koostööraamistik, mis ühendab avaliku sektori asutusi, tööstusharu esindajaid ning teadus- ja haridusasutusi, ning edendada vesiviljeluse klastrite arendamist 13 . ·Levitada teavet riiklike teadus- ja innovatsiooniprojektide ning nende tulemuste kohta. ·Toetada (sh ELi rahaliste vahendite abil) vesiviljelussektoris oskuste arendamist ja vesiviljeluse spetsialistide järjepidevat koolitamist. ·Koordineerida ja toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni kooskõlas kindlaksmääratud prioriteetidega, sh alalise põllumajandusuuringute komitee aruannetes kajastatud prioriteetidega. ·Toetada vesiviljelussektoris innovaatilise tava ulatuslikumat kasutuselevõttu ja ärilist rakendamist.	·Julgustada vesiviljelussektori tootjaid ja teisi sidusrühmi tegema koostööd teadus- ja innovatsiooniinstituutidega ning avaliku sektori asutustega, et leida lahendusi ELi vesiviljeluse kestliku arengu probleemidele. ·Levitada liikmete seas teavet teadus- ja innovatsiooniprojektide ning nende tulemuste kohta. ·Edendada olemasolevate innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu ELi vesiviljelustööstuses. ·Edendada vesiviljelussektoris vesiviljeluse spetsialistide järjepidevat koolitamist, eelkõige innovaatilise tava juurutamise teemal.
RAHASTAMINE
Valdkond	Komisjon	ELi liikmesriigid	Vesiviljeluse nõuandekomisjon
Rahastamine	·Anda ülevaade arvukatest olemasolevatest ELi rahastamisprogrammidest 14 . ·Tagada sidusus, koostoime ja täiendavus vesiviljeluse toetamisel mitmesuguste komisjoni hallatavate ELi rahaliste vahendite kaudu. ·Tagada sektoris rahastatavaid projekte käsitleva teabe avalikustamine ja järjepidev jagamine. ·Võtta arvesse käesolevas teatises kehtestatud prioriteete seoses programmikohustuste ja ELi rahaliste vahendite kasutamisega. ·Jätkata vesiviljelussektoris innovaatilistesse ja kestlikesse lahendustesse investeerimise toetamist algatuse BlueInvest ja programmi „InvestEU“ kaudu.	·Kooskõlastada mitmeaastase finantsraamistiku alusel vesiviljelusele eraldatavate eri rahaliste vahenditega seotud kavandamist, kohustusi ja kulusid ning tagada nendevaheline sidusus, koostoime ja täiendavus. ·Tagada sektoris rahastatavaid projekte käsitleva teabe avalikustamine ja järjepidev jagamine. ·Võtta riiklike ja ELi rahaliste vahendite kaudu antava toetuse kavandamisel arvesse nendes suunistes kehtestatud prioriteete. ·Toetada vesiviljelussektoris innovaatilistesse ja kestlikesse lahendustesse investeerimist.	·Edendada ELi vesiviljelustootjate ja teiste sidusrühmade seas olemasolevate rahaliste ja muude vahendite kasutamist, et meelitada ligi käesolevas teatises sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid.

(1)

Selles juhenddokumendis tuleks arvesse võtta i) ELi liikmesriikide jagatud kogemusi seoses avatud koordinatsiooni meetodiga, ii) ELi rahastatavate teadusuuringute tulemusi ning iii) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) Vahemere ja Musta mere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) raames tehtud tööd. Vt „A guide for the establishment of coastal zones dedicated to aquaculture in the Mediterranean and the Black Sea“ („Vahemeres ja Mustas meres vesiviljeluseks ette nähtud rannikualade kehtestamise juhend“) ( www.fao.org/3/ca7041en/CA7041EN.pdf ). ELi rahastatavate projektide, näiteks projektide AquaSpace ( http://www.aquaspace-h2020.eu/ ) ja TAPAS ( http://tapas-h2020.eu/ ) raames on välja töötatud vahendid, mille abil saab kindlaks teha konkreetsed vesiviljeluseks sobivad tegevuskohad. Vesiviljeluse ruumiliseks planeerimiseks oluliste muude ELi rahastatavate projektide seas on MUSES, mille raames on viidud läbi eri juhtumiuuringud, sh Läänemere (Taani vete) juhtumiuuring „avamere tuuleenergia tootmise ja kalakasvatuse“ kombineerimise kohta ( https://muses-project.com/wp-content/uploads/sites/70/2018/02/ANNEX-8-CASE-STUDY-5.pdf ).

(2)

Alaline põllumajandusuuringute komitee on määranud kindlaks „vesiviljeluses esinevate haiguste ennetamise ja ravi“ alaste teadusuuringute prioriteedid ( https://scar-europe.org/index.php/fish-documents ). Strateegias „Talust taldrikule“ käsitatakse mikrobioomi olulise uurimisvaldkonnana, mida tuleb toetada programmist „Euroopa horisont“.

(3)

Selles juhendis tuleks arvesse võtta asjakohaste ELi rahastatud projektide, näiteks projektide SOCLIMPACT ( https://soclimpact.net ), CERES ( https://ceresproject.eu ) ja ClimeFish ( https://climefish.eu/ ) tulemusi. Projekti ClimeFish raames välja töötatud soovitused on konkreetselt suunatud merevesiviljelusele, kuid samuti magevee-vesiviljelusele järvedes ja tiikides. Selle projekti käigus on töötatud välja otsuste toetamise raamistik, mis kujutab endast elektroonilist vahendit kavandamisprotsesside toetamiseks (hõlmab ka andmeid ja head tava). Projekti raames on algatatud ka kliimamuutustega kohanemise sektoripõhiste kavade Euroopa standard.

(4)

Samuti tuleks laiemalt levitada selliseid komisjoni juhenddokumente nagu „Vesiviljeluse ja Natura 2000 suunised“.

(5)

 Näiteks tuleks laialdaselt levitada projekti INTERCAFE kohaseid kormoranide asurkondade majandamise meetmeid, mis hõlmavad meetodeid kormoraniprobleemi vähendamiseks Euroopa kalandussektoris. Vt https://ec.europa.eu/environment/nature/cormorants/files/Cormorant_Toolbox_web_version.pdf .

(6)

Selle eeskirja puhul tuleks arvesse võtta tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi loomade heaolu platvormi omaalgatusliku alarühma tööd ning asjakohaseid EFSA arvamusi.

(7)

 Programmi „Horisont 2020“ projekti PerformFish ( http://performfish.eu/ ) raames tehakse muu hulgas tööd nende heaolu kajastavate tegevusnäitajate valideerimise nimel, mis on otseselt olulised Vahemeres tegutsevatele huntahvena ja kuld-merikogre -kasvatajatele.

(8)

Alaline põllumajandusuuringute komitee on kindlaks määranud kalade heaolu alaste teadusuuringute prioriteedid ( https://scar-europe.org/index.php/fish-documents ).

(9)

Vahendite väljatöötamisel tuleks arvesse võtta kampaaniast „Kasvatatud ELis“ saadud kogemusi.

(10)

ELi rahastatud projektiga „Vahemere vesiviljeluse lõimitud arendamine“ (MedAID) otsitakse võimalusi kohalike sidusrühmade kaasamiseks vesiviljeluse arendamisse (vt http://www.medaid-h2020.eu/index.php/wp7-social-acceptability-and-governance ).

(11)

Need hõlmavad järgmist: i) määruse (EÜ) nr 762/2008 (liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise kohta) alusel Eurostati kogutud andmed; ii) andmete kogumise raamdirektiivi (määrus (EL) 2017/1004) alusel kogutud andmed ning iii) loomade tervist või mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevate õigusaktide alusel kogutud andmed.

(12)

Komisjon on rahastanud ELi vesiviljelussektoris oskuste arendamise projekte EMKFi meremajanduse valdkonna töökohtade meetme kaudu (nt Entrefish ( http://www.entrefish.eu/?page_id=3554&lang=en )). Samuti on komisjon rahastanud programmi „Erasmus+“ kaudu rohkem kui 100 vesiviljelusega seotud projekti (vt https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/projects_et ). Edaspidi oleks siiski vaja veelgi rohkem ära teha.

(13)

COSME programmi alusel VKEde innovatsiooni ja kasvu toetamiseks käivitatud ELi klastrialgatused on hea näide selles valdkonnas tehtud edusammudest; näitena võib tuua Prantsusmaa vesiviljeluse ja mereressursside klastri, kuhu kuulub üle 170 liikme (sh rohkem kui 60 VKEd).

(14)

Näiteks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) ja tulevane EMKVF, programm „Horisont 2020“ ja programm „Euroopa horisont“, keskkonna- ja kliimameede (LIFE+), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) ning Maa seire Euroopa programm (Copernicus).