Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kestlikud süsinikuringed““

(COM(2021) 800 final)

(2022/C 323/16)

Raportöör: Arnold PUECH D’ALISSAC

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 21.1.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.5.2022
Vastuvõtmine täiskogus	19.5.2022
Täiskogu istungjärk nr	569
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	221/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et süsinikuneutraalsuse saavutamiseks Euroopas on vaja nii vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suurendada süsiniku sidujaid kui ka leida majanduses asendajaid fossiilsele süsinikule. Komitee nõustub seega Euroopa Komisjoni teatises väljendatuga, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ühendada kõik vahendid ja lahendused.

1.2.

Komitee avaldab toetust Euroopa Komisjoni teatisele, kus tuuakse välja kaks lahendust süsiniku eemaldamiseks ja sidumiseks: looduspõhised lahendused (süsinikku siduv majandamine) ja tööstuslikud tehnoloogialahendused.

1.3.

Komitee on seisukohal, et maakasutussektor (põllumajandus, metsandus, rabaalade kasutus jne) saab aktiivselt globaalse soojenemise vastu võidelda, aidates samal ajal kaasa toidutarnete tasakaalustamisele, pakkudes kõikidele piisavas koguses ja piisavalt kvaliteetset taskukohast toitu ning olles tootjatele tasuv.

1.4.

Komitee rõhutab, et kestlike süsinikuringete teemat tuleb käsitleda terviklikult. Süsiniku sidujate suurendamine ja fossiilse süsiniku asendamine nii palju kui võimalik nõuavad tingimata biomassi tootmise kasvu, mis mõjutab maakasutussektorit.

1.5.

Kuna põllumajandussektor on mõistagi heiteallikas, on komitee seisukohal, et väiksema CO2 heitega tavade kasutuselevõtt on otseselt seotud kestlike süsinikuringete arendamise edukusega. Lisaks on selleks, et vastata kasvavale toidunõudlusele ja võtta tulevikus kasutusele kestlikud süsinikuringed, vaja tingimata kohandada põllumajandussektorit kliimamuutusega.

1.6.

Komitee on seega seisukohal, et süsinikku siduvat majandamist ei tuleks käsitada üksnes ärivõimalusena, vaid Euroopa põllumajanduse ja metsanduse tuleviku olulise elemendina ja kliimamuutuse vastu võitlemise viisina, mis aitab kaasa maapiirkondade vastupanuvõime suurendamisele kooskõlas ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooniga (1).

1.7.

Komitee on seisukohal, et ühine põllumajanduspoliitika ei suuda üksi tagada süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamist: ühine põllumajanduspoliitika peab paika panema poliitilise raamistiku, mis näitab kätte vähese CO2 heitega põllumajandusele üleminemise suuna (põllumajandus, mis eraldab vähem ja seob rohkem süsinikku). Ühise põllumajanduspoliitika raames antava investeeringutoetusega saab ja tuleks rahaliselt kompenseerida süsiniku säilitamist ökoteenusena ja põllumajandustootjate sissetulekutoetusena, kuid süsiniku sidumine ei tohiks olla ühise põllumajanduspoliitika üldtingimus. Veelgi olulisema aspektina leiab komitee, et süsinikuturu arengut tuleb rohkem edendada.

1.8.

Süsiniku arvestusühikutega tuleb tasuda osutatud teenuse, nimelt atmosfäärisüsiniku sidumise eest, kuid nendega tuleb ka toetada põllumajandussektori vähesele CO2 heitele üleminekut. Seega on vaja läbipaistva ja usaldusväärse süsteemi abil investeerida süsiniku arvestusühikutesse, et rahuldada nii süsiniku sidumise kui ka sektori kasvuhoonegaaside heitkoguse leevendamise vajadusi. Usaldus põhineb sertifitseerimisel, milles arvestatakse riikide kohalike oludega ja mida kohandatakse iga riigi territoriaalse käsitusega.

1.9.

Süsinikku siduva majandamise arendamiseks on vaja selget ja liikmesriikide ühist õigusraamistikku, võttes arvesse süsiniku sidumise sertifitseeritud projektidega seotud probleeme, mida on Euroopa Komisjoni teatises kirjeldatud.

1.10.

Komitee hoiatab, et liikmesriigid ei ole süsiniku sidumisse investeerimise ja selle toetamise võimekuse osas võrdsed ning neil on erinev finants- ja juhtimissuutlikkus.

1.11.

Kuna piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism ei kaitse põllumajandussektorit piisavalt, soovitab komitee arvesse võtta ka imporditud tooteid ning tagada, et nii uued kui ka olemasolevad kaubanduslepingud sunniksid eksportivaid riike osalema kestlikes süsinikuringetes.

1.12.

Seoses tööstuslahendustega, nagu CO2 püsiv säilitamine geoloogilistes formatsioonides või CO2 mineraliseerimine uuenduslikes agregaatides, on komitee seisukohal, et need lahendused peavad olema kestlikud ja vältima kahjulikku mõju elurikkusele, ökosüsteemidele ja kogukondadele.

1.13.

Süsinikku siduva majandamise ettepanek peaks olema osa laiemast üleminekust kestlikule toidusüsteemile.

1.14.

Selleks et põllumajandustootjad ja -töötajad võtaksid osa vähese CO2 heitega majandusele üleminekust, tuleb pöörata tähelepanu töötajate heaolule, karjääride ja töötingimuste prognoositavusele põllumajandussektoris ning vajadusele õiglase töötasu järele.

2.   Üldised märkused

Süsinikuneutraalsus aastal 2050: lahendus Pariisi kokkuleppe järgimiseks

2.1.

Kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni hüppeline tõus atmosfääris alates tööstusrevolutsioonist on toonud kaasa maailma globaalse temperatuuri tõusu. Teadlased on üksmeelel, et 2050. aastaks on hädavajalik saavutada üleilmsel tasandil netonullheite eesmärk ning ülemaailmsete heitkoguste tase peab hakkama pärast 2025. aastat langema, et hoida globaalne soojenemine kuni 1,5 oC juures (2).

2.2.

Valitsustevahelise kliimamuutuste paneel (IPCC) on seisukohal, et + 2 oC juures võivad ohud toidutarnetele muutuda teatud maailma piirkondades väga tõsisteks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel suureneb toitumisvajadus aastatel 2009 kuni 2050, mil peab toitma 9 miljardit inimest, 70 %.

2.3.

Kuna meie toidu tootmine on olemuselt kliimast sõltuv, nõuab nii kliima- kui ka toidualane hädaolukord meilt kohanemist.

2.4.

Pariisi kokkuleppe eesmärk on hoida soojenemine 1,5 oC kuni maksimaalselt 2 oC juures. Euroopa Liit on seepärast vastu võtnud rohelise kokkuleppe ja lisanud kliimamäärusesse süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamise aastaks 2050. Selleks on ta vastu võtnud kaks põhialgatust: — kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine aastaks 2030 vähemalt 55 % paketi „Eesmärk 55“ ettepaneku abil; — süsiniku ringlussevõtt jäätmevoogudest, kestlikest biomassiallikatest või atmosfäärist (ringmajandus, kestlik biomajandus, süsiniku kogumiseks ja utiliseerimiseks vajalikud tehnoloogiad).

Vajadus suurendada süsiniku sidumist

2.5.

Seda olukorda arvestades nõustub komitee Euroopa Komisjoni teatisega, kus tuuakse välja kaks lahendust süsiniku eemaldamiseks ja sidumiseks: looduspõhised lahendused (süsinikku siduv majandamine) ja tööstuslikud tehnoloogialahendused, mis põhinevad atmosfääris sisalduva süsiniku kogumisel ja säilitamisel selliste tehnikate abil nagu DACCS (Direct Air Carbon Capture and Storage, CO2 kogumine otse atmosfäärist ja selle säilitamine) või BECCS (Bio-Energy Carbon Capture and Storage, bioenergia tootmine koos CO2 kogumise ja säilitamisega).

2.6.

Kuna põllumajandus tekitab 11 % Euroopa heitkogustest, aitab see kaasa kasvuhoonegaaside heitele, aga ka selle vähendamisele, toimides süsiniku sidujana, ja annab panuse biomajandusse, pakkudes mittefossiilset süsinikku.

2.7.

Seepärast on selge, et maakasutussektori eesmärk on osaleda võitluses globaalse soojenemise vastu ja aidata kaasa toidutarnete tasakaalustamisele, pakkudes kõikidele piisavas koguses ja piisavalt kvaliteetset taskukohast toitu, mis loob stabiilseid ja kvaliteetseid töökohti ning on seejuures tootjatele tasuv (vt eelkõige arvamus toiduga kindlustatuse ja kestlike toidusüsteemide kohta (3) ning arvamus õiglase toiduainete tarneahela kohta) (4).

2.8.

Seega on kliimamuutuste vastu võitlemiseks vaja üleminekuvahendeid, mis on õiglased ja kättesaadavad kõikidele liikmesriikidele ja põllumajandustootjatele.

3.   Konkreetsed märkused

Maakasutussektori eesmärgid: heitkoguste vähendamine, süsiniku sidumine ja elanike toitmine

3.1.

Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks Euroopas on vaja nii vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suurendada süsiniku sidujaid kui ka leida majanduses asendajaid fossiilsele süsinikule. Komitee nõustub seega Euroopa Komisjoni teatises väljendatuga, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ühendada kõik vahendid ja lahendused.

3.2.

Nagu on sätestatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCFi) määruse (5) muutmise ettepanekus paketi „Eesmärk 55“ raames, peaks süsinikku siduv majandamine toetama maakasutussektoris selle saavutamist, et 2030. aastaks on netoeemaldamine 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Komitee rõhutab, et süsiniku sidumise suurendamiseks on mitmeid viise, sealhulgas mulla majandamine, metsade uuendamine ja looduslike ökosüsteemide taastamine (vt komitee teemakohane arvamus) (6).

Looduspõhised lahendused

3.3.

Mullas on seotud rohkem süsinikku kui taimedes või atmosfääris. Kuid fossiilkütuste põletamisest, tööstusprotsessidest ja maakasutuse muutusest tulenevad heitkogused kogunevad ookeanides ning suurendavad märkimisväärselt CO2 kontsentratsiooni atmosfääris, mis on üks põhiprobleem.

3.4.

Põllumajanduses taaskasutatakse osa süsinikuheitest, sest süsinik seotakse õhust taimedesse, toimub orgaanilise aine bioakumulatsioon mulda, valmistatakse bioressursipõhiseid materjale ning kasutatakse energiat, mis on toodetud kohalikust biomassist.

3.5.

Süsinikku siduv majandamine keskendub CO2 kontsentratsiooni vähendamisele atmosfääris, kuid on ka teisi põllumajandusega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, millega tuleb tegeleda (nt metaani ja N2O heitkogused – need on gaasid, mille soojendav mõju on suhtarvudes (kilogrammi kohta) suurem kui CO2-l). Loomakasvatus võimaldab varustada taimekasvatust orgaaniliste väetistega ning kui veiseid söödetakse kohapeal kasvanud rohuga, annab see ringluspõhise panuse toidusüsteemi, nagu on kirjeldatud arvamuses „Ekstensiivse loomakasvatuse ja orgaaniliste väetiste eelised Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis“ (7).

3.6.

Neid ülesandeid ja maakasutussektori pakutavaid eri lahendusi arvestades tundub, et kestlike süsinikuringete teemat tuleb käsitleda terviklikult. Nimelt tuleb lisaks süsiniku sidumisele arvesse võtta ka mitmesuguseid muid põllumajandusmuldade pakutavaid ökosüsteemiteenuseid ning erinevat süsiniku sidumise võimet sõltuvalt mulla- ja kliimatingimustest ja bioloogilistest parameetritest. Süsiniku sidujate edendamine ja fossiilse süsiniku asendamine nii palju kui võimalik nõuavad tingimata biomassi tootmise kasvu.

3.7.

Kuna põllumajandussektor on mõistagi heiteallikas, aitab vähema CO2 heitega tavade kasutuselevõtt kliimamuutusi leevendada ja kestlikke süsinikuringeid edendada. Lisaks tekitab heitkoguste vähendamine, süsiniku sidumise tõhustamine ja kasvavale toidunõudlusele vastamine ning samal ajal kohanemine kliimamuutustega (nt kliimamuutuste negatiivse mõjuga saagile) mitmeid probleeme, mis nõuavad innovatsiooni ja sektori toetamist.

3.8.

Seega on komitee seisukohal, et LULUCFi määruse muutmise ettepanek on pikaajalise kliimatasakaalu jaoks ülioluline ja et süsinikku siduva majandamise rolli ei tuleks käsitada üksnes ärivõimalusena, vaid ka Euroopa põllumajanduse tuleviku olulise elemendina.

3.9.

Süsiniku väärindamisel on kolm eri ülesannet, tagades samal ajal maailma toiduga kindlustatuse säilimise: — atmosfäärisüsiniku sidumine mulda; — kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamine; — põllumajandussektori kohanemine kliimamuutustega.

3.10.

Mitmed maamajandamistavad võimaldavad süsiniku sidumist parandada, muu hulgas järgmised: — metsastamine ja taasmetsastamine; — agrometsandus ja muud segakultuuride kasvatamise vormid, mis ühendavad puittaimestiku taime- või loomakasvatussüsteemidega; — püüde- ja vahekultuuride kasutamine ning konserveeriv maaharimine; — põllumaa muutmine kesaks või püsirohumaaks; — turba- ja märgalade taastamine.

3.11.

Potentsiaal on suur, sest näiteks vastavalt Prantsusmaa põllumajandus-, toiduainete ja keskkonnauuringute instituudi (INRAE) algatusele 4/1000 on täiendavate põllumajandusvarude maksimaalne potentsiaal Prantsusmaal 8,43 miljonit tonni süsinikku aastas esimesel 30 sentimeetril maapinnast.

3.12.

Seoses ELi mullastrateegias (8) sätestatud eesmärgiga lõpetada 2050. aastaks maahõive ning selleks, et tagada süsiniku sidujate ja biomassi tootmise funktsioon, soovitab komitee põllumaad nõuetekohaselt majandada ja kaitsta ning märgib rahuloluga, et osa liikmesriike sellega juba tegeleb (nt Eestis on koostamisel põllumajandusmaad käsitlev seadus).

3.13.

Teatises kirjeldatakse mõningaid süsiniku sidumise sertifitseeritud projektidega seotud probleeme, kuid ei öelda, kuidas järgmisi probleeme lahendada: — mittepüsivus: mulda ja biomassi seotud ja nii säilitatud süsinik võib tagasi atmosfääri paiskuda, muutes kliimamuutuste leevendamise eelised olematuks; — kogutud süsiniku seire, aruandlus ja kontrollimine on endiselt keeruline: tuleb kehtestada tegelike lisakulude täpne kvantifitseerimine; — tuleb arvesse võtta süsinikku siduvate ja põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogust vähendavate tavade kulusid.

3.14.

Lisaks ei tohi unustada põllumajandussektori heitkoguste vähendamist kohandatud tavade või uute tehnoloogiate abil, seades prioriteediks säästvuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise.

Süsiniku tööstuslikul kogumisel, utiliseerimisel ja säilitamisel põhinevad lahendused

3.15.

Teatises seatakse järgmised eesmärgid: 2028. aastaks peaks iga tonn tööstussektori kogutud, transporditud, utiliseeritud ja säilitatud CO2 kajastuma aruandluses ja arvepidamises vastavalt selle fossiilsele, biogeensele või atmosfäärsele päritolule; 2030. aastaks peaks vähemalt 20 % keemia- ja plasttoodetes kasutatavast süsinikust pärinema kestlikest mittefossiilsetest allikatest; ning 2030. aastaks tuleks igal aastal teedrajavate projektide abil atmosfäärist eemaldada ja püsivalt säilitada 5 miljonit tonni CO2.

3.16.

Fossiilne süsinik tuleks asendada kestlikuma süsinikuga, mis on saadud ringlusse võetud jäätmetest või säästvast biomassist või on kogutud otse atmosfäärist.

3.17.

IPCC kuuendas aruandes (9) selgitatakse, et 21. sajandi lõpuks tuleb eemaldada 100 kuni 1 000 gigatonni CO2. Enamiku praeguste ja potentsiaalsete süsiniku sidumise meetmete mõju võib olla maadele, energiale, veele ja toitainetele märkimisväärne, kui neid võetakse ulatuslikult kasutusele. Komitee leiab, et vajalik on tõhus juhtimine, et vältida konkurentsi maakasutuste vahel, millel võib olla suur mõju põllumajandus- ja toidusüsteemidele, elurikkusele ning teistele ökosüsteemi funktsioonidele ja -teenustele.

3.18.

Süsiniku tööstuslikuks kogumiseks, utiliseerimiseks ja säilitamiseks on olemas mitmesuguseid tehnoloogiaid (biomassi kasutamine hoonetes, BECCS, DACCS, süsiniku kogumine ja utiliseerimine ehk CCU jne), kuid kõigil neil on oma eelised ja puudused. Samuti märgib komitee, et ükski lahendus ei kerki teistest esile (10).

3.19.

Näiteks BECCS-tehnoloogia võimaldab eemaldada atmosfäärist süsinikku, eraldades samal ajal soojust ja energiat. Tuleb aga arvesse võtta kasutatava biomassi piiratud kestlikkust. Islandil ja Šotimaal elluviidavad süsiniku otse õhust kogumise projektid on kulukad ja praegu veel väga energiamahukad.

3.20.

Põllumajandus ja metsandus on biomajanduse peamised osalejad. See nn fotosünteesimajandus viitab otseselt taimede ainulaadsele võimele toota atmosfääri süsinikdioksiidist mittefossiilset süsinikku.

3.21.

Need süsiniku eemaldamise tehnoloogiad peavad muutuma vähem kulukaks ning tagama süsiniku püsiva säilitamise ja eemaldamise. CO2 kogumise tehnoloogiad võivad olla väga energiamahukad. Need peavad kasutama taastuvenergiat, olema kestlikud ja vältima kahjulikku mõju elurikkusele, ökosüsteemidele ja maa kättesaadavusele.

4.   Euroopas süsinikku siduva majandamise arendamise vahendid

Euroopa Liit: vähese CO2 heitega põllumajanduse lähtejoone kindlaksmääramine

4.1.

Komisjoni teatises kinnitatakse, et ühise põllumajanduspoliitika riiklike vahendite (maaelu arengu programmid või riiklikud strateegilised kavad) ja LULUCFi määruses seatud eesmärkide kasutamine saab olla ainult kasulik. LULUCFi määruse ülesanne ja eesmärgid on sellised, et kõik lahendused tuleb kasutusele võtta.

4.2.

Seeläbi võib ühine põllumajanduspoliitika võimaldada sobival piirkondlikul tasandil kindlaks määrata lähtejoone, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid, siduda süsinikku ja kohandada sektorit, näiteks kaitstes püsirohumaid või agroökoloogilist taristut. Ühise põllumajanduspoliitika 2023. aasta reform võimaldab kliimameetmeid võimendada ka ökokavade kaudu ning sellega kaitstakse sotsiaalset tingimuslikkust.

4.3.

Arvestades neid mitmeid eesmärke, leiab komitee siiski, et ühine põllumajanduspoliitika ei suuda vaid üksi tagada süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamist. Ühine põllumajanduspoliitika peaks paika panema poliitilise raamistiku, mis näitab kätte vähese CO2 heitega põllumajandusele üleminemise suuna: põllumajandus, mis eraldab vähem ja seob rohkem süsinikku. Komitee leiab, et ühise põllumajanduspoliitika raames antava investeeringutoetusega saab ja tuleks rahaliselt kompenseerida süsiniku säilitamist ökoteenusena ja põllumajandustootjate sissetulekutoetusena, kuid süsiniku säilitamine ei tohiks olla ühise põllumajanduspoliitika üks üldtingimus. Veelgi olulisema aspektina leiab komitee, et süsinikuturu arengut tuleb rohkem edendada.

Süsiniku arvestusühikud: vajalik investeering põllumajandusmuldade potentsiaali kasutamiseks

4.4.

Lahendused kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks põllumajanduses on olemas, kuid neil on kulud, ohud ja mõnikord ka mõju pikaajalisele kulutõhususele.

4.5.

Komitee on seisukohal, et põllumajandustootjate ja põllumajandussektori töötajate õiglane tasustamine ning pikaajaline juurdepääs maaomandile või rendimaale on vajalik, et nad saaksid pühenduda vähese CO2 heitega majandusele üleminekule ja selles edu saavutada.

4.6.

Komitee leiab, et kliimasoodsate põllumajandustavade tulemusena tekkinud positiivsete välismõjude kvantifitseerimine võib võimaldada süsiniku väärindamist vabatahtliku süsinikuturu raames sõlmitud eralepingute abil ning turul kaubeldavate süsiniku arvestusühikute väljastamise kaudu.

4.7.

Süsiniku arvestusühikute väljastamine eeldab tihedamat koostööd põllumajandustootjatega ja rahvusvahelise konteksti arvesse võtmist. Teised riigid on oma süsiniku arvestusühikute süsteemi juba loonud: Hiina äsja väljastatud süsinikukvootide hind on 2021. aastal 5,2 eurot tonni kohta ja 2030. aastal võib see ulatuda 20,5 euroni tonni kohta (võrreldes Euroopas projektidega, mille hind ulatub keskmiselt 30 või koguni 40 euroni majandamisega seotud süsiniku tonni kohta) (11).

4.8.

Seega on vaja muuta need Euroopa süsiniku arvestusühikud konkurentsivõimelisel turul atraktiivseks, tagades samal ajal keskkonnaalase terviklikkuse. Ilma majandusliku ja poliitilise vahendita on ELil raske kohalikku kallimat seotud ja välditud süsinikku rahastada ja müüa. On vaja väärtustada positiivset välismõju, näiteks Prantsusmaa vähese CO2 heite märgise (12) mõju.

4.9.

Prantsusmaa vähese CO2 heite märgisega tasustatakse sama ajal nii seotud kui ka välditud süsiniku eest (CO2, CH4 ja N2O põllumajanduslik heide, mis on väljendatud CO2 ekvivalendina). See võimaldab kaasata kõik põllumajandustootjad vähesele CO2 heitele ülemineku ja agroökoloogilise ülemineku protsessi. Prantsusmaal tunnustatakse seega vähese CO2 heite märgise raames üleminekut tavadele, mis vähendavad oluliselt mineraalsete lämmastikväetiste kasutamist, sertifitseeritud süsiniku arvestusühikuga. See on tõhus, sest see arvestusühik võimaldab tasustada ka N2O heitkoguste vähendamist.

4.10.

Komitee leiab, et süsiniku arvestusühikutega tuleb tasuda osutatud teenuse, nimelt atmosfäärisüsiniku sidumise eest, kuid nendega tuleb ka toetada põllumajandussektori üleminekut vähesele CO2 heitele ja tagada põllumajandussektoris töötajate heaolu ning karjääri ja töötingimuste prognoositavus.

4.11.

Seega soovitab komitee investeerida süsiniku arvestusühikutesse läbipaistva ja usaldusväärse süsteemi kaudu, mis rahuldab nii süsiniku sidumise kui ka sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise vajadused. Tähelepanu tuleb pöörata kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite rolli tugevdamisele, eelkõige süsiniku arvestusühikute sotsiaalse mõju hindamisel.

4.12.

Kuna piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism ei kaitse põllumajandussektorit piisavalt, soovitab komitee arvesse võtta ka imporditud tooteid ning tagada, et nii uued kui ka olemasolevad kaubanduslepingud sunniksid eksportivaid riike osalema kestlikes süsinikuringetes.

Sotsiaalselt õiglane vähesele CO2 heitele üleminek

4.13.

Komitee hoiatab, et liikmesriigid ja põllumajandustootjad ei ole süsiniku sidumisse investeerimise ja selle toetamise võimekuse osas võrdsed. Lisaks mõjutab mõnda liikmesriiki rängalt Ukraina sõda, vähendades nende võimet toetada tulevasi investeeringuid süsiniku sidumisse.

4.14.

Komitee nõuab ettevõtjate toetamist ja abistamist töötajate koolitamisel, et nad suudaksid minna üle uutele vähese CO2 heitega tulevikumudelitele. Seega oleks oluline lisada süsinikuvaldkonda investeerimiseks antavasse riigiabisse sotsiaalsed tingimused, et ILO konventsioonidega kooskõlas vältida halvasti tasustatud, kaitsmata ja ebakindlaid töötingimusi. Arvesse tuleb võtta juurdepääsu innovatsioonile ja parimate tavade vahetamist.

4.15.

Komitee rõhutab, kui oluline on koolitada ja toetada põllumajandustootjaid ja põllumajandussektori töötajaid.

---

(1)  Vt eelkõige juhtalgatuse „Vastupanuvõimelised maapiirkonnad“ meede „Kliimameetmed turbaaladel süsinikku siduva majandamise kaudu“ (https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/new-push-european-democracy/long-term-vision-rural-areas_et).

(2)  Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kuuenda hindamisaruande teine osa, mis avaldati 28. veebruaril 2022: https://www.ipcc.ch/report/sixth-assessment-report-cycle/

(3)  ELT C 194, 12.5 2022, lk 72.

(4)  ELT C 517, 22.12.2021, lk 38.

(5)  COM(2021) 554 final.

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumise lisamine“ (ELT C 152, 6.4.2022, lk 192).

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teabearuanne „Ekstensiivse loomakasvatuse ja orgaaniliste väetiste eelised Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis“.

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „ELi uus mullastrateegia“ (ELT C 290, 29.7.2022, lk 131).

(9)  https://www.ipcc.ch/report/sixth-assessment-report-working-group-ii/

(10)  Lisateavet leiab omaalgatuslikust arvamusest „Süsinikdioksiidi sidumise tehnoloogiate roll Euroopa tööstuse CO2 heite vähendamisel“ (CCMI/190) (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(11)  https://www.citepa.org/fr/2021_07_b05/

(12)  https://www.ecologie.gouv.fr/label-bas-carbone