Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056“

(COM(2021) 709 final – 2021/0367 (COD))

(2022/C 275/15)

Raportöör:

Anastasis YIAPANIS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 22.11.2021 nõukogu, 1.12.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 192 ja 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	9.2.2022
Vastuvõtmine täiskogus	23.2.2022
Täiskogu istungjärk nr	567
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	160/2/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni uue määruse ettepaneku ja sellega kaasneva teatise ning on arvamusel, et inimeste tervise ja keskkonna kaitse on ELi esmatähtis prioriteet. Kui see on tehniliselt võimalik, tuleks liidus tekitatud jäätmeid töödelda ümber liidus keskkonnahoidlikul, majanduslikult ja sotsiaalselt vastuvõetaval viisil.

1.2.

Komitee kutsub liikmesriike üles võtma võimalikult kiiresti kasutusele elektroonilise andmevahetuse (EDI) süsteemi, leppima kokku ühtlustatud nõuete vastuvõtmises eelneva nõusoleku menetluste jaoks ja andma komisjonile õiguse võtta jäätmete ühtseks liigitamiseks vastu delegeeritud õigusakte. Kohe tuleks tagada toimevõime suurendamiseks vajalikud rahalised vahendid ja tehniline abi.

1.3.

Tuleb kiiresti üle minna uutele ärimudelitele, millega antakse planeedile rohkem tagasi, kui sellelt võetakse. Töötervishoidu ja -ohutust ning töötingimusi tuleb korralikult kaitsta ja jälgida. Komitee kutsub üles investeerima töötajate koolitusse, eraldades Euroopa Sotsiaalfond+ raames selleks sihtotstarbeliselt vahendeid.

1.4.

Komitee nõuab rohkem rahastamisvõimalusi ELi ringlussevõtuga tegelevate ettevõtete rajamiseks ja/või kaasajastamiseks ning jäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu uudsete tehnoloogiate avastamiseks. ELi territooriumil ringlussevõtu võimekuse suurendamine aitab vähendada süsiniku- ja keskkonnajalajälge ning suurendab selles sektoris tööhõivet.

1.5.

Komitee usub, et finantstagatise ühtlustatud arvutamisel tuleks selgelt arvesse võtta kõiki jäätmesaadetistest tekkivaid ohte, ent seejuures ei tohi ettevõtteid, eelkõige väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, üle koormata.

1.6.

Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku viia nii käitise kui ka riigi tasandil läbi välisauditeid, mida teostavad vastava kvalifikatsiooniga ELi teavitatud asutuste poolt tunnustatud või sertifitseeritud ELi audiitorid, ning on arvamusel, et sotsiaalpartnerid ja asjaomased valitsusvälised organisatsioonid peaksid neid menetlusi jälgima. Tugevdada tuleks järelevalve-, kaebuste esitamise ja sanktsioonide mehhanismi.

1.7.

Komitee kutsub üles kehtestama määruse vastuvõtmise järel maksimaalselt kahe aasta pikkuse üleminekuperioodi. Lisaks tuleks perioodi, mille jooksul transiidikoha pädevad asutused saavad esitada kavandatud taaskasutuseks mõeldud saadetiste vastu vastuväiteid, vähendada kümne päevani ja ühe saadetise vastu peaks olema võimalik esitada vastuväiteid ainult üks kord.

1.8.

Komitee kutsub üles laiendama EDI süsteemi kõigile ekspordiks, impordiks ja transiidiks mõeldud jäätmesaadetistele. Süsteem peaks saama kasutusvalmis võimalikult kiiresti, veel enne Euroopa Komisjoni pakutud kaheaastase tähtaja möödumist. Selleks on vaja piisavaid inim- ja tehnilisi ressursse.

1.9.

Komitee arvates vähendab kvaliteetsete ringlussevõetavate jäätmete eksport ja eeskätt suure kriitilise tähtsusega tooraine sisaldusega jäätmete eksport ELi kestlikkust ja ülemaailmset konkurentsivõimet. Tuleb investeerida jäätmekäitlustaristusse, eriti riikides, kus on algatatud rikkumismenetlused. Tuleks hinnata jäätmete ekspordimahtude lähteolukorda, et tuvastada muutusi jäätmeveos ja seega kaitsta ELi ning saavutada rohelises kokkuleppes ja ringmajanduse tegevuskavas kirjeldatud ELi eesmärgid.

1.10.

Mis puutub keskkonnakohustustesse, siis peaksid nii Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvad kui ka sinna mittekuuluvad riigid täitma sama rangeid nõudeid, nagu need on kehtestatud ELis, ning tuleks esitada tõendid, et kõik vastuvõtvad riigid juba käitlevad oma riigis tekitatud jäätmeid ELi normidele sarnasel keskkonnahoidlikul viisil ning ILO põhikonventsioone ja töönorme järgides.

1.11.

Komitee toetab kontrolli- ja uurimismenetluste kehtestamist ning nõuab liikmesriikide ja liidu täielikku koostööd ning ühtlustatud trahvisüsteemi, mis oleks tõhus ja rikkumisega proportsionaalne. Mittekonfidentsiaalsed andmed tuleks teha avalikult kättesaadavaks kõigile huvitatud osapooltele, sealhulgas sotsiaalpartneritele, valitsusvälistele organisatsioonidele, kohalikele omavalitsustele ja kodanikele.

1.12.

Tootmisettevõtteid tuleb motiveerida välja töötama tooteid, mis sobivad korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks. Tarvis on liikmesriikide ja Euroopa tasandi strateegiaid, mis hõlmavad sotsiaalpartnereid, VKEde esindajaid ning kodanikuühiskonna organisatsioone, ning neid strateegiaid tuleb edendada koostööplatvormide kaudu. Suurepärane näide sellest on Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm (1).

1.13.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama võimalust luua teisese tooraine turu vaatlusrühm, mis täidaks Euroopa Komisjonile nõu andvat rolli ning võiks analüüsida sektori arengupoliitikat ja võimalusi kõrvaldada olemasolevad kitsaskohad ja hoida väärtuslik teisene tooraine ELis ning esitada selleks soovitusi.

1.14.

Komitee nõuab ka määruse rakendamise mõju põhjalikku hindamist viis aastat pärast määruse jõustumist.

2.   Sissejuhatus ja üldised märkused

2.1.

Materjalide, näiteks metallide, mineraalide, biomassi ja fossiilkütuste tarbimine eeldatavasti kahekordistub aastaks 2060, (2) mis omakorda suurendab aastas tekitatavate jäätmete kogust 2050. aastaks 70 % (3). Suure sissetulekuga riigid on maailma suurimad jäätmete eksportijad, arengumaad aga suurimad importijad (4).

2.2.

Tootmisettevõtete tootmiskuludest läheb kokku umbes 40 % toorainetele. Praegu pärineb vaid 12 % ELi tööstussektoris kasutatavast materjaliressursist ringlusse- ja taaskasutusse võetud materjalist (5). Ringlussevõetud tooraine kasutamist takistab kõige rohkem selle kõrge hind võrreldes uue toorainega.

2.3.

Euroopa Komisjon avaldas 17. novembril 2021 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, milles käsitletakse jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 (6) ja (EL) 2020/1056 (7) (määrus). Sellega asendatakse 15 aasta vanune jäätmesaadetiste määrus (EÜ) nr 1013/2006, (8) mille läbivaatamist Euroopa Parlament (9) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (10) on nõudnud, ning see tugineb Euroopa rohelises kokkuleppes (11) ja ringmajanduse tegevuskavas (12) väljakuulutatud eesmärkidele.

2.4.

Suurenevad jäätmekogused ja majanduse areng on viinud EList kolmandatesse riikidesse eksporditavate jäätmete hulga suurenemiseni, mis on omakorda põhjustanud sihtriikides teatud negatiivset keskkonna- ja tervisemõju. Määruse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada ELi-siseste korduskasutuseks ja ringlussevõtuks mõeldud saadetiste menetlemist, sellega kehtestatakse teatud selged eeskirjad jäätmete ekspordiks, impordiks ja transiidiks ning jõustatakse praegune ELi ebaseaduslike saadetiste vastase tegevuse raamistik.

2.5.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni uue määruse ettepaneku ja sellega kaasneva teatise ning on arvamusel, et inimeste tervise ja keskkonna kaitse on ELi esmatähtis prioriteet. EL kui kliimamuutuste vastase võitluse eestvedaja peaks suutma oma territooriumil tekitatavate jäätmetega ise toime tulla ja mitte eksportima neid teistesse riikidesse. Tuleb kiiresti üle minna uutele ärimudelitele, millega antakse planeedile rohkem tagasi, kui sellelt võetakse ja mida toetaks kõigi asjaomaste sidusrühmade kestlik käitumine. Investeeringud keskkonnahoidlikku jäätmekäitlustaristusse peaksid jääma esmatähtsaks, eriti riikides, kus on algatatud rikkumismenetlused.

2.6.

Majanduslikust küljest võivad jäätmed olla väga väärtuslikud ringlussevõetud tooraine taaskasutamise seisukohast, toetades ELi ringmajandust, vähendades sõltuvust teatud esmasest toorainest ning kärpides seejuures Euroopas esmase tooraine tootmiseks vajalikku energiakulu ja vähendades CO2 heidet. Ühtlasi on komitee arvamusel, et kvaliteetsete ringlussevõetavate jäätmete eksport ja eeskätt suure kriitilise tähtsusega tooraine sisaldusega jäätmete eksport vähendab ELi kestlikkust ja ülemaailmset konkurentsivõimet, sest liiduvälistele konkurentidele antakse väärtuslikke ressursse.

3.   ELi-sisesed jäätmesaadetised

3.1.

Komisjoni läbiviidud konsulteerimisel sidusrühmadega ilmnesid järgmised vajadused: — teatamismenetluste digiteerimine; — kiirmenetluse uuendamine; — ühtsed ja läbipaistvad jäätmete liigitamise ning finantstagatiste arvutamise eeskirjad; — kooskõla läheduspõhimõtte ja jäätmehierarhiaga.

3.2.

2006. aasta määruse killustatud rakendamine ELis on ELi-siseste jäätmesaadetiste puhul viinud pikaldaste menetluste ja pideva bürokraatiani. See põhjustab majandustegevuses osalejatele viivitusi ning rahalist kahju, mistõttu nad hoiduvad jäätmeid materjalide taaskasutamiseks ELi piires vedamast.

3.3.

Komitee leiab, et kui see on tehniliselt võimalik, tuleks liidus tekitatud jäätmeid töödelda ümber liidus keskkonnahoidlikul, majanduslikult ja sotsiaalselt vastuvõetaval viisil, pidades seejuures alati kinni keskkonna-, tervishoiu- ja ohutusnõuetest. Liidu sees veetavate jäätmete suurem hulk ja kiiremad menetlused tugevdavad liidus ringmajandust, toetavad ELi konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomsust ning loovad aluse uutele töökohtadele.

3.4.

ELi piires ringlussevõtu võimekuse suurendamine on äärmiselt tähtis ning aitab vähendada süsiniku- ja keskkonnajalajälge. See võib kõnealuses sektoris suurendada ka tööhõivet: Euroopa Komisjoni esitatud andmed, mille kohaselt ringlusse- ja korduskasutusse võtu sektoris luuakse 9 000–23 000 uut töökohta, on paljulubavad ning kui ringlussevõtu võimekust tõhusalt toetada, võivad need arvud osutuda veelgi suuremaks.

3.5.

Komitee arvates on täiesti vastuvõetamatu, et mõni liikmesriik kasutab endiselt paberipõhiseid menetlusi ning et mõnel juhul tõlgendavad isegi sama liikmesriigi eri piirkonnad jõustamismenetlusi erinevalt. Seepärast kutsub komitee liikmesriike üles võtma võimalikult kiiresti omaks Euroopa Komisjoni pakutud digilahendused ning tagama sujuva ülemineku ühtlustatud ja läbipaistvale Euroopa raamistikule, leppima kokku ühtlustatud nõuete vastuvõtmises eelneva nõusoleku menetluste jaoks ning andma komisjonile õiguse võtta jäätmete ühtseks liigitamiseks vastu delegeeritud õigusakte. Kohe tuleks tagada toimevõime suurendamiseks vajalikud rahalised vahendid ja tehniline abi.

3.6.

Komisjon teeb ettepaneku jäätmesaadetiste finantstagatise arvutamise menetlus ühtlustada. Komitee kiidab heaks asjaolu, et see muudab süsteemi ettevõtetele prognoositavamaks, ent kutsub üles arvutama neid summasid proportsionaalselt viisil, mis ei tekitaks majandustegevuses osalejatele täiendavat koormust. Komitee on seisukohal, et finantstagatis peaks selgelt hõlmama kõiki jäätmesaadetistest tekkivaid ohte, ent seejuures ei tohi ettevõtteid üle koormata, eriti arvestades, et protsessi on kaasatud palju väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, mille vaba likviidsus on piiratud.

3.7.

Samuti nõuab komitee Euroopa Liidult ja liikmesriikidelt rohkem rahastamisvõimalusi ELi ringlussevõtuga tegelevate ettevõtete rajamiseks ja/või kaasajastamiseks ning uudsete jäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu tehnoloogiate avastamiseks. Viivitamatult tuleb arendada ringlussevõtust saadud tooraine lõppturge, et luua täielikult toimiv teisese tooraine turg, muutes olelusringi lõppu jõudnud tooted uueks tootmises kasutatavaks tooraineks. Samuti peaks EL suurendama ringlussevõetud materjalide kättesaadavust ja kvaliteeti, keskendudes materjali võimele säilitada pärast ringlussevõttu oma olemuslikke omadusi, ning selle võimet asendada edasises kasutuses esmast toorainet. See suurendab liidus töötlemisvõimekust, loob uusi kvaliteetseid ja keskkonnasäästlikke töökohti ning annab võimaluse selgitada välja, missugused toorained tekitavad väärtusetuid jäätmeid ja need pikaajalises perspektiivis kasutusest välja jätta või asendada.

4.   Jäätmesaadetiste eksport, import ja transiit

4.1.

Kolmandatesse riikidesse eksporditavate jäätmete maht on viimase 17 aasta jooksul 75 % suurenenud ja küündib ligikaudu 33 miljoni tonnini aastas (13). Seejuures mõeldakse väga sageli väga vähe või ei mõelda üldse sellele, kuidas ettevõtted, kuhu jäätmed toimetatakse, toimivad ja jäätmeid töötlevad. ELis imporditakse aastas 16 miljonit tonni jäätmeid, ELi sees kaubeldavate jäätmete hulk küündib aga 70 miljoni tonnini.

4.2.

EL on enam kui 80 vabakaubanduslepingu pool ning umbes 40 lepingut on praegu ootel või läbirääkimiste järgus. Komitee hinnangul on äärmiselt sobimatu, et vaid kahes neist mainitakse sõnaselgelt ringmajandust, (14) ning ta nõuab rohkem tähelepanu kõigi olemasolevate ja tulevaste vabakaubanduslepingute kestlikku arengut käsitlevate peatükkide tugevdamisele ja nende tõhusa rakendamise tagamisele.

4.3.

Suhteliselt hiljuti Hiina, India, Tai, Vietnami ja Malaisia kehtestatud plastjäätmetega kauplemise piirangud on esile toonud ELi liigse sõltuvuse jäätmete käitlemisest välisriikides. Vastuvõetamatu sõltuvus jäätmete ekspordist muudab ELi majanduse tarneahela häirete suhtes haavatavaks.

4.4.

Jäätmete eksportimisel tuleks kinni pidada täieliku läbipaistvuse eeskirjadest ning teha avalikult kättesaadavaks sihtriigi keskkonnahoidliku jäätmekäitluse nõuded. Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku viia väljaspool liitu asuvates jäätmehoidlates läbi välisauditeid ning on arvamusel, et need peaksid hõlmama üksikasjalikke sätteid keskkonnajalajälje ja töötingimuste kohta. Korduskasutamise eesmärgil transporditava saadetise korral tuleks kinni pidada põhimõttest „saastaja maksab“ ning tootega peaksid kaasas käima laiendatud tootjavastutuse tasud, sest tarbijad on need jäätmeetapi kulude katmiseks kinni maksnud sõltumata sellest, kus jäätmeid käideldakse. Auditimenetlustes peaksid osalema ka sotsiaalpartnerid ja asjaomased valitsusvälised organisatsioonid ning avatud andmetaristuid tuleb rahastada ja need tuleb kättesaadavaks teha. Valitsusväliste organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade kaebuste lahendamise mehhanisme tuleks tugevdada.

4.5.

Komitee julgustab (vastava kvalifikatsiooniga ELi teavitatud asutuste poolt) tunnustatud või sertifitseeritud ELi audiitorit viima läbi auditimenetlusi käitise ja riigi tasandil, et tagada jäätmete sihtriigis ELi riigis kohaldatavate inimtervise, keskkonna- ja sotsiaalsete standardite järgimine. Kirjeldada tuleb üksikasjalikumaid auditimenetlusi, samuti järelevalvekriteeriume, kaebusi ja sanktsioone. Samuti on vaja kirjeldada (mahupõhised ja riskipõhised) sisendeid, mis võivad käivitada auditi.

4.6.

Komitee julgustab VKEsid viima tootjavastutusorganisatsioonide kaudu kolmandates riikides asuvates jäätmekäitlusettevõtetes läbi auditeid, sest see peaks vähendama asjaomaste toimingutega kaasnevat rahalist koormust. Töötervishoidu ja -ohutust ning töötingimusi tuleb hästi kaitsta ja jälgida. Investeeringud töötajate koolitamisse ja oskusteadmistesse tuleks katta Euroopa Sotsiaalfond+ raames sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest.

4.7.

Komitee mõistab, et asutused ja majandustegevuses osalejad vajavad uute eeskirjade rakendamiseks ning nende järgmiseks veidi kohanemisaega. Ent komitee arvates ei ole pakutud kolme aasta pikkune tähtaeg pärast määruse jõustumist piisavalt ambitsioonikas ja ta kutsub üles kehtestama maksimaalselt kaheaastase üleminekuperioodi.

4.8.

Euroopa Komisjon pakkus transiidikoha pädevatele asutustele kavandatava taaskasutuseks mõeldud saadetise vastu põhjendatud vastuväidete esitamiseks välja 30päevase tähtaja. Komitee arvates tuleks operatiivsuse tagamiseks ja ebavajalike viivituste vältimiseks lühendada seda tähtaega kümne päevani. Komitee nõuab ka nimetatud asutustele selgete piirangute kehtestamist, et nad ei saaks sama saadetise vastu mitu korda vastuväiteid esitada.

4.9.

Komitee kutsub üles laiendama EDI süsteemi kõigile ekspordiks, impordiks ja transiidiks mõeldud jäätmesaadetistele. Ainult nii saab tagada nende protsesside jälgitavuse ja läbipaistvuse selliselt, et nende korral järgitaks samu eeskirju, mis kehtivad liidusisestele saadetistele. Komisjon ja liikmesriigid peavad tegema maksimaalseid jõupingutusi, et rakendada see süsteem tööle võimalikult kiiresti, juba enne kavandatud kaheaastase tähtaja möödumist. Komitee kutsub üles nägema selleks ette piisavaid inim- ja tehnilisi ressursse.

4.10.

Kui teatud sihtriigid võidakse vabastada kohustusest tõendada, mil määral nad täidavad olulisi inimeste tervise alaseid ja keskkonnanõudeid, ainult seetõttu, et nad on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmed, läheb see vastuollu reformi mõttega ning võib nõrgendada tervet süsteemi. Komitee nõuab, et jäätmete ekspordi puhul täidaksid OECDsse kuuluvad ja sinna mittekuuluvad riigid sama rangeid keskkonnanõudeid, nagu need on kehtestatud ELis. Komitee nõuab ka tõendeid, et kõik vastuvõtvad riigid juba käitlevad oma riigis tekitatud jäätmeid ELi tavale sarnasel keskkonnahoidlikul viisil ning ILO põhikonventsioone ja töönorme järgides.

5.   Ebaseaduslik jäätmevedu

5.1.

2006. aasta määruse erinev jõustamine liikmesriikide lõikes on kaasa toonud ebaseadusliku jäätmeveo sagenemise. Keeruline on esitada täpseid arvandmeid, ent arvatakse, et 30 % kõigist Euroopa jäätmesaadetistest on ebaseaduslikud ja nende väärtus küündib aastas umbes 9,5 miljardi euroni (15).

5.2.

Sidusrühmadega konsulteerimisest selgus, et ebaseadusliku jäätmeveo vastaste menetluste tugevdamist toetatakse laialdaselt. Jäätmete ekspordi, impordi ja transiidi tugevdatud kontroll on vajalik, et võidelda keskkonnakuritegude ja ebaseadusliku jäätmeveo vastu. Komitee pooldab ja toetab kontrolli- ja uurimismenetluste kehtestamist ning nõuab liikmesriikide ja liidu täielikku koostööd kooskõlas ELi uue organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegiaga (2021–2025) (16). Euroopa Pettusevastase Ameti osalemine võib aidata mõnes liikmesriigis kompenseerida inimressursside puudust ja tagada tõhusama koostööraamistiku.

5.3.

Ebaseaduslik jäätmevedu on endiselt üks kõige raskematest keskkonnakuritegudest ning seda peetakse väga kasumlikuks ja madala riskitasemega tegevuseks, millel on hävitavad tagajärjed inimeste tervisele ja keskkonnale. Euroopa Kontrollikoda on märkinud, et ebaseadusliku jäätmeveo juhtumite avastamise määr on madal ning et nende kuritegude korral on vastutusele võtmise määr teiste kuriteoliikidega võrreldes madalam, rakendatavad sanktsioonid ei ole aga proportsionaalsed ega hoiatavad (17). See on peamiselt tingitud asjaolust, et jäätmeveo ahelad on väga keerulised ja osalejate teadlikkust ebaseaduslikust tegevusest on raske tõestada, eriti seetõttu, et jäätmed võivad enne ebaseaduslikku kõrvaldamist mitu korda omanikku vahetada ning ühest riigist teise liikuda.

5.4.

Kui neil on juurdepääs andmetele, suudavad tööstussektori sidusrühmad ja valitsusvälised organisatsioonid võimalikke ebaseaduslikke jäätmesaadetisi jälgida ja saavad nendest teatada. Komitee kutsub seepärast üles tegema mittekonfidentsiaalsed andmed kättesaadavaks kõigile huvitatud osapooltele, sealhulgas sotsiaalpartneritele, valitsusvälistele organisatsioonidele, kohalikele omavalitsustele ja kodanikele. Komitee on seisukohal, et kõikehõlmav andmekogumine ja suurem läbipaistvus toovad kaasa tugevama kontrolli ning vähendavad ebaseaduslikke jäätmesaadetisi.

5.5.

Komitee on siiski arvamusel, et tuvastatud ebaseadusliku jäätmeveoga tegelejaid tuleks selgelt eristada ettevõtetest, kes on mõistetud süüdi inimlikus veas dokumentide koostamisel (eriti seoses VII lisaga) (18) nii, nagu see oli minevikus. Komitee nõuab ühtlustatud trahvisüsteemi, mis oleks tõhus ja rikkumisega proportsionaalne.

6.   Lõppmärkused

6.1.

Kõigile peaks nüüd olema selge, et me toodame liiga palju jäätmeid, millele lisandub uute loodusvarade vähesuse probleem. Komitee nõuab reguleerivat raamistikku, mis motiveeriks kasutama ringlussevõetud materjale, mis omakorda aitaks vähendada CO2 heidet ja hoida ära väärtuslike jäätmete prügimäele sattumist. Jäätmete ressursina kasutamine on ringmajanduse tegevuskava keskmes ning komitee on juba tõdenud järgmist: „Selleks et siduda majanduslik areng loodusvarade tarbimisest ja sellest tulenevatest keskkonnamõjudest lahti, peab EL enesele seadma ambitsioonikamad eesmärgid“ (19).

6.2.

Komitee kutsub üles esitama kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega seadusandlikke ettepanekuid, mis motiveeriksid tootmisettevõtteid välja töötama korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks sobivaid tooteid ning hõlmaksid ringmajanduse ärimudelite arendamist. Tuleb välja töötada Euroopa Liidu ja liikmesriikide strateegiad ning õigusraamistikud, mis motiveerivad selliseks üleminekuks ja võitlevad toodete enneaegse vananemise vastu, ning kaasata sellesse sotsiaalpartnereid, VKEde esindajaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Üleminek ringmajandusele tähendab ühelt poolt, et toodete väärtus püsib kauem majanduses, ja teiselt poolt, et laiendatakse ringlussevõetud tooraine kasutamist. Seetõttu on äärmiselt tähtis hõlbustada juurdepääsu uudsetele lahendustele jäätmete teiseseks tooraineks muutmiseks ning seda tuleb toetada internetiplatvormide (näiteks Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm) ja heade tavade jagamise kaudu.

6.3.

Komitee arvates on EDI rakendamine vägagi vajalik ja kooskõlas ELi digistrateegiaga (20) ning ta kutsub üles seda kiiresti rakendama, sest see võib vähendada ettevõtete majanduslikku kahju, tagada kiiremad menetlused ja kvaliteediseire. Ühtlasi on komitee seisukohal, et elektrooniline süsteem suurendab läbipaistvust ja tõhusust, tagab andmete parema jälgitavuse, loob raamistiku liikmesriikide tihedaks koostööks ning julgustab arendama töökindlaid jäätmeturge. Komitee teeb ka ettepaneku kasutada transpordi jälgimiseks ajakohast tehnoloogiat (asjade internet ja satelliidid) ning andmete turvalisuse tagamiseks plokiahela tehnoloogiat.

6.4.

Korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks mõeldud jäätmesaadetisi tuleb selgelt eristada madalamateks taaskasutuse vormideks, näiteks põletamiseks mõeldud saadetistest. On hädavajalik, et algusest peale oleksid olemas õiged uurimisvahendid ja selged kriteeriumid, millega keelatakse jäätmevedu vääradel ettekäänetel.

6.5.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama võimalust luua teisese tooraine turu vaatlusrühm, mis võib analüüsida sektori arengupoliitikat ja olemasolevate kitsaskohtade kõrvaldamise võimalusi ning esitada selleks soovitusi. Vaatlusrühm peaks hõlmama kõiki asjaomaseid Euroopa Liidu sidusrühmi ja täitma komisjonile nõu andvat rolli.

6.6.

Komitee on ka arvamusel, et Euroopa Komisjon peaks viis aastat pärast määruse jõustumist selle rakendamise mõju põhjalikult hindama.

---

(1)  https://circulareconomy.europa.eu/platform/en.

(2)  OECD (2018), Global Material Resources Outlook to 2060.

(3)  World Bank: A Global Snapshot of Solid Waste Management to 2050.

(4)  Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut, „EU circular economy and trade“.

(5)  Eurostat, „Circular Economy in the EU“.

(6)  ELT L 330, 10.12.2013, lk 1.

(7)  ELT L 249, 31.7.2020, lk 33.

(8)  ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.

(9)  Euroopa Parlament, „Waste Shipment Regulation Revision of Regulation (EC) No 1013/2006 on shipments of waste“.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime“ (ELT C 220, 9.6.2021, lk 118).

(11)  COM(2019) 640 final.

(12)  COM(2020) 98 final.

(13)  Teatis „Meie jäätmed, meie vastutus“.

(14)  Mehhiko ja Uus-Meremaaga sõlmitud vabakaubanduslepingud.

(15)  Küsimused ja vastused uute jäätmesaadetisi käsitlevate ELi eeskirjade kohta.

(16)  ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025).

(17)  Ülevaade nr 4/2020: ELi meetmed plastijäätmete probleemi lahendamiseks.

(18)  VII lisa. Jäätmesaadetistele lisatud teave.

(19)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine“ (ELT C 110, 22.3.2019).

(20)  Euroopa digistrateegia „Euroopa digituleviku kujundamine“.