Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse““

(COM(2021) 574 final – 2021/0293 (COD))

(2022/C 194/12)

Raportöör: Violeta JELIĆ

Kaasraportöör: Philip VON BROCKDORFF

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 18.10.2021 nõukogu, 26.10.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	13.12.2021
Vastuvõtmine täiskogus	19.1.2022
Täiskogu istungjärk nr	566
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	239/1/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

COVID-19 on näidanud tehnoloogia kriitilist tähtsust majanduse ja tervishoiu vastupanuvõime seisukohast, muutes ELi digiülemineku ja digitaalse suveräänsuse eksistentsiaalse tähtsusega küsimuseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab seetõttu tungivalt, et EL arendaks oma digitaalset suveräänsust, millest saab järgnevatel aastatel Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu teel oluline sammas.

1.2.

Komitee rõhutab asjaolu, et digitaalne suveräänsus peab põhinema ülemaailmsel konkurentsivõimel, tuginedes liikmesriikidevahelisele tugevale koostööle, mis on vajalik eeltingimus, et EL saaks olla ülemaailmne standardilooja, sealhulgas tehnoloogiate usaldusväärsuse valdkonnas.

1.3.

Komitee rõhutab, et digiüleminek peaks toimuma jätkusuutlikul, inimkesksel ja kaasaval viisil. Sellega seoses peab komitee ülioluliseks tagada kodanikuühiskonna esindajate, sealhulgas sotsiaalpartnerite, tarbijaorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade kaasamise kõnealuse poliitikaprogrammi ja sellega seotud riiklike tegevuskavade kujundamisse, rakendamisse ja järelevalvesse.

1.4.

Eduka digiülemineku jaoks on vaja tipptasemel tehnoloogiat ja talente. Lisaks on vaja, et kõigil kodanikel oleks tugev ja igakülgne digioskuste ja -pädevusebaas. Komitee toonitab vajadust pöörata erilist tähelepanu inimestele, kes on digilõhe suhtes kõige haavatavamad, näiteks eakatele, madala kvalifikatsiooniga inimestele ja puuetega inimestele.

1.5.

Tehnoloogiline tipptase põhineb tugeval tööstusbaasil, intensiivsel innovatsioonil ja investeeringutel. Komitee rõhutab digitaristusse investeerimise ja ühtse andmeturu arendamise tähtsust, kuna need on olulised tingimused, mis tagavad piisava digiarengu kõigis ELi piirkondades nii kodanike kui ka ettevõtjate seas.

1.6.

Euroopa ettevõtted vajavad innovatsiooni, investeeringute ja äritegevuse jaoks soodsaid tingimusi, võrreldes välismaiste konkurentide omadega. Innovaatiliste ettevõtete edendamisel tuleb tagada, et soodustatakse kõigi ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalsete ettevõtete arengut, et nad saaksid osaleda edu loomisel ja saaksid sellest kasu.

1.7.

Digiliidriks olemine nõuab koostööd era- ja avaliku sektori vahel. Komitee rõhutab, et avalikul sektoril on avalike teenuste ja avaliku halduse digiülemineku kaudu digiarengus oluline roll. See on võimalus mitte ainult selliste teenuste tõhususe suurendamiseks, vaid ka neile kaasava juurdepääsu võimaldamiseks.

1.8.

Komitee peab mitut riiki hõlmavaid projekte väärtuslikuks algatuseks, mille eesmärk on edendada ELi tipptasemel digitehnoloogiat ja tugevdada selle ülemaailmset positsiooni. Niisugune algatus aitaks peale heade tavade piiriülese levitamise leida samuti lahendusi probleemidele, mille jaoks on vaja rohkem vahendeid, kui see on ühe liikmesriigi puhul võimalik. Komitee peab samuti kiiduväärseks Euroopa digitaristu konsortsiumi loomise ideed kui vahendit, mis ühendab kõnealuse programmi puhul ELi ja riikliku rahastamise erasektori rahastamisega.

1.9.

Komitee rõhutab, et mitut riiki hõlmavad projektid peaksid kaasama võimalikult palju liikmesriike, et toetada ühendatud, koostalitlusvõimelist ja turvalist digitaalset ühtset turgu ning et kõrvaldada kõik puudujäägid kriitilist tähtsusega suutlikkuses kogu ELis. Sellega seoses kutsub komitee komisjoni üles kiirendama ja juhtima projekte viisil, mis tagab kogu ELi seisukohast parima võimaliku kasu.

2.   Üldised märkused

2.1.

COVID-19 on näidanud tehnoloogia kriitilist tähtsust majanduse ja tervishoiu vastupanuvõime seisukohast, muutes ELi digiülemineku ja digitaalse suveräänsuse eksistentsiaalse tähtsusega küsimuseks. USA ja Hiina vaheliste pingete kasv on ELi jaoks lisastiimul oma digisuutlikkuse arendamiseks; sellised pinged võivad muutuda lahinguväljaks võitluses tehnoloogilise ja tööstusliku ülemvõimu nimel.

2.2.

Selle taustal on ELil vaja kiiresti tegutseda ja arendada oma digitaalset suveräänsust, millest saab järgnevatel aastatel Euroopa digiülemineku ja majanduskasvu teel oluline sammas ning mis avaldab mõju ka selle julgeolekule ja ülemaailmsele positsioonile. Komitee on veendunud, et digitaalne suveräänsus võib aidata suurendada ELi potentsiaalseid tugevusi ja vähendada strateegilisi nõrkusi tehnoloogia valdkonnas. See võib muutuda otsustavaks ka ühtse turu kontekstis ning laiendada avatud turgude ja tarneahelate kasutust, et vältida liigset sõltuvust omandsüsteemidest.

2.3.

Tegemist on keerulise ülesandega, sest ELil tuleb tehnoloogiavaldkonnas haarata liidriroll olukorras, kus liikmesriikidel puudub praegu ühine seisukoht tehnoloogiaküsimustes või isegi ühine arusaam digitehnoloogiate, näiteks lairibaühenduse kasutuselevõtu ja tehisintellekti rakendamise strateegilisest tähtsusest.

2.4.

Digiüleminek on ka ELi väärtustega seotud küsimus ja võimalus kasutada tänapäevaseid tehnoloogiad kestliku arengu majanduslikuks, sotsiaalseks ja keskkonnaalaseks edendamiseks, sealhulgas kvaliteetsete töökohtade loomiseks ning üleminekuks ring- ja CO2-neutraalsele majandusele. Komitee peab kiiduväärseks, et digiüleminekul on rõhuasetus inimkesksel ja kaasaval lähenemisviisil, võttes nõuetekohaselt arvesse tarbijate, töötajate, ettevõtjate ja kogu ühiskonna huve, sealhulgas eraelu puutumatust ja andmekaitset, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate turvalisust ning digisüsteemide energia- ja materjalitõhusust.

2.5.

Komitee väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu otsus luua 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“, mis on osaliselt seotud 2021. aasta kõnega olukorrast Euroopa Liidus, olles samas teatise „Digikompass 2030“ ja sellele eelnenud ELi digistrateegia jätkumeede. Komitee on teatise kohta varasemalt oma arvamuse esitanud (1).

2.6.

Komitee rõhutab asjaolu, et digitaalne suveräänsus peab põhinema konkurentsivõimel, mis tugineb liikmesriikidevahelisele tugevale koostööle ja millega kaasneb kodanikuühiskonna sidusrühmade, sealhulgas ettevõtjate, töötajate, tarbijate, akadeemikute ja muude asjaomaste sidusrühmade tegelik kaasamine. Ülemaailmses konkurentsis edu saavutamine ning protektsionismi ja isolatsiooni vältimine on eeltingimused, et EL saaks olla ülemaailmne standardilooja, sealhulgas tehnoloogiate usaldusväärsuse ja inimkesksuse valdkonnas. Selleks on vaja tipptasemel tehnoloogiat ja talente. Lisaks on vaja, et kõigil kodanikel oleks tugev ja igakülgne digioskuste ja -pädevusebaas.

2.7.

Digitaristusse investeerimine ja ühtse andmeturu arendamine on olulised ja vajalikud tingimused, mis tagavad piisava digiarengu kõigis ELi piirkondades. Reeglipõhised ja võrdsed võimalused digitegevusteks on olulised ka rahvusvahelisel tasandil. Samal ajal on üha olulisem pöörata kogu väärtusahelas vajalikku tähelepanu küberturvalisusele.

2.8.

Tehnoloogiline tipptase põhineb tugeval tööstusbaasil, intensiivsel innovatsioonil ja investeeringutel. Seepärast vajavad Euroopa ettevõtted üldist ärikeskkonda, mis tagab neile soodsad tingimused, võrreldes välismaiste konkurentide omadega. Innovaatiliste ettevõtete edendamisel tuleb tagada, et soodustatakse ja toetatakse kõigi ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalsete ettevõtete arengut, et nad saaksid osaleda edu loomisel ja saaksid sellest kasu.

2.9.

Digiliidriks olemine nõuab koostööd era- ja avaliku sektori vahel. Komitee rõhutab, et avalikul sektoril on avalike teenuste ja avaliku halduse digiülemineku kaudu digiarengus oluline roll. See on võimalus mitte ainult teenuste tõhususe suurendamiseks, vaid ka neile kaasava juurdepääsu võimaldamiseks.

2.10.

Eespool esitatud taustteavet arvesse võttes leiab komitee, et digikompassi neli prioriteetset tegevusvaldkonda – oskused, taristu, ettevõtted, avalik sektor – on digiülemineku seisukohast väga olulised. Komitee on samuti veendunud, et iga prioriteetse valdkonna konkreetsed eesmärgid aitavad edusamme suunata ja jälgida. Vähemalt sama oluline on aga luua soodustavad ja toetavad tingimused eesmärkide saavutamise jaoks vajalike konkreetsete meetmete rakendamiseks.

2.11.

Rahastamine on digiarengu üks keskseid tegureid. Nii riiklikul kui ka erasektori rahastamisel on oluline roll teadustegevusse ja innovatsiooni, haridusse ja koolitusse ning tehnilisse taristusse investeerimise soodustamisel. Veel üks digiarengut kujundav üldtegur on õigusraamistik. Komitee peab oluliseks, et seadusesätted soodustaksid innovatsiooni ja investeeringuid digiüleminekusse kooskõlas inimõiguste ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.

2.12.

Komitee on veendunud, et liikmesriikidevaheline koostöö ja kooskõlastatud tegevus on ülioluline vahendite tõhusama kasutamise ja selliste suuremahuliste investeeringute võimaldamise jaoks, mida riigid üksinda tegutsedes ei suuda teha. Koostöö on ülioluline ka selleks, et olla ülemaailmsel tasandil digiliider. Komitee nõustub ka ettepanekuga kujundada digiteed valdkondadevahelise lähenemisviisi abil ning lõimides kõiki asjakohaseid poliitikavaldkondi, näiteks teadus-, innovatsiooni-, tööstus-, haridus-, majandus-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika.

2.13.

Tuleb aga tagada kõigi kodanike kaasatus digiüleminekusse ja jõupingutustesse. Sellega seoses tuleb ettepanekus võtta nõuetekohaselt arvesse digilõhe suhtes kõige haavatavamaid inimesi. Seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata eakate ja puuetega inimeste vajadustele koolituse, oskuste omandamise ja digiteenustele ligipääsemise nõuete valdkonnas.

2.14.

Komitee peab kõnealuse programmi kaasava vastuvõtmise ja elluviimise tagamiseks ning poliitikaprogrammi ja sellega seotud riiklike tegevuskavade kujundamisel, rakendamisel ja järelevalves ülioluliseks, et kaasatud oleksid kodanikuühiskonna esindajad ja mitte ainult sotsiaalpartnerid, vaid ka tarbijaorganisatsioonid ja muud asjast huvitatud sidusrühmad.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Komitee kiidab heaks komisjoni arusaama ja võimalused Euroopa digiülemineku jaoks, kuna see soodustab kooskõlastatud tegevust kogu ELis, kehtestades poliitika, meetmete ja tegevuse suunamiseks ja tõhustamiseks järelevalve- ja koostöömehhanismi, et saavutada liikmesriikidevahelise koostöö kaudu ELi digieesmärgid.

3.2.   Üldised eesmärgid

3.2.1.

Komitee leiab, et ettepanekus esitatud üldeesmärgid on digiarengu tõhusa edendamise seisukohast asjakohased vastavalt ülalpool esitatud üldistes märkustes osutatud põhimõtetele ja aspektidele.

3.2.2.

Komitee rõhutab, et üldeesmärgid loovad kvantitatiivsete digieesmärkide jaoks kvalitatiivse raamistiku ning seetõttu tuleb nende ja digieesmärkide üle teostada hoolikat järelevalvet, et tagada eesmärkide täitmine viisil, mis järgib majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaeesmärke.

3.3.   Digieesmärgid

3.3.1.

Komitee peab nelja prioriteetset valdkonda ja nende eesmärke üksteist vastastikku toetavaks ning rõhutab, et neid tuleb arendada tervikuna. Näiteks on piisavad oskused ja nõuetekohane taristu ettevõtete ja avalike teenuste arengut soodustav tegur.

3.3.2.

Komitee kutsub üles seadma ambitsioonikaid eesmärke, et suurendada nende inimeste arvu, kellel on vähemalt elementaarsed digioskused, ja on veendunud, et igaühel peaks olema võimalik omandada elementaarseid digioskusi, sealhulgas küberturbeoskusi. Madala kvalifikatsiooniga inimesi ja eakaid ei tohi selles protsessis kõrvale jätta. Seda tuleks toetada ELi ja riikliku rahastamise kaudu, näiteks Euroopa Sotsiaalfondist.

3.3.3.

Lisaks elementaaroskuste eesmärgile rõhutab komitee ametialaste digioskuste suurendamise vajadust, et reageerida oskuste nappusele ja täita tööelust tulevaid nõudeid.

3.3.4.

Digitaalse tipptaseme tugevdamise seisukohast toetab komitee eesmärki suurendada märkimisväärselt tööle võetud kõrgelt kvalifitseeritud digispetsialistide arvu. Samuti peab komitee ülioluliseks naiste ja meeste arvu võrdsustumist, et vallandada kogu ühiskonna potentsiaal selles valdkonnas. Lisaks kodumaistele spetsialistidele on teaduskoostööprojektide kaudu vaja ligi meelitada välistalente.

3.3.5.

Kuna nõuetekohane taristu on igasuguse digiarengu eeltingimus, toetab komitee täiel määral eesmärki, et kõik Euroopa kodumajapidamised oleksid kaetud usaldusväärse ja kiire ühendusega. See on sama oluline ka kõigi ettevõtete jaoks. Peale selle on ettevõtted ja tarbijad digitoodete ja -teenuste kaudu üha enam ühendatud.

3.3.6.

ELi ülemaailmse positsiooni tugevdamiseks ja välistehnoloogiast sõltumise vähendamiseks toetab komitee eesmärki suurendada pooljuhtide tootmist ELis, rõhutades samas vajadust ka muude tööstuskomponentide tootmise suurendamise järele. Sama kehtib ka kvantvõimekuse täiustamise kohta, sealhulgas kvantarvuti kiire kasutuselevõtu ja servasõlmede rakendamise kohta.

3.3.7.

Kuna ettevõtetel on digiüleminekus keskne roll, peab komitee oluliseks soodustada digitehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis ettevõtetes. Komitee toetab digitehnoloogiate 70 %-lise kasutuselevõtu eesmärki, kuid on veendunud, et tehnoloogiaid ei tohiks määratleda üksikasjalikult ega välistavalt, kuna see võib innovatsiooni takistada. Kuigi tehisintellekt, pilvandmetöötlusteenused ja suurandmed on tänapäeval strateegiliste tehnoloogiatena olulised, jätkub tulevikus uute tehnoloogiate väljatöötamine ning komitee soovitab eespool mainitud eesmärgi suhtes olla tehnoloogianeutraalne.

3.3.8.

Kuigi on oluline edendada tehisintellekti ja muude kõrgtehnoloogiate kasutuselevõttu, tuleb samuti tunnistada, et VKEdel esineb isegi elementaarsete digitehnoloogiate kasutuselevõtul suuri probleeme. Erilist tähelepanu tuleb pöörata mikroettevõtjatele, kes on arvuliselt suurim, kuid vähimate vahenditega ettevõtete rühm. Lisaks tuleb arvesse võtta ka sotsiaalsete ettevõtete eripära.

3.3.9.

Komitee toetab uuendusmeelsete idu- ja kasvufirmade edendamist, parandades nende juurdepääsu rahastamisele. Võttes arvesse muud liiki VKEde suurt osakaalu, on ülioluline ka neid digiüleminekul toetada.

3.3.10.

Avalike teenuste digiüleminekut käsitlevad eesmärgid on nii kodanike kui ka ettevõtjate seisukohast väga teretulnud. Samuti märgib komitee, et ettevõtete ja avalike teenuste digiüleminek on omavahel tihedalt seotud ja edendavad üksteist vastastikku.

3.4.   Järelevalve ja aruandlus

3.4.1.

Komitee peab kiiduväärseks sammu kehtestada iga digieesmärgi jaoks põhilised tulemusnäitajad, et võimaldada edusammude jälgimist võrreldaval ja läbipaistval viisil. Komitee rõhutab vajadust vältida andmekogumise kattumist ning kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid allikaid ja süsteeme. Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) loob selle töö jaoks sobiva baasi.

3.4.2.

Komitee peab oluliseks, et iga-aastane aruanne digikümnendi olukorra kohta aitaks jälgida edusamme ja tuvastada probleeme nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Peale selle peaks aruanne aitama liikmesriikidel oma tegevust võrrelda ja üksteiselt õppida.

3.5.   Riikide tegevuskavad ja nende hindamine

3.5.1.

Riikide strateegilised tegevuskavad on poliitikaprogrammi keskmes ja seepärast väga olulised ELi digiarengu jaoks. Seetõttu on oluline toetada liikmesriikide püüdlusi. Kuigi liikmesriigid vajavad ilmselgelt suuniseid kavandatud poliitika, meetmete ja tegevuse mõju hindamise ja prognoosimise jaoks, on veelgi olulisem toetada meetmeid ja tegevust endid.

3.5.2.

Poliitikaprogrammi ettepanek põhineb ELi tasandi eesmärkidel, mis tähendab, et konkreetsete liikmesriikide jaoks puuduvad absoluutsed eesmärgid. Sellest järeldub, et väga keeruline on hinnata riikide tegevuskavasid ja nende edusamme ELi tasandi eesmärkide saavutamisel.

3.5.3.

Komitee peab liidu tasandil kavandatud trajektoore kasulikuks vahendiks tulevaste arengusuundade ligikaudsel visandamisel. Siiski tuleks vältida nende põhjal liiga lihtsustatud järelduste või soovituste tegemist.

3.5.4.

Kuigi komisjoni ja liikmesriikide vahel igal aastal toimuv hindamis- ja koostööprotsess on oluline, on komitee veendunud, et heade tavade vahetamine, vastastikuste eksperdihinnangute andmine ja mitut riiki hõlmavate projektide loomine liikmesriikide vahel on tulemuslikud edusammude hoogustamise viisid.

3.5.5.

Kuna mitme paralleelprotsessi eesmärk on rakendada ELi tasandi eesmärke eri poliitikavaldkondades, rõhutab komitee poliitikavaldkondade sidususe tagamise ning paljude, kattuvate jõupingutuste vältimise vajadust. Kuigi küsimuse pakilisust ei tohi ära unustada, tasub kaaluda ka seda, kas protsessi tuleks igal aastal korrata, sest paljude meetmete elluviimine on ajamahukam.

3.6.   Mitut riiki hõlmavad projektid

3.6.1.

Komitee peab mitut riiki hõlmavaid projekte väärtuslikuks vahendiks ELi tipptaseme ja ülemaailmse positsiooni tugevdamiseks valitud valdkondades. Samuti võivad need aidata leida lahendusi probleemidele, mille jaoks ühe liikmesriigi vahenditest ei piisa. Lisaks on mitut riiki hõlmavad projektid üks moodus heade tavade piiriüleseks levitamiseks.

3.6.2.

Selle asemel et üksnes aidata kaasa digieesmärkide saavutamisele, peaksid mitut riiki hõlmavad projektid alati püüdma luua reaalset lisaväärtust osalevatele riikidele ja kogu ELile. Komitee leiab, et sellele nõudele vastavad kõige paremini innovatsiooni, taristu ja oskuste arendamist käsitlevad projektid.

3.6.3.

Komitee rõhutab, et selline koostöömehhanism ei tohi suurendada ELi-sisest killustatust, vaid peab hoopis liitu tugevdama. Selleks on oluline, et kõigile liikmesriikidele pakutaks võimalust osaleda mitut riiki hõlmavas projektis, lähtudes nende huvidest ning rahalisest ja mitterahalisest panusest. Komitee kutsub komisjoni üles kiirendama ja juhtima projekte viisil, mis tagab kogu ELi seisukohast parima võimaliku kasu.

3.7.   Euroopa digitaristu konsortsium

3.7.1.

Ettepanekus nähakse ette võimalus luua mitut riiki hõlmavate projektide elluviimiseks Euroopa digitaristu konsortsium, mille komisjon kiidab heaks vähemalt kolme liikmesriigi taotluse alusel. Komitee peab kiiduväärseks seisukohta, et Euroopa digitaristu konsortsium on vahend, mis ühendab digikümnendi poliitikaprogrammi elluviimise eesmärgil ELi ja riikliku rahastamise erasektori rahastamisega.

3.7.2.

Sarnaselt mitut riiki hõlmavate projektidega peab Euroopa digitaristu konsortsiumi elluviimine olema kaasav, võimaldades igal liikmesriigil liituda konsortsiumiga mõistlikel tingimustel liikme või vaatleja staatuses. Kokkuvõttes peab Euroopa digitaristu konsortsiumi põhikiri olema selge ning määrama kindlaks liikmesriikide, komisjoni ja muude osalejate, näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikute rollid.

---

(1)  ELT C 374, 16.9.2021, lk 22.