Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Meedia digikümnendil: tegevuskava“

(2021/C 300/13)

Raportöör: Jan TREI (EE/EPP), kohaliku tasandi volikogu liige: Viimsi vallavolikogu Viitedokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“ COM(2020) 784 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

tervitab Euroopa Komisjoni kava tõhustada toetust audiovisuaal- ja meediasektorile ning rõhutada kohaliku ja piirkondliku meedia vajadusi kogu ELis majanduse elavdamise, keskkonnasäästlikumaks muutmise ja digiteerimise kontekstis;

2.

alustab dialoogi Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadiga (CONNECT) seoses tegevuskava praktiliste järelmeetmetena ette nähtud rakendusmeetmetega, rõhutades vajalikku sünergiat fondide ja regulatsioonide vahel Euroopa, riiklikul, kohalikul ja piirkondlikul valitsemistasandil;

3.

püüab suurendada komitee kui kõnealuses valdkonnas poliitilise osaleja nähtavust teiste ELi institutsioonide ning valdkondlike ja kohalike/piirkondlike sidusrühmade ja laiema avalikkuse seas, et laiendada kättesaadavat teavet ja asjatundlikkust ning suunata komitee poliitilised soovitused otsustusprotsessi eri tasanditele;

4.

rõhutab paljude liikmesriikide piirkondlikke pädevusi reguleerimisel ning meedia- ja kultuurisektori toetamisel. Teistes liikmesriikides jällegi kuulub meediapoliitika keskvalitsuse pädevusse, samas kui vastutus kultuuripoliitika eest on jagatud kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi vahel;

5.

toonitab vajadust tugeva partnerluse järele kohalike ja piirkondlike omavalitsustega meediasektori toetamise koordineerimisel kõigil valitsustasanditel;

6.

väljendab heameelt väljakuulutatud algatuse „NEWS“ käivitamise üle, et toetada uudistemeedia sektorit, mida toetatakse InvestEU tagatisega, kuna algatuses on lubatud pöörata erilist tähelepanu kohalikule ja piirkondlikule meediale;

7.

on veendunud, et tegevuskaval on suur kohalik ja piirkondlik mõju, sest meediapluralismi majanduslik, tehniline ja loov elujõulisus sõltub kohalike ja piirkondlike meediakanalite arvust ning tootmis-, meedia- ja audiovisuaalsektori väärtusahelas, regulatiivses järelevalves ja valdkondadevahelises koostöös osalevatest institutsioonidest;

8.

tunnistab piirkondlike ja isegi kohalike innovatsioonistrateegiate ja aruka spetsialiseerumise erilist väärtust audiovisuaal- ja meediasektoris, mille tulemuseks on uuenduslikud lahendused ja ülekanduv mõju mitmetesse muudesse avaliku poliitika ja majandustegevuse põhivaldkondadesse, nagu haridus ja oskused või tervishoid;

9.

kutsub Euroopa Komisjoni üles ergutama tegevuskava kohaste konkreetsete vahendite ja meetmete väljatöötamisel ELi liikmesriikide pädevaid asutusi selgitama ja ühtlustama nii palju kui võimalik konkreetselt kohalikule ja piirkondlikule meediale kättesaadavaid toetusi seoses asjaomaste ELi programmidega ja eelkõige seoses taastamisvahenditega ning kavatseb aidata seda teavet asjaomaste kohalike ja piirkondlike osalejate hulgas levitada;

10.

kutsub Euroopa Komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu kohaliku ja piirkondliku meedia maksimaalsele esindatusele ja kaasamisele tulevastesse Euroopa uudistemeedia foorumitesse ja Euroopa meediaväljavaateid käsitlevatesse algatustesse;

11.

rõhutab eelkõige audiovisuaal- ja meediasektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate stimuleerimise tähtsust ning soovib, et nendega konsulteeritaks ja et nad kaasataks tegevuskava selliste algatuste edasiarendamisse nagu „MEDIA market gateway“ ja „Loovad innovatsioonilaborid“, mille eesmärk on toetada idu- ja kasvufirmasid;

12.

juhib tähelepanu sellele, et vähemalt üleminekuperioodil on väga tähtsad mitteelektroonilised ajalehed ja kuulutustelehed, mida eelkõige eakamad inimesed ei soovi asendada elektrooniliste väljaannetega, ning et kirjastajatel peab ka edaspidi olema majanduslikult võimalik ajakirjandusväljaandeid, eriti maapiirkondades, kohale toimetada;

13.

kutsub üles pöörama erilist tähelepanu kogukonnameediale kui ringhäälingu „kolmandale sektorile“, mille kontseptsioon viitab üldiselt iseorganiseerunud, osaluspõhisele mittetulunduslikule meediale, mis on suunatud kohalikele geograafilistele kogukondadele ja/või huvirühmadele, ning kutsub kõiki valitsustasandeid üles kogukonnameediat nõuetekohaselt tunnustama;

14.

väljendab muret väikeste riikide (turgude) eripärast tingitud iseärasuste vähese arvestamise pärast, eelkõige kui need iseärasused on seotud ELi vähemuskeelte või rändajate rühmadele omaste Euroopa-väliste keeltega;

15.

kutsub Euroopa Komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu ja andma konkreetset toetust avalik-õiguslikule ja erameediale ning audiovisuaalsektorile, mis loob sisu ja toodab teoseid, töötab ja pakub oma teenuseid Euroopa piirkondade teistes ametlikes keeltes ja vähemuskeeltes, aidates kaasa nende keelte edendamisele ja piirkondade kultuurilise mitmekesisuse austamisele ning tagades elanike keeleõigused. Selline toetus, mida tuleks pakkuda kõnealuse meedia erirahastamise vormis, on eriti vajalik selleks, et võimaldada sellisel meedial arendada digiüleminekut ning tagada seeläbi kohalolu ja püsimine digitaalses keskkonnas;

16.

avaldab heameelt avalik-õigusliku ringhäälingu piirkondlike ja kohalike tegevuste rolli olulisust toetavate ja rõhutavate meetmete üle;

17.

teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku planeerida järgmise perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu rahastusest piirkondliku ja kohaliku meedia toetamiseks eraldi toetusmeetmed;

Tegevuskava üldhinnang

18.

hoiatab unustamast, kui oluline on investeerida digikirjaoskusse, mis on digitaalmeedia tarbimise eeltingimus;

19.

peab kahetsusväärseks, et kohalikku uudistemeediat toetavad poliitikameetmed ei ole seni üldiselt võimaldanud ettevõtjatel piisavalt muutuda, leida uusi võimalusi ega arendada ja luua elujõulisi äri- ja tulumudeleid digitaaltehnoloogiale üleminekuks;

20.

märgib, et tegevuskava kümme meedet vastavad sisuliselt mitmele selle sektori poolt väljendatud vajadusele ning neid saab kasutada ka kohaliku ja piirkondliku meedia arengu stimuleerimiseks; ning märgib samas, et tegevuskavas ei tunnustata sõnaselgelt mitmete ELi liikmesriikide piirkondlike omavalitsuste pädevusi meedia ja audiovisuaalsektori valdkonnas;

21.

soovitab konkreetselt kohalikke ja piirkondlikke pädevusi täielikult tunnustada ja hõlbustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist struktureeritud dialoogis tegevuskava konkreetsete meetmete, eelkõige 1. ja 7. meetme üle;

22.

usub, et hästi läbimõeldud reguleerimine ja poliitika võivad koos kohandatud toetusmeetmetega aidata luua keskkonda, mis võimaldab kohalikul ja piirkondlikul meedial tegeleda edukalt majanduse elavdamise, ettevõtluse keskkonnasäästlikumaks muutmise ja digitaliseerimisega seotud probleemidega;

23.

tuletab meelde, et lisaks sektoril sisu tootmise ja levitamise rahastamise võimaldamisele tuleks ELi poliitikas tunnistada, et audiovisuaal- ja meediasektorit ei saa reguleerida nagu ükskõik millist teist sektorit, ning rõhutab vajadust ELi poliitika järele, mis võimaldaks Euroopa meediasektoril jätkata konkurentsivõimelise infosisu tootmist õiglases digitaalses keskkonnas;

24.

nõuab, et tegevuskava saavutaks jätkusuutliku mõju, nõuab kõikehõlmavat ELi meedia tööstuspoliitikat, mis ühendaks reguleerimis-, konkurentsi- ja fiskaalpoliitika ning ELi fondid ja programmid, et edendada innovatsiooni ja luua Euroopa meedia jaoks võrdsed tingimused, säilitades samal ajal Euroopa alusväärtused, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Nende väärtuste täielik austamine peaks olema eeltingimus Euroopa meedia juurdepääsuks ELi rahalistele vahenditele;

25.

on seisukohal, et oluline on tagada tugev pluralistlik, majanduslikult elujõuline, innovatiivne, sõltumatu, usaldusväärne ja kogu ühiskonnani jõudev Euroopa meedia ökosüsteem. See on väga oluline Euroopa Liidu, selle demokraatlike riikide, kodanike, tarbijate ja ettevõtjate jaoks. See on ka sotsiaalse ühtekuuluvuse küsimus;

26.

rõhutab, et kohalik ja piirkondlik meedia on rahvusvaheliste veebiplatvormidega võrreldes sageli ebasoodsas olukorras, ning väljendab veendumust, et vaja on üksikasjalikumat ELi tähelepanu, et tegeleda mitmesuguste küsimustega, sealhulgas teabe asümmeetria ja andmetele juurdepääsuga, sest veebiplatvormide vertikaalne integreerimine koos nende kontrollifunktsiooniga mõjutab märkimisväärselt tõhusat juurdepääsu ning teenuste ja sisu valikut. Seepärast peab komitee vajalikuks, et järgmiste ELi direktiividega kehtestataks mehhanismid, millega tagatakse, et platvormid lisavad oma pakutavasse valikusse kohaliku ja piirkondliku meedia, mis on riiklike või piirkondlike ametiasutuste poolt tunnustatud. Nende oma teenuste eelistamine (enesesoodustamine) kujutab endast tõsist ohtu pluralismile ja ausale konkurentsile;

27.

toonitab, et meediavabadus, -pluralism ja sõltumatus ning ajakirjanike turvalisus on väljendus- ja teabevabaduse õiguse olulised osad ning väga tähtsad ELi ja selle liikmesriikide demokraatlikuks toimimiseks. Komitee tunnustab sellega seoses sõltumatute vaatlejate, näiteks Leipzigis asuva Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskuse tööd;

Majanduslikud aspektid

28.

tuletab meelde sõltumatute kohalike ja piirkondlike meediakanalite püsivaid finantsprobleeme turul, sõltumata nende ärimudelist, ning asjaolu, et COVID-19 pandeemia ajal nende olukord halveneb;

29.

märgib murega, et turu killustatus ELi liikmesriikide audiovisuaalsektoris tekitab jätkuvalt probleemi, kuidas kasutada ära tehnoloogiast ja mastaabist tulenevaid turueeliseid;

30.

märgib rahuloluga, et mõned ELi liikmesriigid on hiljuti otsustanud eraldada märkimisväärseid summasid kohaliku ja piirkondliku ajakirjanduse toetamiseks;

31.

kinnitab audiovisuaal- ja meediasektori strateegilist tähtsust Euroopa majanduse ja selle kriisist taastumise jaoks ning tervitab Euroopa Komisjoni kavatsusi arendada selle valdkonna tööstuspoliitika elemente, tuginedes innovatsiooniteemalisele dialoogile tööstusega koos sihtotstarbelise omakapitaliinvesteeringute platvormiga;

32.

märgib, et kasulik on mõõta ja hinnata ka meedia- ja audiovisuaalsektori toetamise territoriaalset mõju (sh maapiirkondade arengu potentsiaali), eelkõige seoses nende meetmete mõjuga töökohtade loomisele meediakeskustes. Sellel võib olla mõju ka maapiirkondade arengule, kui sellega kaasnevad majanduse taastamise kavade raames loodavad sihtotstarbelisemad võimalused;

33.

rõhutab kino erilist tähtsust madala läve teenusena ja sageli ainsa kultuuripakkumisena, eriti maapiirkondades, ning juhib tähelepanu sellele, et kuudepikkuse sulgemise tõttu on COVID-19 pandeemial kinodele rängad tagajärjed. Euroopa kinomaastiku säilitamiseks on komitee arvates vaja, et ajavahemik, mil filme näidatakse üksnes kinodes, oleks piisavalt pikk, enne kui filmid tehakse kättesaadavaks rahvusvaheliselt tellitavatel videoteenuste platvormidel;

34.

nõuab Euroopa tasandi koostöö ja võrgustike loomise edendamist kohalike ja piirkondlike audiovisuaal- ja meediavaldkonna osalejate vahel ning samuti haldusasutuste vahel, et viia ellu ühisprojekte, arendada koostoimet ja vahetada parimaid tavasid;

35.

väljendab heameelt hiljutiste ELi poliitiliste algatuste üle, mille eesmärk on ületada lõhe tehnoloogilisele innovatsioonile eraldatud vahendite ning audiovisuaal- ja meediasektori kultuuriliste ja loominguliste aspektide vahel;

36.

väljendab erilist heameelt asjaolu üle, et Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku suurendada investeeringuid meedia ökosüsteemi toetamiseks, eraldades programmi „Loov Euroopa“ 2021–2027 raames 61 miljonit eurot, mis on pühendatud kvaliteetsele ajakirjandusele, meediavabadusele, meediapädevusele ja meedia mitmekesisusele;

37.

tervitab lisaks tegevuskava uut interaktiivset vahendit, mille eesmärk on suunata meediaettevõtteid erinevate toetusvahendite kaudu, ning soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel aidata suurendada teadlikkust konkreetselt kohaliku ja piirkondliku meedia jaoks kättesaadavatest toetusvahenditest;

38.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on meelitada kvalifitseeritud töötajaid audiovisuaalmeedia tootmise sektorisse, ja viitab eelkõige kinematograafia valdkonnas juba tekkinud oskuste nappusele. Seoses sellega kutsub komitee samuti üles looma rahastamisvõimalusi programmi „Loov Euroopa“ meedia tegevussuuna raames;

39.

kutsub seoses sellega üles korraldama festivalide toetamise programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) meedia tegevussuuna raames ümber, et festivale toetataks ka edaspidi pikaajaliselt ja individuaalselt – ja mitte ainult Euroopa võrgustikes –, et säilitada nende isikupära ja kvaliteet;

40.

soovitab seoses tegevuskava 1. meetmega tugevat kohapõhist lähenemisviisi ja tihedat partnerlust kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning teeb sellega seoses ettepaneku esitada Euroopa Komisjonile parimate tavade näiteid selliste meetmete kombineerimise ning nende ELi liikmesriikide taastamiskavadesse ja tegevuskavadesse lisamise kohta;

Kohalik ja piirkondlik meedia

41.

rõhutab, et kohalikul uudistemeedial on oluline roll avalikus elus ja poliitilises arutelus, edendades poliitilisi teadmisi ja osalust. Sõltumatu kohalik uudistemeedia toimib kogukonna demokraatliku tugisambana;

42.

nõustub, et meedia mitmekesisuse ja sõltumatuse kaitsmine peab olema peamine poliitiline eesmärk, mida tuleb esile tõsta ka kõnealuse tegevuskava kontekstis;

43.

juhib tähelepanu sellele, et kohaliku meedia roll on muu hulgas pakkuda elanikele võimu- ja avalike küsimuste kvalitatiivse, kõikehõlmava ja kriitilise kajastuse kaudu objektiivseid ja täpseid teadmisi ning võimalust võtta neis küsimustes seisukoht. Kohalik meedia esindab oma piirkonda ja aitab inimestel kujutleda end kogukonna osana, ühendatuna nende ühise kohaliku uudistekanali kaudu ja seotuna enama kui geograafilise läheduse tõttu;

44.

väljendab muret asjaolu pärast, et hõredalt asustatud aladel, erinevalt tiheda asustusega linnapiirkondadest, mida tavaliselt teenindatakse traditsioonilise kohaliku meedia ja digitaalsete platvormide abil, puudub sageli kohalik meedia, nii traditsiooniline kui ka digitaalne. Teisisõnu, tänapäeval pälvivad mõned piirkonnad ajakirjanikelt vähe tähelepanu või ei pälvi seda üldse;

45.

kinnitab, et kogu Euroopas on piirkondlike avalik-õiguslike meediaorganisatsioonide tähelepanu keskmes uudiste edastamine ja kultuuriprogrammide koostamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Piirkondlik avalik-õiguslik meedia aitab kaasa meediakanalite paljususele piirkondades ning osaleb ka üldsuse kaasamises kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kultuuri- ja ühiskondlike organisatsioonide tegevusse;

46.

väljendab kindlat veendumust, et piirkondlik avalik-õiguslik meedia peab olema vaatajaskonnale kättesaadav kõigi teabeedastuskanalite kaudu – raadios, televisioonis ja internetis, samuti nendes piirkondades raadio- ja televisiooniteenuseid pakkuvatel platvormidel –, et jääda asjakohaseks ja täita oma esmast funktsiooni. Sõltuvalt konkreetsetest riiklikest oludest on samuti oluline, et oleks võimalik tagada piirkondliku meedia edastamine kõigi võimalike leviplatvormide kaudu, sealhulgas kaabellevi, maapealse digitelevisiooni, satelliidi ja interneti kaudu;

47.

teeb ettepaneku, et mitmeid tegevuskava meetmeid, eelkõige 1. meedet, võiks kohalikul ja piirkondlikul tasandil tugevdada, tingimusel et nähakse ette investeeringud kohalike osalejate suutlikkuse suurendamisse;

Innovatsioon ja tehnoloogia

48.

kordab, et digiüleminek võib pakkuda võimalust meelitada ligi uut publikut, kasutada ära eba-konventsionaalset sisu, pakkuda kohalikule ja piirkondlikule meediale uusi teenuseid ja stimuleerida piirkondadevahelist kultuurikoostööd; on seisukohal, et üksnes valdkonnaülene digiteerimine avab murranguliste ärimudelite ning uuenduslike digiteenuste ja -toodete jaoks täiesti uue potentsiaali, kuid väljendab muret asjaolu pärast, et selle muutusega kaasnevad kulud võivad olla kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suureks väljakutseks;

49.

tuletab meelde vajadust vähendada digilõhet linna- ja maapiirkondade vahel. See on vältimatu eeltingimus selleks, et maapiirkonnad saaksid kasutada digitaalmeediat ja et nende elanikel oleks juurdepääs kogu kättesaadavale teabele;

50.

märgib, et meediasektor on esirinnas käimasolevas andmete, tehisintellekti ja plokiahela revolutsioonis, mis ei tunne geograafilisi piire, ning teeb ettepaneku, et meediasektoril võiks olla keskne roll Euroopa Komisjoni loodud tehisintellekti eksperdirühma koostatud eetikasuuniste katsetamisel ja rakendamisel ning nende kohandamisel meediasektori jaoks;

51.

väljendab oma teadlikkust Euroopa kultuurist ja kinost kui Euroopa identiteedi lahutamatutest osadest ning asjaolust, et hästi toimivad ja pluralistlikud meedia ökosüsteemid kogu ELis on Euroopa väärtuste ja eluviisi säilitamisel ja edendamisel keskse tähtsusega ning kõik need sõltuvad olulisel määral tasakaalustatud prioriteetide seadmisest ELi taastamiskavade rakendamisel, näiteks tagades tihedama seose ühelt poolt ELi audiovisuaal- ja meediapoliitika ning teiselt poolt teadusuuringute ja innovatsiooni vahel;

52.

rõhutab rolli, mis audiovisuaaltööstusel võib olla kohaliku ja piirkondliku turismi arendamisel, eriti maapiirkondades, tuues esile ja tutvustades loovalt nende piirkondade häid külgi ning soodustades säästvat turismi ja majandusarengut;

53.

väljendab heameelt selle üle, et tegevuskava põhimeede tagab koostoime programmiga „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmiga andmetaristu osas, eesmärgiga ergutada innovatsiooni ja loovust ning muutes ilma diskrimineerimiseta kättesaadavaks iga liiki meediakanalid: avalikud ja kommertskanalid, suured ja väiksed, ning rõhutab, et see koostoime peaks olema kättesaadav ka kohalikule ja piirkondlikule meediale, sõltumata nende omandi- ja juhtimisstruktuuridest. Sellega seoses tuleks Euroopa teabe- ja audiovisuaaltootmise puhul süstemaatiliselt nõuda investeerimist sellisesse tehnoloogiasse nagu mitmekeelsed subtiitrid, viipekeelne dubleerimine ja kirjeldustõlge;

54.

näeb ELi programmi „Horisont“ üht rolli avatud lähtekoodiga infrastruktuuri meediakomponentide stimuleerimisel kui eduka innovatsiooni eeltingimust mitte ainult seoses tehnoloogiaga, vaid ka seoses uute ärimudelitega ja nende kasutuselevõtuga iga liiki meedias;

55.

on seisukohal, et kõigis asjakohastes ELi rahastamisprogrammides („Loov Euroopa“, „Erasmus+“, „Horisont 2020“ jne) tuleb piisavalt tähtsustada audiovisuaal- ja meediasektori digikeskkonna oskuste arendamise vajadusi kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Digioskused peaksid ulatuma kaugemale põhilistest IKT-oskustest ning hõlmama ka info- ja meediapädevust;

56.

kutsub üles tegema kohalikul ja piirkondlikul tasandil kättesaadavaks sihtotstarbelise toetuse, et luua Euroopa meediatehnoloogia keskused koos Euroopa tehnoloogiakeskustega, mis keskenduksid meediaosaliste koolitamisele muu hulgas olemasolevale rahastusele juurdepääsu teemal, majanduse taastamise rahastamine ja meedia sõltumatus kaasa arvatud. See võimaldaks teha katsealgatusi ja laiendada uuenduslikke Euroopa lahendusi;

Meedia sõltumatus, usaldusväärsus ja kodanike mõjuvõimu suurendamine

57.

on seisukohal, et sellises tervisekriisis nagu COVID-19 pandeemia on juurdepääs usaldusväärsele teabele äärmiselt oluline. Komitee märgib, et nii avalik-õiguslik kui ka erameedia, mille teenuste valik on kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt väga lai, annab pandeemia kontekstis teavet, edastab dokumentaalfilme, pakub meelelahutust ning haridus- ja kultuuriteenuseid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning annab seega olulise panuse kriisi põhjustatud probleemide lahendamisse. Komitee juhib tähelepanu järgmistele põhiprobleemidele: juurdepääs riigiasutuste valduses olevale teabele, juurdepääs internetile, sõltumatu meedia kaitse ja edendamine, rahvatervisealane desinformatsioon ja rahvatervise järelevalve;

58.

kordab, et desinformatsiooni ohtu arvestades tuleb kõigil haldustasanditel võtta meetmeid, millega toetada uudiste kontrollijate tööd ja edendada elanikkonna meediapädevust;

59.

võtab arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, milles nõutakse muu hulgas selgesõnaliselt meediavabadust ja -pluralismi ning põhiõiguste austamist. Komitee rõhutab suurt ohtu meediavabadusele: rahaline surve, mis kahjustab professionaalse ajakirjanduse õigust internetis eksisteerida, ning väljendab ootust, et Euroopa Komisjon kasutab digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti selleks, et kõrvaldada turutõrked ning lahendada tehnoloogiahiiglaste ja uudistemeedia ettevõtjate vahelised tasakaalustamata suhted, austades nõuetekohaselt liikmesriikide reguleerimispädevust meediapluralismi tagamisel;

60.

rõhutab seoses meedia usaldusväärsusega meedia sõltumatust ja sõnavabadust, vastupidiselt olukordadele, kus valitsusasutusel või valitsusvälisel organisatsioonil on ainupädevus otsustada, millised väljaanded on usaldusväärsed ja mida edendatakse juurdepääsukontrolli platvormidel ja millised surutakse tagaplaanile;

61.

seoses tegevuskava asjakohaste meetmetega rõhutab eelkõige kodanike kaasamist ja kodanike kasu, mis on projektide toetamise põhikriteerium, rõhutades publiku, eelkõige noorte meediapädevuse parandamist;

62.

peab vajalikuks edendada meedia- ja infopädevust, et võidelda desinformatsiooniga ja aidata kodanikel navigeerida digimeedia keskkonnas, ning samuti edendada kvaliteetse sisu ja eetilise eneseregulatsiooniga meediamaastikku, et võidelda desinformatsiooni ja valeuudiste vastu;

63.

kiidab heaks tegevuskava keskendumise kodanikele, eelkõige seoses õigusega pääseda ligi pluralistlikule, mitmekesisele ja sõltumatule meediakeskkonnale, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

64.

rõhutab meedia sõltumatuse nimel, et igasugune rahaline abi meediale peaks eelistatult olema lühiajaline lahendus ja peab olema tõeliselt universaalne: valikulisi toetusi tuleks piirata, et säilitada vaba turu poolt rahastatud ajakirjandus, ning erilist tähelepanu tuleks selliste erakorraliste meetmete abil pöörata turumoonutustele ja meedia sõltumatusele;

65.

väljendab seisukohta, et Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm peaks edendama meediateadlikkuse arendamise käigus kogemuste ja heade tavade tutvustamist, pidades eriti silmas riiklike sõltumatute reguleerivate asutuste toetus-, uurimis-, teadlikkuse tõstmise, koostöö- ja hindamistegevust, samuti riiklike reguleerivate asutuste, meediateenuste osutajate ning haridusasutuste vahelise koostöö vorme;

Regulatiivne kontekst

66.

rõhutab, kui oluline on anda sisu Euroopa Komisjoni pühendumusele hästitoimivale Euroopa meediaturule, ning väljendab veendumust, et selle probleemi edukas lahendamine võib nõuda enamat kui andmeid käsitlevad õigusaktid ja peaks hõlmama ka riiklike ja Euroopa konkurentsipoliitika vahendite aktiivset kasutamist, näiteks selleks, et vältida oluliste seadmetetaoliste taristute piiramist uute Euroopa turule sisenejate puhul;

67.

kordab, et ELi audiovisuaalmeedia poliitika peaks põhinema terviklikul nägemusel meetmete laiemast ulatusest kõigis meediaga seotud sektorites, nagu konkurents, autoriõigus, andmed jne, ning et ELi poliitika kujundamisel on vaja rohkem valdkonnaülest lähenemisviisi audiovisuaal- ja meediasektorile, nõuab üksikasjalikumat pikaajalist nägemust Euroopa audiovisuaal- ja meediatööstusele tervikuna;

68.

seoses Euroopa digitaalse ühtse turu andmepoliitikaga on vaja spetsiifilist regulatiivset lähenemisviisi, et kasutada kõigi eurooplaste huvides ära võimsate rahvusvaheliste tellitavate videoteenuste platvormide laienevat äritegevust Euroopas;

69.

nõuab üksikasjalikumat ELi poliitikat, mille eesmärk on luua tõeliselt võrdsed tingimused, mida kohaldatakse kõigi audiovisuaalmeedia teenuste osutajate suhtes, sealhulgas eeskirju andmete jagamise, konkurentsi jälgimise ja maksudega seotud riigiabi kohta, võimaldades erandeid sektori väiksematele turuosalistele ning suurendades seeläbi sisu mitmekesisust ja kohalikku tootmist;

70.

väljendab usku eelistesse, mida toob poliitika tihedam koordineerimine ELi tasandil digiteenuste õigusakti, demokraatia tegevuskava ja meedia tegevuskava vahel: need peaksid lähenema samale ühisele eesmärgile: tehniliselt arenenud, eetiliselt tugev ja rahaliselt usaldusväärne Euroopa ökosüsteem, mis on võimeline konkureerima rahvusvahelisel tasandil;

71.

nõustub Euroopa Komisjoniga, et audiovisuaalsisu parem kättesaadavus ja levitamine toob kasu kasvavale piiriülesele nõudlusele, sealhulgas piirialadel, ja keelevähemustele, mida ELi poliitika peab toetama, ning asukohapõhist tõkestust tuleks veelgi piirata ja vähendada, võimaldades sektoril areneda vähemate piirangutega kogu ELis;

Valitsemine

72.

teeb eelkõige seoses tegevuskava 1. meetmega ettepaneku, et tugev kohapõhine lähenemisviis ning tihe partnerlus kohalike ja piirkondlike omavalitsustega oleks tõhus viis selle eesmärkide saavutamiseks;

73.

väljendab oma pühendumust selle tegevuskava ühiste järelmeetmete võtmisele koos Euroopa Komisjoniga seoses rakendusmeetmete väljatöötamisega, et tagada kohalikule ja piirkondlikule meediale kogu ELis maksimaalsed võimalused.