Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 600/2014 seoses turuandmete läbipaistvuse suurendamise, kauplemiskoondteabe süsteemi loomisega seotud takistuste kõrvaldamise, kohustusliku kauplemiskoha nõuete optimeerimise ja kliendi korralduste edastamise eest tasu võtmise keelustamisega“

(COM(2021) 727 final – 2021/0385 (COD))

(2022/C 290/12)

Raportöör:

Jörg FRANK VON FÜRSTENWERTH

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 3.2.2022 Euroopa Parlament, 27.1.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	3.3.2022
Vastuvõtmine täiskogus	23.3.2022
Täiskogu istungjärk nr	568
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	210/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon on kooskõlas oma kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskavaga (1) esitanud õigel ajal ettepaneku kauplemiskoondteabe süsteemi loomiseks iga varaklassi jaoks (aktsiad, börsil kaubeldavad fondid, võlakirjad ja tuletisinstrumendid). See on järjekordne samm kapitaliturgude liidu loomise suunas. Komitee nõustub komisjoni ettepanekuga.

1.2.

Komitee kordab, et kapitaliturgude liidu loomine on prioriteet ja oluline eeltingimus tõelise ühtse turu saavutamiseks, COVID-19 pandeemia tagajärgedega toimetulekuks ja kestlikule majandusele üleminekuks Euroopas.

1.3.

Komitee väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kauplemiskoondteabe süsteem ja kaasnevad meetmed. Kui meetmeid rakendatakse hästi, suurendavad need märkimisväärselt turuandmete läbipaistvust ja kättesaadavust, ühtlustavad täitmiskohtade õiguskeskkonda ja tugevdavad Euroopa kapitaliturge. Suurendatud läbipaistvus leevendab märkimisväärselt Euroopa kapitaliturgude ikka veel tugeva killustatuse tagajärgi.

1.4.

Komitee peab oluliseks tagada kõigile, sh loomulikult ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning üldisemalt jaeinvestoritele mittediskrimineeriv ja tasuta juurdepääs turuandmetele. Ta kutsub Euroopa Komisjoni üles vähendama olemasolevat teabe asümmeetriat.

1.5.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil võtta kapitaliturgude liidu loomise raames täiendavaid meetmeid, et arendada edasi väga mitmekesist aktsiakultuuri kogu Euroopas. See hõlmab lisaks usaldust tekitavatele ennetava tarbijakaitse eeskirjadele iseäranis tarbijate harimise parandamise meetmeid. Samuti kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles pöörama kõigis kapitaliturgude liidu loomise meetmetes suurt tähelepanu töötervishoiu ja tööohutuse ning töötingimuste aspektidele. See hõlmab ka selle tagamist, et Euroopa ja riiklike järelevalveasutuste inimressursid vastaksid suurenenud ülesannetele.

1.6.

Seoses vastuolulise küsimusega, mis puudutab keeldu võtta tasu kliendi korralduste täitmiseks edastamise (PFOF) eest, soovitab komitee tugevdada järgmist põhimõtet: finantsvahendajad võivad valida oma klientide tehingute sooritamiseks kauplemiskoha või vastaspoole, pidades silmas üksnes eesmärki saavutada oma klientide jaoks parima tehingu tegemine. Komitee toetab komisjoni seisukohta, et tasu või mittemateriaalse hüvitise maksmine finantsvahendajale kauplemiskoha või vastaspoole poolt täitmise korralduste edastamise eest on põhimõtteliselt sellega vastuolus.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Komisjon esitas 25. novembril 2021 kapitaliturgude liidu tugevdamise meetmete paketi. Pakett koosneb komisjoni teatisest ja neljast õigusaktist (2). Käesolevas arvamuses käsitletakse finantsinstrumentide turgude määruse (MiFIR) (3) läbivaatamist kapitaliturgude paketi raames. Määruses on sätestatud sisuliselt finantsturutaristu eeskirjad ja see moodustab koos Euroopa finantsinstrumentide turgude direktiiviga (MiFID II) (4) investeerimisteenuste osutamise õigusraamistiku.

3.   Üldised märkused

3.1.   Ettepaneku taust

3.1.1.

Kapitaliturgude paketi ettepanekutel on ühine eesmärk suurendada läbipaistvust endiselt killustunud Euroopa kapitaliturgudel. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab seda eesmärki kiiduväärseks, sest hea läbipaistvuse ning usaldusväärsete ja kiiresti kättesaadavate andmeteta ei ole võimalik kapitaliturgude liitu luua. Finantsinstrumentide turgude määruse kavandatud muudatused on sealjuures väga olulised. Kavandatud muudatused on peamiselt seotud turutaristuga, kuna investorite kaitse eeskirju COVID-19 pandeemia kontekstis käsitleti juba 2021. aasta alguses finantsinstrumentide turgude direktiivi nn kiirlahenduse raames (5).

3.1.2.

Väärtpaberiturgude võimalikult suur läbipaistvus on vajalik ka selleks, et tagada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning üldiselt jaeinvestoritele parem juurdepääs kapitaliturgudele. On tõsi, et juba praegu on kõik täitmisplatvormid kohustatud avaldama teavet näiteks tehingute mahu, aja ja hinna kohta. Neid andmeid koondada – ja anda sellega tegelik ülevaade turust – on võimalik siiski vaid suurtel investeerimisühingutel ja ainult märkimisväärsete rahaliste kulutuste abil. Seepärast ei saa keegi praegu olla kindel, et saab tõepoolest parima hinna. Lihtne juurdepääs usaldusväärsetele turuandmetele on aga otsustava tähtsusega. See kehtib eelkõige kestlikkusega seotud teabe kohta, mis on hädavajalik kestlike finantsturgude loomiseks Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamise raames ja millel on üha tähtsam roll. Siin on oluline sisuline seos Euroopa ühtse juurdepääsupunktiga ja kestlikkusega seotud teabe lihtsustatud esitamisega (kestliku arengu eesmärgid).

3.1.3.

Kiirem, usaldusväärsem ja lihtsam juurdepääs turuandmetele loob läbipaistvust ja suurendab tänu sellele ka kauplemiskohtade konkurentsi, sest läbipaistvuse tingimustes tehakse väärtpaberitehinguid seal, kus on võimalik saada parim hind ja likviidsus on suur. Läbipaistvus on ka jaeinvestorite ja institutsionaalsete investorite jaoks oluline aspekt seoses krüptovaradega Euroopa kauplemiskoondteabe süsteemis.

3.1.4.

Euroopa kauplemiskoondteabe süsteem – üks teabe pakkuja iga varaklassi (aktsiad, börsil kaubeldavad fondid, võlakirjad ja tuletisinstrumendid) kohta – on oluline vahend praeguse teabe asümmeetria vähendamiseks. See võib aidata vähendada ka välkkauplemise domineerimist. Komitee väljendab heameelt konkurentsi üle turutaristu valdkonnas. Komitee jaoks on oluline tagada, et konkurents oleks aus ja toimiks ühel ja samal regulatiivsel tasandil. Kauplemiskohtade vahelist õiguslikku arbitraaži tuleb vältida. Kuigi Euroopa turu infrastruktuuri määrusel on liikmesriikides vahetu õigusmõju, on oluline, et komisjon jälgiks võrdsete tingimuste tagamiseks tähelepanelikult määrusega seotud riigisiseseid õigusakte, nende tegelikku rakendamist ja liikmesriikide järelevalvetavasid ning vajaduse korral nõuaks liikmesriikidelt muudatuste tegemist ja karistaks rikkumiste eest.

3.1.5.

Kauplemiskoondteabe, st selliste keskandmebaaside kasutuselevõtmine, mis annavad kõigile investoritele (väikestele ja suurtele varahalduritele, pensionifondidele, jaeinvestoritele) ja nii suurtele kui ka väikestele finantsvahendajatele lihtsa, mittediskrimineeriva juurdepääsu koondatud turuandmetele, vähendab suurte pakkujate teabe-eeliseid, lihtsustab märkimisväärselt juurdepääsu finantsturgudele ja muudab need seeläbi edaspidi tõhusamaks.

3.1.6.

Tänu paremale läbipaistvusele võib Euroopa kauplemiskoondteabe süsteem aidata võidelda ka ülemäärase volatiilsuse, näiteks äkiliste hinnatõusude ja -languste vastu.

3.1.7.

Komitee on seisukohal, et kauplemiskoondteabega saavutatav läbipaistvus ja turuandmete lihtsustatud kättesaadavus ka jaeinvestorite jaoks ei asenda vajadust hästi välja kujundatud investorikaitse järele. Jaeinvestoritele andmete kättesaadavuse hõlbustamine tuletab meelde vajadust tugevdada jõupingutusi, et tagada tarbijate piisav finantsalane harimine, et nad oskaksid kapitaliturgude võimaluste ja riskidega vastutustundlikult toime tulla.

3.1.8.

Kauplemiskoondteabe süsteemi loomine kujutab endast suurt sammu ka andme-eetika seisukohast, mis on üha olulisem meie digitaliseeritud maailmas, kus andmed on kaup ning majandus- ja ühiskonnaelus osalemise võti. Komitee toetab mittediskrimineerivat juurdepääsu turuandmetele. Komitee väljendab heameelt selle üle, et kauplemiskoondteabe kasutuselevõtmine annab eelkõige väikeettevõtjatele ja tarbijatele juurdepääsu nende jaoks olulistele andmetele, mis muidu ei oleks neile rahaliste vahendite puudumise tõttu kättesaadavad. Seega vastab kauplemiskoondteabe kasutuselevõtt ka vajadusele tagada finantsturgudel eetiline juurdepääs teabele.

3.1.9.

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on oma ettepanekutes tuginenud intensiivsetele aruteludele, mis käsitlevad nende turumõju nii Euroopa kauplemiskohtadele kui ka rahvusvahelisele konkurentsile. Komitee peab kiiduväärseks ka asjaolu, et komisjon kavandab uute eeskirjade hilisemat hindamist.

3.2.   Euroopa kauplemiskoondteabe süsteem, finantsinstrumentide turgude määruse ettepaneku artiklid 22 ja 27

3.2.1.

Komitee kordab (6) oma toetust komisjoni ettepanekule võtta kasutusele Euroopa kauplemiskoondteabe süsteem. Kui seda tehniliselt hästi rakendatakse, annab see kõigile turuosalistele peaaegu reaalajas juurdepääsu kõigi ELi kauplemiskohtade kauplemisandmetele seoses aktsiate, börsil kaubeldavate fondide, võlakirjade ja tuletisinstrumentidega. Seega eeldatakse, et Euroopa kauplemiskoondteabe süsteem aitab märkimisväärselt kaasa turgude killustatuse likvideerimisele. Süsteemi edu sõltub aga olulisel määral selle praktilisest rakendamisest (andmete esitamise kohustus, andmestandardid, andmetele juurdepääs, andmete kvaliteet, andmeturve, andmekaitse [kui see on asjakohane], läbipaistvusprobleemide lahendamine seoses rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbri (ISIN) määramise nõudega tuletisinstrumentidele kuni nende lõpptähtajani (ja mitte igapäevaselt), uusima tehnoloogia kasutamine, tegevuslik vastupidavus, lihtsam ja odavam juurdepääs).

3.2.2.

Edu saavutamiseks peavad kõik andmete esitajad mittediskrimineerival alusel vastama samadele rangetele kvaliteedinõuetele, olenemata sellest, kas tegemist on börsi või pangaga või kas nad on tavapärased andmete esitajad või finantstehnoloogia ettevõtjad. Edu saavutamise olulised eeltingimused on ka andmete kvaliteet ja sobiv juhtimisstruktuur. Komitee peab väga oluliseks, et andmete kvaliteeti ja kauplemiskoondteabe süsteemi juhtimist jälgitaks pidevalt ja et seda vajaduse korral kohandataks.

3.2.3.

Komitee toetab hästi tasakaalustatud ettepanekut anda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) keskne roll Euroopa kauplemiskoondteabe süsteemi pideval jälgimisel. Komitee loodab, et ESMA-le ja ka väärtpaberite valdkonna riiklikele järelevalveasutustele antakse selleks vajalikud rahalised, materiaalsed ja inimressursid.

3.2.4.

Menetlus, mille käigus valitakse iga varaklassi jaoks kauplemiskoondteabe pakkuja, on väga oluline. Komitee jaoks on tähtis, et see menetlus oleks sujuv ja läbipaistev. Selle põhjuseks on peamiselt asjaolu, et esimestel kauplemiskoondteabe pakkujatel on märkimisväärne konkurentsieelis viie aasta pärast toimuval uuel menetlusel. Seepärast on soovitav, et pakkumiskutsed oleksid suunatud laiale konkurentsikeskkonnale. Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et sätestatakse üksikasjalikult valikukriteeriumid ja määratakse kindlaks kauplemiskoondteabe pakkujatele esitatavad organisatsioonilised nõuded. Komitee peab heaks lähenemisviisiks seda, et kauplemiskoondteabe pakkujad peavad avaldama iga kvartali lõpus oma tasuta juurdepääsetaval veebisaidil andmete kvaliteeti ja süsteeme käsitleva toimivusstatistika ja vahejuhtumite aruanded.

3.2.5.

Euroopa kauplemiskoondteabe süsteem on ka oluline edasiminek ja asjakohane vahend, kuna võimaldab investeerimisteenuse osutajatel täita usaldusväärsemal ja laiemal alusel ja lihtsamalt oma kohustust täita korraldused kliendile kõige soodsamatel tingimustel (MiFID II, artikli 27 lõige 2, „parim täitmine“). Eelkõige jaeinvestorite jaoks kujuneb olulisimaks kriteeriumiks saavutada parim hind. Siiski juhib komitee ettevaatuse mõttes tähelepanu sellele, et Euroopa kauplemiskoondteabe süsteem ei tohi asendada parima täitmise põhimõtet.

3.2.6.

Euroopa kauplemiskoondteabe süsteem saavutab oma täieliku tõhususe ainult siis, kui turul tegutsevatele eri täitmisplatvormidele kehtivad võrdsed konkurentsitingimused. Seepärast toetab komitee komisjoni ettepanekuid, mille eesmärk on tagada kauplemisplatvormide täielik läbipaistvus, eelkõige keelustada anonüümsed kauplemisplatvormid, kus kauplejate suhtes ei kohaldata läbipaistvusnõudeid.

3.3.   Kauplemiskoha nõue tuletisinstrumentidele, finantsinstrumentide turgude määruse ettepaneku artikkel 28

3.3.1.

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni ettepanekuga parandatakse süsteemne viga, mis tekkis Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmise määruse avaldamisel. Väikesed finantssektori vastaspooled on edaspidi õiguslikult vabastatud kauplemiskoha nõudest ja – nagu senini – kliirimiskohustusest.

3.4.   Aktsiatega tehtavate tehingute kauplemiskoha nõue, finantsinstrumentide turgude määruse ettepaneku artikkel 23

3.4.1.

Ettepanekuga piiratakse aktsiate kauplemiskoha nõue väärtpaberitele, millel on Euroopa Liidu rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN). Ja isegi need on vabastatud kauplemiskoha nõudest, kui nendega kaubeldakse väljaspool Euroopa Liitu kohalikus vääringus. Ettepanek on investori seisukohast kasulik, kuna väärtpaberite puhul, mille kauplemiskoht on väljaspool Euroopa Liitu, saadakse seal tõenäoliselt ka parimad hinnad. See kehtib eelkõige väärtpaberite kohta, millel on ELi ISIN kood, kuid millega kaubeldakse peamiselt naelsterlingites Londoni börsil. Seetõttu on komitee ettepanekuga sõnaselgelt nõus.

3.5.   Makse kliendi korralduste täitmiseks edastamise eest, finantsinstrumentide turgude määruse ettepaneku artikkel 39a

3.5.1.

Ettepanekuga keelatakse tasustamismudel, mille puhul finantsvahendajad saavad oma kauplevalt vastaspoolelt tasu oma klientide tehingute edastamise eest kõnealusele vastaspoolele. See on eelkõige veebipõhiste maaklerite rahastamismudel, mis on sageli kulutõhus alternatiiv traditsioonilisele börsil kauplemisele, eriti jaeinvestorite jaoks. Eelkõige vahendustasuta tegutsevatel maakleritel (zero-commission brokers) on tavaks võtta klientidelt korralduse eest vaid väikest tasu ja saada (maakleri)tulu kauplemiskoha makstavatest nn hinnavähendusest. Paljudel juhtudel on kõik kauplemiskorraldused koondunud ühele vastaspoolele. Neid hinnavähendusi klientidele ei avalikustata. Komitee nõustub ESMA seisukohaga (7), et selline tava on vastuolus parima täitmise kohustuse ja kavandatud hindade läbipaistvusega. Samas aga pakuvad need veebipõhised maaklerid eelkõige just jaeinvestoritele odavat ja lihtsat juurdepääsu investeerimisteenustele. Komitee peab hädavajalikuks tagada võrdne kulude läbipaistvus ja võrdsed tingimused finantstehnoloogia ettevõtjatele ja tavapärastele teenuseosutajatele. Ta soovitab pöörata edasises õigusloomeprotsessis sellele küsimusele eritähelepanu.

3.5.2.

Komitee arvates on vaja arutada ka seda, kas vaatamata õiguslikele probleemidele (parim täitmine) ei peaks maksmine korralduste täitmiseks edastamise eest olema turustruktuuri tõttu ebasoovitav ainuüksi seepärast, et sellega suunatakse börsidelt kõrvale liiga palju kauplemismahtusid ja seatakse seetõttu ohtu börside üldine toimimine. Turu likviidsuse vähendamine oleks täielikus vastuolus kapitaliturgude liidu eesmärkidega. Eelkõige kahjustaks see oluliselt turu vajalikku läbipaistvust (eelkõige kauplemiseelset läbipaistvust) ja avaldaks negatiivset mõju klientidele.

3.6.   Parim täitmine

3.6.1.

Komisjon teeb ettepaneku loobuda MiFID II artikli 27 lõikes 1 sätestatud täitmiskohtade kohustusest avaldada teavet korralduste täitmise kvaliteedi kohta. Komisjoni ettepanek on mõttekas, kuna on selge, et investorid ei ole neid aruandeid praktikas kasuliku teabeallikana kasutanud ning et edaspidi on kauplemisjärgne teave tehingute kohta kättesaadav ka Euroopa kauplemiskoondteabe kaudu. Komitee mõistab ja toetab seda.

3.6.2.

Sellisel juhul ei ole aga ESMA-l mõtet pidada praegu konsultatsioone regulatiivsete tehniliste standardite (RTS 27 ja RTS 28) kohandamise üle, millega täpsustatakse sätet, mille väljajätmise ettepaneku tegi komisjon esitatud ettepanekus (MiFID II artikli 27 lõige 2). Lisaks sellele, et see ei ole mõttekas, paneb see ka asjaosalistele tarbetu ja lõppkokkuvõttes kasutu halduskoormuse. Komitee leiab, et heade ja kestlike reguleerimistavade huvides tuleb sellist tegevust vältida.

---

(1)  COM(2020) 590 final.

(2)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kapitaliturgude liit – tegevuskava esimese aasta tulemused“; ettepanek luua Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP); Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määruse (ELTIF) läbivaatamine; alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi (AIFMD) läbivaatamine ja finantsinstrumentide turgude määruse (MiFIR) läbivaatamine.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele (ELT L 68, 26.2.2021, lk 14).

(6)  ELT C 155, 30.4.2021, lk 20 j.

(7)  ESMA avalik teade, dokument ESMA35-43-2749, 13.7.2021, „ESMA warns firms and investors about risks arising from Payment of Orderflow“ [kättesaadav ainult inglise keeles].