EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.2.2021

COM(2021) 66 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EMPTY

Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika

Kaubanduspoliitika läbivaatamine –

avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika

1.Euroopa kaubanduspoliitika ajal, mil toimub majanduse ümberkujundamine ja valitseb geopoliitiline ebastabiilsus: ettevalmistused 2030. aasta maailmaks

Kaubandus on ELi üks võimsamaid vahendeid. See on Euroopa majandusliku heaolu ja konkurentsivõime keskmes, toetades elujõulist siseturgu ning jõulist välistegevust. Tänu meie kaubandusrežiimi avatusele on EL maailma suurim põllumajandus- ja tööstustoodete ning teenustega kaupleja ning on esikohal nii sissetulevate kui ka väljaminevate rahvusvaheliste investeeringute poolest. Tänu ühisele kaubanduspoliitikale kõneleb EL ülemaailmsel areenil ühel häälel. See on ainulaadne hoob.

Uute sise- ja välisprobleemide ning eelkõige Euroopa rohelises kokkuleppes ja Euroopa digitaalses strateegias määratletud uue ja kestlikuma majanduskasvu mudeli tõttu vajab EL uut kaubanduspoliitika strateegiat – sellist, mis toetaks liidu sise- ja välispoliitika eesmärkide saavutamist ning edendaks suuremat kestlikkust kooskõlas liidu võetud kohustusega rakendada täielikult ÜRO kestliku arengu eesmärke. Kaubanduspoliitika peab täitma kõiki oma ülesandeid, et aidata taastuda COVID-19 pandeemiast, kujundada majandus keskkonnahoidlikult ja digitaalselt ümber ning ehitada üles maailmas vastupanuvõimelisem Euroopa.

Õigete poliitiliste valikute tegemine 2030. aasta kaubanduspoliitika kujundamisel tähendab, et arvesse tuleb võtta hiljutisi poliitilisi, majanduslikke, tehnoloogilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid muutusi ning neist tulenevaid ülemaailmseid suundumusi 1 .

Poliitiliste ja geomajanduslike pingete tõttu kasvab ülemaailmne ebakindlus. Rahvusvahelise koostöö ja mitmepoolse valitsemistava asemel suureneb ühepoolsus, mis omakorda häirib või eirab mitmepoolseid institutsioone. Need suundumused on tingitud mitmest arengust.

Esiteks on globaliseerumine, tehnoloogia areng ja ülemaailmsete väärtusahelate ülesehitamine avaldanud majandusele ja ühiskonnale dihhotoomset mõju. Ühest küljest on need märkimisväärselt suurendanud tõhusust, soodustades paljudes maailma piirkondades kaubandusest lähtuvat kestlikku majanduskasvu. See on aidanud miljonitel inimestel vaesusest välja tulla. Teisest küljest on neil arengusuundumustel olnud mõnikord tugev häiriv mõju, mis on toonud kaasa ebavõrdsuse suurenemise ning jätnud mõned üksikisikud ja kogukonnad kõrvale. Ajutised kohanemiskulud on vahel muutunud püsivaks elatustaseme, töövõimaluste või palkade ja muude töötingimuste kaotuseks. Paljudel juhtudel arvatakse, et valitsused ei ole piisavalt reageerinud majanduslikele kohandustele ega leevendanud nende negatiivset mõju 2 . See on toonud kaasa üleskutsed pöörata globaliseerumine tagasi ning esile on tõusnud sissepoole suunatud ja isolatsionistlikud reaktsioonid.

Teiseks on kiirelt tõusnud Hiina, mis näitab oma ülemaailmseid ambitsioone ja järgib selget riigikapitalistlikku mudelit, ning see on põhjalikult muutnud ülemaailmset majanduslikku ja poliitilist korda. See tekitab väljakujunenud maailmamajanduse juhtimise süsteemile üha suuremaid probleeme ning mõjutab võrdseid võimalusi Euroopa ettevõtetele, kes konkureerivad üleilmselt ja kodus 3 .

Kolmandaks on kliimamuutuste kiirenemine koos bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemisega ning nende laastava mõju käegakatsutavad näited viinud selleni, et rohepööret peetakse meie aja määravaks eesmärgiks.

Euroopa roheline kokkulepe on ELi uus majanduskasvu strateegia, mis hõlbustab meie majanduspoliitika ümberkujundamist, et see vastaks paremini 21. sajandi proovikividele. Selle üldeesmärk on minna 2050. aastaks üle kliimaneutraalsele ja keskkonnasäästlikule, ressursitõhusale ning vastupanuvõimelisele majandusele, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 % ning kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali. Seega on see meie konkurentsivõime liikumapanev jõud ja toob kaasa meie majanduse progressiivse, kuid põhjaliku ümberkujundamise, mis omakorda mõjutab tugevalt kaubandusstruktuuri.

Rohepööre peab käima käsikäes sotsiaalse võrdsusega. Paljudes maailma piirkondades püsib ülemaailmsetes tarneahelates suur inimväärse töö puudujääk 4 alates ühinemisvabaduse rasketest rikkumistest kuni halbade töötingimusteni 5 . Töötajate ilmajätmine nende põhiõigustest tekitab surve vähendada sotsiaalseid tingimusi kogu maailmas ning suurendab inimeste rahulolematust üleilmastumise ja avatud kaubandusega.

Neljandaks on digiüleminek veel üks oluline kestliku arengu võimaldaja, kuid ühtlasi konkurentsi ja ebapiisava mitmepoolse valitsemise koht. Euroopa digikümnendi (digital decade) alguses on Euroopa digiülemineku toetamine prioriteet nii sise- kui ka välispoliitikas, sealhulgas kaubanduspoliitikas ja -vahendites. Samal ajal areneb kaubanduse olemus edasi. See lähtub rohkem innovatsioonist, mida toetab intellektuaalomandi kaitse, ja teenustekaubandusel on võrreldes kaupadega üha suurem roll 6 . Teenused mitte ainult ei anna otsest panust väärtusahelasse (finantsteenused, telekommunikatsioon, IT, transport ja logistika), vaid – mis on sageli veelgi olulisem – aitavad sellele kaasa, olles inkorporeeritud toodete valmistamisse. Majanduse teenusekomponendi suurenemine ja digitehnoloogia esilekerkimine on loonud hästi tasustatud ja kvaliteetseid töökohti ning on soodustanud majanduskasvu.

COVID-19 pandeemia on neid muutusi kiirendanud ja toonud need tähelepanu keskmesse, tekitades ühtlasi ise probleeme. See on esile toonud asjaolu, et majandused, mis põhinevad stabiilsetel ja prognoositavatel rahvusvahelistel reeglitel ning vastupanuvõimelistel transpordikanalitel, on olemuselt omavahel seotud. See on paljastanud ülemaailmse koostöö ja usalduse katkemise ohu. Samuti on see tõstatanud küsimusi õige poliitikameetmete kombinatsiooni kohta, mis puudutab kodumaiste ja väliste tarneallikate mitmekesistamist ning strateegiliste tootmisvõimsuste ja reservide loomist. See on näidanud ka tervishoiutoodete tootmise laiendamise tähtsust kriisiolukorras ja vajadust koostöö järele, et tagada haavatavamatele elanikkonnarühmadele võrdne juurdepääs. Lisaks on see märkimisväärselt suurendanud valitsuse toetust ja osalemist majanduses, et päästa elujõulisi ettevõtteid ja kaitsta töökohti, kuid ei pruugi olla pikas perspektiivis kestlik ning võib tekitada pingeid.

Lõpuks tuleb arvesse võtta kogu maailma majandusprognoosi. EL jääb globaalseks majanduslikuks jõuks ja kestliku majanduskasvu eestvedajaks. OECD viimased pikaajalised prognoosid näitavad, et euroala reaalne SKP kasvab järgmise kümne aasta jooksul 1,4 % aastas (aasta kasvumäära aritmeetiline keskmine) 7 . Sellest hoolimata varjutavad neid kasvuväljavaateid arengusuunad teistes piirkondades ja Euroopa suhteline positsioon rahvusvahelises majanduses muutub. Juba 2024. aastal peaks 85 % maailma SKP kasvust tulema väljastpoolt ELi. Hiina jätkuv tõus mõjutab järgmise kümne aasta jooksul oluliselt maailmamajanduse arengut – OECD prognoosi kohaselt kasvab Hiina SKP 4,7 % aastas.

ELi kaubanduspoliitikas tuleb neid ülemaailmseid suundumusi ja probleeme arvesse võtta, et kajastada poliitilist eesmärki „Euroopa positsiooni tugevdamine maailmas“ 8 . Samuti peaks see vastama sidusrühmade ootustele, mida on väljendatud aruteludes liikmesriikidega, Euroopa Parlamendi vastuvõetud resolutsioonis 9 ja avaliku konsultatsiooni käigus väljendatud seisukohtades 10 .

2.Kaubanduspoliitika, mis toetab ELi avatud strateegilist autonoomiat

2.1.Avatud strateegiline autonoomia

Tugevam ja vastupanuvõimelisem EL eeldab mitmes poliitikavaldkonnas ühist sise- ja välistegevust, ühtlustades ja kasutades kõiki kaubandusvahendeid ELi huvide ja poliitikaeesmärkide toetamiseks. See nõuab, et võimendaksime partneritega koostöö tegemisel oma tugevaid külgi. „Avatud strateegiline autonoomia“ vastab sellele vajadusele. „Avatud strateegiline autonoomia“ 11 rõhutab ELi võimet teha ise oma valikuid ning kujundada ümbritsevat maailma juhtimise ja kaasatuse kaudu, kajastades oma strateegilisi huve ja väärtusi. See kajastab ELi põhimõttelist veendumust, et tänapäeva probleemidega tegelemine nõuab pigem rohkem kui vähem ülemaailmset koostööd. Lisaks tähendab see, et EL saab endiselt kasu rahvusvahelistest võimalustest, kaitstes ühtlasi jõuliselt oma huve, kaitstes ELi majandust ebaausate kaubandustavade eest ja tagades võrdsed võimalused. Lõpuks tähendab see, et toetatakse sisepoliitikat, mille eesmärk on tugevdada ELi majandust ja aidata sel saada ülemaailmseks liidriks reformitud reeglitepõhise ülemaailmse kaubanduse valitsemistava süsteemi poole püüdlemisel.

Avatud strateegiline autonoomia on poliitiline valik, aga ka otsustajate mõtteviis. See tugineb avatuse vajalikkusele, tuletades meelde ELi pühendumust avatud ja õiglasele kaubandusele koos hästi toimivate, mitmekesiste ja kestlike ülemaailmsete väärtusahelatega. See hõlmab järgmist:

·vastupanu- ja konkurentsivõime ELi majanduse tugevdamiseks;

·kestlikkus ja õiglus, mis kajastavad vajadust vastutustundlike ja õiglaste ELi meetmete järele;

·enesekehtestamine ja reeglitel põhinev koostöö, et näidata ELi rahvusvahelise koostöö ja dialoogi eelistamist, aga ka valmisolekut võidelda ebaausate tavade vastu ning kasutada vajaduse korral oma huvide kaitsmiseks autonoomseid vahendeid.

2.2.Avatus ja kaasamine kui strateegiline valik

EL rajaneb avatusel nii liidu sees kui ka sellest väljaspool. Ta on maailma suurim kaupade ja teenuste eksportija ja importija. Tugevate majanduste hulgas on EL just see, kus kaubandus moodustab majanduse suurima osa. ELi eksport toetab ELis 35 miljonit töökohta, mille arv on suurenenud võrreldes 20 miljoniga 2000. aastal 12 . Samavõrd sõltub ELi majandus impordist, pakkudes juurdepääsu kriitilise tähtsusega toorainetele ja muudele sisenditele. 60 % ELi impordist kasutatakse tegelikult ELi kaupade tootmiseks ning ELi suurenenud avatus impordile alates 1995. aastast on kasvatanud liidu tulu ligikaudu 550 miljardi euro võrra. EL on ka peamine väikse sissetulekuga riikide – eelkõige Aafrika – ja ELi naaberriikide ekspordi sihtkoht, aidates seega edendada arengut ja majanduskasvu kogu maailmas. Nii nagu ka viimase majandus- ja finantskriisi järel, on kaubandus otsustava tähtsusega, sest aitab keskkonnahoidlikult taastada ELi majandust järsust majanduslangusest, mille on põhjustanud COVID-19.

 

Et EL tugevdaks oma eri majandussektorite vastupanuvõimet ning toetaks selle konkurentsivõimet, peame tagama avatud ja moonutamata juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele, sealhulgas uued turulepääsu võimalused ja avatud kaubavood, et sellest saaksid kasu nii meie tööstus, töötajad kui ka kodanikud. ELi tööstuse ökosüsteemid, mis hõlmavad kõiki väärtusahelas osalejaid alates tootjatest kuni teenuseosutajateni, alates põllumajandustootjatest ja ülemaailmsetest hargmaistest ettevõtjatest kuni VKEde ja idufirmadeni, mängivad ELi majanduse rahvusvahelistumisel keskset rolli.

EL on ka maailma suurim kaubandusabi andja 13 . COVID-19 pandeemia on suurendanud vajadust rakendada täielikult ELi 2017. aasta ühist kaubandusabi strateegiat. ELil on lausa strateegiline huvi toetada haavatavate arengumaade – kellest paljud asuvad Euroopa geograafilises läheduses – suuremat integreerumist maailmamajandusse.

EL peab täielikult ära kasutama tugevust, mis tuleneb tema avatusest ja ühtse turu atraktiivsusest. ELi avatus ja kaasatus rahvusvahelisel areenil muudab ta usaldusväärseks toetajaks rahvusvahelisele koostööle, mitmepoolsusele ning reeglitel põhinevale korrale, mis omakorda on ELi huvide seisukohast kriitilise tähtsusega. EL teeb partneritega koostööd, et tagada universaalsete põhiväärtuste järgimine, eelkõige inimõiguste edendamine ja kaitse. See hõlmab tööõiguse põhireegleid ja sotsiaalkaitset kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, soolist võrdõiguslikkust 14 ning võitlust kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu.

Kliimamuutuste ja muude keskkonnaprobleemidega saab tegeleda üksnes avatuse, ülemaailmse kaasatuse ning koostöö kaudu. EL ei võida kliimamuutuste vastast võitlust, kui ta tegutseb üksi. Edu saavutamiseks on oluline edendada meie partnerite seas arusaamist, et rohepööre ei ole vajalik mitte ainult keskpikas perspektiivis, vaid tähendab juba praegu arukat majanduspoliitikat. EL peab suurendama oma avatust ja kaasama oma partnereid, eelkõige suurimaid heitetekitajaid ja saastajaid, et nad annaksid oma õiglase panuse kliimamuutuste leevendamisse. Ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on ülemaailmne probleem, mis nõuab ülemaailmseid jõupingutusi.

Avatus ja kaasatus on strateegiline valik, mis teenib ka hästi mõistetavat Euroopa Liidu enda huvi. Avatus toob kaasa heaolu, konkurentsivõime ja dünaamilisuse. Ühtlasi tuleb avatud majandus ühendada otsustavate meetmetega, et leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning kaitsta keskkonda, ning tugeva sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga, mis vastab ELi kodanike ootustele. Ainult see võimaldab meil avatusest saadavat kasu õiglaselt levitada ja hõlbustab kohanemist maailmamajanduse muutustega, et kedagi ei jäetaks kõrvale.

2.3.Väärtusahelate vastupanuvõime ja kestlikkuse suurendamine

ELi majanduse ja selle tarneahelate vastupanuvõime ja kestlikkuse tugevdamine on Euroopa Liidu avatud strateegilise autonoomia saavutamise üks tugisambaid 15 . COVID-19 pandeemia on pannud proovile majanduse vastupanuvõime kogu maailmas. Esimene kriisi õppetund on see, et enamik tarneahelaid on näidanud üles märkimisväärset vastupanuvõimet. Kui tingimused on õiged, on ettevõtjatel võimalik suurendada ülemaailmset tootmist ja turustamist, eriti kui nad saavad tugineda avatud tarneahelatele, mida toetavad stabiilsed, prognoositavad ja läbipaistvad kaubanduseeskirjad 16 . Valitsustel on eriline vastutus sellise keskkonna loomise eest, kuid samuti selliste varude õiglase ja erapooletu jaotamise eest, mille järele on nõudlus suurem kui olemasolev pakkumine. Usaldus riikide vahel, aga ka valitsuste ja erasektori vahel on selles suhtes äärmiselt oluline. EL on seetõttu tugevalt toetanud ülemaailmseid jõupingutusi G20s, WTOs ja kahepoolseid suhteid, et jälgida kriitilise tähtsusega tarneahelaid, hoida need avatuna ja häireteta ning tagada õiglane ja võrdne juurdepääs kriitilistele kaupadele. See on olnud eriti oluline COVID-19 vaktsiinide kasutuselevõtu kontekstis, kus tootmine piiratud arvus riikides peab katma kogu maailma nõudlust. EL kavatseb tugevdada koostööd teiste riikide ja erasektoriga, et laiendada tootmist ning toetada võrdset juurdepääsu vaktsiinidele. Sellega tagatakse, et mis tahes lühiajalised meetmed, mille eesmärk on vaktsiinide kättesaadavus, ei häiri haavatavate riikide varustamist ning et neid rakendatakse sihipäraselt, õiglaselt ja läbipaistvalt. Vastupanuvõimelisel ja säästval transpordil on oluline roll rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamisel ja ELi tarneahelate säilitamisel. ELi ühenduvuse arendamine võib suurendada ELi kaubanduse vastupanuvõimet ja säilitada ELi üleilmse ühenduvuse keskusena, nagu on tunnistatud säästva ja aruka liikuvuse strateegias.

Võttes arvesse COVID-19 kriisi ulatust ning selle mõju kõigile majandus- ja ühiskonnaelu aspektidele, sealhulgas tootmisele ja liikuvusele, olid häired teatavates sektorites ja toodetes vältimatud. Teatavate tervisega seotud elutähtsate toodete nõudluse hüppeline kasv koos liikumispiirangutest või piiravatest meetmetest tingitud tarnepuudujäägiga on toonud tervishoiusektoris esile mõned haavatavused. Tulevikku silmas pidades tuleb neid hoolikalt analüüsida ja tõhusalt käsitleda. Lahendused võivad ulatuda kriisivalmidusest ning tootmis- ja tarneahelate mitmekesistamisest kuni strateegiliste varude loomise tagamise ning tootmise ja investeeringute edendamiseni, sealhulgas naaberriikides ja Aafrikas.

Erasektoril on keskne roll riskide hindamisel ja täppisajastatud tootmise reguleerimisel asjakohaste kaitsemeetmetega. See on peamine tegur, mis tagab vastupanuvõime tarnehäirete või nõudlusšokkide korral, eriti juhul, kui ettevõtjad sõltuvad ühestainsast tarnijast.

Poliitikakujundajad peavad samuti süvendama oma arusaamist haavatavusest, jagama teavet ja edendama koostööd. Komisjoni töö strateegiliste sõltuvuste kindlaksmääramisel, eelkõige tundlikemates tööstusökosüsteemides, nagu tervishoid, annab kindla aluse vajalike poliitikameetmete kindlaksmääramiseks ja tööstuse kaasamiseks. See töö toetab muu hulgas uue ravimistrateegia 17 juurutamist ja ajakohastatud tööstuspoliitika strateegia väljatöötamist.

Kaubanduspoliitika võib aidata suurendada vastupanuvõimet, pakkudes stabiilset ja reeglitel põhinevat kaubandusraamistikku, avades uusi turge tarneallikate mitmekesistamiseks ning arendades koostööraamistikke, et tagada õiglane ja võrdne juurdepääs elutähtsatele varudele. Sellega seoses jätkab EL koos partneritega kaubandus- ja tervishoiualgatust WTOs.

Tarneahelate vastupanuvõime suurendamine käib samuti käsikäes ELi eesmärgiga muuta tarneahelad kestlikumaks, eelkõige edendades kestlikkuse standardeid ülemaailmsetes väärtusahelates. Kestlikumad tarneahelad on üldiselt osutunud ka vastupidavamaks 18 . Kaubanduspoliitika võib aidata kaasa ka selle eesmärgi saavutamisele, edendades vastutustundlikku ärikäitumist ning suuremat läbipaistvust ja jälgitavust tarneahelates. Sellega seoses on olulised verstapostid tulevased õigusaktid, milles käsitletakse äriühingute kestlikku üldjuhtimist ja metsade raadamist.

2.4.ELi geopoliitilisi huve toetav kaubanduspoliitika

Mitmepoolsuse ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra 19 toetamisel on oluline tihe koostöö partneritega. Olemasolevat rahvusvahelist majanduse juhtimise raamistikku õõnestatakse. Kui see jätkub, mõjutab see majandussuhteid ja kaubandust ning samuti julgeolekut ja stabiilsust, mida me peame normaalseks. Nendel põhjustel on tõhusa reeglitel põhineva mitmepoolsuse toetamine ELi peamine geopoliitiline huvi. Seepärast tuleb WTO reformi vaadelda laiemas kontekstis seoses ELi prioriteetidega tagada, et toimivad ülemaailmsed institutsioonid toetaksid maailmamajanduse taastumist, inimväärseid töökohti, kestlikku arengut ja rohepööret. EL peaks tõhustama tööd, et arendada liitlassuhteid tõhusate mitmepoolsete institutsioonide toetamiseks. Sellega seoses tihendatakse dialoogi USA, Ottawa grupi, Aafrika riikide, India ja Hiinaga.

EL peab tegutsema uues mitmepooluselises ülemaailmses korras, mida iseloomustavad kasvavad pinged peamiste osalejate vahel. EL peaks edendama lähenemisviise pingete vähendamiseks ja otsima lahendusi, mis rajanevad reeglitel põhineval ajakohastatud raamistikul. Ühtlasi peab EL varustama end vahenditega, et tegutseda vajaduse korral vaenulikumas rahvusvahelises keskkonnas.

Atlandi-ülene suhe on suurim ja majanduslikult kõige olulisem partnerlus maailmas. Selle juured on sügaval ühistes huvides ja väärtustes 20 . Uus USA administratsioon annab võimaluse teha koostööd WTO reformimiseks, sealhulgas tugevdades selle suutlikkust võidelda konkurentsimoonutuste vastu ja aidata kaasa kestlikule arengule. Samuti pakub see uusi väljavaateid tihedaks koostööks meie majanduste rohe- ja digipöördel. Seetõttu peab EL esmatähtsaks partnerluse tugevdamist USAga.

ELi kaubandus- ja investeerimissuhted Hiinaga on olulised ning keerulised 21 . ELi poliitika põhineb aktiivsel osalemisel nii kahe- kui ka mitmepoolsel tasandil ning ELi oluliste huvide ja väärtuste kaitsmiseks vajalike autonoomsete vahendite samaaegsel väljatöötamisel ja rakendamisel – täielikus kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega. Prioriteet on õiglasemate ja reeglitel põhinevate majandussuhete loomine Hiinaga. ELi jõupingutustes kahepoolsete kaubandussuhete taastasakaalustamisel on kesksel kohal selle tagamine, et Hiina võtaks endale suuremad kohustused rahvusvahelises kaubanduses ning samal ajal tegeleks oma riigikapitalistliku majandussüsteemi põhjustatud negatiivse ülekanduva mõjuga. Nende jõupingutuste üks osa on ELi ja Hiina ulatusliku investeerimislepingu üle peetavate läbirääkimiste hiljutine poliitiline lõpuleviimine. Lepingu ratifitseerimiseks tehtav töö nõuab selget pühendumist lepingu tulemuslikule rakendamisele, turulepääsule, võrdsete võimalustega seotud kohustustele ja kestlikule arengule.

Laiemas strateegilises perspektiivis on oluline, et EL tugevdaks suhteid Euroopas ja selle ümbruses asuvate riikidega ning süvendaks koostööd Aafrika mandri ja Aafrika riikidega. Kahe maailmajao vahel on hulk kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi sidemeid. Stabiilsus ja heaolu Aafrikas on ELi stabiilsuse ja heaolu jaoks otsustava tähtsusega ning seda tuleb toetada kahe maailmajao tihedama majandusintegratsiooniga, mis edendab rohe- ja digipööret koos Aafrikaga.

Et aidata täita oma geopoliitilisi eesmärke kogu maailmas, peab EL mitmekesistama oma suhteid ja looma liitlassuhteid sarnaselt meelestatud partneritega, sealhulgas oma laiaulatusliku kaubanduslepingute võrgustiku kaudu. See võrgustik on oluline iga praeguse ja tulevase lepingu puhul, millega luuakse meie suhted partneritega. ELi vabakaubanduslepingud on meie väärtusi ja huve teeniva tõhustatud koostöö platvormid. Need on aluseks koostööle oluliste turgude ja riikidega kogu maailmas, eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, Ladina-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas.

3.Kaubanduspoliitika keskpikk perspektiiv

3.1.Kaubanduspoliitika kolm põhieesmärki keskpikas perspektiivis

ELi kaubanduspoliitika peab keskenduma kolmele põhieesmärgile:

Esiteks toetada ELi majanduse taastumist ja põhjalikku ümberkujundamist kooskõlas selle rohe- ja digieesmärkidega. 

Taastumispüüdluste kontekstis peaks ELi kaubanduspoliitika endiselt täitma oma põhiülesannet hõlbustada kaupade ja teenuste vahetamist viisil, mis loob võimalusi ja majanduslikku heaolu. Tähelepanu keskmes peavad olema kodanike, töötajate ja ettevõtjate hüved. Samal ajal peaks ELi kaubanduspoliitika aitama muuta ELi majandust kooskõlas rohe- ja digipöördega. See peaks ühemõtteliselt toetama rohelist kokkulepet selle kõigis mõõtmetes, sealhulgas eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Ühtlasi sõltub ELi pikaajaline konkurentsivõime, heaolu ja ülemaailmne positsioon tema võimest digiüleminekut omaks võtta ja rakendada. Seetõttu peaks rohe- ja digipööre olema mitme- ja kahepoolse kaubanduspoliitika peamine prioriteet. Et EL saaks säilitada ja suurendada oma mõju selleks vajalike reeglite kujundamisel, peab ta välja töötama strateegilisema lähenemisviisi rahvusvahelisele õigusloomealasele koostööle. See nõuab kaubanduspoliitika ja ELi sisepoliitika tihedamat lõimimist.

Teine eesmärk on kujundada ülemaailmsed reeglid, et muuta globaliseerumine kestlikumaks ja õiglasemaks.

Ülemaailmseid kaubandusreegleid on vaja kiiresti ajakohastada, et võtta arvesse praegust majanduskeskkonda ja ülemaailmse kogukonna ees seisvaid probleeme. Üleilmastumise kestlikumaks ja õiglasemaks muutmine peaks olema kaubanduspoliitika peamine liikumapanev jõud, mis vastab eurooplaste ja teiste maailma inimeste ootustele. ELi kaubanduspoliitikas tuleks kasutada kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et toetada sotsiaalset õiglust ja keskkonnasäästlikkust.

Selle eesmärgi saavutamiseks peaks ELi peamine prioriteet olema juhtida Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise püüdlusi ja parandada kaubanduse valitsemistava mitmepoolse raamistiku mõjusust. Stabiilsuse ja reeglitel põhineva kaubanduse tugevdamine on ELi tegevuse keskne tugisammas, sest ainult sellises keskkonnas saab kaubandus jõudsalt areneda ja rahvusvaheline koostöö saab areneda ülemaailmse kestliku tuleviku huvides. Ühtlasi on vaja tagada, et reeglid vastaksid praegusele majanduslikule olukorrale ja oleksid hästi ettevalmistatud, reageerimaks konkurentsimoonutustele ning tagamaks võrdsed tingimused.

Kolmas eesmärk on suurendada ELi suutlikkust kaitsta oma huve ja tagada oma õiguste kaitse, sealhulgas vajaduse korral iseseisvalt.

Kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamine on olnud oluline vahend majanduslike võimaluste loomisel ja kestlikkuse edendamisel; nende lepingute rakendamine ning nendes sisalduvate õiguste kaitse ja kohustuste täitmise tagamine on aga veelgi olulisemad. Selleks tuleb tagada, et ELi käsutuses oleksid õiged vahendid, et kaitsta töötajaid ja ettevõtjaid ebaausate tavade eest. See tähendab ka suuremaid jõupingutusi, et tagada ELi kaubanduslepingute kestliku arengu peatükkide tõhus rakendamine ja täitmise tagamine, ühtlustamaks sotsiaalseid, töö- ja keskkonnastandardeid kogu maailmas. Tugevdades lepingute rakendamist ja täitmise tagamist, loob ELi kaubanduspoliitika tingimused ettevõtete arenguks, kasvuks ja innovatsiooniks ning tagab kvaliteetsed töökohad nii Euroopas kui ka mujal. Mitmepoolse maailmakorra toetamine ja koostöövalmidus ei ole vastuolus ELi valmisolekuga tegutseda jõuliselt oma huvide kaitsmisel ning oma õiguste kaitse tagamisel. EL peaks vajaduse järgi tugevdama oma vahendeid, et kaitsta end ebaausate kaubandustavade või muude vaenulike tegude eest, tegutsedes kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega.

3.2.Kuus valdkonda, mis on ELi eesmärkide saavutamiseks keskpikas perspektiivis kriitilise tähtsusega

Et saavutada eespool nimetatud kolm eesmärki, keskendub komisjon kuuele valdkonnale. Iga nimetatud valdkonna puhul täpsustatakse allpool vastavates punktides hulk peamisi meetmeid, mis tuleb komisjoni praeguse ametiaja jooksul ellu viia.

3.2.1. WTO reformimine

Alates oma asutamisest 1995. aastal on WTO toonud oma liikmetele väga suurt kasu. Ta on loonud stabiilse ja prognoositava kaubanduskeskkonna, mis võimaldab ülemaailmset kaubandust märkimisväärselt laiendada, pakkudes ühtlasi raamistikku kaubandusvaidluste lahendamiseks vahekohtu abil. Kuid praegu seisab WTO silmitsi kriisiga, kus ta ei suuda saavutada läbirääkimistel tulemusi, mis lahendaksid ülemaailmse kaubanduse probleeme. Tema suutlikkus lahendada kaubandusvaidlusi ei toimi ning tema järelevalvesüsteemi tuleb parandada, et tagada läbipaistvus või ennetada kaubandustõkkeid.

Komisjon kavatseb jätkata WTO reformimist kõigis selle ülesannetes.

WTO reegleid ja tavasid tuleb ajakohastada ning täiustada, et võtta arvesse praegust kaubandusolukorda. See peaks põhinema tõsiasjal, et selle liikmetel on ühine eesmärk: majanduse elavdamine ja areng, keskkonnaalane ja sotsiaalne kestlikkus. Eeskirjade ajakohastamine ja WTO toimimise parandamine – sealhulgas avatud mõnepoolsete lepingute kaudu – on konkurentsimoonutustega võitlemisel ning digitaalse ja kestliku kaubanduse jaoks kokkulepitud raamistiku loomisel otsustava tähtsusega.

Kuna reeglitel põhineva süsteemi usaldusväärsus sõltub oluliselt sõltumatust ja üldtunnustatud vahekohtusüsteemist, et lahendada kaubandusvaidlusi, on vaidluste lahendamise süsteemi taastamine otsustava tähtsusega.

I lisas „WTO reformimine: kestliku ja tõhusa mitmepoolse kaubandussüsteemi poole“ on esitatud ELi seisukohad WTO reformi prioriteetide kohta.

Komisjon taotleb mitmepoolsete reformide elluviimist ka muudes foorumites, näiteks mitmepoolse investeerimiskohtu loomise puhul ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjonis.

Peamised meetmed Komisjon teeb järgmist. 1.Taotleb esimeste WTO reformide vastuvõtmist, milles tähelepanu keskmes on WTO suurem panus kestlikku arengusse, ning alustab läbirääkimisi tugevdatud reeglite üle, et vältida riigi sekkumisest tulenevaid konkurentsimoonutusi. Ta seab prioriteediks Atlandi-ülese koostöö tõhustamise WTO reformi valdkonnas. 2.Teeb tööd reformitud apellatsioonikoguga, et taastada täielikult toimiv WTO vaidluste lahendamine.

3.2.2. Rohepöörde toetamine ning vastutustundlike ja kestlike väärtusahelate edendamine

Nagu on kajastatud Euroopa rohelises kokkuleppes, on kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine ELi peamine prioriteet. Kõik ELi poliitikavaldkonnad peavad andma oma panuse, kuid edusammud sõltuvad sellest, kas ülemaailmsed partnerid, suured heitetekitajad ja saastajad on valmis oma ambitsioone suurendama. Kaubanduspoliitikal on oluline toetav roll.

Komisjoni järgmise kümnendi siht on tagada, et kaubandusvahendid täiendaksid ja toetaksid ülemaailmset üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, sealhulgas kiirendaksid investeerimist puhtasse energiasse, ning edendaksid väärtusahelaid, mis on ringluspõhised, vastutustundlikud ja kestlikud. See hõlmab vastutustundliku ärikäitumise edendamist ning keskkonna-, inimõigus- ja tööstandardite järgimist. Ühtlasi tähendab see kestlike toodete ja teenuste jaoks tingimuste ning võimaluste loomist.

Selle visiooni elluviimiseks on vaja tegutseda kõigil tasanditel – mitme-, kahe- ja ühepoolselt.

Et toetada roheüleminekut kliimaneutraalsele, keskkonnasäästlikule ja vastupanuvõimelisele majandusele, on vaja täiustatud mitmepoolset raamistikku. EL teeb koostööd sarnaselt meelestatud riikidega, et saavutada WTOs tugev keskkonnaalane tegevuskava. Selle jõupingutuse osana edendab komisjon algatusi ja meetmeid, mis edendavad WTO eri funktsioonides kliima ja kestlikkusega seotud kaalutlusi, sealhulgas kaubandus- ja kliimaalgatust. Need algatused hõlmavad valitud kaupade ja teenuste liberaliseerimist, läbipaistvust ning kaubandusabi keskkonnasäästlikumaks muutmist. See peaks hõlmama ka fossiilkütusetoetusi käsitlevate režiimide järkjärgulist väljatöötamist. Samuti edendab EL WTOs arutelu selle üle, kuidas saab kaubandus toetada inimväärset tööd ja sotsiaalset õiglust.

ELi ulatuslik kahepoolsete kaubanduslepingute võrgustik hõlbustab keskkonnahoidlike tehnoloogiate, kaupade, teenuste ja investeeringutega kauplemist. Lisaks ambitsioonikatele kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidele kajastub kestlikkuse mõõde paljudes muudes ELi kaubandus- ja investeerimislepingute aspektides. Nad toetavad puhaste ja tõhusamate tootmismeetodite ja tehnoloogiate levitamist ning loovad keskkonnakaupadele ja -teenustele turulepääsuvõimalusi. Lepingud aitavad kindlustada meie taastuvenergiatööstusele juurdepääsu kolmandate riikide turgudele ning tagada moonutamata kaubanduse ja investeeringud toorainetesse ja energiakaupadesse, mis on vajalikud, et tagada olulised tarned kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamiseks. Lisaks pakuvad nad olulist platvormi, et teha partneritega koostööd kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse, ringmajanduse, saaste, puhta energia tehnoloogiate, sealhulgas taastuvenergia ja energiatõhususe ning kestlikele toidusüsteemidele ülemineku küsimustes. Ning tulevaste kaubanduslepingute puhul teeb komisjon ettepaneku kestlikke toidusüsteeme käsitleva peatüki kohta. EL teeb ettepaneku, et Pariisi kokkuleppe austamist peetaks tuleviku kaubandus- ja investeerimislepingute oluliseks osaks. Lisaks peaks kaubandus- ja investeerimislepingute sõlmimine G20 riikidega põhinema ühisel püüdlusel saavutada kliimaneutraalsus võimalikult kiiresti ning kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) soovitustega. Seda eesmärki tuleks nõuetekohaselt kajastada ka Pariisi kokkuleppe alusel esitatavates riiklikult kindlaksmääratud panustes (Nationally Determined Contributions, NDCs). EL seab prioriteediks ka bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tulemusliku rakendamise kaubandus- ja investeerimislepingutes.

ELi kaubandus- ja investeerimislepingutel ning üldisel soodustuste süsteemil (Generalised System of Preferences, GSP) on samuti olnud oluline roll põhiliste inimõiguste ja töötaja õiguste austamise edendamisel, nagu on kajastatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ÜRO põhikonventsioonides. Erilist tähelepanu pööratakse nende kohustuste täitmisele, sealhulgas lapstööjõu kasutamise vastastele meetmetele osana komisjoni laiemast tegevusest, mille eesmärk on tagada täisleppimatus lapstööjõu kasutamise suhtes. Üldise soodustuste süsteemi eelseisva läbivaatamise üks peamisi eesmärke on suurendada arengumaade kaubandusvõimalusi vaesuse vähendamiseks ning luua töökohti, mis põhinevad rahvusvahelistel väärtustel ja põhimõtetel, nagu töö- ja inimõigused.

Komisjon tugevdab kõigi peatükkide rakendamisel veelgi olemasolevate ja tulevaste lepingute kestlikkuse mõõdet. Ta tugevdab kaubanduse ja kestliku arengu alaste kohustuste täitmise tagamist, võttes aluseks kaebused, mis on esitatud kaubandusvaldkonna juhtivale järelevalveametnikule (Chief Trade Enforcement Officer, CTEO). Täiendavaid meetmeid kaalutakse 2021. aastal, kui vaadatakse läbi 15 punktist koosnev tegevuskava, milles käsitletakse kaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide (Trade and Sustainable Development Chapters, TSDs) tõhusat rakendamist ja täitmise tagamist. Läbivaatamine hõlmab kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamise ja täitmise tagamise kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas kohustuste ulatust, järelevalvemehhanisme, nõuete rikkumise korral kohaldatavate sanktsioonide võimalust, inimõiguste põhipunkte ning institutsioonilist ülesehitust ja vajalikke ressursse.

Lisaks toetavad autonoomsed meetmed eesmärki tagada, et kaubandus oleks kestlik, vastutustundlik ning kooskõlas meie üldeesmärkide ja väärtustega. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) on üks hea näide selle kohta. Komisjon töötab CBAMi ettepanekuga, et mitte kahjustada oma kliimapoliitika mõjusust kasvuhoonegaaside heite ülekandumise tõttu. Veel üks näide on komisjoni kavatsus esitada raadamist ja metsade seisundi halvenemist käsitlevad õigusaktid. Oluline element tarneahelate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise tagamisel on komisjoni ettepanek äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta, sealhulgas kohustuslik keskkonna-, inimõiguste- ja töötaja õiguste alane hoolsuskohustus. Vastavalt mõjuhinnangule sisaldab see tõhusaid meetmeid ja täitmise tagamise mehhanisme tagamaks, et sunniviisiline töö ei leia ELi ettevõtete väärtusahelates kohta.

Uuel kogu maailmas rakendataval inimõiguste rikkujate vastasel ELi sanktsioonirežiimil on samuti oma osa inimõiguste järgimise tagamisel. Selle režiimiga on EL loonud raamistiku, mis võimaldab tal võtta sihtmärgiks üksikisikud, üksused ja asutused, sealhulgas riiklikud ja valitsusvälised osalejad, kes vastutavad kogu maailmas inimõiguste raskete rikkumiste ja kuritarvituste eest, osalevad nendes või on nendega seotud 22 .

Import peab vastama asjakohastele ELi õigusaktidele ja standarditele. Nagu ilmneb eespool esitatud näidetest, on ELil teatavatel WTO eeskirjades kindlaks määratud asjaoludel asjakohane nõuda, et imporditud tooted vastaksid teatavatele tootmisnõuetele. Ülemaailmsete kaubanduseeskirjade eesmärk on tagada prognoositav ja mittediskrimineeriv kaubandusraamistik ja kaitsta ühtlasi iga riigi õigust reguleerida oma ühiskondlike eelistuste järgi. Impordi suhtes tootmisnõuete kohaldamise õiguspärasus põhineb vajadusel kaitsta ülemaailmset keskkonda või reageerida eetilistel kaalutlustel. Kui EL kaalub selliste meetmete kohaldamist importtoodete suhtes, järgitakse seejuures täielikult WTO reegleid, eelkõige mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtet, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

Komisjon on teerajaja kestliku majanduskasvu standardite väljatöötamisel ning kujundab rahvusvahelisi standardeid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, tehes ühtlasi koostööd partneritega, et töötada välja ja rakendada reegleid, mis on sarnaselt ambitsioonikad.

Peamised meetmed Komisjon teeb järgmist. 3.Edendab algatusi ja meetmeid, mis edendavad kliima- ja kestlikkusega seotud kaalutlusi WTOs. 4.Taotleb G20 partneritelt kohustuste võtmist seoses kliimaneutraalsusega, tugevdab koostööd rohelise kokkuleppe muudes aspektides, nagu bioloogiline mitmekesisus, kestlik toidupoliitika, reostus ja ringmajandus, ning teeb ettepaneku muuta Pariisi kokkuleppe austamine kõigi tulevaste kokkulepete oluliseks osaks. 5.Parandab kestliku arengu peatükkide tõhusat rakendamist ja täitmise tagamist kaubanduslepingutes, vaadates 2021. aastal varakult läbi 15 punktist koosneva tegevuskava. Läbivaatamise tulemusi võetakse arvesse käimasolevatel ja tulevastel läbirääkimistel. 6.Edendab kestlikke ja vastutustundlikke väärtusahelaid ettepaneku kaudu, milles käsitletakse kohustuslikku hoolsuskohustust, sealhulgas tõhusaid meetmeid ja täitemehhanisme, millega tagatakse, et sunniviisiline töö ei leia ELi ettevõtete väärtusahelates kohta. Täitmaks siduvate säteteni kuluvat aega, annab komisjon suuniseid, et aidata ELi ettevõtjatel juba praegu võtta asjakohaseid meetmeid, mis on kooskõlas rahvusvaheliste hoolsuskohustuse suuniste ja põhimõtetega.

3.2.3.Digiülemineku ja teenuskaubanduse toetamine

ELi kaubanduspoliitika peab aitama luua keskkonda, kus ELi teenuseosutajad saavad teha uuendusi ja kasvada. Esmajärjekorras tuleb ajakohastada rahvusvaheliste reeglite ülemaailmset raamistikku.

Digivaldkonnas valitseb tihe ülemaailmne konkurents, mis kujundab ümber ülemaailmsed majandussuhted. ELi digiüleminek saab olla edukas ainult siis, kui ta kujundab oma digitaalse tegevuskava väljapoole suunatud viisil, võttes täielikult arvesse üleilmset keskkonda, mis on üha enam terava konkurentsiga ja seab mõnikord kahtluse alla ELi väärtuspõhise lähenemisviisi digiüleminekule. Kaubanduspoliitikal on oluline roll digiüleminekuga seotud ELi eesmärkide saavutamisel. Euroopa ettevõtjad sõltuvad digiteenustest ja see sõltumus üksnes suureneb. Andmed on paljude ettevõtete päästerõngas ja ELi tarneahelate oluline osa. Digitehnoloogiad suurendavad tõhusust, mis on vajalik konkurentsivõime säilitamiseks, 23 kuid muudavad ka traditsioonilisi tööstussektoreid, kus Euroopa ettevõtted peavad säilitama ja tugevdama oma konkurentsivõimet. Ühtlasi on digiüleminekul ja uute tehnoloogiate esilekerkimisel Euroopa jaoks oluline julgeoleku ja väärtuste mõõde ning see nõuab hoolikalt kohandatud poliitilist lähenemisviisi nii Euroopas kui ka sellest väljaspool. Uute digitehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti mõju tuleb ülemaailmselt käsitleda ambitsioonikamate ülemaailmsete standardite ja reeglite abil.

Euroopa digitaalarengu tegevuskava toetamine on ELi kaubanduspoliitika üks prioriteete. Eesmärk on tagada ELile digikaubanduses ja tehnoloogia valdkonnas juhtpositsioon, eelkõige innovatsiooni edendamise kaudu. EL peaks ka edaspidi olema digitaalsete standardite ja regulatiivsete lähenemisviiside valdkonnas esirinnas, eelkõige andmekaitse valdkonnas, kus ELi isikuandmete kaitse üldmäärust peetakse sageli inspiratsiooniallikaks  24 . Selle saavutamiseks peab WTO kehtestama digikaubanduse reeglid ja EL peab etendama nende loomisel keskset rolli. Kui nendes on kokku lepitud, peaks EL toetama täiendavaid mõnepoolseid WTO läbirääkimisi teenuskaubanduse liberaliseerimiseks sektorites, mis ulatuvad e-kaubandusest kaugemale.

Samuti peab EL suurendama kahepoolset koostööd ja uurima võimalusi tugevamateks raamistikeks, et teha kaubandusega seotud digiküsimuste alal koostööd sarnaselt meelestatud partneritega. EL püüab süvendada oma õigusloomedialooge sarnaselt meelestatud partneritega.

Andmete küsimus on ELi tuleviku jaoks väga oluline. Seoses andmete piiriülese edastamise ja andmete lokaliseerimise nõuete keelustamisega järgib komisjon avatud, kuid end maksma panevat lähenemisviisi, mis põhineb Euroopa väärtustel ja huvidel. Komisjon teeb tööd selle nimel, et tema ettevõtjad saaksid kasu rahvusvahelisest andmete vabast liikumisest täielikus vastavuses ELi andmekaitse-eeskirjadega ja muude avaliku poliitika eesmärkidega, sealhulgas avaliku julgeoleku ja avaliku korraga. Eelkõige jätkab EL andmevoogude liikumise põhjendamatute takistuste kõrvaldamist, säilitades ühtlasi oma regulatiivse autonoomia andmekaitse ja eraelu puutumatuse valdkonnas  25 . Et piiriülese andmeedastuse mahtu ja väärtust paremini hinnata, loob komisjon andmevoogude mõõtmiseks Euroopa analüütilise raamistiku.

Peamised meetmed Komisjon teeb järgmist. 7.Püüab kiiresti sõlmida ambitsioonika ja laiaulatusliku WTO lepingu digikaubanduse kohta, sealhulgas andmevoogude reeglid, täielikus vastavuses ELi andmekaitseraamistikuga ning tarbijate usalduse suurendamise sätted, millega tagatakse tarbijakaitse kõrge tase. 8.Uurib võimalusi tihedamaks õigusloomealaseks koostööks sarnaseid seisukohti jagavate partneritega digikaubanduse jaoks olulistes küsimustes.

3.2.4. ELi õigusloomealase mõju tugevdamine

Suutlikkus mõjutada ülemaailmse tähtsusega eeskirjade ja standardite väljatöötamist on oluline konkurentsieelis.

EL on olnud selles valdkonnas esirinnas juba aastakümneid. EL on toetanud tööd rahvusvahelistes standardeid kehtestavates organites, näiteks Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis (ISO) ja valdkondlikel rahvusvahelistel foorumitel. Need jõupingutused on aidanud Euroopa ettevõtetel pääseda ülemaailmsetele turgudele, kõrvaldanud kaubandustõkked ja toetanud õigusnormide lähendamist. See lähenemisviis koos turu suurusega on andnud ELile tugeva mõju rahvusvahelises standardimises ning selle tulemusena on ülemaailmsetes tarneahelates mõnel juhul võetud vabatahtlikult kasutusele ka tema kõrged standardid, eeskirjad ja poliitilised eesmärgid. Euroopa eksportijad, sealhulgas VKEd, on saanud ELi tugevast regulatiivsest mõjust kogu maailmas märkimisväärse konkurentsieelise.

ELi suhteline osatähtsus on vähenemas, võttes arvesse uute reguleerivate jõudude esilekerkimist ja tehnoloogia kiiret arengut, mis sageli lähtub EList väljastpoolt.

Et EL saaks suurendada selles valdkonnas oma mõju, peab ta välja töötama strateegilisema lähenemisviisi rahvusvahelisele õigusloomealasele koostööle, eelkõige seoses rohe- ja digipöördega. EL peab uute eeskirjade väljatöötamisel võtma proaktiivsema hoiaku, et olla paremini valmis edendama kogu maailmas ELi regulatiivseid lähenemisviise. Selleks on vaja suuremat koostoimet sise- ja välispoliitika vahel, et teha varakult kindlaks need strateegilised valdkonnad, millele rahvusvaheline õigusloomealane koostöö peaks keskenduma. Samuti nõuab see dialoogi ja koostööd ELi standardeid kehtestavate organitega, et määrata kindlaks rahvusvaheliste standarditega seotud strateegilised prioriteedid. Komisjon tugevdab oma reguleerivate meetmete välismõõtme analüüsi oluliste määruste mõjuhinnangutes ja määrab kindlaks õigusloomealase koostöö prioriteetsed partnerid. Kaubanduspoliitika peaks olema valmis toetama reguleerivate asutuste juhitavaid koostöötegevusi ja kasutama selleks täielikult ära kaubanduslepingute pakutavaid võimalusi. Kaubanduspoliitikal koos rahvusvaheliste partnerluste ja arengukoostööga, sealhulgas kaubandusabi kaudu, peaks samuti olema oma osa rahvusvaheliste standardite kasutuselevõtu toetamisel partnerarenguriikides ja uute regulatiivsete nõuete täitmise hõlbustamisel. EL tugevdab ka oma õigusloomedialoogi sarnaselt meelestatud riikidega Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Ladina-Ameerikas.

Koostöö Ameerika Ühendriikidega on otsustava tähtsusega, et tagada uute eeskirjade kooskõla demokraatlike, avatud ja kaasavate ühiskondade väärtustega.

Peamised meetmed Komisjon teeb järgmist. 9.Tõhustab regulatiivset dialoogi sarnaselt meelestatud partneritega ELi konkurentsivõime jaoks strateegilistes valdkondades. Selleks on vaja varakult kindlaks määrata õigusloomealase koostöö prioriteetsed valdkonnad ning tihedam dialoog ELi ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega. 10.Arendab tihedamat Atlandi-ülest partnerlust meie majanduse keskkonnahoidlikuks ja digitaalseks ümberkujundamiseks, sealhulgas ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu kaudu.

3.2.5. ELi partnerluse tugevdamine naaber- ja laienemisprotsessis osalevate riikidega ning Aafrikaga

Meie kõige olulisemad suhted on nendega, kes on meile geograafiliselt kõige lähemal. Stabiilsus ja heaolu ELi naaberriikides ning Aafrikas on ELi poliitilistes ja majanduslikes huvides. EL kavatseb teha kõik endast oleneva, et toetada partnereid nende püüdlustes taastuda COVID-19 pandeemia mõjust ja saavutada kestlik areng. ELi tihe kaubanduslepingute võrgustik nende riikidega pakub võimalust tihedamaks majandusintegratsiooniks ning integreeritud tootmis- ja teenusvõrgustike arendamiseks. See oleks osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on edendada kestlikke investeeringuid ja parandada meie majanduse vastupanuvõimet mitmekesiste väärtusahelate kaudu ning edendada kestlike toodetega kauplemist, sealhulgas selleks, et toetada kliima- ja energiapööret. Samuti aitab see tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega osana kaubanduspoliitika laiemast panusest laiaulatuslikesse partnerlustesse, nagu on ette nähtud uues rände- ja varjupaigaleppes 26 .

EL tugevdab oma tihedaid majanduspartnerlusi Euroopa Majanduspiirkonnas. EL ootab tihedat koostööd Ühendkuningriigiga, et kasutada täielikult ära kaubandus- ja koostöölepingu potentsiaal. EL ootab ka oma kaubandus- ja majandussuhete ajakohastamist Šveitsi ja samuti Türgiga, eeldusel et õiged tingimused on täidetud.

Eriti oluline on toetada tugevamat majandusintegratsiooni Lääne-Balkani ja idapartnerluse riikidega 27 . Lääne-Balkani puhul moodustavad tõhustatud laienemismetoodika ning majandus- ja investeerimiskava 28 ühinemiseelse kiirendatud ELi turuintegratsiooni raamistiku, tagades ühtlasi võrdsed tingimused. See suurem majandusintegratsioon tugineb Lääne-Balkani riikide endi võetud kohustusele luua ühine piirkondlik turg, mis põhineb ELi reeglitel ja standarditel. Idapartnerluse, eelkõige põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna partnerite (Ukraina, Gruusia ja Moldova) puhul toetab EL nende püüdeid viia end paremini vastavusse ELi regulatiivse mudeliga, sealhulgas digi- ja rohepöördeks. Nende partnerite jaoks võiks ELi õigusaktide inkorporeerimiseks tehtavate jõupingutustega kaasneda tihedam dialoog nende väljatöötamise ja rakendamise üle, sealhulgas seeläbi, et nad osalevad eksperdirühmades ja on tihedamalt seotud ELi standardiorganisatsioonidega. Kaaluda tuleks ka täiendavaid samme kaubanduse hõlbustamiseks, sealhulgas vastavushindamise lepingute kaudu.

ELi suhete parandamine ja majandusintegratsioon lõunapoolsete naaberriikidega 29 on pikaajalise stabiilsuse strateegiline vajadus. EL saab kasu geograafilistest lähedus-, kultuuri- ja keelesidemetest Vahemere lõunapiirkonna riikidega, sest need sidemed hõlbustavad seda strateegilist majandus- ja kaubandusintegratsiooni. Kaubanduspoliitika võib olla peamine vahend, mille abil edendada ELi ja lõunapoolsete naaberriikide vastastikust strateegilist sõltuvust ja töötada välja mõlemale poolele kasulikke integratsioonialgatusi, eelkõige strateegiliste väärtusahelate puhul. Alates 2000. aastate algusest on EL osana laiematest assotsieerimislepingutest sõlminud vabakaubanduslepingud kaheksa Vahemere lõunapiirkonna riigiga. Põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna (Deep and Comprehensive Free Trade Area, DCFTA) läbirääkimised Maroko ja Tuneesiaga on kestnud mitu aastat. EL on valmis arutama mõlema partneriga võimalusi kaubandus- ja investeerimissuhteid nüüdisajastada, et neid tänapäeva probleemidega paremini kohandada.

EL suurendab märkimisväärselt oma koostööd Aafrika partneritega, et vallandada nende majanduslik potentsiaal, edendada majanduse mitmekesistamist ja kaasavat majanduskasvu. See tugevdab veelgi kestlikke kaubandus- ja investeerimissidemeid nii kontinentide vahel kui ka Aafrikas endas 30 . See on kooskõlas pikaajalise väljavaatega mandritevahelisest kaubanduslepingust, mis põhineb Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna (African Continental Free Trade Area, AfCFTA) edukal rakendamisel. Eelkõige tugineb see Aafrika piirkondlikele majandusühendustele ja ELiga sõlmitud majanduspartnerluslepingutele. Seda tugevamat suhet Aafrikaga tuleks edendada kõikidel tasanditel, sealhulgas poliitilise dialoogi kaudu Aafrika Liidu ja selle liikmetega, laiendades ja süvendades majanduspartnerluslepinguid ning arendades kahepoolseid suhteid üksikute riikidega, et edendada kestlikke investeeringuid põllumajandusse, tööstuskaupadesse ja teenustesse. Komisjon alustab ka arutelu selle üle, milline võiks olla potentsiaal lihtsustada integratsiooni kontinendil ühtlustatud päritolureeglite kaudu, mida kohaldatakse nende kaubavahetusele ELiga.

Komisjon teeb sellest huvitatud Aafrika ja lõunanaabruse partneritele või piirkondadele ettepaneku uue kestliku investeerimisalgatuse kohta. Seda saaks teha iseseisvate investeerimislepingute vormis või olemasolevate kaubanduslepingute ajakohastamise osana. Et nende lepingute mõju maksimeerida ja rakendamist hõlbustada, töötatakse need välja koos ELi arengukoostöö vahenditega, et toetada investeeringuid, ning võimaluse korral Euroopa tiimi lähenemisviisiga, et tagada koostoime ELi liikmesriikide, erasektori, kodanikuühiskonna ja kõigi asjaomaste osalejatega. Kõige silmapaistvam neist algatustest on 2017. aastal algatatud välisinvesteeringute kava Sahara-taguse Aafrika ja ELi naaberriikide jaoks. See hõlmab ka Euroopa Kestliku Arengu Fondi+ (EFSD+), mis muutub uues mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) ülemaailmselt kohaldatavaks. Euroopa innovatsioonipartnerluse kolm sammast aitavad toetada kestlikke investeeringuid Aafrikas ja naaberriikides, ajendades ühtlasi reforme, et parandada ettevõtluskeskkonda ja investeerimiskliimat. Seda tehakse piirkondadevahelise integratsiooni ning ELi ja Aafrika kaubandussuhete tihendamise eesmärgil, kui AfCFTA edasi areneb.

Peamised meetmed Komisjon teeb järgmist. 11.Süvendab kaubandus- ja majandussuhteid teiste Euroopa riikidega, sealhulgas Lääne-Balkaniga ja riikidega, kes on sõlminud ELiga põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud, keskendudes eelkõige tihedamale õigusloomealasele koostööle, et toetada rohe- ja digipööret. Ta ajakohastab oma kaubandus- ja investeerimissuhteid nende lõunanaabruse riikidega, kes on huvitatud tihedamast integratsioonist Euroopa Liiduga. 12.Tugevdab koostööd Aafrika riikidega, tehes selleks järgmist: a) tõhustab Aafrika Liidu ja selle liikmetega peetavat poliitilist dialoogi ja koostööd ning rakendab sujuvalt AfCFTAt, sealhulgas teeb koostööd erasektoriga ning edendab ühiseid standardeid Aafrikas, et edendada piirkondlikku ja mandriülest integratsiooni; b) süvendab ja laiendab olemasolevaid kaubanduslepinguid Aafrika piirkondlike majandusühendustega ning tugevdab nende kestlikkuse mõõdet; c) uurib täiendavalt võimalust tugevdada sidemeid ja koostoimet Aafrika riikidega sõlmitud eri kaubanduskokkulepete vahel, näiteks ühtlustades ELiga kauplemisel päritolureegleid; d) sõlmib kestlikke investeerimislepinguid Aafrika ja lõunanaabruse riikidega.

3.2.6. Tugevam keskendumine ELi kaubanduslepingute rakendamisele ja täitmise tagamisele ning võrdsete tingimuste tagamine

Pärast viimastel aastatel sõlmitud uute lepingute lainet keskendub komisjon oma jõupingutustes ELi kaubanduslepingute eeliste ärakasutamisele koos nii turulepääsu kui ka kestliku arengu alaste kohustuste jõulise jõustamisega. Euroopa sidusrühmad peavad olema teadlikud ELi kaubanduslepingute pakutavatest võimalustest ja võivad olla kindlad, et nad saavad selle kasu, mille EL läbirääkimistega saavutas. EL on viinud lõpule läbirääkimised või on alustanud läbirääkimisi kaubanduslepingute üle Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Ladina-Ameerikas, et avada märkimisväärseid majanduslikke võimalusi. Seetõttu on oluline luua tingimused Mercosuri ja Mehhikoga sõlmitavate lepingute ratifitseerimiseks ning viia lõpule käimasolevad läbirääkimised, eelkõige Tšiili, Austraalia ja Uus-Meremaaga, mis kulgevad kavakohaselt. Mercosuri puhul on käimas dialoog lepingu kestliku arengu mõõtme alase koostöö tihendamiseks, mille käigus käsitletakse Pariisi kokkuleppe rakendamist ja eelkõige metsade raadamist.

See on oluline element ELi püüdlustes saavutada avatud strateegiline autonoomia ja hõlbustada juurdepääsu turgudele, eelkõige VKEde jaoks. Samuti aitab see võidelda ELi eksporti mõjutavate protektsionistlike suundumuste ja moonutuste vastu. Selle töövaldkonna keskset tähtsust kinnitati 2020. aasta juulis kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku ametisse nimetamisega.

See tähendab töötamist järgmistes valdkondades:

·Kaubanduslepingute rakendamisest tulenevate võimaluste täielik ärakasutamine. EL kasutab kõiki kaubanduslepingutes sisalduvaid paindlikkusmeetmeid, et need täidaksid oma eesmärki ning lahendaksid uusi rohe- ja digipöördega seotud probleeme. EL kasutab jätkuvalt ka oma kaubandusabi selleks, et aidata arengumaadel rakendada kaubanduslepinguid ning toetada reeglite ja standardite järgimist, eelkõige seoses kestliku arenguga.

·ELi sidusrühmade toetamine, et kasutada võimalikult hästi ära ELi lepingute pakutavaid võimalusi. Komisjon tugineb portaali Access2Markets edule, integreerib sellesse lisafunktsioone ja seob selle muude oluliste teabekanalitega, 31 eelkõige VKEde jaoks. Komisjon jätkab ka peamiselt VKEdest koosneva ELi põllumajandussektori ja põllumajandusliku toidutööstuse sektori toetamist, keskendudes nende toodete kestlikkuse ja kvaliteedi edendamisele, muutes need ELi toidu jätkusuutlikkuse süsteemi lipulaevaks. 

·ELi kaubanduslepingute nõuetekohase rakendamise ja täitmise jälgimine ning turulepääsu tõkete ning kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste rikkumisega seotud kaebuste esitamise hõlbustamine ühtse kontaktpunkti kaudu. Komisjon teeb koostööd ELi liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja sidusrühmadega, et jälgida rakendamist ELi kaubanduspartnerite poolt ning tagada sidus lähenemisviis. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu konkreetne seadusandlik akt, mis on vajalik muu hulgas selleks, et tagada ELi ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu kaubandusalaste sätete täitmine.

·Nõuete rikkumisega tegelemine WTO või kahepoolse vaidluste lahendamise kaudu, kui muud vahendid ei toimi. Ajakohastatud jõustamismäärusega 32 tugevdatakse ELi suutlikkust tegutseda olukordades, kus WTO või kahepoolsete lepingute kohane vaidluste lahendamine on blokeeritud.

·Komisjon kasutab jätkuvalt kindlal käel kaubanduse kaitsevahendeid, et Euroopa tööstust ei ohustaks ebaaus kaubandus. Seejuures hoitakse silma peal ka kolmandate riikide poolsetel uutel subsideerimisvormidel, näiteks investeeringute rahastamise valdkonnas, ning neid käsitletakse adekvaatselt tasakaalustavate tollimaksudega.

·Julgeoleku valdkonnas kordab komisjon välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse kohaselt kõigile liikmesriikidele oma üleskutset luua täiemahuline välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanism ja tagada selle rakendamine, et käsitleda juhtumeid, kus konkreetse ettevõtte, taristu või tehnoloogia omandamine või kontrollimine ohustaks ELis julgeolekut või avalikku korda 33 . Komisjon jätkab koostöömehhanismi rakendamist liikmesriikide ametiasutustega, et kaitsta julgeolekut ja avalikku korda riskantsete välismaiste otseinvesteeringute eest, ning kaalub välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrusega loodud koostöömehhanismi tõhustamist.

·Komisjon teeb koostööd liikmesriikide ametiasutustega, et tagada tundlike kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate ajakohastatud ekspordikontrolli määruse 34 tõhus rakendamine, selleks et toetada turvalisi väärtusahelaid, edendada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta inimõigusi ja tagada ELi eksportijatele võrdsed tingimused.

EL peab siiski välja töötama oma vahendid, et tulla toime uute probleemidega ning kaitsta Euroopa ettevõtjaid ja kodanikke ebaausate kaubandustavade eest nii liidu sees kui ka väljaspool.

·Komisjon esitab kaubanduspoliitika valdkonnas uue õigusakti ettepaneku, et kaitsta ELi kolmandate riikide võimalike sunnimeetmete eest.

·Komisjon esitab õigusakti ettepaneku, et tegeleda välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutustega ELi siseturul.

·Et parandada ELi ettevõtjate vastastikust juurdepääsu riigihangetes, püüab komisjon edendada rahvusvaheliste hangete instrumenti ja kutsub nõukogu üles viima oma töö kiiremas korras lõpule.

·Et tagada ELi ettevõtjatele võrdsemad tingimused kolmandate riikide turgudel, kus nad peavad üha enam konkureerima rahalise toetusega, mis välismaised konkurendid oma valitsuselt saavad, uurib komisjon võimalusi töötada välja ELi ekspordikrediidi strateegia. See hõlmab ELi ekspordikrediidivõimalusi ja ELi rahastamisvahendite tõhusamat koordineerimist. Kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärgiga kaotada järk-järgult fossiilkütusetoetused ergutab ta ka kliimahoidlikke tehnoloogiaprojekte ning teeb ettepaneku viivitamata lõpetada kivisöeküttel töötava elektrisektori toetamine ja hoida ära kõik edasised investeeringud fossiilkütustel põhinevatesse energiataristuprojektidesse kolmandates riikides, välja arvatud juhul, kui need on täielikus vastavuses kliimaneutraalsuse saavutamise ambitsioonika ja selgelt määratletud kavaga, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega ja parimate kättesaadavate teadusandmetega.

Komisjon jätkab tööd sooduspäritolureeglite ühtlustamiseks ELi kaubanduslepingutes, võttes arvesse ELi sidusrühmade, eelkõige VKEde huve.

ELi kaubanduslepingutest üksikisikutele ja ettevõtetele tuleneva kasu suurendamine, olemasolevate tõkete süstemaatilisem kõrvaldamine ja uute tõkete tekkimise vältimine nõuab kõigi ELi institutsioonide, liikmesriikide ning kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmade ühiseid jõupingutusi. Komisjon juhib neid jõupingutusi, sealhulgas ELi delegatsioonide ja nende võrgustike tehtava töö kaudu, mis liikmesriikidel ja ettevõtjate ühendustel kolmandates riikides on.

Peamised meetmed Komisjon teeb järgmist. 13.Püüab tugevdada ELi partnerlusi peamiste kasvavate piirkondadega – Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Ladina-Ameerikas –, luues tingimused läbirääkimiste lõpuleviimiseks ning veel ratifitseerimata kahepoolsete lepingute ratifitseerimiseks. 14.Kasutab täiel määral ära kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku rolli, et maksimeerida läbirääkimiste tulemuste kasu äriühingutele, eelkõige VKEdele ja põllumajandustootjatele, ning kõrvaldada takistused, mis pärsivad lepingute potentsiaali saavutada tulemusi, sealhulgas kestliku arengu valdkonnas. 15.Tugevdab veelgi ELi vahendeid, et tulla toime uute probleemidega ning kaitsta Euroopa ettevõtjaid ja kodanikke ebaausate kaubandustavade eest, sealhulgas sunnivahendi ettevalmistamise kaudu. Lisaks uurib komisjon võimalusi töötada välja ELi ekspordikrediidi strateegia. 16.Töötab välja uued veebipõhised vahendid ELi ettevõtjate, eelkõige VKEde toetamiseks.

4.Kaubanduspoliitikat käsitleva põhjendatud arutelu toetamine

Oma teatisega „Kaubandus kõigile“ 35 suurendas komisjon märkimisväärselt oma kohustust tagada läbipaistev ja kaasav kaubanduspoliitika. Komisjon jätkab selles suunas liikumist, mida on positiivselt kajastatud kaubanduspoliitika läbivaatamise arvamustes 36 . Viimased Eurobaromeetri uuringud, mis avaldati 2019. aastal, näitasid, et inimesed kiidavad viimastel aastatel tehtud jõupingutused heaks. Kuus inimest kümnest kinnitavad, et nende arvates viib EL kaubanduspoliitikat ellu avatud ja läbipaistval viisil.

Võttes arvesse sidusrühmade dialoogi tähtsust ja selleks, et ergutada konkreetset koostööd põhiküsimustes, süvendab komisjon oma koostööd kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega, tuginedes 2020. aastal algatatud kodanikuühiskonna dialoogi läbivaatamise uuringule. Erilist tähelepanu pööratakse rakendamisele ja täitmise tagamisele, keskendudes sellele, et oleks tagatud ELi huvide täielik kaitse seoses kaubanduslepingute eeldatava kasuga. Keskendumine WTO reformile kajastub tõhustatud teabevahetuses nendes küsimustes.

Et tagada kindel alus kaubanduspoliitika väljatöötamiseks, suurendab komisjon ka oma analüüsi- ja andmekogumisalaseid jõupingutusi ning julgustab sidusrühmi andma analüütilist sisendit. Komisjon teeb järelhindamise ELi kokkulepete mõju kohta peamistele keskkonnaaspektidele, sealhulgas kliimale. Komisjon teeb tööd ka selleks, et paremini mõista kaubanduspoliitika eri osade mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja võtta meetmeid, suurendamaks soolist teadlikkust kaubanduspoliitikas, 37 sealhulgas kaubandusabis. Tehakse täiendavat analüütilist tööd, et uurida kaubanduspoliitika mõju tööhõivele ja sotsiaalse arengu eri aspektidele.

5.Kokkuvõte

ELi kaubanduspoliitika peab kohanema meie aja probleemide ja inimeste ootustega ning neid kajastama. Meie ülesanne on tagada, et see teenib ELi huve, aidates tal saavutada oma eesmärke ning kaitsta oma positsiooni maailmas nii tänapäeval kui ka tulevaste põlvkondade jaoks. Seepärast on väga oluline suunata ELi kaubanduspoliitika ümber, et saavutada eesmärk toetada ELi majanduse fundamentaalset üleminekut rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, luua kestlikum ja õiglasem globaliseerumine, mis põhineb tänapäevastel reeglitel, ning võtta jõulisemaid jõustamismeetmeid. Lõppkokkuvõttes saame ainult sel viisil luua vastutustundlikul ja kestlikul viisil võimalusi, mida ELi kodanikud, töötajad ja ettevõtjad ootavad ning mida planeet vajab.

(1)

Komisjoni 2020. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta analüüsitakse COVID-19 pandeemia mõju mõne olulise megatrendi dünaamikale, COM(2020) 493 final. Komisjoni 2021. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta keskendutakse avatud strateegilisele autonoomiale.

(2)

ELi tasandil on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk aidata katta kohandamiskulusid; vrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006. Vastuvõtmisel on uus määrus, mis võimaldab fondil jätkata töö kaotanud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamist.

(3)

See probleem on eriti märgatav energiamahukate tööstusharude ja eelkõige terasesektori puhul, kus on vaja ülemaailmseid lahendusi, et tegeleda maailmaturul esineva tohutu tasakaalustamatusega, mis mõjutab negatiivselt Euroopa ettevõtjaid ja kahjustab selle ökosüsteemi edukat rohepööret.

(4)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel kasutab sunniviisilist tööd hinnanguliselt 25 miljonit inimest, 152 miljonit on lapstööjõu ohvrid ja 2,78 miljonit töötajat kogu maailmas sureb igal aastal tööga seotud õnnetuste või haiguste tagajärjel; allikad: „Global estimates of modern slavery: forced labour and forced marriage“, ILO (2017); „Global Estimates of Child Labour“, ILO (2017) ja ILO veebisait.

(5)

Komisjoni talituste töödokument „Edendada inimväärset tööd kogu maailmas“, SWD(2020) 235 final.

(6)

2016. aastal, võttes arvesse nii kaupu kui ka teenuseid, tekitasid intellektuaalomandimahukad tööstusharud 80 % ELi impordist ja 82 % ELi ekspordist. „IPR-intensive Industries and Economic Performance in the European Union, Industry-Level Analysis Report“, Euroopa Patendiameti (EPO) ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ühisuuring, 3. väljaanne, september 2019.

(7)

OECD (2020), Reaalse SKP pikaajaline prognoos (indikaator).

(8)

Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024).

(9)

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta (2020/2761(RSP)).

(10)

https://trade.ec.europa.eu/consultations/index.cfm?consul_id=266&utm_source=dlvr.it&utm_

(11)

„Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“, COM(2020) 456 final.

(12)

Kaubanduse peadirektoraadi sisearvutused, mis põhinevad järgmisel väljaandel: Arto, I., Rueda-Cantuche, J. M., Cazcarro, I., Amores, A. F., Dietzenbacher, E., Kutlina-Dimitrova, Z., Román, M. V., „EU exports to the World: Effects on Employment“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg 2018, ISBN 978-92-79-93283-0, doi:10.2760/700435, JRC113071. https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/november/tradoc_157516.pdf  

(13)

Kaubandusabi eesmärk on toetada arenguriike kaubanduse kasutamisel vaesuse vähendamise hoovana. Kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 on kestliku arengu alaeesmärk 8.a seotud kaubandusabi suurendamisega, eelkõige vähim arenenud riikidele. Kestliku arengu eesmärk 17 hõlmab muu hulgas jõupingutusi arengumaade, eelkõige vähim arenenud riikide ekspordi suurendamiseks.

(14)

Vt soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 ja ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava.

(15)

Komisjon võttis vastu oma esimese aruande tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, milles rõhutatakse vastupanuvõimet kui uut suunanäitajat kõigi ELi poliitikavaldkondade jaoks komisjoni üleminekupõhise tegevuskava raames ja traagilise koroonaviiruse pandeemia tagajärjel.

(16)

OECD analüütiline töö on kinnitanud, et ülemaailmsed väärtusahelad mitte ainult ei maksimeeri majanduslikku tasuvust, vaid et vastupanuvõimelised tarneahelad on kriisi ajal hädavajalikud, leevendamaks šokke, pakkumaks kohanemisvõimalusi ja kiirendamaks majanduse taastumist. Vrd „Shocks, risks and global value chains: insights from the OECD METRO model“, juuni 2020.

(17)

Euroopa ravimistrateegia, COM(2020) 761 final.

(18)

Vt sellega seoses OECD dokument COVID-19 ja vastutustundliku ärikäitumise kohta. http://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/covid-19-and-responsible-business-conduct-02150b06/  

(19)

Vrd ka ühisteatis: ELi suurem panus reeglitepõhisesse mitmepoolsesse maailmakorda.

(20)

Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „ELi ja USA uus ülemaailmsete muutuste kava“, JOIN(2020) 22 final.

(21)

Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „ELi ja Hiina strateegiline väljavaade“, JOIN(2019) 5 final.

(22)

 ELi sanktsioonid on peamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärkide edendamise vahend, mille kaudu EL saab muu hulgas sekkuda, et ennetada konflikte või reageerida tekkivatele või käimasolevatele kriisidele (komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“; COM/2021/32 final).

(23)

Juurdepääs andmetele ja uued arengusuunad, nagu tootepassid, võivad samuti anda toodetele uut väärtust ja pakuvad teavet, mis on ülioluline ringväärtuse maksimeerimiseks, kuid liigagi sageli ei edastata selliseid andmeid kogu väärtusahela ulatuses.

(24)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ – COM(2020) 825 final; ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsile avatud ja õiglaste turgude kohta digisektoris (digiturgude õigusakt) – COM/2020/842 final; ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

(25)

Nagu on kajastatud Ühendkuningriigiga sõlmitud kaubandus- ja koostöölepingu jaotises „Digikaubandus“.

(26)

Uus rände- ja varjupaigalepe, COM (2020) 609 final.

(27)

„Vastupanuvõime tugevdamine – idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“ (JOIN(2020) 7 final).

(28)

Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava, COM(2020) 641 final.

(29)

Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega – Vahemere piirkonna uus tegevuskava; JOIN(2021) 2 final.

(30)

Nagu on märgitud ELi ja Aafrika strateegiat käsitlevas 2020. aasta märtsi ühisteatises „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“, JOIN(2020) 4 final.

(31)

Eelkõige võiks uurida koostoimet muude teabeallikatega, nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik (Enterprise Europe Network, EEN), ELi ja Jaapani tööstuskoostöö keskus, ELi VKEde keskus Hiinas, Euroopa ettevõtlusorganisatsioonide ülemaailmne võrgustik, Euroopa kaubanduse edendamise organisatsioonid ning VKEde intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi.

(32)

  https://trade.ec.europa.eu/doclib/press/index.cfm?id=2204  

(33)

25. märtsi 2020. aasta teatis seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega, C(2020) 1981 final.

(34)

  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_20_2045  

(35)

„Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“, COM/2015/0497 final.

(36)

  https://trade.ec.europa.eu/consultations/index.cfm?consul_id=266&utm_source=dlvr.it&utm_  

(37)

Ühisdeklaratsioon kaubanduse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta seoses 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimunud WTO ministrite konverentsiga.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.2.2021

COM(2021) 66 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika

LISA

WTO REFORMIMINE: KESTLIKU JA TÕHUSA MITMEPOOLSE KAUBANDUSSÜSTEEMI POOLE

1.Miks on WTO oluline ja miks on see kriisis?

1.1Miks WTO on oluline?

Alates mitmepoolse kaubandussüsteemi loomisest 1947. aastal 1 on maailmakaubandus kasvanud 300 korda ning praegu moodustab see üle 60 % maailma SKPst, toetades kogu maailmas töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid. Osaliselt tuleneb see tariifide järjestikustest alandamistest, mis on mitmepoolse süsteemi abil läbirääkimiste teel saavutatud: 1947. aastal olid kohaldatud tariifid vahemikus 20–30 %, praegu on maailmas kohaldatavad tariifid keskmiselt ligikaudu 9 %. Maailmakaubanduse kasvu on soodustanud ka süsteemi pakutav stabiilsus. WTO enamsoodustusrežiimi põhimõte (most-favoured nation principle, MFN) piirab diskrimineerimist eri kaubanduspartnerite kaupade ja teenuste vahel. See annab stabiilse aluse majanduslikule avatusele, mis edendab ülemaailmsetel turgudel tõhususel ja innovatsioonil põhinevat konkurentsi. 60 % ELi kaubandusest, sealhulgas meie kaubandus Ameerika Ühendriikide, Hiina, Venemaa ja Indiaga, toimub enamsoodustusrežiimi tingimustel. WTO eeskirjad kaitsevad kõigi kaubandusriikide huve diskrimineerivate piiritaguste meetmete eest ning tagavad, et tingimuslik kaubanduse kaitse põhineb mitmepoolselt kokkulepitud põhimõtetel. Lisaks on tariifide sidumine vähendanud tõenäosust, et riigid suurendavad tariife šokkidele reageerimiseks, 2 ning vaidluste lahendamise süsteem on taganud eeskirjade järgimise ja hoidnud ära kaubanduskonfliktide teravnemise.

Kuigi tuleb veel tööd teha, on WTO aidanud kaasa ka ülemaailmsele kestlikule arengule. Majanduse avatus, mille organisatsioon on taganud, on aidanud integreerida paljusid arenguriike maailmamajandusse, päästes sadu miljoneid inimesi vaesusest ja vähendades riikidevahelist ebavõrdsust 3 . 

1.2Kriisi põhjused

Praegune kriis mõjutab kõiki kolme WTO funktsiooni: läbirääkimistel ei ole suudetud reegleid ajakohastada, vaidluste lahendamise süsteem on de facto pöördunud tagasi GATTi päevadesse, kus vaekogu aruanded võidakse blokeerida, ning kaubanduspoliitika järelevalve on ebatõhus. Lisaks haldavad USA ja Hiina – kaks kolmest suurimast WTO liikmest – praegu omavahelisi kaubandussuhteid suuresti väljaspool WTO eeskirju.

Kriisi peamine tõukejõud on see, et Hiina ühinemine WTOga ei ole muutnud tema majandust turumajanduseks. See, mil määral on Hiina oma turud avanud, ei vasta tema kaalule maailmamajanduses ning riik avaldab endiselt otsustavat mõju Hiina majanduskeskkonnale koos sellest tulenevate konkurentsimoonutustega, mida ei saa praeguste WTO eeskirjadega piisavalt käsitleda. Kuid WTO ei ole suutnud läbirääkimisega saavutada uusi eeskirju, et tegeleda selle või muude pakiliste küsimustega (nt digikaubandus või kestlikkus). 164 liikme seas konsensuse saavutamine on praeguse ülemaailmse võimu hapra tasakaalu taustal suur proovikivi. Läbirääkimisi takistavad ka lahkarvamused arengumaadele võimaldatava paindlikkuse küsimuses. Ei ole kestlik, et kaks kolmandikku liikmetest – sealhulgas mõni maailma kõige olulisem majandus – nõuab eri- ja diferentseeritud kohtlemist. Lisaks seab WTO järelevalve- ja arutelufunktsiooni tõsiselt kahtluse alla ebapiisav läbipaistvus liikmete kaubandusalastes õigusaktides ja tavades ning asjaolu, et selliseid teemasid nagu keskkonnaseisundi halvenemine, kliimamuutused või inimväärne töö peetakse tabuks. Lõpuks, kuid kindlasti mitte vähem tähtsana, oli vaidluste lahendamise süsteem 2019. aasta lõpus sisuliselt halvatud, kuna Ameerika Ühendriigid blokeerisid apellatsioonikogu liikmete ametisse nimetamise.

1.3Kiireloomuline vajadus reformi järele

Stabiilne kaubanduskeskkond, mille keskmes on WTO, on olulisem kui kunagi varem, et lahendada meie ees seisvaid probleeme, alustades pandeemiajärgsest majanduse taastumisest. Organisatsioonis, mis näib olevat kaotanud ühise eesmärgi tunde, on seda raske teha. Kuid WTO tõhususe tagamine on ELi strateegiline põhihuvi. Kaubandus on meie majanduse jaoks elutähtis; reeglitel põhineva rahvusvahelise koostöö edendamine on Euroopa projekti põhiolemus. Seetõttu peab EL etendama juhtrolli, et anda hoogu WTO sisulisele reformile.

2.Usalduse ja ühise eesmärgitunde taastamine: WTO panus kestlikku arengusse

Doha arengukava kokkuvarisemine 2008. aastal oli näide WTO liikmete ühise eesmärgi puudumise kohta. Hoolimata edust kaubanduse lihtsustamise lepingu sõlmimisel WTO 9. ministrite konverentsil Balil ja otsusest põllumajandustoodete ekspordikonkurentsi kohta WTO 10. ministrite konverentsil Nairobis on WTO liikmed üha enam lõhestunud selles, mida nad WTO-lt ootavad. Kuigi osa liikmeid on väitnud, et WTO „arengumõõtme kesksus“ tähendab, et tuleks keskenduda paindlikkusele ja eranditele kokkulepitud ja tulevastest kohustustest, on teine osa üha enam nördinud, et WTO läbirääkimistel pole õnnestunud saavutada edu, ning suunanud oma tähelepanu kahepoolsetele kaubanduslepingutele. Ilma ühise eesmärgi tundeta on olnud äärmiselt raske leida teed mis tahes algatusega edasiliikumiseks ja tagada WTO areng kooskõlas maailmakaubanduses toimuvate muutustega.

Enamik liikmeid pooldab siiski endiselt mitmepoolsuse ideed, kuna nad mõistavad täielikult, millist kasu toob reeglitel põhinev süsteem ülemaailmsele kaubandusele ja arengule. Viimaste aastate ebastabiilsus, kliima- ja keskkonnakriis, ühepoolsete meetmete sagedasem kasutamine ja nüüd ka COVID-19 pandeemia on kujundanud selge arusaama, et WTO on maailmamajanduse hea juhtimise oluline osa, kuid reform on vajalik. G20 juhtide Ar-Riyāḑis tehtud avalduses 4 väljendati seni kõige jõulisemat toetust reformidele kõige kõrgemal poliitilisel tasandil.

Olukorras, kus ülemaailmseid probleeme sigineb üha juurde, peaksid WTO liikmed suutma ühiselt keskenduda eesmärgile lahendada kõige pakilisemad probleemid, millega nad silmitsi seisavad: majanduse elavdamine ja areng, mis on vaba konkurentsimoonutustest, ning keskkonnasäästlikkus ja sotsiaalne kestlikkus osana majanduse rohepöördest. Nende probleemide lahendamine oleks kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, mida kõik WTO liikmed on kohustunud täitma. Selline fookus võiks pakkuda ühise eesmärgi tunnet, mida WTOs pole viimastel aastakümnetel olnud, ja taastada usalduse liikmete seas. See võiks luua kindlustunde, mida on vaja WTO reeglite ajakohastamiseks viisil, mis vastab digi- ja rohepöördega kaasnevatele väljakutsetele, ning mis ennetaks ja leevendaks konflikte, mis on põhjustatud kaubandust moonutavast riigi majandusse sekkumisest.

2.1    WTO ühise eesmärgi tunde taastamine: keskendumine kestlikule arengule

See ühise eesmärgi tunde saavutamise püüdlus peab edenema järk-järgult, alustades lühiajalistest usaldust suurendavatest meetmetest. Kalandustoetuste üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine oleks oluline samm, mis tugevdaks WTO panust kestlikkusse. See kokkulepe ei ole oluline mitte kui esimene mitmepoolne kokkulepe paljude aastate jooksul, vaid ka kui esimene kokkulepe, mille keskmes on kestliku arengu eesmärgi rakendamine (kestliku arengu eesmärk 14.6). See ei ole lihtne ülesanne, arvestades lõhet WTO liikmete seisukohtade ja mitmepoolsetel läbirääkimistel konsensuse saavutamisega seotud probleemide vahel (enamjaolt eespool nimetatud eri- ja diferentseeritud kohtlemise küsimuse tõttu), kuid läbirääkimistes on jõutud kaugemale kui varem nende pika ajaloo jooksul. Piisava poliitilise tahtega on võimalik saavutada kokkulepe enne 12. WTO ministrite konverentsi (MC12).

EL on koos Ottawa rühmaga 5 esitanud kaubandus- ja tervishoiualgatuse, mis hõlmab ekspordipiirangute põhimõtteid ning mitmeid kaubandust hõlbustavaid meetmeid ja samme läbipaistvuse suurendamiseks. EL jätkab koostööd oma partnerite ja uue peadirektoriga, tagamaks, et kaubandussüsteem reageerib pandeemia proovikividele, sealhulgas seoses intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus pakutava paindlikkuse rakendamisega.

Paljud kestliku arengu eesmärgid on seotud keskkonnakaitsega. Keskkonnakaitse ülimat tähtsust tunnistati juba WTO asutamise ajal, kui arutelu ja ühismeetmete edendamiseks moodustati kaubandus- ja keskkonnakomitee. Vajadus selle järele, et kaubanduspoliitika reageeriks kliima- ja keskkonnaprobleemidele, on tänapäeval veelgi olulisem kui varem ning seda toetavad paljud WTO liikmed. Vastupidi WTO loomise ajal väljendatud kartustele ei ole ükski riik olnud WTO vaidluste lahendamise süsteemi tehtud otsuse tõttu sunnitud alandama oma soovitud tervise- või keskkonnakaitse taset. Edaspidi toetab EL rahvusvahelistes kaubandus- ja keskkonnateemalistes aruteludes WTO asjaomaste eeskirjade sellist tõlgendust, millega tunnustatakse liikmete õigust võtta mõjusaid vastumeetmeid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele, eelkõige kliimamuutustele ja bioloogilise mitmekesisuse kaitseks.

Euroopa Liit peab kestlikkust majanduse vajaliku rohepöörde osaks, mis peab kajastuma WTO kogu töös. Peagi esitame WTOs kaubandus- ja kliimaalgatuse. Esialgsetes arvamustes, mis on esitatud WTO liikmete ja sidusrühmadega jagatavas mitteametlikus dokumendis 6 , on tähelepanu keskmes mitmesugused elemendid, sealhulgas valitud kaupade ja teenuste liberaliseerimine; läbipaistvus (sealhulgas süsinikdioksiidi piiril kompenseerimise meetmete puhul), teabevahetus ja analüüs kui esimene samm fossiilkütuste toetuste eeskirjade väljatöötamiseks; kaubandusabi keskkonnasäästlikumaks muutmine ning kaubandus- ja keskkonnaküsimustega tegeleva WTO institutsioonilise raamistiku tugevdamine. Lisaks teeb EL koostööd ka teiste WTO liikmetega, et viia ellu samaaegseid ringmajandusega (sh plastiga) seotud keskkonnaalgatusi.

WTO-l on samuti oma roll inimväärse töö ja soolise võrdõiguslikkuse alaste kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, mis on äärmiselt olulised nii ELis kui ka sellest väljaspool. Seoses inimväärse tööga peaks WTO edendama analüüsi ja kogemuste vahetamist selle kohta, kuidas kaubanduspoliitika saab aidata kaasa sotsiaalsele arengule, kuidas töötajate õiguste tugevam kaitse soodustab majanduskasvu ja arengut ning kuidas tagada, et kaubanduse liberaliseerimisest saadav kasu jõuaks nii ELis kui ka sellest väljaspool kõigi töötajate ja haavatavate kogukondadeni. Seda tegevust saaks toetada WTO ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni edasise aktiivsema koostöö kaudu. EL peaks tegema partneritega koostööd, et lõimida see globaliseerumise sotsiaalne mõõde veelgi enam WTO töösse. Mis puudutab soolist võrdõiguslikkust, siis peaks EL täitma juhtrolli teadlikkuse suurendamisel selle kohta, kui oluline on tagada, et sooline perspektiiv oleks kaubanduspoliitika peavoolu osa, tehes seda selliste algatuste kaudu nagu Buenos Airese deklaratsioon kaubanduse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta.

2.2    Kuidas kaubandus saab arengule kaasa aidata: vajadus tulevikku suunatud lähenemisviisi järele eri- ja diferentseeritud kohtlemisel

WTO üks aluseesmärke on tagada, et arengumaad ja eelkõige vähim arenenud riigid kindlustaksid enesele osa rahvusvahelisest kaubandusest saadavast kasust, mis on samaulatuslik nende majandusarengu vajadustega. Eri- ja diferentseeritud kohtlemise (special and differential treatment, SDT) eesmärk on võimaldada arengumaadel kasutada parimal viisil ära arenguvõimalusi, mida pakub WTO liikmesus.

EL toetab kindlalt SDTd, kuid usub, et selle kasutamisel tuleb juhinduda aluseks olevast majanduslikust reaalsusest, et kaubandus ei ole oht, vaid on pigem arengu tõukejõud. Kõige järjepidevamalt on kasvanud need areneva majandusega riigid, kes on keskendunud oma püüetele integreeruda maailmamajandusse ja kes avavad oma turud järk-järgult suuremale konkurentsile. WTO-le on suur arenguproovikivi see, kuidas organisatsioon saab tõhusalt toetada nende arengumaade jõupingutusi, kes ei ole veel piisavalt maailmamajandusse integreeritud.

WTO kui läbirääkimisfoorumi usaldusväärsuse taastamine nõuab ka uut lähenemisviisi SDT-le. Selline lähenemisviis peaks ühendama sihipärasema keskendumise sellele, kuidas toetada integratsiooni kaubandussüsteemi, ning suurema diferentseerimise arengumaade vahel, lähtudes kindlakstehtud vajadustest. Need vajadused hõlmavad väikese valitsussektori piiratud suutlikkust. WTO saab arengule tõhusalt kaasa aidata üksnes juhul, kui ta keskendub sellele, kuidas aidata riikidel võtta kohustusi, mis soodustavad integreerumist maailmamajandusse.

Mis puutub protsessi, siis tundub, et kokkuleppepõhine (agreement-by-agreement) lähenemisviis on kõige tõenäolisem viis, kuidas saavutada SDT valdkonnas tõelist edu. Kuigi oleks soovitav, et kõik WTO liikmed lepiksid kokku valdkonnaülestes SDT kriteeriumides, on realistlikum püüda saavutada lähenemine konkreetsetel läbirääkimistel. Siiski juhindub EL oma lähenemisviisis mõnest üldisest kaalutlusest. EL toetaks jõuliselt SDT sätteid, mis reageerivad tõhusalt enamiku arengumaade suutlikkuspiirangutele. Samal ajal ootab EL käimasolevate läbirääkimiste ja tulevaste lepingute raames täielike kohustuste võtmist a) OECD liikmetelt (sealhulgas OECD kandidaatriikidelt); b) riikidelt, mille Maailmapank on liigitanud suure sissetulekuga riikideks; ning c) riikidelt, mis esindavad piisavalt suurt osa ülemaailmsest ekspordist üldiselt või konkreetsete läbirääkimistega hõlmatud sektorites. Oma osatähtsuse tõttu süsteemis peaks Hiina näitama eeskuju ja mitte nõudma ühelgi käimasoleval läbirääkimisel SDTd.

3.Täielikult toimiva WTO vaidluste lahendamise süsteemi taastamine koos reformitud apellatsioonikoguga

Siduv vaidluste lahendamine ei ole oluline mitte ainult selleks, et kaitsta WTO liikmete huve turulepääsu õigusi piiravate meetmete eest. See tagab ühtlasi äriühingutele stabiilsuse, et nad saaksid investeerida ja eksportida teadmises, et reegleid järgitakse ning et rikkumise korral on olemas õiguskaitsevahendid. See kaitseb nii suuri kui ka väikseid WTO liikmeid ühepoolsete meetmete eest ja hoiab ära kaubandusvaidluste eskaleerumise poliitilisteks konfliktideks. Kuigi apellatsioonikogu toimimise ja kohtupraktika teatavaid aspekte on kritiseeritud, on samuti oluline tunnistada, et apellatsioonikogu on märkimisväärselt suurendanud vaidluste lahendamise süsteemi õiguspärasust ja prognoositavust, sealhulgas pööranud eritähelepanu vajadusele kaitsta WTO liikmete õigust reguleerida tervishoidu, keskkonda või muid õiguspäraseid poliitikaeesmärke.

WTO reformidest kõige pakilisem on leida kokkulepitud alus toimiva vaidluste lahendamise süsteemi taastamiseks ja nimetada ametisse apellatsioonikogu liikmed. Seda ülesannet tuleks käsitleda prioriteedina ja see ei tohiks olla seotud WTO reformi muude aspektidega. Kui toimiv vaidluste lahendamise süsteem puudub, on raske näha, mis võiks olla riikidele ajend reeglite ajakohastamiseks ja lünkade täitmiseks.

Ameerika Ühendriigid on tõstatanud mitmeid põhjendatud mureküsimusi seoses apellatsioonikogu teatavate otsuse langetamise meetoditega ja samuti konkreetsete otsustega teatavate juhtumite puhul. Euroopa Liit nõustub, et otsuse langetajad peaksid kasutama menetlusökonoomiat ja nad ei ole seotud pretsedendiga, vaid peaksid võtma arvesse varasemaid otsuseid niivõrd, kuivõrd nad peavad neid menetluses olevas vaidluses asjakohaseks. WTO vaidluste lahendamise süsteemis on vaekogud faktide kindlakstegijad ning apellatsioonikogu roll peaks rangelt piirduma apellatsioonkaebuses tõstatatud õigusküsimuste käsitlemisega ulatuses, mis on vajalik vaidluse lahendamiseks. Vaekogude ja apellatsioonikogu sõltumatus on oluline, et juhtumite üle otsustataks üksnes nende põhjendatuse alusel. See on kooskõlas vastutuse suurendamisega liikmete ees oma kohustuste täitmise eest. Kohustuslikust ajakavast tuleks nii vaidluste vaekogu kui ka apellatsioonikogu etapis rangelt kinni pidada (õigusemõistmise edasilükkamine on õigusemõistmisest keeldumine) ja selle võimaldamiseks tuleks vastu võtta asjakohased meetmed. Seetõttu nõustub Euroopa Liit, et vaja on sisulist reformi. Selline reform peaks säilitama negatiivse konsensuse reegli, apellatsioonikogu sõltumatuse ning vaidluste lahendamise keskse rolli mitmepoolse kaubandussüsteemi turvalisuse ja prognoositavuse tagamisel.

Kuigi paljud eespool nimetatud küsimused kajastuvad vaidluste lahendamise organi esimehe juhitud mitteametlikus protsessis väljatöötatud põhimõtetes apellatsioonikogu toimimise kohta, on EL valmis kaaluma, kuidas anda neile tugevam õiguslik sõnastus, ja kaaluma täiendavaid parandusi. Kui Ameerika Ühendriigid annaksid varakult märku oma valmisolekust alustada hea usu põhimõttel läbirääkimisi, et saavutada vaidluste lahendamise reformides mitmepoolne kokkulepe, suurendaks see oluliselt usaldust ning peaks võimaldama jõuda kokkuleppele, taastamaks siduv vaidluste lahendamine ja toimiv apellatsioonikogu.

4.Läbirääkimisfunktsiooni tõhustamine

WTO kriisi keskmes on tema läbirääkimisfunktsiooni läbikukkumine. WTO reformi eesmärk peaks olema taastada WTO kui kaubanduseeskirjade üle peetavate läbirääkimiste ja edasise liberaliseerimise foorumi tõhusus ja usaldusväärsus. WTO reeglid tuleb viia kooskõlla 21. sajandi majandus- ja kaubandusolukorraga. Sisuliselt peaks olema prioriteet ajakohastada WTO reegleid, mis käsitlevad e-kaubandust, investeeringute hõlbustamist, teenuste siseriiklikku reguleerimist ja riigi rolli majanduses, sealhulgas toetusi. Pärast reeglite ajakohastamist võiks kaaluda ka kaupade ja teenuste liberaliseerimise edendamist viisil, mis tagab kohustuste parema tasakaalu. Läbirääkimiste meetodi seisukohast ei ole n-ö ühtse paketi lähenemisviis andnud tulemusi ja kõige paremini võib edu saavutada eri protsesside, eelkõige avatud mõnepoolsete lepingute abil. Sisuliste läbirääkimistega samal ajal peaksid WTO liikmed kaaluma võimalusi, kuidas mõnepoolseid lepinguid paremini WTO raamistikku integreerida.

4.1WTO reeglite ajakohastamine

A.Digikaubanduse, teenuste ja investeeringute uute eeskirjade kehtestamine

Käimas on laiapõhjalised läbirääkimised teenuste siseriikliku reguleerimise, e-kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise üle. Kõik kolm läbirääkimiste valdkonda on olulised selleks, et rahvusvahelise kaubanduse eeskirjad vastaksid majanduse digiüleminekule, teenuste kasvavale tähtsusele ja vajadusele hõlbustada investeeringuid kui arengu võtit.

EL on täielikult pühendunud nendele läbirääkimistele. MC12 annab võimaluse teha märkimisväärseid edusamme e-kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise algatustes ning sõlmida leping teenuste siseriikliku reguleerimise kohta. Läbirääkimiste lõpuleviimine ambitsioonikate ja kaasavate lepingute sõlmimiseks nendes kolmes valdkonnas on äärmiselt oluline, et näidata WTO asjakohasust 21. sajandi kaubanduse ja investeeringute laiendamise põhitegurite jaoks ning hõlbustada arengumaade integreerimist ülemaailmsetesse väärtusahelatesse. Samuti välditaks ülemaailmse kaubandussüsteemi killustatust, kui selliseid küsimusi saaks lahendada üksnes kahepoolsetes lepingutes või mõnepoolsetes lepingutes väljaspool WTO raamistikku.

B.Uute reeglite kehtestamine, et vältida riigi sekkumisest tulenevaid konkurentsimoonutusi majanduses – konkurentsi erapooletus

WTO eeskirjad ei ole piisavalt tõhusad, et vähendada riigi sekkumise negatiivset ülekanduvat mõju majandusele. See kehtib eriti juhul, kui riigi sekkumine moonutab konkurentsi siseturul või isegi ülemaailmsetel turgudel. Sagedane läbipaistvuse puudumine sellistes sekkumistes süvendab probleemi veelgi. Küsimus ei ole riigi rollis kui sellises. Riiklik sekkumine võib olla vajalik õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ja WTO peaks võtma arvesse riikliku omandi erinevat taset majanduses. Pigem on küsimus selles, kuidas tõhusalt võidelda sekkumiste vastu, millel on negatiivne ülekanduv mõju, mis moonutab konkurentsi, soodustades kodumaiseid ettevõtjaid, kaupu või teenuseid võrreldes välismaistega, piirates juurdepääsu turgudele või mõjutades maailmaturge.

Uued tööstussubsiidiume käsitlevad eeskirjad on olulised, et võidelda tugeva subsideerimise negatiivse mõju vastu rahvusvahelisele kaubandusele, mis võib moonutada konkurentsi nii traditsioonilistes sektorites kui ka uutes tehnoloogiates. Subsiidiumid võivad põhjustada ka liigset tootmisvõimsust. Rangemate reeglite oluline eesmärk oleks saavutada palju suurem läbipaistvus ja teha kindlaks keelatud subsiidiumide täiendavad kategooriad, samuti eeldatavalt kahjustavate subsiidiumide kategooriad. Koos aruteludega selliste nn „punaste kastide“ ja „kollaste kastide“ üle tuleks kaaluda ka „rohelist kasti“, mis hõlmab toetusi, millega toetatakse õiguspäraseid avalikke eesmärke, kuid millel on kaubandusele minimaalne moonutav mõju. See kehtib eelkõige teatavat liiki keskkonna- ning teadus- ja arendustegevuse toetuste kohta, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse täielikku läbipaistvust ja kokkulepitud põhimõtteid.

Riigi omanduses olevad ettevõtted on mitmes riigis vahend, mille kaudu riik mõjutab otsustavalt majandust ja millel on mõnikord turgu moonutav mõju. Riigi omanduses olevate ettevõtete tähtsus ei ole siiski põhimõtetega veel piisavalt ühitatud, et võtta arvesse turgu moonutavat käitumist. Uutes rahvusvahelistes eeskirjades, milles käsitletakse riigi omanduses olevaid ettevõtteid, tuleks keskenduda selliste ettevõtete käitumisele nende äritegevuses kooskõlas mitmes vabakaubandus- ja investeerimislepingus juba kokkulepitud põhimõtetega.

Lisaks tööstussubsiidiumidele ja riigi omanduses olevaid ettevõtteid käsitlevatele põhimõtetele on vaja kaaluda, millised muud elemendid võiksid olla osa uutest WTO eeskirjadest, mille eesmärk on tagada konkurentsi erapooletuse põhimõte ning edendada võrdseid tingimusi. Nende hulka võiksid kuuluda näiteks ranged reeglid selliste tavade vastu, mis sunnivad ettevõtteid andma innovatsiooni ja tehnoloogiat üle riigile või oma konkurentidele (sunniviisiline tehnosiire), ning eeskirju, millega tagatakse, et siseriiklikud õigusnormid on läbipaistvad ja konkurentsi soodustavad. Üldine eesmärk peaks olema, et riigi sekkumine majandusse toimuks täiesti läbipaistvalt ega moonutaks konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid. EL kavatseb neid küsimusi täiendavalt arutada kõigepealt kolmepoolse koostöö kaudu USA ja Jaapaniga, aga ka kõigi huvitatud WTO liikmetega, alustamaks tööd WTO eeskirjade väljatöötamiseks, et tõhusalt reageerida konkurentsimoonutustele.

C.Liikmete turulepääsuga seotud kohustuste vahelise tasakaalustamatuse käsitlemine

Turulepääsuga seotud kohustusi ei ole pärast Uruguay vooru lõppu ajakohastatud ja neil puudub üha enam seos 21. sajandi tegeliku majandusliku olukorraga. WTO turulepääsuga seotud kohustuste praegune struktuur kaupade ja teenuste valdkonnas ei vasta paljude riikide tegelikule avatuse tasemele ega kajasta olulisi muutusi teatavate peamiste kaubandusriikide osakaalus maailmamajanduses (nt Hiina).

Kuigi on oluline tagada üldiste tariifikohustuste parem struktuur, peaks WTO igasuguste reformipüüdluste põhirõhk olema konkurentsi erapooletuse eeskirjade ajakohastamisel: subsiidiumidel, riigi omanduses olevatel ettevõtetel, tehnoloogia sundsiirdel ja siseriiklikul reguleerimisel. Kui subsiidiumid vähendavad kunstlikult kaupade hindu, riigi omanduses olevad ettevõtted kuritarvitavad oma turgu valitsevat seisundit või äriühingud on sunnitud jagama oma tehnoloogiat enda konkurentidega, ei kõrvalda tariifide alandamine liikmetevahelist tasakaalustamatust. Sellest hoolimata toetab EL lühikeses kuni keskpikas perspektiivis ja süsteemi usaldusväärsuse edasiseks suurendamiseks valdkondlikke algatusi, kus liberaliseerimine toob laiemat kasu, nagu see on tervishoiukaupade ja teatavate kliimamõju leevendavate kaupade tariifide liberaliseerimise või keskkonnateenuste liberaliseerimise puhul.

Teenuskaubanduse puhul peaks prioriteet olema viia lõpule digimajanduse eeskirjade üle peetavad läbirääkimised. Kui läbirääkimised on lõpule viidud, võiks kaaluda läbirääkimiste alustamist teenuste üle. Sellised läbirääkimised peaksid olema avatud huvitatud WTO liikmetele ja toetuma WTO-le, tuginedes edusammudele, mis on tehtud teenuskaubanduse lepingu läbirääkimistel.

D.Põllumajanduse panus

WTO kui läbirääkimisfoorumi usaldusväärsuse taastamine nõuaks liikmetelt ka põllumajandusläbirääkimistega tegelemist, mis on hoolimata Nairobis toimunud ministrite konverentsi positiivsest tulemusest endiselt suuresti peatunud. Põllumajandus on endiselt suure osa WTO liikmete oluline – isegi põhiline – huvi ja edusammude puudumine võib mõjutada negatiivselt WTO laiemat reformikava.

Põllumajandussektori omamaise toetusega seotud kohustused peaksid olema läbirääkimiste prioriteet, võttes arvesse kaubandust moonutavate poliitikasuundade ja meetmete levikut. Et läbirääkimised oleksid edukad, on siiski vaja, et oma panuse annaksid kõik või vähemalt kõik suuremad liikmed. Tulevikku vaadates pooldab EL kaubandust moonutava omamaise toetuse olulist vähendamist. EL on oma põllumajanduspoliitikat viimase 30 aasta jooksul reforminud, liikudes kaubandust moonutavalt toetuselt kaubandust mittemoonutavale toetusele. Teised WTO liikmed peavad sarnased reformid veel ellu viima.

Praegu ei tundu olevat tõenäoline taasalustada läbirääkimisi põllumajandusturule juurdepääsu üle, olgu siis tegemist tariifide vähendamise või muude elementidega. Need on osa laiemast turulepääsu üle peetavate läbirääkimiste kogumist, mis hõlmavad tööstuskaupu, mille puhul tasakaalustustingimused ei näi olevat täidetud.

Lühiajalised läbirääkimised peaksid seega keskenduma küsimustele, mis on pandeemias muutunud olulisemaks ja kus on veel ruumi lähenemiseks. EL keskendub 12. ministrite konverentsiks ekspordipiirangutele ja läbipaistvuse parandamisele.

Lõpuks on vaja põllumajandusläbirääkimistel arvesse võtta keskkonnasäästlikkuse aspekte kooskõlas majanduste rohepöörde vajadusega.

4.2 Avatud mõnepoolsete lepingute integreerimine WTOsse

Kuigi WTO ei saa oma usaldusväärsust ega tõhusust taastada ilma oma reegleid ajakohastamata, on pärast 25 aastat täiesti selge, et sellist ajakohastamist ei ole võimalik saavutada mitmepoolsete lepingutega, mis põhinevad ühtse paketina peetud läbirääkimistel. Samal ajal peetakse läbirääkimisi paljude kahepoolsete või piirkondlike kaubanduslepingute üle, sealhulgas küsimustes, milles WTO ei ole seni suutnud saavutada mitmepoolseid tulemusi, näiteks digikaubanduse või riigi omanduses olevate ettevõtete küsimustes. Viimastel aastatel on kõige positiivsem areng olnud üha suurema arvu riikide huvi töötada välja sellised eeskirjad WTO raames avatud mõnepoolsete läbirääkimiste kaudu. Kui ei leita tõhusat valemit mõnepoolsete lepingute integreerimiseks WTOsse, ei jää üle muud võimalust kui töötada sellised reeglid välja väljaspool WTO raamistikku.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu artiklis X:9 on sätestatud, et mõnepoolsed lepingud tuleb inkorporeerida WTO õiguslikku struktuuri, kusjuures ministrite konverents võib konsensuse alusel otsustada lisada WTO liikmete rühma sõlmitud kaubanduslepingud 4. lisas esitatud WTO mõnepoolsete lepingute nimekirja. Artiklit X:9 ei ole aga alates WTO asutamisest kasutatud. Konsensuse saavutamist mõnepoolse algatuse lisamiseks 4. lisasse peetakse ületamatuks probleemiks, isegi kui WTO liikmete rühma võetud mõnepoolsed kohustused ei vähenda mitteosalejate õigusi. Meetod, mida on seni kasutatud mõnepoolsete lepingute integreerimiseks WTO struktuuri, on olnud see, et iga osaline lisab täiendavad kohustused ühepoolselt oma kohustuste loendisse, nagu tehti finantsteenustega seotud kohustuste käsitusleppe ja telekommunikatsiooni käsitleva viitedokumendi puhul. Sellel on siiski oma puudused. Mitte iga täiendav kohustus ei sobi hästi kohustuste loendisse. Lisaks võivad mitteosalejad algatada vaidluse lahendamise menetluse osaleja vastu nende täiendavate kohustuste rikkumise eest, isegi kui nemad kui mitteosalejad ei ole selliste kohustustega seotud.

WTO sisuline reform peab seda reaalsust tunnistama ja komisjon kutsub üles arutlema selle üle, kuidas luua lihtsam tee mõnepoolsete lepingute integreerimiseks mitmepoolsesse struktuuri. EL eelistaks kaasavat lähenemisviisi avatud, mõnepoolsetele lepingutele, sest see hõlbustab arengumaade osalemist ja võimaldab neil otsustada, kas nad soovivad lepinguga ühineda, jättes neile võimaluse ühineda sellega tulevikus. See ei tähenda, et WTO peaks vastu võtma kõik mõnepoolsed lepingud. Arutelude käigus võiks kindlaks määrata teatavad põhimõtted, mida mitmepoolsetes lepingutes tuleks järgida, et need WTO raamistikku inkorporeerida. Need põhimõtted võiksid olla seotud iga WTO liikme avatusega osalemisele ja tulevasele ühinemisele, arengumaade osalemise hõlbustamisega, läbirääkimisprotsessi läbipaistvusega ning mitteosalejate olemasolevate õiguste kaitsmise vahenditega, vältides ühtlasi ärakasutamist.

 5. WTO süsteemi toimimise parandamine

5.1    WTO järelevalve- ja arutelufunktsioonide tugevdamine

Tavapärastes WTO nõukogudes ja komiteedes tehtaval tööl on oluline roll reeglitel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemi kaitsmisel, muu hulgas seeläbi, et seal korraldatakse igapäevast tehnilist tegevust, jälgitakse liikmete kaubanduspoliitikat, lahendatakse kaubandusprobleeme ja antakse liikmetele koht, kus arutada kaubanduse arengut. Kuna viimastel aastatel ei ole reeglite koostamisel peaaegu üldse tulemusi saavutatud ja vaidluste lahendamise süsteem on halvatud, on üha olulisem tagada tõhus järelevalve ja poliitilised arutelud, et säilitada WTO kui kaubandussuhete usaldusväärne alus. Kahjuks muudavad mitmed ebatõhusad menetlused, lüngad läbipaistvuskohustuste täitmisel ja üleüldine usalduse puudumine tulemusliku osalemise sageli keeruliseks.

Viimastel aastatel on EL teinud tööd, et olukorda parandada, eelkõige läbipaistvuse ja kaubandusküsimuste valdkonnas. Koos USA, Jaapani ja teiste liikmesriikidega tegi EL ettepaneku parandada kaubavahetuse valdkonna läbipaistvust ja teatamiskohustuste täitmist. Ettepanekus soovitatakse stiimuleid ja haldusmeetmeid, et reageerida teadete esitamisel esinevatele märkimisväärsetele viivitustele, mis on pikaajaline probleem, mis mõjutab läbipaistvust. Loodame, et tänu sellele horisontaalsele panusele saavad alguse ka vajalikud arutelud läbipaistvuse parandamise üle konkreetsetes valdkondades, nagu põllumajandus. EL esitas koos eri liikmetega ettepanekud, millega parandada WTO tavapäraste organite tööd, esitades selleks ettepaneku koostada suunised WTO organitele, kes lahendavad kaubandusprobleeme. Selle ettepaneku eesmärk on hõlbustada liikmetevaheliste kaubandusprobleemide lahendamist enne, kui need eskaleeruvad vaidluste lahendamise etappi või ummistavad ajakavu aastateks. Eesmärgiks jääb võtta need ettepanekud vastu 12. ministrite konverentsil.

Lisaks nendele ettepanekutele on vaja teha veel tööd, et parandada WTO järelevalve- ja arutelufunktsiooni. Läbipaistvuse üks aspekte on nii teatamiskohustuste õigeaegne täitmine kui ka esitatud teabe kvaliteet. Üldiselt on komitee tasandil vaja tõhusamat järelevalvet liikmete kaubanduspoliitika üle. See võiks hõlmata seda, et WTO komiteed uurivad, kuidas muuta teadete läbivaatamine tõhusamaks. Samuti võiks kaaluda küsimusi, mille kohta sekretariaat peaks saama koostada seirearuandeid, mis tuginevad erinevatele avalikult kättesaadavatele teabeallikatele.

Samuti oleks kasulik saada ülevaade WTO organite tegevusest, et teha kindlaks, millised organid vajavad rohkem ressursse/tähelepanu ja millised tuleks väiksemaks muuta või desaktiveerida. See võimaldaks WTO-l suunata vahendeid nendele komiteedele, mida liikmed aktiivsemalt ja tõhusamalt kasutavad, samas kui teised komiteed võidakse peatada, välja arvatud juhul, kui need kutsutakse kokku liikme sõnaselgel taotlusel (see on nii juba enamiku teenuskaubanduse nõukogu allorganite puhul). Teatavaid komiteesid, nagu kaubandus- ja keskkonnakomitee, võiks taaselustada, suurendades nende panust poliitilistesse aruteludesse. Lisaks võiks suurendada üldnõukogu rolli kaubandussüsteemi mõjutavate arengusuundade läbivaatamisel või selliste uuringute arutamisel, mille on koostanud peadirektor koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

5.2    Peadirektori ja WTO sekretariaadi roll

Uue peadirektori ametisse nimetamine annab võimaluse uueks alguseks. WTO reformi toimimiseks tuleb peadirektorit kaasata proaktiivselt ja nähtavalt. Liikmed võivad peadirektorit usaldada ja peaksid julgustama teda neid WTO peamiste probleemidega tegelemisel toetama. Nad peaksid teda aktiivselt toetama algatuste tegemisel, et edendada WTO eesmärke, ja lahenduste pakkumisel liikmetele mõttevahetuseks. Kuigi sageli rõhutatakse, et WTO töö päevakorra koostamise eest vastutavad liikmed, on peadirektori selline hõlbustav roll kooskõlas organisatsiooni liikmesusest lähtuva olemusega.

Peadirektor ja eelkõige sekretariaat saavad tugevdada WTO järelevalve- ja arutelufunktsioone. Et aidata tõhusalt kaasa liikmete aruteludele, peaks sekretariaat esiteks saama tugineda liikmete usaldusele analüütiliste aruannete koostamisel asjakohastel teemadel ja koostöö süvendamisel teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, ilma et oleks vaja eelnevalt liikmetelt kooskõlastust. Teiseks tuleks liikmete kaubanduspoliitika läbipaistvusele kasuks, kui tugevdatakse sekretariaadi järelevalvetegevust.

Kuigi koostöö WTO ja rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO organite vahel toimib üldiselt hästi, peaks peadirektor tegema sihipärasemat koostööd, et aidata ühiselt kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

5.3    Tõhusam sidusrühmade kaasamine: ettevõtjad ja kodanikuühiskond

Juba 1996. aastal tunnustasid WTO liikmed valitsusväliste organisatsioonide rolli üldsuse teadlikkuse suurendamisel seoses WTO tegevusega ning leppisid kokku suurendada läbipaistvust ja arendada teabevahetust valitsusväliste organisatsioonidega, tehes WTO sekretariaadile ülesandeks hallata otsekontakte kodanikuühiskonnaga. Peamised suhtluskanalid on iga-aastane avalik foorum, kodanikuühiskonna osalemine ministrite konverentsidel, sekretariaadi teabetunnid, samuti võimalus esitada seisukohavõtte ning päevakajalised arutelud. Ettevõtjate esindajad on alates 2016. aastast samuti kaasatud päevakajalistesse aruteludesse ja kaubandusdialoogide sarja; WTO veebisaidil asuv spetsiaalne leht koondab teavet, mis on kohandatud ettevõtjate huvidele.

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonnaga konsulteerimise viise võib olla võimalik ajakohastada ja edasi arendada, et taaselustada nende sidusrühmade osalemist kaubandusaruteludes. Esiteks, kuigi sekretariaadi korraldatavad valitsusväliste organisatsioonide teabetunnid on praegu reserveeritud Genfis ja selle ümbruses asuvatele registreeritud valitsusvälistele organisatsioonidele, võimaldaksid elektroonilised vahendid ja virtuaalplatvormid laiendada osalemist akrediteeritud valitsusvälistele organisatsioonidele kogu maailmas, võimaldades eelkõige kaasata piiratud vahenditega arenguriikide valitsusväliseid organisatsioone. Teiseks võiks luua konsultatsiooni- või nõuandekomitee, mis koosneks tasakaalustatuse põhimõttel ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajatest, et koguda sidusrühmadelt sisendit mitmepoolset kaubandussüsteemi mõjutavate oluliste arengusuundade kohta ning edastada need käimasolevatesse läbirääkimistesse ja aruteludesse. Kolmandaks võiks tugevdada konkreetsete teemade käsitlemist, korraldades näiteks arutelusid kestliku arengu aspektide või piirkondlike kaubanduslepingutega seotud valdkondadevaheliste küsimuste üle. Neljandaks peaksid liikmed uurima, kuidas suurendada läbipaistvust, avades üldsusele virtuaalvahendite abil koosolekuid või nende osi.

6.WTO reformi elluviimine

6.1Liitlassuhete loomine WTO reformi elluviimiseks

Käesolevas lisas kirjeldatud WTO reformi elementide elluviimiseks on vaja märkimisväärse arvu liikmete osalust ja toetust. Reformi elluviimiseks on tarvis luua liitlassuhteid, vältida polariseerumist ja on vaja ka liikmete valmisolekut osaleda järkjärgulises protsessis, mille lõpptulemusena saavutatakse kompromiss. Olulise majandusjõuna, mis usub kindlalt mitmepoolsesse reeglitel põhinevasse kaubandusse, peab EL jätkama juhtpositsioonil.

ELi ja teiste sarnaselt meelestatud partnerite koostöö näitena töötati Ottawa rühmas välja kaubandus- ja tervishoiualgatus. Samuti on EL teinud koostööd kestliku kaubanduse edendamise sõprade rühmaga (Friends of Advancing Sustainable Trade, FAST) selle nimel, kuidas taaselustada WTO kaubandus- ja keskkonnaalast tööd 7 .

Kuigi sarnaseid seisukohti jagavate riikide rühmad, nagu Ottawa ja FASTi rühmad, on olulised, et saada esialgset toetust WTO liikmete laiema kaasamise eesmärgil, on WTO reformis oluline osa Ameerika Ühendriikide ja ELi reformikava kõrgel lähenemistasemel. ELi ja USA koostöö on olnud kogu ajaloo jooksul GATTi/WTO läbirääkimistel saavutatud edu peamine liikumapanev jõud. EL on teinud USAga koostööd kolmepoolse algatuse raames Jaapaniga. Asjaolu, et USAs on valitud uus president, kes on väljendanud kindlat tahet töötada mitmepoolsete institutsioonidega, annab võimaluse tihedaks Atlandi-üleseks koostööks WTO reformi kõigis aspektides, sealhulgas WTO vaidluste lahendamise reformis. Sellele aitaks suuresti kaasa, kui USA uus administratsioon annaks varakult märku oma kavatsusest alustada täiemahulisi läbirääkimisi, et jõuda kokkuleppele vaidluste lahendamise käsitusleppe reformimises ning peatada apellatsioonikogu liikmete ametisse nimetamise blokeerimine. 12. ministrite konverentsi ettevalmistamisel võiksid EL ja USA suurendada oma kaasatust WTO reformi kõigis aspektides, et saavutada oma seisukohtade, sealhulgas võimalike ühisettepanekute maksimaalne lähenemine. Samuti tuleks tõhustada tööd Jaapaniga loodud kolmepoolses rühmas, et esitada ühisettepanek selle kohta, kuidas saaks välja töötada WTO eeskirjad, et paremini käsitleda riigi sekkumisest tulenevaid konkurentsimoonutusi.

Lisaks kavatseb EL seada eriliseks prioriteediks dialoogi pidamise Aafrika riikidega WTO reformikava üle. Selle käigus võiks kaaluda, kuidas integreerida kestliku arengu eesmärgid paremini WTO töösse ning kuidas tagada, et kõik avatud, mõnepoolsed algatused oleksid kaasavad ja võtaksid arvesse väikese valitsussektoriga arenguriikide piiratud suutlikkust. Arutelud võiksid hõlmata ka eri- ja diferentseeritud kohtlemise küsimust ning seda, kuidas WTO saab toetada integratsiooni Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna kaudu. Sellega seoses toetab EL endiselt seda, et Aafrika Liit saaks asjaomastes WTO organites vaatleja staatuse.

EL jätkab Hiina ja Indiaga arutelusid WTO reformikava eri aspektide üle. Hiina SKP elaniku kohta on alates WTOga ühinemisest suurenenud kümme korda ja kõigest kahekümne aasta jooksul on Hiinast saanud WTO suurim eksportija. Paljud WTO liikmed on seisukohal, et Hiina turulepääs ja muud kohustused ei kajasta piisavalt Hiina majanduskasvu ning et edasine liberaliseerimine Hiina poolt annaks suurema õiguspärasuse tema rollile organisatsioonis. India majandus on väga dünaamiline ja tal on G20s juhtroll, kuigi tema üldist arengutaset ja konkurentsivõimet ei saa võrrelda Hiina omaga. Mõlemad riigid on WTO reformiaruteludes asendamatud partnerid. Arutelud Hiina ja Indiaga peaksid aitama paremini mõista meie vastavaid vaatenurki, sealhulgas küsimustes, milles tuleks edusamme teha 12. ministrite konverentsil ja pärast seda.

6.2 Mida on võimalik saavutada 12. ministrite konverentsi abil – järgmised sammud

WTO reformikava peab olema ambitsioonikas, kuid ka realistlik. WTO reformi eri töösuunad tuleb nõuetekohaselt järjestada. Mitte kõiki elemente ei saa ega tohiks kasutada samal ajal, vaid eri komponentide puhul tuleks järgida eri protsesse ning tuua neid esile eri koosseisudes – olgu siis mitme- või mõnepoolselt – ja eri liikmesrühmadega. Järgmine WTO ministrite konverents on WTO reformiprotsessis ülioluline nii võimaliku tulemuste paketi kui ka uute protsesside ja töövaldkondade käivitamise seisukohast, mis võivad olla reformikava hüppelauaks.

Kolm valdkonda, kus peaks enne 12. ministrite konverentsi tööd tõhustama, on kaubandus ja tervishoid, kalandustoetused ning vaidluste lahendamise süsteemi reform.

Lisaks võiks 12. ministrite konverentsi abil saavutada järgmised tulemused.

1.Tuleks saavutada kokkulepe, et elavdada WTO tööd kaubanduse ja keskkonna valdkonnas, pidades silmas kestlikkuse küsimuste integreerimist WTO töösse. Ideaaljuhul tuleks seda teha mitmepoolselt, kuigi teatavaid elemente võivad taotleda üksnes huvitatud WTO liikmete allrühmad, näiteks teatavate kliimamõju leevendavate kaupade ja keskkonnateenuste liberaliseerimine.

2.Huvitatud riikide seas tuleks alustada tööd konkurentsi erapooletuse reeglite, sealhulgas tööstussubsiidiume käsitlevate ajakohastatud eeskirjade väljatöötamisega.

3.Olulisi edusamme tuleks teha mõnepoolsete e-kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise algatuste puhul. Ühisavalduse algatuse teenuste siseriikliku reguleerimise kohta võiks sõlmida 12. ministrite konverentsil.

4.12. ministrite konverentsil tuleks tagada mitmepoolse e-kaubanduse ja TRIPS-lepingu moratooriumide uuendamine.

5.WTO tavapärase töö toimimist tuleks parandada kokkulepetega, mis käsitlevad teavitamise ja kaubandusküsimustega seotud ettepanekute horisontaalset läbipaistvust.

6.Põllumajanduse valdkonnas võiks 12. ministrite konverentsil kokku leppida üldise läbipaistvuse parandamise ja ekspordipiirangute paketi. Selle üks osa võiks olla ka algatus, mis käsitleb Maailma Toiduprogrammi humanitaarostude vabastamist ekspordipiirangutest. EL on valmis arutama, kuidas teha pärast 12. ministrite konverentsi edusamme läbirääkimiste peamistes aspektides, eelkõige kaubandust moonutavas omamaises toetuses.

Lisaks nendele tulemustele oleks edasise töö toetamiseks oluline lisaelement ministrite deklaratsioon, milles väljendatakse selgelt poliitilist kohustust reform ellu viia. Deklaratsioonis võiks keskenduda sellistele küsimustele nagu WTO läbirääkimis-, järelevalve- ja arutelufunktsioonide parandamine ning uurida institutsioonilisi täiustusi organisatsiooni toimimises. Ministrite deklaratsiooniga võiks luua WTO reformi töörühma , et arutada neid küsimusi ja julgustada liikmeid tulemusi saavutama. 12. ministrite konverents peaks seega kehtestama tegevuskava edasiseks tööks keskpikas ja pikas perspektiivis reformitavates valdkondades ning mõni neist tuleks lõpule viia enne järgnevat ministrite konverentsi (MC13).

(1)

   WTO eelkäija, üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega (GATT).

(2)

   Jakubik, A. ja Piermartini, R. (2019). „How WTO commitments tame uncertainty!“, WTO talituste töödokumendid ERSD-2019-06, Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO).

(3)

     Maailmapanga Grupp ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (2015). The Role of Trade in Ending Poverty. Maailma Kaubandusorganisatsioon: Genf. Vt ka majanduskasvu ja arengu komisjoni 2018. aasta aruanne „The Growth Report: Strategies for Sustained Growth and Inclusive Development“.

(4)

   Juhtide deklaratsioon, G20, Ar-Riyāḑi tippkohtumine, 21.–22. november 2020.

(5)

Ottawa rühma liikmed on Austraalia, Brasiilia, Kanada, Tšiili, Euroopa Liit, Jaapan, Keenia, Lõuna-Korea, Mehhiko, Uus-Meremaa, Norra, Singapur ja Šveits.

(6)

    https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2020/november/tradoc_159117.pdf  

(7)

   Algatusel on 23 kaastoetajat: Austraalia, Costa Rica, Euroopa Liit, Fidži, Gambia, Island, Jaapan, Kanada, Korea, Liechtenstein, Maldiivid, Mehhiko, Moldova, Montenegro, Uus-Meremaa, Põhja-Makedoonia, Norra, Senegal, Šveits, Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritoorium, Tšaad, Tšiili ning Ühendkuningriik.