Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Heitkogustega kauplemise süsteemi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamine ELi linnade ja piirkondade kasuks“

(2022/C 301/14)

Raportöör:

Peter KURZ (DE/PES), Mannheimi linnapea

Viitedokumendid:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist

COM(2021) 551 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu ELi majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega

COM(2021) 552 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism

COM(2021) 564 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidus asuvate õhusõidukikäitajate teavitamisega üleilmse turupõhise meetme raames kohaldatavatest kompenseerimisnõuetest

COM(2021) 567 final

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses lubatud heitkoguse ühikute kogusega, mis lisatakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi kuni 2030. aastani

COM(2021) 571 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

COM(2021) 551 final

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Heite vähendamiseks on vaja kõigi majandussektorite panust. Seepärast tuleks seada kõrgem eesmärk ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (1) kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusa ja majanduslikult tasuva vähendamise edendamiseks loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) puhul, nii et see oleks kooskõlas kõnealuse kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 2030. aasta eesmärgiga.

Heite vähendamiseks on vaja kõigi majandussektorite panust. Seepärast tuleks seada kõrgem eesmärk ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (2) kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusa ja majanduslikult tasuva ning sotsiaaalselt vastutustundliku vähendamise edendamiseks loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) puhul, nii et see oleks kooskõlas kõnealuse kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 2030. aasta eesmärgiga ning üldise kllimaneutraalsuse eesmärgiga, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/1119 .

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ (3) tunnistati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL (4) kehtetuks. Viiteid direktiivile 96/61/EÜ direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 2 ja selle IV lisas tuleks vastavalt ajakohastada. Arvestades vajadust vähendada heitkoguseid kiiresti kogu majanduses, peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta meetmeid ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluvate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks muude poliitikavahendite kaudu kui direktiivi 2010/75/EL kohaselt vastu võetud heite piirnormid.

Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ (5) tunnistati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL (6) kehtetuks. Viiteid direktiivile 96/61/EÜ direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 2 ja selle IV lisas tuleks vastavalt ajakohastada. Arvestades vajadust vähendada heitkoguseid kiiresti kogu majanduses, peaks liikmesriikidel olema võimalik , arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohti aktiivse osalemise kavade kaudu ning subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja sotsiaalse õigluse põhimõtteid, võtta meetmeid ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluvate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks muude poliitikavahendite kaudu kui direktiivi 2010/75/EL kohaselt vastu võetud heite piirnormid.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, tuleks ELi HKSi kohaselt käsitada heitkogustena ning nende heitkoguste eest tuleks tagastada LHÜsid, välja arvatud juhul, kui koguseid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ (7) säilitamiskohas või kui need on tootes püsivalt keemiliselt seotud ja tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse, millistel tingimustel tuleb kasvuhoonegaasid lugeda tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu, sealhulgas vajaduse korral süsinikdioksiidi sidumise sertifikaadi saamine, võttes arvesse regulatiivseid arengusuundi süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise valdkonnas.

Kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, tuleks ELi HKSi kohaselt käsitada heitkogustena ning nende heitkoguste eest tuleks tagastada LHÜsid, välja arvatud juhul, kui koguseid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ (8) turvalises säilitamiskohas keskkonnaohutul viisil või kui need on tootes püsivalt keemiliselt seotud ja tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse, millistel tingimustel tuleb kasvuhoonegaasid lugeda tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu, sealhulgas vajaduse korral süsinikdioksiidi sidumise sertifikaadi saamine, võttes arvesse regulatiivseid arengusuundi süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise valdkonnas.

Motivatsioon

Fossiilkütustel töötavad elektrijaamad tekitavad suurema osa CO2 heitest kui muud tööstusharud. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kohaldamine selles sektoris võib CO2 heidet märkimisväärselt vähendada.

Muudatusettepanek 4

Uus põhjendus pärast põhjendust 14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	On vaja tagada, et meretranspordi lisamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ei tooks kaasa kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, suunates laevaliikluse ümber süsteemiga hõlmamata naabruses asuvate kolmandate riikide sadamatesse.

Motivatsioon

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine naabruses asuvate kolmandate riikide sadamatesse, mis ei ole hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, on reaalne oht, mis võib põhjustada asendusefekti kolmandate riikide sadamate kasuks, luua CO2 maksuparadiise ELi naabruses ja ohustada Euroopa sadamasüsteemi konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 28

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku sektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga väikese sissetulekuga liikmesriikides, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2,5 % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest.

Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku sektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide , piirkondade ja kohalike omavalitsuste eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel, mis on ette nähtud olemasolevates asjakohastes üleriigilistes, piirkondlikes või kohalikes planeeringutes. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga väikese sissetulekuga liikmesriikides, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada vähemalt täiendavad 2,5 % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest ning NUTS 3 tasandi piirkondades liikmesriikides, mida iseloomustab silmnähtav riigisisene tasakaalustamatus .

Motivatsioon

Nende kvootide eraldamisel tuleks arvestada ka NUTS 2 tasandi piirkondade SKPd elaniku kohta, kuna piirkonniti väga ebavõrdsete tingimustega liikmesriikides oleks liiga piirav arvestada üksnes riigi keskmist SKPd elaniku kohta.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 30

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…] Tasuta LHÜd, mida selle arvutuse alusel CBAMiga hõlmatud sektoritele enam ei eraldata (CBAMi nõudlus), tuleb müüa enampakkumisel ja sellest saadav tulu tuleb kanda innovatsioonifondi, et toetada innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia, CO2 kogumise ja kasutamise, CO2 kogumise ja geoloogilise säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele CBAMiga hõlmatud sektorites. Selleks et arvestada tasuta LHÜde selle osaga, mis eraldatakse CBAMiga hõlmamata sektoritele, tuleks tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvatav ja enampakkumisel müüdav lõplik kogus arvutada selle alusel, kui suur on CBAMi nõudluse osakaal kõigi tasuta LHÜsid saavate sektorite tasuta eraldamise vajaduses.

[…] Tasuta LHÜd, mida selle arvutuse alusel CBAMiga hõlmatud sektoritele enam ei eraldata (CBAMi nõudlus), tuleb müüa enampakkumisel ja sellest saadav tulu tuleb kanda innovatsioonifondi ja kliimameetmete sotsiaalfondi , et toetada innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia, CO2 kogumise ja kasutamise, vältimatu CO2 kogumise ja geoloogilise säilitamise (tööstuslike tootmisprotsesside tulemusel tekkinud vältimatute heitkoguste puhul, mis ei ole tekkinud fossiilkütuste põletamisel peamiselt energia tootmise eesmärgil) , taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi, piirates seejuures ka igat liiki negatiivset mõju kõige haavatavamatele piirkondadele ja leibkondadele . Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele CBAMiga hõlmatud sektorites. Selleks et arvestada tasuta LHÜde selle osaga, mis eraldatakse CBAMiga hõlmamata sektoritele, tuleks tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvatav ja enampakkumisel müüdav lõplik kogus arvutada selle alusel, kui suur on CBAMi nõudluse osakaal kõigi tasuta LHÜsid saavate sektorite tasuta eraldamise vajaduses.

Motivatsioon

LHÜde tasuta eraldamise lõpetamine CBAMiga hõlmatud sektoritele peaks toimuma pigem varem kui hiljem, kuna võimalus eraldada tasuta LHÜsid nõrgendab CO2 hinnasignaalide mõju.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 33

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondi kohaldamisala tuleks laiendada, et toetada innovatsiooni selliste vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja protsesside valdkonnas, mis on seotud kütuste tarbimisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris. Lisaks peaks innovatsioonifond toetama investeeringuid meretranspordisektori CO2 heite vähendamisse, sealhulgas investeeringuid säästvatesse alternatiivkütustesse, nagu vesinik ja ammoniaak, mida toodetakse taastuvenergiast, ning heitevabasse jõuseadmetehnoloogiasse, nagu tuuletehnoloogia. Võttes arvesse, et määruses xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] (9) sätestatud trahvidest saadud tulu suunatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohase sihtotstarbelise välistuluna innovatsioonifondi, peaks komisjon tagama, et asjakohast tähelepanu pööratakse selliste uuenduslike projektide toetamisele, mille eesmärk on kiirendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu merendussektoris, nagu on märgitud määruse xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 1. Selleks et tagada innovatsioonile piisav rahastamine selles laiendatud kohaldamisalas, tuleks innovatsioonifondi täiendada 50 miljoni LHÜga, mis saadakse osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks enampakkumisel müüa, ja osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks eraldada tasuta, vastavalt kummagi allika praegusele osakaalule innovatsioonifondi rahastamises.

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondi kohaldamisala tuleks laiendada, et toetada innovatsiooni selliste vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja protsesside valdkonnas, mis on seotud kütuste tarbimisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris ning meetmeid, mille eesmärk on vähendada suuri kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis ei ole projektipõhised ega uuenduslikud. Lisaks peaks innovatsioonifond toetama investeeringuid meretranspordisektori CO2 heite vähendamisse, sealhulgas investeeringuid säästvatesse alternatiivkütustesse, nagu vesinik ja ammoniaak, mida toodetakse taastuvenergiast, ning heitevabasse jõuseadmetehnoloogiasse, nagu tuuletehnoloogia. Võttes arvesse, et määruses xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] (10) sätestatud trahvidest saadud tulu suunatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohase sihtotstarbelise välistuluna innovatsioonifondi, peaks komisjon tagama, et asjakohast tähelepanu pööratakse selliste uuenduslike projektide toetamisele, mille eesmärk on kiirendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu merendussektoris, nagu on märgitud määruse xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 1. Selleks et tagada innovatsioonile piisav rahastamine ja meetmed selles laiendatud kohaldamisalas, tuleks innovatsioonifondi täiendada 50 miljoni LHÜga, mis saadakse osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks enampakkumisel müüa, ja osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks eraldada tasuta, vastavalt kummagi allika praegusele osakaalule innovatsioonifondi rahastamises.

Motivatsioon

Innovatsioonifond on üks peamisi kliimamuutustega seotud rahastamise allikaid ja piirdub siiski uuenduslike tehnoloogiatega, samal ajal kui CO2 heite vähendamise peamine takistus ei ole üksnes innovatsiooni puudumine. Muudatusettepaneku eesmärk on teha ettepanek laiendada kohaldamisala juba olemasolevatele CO2 heite vähendamise meetmetele.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 38

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks viia kooskõlla liidu kõige uuemate kliimaeesmärkidega ja nõuda, et investeeringud oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega, ning kaotada toetus mis tahes investeeringutele, mis on seotud fossiilkütustega. Lisaks tuleks prioriteetsete investeeringute toetamiseks ette nähtud osa moderinseerimisfondist suurendada 80 %-ni ; nõudluse poolel tuleks seada esikohale energiatõhusus ning prioriteetsete investeeringute hulka tuleks lisada ka leibkondade toetamine, et vähendada energiaostuvõimetust, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel.

Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks viia kooskõlla liidu kõige uuemate kliimaeesmärkidega ja nõuda, et investeeringud oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega, ning kaotada toetus mis tahes investeeringutele, mis on seotud fossiilkütustega. Lisaks tuleks moderinseerimisfondist rahastada ainult prioriteetseid investeeringuid ; nõudluse poolel tuleks seada esikohale energiatõhusus ja taastuvenergia kasutamine ning prioriteetsete investeeringute hulka tuleks lisada ka haavatavate piirkondade ja leibkondade toetamine, et vähendada energiaostuvõimetust ja liikuvusvaesust, eeskätt maapiirkondades ja äärealadel. Samuti peaks moderniseerimisfond olema avatud NUTS 3 tasandi piirkondadele liikmesriikides, mida iseloomustab silmnähtav riigisisene tasakaalustamatus, et soodustada seal energiavaldkonna taaselavdamist ja moderniseerimist.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 43

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjoni teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ (11) on rõhutatud, et heitkoguste vähendamine maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris on eriline proovikivi. Seetõttu teatas komisjon, et heitkogustega kauplemist võiks järgnevalt laiendada maanteetranspordist ja hoonetest pärinevatele heitkogustele. Nende kahe uue sektori heitkogustega kauplemine võetaks kasutusele eraldi, kuid kõrvuti toimiva süsteemina. Sellega välditaks häireid hästitoimivas paiksete käitiste ja lennunduse heitkogustega kauplemise süsteemis. Uue süsteemiga kaasnevad täiendavad poliitikasuunad ja meetmed, mis kaitsevad liigse hinnamõju eest, kujundavad turuosaliste ootusi ja püüavad anda CO2 hinnasignaali kogu majandusele. Varasemad kogemused on näidanud, et uue turu väljaarendamine nõuab tõhusa seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi loomist. Selleks et tagada koostoime ja sidusus paikseid käitisi ja lennundust hõlmava ELi HKSi olemasoleva taristuga, on asjakohane luua heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordisektori ja hoonesektori jaoks, muutes direktiivi 2003/87/EÜ.

Komisjoni teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ (12) on rõhutatud, et heitkoguste vähendamine maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris on eriline proovikivi. Seetõttu teatas komisjon, et heitkogustega kauplemist võiks järgnevalt laiendada maanteetranspordist ja hoonetest pärinevatele heitkogustele. Nende kahe uue sektori heitkogustega kauplemine võetaks kasutusele eraldi, kuid kõrvuti toimiva süsteemina. Sellega välditaks häireid hästitoimivas paiksete käitiste ja lennunduse heitkogustega kauplemise süsteemis. Arvestades, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lasub suurem osa vastutusest nende sektorite eest, tuleb nad kaasata uue heitkogustega kauplemise süsteemi väljatöötamisse. Osa uue heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest eraldatakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kuna süsteemi laiendamine mõjutab kõige enam neid valitsustasandeid. Uue süsteemiga kaasnevad täiendavad poliitikasuunad ja meetmed, mis kaitsevad liigse hinnamõju eest eeskätt haavatavaid leibkondi, mikro- ja väikeettevõtjaid ning liikuvuslahenduste kasutajaid maapiirkondades ja äärepoolsetes piirkondades , kujundavad turuosaliste ootusi ja püüavad anda CO2 hinnasignaali kogu majandusele. Varasemad kogemused on näidanud, et uue turu väljaarendamine nõuab tõhusa seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi loomist. Selleks et tagada koostoime ja sidusus paikseid käitisi ja lennundust hõlmava ELi HKSi olemasoleva taristuga, on asjakohane luua heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordisektori ja hoonesektori jaoks, muutes direktiivi 2003/87/EÜ kooskõlas paketis „Eesmärk 55“ sätestatuga, ja vajaduse korral õigusnorme, mis mõjutavad kõnealuseid HKSi mittekuuluvaid sektoreid.

Motivatsioon

Heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine maanteetranspordi- ja ehitussektorile mõjutab eeskätt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on nendes sektorites suur vastutus ja neid tuleks uue kauplemise süsteemi kavandamisel arvesse võtta.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 51

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriikidele laekuvate enampakkumistulude seisukohast on väga olulised enampakkumisosade jaotamise eeskirjad, eriti arvestades vajadust tugevdada liikmesriikide suutlikkust tegeleda hoonesektori ja maanteetranspordisektori CO2 hinnasignaali sotsiaalse mõjuga. Hoolimata sellest, et kahel sektoril on väga erinevad omadused, on asjakohane kehtestada ühine jaotusreegel, mis sarnaneb paiksete käitiste suhtes kohaldatavaga. Suurem osa LHÜdest tuleks jaotada kõigi liikmesriikide vahel, võttes aluseks heitkoguste keskmise jaotuse hõlmatud sektorites ajavahemikul 2016–2018. Iga liikmesriik peaks kehtestama enampakkumisest saadud tulu miinimummääraks vähemalt 20 %, mis eraldatakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hallatavaid tulusid tuleks kasutada üksnes kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks tehtavateks jõupingutusteks, eelkõige selleks, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamist ning tegeleda kõige haavatavamate piirkondade, leibkondade, mikro- ja väikeettevõtjate ja liikuvusvõimaluste kasutajate riskidega.

Motivatsioon

Kuna Euroopa piirkonnad on geograafilisest, sotsiaalsest ja majanduslikust vaatepunktist erinevad, on kohalik ja piirkondlik tasand kõige õigem valitsustasand, kus hoolitseda selle eest, et üleminek ei kahjustaks Euroopa territoriaalset ühtekuuluvust ega ohustaks kõige haavatavamaid leibkondi.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 52

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

CO2 hinna kehtestamisega maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris peaksid kaasnema tõhusad sotsiaalsed hüvitised, eriti kui arvestada praegust kütteostuvõimetuse taset. Ligikaudu 34 miljonit eurooplast teatas, et nad ei suutnud 2018. aastal oma kodu piisavalt soojana hoida, ning 2019. aastal korraldatud kogu ELi hõlmanud uuringus ütles 6,9 % liidu elanikest, et kodu piisav kütmine käib neil rahaliselt üle jõu (13). Sotsiaalse ja jaotusliku mõju tõhusaks hüvitamiseks peaksid liikmesriigid kulutama enampakkumistest saadud tulu kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, mis on juba kindlaks määratud olemasoleva HKSi jaoks, aga ka meetmete jaoks, mis on lisatud spetsiaalselt selleks, et tegeleda uute maanteetranspordisektori ja hoonesektoriga seotud probleemidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL kohaste seonduvate poliitikameetmete (14) jaoks. Enampakkumistulu tuleks kasutada uute sektorite heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektide käsitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele . Seda silmas pidades pakub uus kliimameetmete sotsiaalfond liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, et toetada Euroopa kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. Fondiga suurendatakse õiglust ja solidaarsust liikmesriikide vahel ja nende sees, leevendades samas majanduse ülemineku ajal energiaostuvõimetuse või liikuvusvaesuse ohtu. See tugineb olemasolevatele solidaarsusmehhanismidele ja täiendab neid. Uue fondi vahendid vastavad põhimõtteliselt 25 % uue heitkogustega kauplemise eeldatavast tulust aastatel 2026–2032 ning nende rakendamisel võetakse aluseks kliimameetmete sotsiaalkavad, mille liikmesriigid peaksid esitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 20… (15)/nr. Lisaks peaks iga liikmesriik kasutama oma enampakkumistulu muu hulgas selleks, et rahastada osa oma kliimameetmete sotsiaalkavade kuludest.

CO2 hinna kehtestamisega maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris peaksid kaasnema tõhusad sotsiaalsed hüvitised, eriti kui arvestada praegust kütteostuvõimetuse taset. Ligikaudu 34 miljonit eurooplast teatas, et nad ei suutnud 2018. aastal oma kodu piisavalt soojana hoida, ning 2019. aastal korraldatud kogu ELi hõlmanud uuringus ütles 6,9 % liidu elanikest, et kodu piisav kütmine käib neil rahaliselt üle jõu (16) , samas on osades piirkondades inimesed vaesuse tõttu sunnitud kütmiseks kasutama ebatõhusaid energiaallikaid . Sotsiaalse ja jaotusliku mõju tõhusaks hüvitamiseks peaksid liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kulutama enampakkumistest saadud tulu kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, mis on juba kindlaks määratud olemasoleva HKSi jaoks, aga ka meetmete jaoks, mis on lisatud spetsiaalselt selleks, et tegeleda uute maanteetranspordisektori ja hoonesektoriga seotud probleemidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL kohaste seonduvate poliitikameetmete (17) jaoks. Enampakkumistulu tuleks kasutada uute sektorite heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektide käsitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, mikro- ja väikeettevõtjatele ning liikuvuslahenduste kasutajatele . Seda silmas pidades pakub uus kliimameetmete sotsiaalfond liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele sihtotstarbelist rahastust, et toetada Euroopa kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. Fondiga suurendatakse õiglust ja solidaarsust liikmesriikide vahel ja nende sees, leevendades samas majanduse ülemineku ajal energiaostuvõimetuse või liikuvusvaesuse ohtu. See tugineb olemasolevatele solidaarsusmehhanismidele ja täiendab neid. Uue fondi vahendid vastavad vähemalt 25 % uue heitkogustega kauplemise eeldatavast tulust aastatel 2026–2032 ning nende rakendamisel võetakse aluseks kliimameetmete sotsiaalkavad, mille liikmesriigid peaksid esitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 20…/nr (18). Kui CO2 hind toob kaasa oodatust suurema tulu, suurendatakse kliimameetmete sotsiaalfondi rahastamispaketti sellele vastavalt. Iga liikmesriik peaks kehtestama oma käsutuses olevate vahendite miinimummääraks vähemalt 35 % kliimameetmete sotsiaalfondi rahastamispaketist, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused haldaksid otse. Lisaks peaks iga liikmesriik ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kasutama oma enampakkumistulu muu hulgas selleks, et rahastada osa oma kliimameetmete sotsiaalkavade kuludest.

Motivatsioon

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on kõige paremad võimalused nende küsimustega tegelemiseks, seega tuleks neile teha kättesaadavaks ka fondi vahendid.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 54

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Innovatsioon ja uute vähese CO2 heitega tehnoloogiate arendamine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris on üliolulised selleks, et tagada nende sektorite kulutõhus panus heitkoguste eeldatavasse vähendamisse. Seetõttu tuleks ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemist eraldada 150 miljonit LHÜd innovatsioonifondile, et stimuleerida heitkoguste kulutõhusat vähendamist.

Innovatsioon ja uute vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja meetmete arendamine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris on üliolulised selleks, et tagada nende sektorite kulutõhus panus heitkoguste eeldatavasse vähendamisse. Seetõttu tuleks ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemist eraldada 150 miljonit LHÜd innovatsioonifondile, et stimuleerida heitkoguste kulutõhusat ning sotsiaalselt ja keskonnaalaselt vastutustundlikku vähendamist.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 58

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon peaks jälgima heitkogustega kauplemise kohaldamist hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris, sealhulgas seda, mil määral hinnad lähenevad olemasoleva HKSi hindadele, ning vajaduse korral tuleks teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanek süsteemi läbivaatamiseks, et omandatud teadmiste ja hindade suurenenud lähenemise alusel parandada heitkogustega kauplemise tõhusust, haldamist ja praktilist kohaldamist nendes sektorites. Komisjon peaks olema kohustatud esitama esimese aruande kõnealuste küsimuste kohta 1. jaanuariks 2028.

Motivatsioon

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on maanteetranspordi ja ehitussektoris märkimisväärsed pädevused ning uue heitkogustega kauplemise süsteemi tõhususe hindamisel ja selle kohta aru andmisel tuleks nendega konsulteerida.

Muudatusettepanek 14

Artikli 1 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(2)	Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(2)	Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b) „heitkogus“ – käitise allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heide või I lisas nimetatud lennutegevust sooritava õhusõiduki või I lisas nimetatud meretranspordis kasutatavate laevade kõnealuse tegevusega seotud kindlaksmääratud gaaside heide või III lisas osutatud tegevusele vastav kasvuhoonegaaside heide;“

punkt b asendatakse järgmisega:

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	„kasvuhoonegaaside heiteluba“ – kooskõlas artiklitega 5, 6 ja 30b väljaantud luba;“

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	„kasvuhoonegaaside heiteluba“ – kooskõlas artiklitega 5, 6 ja 30b väljaantud luba;“

c)	punkt u jäetakse välja;

c)	punkt u jäetakse välja;

lisatakse järgmised punktid v–z:

„v)

„laevandusettevõtja“ – laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes sellise vastutuse võtmisel on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja kogu vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006(*) I lisas;“;

lisatakse järgmised punktid v–z:

„v)

„aa)

„külastatav sadam“ – sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks. Sellest tulenevalt jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva ja/või selle seadmete remondi eesmärgil tehtavad peatused ning abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid, peatused ELi mittekuuluva naaberriigi ümberlaadimissadamas ning üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas;“;

Motivatsioon

Muudatus mõiste „külastatav sadam“ määratluses tagab, et marsruutidel, mis ühendavad Euroopa sadamaid Aasiaga või Ameerikaga ja mille vahepeatused toimuvad Euroopa sadamates, puuduvad eelised kõnealuste toimingute ümberpaigutamiseks naabruses asuvate kolmandate riikide sadamatesse.

Muudatusettepanek 15

Artikli 1 lõige5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kohaldamisala meretransporditegevuste puhul

1. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja tagastamisnõuete kohaldamine meretransporditegevuste suhtes hõlmab viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevasse sadamasse, viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvasse sadamasse, sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse ning sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis seisavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres.

Lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja tagastamisnõuete kohaldamine meretransporditegevuste suhtes toimub järgmistel juhtudel järgmiselt:

laevade puhul, mis väljuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvasse sadamasse, või laevade puhul, mis väljuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse, külastades väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvat ELi naaberriigi ümberlaadimissadamat:

i)	hõlmatakse sada protsenti (100 %) heitkogustest reisi selle osa suhtes, mis toimub liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuva ELi naaberriigi ümberlaadimissadama vahel, ning

ii)	hõlmatakse viitkümmet protsenti (50 %) heitkogustest reisi ülejäänud osa suhtes;

laevade puhul, mis väljuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse, külastades reisil väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvat ELi naaberriigi ümberlaadimissadamat, hõlmatakse sada protsenti (100 %) heitkogustest kogu reisi suhtes.

2. Artikleid 9, 9a ja 10 kohaldatakse meretransporditegevuste suhtes samal viisil, nagu neid kohaldatakse muude ELi HKSiga hõlmatud tegevuste suhtes.“

Motivatsioon

Selle ettepaneku kohaselt ei saa konteinerilaevad, mis teevad pikki reise, „nullida oma CO2 mõõtjat,“ kui nad külastavad ELi sadamate asemel väljaspool ELi asuvaid sadamaid.

Muudatusettepanek 16

Artikli 1 lõike11 punkt a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„2 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest aastatel 2021–2030 müüakse enampakkumisel, et luua fond, mille abil parandada energiatõhusust ja moderniseerida energiasüsteeme teatavates liikmesriikides (edaspidi „toetust saavad liikmesriigid“), nagu on sätestatud artiklis 10d (edaspidi „moderniseerimisfond“). Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest. Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa A osale.

Lisaks pannakse 2,5 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest [direktiivi jõustumisele järgnev aasta] ja 2030. aasta vahel moderniseerimisfondi jaoks enampakkumisele. Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2016–2018. aastani alla 65 % liidu keskmisest. Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa B osale.“;

lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„2 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest aastatel 2021–2030 müüakse enampakkumisel, et luua fond, mille abil parandada energiatõhusust ja moderniseerida energiasüsteeme teatavates liikmesriikides (edaspidi „toetust saavad liikmesriigid“), nagu on sätestatud artiklis 10d (edaspidi „moderniseerimisfond“). Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest ning NUTS 3 tasandi piirkonnad liikmesriikides, mida iseloomustab silmnähtav riigisisene tasakaalustamatus . Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa A osale.

Lisaks pannakse vähemalt 2,5 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest [direktiivi jõustumisele järgnev aasta] ja 2030. aasta vahel moderniseerimisfondi jaoks enampakkumisele. Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2016–2018. aastani alla 65 % liidu keskmisest ning NUTS 3 tasandi piirkonnad liikmesriikides, mida iseloomustab silmnähtav riigisisene tasakaalustamatus . Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa B osale.“;

Muudatusettepanek 17

Artikli 1 lõike 11 punkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

lõike 3 esimene ja teine lause asendatakse järgmistega:

„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse. Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu, välja arvatud tulu, mida kasutatakse artikli 10a lõikes 6 osutatud süsinikdioksiidiga seotud kaudsete kulude hüvitamiseks, ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:“;

lõike 3 esimene ja teine lause asendatakse järgmistega:

„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse ja millest eraldatakse vähemalt 20 % kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele . Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu, välja arvatud tulu, mida kasutatakse artikli 10a lõikes 6 osutatud süsinikdioksiidiga seotud kaudsete kulude hüvitamiseks, ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:“;

Muudatusettepanek 18

Artikli 1 lõike 12 punkti g kolmas lõik

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artiklit 10a muudetakse järgmiselt:

g)	lõige 8 asendatakse järgmisega:

g)	lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. 365 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu eraldada tasuta käesoleva artikli alusel, ja 85 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu müüa enampakkumisel artikli 10 alusel, samuti lubatud heitkoguse ühikud, mis tulenevad artikli 10a lõikes 1a osutatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest, tehakse kättesaadavaks fondile, mille eesmärk on toetada innovatsioonitegevust vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas ning aidata kaasa nullsaaste eesmärkide saavutamisele (edaspidi „innovatsioonifond). […]“

„8. 365 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu eraldada tasuta käesoleva artikli alusel, ja 85 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu müüa enampakkumisel artikli 10 alusel, samuti lubatud heitkoguse ühikud, mis tulenevad artikli 10a lõikes 1a osutatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest, tehakse kättesaadavaks fondile, mille eesmärk on toetada heitkoguste vältimist ja innovatsioonitegevust vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas ning aidata kaasa nullsaaste eesmärkide saavutamisele (edaspidi „innovatsioonifond). […]“

Innovatsioonifond hõlmab I ja III lisas loetletud sektoreid, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumist ja kasutamist, mis aitab oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti hõlmab see tooteid, mis asendavad I lisas loetletud sektorites toodetavaid süsinikdioksiidimahukaid tooteid, ühtlasi aidatakse sellega hoogustada süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamisega seotud projektide ehitustegevust ja toimimist ning edendada uuenduslikke taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiaid geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades. Innovatsioonifondist võib toetada ka läbimurdelist ning uuenduslikku tehnoloogiat ja taristut, mille abil vähendada merendussektori süsinikuheidet ning toota vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidiheitevabasid kütuseid lennunduse, raudtee- ja maanteetranspordi jaoks. Erilist tähelepanu pööratakse [CBAMi määrusega] hõlmatud sektorite projektidele, et toetada innovatsiooni vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate, süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi.

Innovatsioonifond hõlmab I ja III lisas loetletud sektoreid, sealhulgas ulatuslikke heitkoguste vähendamise projekte, milles kasutatakse arenenud tehnoloogiat, ringmajandust toetavaid avaliku ja erasektori algatusi, kogu ELi hõlmavaid heitkoguste vähendamise programme, süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumist ja kasutamist, mis aitab oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti hõlmab see tooteid, mis asendavad I lisas loetletud sektorites toodetavaid süsinikdioksiidimahukaid tooteid, ühtlasi aidatakse sellega hoogustada süsinikdioksiidi keskkonnaohutu ja turvalise kogumise ja geoloogilise säilitamisega seotud projektide ehitustegevust ja toimimist ning edendada uuenduslikke taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiaid geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades. Innovatsioonifondist võib toetada ka läbimurdelist ning uuenduslikku tehnoloogiat ja taristut, mille abil vähendada merendussektori süsinikuheidet ning toota vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidiheitevabasid kütuseid lennunduse, raudtee- ja maanteetranspordi jaoks. Erilist tähelepanu pööratakse [CBAMi määrusega] hõlmatud sektorite projektidele, et toetada ringluse meetmeid, kutsealast koolitust vähese süsinikuheitega toodete kasutamiseks, innovatsiooni vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate, keskkonnaohutu ja turvalise süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi või nendega kohaneda sotsiaalselt vastutustundlikul viisil .

Kõikide liikmesriikide territooriumil teostatavad projektid on rahastamiskõlblikud, sealhulgas väikesemahulised projektid. Toetust saavad tehnoloogiad peavad olema innovatiivsed ja ilma toetuseta sellises mahus äriliselt mitte veel elujõulised, kuid need peavad esindama läbimurdelisi lahendusi või olema piisavalt valmis, et neid saaks kohaldada kommertskasutusele eelnevas mahus. […]

Kõikide liikmesriikide territooriumil teostatavad projektid ja meetmed on rahastamiskõlblikud, sealhulgas väikesemahulised projektid. Toetust saavad tehnoloogiad peavad olema innovatiivsed , süsinikuheidet vähendavad ja ilma toetuseta sellises mahus äriliselt mitte elujõulised, kuid need peavad esindama läbimurdelisi lahendusi või olema piisavalt valmis, et neid saaks kohaldada kommertskasutusele eelnevas mahus. […]

Projektid valitakse objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, võttes vajaduse korral arvesse seda, millises ulatuses aitavad need tuua heitkoguseid lõikes 2 osutatud võrdlusalustest tunduvalt allapoole.

Projektid ja meetmed valitakse objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, võttes vajaduse korral arvesse seda, millises ulatuses aitavad need tuua heitkoguseid lõikes 2 osutatud võrdlusalustest tunduvalt.

Lõikesse 3 lisatakse järgmised punktid:

l)	edendada oskuste arendamist kooskõlas vajadusega kohandada kutsetavasid ringlusele ja vähese CO2 heitega materjalide kasutamisele;

m)	toetada ringmajanduse arengut;

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 19

Artikli 1 lõike 14 punkt a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artiklit 10d muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

a)	lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„1. Ajavahemikuks 2021–2030 luuakse fond eesmärgiga toetada toetust saavate liikmesriikide poolt kavandatud investeeringuid, sealhulgas rahastada väikesemahulisi investeerimisprojekte, et moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust (edaspidi „moderniseerimisfond“). Moderniseerimisfondi rahastatakse artikli 10 kohasest lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest kõnealuses artiklis osutatud toetust saavate liikmesriikide jaoks.

Toetatavad investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, samuti komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (*) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (**) seatud sihtide ja Pariisi kokkuleppes väljendatud pikaajaliste eesmärkidega. Moderniseerimisfondist ei anta toetust fossiilkütuseid kasutavatele energiatootmisüksustele.“;

„1. Ajavahemikuks 2021–2030 luuakse fond eesmärgiga toetada toetust saavate liikmesriikide ja NUTSi 3. tasandi piirkondade poolt kavandatud investeeringuid, sealhulgas rahastada väikesemahulisi investeerimisprojekte, et moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust (edaspidi „moderniseerimisfond“). Moderniseerimisfondi rahastatakse artikli 10 kohasest lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest kõnealuses artiklis osutatud toetust saavate liikmesriikide jaoks.

Muudatusettepanek 20

Artikli 1 lõike 14 punkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Vähemalt 80 % moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest kasutatakse selleks, et toetada investeeringuid järgmistes valdkondades:

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kõiki moderniseerimisfondi rahalisi vahendeid kasutatakse selleks, et toetada investeeringuid järgmistes valdkondades:

a)	taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine ja selle kasutamine;

a)	taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine ja selle kasutamine;

b)	taastuvate energiaallikate kasutamine kütmiseks ja jahutamiseks;

b)	taastuvate energiaallikate kasutamine kütmiseks ja jahutamiseks , sh kaugküte ja -jahutus ;

c)	energiatõhususe parandamine nõudluse poolel, sealhulgas transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas;

c)	energiatõhususe parandamine nõudluse poolel, sealhulgas transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas;

d)	energia salvestamine ja energiavõrkude moderniseerimine, hõlmates kaugküttevõrke, elektrienergia ülekandevõrke ja liikmesriikidevaheliste ühenduste lisamist;

d)	energia salvestamine ja energiavõrkude moderniseerimine, hõlmates kaugküttevõrke, elektrienergia ülekandevõrke ja liikmesriikidevaheliste ühenduste lisamist;

e)	madala sissetulekuga leibkondade toetamine, sealhulgas maa- ja äärepoolseimates piirkondades, et tegeleda energiaostuvõimetusega ja ajakohastada nende küttesüsteeme ; ning

e)	madala sissetulekuga leibkondade , haavatavate mikro- ja väikeettevõtjate ja liikuvuslahenduste kasutajate toetamine, sealhulgas maa- ja äärepoolseimates piirkondades, et tegeleda energia ja liikuvusega seotud ostuvõimetusega ja ajakohastada nende kütte- ja jahutussüsteeme ; ning

f)	õiglane üleminek toetust saavate liikmesriikide süsinikdioksiidiheitega tööstusest sõltuvates piirkondades, toetades töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja täiendõpet, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid dialoogis sotsiaalpartneritega.“

f)	õiglane üleminek toetust saavate liikmesriikide ja NUTSi 3. tasandi piirkondade süsinikdioksiidiheitega tööstusest sõltuvates piirkondades, toetades töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja täiendõpet, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid dialoogis sotsiaalpartneritega.“;

g)	ringmajanduse arendamine.“;

Muudatusettepanek 21

Artikli 1 lõige 21

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lõikes 4 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse. Liikmesriigid kasutavad oma tulu ühe või mitme artikli 10 lõikes 3 osutatud tegevuse jaoks või ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:

meetmed, mille eesmärk on aidata kaasa hoonete kütte ja jahutusega seotud süsinikuheite vähendamisele või hoonete energiavajaduse vähendamisele, sealhulgas taastuvenergia integreerimine ja sellega seotud meetmed vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõikele 11 ning artiklitele 12 ja 20 [viited ajakohastatakse läbivaadatud direktiiviga], samuti meetmed, millega antakse rahalist toetust madala sissetulekuga leibkondadele kõige halvemate näitajatega hoonetes;

meetmed, mille eesmärk on aidata kaasa hoonete kütte ja jahutusega seotud süsinikuheite vähendamisele või hoonete energiatõhususe parandamisele , sealhulgas taastuvenergia integreerimine ja sellega seotud meetmed vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõikele 11 ning artiklitele 12 ja 20 [viited ajakohastatakse läbivaadatud direktiiviga], samuti meetmed, millega antakse rahalist toetust madala sissetulekuga leibkondadele kõige halvemate energiatõhususe näitajatega hoonetes;

meetmed, mille eesmärk on kiirendada heiteta sõidukite kasutuselevõttu või anda rahalist toetust heiteta sõidukite täielikult koostalitlusvõimelise tankimis- ja laadimistaristu kasutuselevõtuks, või meetmed, millega soodustatakse üleminekut ühistranspordile ja parandatakse mitmeliigilist transporti või antakse rahalist toetust, et tegeleda väikese ja keskmise sissetulekuga transpordikasutajatega seotud sotsiaalsete aspektidega.

meetmed, mille eesmärk on kiirendada heiteta sõidukite kasutuselevõttu või anda rahalist toetust heiteta sõidukite täielikult koostalitlusvõimelise tankimis- ja laadimistaristu kasutuselevõtuks, või meetmed, millega soodustatakse kauba- ja reisijateveo üleminekut tõhusamatele või nullenergiakasutusega transpordiliikidele, või meetmed, millega parandatakse taristu ja transporditeenuste energiatõhusust või antakse rahalist toetust, et tegeleda väikese ja keskmise sissetulekuga liikuvuslahenduste kasutajatega seotud sotsiaalsete aspektidega.

Liikmesriigid kasutavad osa oma käesoleva artikli kohaselt saadud enampakkumistulust selleks, et tegeleda käesoleva peatüki alusel toimuva heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektidega, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele , nagu need on määratletud määruses (EL) 20…/nn [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus](*). Kui liikmesriik esitab komisjonile [kliimameetmete sotsiaalkava] vastavalt kõnealusele määrusele, kasutab liikmesriik seda tulu muu hulgas kõnealuse kava rahastamiseks.

Liikmesriigid kasutavad osa oma käesoleva artikli kohaselt saadud enampakkumistulust selleks, et tegeleda käesoleva peatüki alusel toimuva heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektidega, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikro- ja väikeettevõtjatele ja vähekaitstud liikuvuslahenduste kasutajatele , nagu need on määratletud määruses (EL) 20…/nn [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus](*). Kui liikmesriik esitab komisjonile [kliimameetmete sotsiaalkava] vastavalt kõnealusele määrusele, kasutab liikmesriik seda tulu muu hulgas kõnealuse kava rahastamiseks.

Liikmesriigid loetakse käesoleva lõike sätted täitnuks, kui nad on esimeses lõigus nimetatud eesmärkidel kehtestanud maksu- või rahalise toetuse poliitika või rahalist toetust võimendava õiguspoliitika, mille väärtus on samaväärne käesolevas peatükis osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest saadud tuluga, ning rakendavad neid.

Liikmesriigid eraldavad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele vähemalt 20 % tuludest, mida kasutatakse ühe või mitme käesolevas lõikes kirjeldatud meetme rahastamiseks.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni tulude kasutamisest ja käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest, lisades selle teabe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999(**) alusel esitatavatesse aruannetesse.

Liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused loetakse käesoleva lõike sätted täitnuks, kui nad on esimeses lõigus nimetatud eesmärkidel kehtestanud maksu- või rahalise toetuse poliitika või rahalist toetust võimendava õiguspoliitika, mille väärtus on samaväärne käesolevas peatükis osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest saadud tuluga, ning rakendavad neid.

Muudatusettepanek 22

Artikli 1 lõige 21– Artikkel 30i

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2028 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva peatüki sätete rakendamisest, võttes vaatluse alla nende tõhususe, haldamise ja praktilise kohaldamise, sealhulgas otsuse (EL) 2015/1814 kohaste eeskirjade kohaldamise ja käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise II, IIa ja III peatükiga hõlmatud nõuete täitmise kohustusega üksuste kohustuste täitmiseks. Vajaduse korral esitab komisjon koos kõnealuse aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevat peatükki muuta. Komisjon peaks 31. oktoobriks 2031 hindama, kas III lisaga hõlmatud sektorite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud sektoreid hõlmavasse heitkogustega kauplemise süsteemi on teostatav.“

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2028 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva peatüki sätete rakendamisest, võttes vaatluse alla nende tõhususe, haldamise ja praktilise kohaldamise, sealhulgas otsuse (EL) 2015/1814 kohaste eeskirjade kohaldamise ja käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise II, IIa ja III peatükiga hõlmatud nõuete täitmise kohustusega üksuste kohustuste täitmiseks. Aruande koostamisele eelneb konsulteerimisperiood, mis kestab 1. septembrist 2027 kuni 31. oktoobrini 2027. Kogu selle perioodi jooksul korraldatakse sihipäraseid konsultatsioone kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Vajaduse korral esitab komisjon koos kõnealuse aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevat peatükki muuta. Komisjon peaks 31. oktoobriks 2031 hindama, kas III lisaga hõlmatud sektorite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud sektoreid hõlmavasse heitkogustega kauplemise süsteemi on teostatav.“

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism

COM(2021) 564 final

Muudatusettepanek 23

Põhjendus 10

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Olemasolevad mehhanismid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamiseks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohus olevates sektorites või allsektorites on ELi HKSi lubatud heitkoguste ühikute tasuta eraldamine üleminekuperioodil ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 6 ja artiklis 10b sätestatud finantsmeetmed, millega hüvitatakse kasvuhoonegaaside heite kuludest tulenevad kaudsete heidete kulud, mis kantakse üle elektrihindadesse. Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames nõrgendab siiski hinnasignaali, mille süsteem annab seda saavatele käitistele võrreldes täieliku enampakkumisega, ning mõjutab seega stiimuleid investeerida täiendavasse heitkoguste vähendamisse.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

tuletab meelde, et Pariisi kokkuleppe allkirjastamisega ühines EL kohustusega saavutada 2050. aastaks ülemaailmne kliimaneutraalsuse võrk, mis on nüüd sätestatud Euroopa kliimaseaduses; väljendab heameelt Euroopa Komisjoni enneolematute keskkonnaalaste ambitsioonide ja pühendumuse üle üleminekul kestlikumale ühiskonnale ja majandusele ning näeb paketis „Eesmärk 55“ seda kohustust kinnitavat asjaolu; rõhutab, et heite vähendamise eesmärkidega peavad kaasnema energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärgid, maakasutuse ümbermõtestamine (et sõnaselgelt suurendada süsiniku looduslikku sidumist) ning muud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid, et tagada õiglane ja püsiv üleminek;

rõhutab, et kõrge, kuid järk-järgult kasutusele võetav süsinikdioksiidi hind peaks andma ettevõtjatele vajaliku signaali ja suunama üleminekut kõige kulutõhusamal viisil. Komitee viitab sellele, et vaja on tõhusat koostoimet läbivaadatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja kavandatava piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) vahel, millele võiksid lisanduda muud toetavad ELi meetmed, et tagada ELi piirkondades kliimaneutraalne ja konkurentsivõimeline majandus, seda eelkõige kohtades, kus toimub energiamahukate tööstusharude kestlik ümberkujundamine;

tunnistab, et ebavõrdsus võib veelgi süveneda, arvestades energiahindade jätkuvat tõusu ja geopoliitilist ebastabiilsust, mida süvendab Ukraina sõda; tunneb heameelt komisjoni ettepanekute üle tegeleda nende riskidega, nagu on kirjeldatud teatises kava „REPowerEU“ kohta, kuid rõhutab, et mõned vahendid, nagu juhuslike tulude suurem maksustamine, ei pruugi olla piisavad, et pakkuda usaldusväärset toetust, ning nõuab seetõttu pikemaajalisi lahendusi;

tunnistab, et ökoloogilised kriisid suurendavad ebavõrdsust, nagu ka ebavõrdsus omakorda suurendab keskkonnakahju. Seega peab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitika taastama õigluse meie ühiskonnas ja piirkondades;

toetab põhimõtet, et kliimaneutraalsusele üleminekule ja heitkoguste vähendamisele peaksid aitama kaasa kõik majandussektorid ning et ELi heitkogustega kauplemise süsteem võiks anda märkimisväärse panuse, kui põhimõtet „saastaja maksab“ laiendataks kõigile süsteemiga hõlmatud sektoritele. Komitee juhib tähelepanu sellele, et liikuvus tekitab ELi CO2 heitest veerandi, samas kui ehitussektori arvele langeb 40 % Euroopa energiatarbimisest. Komitee viitab siiski asjaolule, et CO2 hinnastamine nendes sektorites on delikaatne teema ega tohiks koormata kõige haavatavamaid leibkondi, mikro- ja väikeettevõtjaid ja liikuvuslahenduste kasutajaid, sealhulgas maapiirkondades ja äärepoolsemates piirkondades;

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on laiad pädevused mõlemas hõlmatud sektoris ja nendega tuleks arvestada uue heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtmisel, hindamisel ja läbivaatamisel maanteetranspordi ja hoonete puhul (ETS II); rõhutab, et ELi transpordisektori kasvuhoonegaaside heide on alates 2013. aastast pidevalt suurenenud, samal ajal kui ehitussektori CO2 heite vähendamine on jätkuvalt peamine viis heitkoguste vähendamiseks; rõhutab, et juhul kui kaasseadusandjad otsustavad heitkogustega kauplemise süsteemiga ETS II mitte edasi minna komisjoni ettepanekus kavandatud viisil, tuleks praegust heitkogustega kauplemise süsteemi veelgi tugevdada, et keskenduda maanteetranspordile ja hoonetele;

tunnistab täielikult vajadust CO2 hinnastamise vahendite järele, et toetada ELi kaugeleulatuvamaid kliimaeesmärke, kuid on väga mures nende võimaliku jaotumisega seotud mõju pärast ja rõhutab, et arvesse tuleb võtta kestliku arengu kõiki mõõtmeid: majanduslikku, keskkonnaalast, sotsiaalset ja kultuurilist kestlikkust. Nõuab selles kontekstis vähemalt kolme põhimõtte järgimist:

—	ELi liikmesriikide vaheline solidaarsus ja õiglus rakendamisel. CO2 hinnastamisel tuleks arvestada liikmesriikidevahelisi erinevusi kohalike ja piirkondlike majanduste ees seisvate probleemide ulatuses;

—

solidaarsus ja õiglus liikmesriikides. Tuleks tegeleda CO2 hinnastamise vahendite mõjuga ühiskonna haavatavatele rühmadele ja madalama sissetulekuga leibkondadele, arvestades mitte ainult taskukohasust, vaid ka juurdepääsu teatavatele kaupadele/teenustele, mida nad vajavad oma vajaduste rahuldamiseks (energia, jahutus ja küte, transport ja liikuvus jne);

—

tegelemine selliste poliitikameetmete territoriaalse mõjuga mitte ainult kaugetele või äärepoolsetele piirkondadele, vaid üldisemalt nendele ELi piirkondadele, kus juba leiavad aset põhjalikud muutused sotsiaalses ja majanduslikus arengus (nn kõrvale jäänud piirkonnad, tööstuspiirkonnad, kus toimuvad vajalikud üleminekuprotsessid), äärepoolseimatele piirkondadele, samuti maapiirkondadele;

väljendab heameelt teadaande üle kliimameetmete sotsiaalfondi loomise kohta, mis on vahend negatiivse mõju tasakaalustamiseks kõige ohustatumate leibkondade, mikro- ja väikettevõtete ja liikuvuslahenduste kasutajate puhul ning sotsiaalselt kestliku arengu tagamiseks. Komitee rõhutab asjaolu, et kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemi ETS läbivaatamise raames praegu ette nähtud rahalised vahendid ei ole piisavad, et tagada tõeliselt õiglane üleminek, ning rõhutab, et kaaluda tuleks kliimameetmete sotsiaalfondile tulude eraldamist ka mujalt kui heitkogustega kauplemise süsteemist ETS II. Ta teeb ettepaneku, et kliimameetmete sotsiaalfondi tulude kogumisega alustataks juba enne heitkogustega kauplemise süsteemi ETS II rakendamist;

rõhutab, et on vaja täpselt hinnata kliimameetmete sotsiaalfondi mehhanismi, toimimise, juhtimise ja meetmete jaotuslikku mõju ning keskenduda tagajärgedele ja kasule kõige haavatavamatele kodanikele kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning võimaldada paremini kindlaks teha majanduslikult kõige nõrgemad leibkonnad, et suunata ajutine sihtotstarbeline otsene sissetulekutoetus just neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Sellega seoses peaksid individuaalsetes kliimameetmete sotsiaalkavades sisalduvad meetmed ja fondi enda vahendite eraldamine olema suunatud rohelisele majandusele ülemineku kiirendamisele, kuid see ei tohiks toimuda sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse arvelt, samuti ei tohiks need vähendada kõige haavatavamate kodanike kaitset;

10.

rõhutab asjaolu, et kestliku arengu toetamiseks tuleks kasutada moderniseerimisfondi, tehes jõupingutusi selleks, et seada prioriteediks haavatavate rühmade ja piirkondade elujõu suurendamine. Komitee kordab, et moderniseerimisfond peaks ELi tohutu majandusliku, sotsiaalse ja geograafilise mitmekesisuse austamiseks võimaldama juurdepääsu neile NUTS 3 tasandi piirkondadele, mida iseloomustab silmnähtav riigisisene tasakaalustamatus;

11.

nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist heitkogustega kauplemise süsteemi tulude jagamisse. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on väga tähtis roll kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitikameetmete rakendamisel. Euroopa piirkonnad ja linnad on ühiskondlike muutuste peamised novaatorid ja edasiviijad ning neil peaks olema võimalik anda rohepöördesse suurem panus. Komitee rõhutab seda eelkõige seoses uue heitkogustega kauplemise süsteemiga ETS II;

12.

tunneb heameelt turustabiilsusreservi rakendamise üle LHÜ ülejäägi ja puudujäägi haldamisel ning eeljaotuse kava üle, millega on kavas leevendada uue heitkogustega kauplemise süsteemi ETS II kasutuselevõtu mõju hindadele ja likviidsusele. Komitee kordab siiski, et reserviga peaks kaasnema täiendav mehhanism LHÜde lõplikuks kõrvaldamiseks, et luua miinimumhind, mis on kooskõlas ELi 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega;

13.

peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei võeta arvesse tegelikku kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu rahvusvahelises mereliikluses naabruses asuvate kolmandate riikide sadamatesse, mis asuvad Euroopa sadamate läheduses. Sellel ülekandumisel on kahjulikud tagajärjed sadamate tegevusele ja sellest tulenevalt ka liikmesriikide enda logistikaahelatele, sealhulgas töökohtade kadumine, turu- ja vaba konkurentsi moonutused, Euroopa sadamate ühenduvuse ja üldiselt meie tööstuse konkurentsivõime vähenemine. Selline olukord mõjutaks ka Euroopa strateegilise autonoomia põhimõtet ning EList pärit ja sinna suunduvate kaupade logistika ja tarneahela turvalisust ja kontrolli, kuna see soodustaks kaupade ümberlaadimist kolmandate riikide sadamates, mille logistilised ja majanduslikud prioriteedid ja huvid ei pruugi olla kooskõlas ELi omadega;

14.

väljendab heameelt ettepaneku üle luua piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (CBAM) ülemaailmsete kliimameetmete edendamiseks. Komitee nõuab tungivalt, et see mehhanism oleks osa laiemast ELi tööstusstrateegiast, mis edendab kliimaneutraalseid investeeringuid ja loob soodsa ELi õigusraamistiku ning viib kliimaneutraalsete toodete turuni, võimaldades sh hõlmatud sektorite süsinikuheite vähendamiseks CO2 heite hinnavahelepingud; uued meetmed tuleks võtta kasutusele nii kiiresti kui võimalik. Seetõttu tuleks järk-järgult kaotada lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine (19) piiril kohaldatavasse süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) kuuluvatele sektoritele ja asendada see kõigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisega, kuna see tagab vastavuse WTO nõuetele;

15.

rõhutab, et eriti oluline on suurendatud innovatsioonifond, mis toetab ELi HKSi ja CBAMiga hõlmatud energiamahukate tööstusharude vajalikku ja kliimaneutraalset ümberkujundamist ELi piirkondades, toetades uuenduslike ja kliimaneutraalsete toodete, näiteks rohelise terase väljatöötamist. Komitee rõhutab, et CO2 heite vähendamise peamine takistus ei ole pelgalt tehnoloogilise innovatsiooni puudumine, ning soovitab seega laiendada kohaldamisala meetmetele, millel on suur heite vähendamise potentsiaal mittetehnoloogilistes valdkondades, nagu loomingulised ja uuenduslikud koostöömeetodid, kutsealane koolitus ja ringlus, mis on ebasoodsas olukorras, kuna heitkogustega kauplemise süsteemi stiimulid on suunatud tööstustoodangule;

16.

märgib, et parandada tuleks ka regulatiivseid ja kontrollimehhanisme, et vältida CO2 hinna spekulatsioone, millel oleks märkimisväärne mõju nii energiahindadele kui ka mõjutatud sektoritele;

17.

väljendab heameelt asjaolu üle, et reformitud heitkogustega kauplemise süsteemist saadav tulu suunatakse kliimaneutraalsuse meetmete rahastamisse (nt innovatsioonifondi, moderniseerimisfondi ja kliimameetmete sotsiaalfondi rahastamise suurendamiseks ja taastuvenergia, energiatõhususe ja ringluse kasutuselevõtu kiirendamiseks) ning seda ei kasutata ELi üldeelarve jaoks üldiselt. Komitee nõuab, et sama lähenemisviisi kasutataks ka CBAMist saadavate tulude puhul;

18.

on veendunud, et tehnoloogiliste, regulatiivsete ja turumuutustega toimetulekuks peaks CBAM olema dünaamiline ning selle valdkondlik ulatus ja heitkoguste kaetus tuleks korrapäraselt läbi vaadata, võttes seejuures arvesse mehhanismi kohalikku ja piirkondlikku mõju. Komitee on valmis toetama CBAMi territoriaalse mõju hindamist.

19.

märgib, et parandada tuleks ka regulatiivseid ja kontrollimehhanisme, et vältida CO2 hinna spekulatsioone, millel oleks märkimisväärne mõju nii energiahindadele kui ka mõjutatud sektoritele;

20.

väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et komisjon lisas subsidiaarsuse tabelid ettepanekule uue heitkogustega kauplemise süsteemi kohta ja määruse eelnõule, millega kehtestatakse CBAM (20). Selles esitatud põhjendused seoses ettepanekute Euroopa lisaväärtusega ja ELi pädevusest tulenevate meetmete rakendamisega kliimamuutuste valdkonnas, nagu on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 191–193, vastavad komitee enda hinnangule ettepanekute täieliku vastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele.

Brüssel, 28. aprill 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Apostolos TZITZIKOSTAS

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(3) Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(5) Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17)

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

(9) [lisada viide algatust „FuelEU Maritime“ käsitlevale määrusele].

(10) [lisada viide algatust „FuelEU Maritime“ käsitlevale määrusele].

(11) COM(2020) 562 final.

(12) COM(2020) 562 final.

(13) 2018. aasta andmed. Eurostat, SILC [ilc_mdes01].

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(15) Lisada viide määrusele, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond].

(16) 2018. aasta andmed. Eurostat, SILC [ilc_mdes01].

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(18) [Lisada viide määrusele, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond].

(19) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt peavad ettevõtjad hankima lubatud heitkoguse ühikuid, mis katavad nende CO2 heitkogused. Tasuta eraldamine on üleminekumeetod lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks vastupidiselt vaikimisi kasutatavale meetodile (enampakkumine). Tasuta eraldatud LHÜd moodustavad siiski endiselt üle 40 % olemasolevate LHÜde koguarvust.

(20) https://www.europarl.europa.eu/RegData/docs_autres_institutions/commission_europeenne/swd/2021/0552/COM_SWD(2021)0552_EN.pdf