NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT (EL) nr 29/2021

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

Vastu võetud nõukogu poolt 14. juunil 2021

2021/C 265/01

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkti d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu eesmärk tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõike 3 kohaselt kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada muu hulgas ühismeetmete kaudu, mida võetakse seoses isikute poolt sisepiiride ületamisega, välispiiride kontrolliga ja ühise viisapoliitikaga, säilitades samal ajal sobiva tasakaalu ühelt poolt isikute vaba liikumise ja teiselt poolt julgeoleku tagamise vahel.

(2)	Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 80 tuleks liidu piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika kavandamisel ja elluviimisel juhinduda solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahelise õiglase jagamise põhimõtetest.

(3)

25. märtsil 2017 allkirjastatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid oma pühendumust teha tööd selle nimel, et tagada turvaline ja kaitstud Euroopa ning ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ja saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja kestlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, samuti Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

(4)

Kõiki käesoleva määrusega loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (edaspidi „rahastu“) rahastatavaid meetmeid, sealhulgas kolmandates riikides võetavaid meetmeid, tuleks rakendada täielikus kooskõlas liidu acquis’s ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning need peaksid olema kooskõlas liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on, tagades eelkõige diskrimineerimiskeelu ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimise.

(5)

Rahastu poliitikaeesmärk on arendada ja rakendada tugevat ja tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes isikute vaba liikumist liidu piires, ning järgida täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.

(6)

Euroopa integreeritud piirihalduse eest, mida rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1896 (3) loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve, jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riigisisesed asutused, sealhulgas rannikuvalveüksused niivõrd, kuivõrd nad täidavad piirikontrolli ülesandeid. See peaks aitama hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku rännet ja piiriülest kuritegevust ning tõhusalt hallata rändevooge.

(7)	Seadusliku reisimise hõlbustamine, samal ajal ennetades ebaseadusliku rände ja julgeolekuga seotud riske, on komisjoni 23. septembri 2020. aasta teatises „Uus rände- ja varjupaigalepe“ esitatud liidu käsitluse üks peamisi eesmärke.

(8)

Liidu eelarvest antav rahaline toetus on Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamiseks hädavajalik, et toetada liikmesriike, kes põhiõigusi täiel määral austades tegutsevad välispiiride ületamise tõhusal haldamisel ning neil piiridel esinevate tulevaste probleemidega toimetulekul, aidates seejuures kaasa võitlusele piiriülese mõõtmega raske kuritegevuse vastu.

(9)

Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt liidu rahalist toetust, et edendada Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist ning tagada, et Euroopa integreeritud piirihaldusest saaks igapäevase operatiivtegevuse osa. Euroopa integreeritud piirihaldus hõlmab muu hulgas järgmisi määruses (EL) 2019/1896 sätestatud osi: piirikontroll; otsingu- ja päästetööd piiride valvamise käigus; riskianalüüs; liikmesriikidevaheline koostöö, mida toetab ja koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet; asutustevaheline koostöö, sealhulgas korrapärane teabevahetus; koostöö kolmandate riikidega; tehnilised ja operatiivmeetmed Schengeni alal, mis on seotud piirikontrolliga ja mille eesmärk on tulla paremini toime ebaseadusliku sisserändega ja võidelda paremini piiriülese kuritegevusega; tipptasemel tehnoloogia kasutamine; kvaliteedikontroll ja solidaarsusmehhanismid,.

(10)	Rahastu peaks suutma pakkuda liikmesriikidele vajalikku tuge välispiiride valve ühiste miinimumstandardite rakendamiseks kooskõlas liikmesriikide, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning komisjoni vastava pädevusega.

(11)

Kuna liikmesriikide tolliasutused on võtnud endale üha rohkem ülesandeid, mis sageli laienevad julgeolekuvaldkonda ja mida täidetakse välispiiridel, on oluline edendada asutustevahelist koostööd Euroopa integreeritud piirihalduse osana kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896. Välispiiridel tehtava piiri- ja tollikontrolli vastastikuse täiendavuse tagamiseks tuleb anda liikmesriikidele piisavalt liidu rahalist toetust. Asutustevaheline koostöö mitte üksnes ei tugevda kõigi ebaseadusliku kaubanduse vormide vastu võitlemiseks tollikontrolli, vaid hõlbustab ka seaduslikku kaubandust ja reisimist ning aitab tagada turvalise ja tõhusa tolliliidu.

(12)	Seetõttu on vaja luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 513/2014 (4) ja (EL) nr 515/2014 (5) loodud Sisejulgeolekufondile (2014–2020) järgnev fond, milleks luuakse muu hulgas Integreeritud Piirihalduse Fond (edaspidi „fond“).

(13)	ELi toimimise lepingu V jaotise õigusliku eripära ning välispiiripoliitika ja tollikontrollipoliitika erineva õigusliku aluse tõttu ei ole fondi õiguslikult võimalik luua ühe rahastuna.

(14)

Fond tuleks seetõttu luua liidu rahalise toetuse kõikehõlmava raamistikuna piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas ning see peaks hõlmama nii rahastut kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/… (6) (+) loodavat tollikontrolliseadmete rahastut. Kõnealust raamistikku peaks täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, (7) (++) millele tuleks käesolevas määruses viidata, kui käsitletakse eelarve jagatud täitmise reegleid.

(15)

Rahastu peaks tuginema selle eelkäijate – Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 574/2007/EÜ (8) loodud Välispiirifondi (2007–2013) ning määrusega (EL) nr 515/2014 Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (2014–2020) – tulemustele ja investeeringutele ning peaks olema ulatuslikum, et võtta arvesse uusi suundumusi.

(16)

Ühtse ja kvaliteetse välispiirikontrolli tagamiseks ning välispiiride seadusliku ületamise lihtsustamiseks tuleks rahastuga aidata arendada Euroopa integreeritud piirihaldust, mis hõlmab poliitika, õiguse, süstemaatilise koostöö, koormuse jagamise, ebaseaduslike rändajate kasutatavate piiripunktide olukorra ja muutuvate olude hindamise, personali, seadmete ja tehnikaga seotud meetmeid, mida võivad võtta eri tasanditel liikmesriikide pädevad asutused ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, tehes koostööd teiste osalejatega, näiteks muude liidu organite, ametite ja asutustega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1726 (9) loodud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (10) loodud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) ning, kui see on asjakohane, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(17)

Rahastu peaks aitama tõhustada viisataotluste menetlemist, lihtsustades viisamenetlust heausksete reisijate jaoks, ning julgeoleku- ja ebaseadusliku rände riskide avastamist ja hindamist. Eelkõige tuleks rahastust rahaliselt toetada viisade menetlemise digitaliseerimist, eesmärgiga pakkuda kiiret, turvalist ja kliendisõbralikku viisamenetlust nii viisataotlejatele kui ka konsulaatidele. Samuti tuleks rahastu abil tagada lai konsulaarteenustega kaetus üle maailma. Rahastu peaks hõlmama ka ühise viisapoliitika ühetaolist rakendamist ja ajakohastamist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 767/2008 (11) tulenevaid meetmeid, samuti abi liikmesriikidele viisade väljastamisel, sealhulgas piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu kooskõlas viisasid käsitleva liidu acquis’ga.

(18)	Rahastust tuleks toetada välispiirikontrolliga seotud meetmeid Schengeni acquis’d kohaldatavate riikide territooriumil osana Euroopa integreeritud piirihaldussüsteemi rakendamisest, mis tugevdaks Schengeni ala üldist toimimist.

(19)

Selleks et parandada välispiiride haldamist, hõlbustada seaduslikku reisimist, aidata kaasa ebaseaduslike piiriületuste ennetamisele ja nende vastasele võitlusele, rakendada ühist viisapoliitikat ning anda panus kõrgetasemelise julgeoleku saavutamisse liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tuleks rahastust toetada piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide arendamist liidu õiguse kohaselt. Samuti tuleks rahastust toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/817 (12) ja (EL) 2019/818 (13) loodud koostalitlusvõime arendamist liikmesriikides liidu infosüsteemide vahel, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 (14) loodud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, määrusega (EÜ) nr 767/2008 loodud viisainfosüsteem (VIS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1240 (15) loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013 (16) loodud Eurodac, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2018/1860 (17), (EL) 2018/1861 (18) ja (EL) 2018/1862 (19) loodud Schengeni infosüsteem (SIS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/816 (20) loodud kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), et kõnealused liidu infosüsteemid ja nende andmed oleksid vastastikku täiendavad. Lisaks peaks rahastu pärast seda, kui koostalitlusvõime komponendid, nimelt Euroopa otsinguportaal, ühine biomeetrilise võrdlemise teenus, ühine isikuandmete hoidla ja mitme identiteedi detektor, on kesktasandil rakendatud, andma panuse nende vajalikku arendamisse liikmesriigi tasandil.

(20)

Selleks et saada kasu piirihalduse, viisapoliitika ja suuremahuliste IT-süsteemide valdkonnas pädevate detsentraliseeritud asutuste teadmistest ja oskusteabest, peaks komisjon õigel ajal kaasama asjaomased asutused käesoleva määrusega loodud siseasjade fondide komitee töösse, eelkõige programmitöö perioodi alguses ja keskel. Asjakohasel juhul peaks komisjonil olema võimalik kaasata asjaomaseid liidu organeid, ameteid ja asutusi ka seiresse ja hindamisse, eelkõige selleks, et tagada rahastust toetatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Rahastu peaks täiendama ja tugevdama meetmeid, millega rakendatakse Euroopa integreeritud piirihaldust kooskõlas liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelise jagatud vastutuse ja solidaarsuse põhimõttega, mis kujutavad endast Euroopa piiri- ja rannikuvalve kahte sammast.

See tähendab eelkõige, et oma eelarve jagatud täitmise korras rakendatavatele programmide koostamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti välja töötatud analüütilisi vahendeid ning tehnilisi ja tegevussuuniseid, samuti koolituskavasid, näiteks piirivalvurite koolituse ühiseid põhiõppekavasid, sealhulgas nende põhiõppekavade komponente, mis käsitlevad põhiõigusi ja rahvusvahelise kaitse saamist. Selleks et arendada täiendavust oma ülesannete ja liikmesriikide kohustuste vahel välispiiride kontrollimisel ning tagada sidusus ja vältida vähest kulutõhusust, peaks komisjon aegsasti konsulteerima Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga liikmesriikide esitatud programmide kavandite üle niivõrd, kuivõrd need kuuluvad nimetatud ameti pädevusse, iseäranis meetmete üle, mida rahastatakse tegevustoetuse kaudu.

(21)

Rahastust tuleks mõjutatud liikmesriikide vastava taotluse korral toetada esmase vastuvõtu süsteemi rakendamist, nagu see on visandatud komisjoni 13. mai 2015. aasta teatises „Euroopa rände tegevuskava“ ja heaks kiidetud Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni 2015. aasta kohtumisel ning veelgi täpsustatud määruses (EL) 2019/1896. Esmase vastuvõtu süsteemi kaudu pakutakse operatiivtuge liikmesriikidele, kes seisavad silmitsi ebaproportsionaalselt suure rändesurvega välispiiridel. See pakub integreeritud, igakülgset ja sihipärast abi solidaarsuse ja jagatud vastutuse vaimus.

(22)

Solidaarsuse ja jagatud vastutuse vaimus nende välispiiride kaitsmiseks, kus on tuvastatud nõrgad kohad või riskid, eelkõige pärast nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 (21) kohast Schengeni hindamist, peaksid asjaomased liikmesriigid seda küsimust asjakohaselt käsitlema, kasutades oma programmi vahendeid, et rakendada soovitusi, mis on vastu võetud nimetatud määruse alusel ning vastavalt haavatavuse hindamistele, mille Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on teinud kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896.

(23)

Rahastust tuleks anda rahalist abi Schengeni acquis’ välispiire ja viisasid käsitlevaid sätteid täies ulatuses kohaldavatele liikmesriikidele ning neile liikmesriikidele, kes teevad ettevalmistusi Schengenis täies ulatuses osalemiseks, ning liikmesriigid peaksid seda abi kasutama välispiiride haldamist käsitleva liidu ühise poliitika huvides.

(24)

Samal ajal kui rahastust toetatakse liikmesriikide poolt piirihaldusesse tehtavaid investeeringuid, ei tohiks sellest rahastada uusi püsitaristuid ega hooneid nendel sisepiiridel, kus kontrolle ei ole veel kaotatud. Kõnealustel piiridel tuleks rahastust aga toetada investeeringuid piirikontrolliks kasutatavasse teisaldatavasse taristusse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (22) jätkuvaks täitmiseks vajaliku olemasoleva taristu hooldamisse, piiratud ajakohastamisse või asendamisse.

(25)

Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti protokollile nr 5, mis käsitleb isikute maismaatransiiti Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel, tuleks rahastust katta kõik lisakulud, mis tekivad sellist transiiti hõlmava liidu acquis’ konkreetsete sätete, nimelt nõukogu määruste (EÜ) nr 693/2003 (23) ja (EÜ) nr 694/2003 (24) rakendamisest. Viisalõivudena saamata jäänud tulu puhul peaks rahalise toetuse jätkamise vajadus sõltuma aga liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel kehtivast viisarežiimist.

(26)	Et aidata saavutada rahastu poliitikaeesmärki, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmid sisaldaksid meetmeid, mis käsitlevad kõiki rahastu erieesmärke ning et vahendite eraldamine erieesmärkide vahel võimaldab neid eesmärke täita.

(27)	Kooskõlas tõhususe põhimõttega tuleks püüda saavutada koostoimet ja sidusust muude liidu fondidega ning vältida meetmete kattuvust.

(28)

Selliste kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine, kelle kohta on liikmesriigis tehtud tagasisaatmisotsus, on üks määruses (EL) 2019/1896 sätestatud Euroopa integreeritud piirihalduse osa. Tagasisaatmise valdkonna meetmed jäävad aga oma olemuse ja eesmärgi tõttu rahastust antava toetuse kohaldamisalast välja ning on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/… (25) (+).

(29)

Tunnistamaks liikmesriikide tolliasutuste olulist rolli välispiiridel ning tagamaks, et nende käsutuses oleksid piisavad vahendid suure hulga eri ülesannete täitmiseks nendel piiridel, tuleks kõnealustele riiklikele asutustele anda tollikontrolliseadmete rahastu kaudu vajalikku toetust, et nad saaksid investeerida tollikontrolliseadmetesse, samuti seadmetesse, mida saab lisaks tollikontrollile kasutada ka muuks otstarbeks, näiteks piirikontrolliks.

(30)

Enamikku tollikontrolliseadmetest ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)süsteemidest võib ühtlasi või muu hulgas kasutada vastavuskontrollide tegemiseks muude liidu õigusaktide, näiteks piirihaldust, viisasid või politseikoostööd käsitlevate sätete alusel. Seetõttu on fond kavandatud sellisena, et see sisaldab kahte üksteist täiendavat rahastut, millel on seadmete ostmise osas eraldiseisev, aga vastastikku täiendavat kohaldamisala. Ühelt poolt toetatakse rahastust rahaliselt selliseid seadmeid ja IKT-süsteeme, mille peamine otstarve on integreeritud piirihaldus ja võimaldatakse neid kasutada ka tollikontrolli täiendavas valdkonnas. Teiselt poolt toetatakse tollikontrolliseadmete rahastust rahaliselt selliseid seadmeid, mille peamine otstarve on tollikontroll ja võimaldatakse neid kasutada ka muul otstarbel, näiteks piirikontrolliks ja julgeoleku tagamiseks. Selline rollide jaotus soodustab ametitevahelist koostööd Euroopa integreeritud piirihalduse osana, nagu on ette nähtud määruses (EL) 2019/1896, võimaldades seeläbi tolli- ja piirivalveasutustel teha koostööd ja maksimeerida liidu eelarve mõju kontrolliseadmete jagamise ja nende koostalitlusvõime kasutamise kaudu.

(31)

Merepiiride valvamine on üks rannikuvalve ülesannetest liidu merenduse valdkonnas. Rannikuvalve ülesandeid täitvad riiklikud asutused vastutavad samuti suure hulga erinevate ülesannete eest, mis võivad hõlmata järgmist, kuid ei piirdu sellega: meresõiduohutus, turvalisus, otsingu- ja päästetööd, piirikontroll, kalanduskontroll, tollikontroll, üldine õiguskaitse ja keskkonnakaitse. Rannikuvalve ülesannete laiaulatuslikkuse tõttu kuuluvad need liidu eri poliitikavaldkondade pädevusalasse, ent tõhusamate tulemuste saavutamiseks tuleks püüda luua nendevahelist koostoimet.

(32)

Rahastust rahastatavate merepiiride valvamisega seotud meetmete rakendamisel peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu oma rahvusvahelistele kohustustele seoses otsingu- ja päästetöödega merel. Sellega seoses peaks rahastust toetatavaid seadmeid ja süsteeme olema võimalik kasutada ka merel piirivalveoperatsiooni käigus tekkida võivate otsingu- ja päästeolukordade lahendamiseks.

(33)

Lisaks liidu tasandi koostööle, mida teevad rannikuvalve ülesannete täitmisel Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (26) loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/473 (27) loodud Euroopa Kalanduskontrolli Amet, tuleks merenduse valdkonna meetmete suurem sidusus saavutada ka liikmesriikide tasandil. Merenduse valdkonna eri osalejate vaheline koostoime peaks olema kooskõlas Euroopa integreeritud piirihalduse ja meresõidu turvalisuse strateegiaga.

(34)

Selleks et suurendada merenduse valdkonna meetmete täiendavust ja tugevdada järjepidevust ning et vältida jõupingutuste dubleerimist ja leevendada eelarvepiiranguid sellises kulukaid meetmeid hõlmavas valdkonnas nagu merenduse valdkond, peaks samuti olema võimalik kasutada rahastut veel selleks, et toetada mitmeks eri otstarbeks korraldatavaid mereoperatsioone.

(35)

Rahastust rahastatavaid seadmeid ja IKT-süsteeme peaks saama kasutada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/… (28) (+) loodud Sisejulgeolekufondi ning määrusega (EL) …/… (++) loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eesmärkide saavutamiseks. Sellised seadmed ja IKT-süsteemid peaksid jääma tõhusa ja turvalise piirikontrolli jaoks kättesaadavaks ja kasutatavaks ning selliste seadmete ja IKT-süsteemide kasutamine Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eesmärkidel peaks olema ajaliselt piiratud.

(36)

Rahastu peaks vastavalt oma erieesmärkidele eelkõige teenima liidu sisepoliitika huve. Samal ajal peaks rahastust olema asjakohasel juhul võimalik toetada liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid kolmandas riigis ja seoses meetmeid. Neid meetmeid tuleks rakendada täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse liidu välistegevuse rahastutest. Eelkõige tuleks selliseid meetmeid rakendada moel, mis tagab täieliku kooskõla liidu välispoliitikaga, samuti järgida poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning need peaksid olema kooskõlas asjaomase riigi või piirkonna jaoks koostatud strateegiliste programmitöö dokumentidega. Samuti peaksid sellised meetmed keskenduma meetmetele, mis ei ole suunatud arengule, teenima liidu sisepoliitika huve ja olema kooskõlas liidusisese tegevusega. Komisjon peaks oma vahe- ja järelhindamistes pöörama erilist tähelepanu kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete rakendamisele.

(37)

Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi meetmetega. Kuna liidul on liikmesriikidest parem võimalus pakkuda raamistikku liidu solidaarsuse väljendamiseks piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnas ning anda platvorm neid poliitikavaldkondi toetavate ühiste suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamiseks, peaks käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus eelkõige aitama suurendada riikide ja liidu suutlikkust neis valdkondades.

(38)

Rahastust toetatavate meetmete tutvustamisel peaksid liidu rahaliste vahendite saajad andma teavet sihtrühma keeles või keeltes. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peaksid rahaliste vahendite saajad osutama meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil peaksid rahaliste vahendite saajad tagama, et meediale ja üldsusele suunatud teabes on kujutatud liidu embleemi ja selge sõnaga mainitud liidu rahalist toetust.

(39)	Komisjonil peaks olema võimalik kasutada rahastu rahalisi vahendeid, et edendada parimaid tavasid ja vahetada teavet seoses rahastu rakendamisega.

(40)

Komisjon peaks avaldama aegsasti teavet temaatilisest rahastust eelarve otsese või kaudse täitmise korras antud toetuse kohta ning seda teavet asjakohasel juhul ajakohastama. Andmeid peaks olema võimalik sorteerida konkreetse eesmärgi, toetusesaaja nime, juriidiliste kohustustega seotud summa ning meetme laadi ja eesmärgi järgi.

(41)

Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas, sealhulgas põhiõigustega seotud kohustusi, kui on selge oht, et liikmesriik rikub piirihaldust ja viisapoliitikat käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui nõukogu määruses (EL) nr 1053/2013 sätestatud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas, võidakse see liikmesriik lugeda asjaomast liidu acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas rahastust antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis.

(42)

Rahastu peaks tagama vahendite õiglase ja läbipaistva jaotamise, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärke. Läbipaistvuse nõuete täitmiseks peaks komisjon avaldama teabe temaatilise rahastu ühe- ja mitmeaastaste tööprogrammide kohta. Kooskõlas määrusega (EL) …/… (+) peaks iga liikmesriik tagama, et kuue kuu jooksul pärast oma programmi heakskiitmist on olemas veebisait, kus on tema programmi kohta kättesaadav teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.

(43)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada liikmesriikide programmidele esialgsed summad, mis koosnevad I lisas sätestatud kindlaksmääratud summadest ja nimetatud lisas sätestatud kriteeriumide alusel arvutatud summast, milles võetakse arvesse maa- ja merepiiri lõikude pikkust ja mõjutaset, lennujaamade ja konsulaatide töökoormust ning konsulaatide arvu. Võttes arvesse nende liikmesriikide erivajadusi, kus varjupaigataotluste arv elaniku kohta oli 2018. ja 2019. aastal kõige suurem, on asjakohane suurendada Küprosele, Maltale ja Kreekale eraldatavaid kindlaksmääratud summasid.

(44)

Liikmesriikide programmide esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Selleks et võtta arvesse lähteolukorra muutusi, nagu survet välispiiridel ning töökoormust välispiiridel ja konsulaatides, tuleks programmitöö perioodi keskel eraldada liikmesriikidele kooskõlas I lisaga lisasumma, mis peaks põhinema statistilistel andmetel, võttes arvesse nende programmi rakendamise seisu.

(45)	Komisjon peaks tegema käesoleva määruse vahehindamise. Vahehindamist tuleks kasutada selleks, et hinnata rahastu tulemuslikkust ja liidu lisaväärtust ning anda läbipaistev ülevaade rahastu rakendamisest.

(46)

Kuna piirihalduse ja viisapoliitika valdkonna katsumused muutuvad pidevalt, on vahendite jaotamist vaja kohandada vastavalt viisapoliitika ja piirihalduse prioriteetide muutustele, sealhulgas neile, mis on põhjustatud piiridele avalduva surve suurenemisest, ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Selleks et reageerida pakilistele vajadustele ning poliitika ja liidu prioriteetide muutumisele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele, tuleks osa vahenditest eraldada temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete, liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks. Temaatiline rahastu pakub paindlikkust rahastu haldamisel ning seda peaks saama rakendada ka liikmesriikide programmide kaudu.

(47)	Liikmesriike tuleks suurema liidu toetuse kaudu innustada kasutama osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks.

(48)

Rahastust tuleks anda toetust piirihalduse, ühise viisapoliitika ja suuremahuliste IT-süsteemidega seotud tegevuskulude katmiseks, et võimaldada liikmesriikidel säilitada suutlikkus, mis on hädavajalik liidu kui terviku jaoks. Selline toetus peaks seisnema rahastu eesmärkidega seotud konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.

(49)

Osa rahastu kättesaadavatest vahenditest võiks lisaks liikmesriikide esialgsele eraldisele eraldada liikmesriikide programmidele erimeetmete rakendamiseks. Kõnealused erimeetmed tuleks kindlaks määrata liidu tasandil ja need peaksid olema seotud liidu lisaväärtust omavate meetmetega, mille puhul tuleb liikmesriikidel teha koostööd, või meetmetega, mida on vaja selleks, et reageerida liidus toimuvale arengule, mille jaoks tuleb teha ühele või mitmele liikmesriigile kättesaadavaks täiendavad rahalised vahendid, näiteks liikmesriikide programmide kaudu selliste tehniliste seadmete ostmine, mida Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet vajab oma operatiivülesannete täitmiseks, viisataotluste menetlemise ajakohastamine ning suuremahuliste IT-süsteemide ja nende koostalitlusvõime väljaarendamine. Komisjon peaks need erimeetmed kindlaks määrama oma tööprogrammides.

(50)

Selleks et täiendada rahastu poliitikaeesmärgi rakendamist riiklikul tasandil liikmesriikide programmide kaudu, tuleks rahastust toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima rahastu kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus.

(51)

Et tugevdada liidu suutlikkust viivitamata reageerida kiireloomulistele erivajadustele hädaolukorras, näiteks kui suur või ebaproportsionaalselt suur hulk kolmandate riikide kodanikke saabub eelkõige neile piirilõikudele, kus on kindlaks tehtud kõrge ja kriitiline mõjutase kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896, ning muudes igakülgselt põhjendatud olukordades, kus on vaja võtta viivitamata meetmeid välispiiridel, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.

(52)

Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastu kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (29) punkti 18 tähenduses. Rahastule eraldatavat lähtesummat suurendatakse täiendavalt 1 miljardi euro võrra 2018. aasta hindades, nagu on täpsustatud nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (30) II lisas.

(53)

Rahastu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/104 (31) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(54)	Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks rahastu olema osa sidusast raamistikust, kuhu kuuluvad käesolev määrus, finantsmäärus ja määrus (EL) …/… (+).

(55)

Määrusega (EL) …/… (+) on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, Õiglase Ülemineku Fond, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, mis on Integreeritud Piirihalduse Fondi osa, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise korras rakendatavate liidu fondide programmitöö, seire ja hindamise, haldamise ja kontrolli reeglid. Käesolevas määruses on lisaks vaja kindlaks määrata piirihalduse ja viisapoliitika eesmärgid ning kehtestada erisätted meetmete kohta, mida võib rahastust rahastada.

(56)

Määruses (EL) …/… (+) on sätestatud rahastu eelmaksete kava, mille spetsiaalne eelmaksete määr on kehtestatud käesolevas määruses. Lisaks on hädaolukorrale kiire reageerimise tagamiseks asjakohane kehtestada spetsiaalne eelmaksete määr erakorralise abi jaoks. Eelmaksete kava peaks tagama, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajate toetamiseks oma programmide rakendamise algusest peale.

(57)

Käesolevas määruses ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Valiku tegemisel tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist ning finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega sidumata rahastamist.

(58)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa rahastada liidu vahenditest, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses olema piiratud ajavahemiku jooksul võimalik, et kulusid, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega, mis on juba alanud, saab rahastada liidu vahenditest alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist.

(59)

Selleks et ühtse auditi põhimõtet võimalikult hästi ära kasutada, on asjakohane kehtestada erireeglid selliste projektide kontrollimiseks ja auditeerimiseks, mille puhul toetusesaajad on rahvusvahelised organisatsioonid, kelle sisekontrollisüsteemidele on komisjon andnud positiivse hinnangu. Nende projektide puhul peaks korraldusasutustel olema võimalus piirata juhtimiskontrolli, tingimusel et toetusesaaja esitab õigel ajal kõik vajalikud andmed ja teabe projekti edenemise ja selle aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta. Lisaks peaks juhul, kui sellise rahvusvahelise organisatsiooni rakendatav projekt on osa auditivalimist, olema auditeerimisasutusel võimalik teha oma tööd kooskõlas rahvusvahelise seotud teenuste standardi (ISRS) 4400 „Töövõtud kokkuleppeliste protseduuride läbiviimiseks finantsinformatsiooni osas“ põhimõtetega.

(60)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (32) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (33) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (34) ja (EL) 2017/1939 (35) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist.

Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (36) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgselt koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tegema täielikku koostööd ning osutama liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele igakülgset abi liidu finantshuvide kaitsmisel.

(61)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(62)	Nõukogu otsuse 2013/755/EL (37) kohaselt võivad ülemeremaades või -territooriumidel elavad isikud ja asuvad üksused saada rahalist toetust vastavalt rahastu reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(63)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid esilekerkivaid ohte. Rahastust tuleks neid liikmesriike toetada piisavate vahenditega, et nad saaksid äärepoolseimaid piirkondi asjakohasel juhul aidata.

(64)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (38) punktidele 22 ja 23 tuleks rahastut hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetse seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Need seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata rahastu mõju kohapeal. Rahastuga saavutatud tulemuste mõõtmiseks tuleks iga selle erieesmärgi jaoks kehtestada näitajad ja seonduvad sihid. Need näitajad peaksid hõlmama kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad.

(65)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (39) ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki eraldada 30 % kõigist mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest kulutustest kliimaeesmärkide peavoolustamiseks ning liikuda selle eesmärgi poole, et 2024. aastal eraldatakse eelarvest bioloogilise mitmekesisusega seotud kuludeks 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 %, võttes seejuures arvesse, et kliimaeesmärgid ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid praegu kattuvad. Rahastust tuleks toetada tegevusi, mis on kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega ega kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (40) artikli 17 tähenduses.

(66)

Programmitöö perioodil 2014–2020 rahastamisvahendist toetatavate programmide ja projektide suhtes tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 (41) ning muude programmitöö perioodi 2014–2020 suhtes kohaldatavate õigusaktide kohaldamist. Kuna määruse (EL) nr 514/2014 rakendamisperiood kattub käesoleva määrusega hõlmatud programmitöö perioodiga, tuleks teatavate kõnealuse määrusega heaks kiidetud projektide elluviimise järjepidevuse tagamiseks kehtestada projektide etappideks jaotamise sätted. Projekti iga üksikut etappi tuleks rakendada kooskõlas selle programmitöö perioodi reeglitega, mille alusel projekti rahastatakse.

(67)

Näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2021/… (+) ja käesoleva määruse asjakohaste sätetega jälgima rahastu rakendamist. Alates 2023. aastast peaksid liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastased tulemusaruanded viimase aruandeaasta kohta. Kõnealused aruanded peaksid sisaldama teavet liikmesriikide programmide rakendamisel tehtud edusammude kohta. Liikmesriigid peaksid komisjonile esitama ka nende aruannete kokkuvõtted. Komisjon peaks tõlkima kokkuvõtted kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tegema need oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks koos linkidega määruses (EL) 2021/… (+) osutatud liikmesriikide veebisaitidele.

(68)

Käesoleva määruse mitteolemuslike osade täiendamiseks ja muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses III lisa kohase toetuskõlblike meetmete loetelu, IV lisas loetletud kõrgema kaasfinantseerimise määraga meetmete, VII lisa kohase tegevustoetuse ning seire- ja hindamisraamistiku edasiarendamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(69)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (42). Kontrollimenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, milles sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise üksikasjaliku korraga programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud erakorralise abi laadi ja eesmärgiga, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid käesolevas määruses sätestatud erakorralise abi andmise otsuste vastuvõtmiseks.

(70)

Liikmesriigi osalemine rahastus ei tohiks kattuda tema osalemisega liidu ajutises rahastamisvahendis, millega aidatakse abi saavatel liikmesriikidel rahastada muu hulgas meetmeid, mida võetakse liidu uutel välispiiridel piire ja viisasid ning välispiiride kontrolli reguleeriva Schengeni acquis’ rakendamiseks.

(71)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(72)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (43) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (44) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse.

(73)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (45) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (46) artikliga 3.

(74)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (47) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (48) artikliga 3.

(75)

Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate riikide rahastus osalemise laadi ja üksikasjaliku korra täpsustamiseks tuleks liidu ja nende riikide vahel sõlmida nende ühinemislepingute asjakohaste sätete alusel täiendavad kokkulepped. Sellised kokkulepped peaksid olema rahvusvahelised lepingud ELi toimimise lepingu artikli 218 tähenduses. Selleks et viia miinimumini aeg, mis võib jääda käesoleva rahastu asjaomasele riigile siduvaks muutumise hetke ja nimetatud kokkulepete jõustumise vahele, on asjakohane alustada selliste kokkulepete üle läbirääkimisi võimalikult kiiresti pärast seda, kui asjaomane riik on teatanud nõukogule ja komisjonile oma otsusest nõustuda käesoleva rahastu sisuga ja rakendada seda oma riigisisese õiguskorra raames. Kõnealused kokkulepped tuleks sõlmida pärast seda, kui asjaomane riik on kirjalikult teatanud kõigi oma riigisiseste nõuete täitmisest.

(76)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma riigisiseses õiguses.

(77)	Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (49). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(78)	On asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamise periood vastavusse määruse (EL, Euratom) 2020/2093 kohaldamise perioodiga.

(79)	Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi (edaspidi „fond“) osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi „rahastu“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Fond luuakse koos käesoleva määruse ja määrusega (EL) …/… (+) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Käesolevas määruses sätestatakse rahastu poliitikaeesmärk, erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide rakendamiseks, eelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ning liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„piiripunkt“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 8 määratletud piiripunkt;

2)	„Euroopa integreeritud piirihaldus“ – määruse (EL) 2019/1896 artiklis 3 osutatud Euroopa integreeritud piirihaldus;

3)	„välispiirid“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 2 määratletud välispiirid ja sisepiirid, millel ei ole kontrolle veel kaotatud;

4)	„välispiiri piirilõik“ – määruse (EL) 2019/1896 artikli 2 punktis 11 määratletud välispiiri piirilõik;

5)	„esmase vastuvõtu piirkond“ – määruse (EL) 2019/1896 artikli 2 punktis 23 määratletud esmase vastuvõtu piirkond;

„sisepiirid, millel ei ole kontrolle veel kaotatud“ –

a)	ühine piir Schengeni acquis’d täielikult rakendava liikmesriigi ja oma ühinemisakti alusel Schengeni acquis’d täielikult kohaldama kohustunud liikmesriigi vahel, kelle puhul nimetatud acquis’ täielikku kohaldamist lubav asjakohane nõukogu otsus ei ole veel jõustunud;

b)	ühine piir kahe oma vastava ühinemisakti alusel Schengeni acquis’d täielikult kohaldama kohustunud liikmesriigi vahel, kelle puhul nimetatud acquis’ täielikku kohaldamist lubav asjakohane nõukogu otsus ei ole veel jõustunud;

„hädaolukord“ – olukord, mis tuleneb kiireloomulisest ja erakorralisest survest, mille puhul suur või ebaproportsionaalne hulk kolmanda riigi kodanikke on ületanud, ületab või võib eeldatavasti ületada ühe või mitme liikmesriigi välispiire või mille puhul ühe või mitme liikmesriigi välispiiridel leiavad aset ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid, millel on otsustav mõju piiri turvalisusele sellisel määral, et need intsidendid võivad seada ohtu Schengeni ala toimimise, või muu olukord, mille puhul on igakülgselt põhjendatud, et välispiiridel on nõutav kohene tegutsemine rahastu eesmärkide piires;

8)	„erimeetmed“ – rahastu eesmärkidele vastava liidu lisaväärtusega riikidevahelised või riiklikud projektid, mille jaoks võivad üks, mitu või kõik liikmesriigid saada oma programmi jaoks lisaeraldise;

9)	„tegevustoetus“ – osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest;

10)	„liidu meetmed“ – riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mida rakendatakse kooskõlas rahastu eesmärkidega.

Artikkel 3

Rahastu eesmärgid

1. Fondi osana on rahastu poliitikaeesmärk tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.

2. Lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames toetab rahastu järgmiste erieesmärkide saavutamist:

toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge;

b)	toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada seaduslikku reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.

3. Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse rahastut II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.

Artikkel 4

Diskrimineerimiskeeld ja põhiõiguste austamine

Rahastust rahastatavaid meetmeid rakendatakse täielikus kooskõlas liidu acquis’s ja hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning liidu rahvusvaheliste kohustustega põhiõiguste vallas, tagades eelkõige kooskõla diskrimineerimiskeelu ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega.

Artikkel 5

Toetuse kohaldamisala

1. Rahastu eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse rahastust eelkõige III lisas loetletud meetmeid.

Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud meetmete loetelu muutmiseks, et lisada uusi meetmeid.

2. Rahastu eesmärkide saavutamiseks võidakse rahastust kooskõlas artikliga 20 toetada III lisas osutatud, liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, kui see on asjakohane.

3. Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad oma vastavate kohustuste kohaselt kolmandas riigis ja seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete koordineerimise asjaomaste liidu poliitikameetmete, strateegiate ja vahenditega. Eelkõige tagavad nad, et kolmandas riigis ja seoses kolmanda riigiga võetavad meetmed:

a)	viiakse ellu koostoimes ja kooskõlas muude väljaspool liitu võetavate meetmetega, mida toetatakse muudest liidu vahenditest;

b)	on kooskõlas liidu välispoliitikaga, järgivad poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning on kooskõlas asjaomase piirkonna või riigi jaoks koostatud strateegiliste programmitöö dokumentidega;

c)	keskenduvad meetmetele, mis ei ole arengule suunatud, ning

d)	teenivad liidu sisepoliitika huve ning on kooskõlas liidus toimuva tegevusega.

4. Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised meetmed:

a)	III lisa punkti 1 alapunktis a osutatud meetmed sellistel sisepiiridel, millel ei ole kontrolle veel kaotatud;

b)	meetmed, mis on seotud piirikontrolli ajutise taaskehtestamisega sisepiiridel määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõike 1 tähenduses;

c)	meetmed, mille peamine otstarve on tollikontroll.

Erandina esimesest lõigust võib hädaolukorras käsitada esimeses lõigus osutatud meetmeid rahastamiskõlblikena.

II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

1. JAGU

Ühissätted

Artikkel 6

Üldpõhimõtted

1. Rahastust antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi sekkumisi ning keskendutakse sellele, et anda rahastu eesmärkidele liidu lisaväärtust.

2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et rahastust antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjaomaste meetmete, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muudest liidu vahenditest antavat toetust.

3. Rahastut rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktidega a, b ja c kas eelarve otsese, jagatud või kaudse täitmise korras.

Artikkel 7

Eelarve

1. Rahastu rakendamiseks on ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 5 241 000 000 eurot.

2. Määruse (EL, Euratom) 2020/2093 artiklis 5 sätestatud programmispetsiifilise kohandamise tulemusel suurendatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summat veel 1 000 000 000 euro (2018. aasta püsivhindades) suuruse lisaeraldisega, nagu on täpsustatud kõnealuse määruse II lisas.

3. Rahastamispaketti kasutatakse järgmiselt:

a)	3 668 000 000 eurot eraldatakse liikmesriikide programmidele ja sellest summast 200 568 000 eurot eraldatakse artiklis 17 osutatud transiidi eriskeemile;

b)	1 573 000 000 eurot eraldatakse artiklis 8 osutatud temaatilisele rahastule.

4. Lõikes 2 osutatud lisaeraldis eraldatakse artiklis 8 osutatud temaatilisele rahastule.

5. Komisjoni algatusel eraldatakse kuni 0,52 % rahastamispaketist rahastu rakendamise tehniliseks abiks, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/… (+) artiklis 35.

6. Selleks et täpsustada Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riikide rahastus osalemise laadi ja viisi, töötatakse kooskõlas nende riikide vastavate assotsieerimislepingute asjaomaste sätetega välja vastav kord. Võimalikult kiiresti pärast seda, kui asjaomane riik on teatanud oma otsusest kiita heaks rahastu sisu ja rakendada seda oma riigisiseses õiguskorras vastavalt asjaomasele assotsieerimislepingule, esitab komisjon ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 alusel nõukogule soovituse alustada läbirääkimisi kõnealuse korra üle. Kui nõukogu on soovituse kätte saanud, teeb ta viivitamata otsuse nende läbirääkimiste alustamiseks loa andmise kohta. Kõnealuste riikide osamaksed lisatakse lõikes 1 osutatud rahastamispaketist saadavatele koguvahenditele.

7. Kooskõlas määruse (EL) …/… (+) artikliga 26 võib kuni 5 % kõnealuse määruse mis tahes fondi eelarve jagatud täitmise korras tehtavatest esialgsetest eraldistest liikmesriigile kanda nimetatud liikmesriigi taotluse korral eelarve otsese või kaudse täitmise korras üle rahastusse. Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse lõigu punktiga c. Neid vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides.

Artikkel 8

Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1. Artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud summast eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammidele kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras. Võttes arvesse rahastu olemust, teenib temaatiline rahastu peamiselt liidu sisepoliitikat kooskõlas artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkidega.

Temaatilisest rahastust rahastatakse selle järgmiseid komponente:

a)	erimeetmed,

b)	liidu meetmed ning

c)	artiklis 25 osutatud erakorraline abi.

Samuti toetatakse määruse (EL) 2021/… (+) artiklis 35 osutatud komisjoni algatusel antavat tehnilist abi summast, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 3 punktis b.

2. Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas kajastatud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele, sealhulgas vajadusele kaitsta välispiire ning ennetada ja tuvastada piiriülest kuritegevust välispiiridel, eelkõige rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist, inimkaubandust ja ebaseaduslikku sisserännet, ning vajadusele tõhusalt hallata rändevooge ja toetada ühist viisapoliitikat.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rahastamisega, välja arvatud artikli 25 kohaselt erakorraliseks abiks kasutatavad rahalised vahendid, toetatakse üksnes III lisas loetletud meetmeid.

3. Komisjon teeb koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste võrgustikega, eelkõige rahastust rahastatavaid liidu meetmeid käsitlevate tööprogrammide ettevalmistamisel ja hindamisel.

4. Komisjon tagab, et kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise korras, ei valita välja projekte, mida mõjutab ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni esitatud põhjendatud arvamus seoses rikkumismenetlusega, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse.

5. Määruse (EL) …/… (+) artikli 23 ja artikli 24 lõike 2 kohaldamisel, kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise korras, peab asjaomane liikmesriik tagama ja komisjon kontrollima, et kavandatud meetmeid ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni seoses rikkumismenetlusega esitatud põhjendatud arvamus, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või meetmete tulemuslikkuse.

6. Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel.

7. Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks rakendusaktidega vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsused, milles määratakse kindlaks toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatakse iga käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsused võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

8. Komisjon tagab vahendite õiglase ja läbipaistva jaotuse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide vahel. Komisjon annab aru temaatilise rahastu kasutamise ja käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponentide vahelise jaotuse kohta, sealhulgas toetuse kohta, mida liidu meetmete raames antakse kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavatele meetmetele.

9. Pärast lõikes 7 osutatud rahastamisotsuse vastuvõtmist võib komisjon liikmesriikide programme vastavalt muuta.

2. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud täitmise korras

Artikkel 9

Kohaldamisala

1. Käesolevat jagu kohaldatakse artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud summa suhtes ja lisavahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras vastavalt artiklis 8 osutatud temaatilist rahastut käsitlevale rahastamisotsusele.

2. Käesoleva jao kohast toetust kasutatakse eelarve jagatud täitmise korras kooskõlas finantsmääruse artikliga 63 ja määrusega (EL) …/… (+).

Artikkel 10

Eelarvevahendid

1. Artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud summa eraldatakse liikmesriikide programmidele esialgu järgmiselt:

a)	3 057 000 000 eurot kooskõlas I lisaga;

b)	611 000 000 eurot artikli 14 lõikes 1 osutatud liikmesriikide programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks.

2. Kui käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata täielikult, võib järelejäänud summa lisada artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud summale.

Artikkel 11

Eelmaksed

1. Vastavalt määruse (EL) …/… (+) artikli 90 lõikele 4 tehakse rahastule eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:

a)	2021: 4 %,

b)	2022: 3 %,

c)	2023: 5 %,

d)	2024: 5 %,

e)	2025: 5 %,

f)	2026: 5 %.

2. Kui liikmesriigi programm võetakse vastu pärast 1. juulit 2021, tasutakse varasemad osamaksed selle vastuvõtmise aastal.

Artikkel 12

Kaasrahastamise määrad

1. Liidu eelarvest eraldatav rahaline toetus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2. Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni erimeetmete raames rakendatavate projektide rahastamiskõlblikest kogukuludest.

3. Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni IV lisas loetletud meetmete rahastamiskõlblikest kogukuludest.

4. Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni tegevustoetuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, sealhulgas artiklis 17 osutatud transiidi eriskeemi rahastamiskõlblikest kogukuludest.

5. Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõikega 2 või 3.

6. Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni artiklis 25 osutatud erakorralise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest.

7. Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest määruse (EL) …/… (+) artikli 36 lõike 5 punkti b alapunktis vi sätestatud piirides.

8. Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning rahastust lõigetes 1–7 osutatud rahalise toetusega hõlmatud meetmete liikidele antava toetuse maksimumsumma.

9. Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse iga meetme liigi jaoks kindlaks, kas kaasrahastamise määra kohaldatakse:

a)	kogu toetuse, sealhulgas avaliku ja erasektori toetuse suhtes, või

b)	ainult avaliku sektori toetuse suhtes.

Artikkel 13

Liikmesriikide programmid

1. Iga liikmesriik tagab, et tema programmis käsitletavad prioriteedid on kooskõlas liidu prioriteetide ja väljakutsetega piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ga ning liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on. Oma programmide prioriteetide kindlaksmääramisel tagavad liikmesriigid, et nende programmides käsitletakse piisavalt II lisas loetletud rakendusmeetmeid.

Võttes arvesse rahastu olemust, teenivad liikmesriikide programmid peamiselt liidu sisepoliitikat kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkidega.

Komisjon hindab liikmesriikide programme kooskõlas määruse (EL) 2021/… (+) artikliga 23.

2. Artikli 10 lõike 1 kohaselt eraldatud vahendite piires ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, eraldab iga liikmesriik oma programmis vähemalt 10 % artikli 10 lõike 1 kohaselt eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgile.

3. Liikmesriik võib eraldada vähem vahendeid kui lõikes 2 osutatud miinimumprotsendid üksnes juhul, kui ta selgitab oma programmis üksikasjalikult, miks vahendite eraldamine alla selle taseme ei sea ohtu asjaomase eesmärgi saavutamist.

4. Komisjon tagab, et liikmesriikide programmide väljatöötamisel võetakse varajases etapis ja õigel ajal arvesse asjaomaste detsentraliseeritud asutuste, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, eu-LISA ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 (50) loodud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teadmisi ja eksperditeadmisi nende pädevusse kuuluvates valdkondades.

5. Komisjon konsulteerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga meetmete osas, mis on hõlmatud tegevustoetusega, et tagada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja liikmesriikide piirihalduse valdkonna meetmete kooskõla ja vastastikune täiendavus, samuti selleks, et hoiduda topeltrahastamisest ja saavutada kulutõhusus. Komisjon konsulteerib vajaduse korral eu-LISAga tegevustoetusega hõlmatud meetmete osas, mille kohta eu-LISA-l on oma volitustele vastavad eriteadmised.

6. Komisjon võib asjakohasel juhul kaasata asjaomaseid detsentraliseeritud asutusi, sealhulgas lõikes 4 osutatud asutusi, 5. jaos täpsustatud seire- ja hindamisülesannete täitmisse, eelkõige selleks, et tagada rahastu toel rakendatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.

7. Pärast käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 ja haavatavuse hindamiste raames antud soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896 teeb asjaomane liikmesriik koos komisjoniga kindlaks sobivaima viisi, kuidas neid soovitusi käesoleva rahastu toel ellu viia.

8. Asjakohasel juhul kutsub komisjon Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit osalema selles protsessis, mille käigus tehakse kindlaks sobivaim viis, kuidas neid lõikes 7 osutatud soovitusi rahastu toel ellu viia. Sellega seoses võib komisjon asjakohasel juhul kasutada teiste liidu organite, ametite ja asutuste eksperditeadmisi nende asutuste pädevusse kuuluvates konkreetsetes küsimustes.

9. Lõike 7 rakendamisel seab asjaomane liikmesriik oma programmis esikohale iga kindlakstehtud puuduse, eelkõige tõsiste puuduste, kõrvaldamiseks ning nõuete mittejärgimist käsitlevate hindamiste tulemusena võetavad meetmed.

10. Vajaduse korral muudetakse asjaomast liikmesriigi programmi vastavalt määruse (EL) 2021/… (+) artiklile 24, et võtta arvesse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud soovitusi.

11. Komisjoni ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga tema pädevuse raames koostööd tehes ja konsulteerides võib asjaomane liikmesriik oma programmi piires vahendeid ümber jagada, sealhulgas tegevustoetuseks ette nähtud vahendeid, et rakendada lõikes 7 osutatud soovitusi, kui neil soovitustel on finantsmõju.

12. Kui liikmesriik otsustab rahastu toel rakendada projekti koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, konsulteerib asjaomane liikmesriik enne projekti heakskiitmist komisjoniga.

13. Kui liikmesriik otsustab rahastu toel rakendada koos kolmanda riigiga võetavaid, kolmandas riigis võetavaid või kolmanda riigiga seotud meetmeid, mis on seotud ebaseadusliku piiriületamise seire, avastamise, tuvastamise, jälgimise, tõkestamise ja peatamisega, eesmärgiga avastada ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning nende vastu võidelda või aidata kaitsta ja päästa rändajate elu, tagab kõnealune liikmesriik, et ta on kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 76 lõikega 3 teavitanud komisjoni kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud kahe- või mitmepoolsest koostöölepingust.

14. Tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks, sealhulgas otsingu- ja päästetöödeks vajalike seadmete, sealhulgas transpordivahendite ja IKT-süsteemide suhtes, mis on soetatud rahastu toel:

a)	liikmesriigid tagavad, et rahastu toel arendatavate seadmete ja IKT-süsteemide ostumenetluste algatamisel järgitakse määruse (EL) 2019/1896 artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid;

kogu liikmesriikide ostetud suuremahuline piirihalduse operatiivvarustus, nagu õhu- ja meretranspordi- ja seirevahendid, registreeritakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha operatiivvarustus kättesaadavaks kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 64 lõikega 9;

c)	neid võib ristkasutada järgmistes täiendavates valdkondades: tollikontroll, mitmeks eri otstarbeks korraldatavad mereoperatsioonid ja Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eesmärkide saavutamine;

selleks et toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve võimearenduse järjepidevat plaanimist ja ühishangete võimalikku kasutamist, esitavad liikmesriigid komisjonile artikli 29 kohase aruandluskohustuse osana olemasolevad mitmeaastased plaanid selle kohta, milliseid seadmeid neil on kavas rahastu toel osta, ning komisjon edastab kõnealuse teabe Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile.

Esimeses lõigus osutatud seadmed ja IKT-süsteemid on rahastust rahalise toetuse saamiseks kõlblikud üksnes juhul, kui esimese lõigu punktis a osutatud nõue on täidetud.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel jäävad seadmed ja IKT-süsteemid tõhusa ja turvalise piirikontrolli jaoks jätkuvalt kättesaadavaks ja kasutatavaks. Seadmete kasutamine esimese lõigu punktis c osutatud täiendavates valdkondades ei tohi ületada 30 % nende seadmete kogu kasutusajast. Esimese lõigu punkti c kohaldamiseks välja töötatud IKT-süsteemid edastavad piirihaldussüsteemidele andmeid ja osutavad teenuseid riiklikul või liidu tasandil. Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga-aastases tulemusaruandes igast sellisest esimese lõigu punktis c osutatud ristkasutusest ning mitmeotstarbeliste seadmete ja IKT-süsteemide kasutuselevõtu kohast.

15. Kui liikmesriigid rakendavad rahastust meetmeid, pööravad nad erilist tähelepanu oma rahvusvahelistele kohustustele seoses otsingu- ja päästetöödega merel. Lõike 14 esimese lõigu punktides a–d osutatud seadmeid ja IKT-süsteeme võib kasutada merepiiride valvamise käigus tekkida võivate otsingu- ja päästeolukordade lahendamiseks.

16. Piirihalduse alane koolitus, mis korraldatakse rahastu toel, põhineb piiri- ja rannikuvalve valdkonna asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja ühistel koolitusstandarditel, eelkõige määruse (EL) 2019/1896 artikli 62 lõikes 6 osutatud ühisel põhiõppekaval.

17. Liikmesriigid püüavad oma programmides rakendada eelkõige IV lisas loetletud meetmeid. Ettenägematute või uute asjaolude korral ja tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IV lisas esitatud kõrgema kaasrahastamise määraga meetmete loetelu.

18. Määruse (EL) 2021/… (+) artikli 22 lõikes 5 osutatud programmitöö põhineb käesoleva määruse VI lisa tabelis 1 sätestatud sekkumise liikidel ja sisaldab iga käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärgi raames kavandatud vahendite esialgset jaotust sekkumise liikide kaupa.

Artikkel 14

Vahehindamine

1. 2024. aastal eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–10 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud lisasumma. See eraldis tehakse I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–10 osutatud kriteeriumide kohta leiduvate kõige uuemate kättesaadavate statistiliste andmete alusel. Rahastamine hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2025.

2. Kui vähemalt 10 % käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) 2021/… (+) artikli 91 kohaselt maksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud programmi jaoks lisaeraldist.

3. Käesoleva määruse artiklis 8 osutatud temaatilisest rahastust alates 1. jaanuarist 2025 vahendite eraldamisel võtab komisjon arvesse edu, mida liikmesriigid on saavutatud määruse (EL) 2021/… (+) artiklis 16 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudusi.

Artikkel 15

Erimeetmed

1. Lisaks artikli 10 lõike 1 kohasele eraldisele võib liikmesriik saada rahalisi vahendeid erimeetmete jaoks, tingimusel et vahendid on seejärel tema programmis sihtotstarbeliselt märgitud ja et selle abil aidatakse täita rahastu eesmärke.

2. Erimeetmetele mõeldud rahalisi vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise liikmesriigi programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 16

Tegevustoetus

1. Liikmesriik võib kasutada kuni 33 % rahastust oma programmi jaoks eraldatud summast nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.

2. Tegevustoetuse kasutamisel peab liikmesriik järgima asjaomast liidu acquis’d.

3. Liikmesriik selgitab oma programmis ja artiklis 29 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes, kuidas tegevustoetuse kasutamine aitab saavutada rahastu eesmärke. Enne liikmesriigi programmi heakskiitmist ning pärast Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga ning asjakohasel juhul eu-LISAga vastavalt nende volitustele artikli 13 lõike 4 kohast konsulteerimist hindab komisjon tegevustoetuse kasutamise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda, võttes arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning asjakohasel juhul Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste raames kättesaadavat teavet, sealhulgas Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste järel esitatud soovitusi.

4. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 4 punkti c kohaldamist, on tegevustoetuse keskmes meetmed, mis on hõlmatud VII lisas ette nähtud kuludega.

5. Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks seoses tegevustoetuse jaoks rahastamiskõlblike kuludega.

Artikkel 17

Tegevustoetus transiidi eriskeemile

1. Rahastust antakse toetust viisalõivudena saamata jäänud tulu ning transiiti hõlbustava kava rakendamise lisakulu kompenseerimiseks kooskõlas määrustega (EÜ) nr 693/2003 ja (EÜ) nr 694/2003.

2. Leedule artikli 7 lõike 3 punkti a kohaselt transiidi eriskeemi jaoks eraldatavad vahendid tehakse kättesaadavaks täiendava tegevustoetusena Leedu jaoks, sealhulgas taristuinvesteeringuteks, kooskõlas tema programmi raames tegevustoetuse jaoks rahastamiskõlblike kuludega, nagu on osutatud VII lisas.

3. Erandina artikli 16 lõikest 1 võib Leedu talle artikli 7 lõike 3 punkti a kohaselt eraldatud summat kasutada tegevustoetuse rahastamiseks lisaks artikli 16 lõikes 1 osutatud summale.

4. Transiidi eriskeemi olemasolu või toimimist mõjutavate muudatuste korral vaatavad komisjon ja Leedu käesoleva artikli kohaldamise läbi.

5. Leedu põhjendatud taotluse korral vaadatakse artikli 7 lõike 3 punkti a kohaselt transiidi eriskeemi jaoks eraldatavad vahendid enne artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu viimase tööprogrammi vastuvõtmist läbi ja vajaduse korral kohandatakse neid artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud eelarveliste vahendite piires artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kaudu.

Artikkel 18

Juhtimiskontrollid ja auditid projektide puhul, mille viivad ellu rahvusvahelised organisatsioonid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide või nende asutuste suhtes, kelle süsteeme, reegleid ja menetlusi on komisjon vastavalt kõnealuse määruse artikli 154 lõigetele 4 ja 7 kohaselt hinnanud ja pidanud neid liidu eelarvest rahastatavate toetuste kaudse rakendamise eesmärgil piisavaks (edaspidi „rahvusvahelised organisatsioonid“).

2. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/… (+) artikli 83 esimese lõigu punkti a ja finantsmääruse artikli 129 kohaldamist, ei pea korraldusasutus juhul, kui rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/… (+) artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, tegema määruse (EL) 2021/… (+) artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud juhtimiskontrolle, tingimusel et rahvusvaheline organisatsioon esitab korraldusasutusele finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud dokumendid.

3. Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamist, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses, et projekt vastab kohaldatavale õigusele ja projekti toetamise tingimustele.

4. Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/… (+) artikli 53 lõike 1 punkti a alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses lisaks, et:

a)	arveid ja toetusesaaja maksetõendeid on kontrollitud;

b)	toetusesaaja raamatupidamisdokumente või raamatupidamiskoode on kontrollitud tehingute puhul, mis on seotud korraldusasutusele deklareeritud kuludega.

5. Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/… (+) artikli 53 lõike 1 punkti b, c või d alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses, et kulude hüvitamise tingimused on täidetud.

6. Finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud dokumendid esitatakse korraldusasutusele koos iga maksetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud.

7. Toetusesaaja esitab korraldusasutusele igal aastal 15. oktoobriks aruande. Aruandele on lisatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt. Arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse samuti, kas audit seab rahvusvahelise organisatsiooni esitatud vahendite haldaja kinnitustes esitatud väited kahtluse alla, sealhulgas teave kelmuse- või pettusekahtluse kohta. Arvamuses antakse kinnitus, et korraldusasutusele rahvusvahelise organisatsiooni esitatud maksetaotlustes märgitud kulutused on seaduslikud ja korrektsed.

8. Ilma et see piiraks olemasolevaid võimalusi finantsmääruse artiklis 127 osutatud täiendavate auditite tegemiseks, koostab korraldusasutus määruse (EL) 2021/… (+) artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse. Selle asemel et tugineda nimetatud määruse artikli 74 lõikes 1 osutatud juhtimiskontrollidele koostab korraldusasutus kinnituse käesoleva artikli lõigete 2–5 ja 7 kohaselt rahvusvahelise organisatsiooni esitatud dokumentide põhjal.

9. Dokument, milles määratakse kindlaks määruse (EL) 2021/… (+) artikli 73 lõikes 3 osutatud toetuse andmise tingimused, sisaldab käesolevas artiklis sätestatud nõudeid.

10. Lõiget 2 ei kohaldata ja korraldusasutuselt nõutakse seetõttu juhtimiskontrolli tegemist, kui

a)	korraldusasutus tuvastab seoses rahvusvahelise organisatsiooni algatatud või rakendatud projektiga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu või märgi kelmusest või pettusest;

b)	rahvusvaheline organisatsioon ei esita korraldusasutusele lõigetes 2–5 ja 7 osutatud dokumente või

c)	lõigetes 2–5 ja 7 osutatud ning rahvusvahelise organisatsiooni poolt esitatud dokumendid on puudulikud.

11. Kui projekt, milles rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/… (+) artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, on osa nimetatud määruse artiklis 79 osutatud valimist, võib auditeerimisasutus teha oma tööd selle projektiga seotud tehingute allvalimi alusel. Kui allvalimis leitakse vigu, võib auditeerimisasutus, kui see on asjakohane, paluda rahvusvahelise organisatsiooni audiitoril hinnata vigade kogu ulatust ja kogusummat selles projektis.

3. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve otsese või kaudse täitmise korras

Artikkel 19

Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas nimetatud lõigu punktiga c.

Artikkel 20

Toetuskõlblikud üksused

1. Liidu vahenditest võib rahastada järgmisi üksusi:

juriidilised isikud, kelle asukoht on:

i)	liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil;

ii)	tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõikes 3 osutatud tingimustele;

b)	liidu õiguse alusel loodud juriidilised isikud või rahastu jaoks asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid.

2. Liidu vahenditest ei või rahastada füüsilisi isikuid.

3. Lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud üksused osalevad sellise konsortsiumi osana, kuhu kuulub vähemalt kaks sõltumatut üksust, millest vähemalt üks asub liikmesriigis.

Üksused, mis osalevad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsortsiumi osana, tagavad, et meetmed, milles nad osalevad, on kooskõlas hartas sätestatud põhimõtetega ning aitavad kaasa rahastu eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 21

Liidu meetmed

1. Komisjoni algatusel võib kooskõlas III lisaga rahastada rahastust neid liidu meetmeid, mis on seotud rahastu eesmärkidega.

2. Liidu meetmete raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena.

3. Eelarve otsesel täitmisel rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

4. Ettepanekuid hindava, finantsmääruse artiklis 150 osutatud komisjoni liikmeteks võivad olla väliseksperdid.

5. Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud rahaliste vahendite saaja poolt tasumisele kuuluvate vahendite sissenõudmisega, ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (51) artikli 37 lõiget 7.

Artikkel 22

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Määruse (EL) 2021/… (+) artikli 35 kohaselt võib rahastust toetada komisjoni algatusel või tema nimel rakendatavat tehnilist abi 100 % ulatuses.

Artikkel 23

Auditid

Liidu rahalise toetuse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volituse liidu institutsioonidelt, organitelt, ametitelt või asutustelt, võetakse finantsmääruse artikli 127 kohaselt üldise kindluse aluseks.

Artikkel 24

Teave, teavitamine ja avalikustamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku, sisulist ja proportsionaalset teavet. Tagatakse liidu rahastamise nähtavus ja antakse sellekohast teavet, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui teabe avalik esitamine ei ole võimalik või asjakohane või kui teabe avaldamine on õigusaktidega piiratud eelkõige julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise või isikuandmete kaitse tõttu. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peavad liidu rahaliste vahendite saajad osutama asjaomase meetme kohta avalikkusele teabe andmisel rahastamise päritolule ja tõstma esile liidu embleemi.

2. Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon rahastu ning rahastu alusel võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe ja teavitusmeetmeid.

Rahastule eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud rahastu eesmärkidega.

3. Komisjon avaldab artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu tööprogrammid. Eelarve otsese või kaudse täitmise korras antava toetuse puhul avaldab komisjon finantsmääruse artikli 38 lõikes 2 osutatud teabe avalikult kättesaadaval veebisaidil ja ajakohastab seda teavet korrapäraselt. Kõnealune teave avaldatakse avatud masinloetavas vormingus, mis võimaldab andmeid sortida, otsida, neist väljavõtet teha ja neid võrrelda.

4. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras

Artikkel 25

Erakorraline abi

1. Rahastust antakse rahalist abi kiireloomuliste ja erivajaduste rahuldamiseks igakülgselt põhjendatud hädaolukorras.

Sellisele igakülgselt põhjendatud hädaolukorrale reageerimiseks võib komisjon otsustada anda erakorralist abi olemasolevate vahendite piires.

2. Erakorraline abi võib olla otse detsentraliseeritud asutustele antava toetuse vormis.

3. Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 10 lõike 1 kohasele eraldisele, tingimusel et see on seejärel liikmesriigi programmides sihtotstarbeliselt märgitud. Neid vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel ja kui komisjon on liikmesriigi programmi muutmisega nende kasutamise heaks kiitnud. Erakorraliseks abiks ette nähtud eelmaksed võivad olla kuni 95 % liidu toetusest, sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest.

4. Eelarve otsese täitmise korras rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

5. Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulutusi, mis tekkisid enne toetustaotluse või meetme abitaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et kulutused ei tekkinud enne 1. jaanuari 2021.

6. Erakorralise abi andmisel järgitakse täielikult nii asjaomast liidu acquis’d kui ka liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.

7. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral ja selleks, et tagada erakorralise abi jaoks vajalike vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon võtta viivitamata kohaldatava rakendusaktiga eraldi vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsuse erakorralise abi kohta kooskõlas artikli 32 lõikes 4 osutatud menetlusega. Asjaomane rakendusakt kehtib kuni 18 kuud.

Artikkel 26

Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine

1. Meede, mis on saanud rahastust toetust, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise korras hallatavatest fondidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.

2. Kooskõlas määruse (EL) 2021/… (+) artikli 73 lõikega 4 võib Euroopa Regionaalarengu Fondist või Euroopa Sotsiaalfond+ist toetada meetmeid, mis on saanud nimetatud määruse artikli 2 punktis 45 määratletud kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise saamiseks peavad meetmed vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

a)	neid on hinnatud rahastu konkursikutse alusel,

b)	need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele ning

c)	neid ei saa eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada.

5. JAGU

Seire, aruandlus ja hindamine

1. Alajagu

Üldsätted

Artikkel 27

Seire ja aruandlus

1. Vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõike 3 esimese lõigu punkti h alapunkti iii kohastele aruandlusnõuetele esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe käesoleva määruse V lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajate kohta.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha vajalikke kohandusi kõnealuses lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajates.

3. Näitajad, mille abil antakse aru rahastu artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihid on kumulatiivsed.

4. Komisjon annab samuti aru artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kasutamise kohta kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete toetamiseks ning temaatilise rahastu osa kohta, mida on kasutatud selliste meetmete toetamiseks.

5. Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

6. Rahastu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, sealhulgas liikmesriikide esitatavat teavet käsitlevate sätetega. VIII lisa muudatusi kohaldatakse üksnes nende projektide suhtes, mis on välja valitud pärast kõnealuse muudatuse jõustumist.

Artikkel 28

Hindamine

1. Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse kohta vahehindamise. Lisaks määruse (EL) 2021/… (+) artikli 45 lõikes 1 sätestatule, hinnatakse vahehindamisel järgmist:

a)	rahastu tõhusus, sealhulgas selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav, eelkõige artiklis 29 osutatud iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;

b)	rahastule eraldatud vahendite ning selle rakendamiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollimeetmete tõhusus;

c)	II lisas loetletud rakendusmeetmete jätkuv asjakohasus ja sobivus;

d)	rahastust toetatavate meetmete ja muudest liidu fondidest antava toetuse koordineerimine, sidusus ja vastastikune täiendavus;

e)	rahastu raames rakendatud meetmete liidu lisaväärtus.

Vahehindamisel võetakse arvesse Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (2014–2020) mõju käsitleva järelhindamise tulemusi.

2. Lisaks määruse (EL) 2021/… (+) artikli 45 lõikes 2 sätestatule hõlmab järelhindamine käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elemente. Samuti hinnatakse rahastu mõju.

3. Vahe- ja järelhindamine tehakse õigel ajal, et nende tulemusi saaks arvesse võtta otsustusprotsessis, sealhulgas asjakohasel juhul käesoleva määruse läbivaatamisel.

4. Komisjon tagab, et vahe- ja järelhindamistes sisalduv teave tehakse avalikult kättesaadavaks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui teabe avaldamine on õigusaktidega piiratud, eelkõige välispiiride toimimise või julgeolekuga seotud põhjustel osana Euroopa integreeritud piirihaldusest või julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise või isikuandmete kaitse tõttu.

5. Vahe- ja järelhindamises pöörab komisjon kooskõlas artikliga 5 ja artikli 12 lõigetega 12 ja 13 erilist tähelepanu kolmanda riigiga rakendatud, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete hindamisele.

2. Alajagu

Eelarve jagatud täitmise reeglid

Artikkel 29

Iga-aastased tulemusaruanded

1. Liikmesriigid esitavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta 15. veebruariks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) komisjonile määruse (EL) 2021/… (+) artikli 41 lõikes 7 osutatud iga-aastase tulemusaruande.

Aruandeperiood hõlmab aruande esitamise aastale eelnevat viimast aruandeaastat, nagu see on määratletud määruse (EL) 2021/… (+) artikli 2 punktis 29. Aruanne, mis esitatakse 15. veebruariks 2023, hõlmab 1. jaanuaril 2021 algavat perioodi.

2. Iga-aastastes tulemusaruannetes esitatakse eelkõige järgmine teave:

a)	liikmesriigi programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kõige uuemaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/… (+) artiklis 42;

b)	liikmesriigi programmi tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas teave komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamuse kohta, mis puudutab rahastu rakendamist;

c)	rahastust toetatud meetmete, eelkõige kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete ning muudest liidu fondidest antava toetuse vastastikune täiendavus;

d)	liikmesriigi programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja tegevuskavade rakendamisse;

e)	teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine;

f)	kohaldatavate rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel, eelkõige kooskõla põhiõigustega;

g)	määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõigete 2 ja 3 kohaste kulutuste tase, mis on kantud määruse (EL) 2021/… (+) artikli 98 alusel raamatupidamisarvestusse;

h)	projektide rakendamine kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga.

Iga-aastased tulemusaruanded sisaldavad kokkuvõtet, mis hõlmab kõiki käesoleva lõike esimeses lõigu sätestatud punkte. Komisjon tagab, et liikmesriikide esitatud kokkuvõtted tõlgitakse kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3. Komisjon võib esitada iga-aastaste tulemusaruannete kohta märkusi kahe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtajaks oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks.

4. Komisjon esitab oma veebisaidil lingid määruse (EL) 2021/… (+) artikli 49 lõikes 1 osutatud veebisaitidele.

5. Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 30

Seire ja aruandlus eelarve jagatud täitmise korral

1. Kooskõlas määruse (EL) 2021/… (+) IV jaotisega toimuva seire ja aruandluse puhul kasutatakse asjakohasel juhul käesoleva määruse VI lisas sätestatud sekkumise liikide koode. Ettenägematute ja uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks.

2. Kasutatakse käesoleva määruse VIII lisas sätestatud näitajaid kooskõlas määruse (EL) 2021/… (+) artikli 16 lõikega 1 ning artiklitega 22 ja 42.

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõike 1 teises lõigus, artikli 13 lõikes 17, artikli 16 lõikes 5, artikli 27 lõikes 2 ja artikli 30 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõike 1 teises lõigus, artikli 13 lõikes 17, artikli 16 lõikes 5, artikli 27 lõikes 2 ja artikli 30 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 1 teise lõigu, artikli 13 lõike 17, artikli 16 lõike 5, artikli 27 lõike 2 või artikli 30 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 32

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „siseasjade fondide komitee“). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 5.

Artikkel 33

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud määruse (EL) nr 515/2014 alusel, mille kohaldamist nende meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni.

2. Rahastu rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek rahastu ja määruse (EL) nr 515/2014 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3. Kooskõlas finantsmääruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a, võttes arvesse käesoleva määruse viibinud jõustumist ning selleks, et tagada järjepidevus, võib piiratud ajavahemiku jooksul kulusid, mis on seotud käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega, mis on juba alanud, käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist.

4. Liikmesriigid võivad jätkavad pärast 1. jaanuari 2021 määruse (EL) nr 515/2014 alusel valitud ja alustatud projekti toetamist kooskõlas määrusega (EL) nr 514/2014, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	valitud projektil on rahastamise seisukohast kaks eristatavat etappi, millest kummalgi on eraldi kontrolljälg;

b)	projekti kogumaksumus on üle 2 500 000 euro;

c)	vastutava asutuse poolt toetusesaajatele projekti esimese etapi jaoks tehtavad maksed lisatakse määruse (EL) nr 514/2014 kohaselt komisjonile esitatavatesse maksetaotlustesse ja projekti teise etapi kulutused lisatakse määruse (EL) 2021/… (+) kohastesse maksetaotlustesse;

d)	projekti teine etapp vastab kohaldatavale õigusele ning on käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/… (+) kohaselt kõlblik rahastust toetust saama;

e)	liikmesriik kohustub projekti lõpule viima, tagama selle toimivuse ja esitama selle kohta aruande iga-aastases tulemusaruandes, mis esitatakse 15. veebruariks 2024.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud projekti teise etapi suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/… (+) sätteid.

Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes selliste projektide suhtes, mis on valitud eelarve jagatud täitmise korras määruse (EL) nr 514/2014 alusel.

Artikkel 34

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

…

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 184.

(2) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (ELT C 23, 21.1.2021, lk 406) ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta esimese lugemise seisukoht. Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2021/…, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana tollikontrolliseadmete rahastu (ELT L …).

(+) Dokumendis ST 7234/21 (2018/0258(COD)) sisalduv määrus.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2021/…, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT …).

(++) Dokumendis ST 6674/21 (2018/0196(COD)) sisalduv määrus.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295 21.11.2018, lk 99).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/794, 11. mai 2016, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27) (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312 7.12.2018, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kontrollide valdkonnas piiril ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312 7.12.2018, lk 14).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/816, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 1).

(21) Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(23) Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 693/2003, millega kehtestatakse transiiti hõlbustav eridokument (FTD), raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD) ning muudetakse ühiseid konsulaarjuhiseid ja üldkäsiraamatut (ELT L 99, 17.4.2003, lk 8).

(24) Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 694/2003 määrusega (EÜ) nr 693/2003 ettenähtud transiiti hõlbustavate dokumentide (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide (FRTD) ühtse vormi kohta (ELT L 99, 17.4.2003, lk 15).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2021/…, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (ELT L …).

(+) Dokumendis ST 6486/21 (2018/0248(COD)) sisalduv määrus.

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) …/…, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT …).

(+) Dokumendis ST 6488/21 (2018/0250(COD)) sisalduv määrus.

(++) Dokumendis ST 6486/21 (2018/0248(COD)) sisalduv määrus.

(+) Dokumendis ST 6674/21 (2018/0196 (COD)) sisalduv määrus.

(29) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(30) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(+) Dokumendis ST 6674/21 (2018/0196(COD)) sisalduv määrus.

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(33) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(34) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(35) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(37) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(38) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(39) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112).

(+) Dokumendis ST 6674/21 (2018/0196(COD)) sisalduv määrus.

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(43) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(44) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(45) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(46) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(47) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(48) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(49) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(+) Dokumendis ST 7234/21 (2018/0258(COD)) sisalduv määrus.

(+) Dokumendis ST 6674/21 (2018/0196(COD)) sisalduv määrus.

(50) Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

(+) Dokumendis ST 6674/21 (2018/0196(COD)) sisalduv määrus.

(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(+) Dokumendis ST 6674/21 (2018/0196(COD)) sisalduv määrus.

TABEL 2. MEETME LAADI KOODID
001	Taristud ja hooned
002	Transpordivahendid
003	Muu operatiivvarustus
004	Sidesüsteemid
005	IT-süsteemid
006	Koolitus
007	Parimate tavade vahetamine – liikmesriikide vahel
008	Parimate tavade vahetamine – kolmandate riikidega
009	Ekspertide lähetamine
010	Uuringud, kontseptsioonide tõestused, katseprojektid ja samalaadsed meetmed
011	Teavitustegevus
012	Statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine
013	Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed

TABEL 4. KONKREETSETE TEEMADE KOODID
001	Koostöö kolmandate riikidega
002	Kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavad meetmed
003	Schengeni hindamise raames antud soovituste rakendamine
004	Haavatavuse hindamise raames antud soovituste rakendamine
005	EUROSURi väljaarendamist ja toimimist toetavad meetmed
006	Mitte ükski ülaltoodust

TABEL 3. RAKENDAMISVALDKONNA KOODID
001	Artikli 11 lõikega 1 hõlmatud meetmed
002	Erimeetmed
003	IV lisas loetletud meetmed
004	Tegevustoetus
005	Artikli 12 lõikega 5 hõlmatud meetmed
006	Erakorraline abi