Üldine teave

1.

võtab teadmiseks, et ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet käsitleva kontrollikoja aruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) kohaselt annab 2019. aasta aruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2019. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele; märgib, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

2.

märgib, et komisjon eraldas ühisettevõttele rahalisi vahendeid seitsmendast raamprogrammist ja programmist „Horisont 2020“, samuti mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 raames üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmist ning mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames Euroopa ühendamise rahastust;

3.

märgib, et 2015. aasta osalemiskutse alusel valiti ühisettevõtte liikmeteks 19 lennundussektori avaliku ja erasektori üksust;

4.

märgib, et ühisettevõte algatas programmi „Horisont 2020“ raames kaks projektikonkurssi, mille tulemusel valiti konkursi „Wave 2“ jaoks välja 15 ettepanekut ja käivitati 13 projekti ning neljanda ettevalmistavate uuringute konkursi jaoks valiti välja 29 projekti; märgib, et SESAR 2020 raames „Wave 1“ lõpuleviimise tulemusel 2019. aastal sündis 21 SESARi lahendust, mis on valmis tööstustootmiseks; märgib, et 2019. aastal oli ühisettevõttel SESAR 2020 raames 70 projekti, neist 17 ettevalmistavate uuringute projekti, 32 rakendusuuringute ja valideerimisprojekti ning 21 väga laiaulatuslikku näidisprojekti (millest seitse lõpetati aasta jooksul); märgib, et ühisettevõte võttis vastu ajakohastatud 2020. aasta Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava ja toetas komisjoni ühtse Euroopa taeva tehnoloogilistes aspektides;

5.

märgib, et ühisettevõtte töö on järjest tähtsam, arvestades kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis võimaldavad autonoomseid ja mehitamata õhusõidukeid;

6.

nõuab ulatuslikku programmi, mis hõlmab kõiki samme, mida on vaja järgmise põlvkonna lennuliikluse juhtimissüsteemi arendusetapi lõpuleviimiseks;

7.

juhib tähelepanu sellele, et ühisettevõtte üks peamisi saavutusi on vabalt valitavad marsruudid, mille eesmärk on vähendada lendamisel ja kütuse kasutamisel tekkivaid heitkoguseid; on veendunud, et selle järeltulija peaks kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega panustama lennundussektori kestlikkusse veel rohkem; on ühtlasi veendunud, et järeltulija peaks aitama muuta lennundusturgu liikluskoormuse kõikumise suhtes paindlikumaks ja vastupidavamaks, muutes ühtse Euroopa taeva maailma kõige tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks õhuruumiks;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

8.

märgib, et kogueelarve, mis 2019. aastal oli kasutada, sh uuesti eelarvesse kantud, eelnenud aastatel kasutamata jäänud assigneeringud, sihtotstarbeline tulu ja järgmisesse aastasse ümber paigutatud summad, oli kulukohustuste assigneeringutes 161 041 597 eurot (millest 112 618 000 eurot liidu eelarvest) ja maksete assigneeringutes 183 279 715 eurot (millest 113 733 525 eurot liidu eelarvest);

9.

märgib, et seitsmenda raamprogrammi raames ellu viidav SESAR 1 suleti ametlikult 2016. aastal ning viimased korrigeerivad maksed ja toetusesaajatele tehtud enammaksete tagasinõudmine viidi lõpule 2019. aastal; märgib, et pärast SESAR 1 sulgemist tegi ühisettevõte kindlaks, et tema liikmetelt saadud ülemäärase rahalise toetuse summa on 30 767 098 eurot; märgib sellega seoses, et asutamisakti artikli 13 kohaselt võivad ühisettevõtte liikmed oodata ülemääraste maksete tagasimaksmist alles ühisettevõtte tegevuse lõpetamisel 31. detsembriks 2024; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõtte raamatupidamisandmete põhjal peab ühisettevõte asjaomastele liikmetele tagasi maksma järgmised summad: komisjonile ligikaudu 23 800 000 eurot, Eurocontrolile ligikaudu 4 800 000 eurot ja tööstusharu liikmetele ligikaudu 2 100 000 eurot; võtab kontrollikoja aruande põhjal ühtlasi teadmiseks, et ühisettevõte teavitas komisjoni olukorrast 2018. aasta mais ja 2019. aasta aprillis ning kuna varajast tagasimaksmist võimaldav pragmaatiline lahendus puudub, jäävad need vahendid ühisettevõttele, ilma et neid kasutataks teadusprojektideks, mis on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, mille kohaselt saadeti haldusnõukogule otsuse eelnõu, millega antaks ühisettevõttele tagasimaksmiseks õiguslik alus, ning et seda otsust menetletakse praegu kirjaliku menetluse teel ja kohe pärast otsuse tegemist teeb ühisettevõte kooskõlas eelarve peadirektoraadi soovitustega tagasimaksed, mis võimaldab SESAR 1 kontod kiiresti sulgeda; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

10.

märgib, et 2019. aasta lõpus oli SESAR 1-le antava liidu toetuse kogusumma 634 136 000 eurot, Eurocontroli toetuse kogusumma oli 560 732 000 eurot, mis sisaldas 422 943 000 eurot kinnitatud mitterahalist osalust, ning tööstusharu liikmete toetuse kogusumma oli 539 780 000 eurot, mis sisaldas kinnitatud mitterahalist osalust 514 302 000 eurot; märgib, et SESAR 1 üldine tegelik täitmismäär on 90 %;

11.

märgib, et nõukogu määrusega (EL) nr 721/2014 ette nähtud 585 000 000 euro suurusest liidu toetusest oli 2019. aasta lõpuks programmi „Horisont 2020“ raames ühisettevõtte tegevuskuludeks ette nähtud liidu (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat) rahaline toetus kokku 330 987 000 eurot; märgib peale selle, et 2019. aasta lõpus andis Eurocontrol programmile „Horisont 2020“ rahalise toetusena kokku 13 719 000 eurot ja kinnitatud mitterahalise osalusena kokku 59 603 000 eurot ning teised liikmed panustasid rahalise toetusena kokku 5 276 000 eurot ja kinnitatud mitterahalise osalusena 107 924 000 eurot;

12.

märgib, et SESAR 2020 124,8 miljoni euro suurusest 2019. aasta tulust moodustas liidu toetus 114,1 miljonit eurot ja Eurocontroli toetus 1,8 miljonit eurot;

13.

märgib, et ühisettevõtete erasektorist pärit liikmetelt rahalise osaluse saamise menetlused on ühisettevõtteti erinevad; nõuab, et ühisettevõtted arvutaksid mitterahalise osaluse suurust ühtmoodi ja selle tulemusel kehtestaks ühtne menetlus; märgib, et ühtse menetlusega tuleks ette näha läbipaistvad ja tulemuslikud hindamismeetodid, tänu millele saaks välja selgitada osaluse tegeliku väärtuse; kutsub kontrollikoda üles võimaldama sõltumatute välisaudiitorite tehtud auditite kontrolli; nõuab ühtlasi asjakohast õigusraamistikku, millega tagatakse, et programmi lõpuks saavutatakse nõutavas summas rahaline osalus; märgib, et õigusraamistik võiks sisaldada nõudeid selle kohta, et erasektori osalus tuleks tasuda kõige hiljemalt siis, kui tasutakse sellele vastav liidu osalus;

14.

märgib, et 2019. aastal olid SESAR 2020 lõplikud kulukohustuste assigneeringud 159 845 788 eurot ja lõplikud maksete assigneerinud 181 529 090 eurot; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõtte programmi „Horisont 2020“ projektide jaoks kasutada olnud 2019. aasta eelarves olid kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad vastavalt 95 % ja 83,6 %; märgib, et programmi „Horisont 2020“ projektid on maksimaalse kasvu tasemel ja SESAR 2020 on käivitamisetapis;

15.

märgib, et pärast seda, kui komisjon avaldas uue raamfinantsmääruse (3), avaldas ühisettevõte 2019. aastal oma uued finantsreeglid;

Tulemuslikkus

16.

võtab teadmiseks ühisettevõtte 2019. aasta peamised tulemusnäitajad, eriti programmi „Horisont 2020“ tulemuslikkuse seire ja valdkondadevaheliste küsimuste ühised peamised tulemusnäitajad, ühisettevõtte spetsiifilised peamised tulemusnäitajad ja Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas määratletud ühtse Euroopa taeva tulemuseesmärkidega seotud peamised tulemusnäitajad;

17.

nõuab, et ühisettevõte vaataks oma kommunikatsioonistrateegia läbi, tagamaks, et sidusrühmad oleksid ühisettevõtte ülesannetest, tegevusest ja saavutustest teadlikud;

18.

märgib, et ühisettevõte saavutas kõik oma eesmärgid, mis on esitatud ühtses programmdokumendis 2019–2021, mis oli 2019. aastal liigendatud kuueks tegevusvaldkonnaks; märgib, et 2019. aasta märtsis avaldas ühisettevõte õhuruumi ülesehituse uuringu, millele septembris järgnes üleminekukava, milles esitati kolm peamist operatiiv- ja tehnilist meedet, mis tuleb lähema aja jooksul (2020–2025) kasutusele võtta, et teha uuringus kirjeldatud muudatused teoks; märgib ühtlasi, et ühisettevõte on õigel teel, saavutamaks teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgid ning pidamaks kinni ajakavast, mis on esitatud 2015. aasta Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas;

19.

võtab teadmiseks 2019. aastal teatatud finantsvõimenduse 0,79 ja programmi lõpus prognoositud finantsvõimenduse 1,40, mida mõõdetakse vahehindamisel kasutatud komisjoni meetodi kohaselt, ning märgib, et ühisettevõtte tegelik finantsvõimendus liigub korrapäraselt eesmärkide suunas;

20.

märgib, et ühisettevõtte 2019. aasta tegevusaruande kohaselt soolise tasakaalu peamised tulemusnäitajad eelmiste aastatega võrreldes küll tõusid, kuid jäid siiski madalaks – programmi „Horisont 2020“ projektides osalejatest moodustasid naised ainult 19 % ja projektide koordinaatoritest ainult 20 %; peab kahetsusväärseks, et 2019. aasta kohta ei ole võimalik saada teavet, kui suur oli naiste protsentuaalne osakaal komisjoni nõuande- ja eksperdirühmades, hindamiskomisjonides ja muudes organites;

21.

peab kiiduväärseks, et kontrollikoda esitas SESARi tegevuse kohta eriaruande ja nõuab, et eriaruandeid koostataks korrapäraselt; kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles töötama välja põhjaliku tulemuslikkuse jälgimise meetodi, et hinnata ühisettevõtte lisaväärtust ning võtta seejuures arvesse ka sotsiaalset, tööhõivealast ja turule avalduvat mõju; märgib, et hindamise tulemusi tuleks kasutada liidu rahaliste vahendite eraldamisel või ümberjaotamisel;

22.

märgib, et intellektuaalomandi õiguste küsimust tuleb käsitleda kõigis lepingutes, mis võivad viia tulemuslikkuse valdkonnas kavandatud tulemuse või mõjuni; selle eesmärk on kaitsta üksikisikutest loovisikute õigusi, kuid anda ka üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas neid õigusi tulevikus kasutatakse; kuna tegevust rahastatakse muu hulgas ka avaliku sektori rahast, peaksid tulemused olema läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad ning nende suhtes tuleks kohaldada erinõudeid, näiteks vajaduse korral koostalitlusvõime nõudeid; palub komisjonil koostada intellektuaalomandi õigusi ja nende rakendamist turul käsitleva õigusraamistiku, mis hõlmab muu hulgas erinõudeid ja kasumi jaotamist;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

23.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ühisettevõttes 40 töötajat (38 ajutist teenistujat ja 2 lähetatud riiklikku eksperti), kusjuures ametikohtade loetelus oli ette nähtud 42 ametikohta (39 ajutist teenistujat ja 3 lähetatud riiklikku eksperti); märgib, et 2019. aastal võttis ühisettevõte kasutusele komisjoni väljatöötatud personali infosüsteemi „Sysper for Agencies“; märgib peale selle, et ühisettevõte nimetas uues organisatsiooni skeemis ametisse (väljastpoolt tööle võetud) finantsjuhi ja tugevdas sellega oma finantsfunktsiooni; peab kiiduväärseks, et 54 % töötajatest on naised, kuid peab kahetsusväärseks, et puuduvad andmed soolise võrdõiguslikkuse kohta lepingu liigi ja töötajate staaži kaupa;

24.

võtab teadmiseks 2019. aastal tehtud personali võrdlusuuringu tulemused: 59,29 % on põhitegevusega seotud ametikohti, 30 % administratiivseid ja 10,71 % finantsvaldkonna ja kontrolliga seotud ametikohti;

25.

märgib, et 2019. aastal sõlmis ühisettevõte 30 hankelepingut, sealhulgas 24 erilepingut ühisettevõtte raamlepingute ja institutsioonidevaheliste kokkulepete rakendamiseks, ning korraldas 8 hankemenetlust:

Sisekontroll

26.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte on loonud finants- ja tegevusalaste dokumentide kontrollil põhinevad usaldusväärsed eelkontrollimenetlused ning ta on kohustatud rakendama komisjoni uut sisekontrolliraamistikku, mis põhineb 17-l sisekontrolli põhimõttel, ning lisaks, et 2019. aasta lõpuks oli ühisettevõte juba lõpetanud puudujääkide analüüsi, mis põhines olemasoleval sisekontrollisüsteemil, ja kindlaks määranud näitajad enamiku uute sisekontrolli põhimõtete ja nende erijoonte kohta; märgib kontrollikoja aruande põhjal ühtlasi, et suurem osa neist näitajatest oli seotud pigem kontrollitegevuse olemasolu kui selle tulemuslikkusega ning ühisettevõte peab asjakohaseid peamisi kontrollinäitajaid edasi arendama, et hinnata oma kontrollitegevuse tõhusust ja teha kindlaks kontrollialased puudused; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et ta alustas siseprojekti, et asjakohaseid peamisi kontrollinäitajaid edasi arendada, et hinnata oma kontrollitegevuse tõhusust ja teha kindlaks kontrollialased puudused, et need meetmed tuginevad juba alates 2017. aastast tehtud tööle ja ühisettevõte kavatses need ellu viia 2020. aasta lõpuks;

27.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et programmi „Horisont 2020“ maksete järelauditite eest vastutab komisjoni ühine audititalitus ning tuginedes 2019. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditite tulemustele, teatas ühisettevõte programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 2,61 % ja allesjäänud veamääraks 1,61 %; võtab programmi „Horisont 2020“ määrust käsitleva komisjoni ettepaneku põhjal teadmiseks, et 2–5 % aastane veariskimäär on realistlik eesmärk, võttes arvesse kontrollide maksumust, eeskirjade keerukuse vähendamiseks kavandatavaid lihtsustamismeetmeid ning uurimisprojektide kulude hüvitamisega kaasnevat riski, ning et programmide kehtivusaja lõpuks, pärast seda, kui on arvesse võetud kõikide auditite ning sissenõudmiste ja korrigeerimiste mõju, on seatud lõppeesmärk saavutada jääkveamäär 2 %-le võimalikult lähedal;

28.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kontrollikoda auditeeris maksete kontrollimisel programmi „Horisont 2020“ raames 2019. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele, ning et nende üksikasjalike audititega ei ilmnenud valimisse kaasatud ühisettevõtte toetusesaajate puhul olulisi vigu ega kontrollialaseid puudusi;

29.

võtab teadmiseks, et ühisettevõte korraldas 2019. aastal (oktoobris) tavalise kahe riskijuhtimise seminari (nagu on ette nähtud ühisettevõtte riskijuhtimispolitiikas) asemel ainult ühe; kutsub ühisettevõtet üles korraldama riskijuhtimise seminare vastavalt poliitikas ettenähtule;

30.

märgib, et haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi ega huvide deklaratsioone ei ole avaldatud; palub ühisettevõttel läbipaistvusraamistikku silmas pidades haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid avaldada ning tagada neile kasutusmugav juurdepääs;

Siseauditid

31.

märgib, et ühisettevõte avaldas 2019. aasta mais oma strateegilise siseauditi kava aastateks 2019–2021 ja selle kohaselt kavatseb siseauditi talitus auditeerida toetuste kasutamist ja programmide juhtimist, mitterahalise osaluse kinnitamise protsessi, personalihaldust ja võib-olla veel kaht riskivaldkonda; märgib, et 2019. aastal viis siseauditi üksus läbi pettuseriski hindamise, ajakohastas ühisettevõtte pettustevastast strateegiat, konsulteeris riskide ja kontrollide teemal ning jälgis mitme varasemate auditite ja järelmeetmetega seotud tegevuskava rakendamist; märgib, et 2019. aastal ei olnud ühisettevõttel uusi ega täitmata soovitusi, ning märgib eelkõige, et ühisettevõte täitis kolm varasemat täitmata soovitust, mis puudutasid ühise rakenduskeskusega koordineerimise ning ühise rakenduskeskuse vahendite ja teenuste rakendamise auditit.

---

(1)  Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).

(2)  Nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 721/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks seoses ühisettevõtte tegevusaja pikendamisega aastani 2024 (ELT L 192, 1.7.2014, lk 1).

(3)  Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).