EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.1.2021
COM(2021) 38 final
2021/0021(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega muudetakse nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta soovitust (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
13. oktoobril 2020 võttis nõukogu vastu nõukogu soovituse (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel 1 . Soovitusega kehtestati koordineeritud lähenemisviis järgmistes põhipunktides: ühtsete kriteeriumide ja künniste kohaldamine otsuste tegemisel selle üle, kas kehtestada vaba liikumise piirangud, COVID-19 edasikandumise ohu kaardistamine kokkulepitud värvikoodi alusel ning koordineeritud lähenemisviis võimalikele meetmetele, mida võib asjakohaselt kohaldada ühest piirkonnast teise liikuvate isikute suhtes, sõltuvalt nakkuse edasikandumise ohu tasemest nendes piirkondades.
Nõukogu soovituse (EL) 2020/1475 eesmärk on tagada parem koordineerimine nende liikmesriikide vahel, kes kaaluvad pandeemia tingimustes rahvatervise huvides vaba liikumist piiravate meetmete võtmist. Soovituses on selgelt öeldud, et vaba liikumise piirangute vastuvõtmisel ja kohaldamisel peaksid liikmesriigid järgima ELi õiguse põhimõtteid, eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet.
Soovitusega tehti komisjonile Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toel ülesandeks epidemioloogilist olukorda arvesse võttes korrapäraselt hinnata soovituses esitatud kriteeriume, andmevajadusi ja künniseid, ning esitada oma hindamistulemused nõukogule arutamiseks, lisades neile vajaduse korral ettepaneku soovituse muutmiseks.
Vastavalt komisjoni 19. jaanuari 2021. aasta teatises „Ühiste jõududega COVID-19 vastu“ 2 märgitule tähistab aasta vahetumine tõenäoliselt COVID-19 pandeemia lõpu algust. Tänu teedrajavatele teadusuuringutele ning märkimisväärsetele poliitilistele ja tööstuslikele jõupingutustele on kümne kuuga saavutatud see, milleks tavaliselt kulub kümne aastat, massvaktsineerimine on käivitunud ning miljonid eurooplased on nüüdseks COVID-19 vastu vaktsineeritud.
Seni kui nakatunute arv suureneb ja vaktsineeritute hulk ei ole veel pandeemia leviku peatamiseks piisav, on siiski vaja säilitada valvsus, piirangud ja rahvatervise kontroll. EL ja liikmesriigid peavad nüüd püüdma ohjeldada nakkuse kolmandat lainet, mille võivad muuta eelmisest karmimaks viiruse senisest kergemini levivad variandid, mida on leitud juba mitmel pool Euroopas.
Need viiruse uued variandid 3 on äärmiselt murettekitavad. Ehkki praegu ei ole tõendeid selle kohta, et need põhjustaksid raskemat haigestumist, näivad variandid olevat ligikaudu 50–70 % nakkavamad 4 . See tähendab, et viirus võib levida kergemini ja kiiremini, suurendades veelgi survet ülekoormatud tervishoiusüsteemidele. Uued variandid on ka tõenäoline põhjus, miks enamikus liikmesriikides on haigusjuhtumite arv viimastel nädalatel oluliselt suurenenud.
Selle tulemusena on jätkuvalt suureks probleemiks reisimine. Mittehädavajalikust reisimisest, eriti suure riskiga piirkondadesse ja piirkondadest, tuleks tungivalt soovitada hoiduda seni, kuni epidemioloogiline olukord on oluliselt paranenud.
Seda seisukohta toetavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 21. jaanuari 2021. aasta kiire riskihindamise raames esitatud soovitused 5 . Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hindas probleemsete variantide sissetoomise ja levimise tõenäosust ELis/EMPs väga suureks, kuna nende ülekanduvus on suurenenud. Selline suurem ülekanduvus tooks tõenäoliselt kaasa nakkuste arvu suurenemise. See omakorda tooks tõenäoliselt kaasa suurema haiglaravil olevate inimeste arvu ja kõrgema suremuse määra kõigis vanuserühmades, kuid eelkõige vanemates vanuserühmades või kaasnevate haigustega elanikkonna hulgas. Sellest tulenevalt leidis Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, et nakkuse leviku vähendamiseks ja tervishoiusüsteemidele avalduva surve leevendamiseks on vaja rangemaid mittefarmatseutilisi leevendusmeetmeid. Seetõttu leidis Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, et viiruse sissetoomise ja kogukonnas levimise mõju on suur. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hindas probleemsete variantide sissetoomise ja levimisega seotud üldriski suureks/väga suureks.
Uute SARS-CoV-2 probleemsete variantide sissetoomise ja leviku aeglustamiseks soovitas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ühe reageerimisvõimalusena mittehädavajalikku reisimise vältimist. Lisaks mittehädavajaliku reisimise vältimist ja nakatunud isikute reisipiiranguid käsitlevatele soovitustele peaksid edasi kehtima sellised reisipiirangud nagu reisijate testimine ja karantiin, seda eelkõige selliste reisijate puhul, kes tulevad piirkondadest, kus uute variantide esinemissagedus on suurem. Kui järjendamine ei ole Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse genoomi järjendamise suuniste alusel uute variantide sagedasema esinemise võimaluse välistamiseks piisav, tuleks kaaluda proportsionaalseid reisipiiranguid ka piirkondades, kus kogukonnas esineb jätkuvalt suur nakkuse levik.
Vastavalt nõukogu soovituses (EL) 2020/1475 sätestatule on komisjon Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toetusel epidemioloogilise olukorra muutumist arvesse võttes korrapäraselt hinnanud kõnealuses soovituses esitatud kriteeriume, andmevajadusi ja künniseid. Nakkusohtlikumatest variantidest tulenevaid eespool nimetatud probleeme arvesse võttes leiab komisjon, et nõukogu soovitust (EL) 2020/1475 tuleks kohandada.
Tuleks säilitada või tõhustada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid reisipiiranguid, eriti uute viirusevariantide suurema levikuga piirkondadest saabuvatele reisijatele, samuti reisijate testimist. Vajadust mööda tuleks kehtestada reisijate karantiinireeglid, tehes asjakohaseid erandeid olulise ülesande või vajadusega reisijate puhul.
Selliste sihipäraste meetmete eesmärk on vältida vajadust piiride sulgemiseks või üldiste reisikeeldude ning liikmesriikidevahelise lennu-, maismaa- ja veetranspordi peatamiseks, mis ei ole põhjendatud, sest sihipärasematel meetmetel on piisav mõju ja need põhjustavad vähem häireid. Roheliste transpordikoridoride süsteem 6 peaks aitama hoida alles transpordivood, tagades kaupade vaba liikumise ja vältides tarneahela häireid.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesoleva soovituse eesmärk on lihtsustada selliste kehtivate sätete rakendamist, mis on seotud rahvatervise huvidest tulenevate liikumisvabaduse piirangutega.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev soovitus on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, sealhulgas rahvatervise ja sisepiirikontrolli põhimõtetega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise leping (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artikli 21 lõige 2, artikli 168 lõige 6 ja artikkel 292.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Nõukogu võib võtta vastu soovitusi ELi toimimise lepingu artikli 292 alusel. Selle sätte kohaselt teeb nõukogu otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kõigil neil juhtudel, mille puhul aluslepingutes on sätestatud, et ta võtab õigusakti vastu komisjoni ettepaneku põhjal.
See kehtib praeguses olukorras, kuna on vaja järjekindlat lähenemisviisi, et hoida ära edasisi häireid, mida põhjustavad ühepoolsed ja ebapiisavalt koordineeritud meetmed, mis piiravad vaba liikumist liidus. ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Kui selle eesmärgi saavutamiseks osutub vajalikuks liidu meede, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta vastu sätteid kõnealuste õiguste kasutamise hõlbustamiseks.
Artikli 168 lõike 6 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu ka soovitusi, et tagada kogu liidu poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
•Proportsionaalsus
Ühepoolsete või kooskõlastamata meetmete vastuvõtmine toob tõenäoliselt kaasa ebajärjekindlad ja killustatud vaba liikumise piirangud, mis tekitavad ebakindlust liidu kodanikele nende ELi õiguste kasutamisel. Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on kavandatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ettepanekus võetakse arvesse liikmesriikidega pärast esimeste ajutiste piirangute rakendamist korrapäraselt peetud arutelusid, kättesaadavat teavet epidemioloogilise olukorra muutumise kohta ning asjakohaseid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid.
•Mõju hindamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Liikumisvabadus on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 45 sätestatud põhiõigus. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Harta artikliga 21 on aluslepingute kohaldamisala piires keelatud piirangute seadmine kodakondsuse alusel.
Liidus rahvatervise huvides seatud vaba liikumise piirangud peavad olema proportsionaalsed ning põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Need peavad olema sobivad taotletava eesmärgi saavutamise tagamiseks ega tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.
4.MÕJU EELARVELE
Puudub.
2021/0021 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega muudetakse nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta soovitust (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 2, artikli 168 lõiget 6 ning artikli 292 esimest ja teist lauset,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)13. oktoobril 2020 võttis nõukogu vastu nõukogu soovituse (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel 7 . Soovitusega kehtestati koordineeritud lähenemisviis järgmistes põhipunktides: ühtsete kriteeriumide ja künniste kohaldamine otsuste tegemisel selle üle, kas kehtestada vaba liikumise piirangud, COVID-19 edasikandumise ohu kaardistamine kokkulepitud värvikoodi alusel ning koordineeritud lähenemisviis võimalikele meetmetele, mida võib asjakohaselt kohaldada ühest piirkonnast teise liikuvate isikute suhtes, sõltuvalt nakkuse edasikandumise ohu tasemest nendes piirkondades.
(2)Kõnealuses soovituses kehtestatud kriteeriumide ja künniste põhjal on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus avaldanud kord nädalas ELi liikmesriikide kaardi piirkondade kaupa, et toetada liikmesriike otsuste tegemisel 8 .
(3)Vastavalt kõnealuse soovituse punktis 26 esitatule peaks komisjon Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toel muutuvat epidemioloogilist olukorda arvesse võttes korrapäraselt hindama käesolevas soovituses esitatud kriteeriume, andmevajadusi ja künniseid, sealhulgas seda, kas tuleks arvesse võtta muid kriteeriume, nagu haiglaravi määr või intensiivravi kasutamise määr.
(4)Pandeemia praegust arengut mõjutavad kaks tegurit. Ühelt poolt on alates 2021. aasta algusest käivitunud massvaktsineerimine ning miljonid eurooplased on juba COVID-19 vastu vaktsineeritud. Kuid nagu on märgitud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Ühiste jõududega COVID-19 vastu“, 9 on seni, kui nakatunute arv suureneb ja vaktsineeritute hulk ei ole veel pandeemia leviku peatamiseks piisav, siiski vaja säilitada valvsus, piirangud ja rahvatervise kontroll. Eelkõige peavad EL ja liikmesriigid püüdma ohjeldada nakkuse järgmist lainet, mille võivad muuta eelmisest karmimaks SARS-CoV-2 viiruse senisest kergemini levivad variandid, mida on leitud juba mitmel pool Euroopas.
(5)Viiruse uute variantide ilmumine viimasel ajal on väga murettekitav. Ehkki praegu ei ole tõendeid selle kohta, et need põhjustaksid raskemat haigestumist, näivad variandid olevat ligikaudu 50–70 % nakkavamad 10 . See tähendab, et viirus võib levida kergemini ja kiiremini, suurendades veelgi survet ülekoormatud tervishoiusüsteemidele. Uued variandid on ka tõenäoline põhjus, miks enamikus liikmesriikides on haigusjuhtumite arv viimastel nädalatel oluliselt suurenenud.
(6)Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus märgib oma viimases riskihindamises uute SAR-CoV-2 probleemsete variantide leviku kohta ELis/EMPs 11 , et probleemsete variantide sissetoomise ja levimisega seotud riski hinnatakse suureks / väga suureks.
(7)Ühe võimalusena sellele ohule reageerimiseks soovitab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, et uute SARS-CoV-2 probleemsete variantide sissetoomise ja leviku aeglustamiseks tuleks vältida mittehädavajalikku reisimist. Lisaks mittehädavajaliku reisimise vältimist ja nakatunud isikute reisipiiranguid käsitlevatele soovitustele peaksid edasi kehtima sellised reisipiirangud nagu reisijate testimine ja karantiin, seda eelkõige selliste reisijate puhul, kes tulevad piirkondadest, kus uute variantide esinemissagedus on suurem. Kui järjendamine ei ole Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse genoomi järjendamise suuniste alusel uute variantide sagedasema esinemise võimaluse välistamiseks ikkagi piisav, tuleks kaaluda proportsionaalseid reisipiiranguid ka piirkondades, kus kogukonnas esineb jätkuvalt suur nakkuse levik.
(8)Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse soovitusi arvesse võttes tuleks nõukogu soovitust (EL) 2020/1475 vastavalt muuta.
(9)Võtmaks arvesse kogukonnas jätkuvalt esinevat suurt nakkuse levikut, mis võib olla seotud uute probleemsete variantide suurenenud levikuga, tuleks haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse poolt igal nädalal avaldatavale kaardile lisada uus, tumepunane värv. See värv peaks märkima piirkondi, kus viiruse levik on väga suur, sealhulgas nakkusohtlikumate variantide tõttu.
(10)Liikmesriigid peaksid arvesse võtma ka uute SARS-CoV-2 probleemsete variantide levimust. Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Ühiste jõududega COVID-19 vastu“ rõhutatakse, et liikmesriigid peavad variantide arengu järgimiseks ja uute variantide tuvastamiseks kiiresti suurendama viiruse genoomi järjendamise määra 5–10 %-ni positiivsetest testitulemustest, kasutades vajaduse korral ära Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse võimalusi.
(11)Kogukonnapõhise leviku kõrge tase enamikus liikmesriikides tähendab, et reisimine on jätkuvalt seotud suurte probleemidega. Mittehädavajalikust reisimisest, eriti suure riskiga piirkondadesse ja piirkondadest, tuleks tungivalt soovitada hoiduda seni, kuni epidemioloogiline olukord on oluliselt paranenud. See on eriti oluline viiruse uute variantide puhangut silmas pidades. Võttes arvesse, et nakatumise ja edasikandumise oht on riigisiseste ja piiriüleste reiside puhul ühesugune, peaksid liikmesriigid tagama, et kumbagi liiki mittehädavajalike reiside suhtes kohaldatavad meetmed oleksid sidusad.
(12)Euroopa Ülemkogu liikmete 21. jaanuaril 2021 toimunud videokonverentsi järel tehtud suulistes järeldustes 12 märkis Euroopa Ülemkogu eesistuja, et piirid peavad jääma avatuks ning tagada tuleb ühtse turu toimimine, sealhulgas oluliste kaupade ja teenuste voog. Kehtestada ei tohiks valimatuid reisikeelde. Siiski võib viiruse leviku tõkestamiseks olla vaja meetmeid, mis piiravad mittehädavajalikku reisimist ELis. Jäädes kindlaks oma põhimõttetele, aga võttes ühtlasi arvesse uute viirusevariantidega kaasnevaid riske, võib nõukogul olla vaja vaadata läbi oma soovitused ELi-siseste reiside ja ELi suunduvate mittehädavajalike reiside kohta.
(13)Koordineeritud lähenemisviisi abil püütakse vältida piirikontrolli taaskehtestamist sisepiiridel. Piiride sulgemine ja üldised reisikeelud, aga ka lendude, maismaa- ja veetranspordi peatamine ei ole põhjendatud, sest sihipärasematel meetmetel, nagu kohustuslik karantiin ja testimine, on piisav mõju ja need põhjustavad vähem häireid. Roheliste transpordikoridoride süsteem 13 peaks aitama hoida alles transpordivood, tagades kaupade ja teenuste vaba liikumise ja vältides tarneahela häireid.
(14)Isikute vaba liikumise piiranguid tuleb jätkuvalt kohaldada kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, nagu proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõte. Muu hulgas on keelatud diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Seega ei tohiks võetavad meetmed minna kaugemale sellest, mis on hädavajalik rahvatervise kaitseks. Et tagada prognoositavus, õiguskindlus ja see, et kodanikud piirangutest kinni peavad, on väga oluline üldsuse selge, õigeaegne ja põhjalik teavitamine. Tagada tuleks piirangute nõuetekohane täitmine ning kehtestatud sanktsioonid peaksid olema tõhusad ja proportsionaalsed.
(15)Terviseohutuse komitee leppis 11. jaanuaril 2020. aastal kokku soovitustes ELi ühise lähenemisviisi kohta seoses COVID-19 patsientide isoleerimise ning kontaktsete isikute ja reisijate karantiiniga. Liikmesriigid peaksid reisijate suhtes kohaldatavaid karantiinimeetmeid käsitlevaid terviseohutuse komitee soovitusi 14 reisiga seotud karantiini kehtestamisel järgima. Eelkõige tuleks suure riskiteguriga piirkonnast saabuvate reisijate suhtes karantiininõuete kehtestamisel kaaluda nõutava karantiiniaja lühendamist, kui reisija 5–7 päeva pärast riiki sisenemist annab negatiivse proovi, välja arvatud juhul, kui tal tekivad sümptomid.
(16)Võttes arvesse COVID-19 testimissuutlikkuse suurenemist, tuleks muuta nõukogu soovitust (EL) 2020/1475, andes liikmesriikidele võimaluse nõuda, et reisijad, kes saabuvad piirkonnast, mis ei ole liigitatud roheliseks, teeksid testi enne teele asumist.
(17)Pidades silmas kogukonna suurt nakatumust tumepunaseks liigitatud piirkondades, tuleks sellistelt aladelt saabuvatelt reisijatelt, kelle reis ei toimu hädavajalikel eesmärkidel, nõuda, et nad teeksid enne lahkumist testi ja jääksid pärast saabumist karantiini vastavalt terviseohutuse komitee soovitustele. Kui reisijad ei jää karantiini oma elukohas, tuleks tagada karantiiniruumides sobivad füüsilised tingimused ning laste kaitsmine ja hooldamine karantiinitingimustes vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni suunistele 15 .
(18)Hoidmaks ära olukorda, kus inimestel on takistatud pääs omaenda koju, tuleks lubada oma elukohaliikmesriiki naasvatel reisijatel, kes ei ole saanud teha testi enne lahkumist, teha test pärast saabumist.
(19)Võttes arvesse nakkuse kõrget taset tumepunases piirkonnas, tuleks ka hädavajalikelt reisijatelt nõuda COVID-19 nakkuse testimist ja karantiini jäämist, tingimusel et see ei mõjuta ebaproportsionaalselt nende olulise eesmärgi täitmist või erilise vajaduse rahuldamist, näiteks seetõttu, et reisija kokkupuude elanikkonnaga jääb sihtkohas väga piiratuks. Kui liikmesriik nõuab konkreetset epidemioloogilist olukorda arvesse võttes siiski transporditöötajate ja teenuseosutajate testimist, ei tohiks see põhjustada transpordihäireid 16 . Tarneahelate säilitamiseks ei tohiks kohaldada karantiininõudeid olulisi ülesandeid täitvate transporditöötajate suhtes.
(20)Piiriülese reisimisega seotud piirangud on eriti häirivad isikute jaoks, kes ületavad piire iga päev või sageli, et minna tööle või kooli, külastada lähisugulasi, saada arstiabi või hoolitseda lähedaste eest. Sellistelt isikutelt ei tohiks nõuda sellise olulise tegevuse käigus piiri ületamisel karantiini jäämist, arvestades, kui märkimisväärselt see häiriks inimeste elu, elatusvahendeid ja majandust tervikuna. Niikaua kui epidemioloogiline olukord on mõlemal pool piiri võrreldav, tundub ebavajalik nõuda, et sellised isikud läbiksid sagedase kontrolli üksnes seetõttu, et nad ületavad piiri. Eriti oluliseks jääb tihe koordineerimine liikmesriikide ja piiriüleste piirkondade vahel.
(21)Võttes arvesse muutuvat epidemioloogilist olukorda, peaks komisjon Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toel jätkuvalt korrapäraselt hindama käesolevas soovituses esitatud kriteeriume, andmevajadusi ja künniseid, sealhulgas seda, kas tuleks arvesse võtta muid kriteeriume või kas tuleks kohandada künniseid, ning esitama oma hindamistulemused nõukogule arutamiseks, lisades neile vajaduse korral ettepaneku soovituse muutmiseks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
Nõukogu soovitust (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel, muudetakse järgmiselt.
1.Punktis 10 asendatakse alapunkt c järgmisega:
„c) punane, kui 14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv on vahemikus 50 kuni 150 ja COVID-19 nakkuse testide positiivsete testimistulemuste määr on 4 % või üle selle või kui 14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv on suurem kui 150, kuid vähem kui 500;“.
2.Punkti 10 lisatakse järgmine alapunkt ca:
„ca) tumepunane, kui 14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv on 500 või rohkem;“.
3.Punktis 13 asendatakse alapunkt a järgmisega:
„a) peaksid nad võtma arvesse epidemioloogilise olukorra erinevusi oranžiks, punaseks või tumepunaseks liigitatud piirkondades ning tegutsema proportsionaalselt;“.
4.Punktis 13 asendatakse alapunkt d järgmisega:
„d) peaksid nad võtma arvesse testimisstrateegiaid ning pöörama erilist tähelepanu suure testimise suhtarvuga piirkondade olukorrale;“.
5.Punkti 13 lisatakse järgmine alapunkt e:
„e) peaksid nad võtma arvesse ka uute SARS-CoV-2 probleemsete variantide levimust.“
6.Pealkirja „Ühine raamistik seoses võimalike meetmetega suurema riskiga piirkondadest saabuvate reisijate puhul“ järele lisatakse järgmine punkt 16a:
„Liikmesriigid peaksid tungivalt soovitama hoiduda mittehädavajalikust reisimisest piirkondadesse ja piirkondadest, mis on liigitatud punkti 10 kohaselt tumepunaseks, ning soovitama hoiduda mittehädavajalikust reisimisest piirkondadesse ja piirkondadest, mis on liigitatud punkti 10 kohaselt punaseks. Ühtlasi peaksid liikmesriigid tagama sidususe meetmete vahel, millega reguleeritakse piiriülest reisimist ja reisimist liikmesriigi enda territooriumil.
Samal ajal peaksid liikmesriigid püüdma hoida ära hädavajaliku reisimise katkemist, tagama transpordivoogude jätkumise kooskõlas nn roheliste transpordikoridoride süsteemiga ning hoidma ära häireid tarneahelas ning takistusi kutsealastel või ärilistel põhjustel reisivate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumisele.“
7.Punkti 17 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:
„a) peavad jääma karantiini vastavalt terviseohutuse komitee soovitusele 17 ja/või
b) teevad enne ja/või pärast saabumist COVID-19 nakkuse testi. See võib olla kas RT-PCR-test või antigeeni kiirtest, mis on loetletud nõukogu 21. jaanuari 2021. aasta soovituse (COVID-19 antigeeni kiirtestide ELis kasutamise ja valideerimise ning testitulemuste vastastikuse tunnustamise ühise raamistiku kohta) alusel koostatud COVID-19 antigeeni kiirtestide ühises ja ajakohastatud loetelus 18 .“
8.Punktist 17 kustutatakse järgmine lõik:
„Liikmesriigid võivad pakkuda reisijatele võimalust asendada alapunktis b nimetatud test COVID-19 nakkuse testiga, mis tehakse enne saabumist.“
9.Punkti 17 lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriigid peaksid saavutama piisava testimissuutlikkuse ja aktsepteerima digitaalseid testimistõendeid, tagades samal ajal, et see ei kahjusta oluliste tervishoiuteenuste osutamist, eelkõige seoses laborite suutlikkusega.“
10.Lisatakse järgmine punkt 17a:
„Liikmesriigid peaksid nõudma, et isikud, kelle reis sai alguse punkti 10 alapunkti ca kohaselt tumepunaseks liigitatud piirkonnast, teeksid enne saabumist COVID-19 nakkuse testi ning jääksid ühtlasi karantiini vastavalt terviseohutuse komitee soovitusele.
SARS-CoV-2 uute nakkavamate variantide leviku ja mõju kontrolli alla saamiseks peaksid liikmesriigid eelkõige tumepunaseks liigitatud piirkondades võtma, säilitama ja tugevdama isikukaitsemeetmeid, suurendama testimist ja parandama kontaktsete isikute kindlakstegemist ning tõhustama COVID-19 juhtumite kogukondlikult representatiivse valimi jälgimist ja järjendamist.“
11.Lisatakse järgmine punkt 17b:
„Liikmesriigid peaksid andma oma territooriumil elavatele isikutele võimaluse asendada punkti 17 alapunktis b ja punktis 17a nimetatud COVID-19 nakkuse saabumiseelne test saabumisjärgse testiga, mis lisandub kohaldatavatele karantiininõuetele.“
12.Lisatakse järgmine punkt 19a:
„Punkti 17a kohaselt peaksid reisijad, kellel on oluline ülesanne või eriline vajadus, täitma reisimisel tumepunasest piirkonnast testimisnõuded ja jääma karantiini, tingimusel et see ei mõjuta ebaproportsionaalselt nende ülesande täitmist ega vajaduse rahuldamist.
Erandina ei tohiks punkti 17 alapunktis b ja punktis 17a sätestatud COVID-19 nakkuse testi tegemist põhimõtteliselt nõuda transporditöötajatelt ja transporditeenuse osutajatelt kooskõlas punkti 19 alapunktiga b. Kui liikmesriik nõuab transporditöötajatelt ja transporditeenuse osutajatelt COVID-19 nakkuse testi tegemist, tuleks kasutada antigeeni kiirtesti ning see ei tohiks põhjustada transpordihäireid. Et säilitada nn roheliste transpordikoridoride toimimine, peaksid liikmesriigid transpordi- või tarneahela häirete korral sellised süstemaatilise testimise nõuded viivitamata kaotama või kehtetuks tunnistama. Transporditöötajatelt ja transporditeenuse osutajatelt ei tohiks nende olulise ülesande täitmisel nõuda punkti 17 alapunkti a ja punkti 17a kohaselt karantiini jäämist.“
13.Lisatakse järgmine punkt 19b:
„Liikmesriigid ei tohiks nõuda, et karantiini jääksid piirialadel elavad isikud, kes töö, ettevõtluse, hariduse, perekonnaelu, arstiabi või hoolduse eesmärgil reisivad iga päev või sagedasti üle piiri. Kui nendes piirkondades kehtestatakse piiriülese reisimise korral testimise nõue, peaks selliste isikute testimise sagedus olema proportsionaalne. Kui epidemioloogiline olukord on mõlemal pool piiri ühesugune, ei tuleks reisimisel testimisnõuet kehtestada. Isikutelt, kes väidavad, et nende olukord jääb käesoleva punkti kohaldamisalasse, võidakse nõuda dokumentaalsete tõendite või sellekohase avalduse esitamist.“
14.Punkt 21 asendatakse järgmisega:
„Punkti 10 kohaselt tumepunaseks, punaseks, oranžiks või halliks liigitatud piirkonnast saabuvate isikute suhtes kohaldatavad meetmed ei tohi olla diskrimineerivad, st neid tuleks samamoodi kohaldada ka asjaomase liikmesriigi enda tagasipöörduvate kodanike suhtes.“
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja