Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ELi metsastrateegia aastani 2030““

(COM(2021) 572 final)

(2022/C 152/28)

Raportöör:

Simo TIAINEN

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 10.8.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	25.11.2021
Vastuvõtmine täiskogus	08.12.2021
Täiskogu istungjärk nr	565
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	227/1/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Komisjon märgib oma uues, 2030. aastani ulatuvas ELi metsastrateegias õigesti, et metsadel on mitmekülgne roll ning oluline majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane potentsiaal. Metsade elujõulisus ja hea seisund on üliolulised nii keskkonna- kui ka kliimaalastel põhjustel ning selleks, et suurendada metsapõhist majanduslikku arengut ja inimeste heaolu. Kuigi komitee tunnistab, et metsastrateegias käsitletakse majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi, tuleks seda teha terviklikumalt. Komitee märgib samuti, et vastuseta jääb küsimus, kuidas tasustada mittekaubanduslikke ökosüsteemi teenuseid, mida pakuvad metsad ja seega metsaomanikud. Strateegias kirjeldatakse mõningaid positiivseid näiteid ning komitee kutsub üles leidma tulevikuks tõeliselt veenev ja kestlik lahendus.

1.2.

Metsastrateegia peaks ühendama mitmesugused metsade ja metsapõhise biomajandusega seotud poliitikavaldkonnad ja strateegiad. Komitee rõhutab ka seda, kui tähtis on otsuseid teha õigel tasandil kooskõlas pädevusaladega ja subsidiaarsuse põhimõttega. Kuna ELis esineb väga mitmesuguseid metsi, ei ole olemas ühte kõigile sobivat lahendust ning metsamajandamisega ja metsamajandamise planeerimisega on kõige parem tegeleda riiklikul tasandil, et aidata kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele. ELi tasandi raamistikku on omakorda vaja seoses ühtse turu ning keskkonna- ja kliimaküsimustega, mida ei saa lahendada pelgalt riiklike meetmete abil ning mille jaoks on sageli tarvis ka rahvusvahelist tegevust.

1.3.

Kõigil poliitikakujundamise tasanditel on vaja teha tihedat koostööd ning komitee rõhutab, et kodanikuühiskonna esindajaid, sh ettevõtjaid, ametiühinguid ja keskkonnaorganisatsioone, on vaja põhjalikult kaasata strateegia arendamisse ja jälgimisse, juhtides tähelepanu metsaomanike, tööstuse ja töötajate tähtsusele säästvas metsamajandamises ja metsapõhises biomajanduses.

1.4.

Komitee nõuab sidusat, kindlat, stabiilset, selget ja järjepidevat poliitikat ja õigusraamistikku. Äärmiselt tähtis on hoiduda olemasolevate laialdaselt kasutatavate kestlikkusalaste mõistete, põhimõtete, kriteeriumite, näitajate, suuniste ja skeemidega kattuvate või vastuolus olevate algatuste ettevõtmisest. Omandi kaitse ja ettevõtlusvabadus on samuti põhimõtted, mida tuleb au sees hoida.

1.5.

Komitee nõuab mitmesuguste ebaselge mõjuga probleemide tõttu strateegia kõikehõlmavat mõjuhinnangut, et tuvastada mõju turutingimustele, maapiirkondadele ja mitmesugustele rahastamisvajadustele, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni, oskuste arendamise, taristu, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning elurikkuse suurendamise rahastamisele.

1.6.

Komitee tunnustab asjaolu, et strateegias pööratakse piisavat tähelepanu kliimamuutustega kohanemisele, sest globaalne soojenemine muudab puude ja kõigi organismide elutingimusi ning seostub metsakatastroofidega, millel on fataalsed tagajärjed nii keskkonnale kui ka majandusele. Komitee rõhutab ka vajadust vaadelda terviklikult metsade ja metsapõhise biomajanduse rolli kliimamuutuste leevendamisel, et tagada parim kasvuhoonegaaside sidumise, säilitamise ja asendamise kombinatsioon, saavutamaks fossiilkütusejärgne majandus. Komitee – nagu ka komisjoni metsastrateegia – rõhutab lisaks metsamajandamise ja elurikkuse kaitse integreeritud käsituse olulisust.

1.7.

Komitee julgustab uurima seoseid kliimamuutuste, metsade ökosüsteemide ja metsamajanduse vahel ning kutsub üles süstemaatiliselt koguma ja jagama usaldusväärseid andmeid metsade seisundi kohta. Komitee rõhutab ka vajadust innovatsiooni järele kestliku ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise biomassi tootmise, uute metsapõhiste toodete ja ringmajanduse meetodite vallas, kasutades selleks täielikult ära digitehnoloogiaid.

1.8.

Metsapõhiste tegevuste digi- ja roheüleminek nõuab uusi oskusi, mida tuleb eriti arvestada kutsehariduses ning täiendusõppe ja ümberõppe korraldamisel. Komitee juhib tähelepanu sellele, kui oluline on luua puidupõhises biomajanduses kvaliteetseid töökohti ning pakkuda töötajatele võimalusi ja asjakohaseid töötingimusi. Ta rõhutab sotsiaaldialoogi rolli oskuste arendamisel ning töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel töökohal. Koostööd on vaja ka selleks, et suurendada üldsuse, eelkõige noorte teadlikkust tänapäevastest metsapõhistest tegevustest.

1.9.

Tulusaks investeerimiseks kõigi väärtusahelate lõikes on vaja soodsat keskkonda, et kasutada ära metsapõhise biomajanduse innovatsiooni- ja tööhõivepotentsiaali. Komitee rõhutab ka taristusse investeerimise vajadust, et toetada logistikat ja võimaldada metsapõhiste tegevuste digiüleminekut.

1.10.

Globaalse arengu toetamiseks kutsub komitee ELi üles aktiivselt edendama võrdsete võimaluste loomist rahvusvahelistel biomajanduse turgudel konkureerivatele ELi ettevõtetele ning laiendama metsade kaitset ja kestlikku kasutamist soodustavate rahvusvaheliste kokkulepete ülemaailmset rakendamist.

2.   Üldised märkused: poliitikaraamistik

2.1.

Uue ELi metsastrateegiaga aastani 2030 uuendatakse olemasolevat ELi 2013. aasta metsastrateegiat, et võtta arvesse hiljutisi muutusi ja reageerida Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele, et saavutada tänapäevane, süsinikuneutraalne, ressursitõhus, konkurentsivõimeline ja sotsiaalselt õiglane EL. Komitee esitas juba oma seisukohad eelmise strateegia eduaruande kohta (1).

2.2.

Metsadel on rohelise kokkuleppe elluviimisel tähtis roll, sest need on lahutamatult seotud kokkuleppe mitmete elementidega, nagu kestliku tööstus-, energeetika-, transpordi- ja ehitussektori ning toidusüsteemide toetamisega ning kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja keskkonnasaaste vastu võitlemisega.

2.3.

Metsad on ka oluline globaalne valdkond, mis on seotud paljude ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, sealhulgas elurikkuse ja maismaa-ökosüsteemide, kliimameetmete, vaesuse vähendamise, hea tervise ja heaolu, tööstuse ja innovatsiooni, inimväärse töö ja majanduskasvuga seotud eesmärkidega.

2.4.

Võttes arvesse metsade mitmekülgset rolli ja potentsiaali majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kasu valdkonnas, on komitee seisukohal, et maksimaalse üldise kasu tagamiseks on tähtis arendada metsade kõiki funktsioone.

2.5.

On äärmiselt oluline säilitada metsade elujõulisus ja hea seisund nii keskkonna- ja kliimaalastel põhjustel kui ka metsapõhisest majandusarengust ja inimeste heaolust lähtudes. Kuigi komitee tunnistab, et metsastrateegias käsitletakse majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi, tuleks seda teha terviklikumalt. Komitee märgib samuti, et vastuseta jääb küsimus, kuidas tasustada mittekaubanduslikke ökosüsteemi teenuseid, mida pakuvad metsad ja seega metsaomanikud. Strateegias kirjeldatakse mõningaid positiivseid näiteid ning komitee kutsub üles leidma tulevikuks tõeliselt veenev ja kestlik lahendus.

2.6.

Komitee leiab, et metsastrateegia peaks ühendama mitmesugused metsade ja metsapõhise biomajandusega seotud poliitikavaldkonnad ja strateegiad. See nõuab valdkonnaülest koostööd, mis hõlmab lisaks kliima- ja keskkonnapoliitikale ning põllumajanduspoliitika maaelu arengu mõõtmele ka teadus-, innovatsiooni-, tööstus-, tööhõive- ja eelarvepoliitikat.

2.7.

Komitee rõhutab ka seda, kui tähtis on otsuseid teha õigel tasandil kooskõlas pädevusaladega ja subsidiaarsuse põhimõttega. Üldreeglina on ühtse turuga seotud teemade jaoks vaja kindlaid ELi tasandi meetmeid. ELi tasandi raamistikku on samuti vaja seoses keskkonna- ja kliimaküsimustega, mida ei saa lahendada pelgalt riiklike meetmete abil ning mille jaoks on sageli tarvis ka rahvusvahelist tegevust.

2.8.

Seevastu metsamajandamisega ja metsamajandamise planeerimisega on kõige parem tegeleda riiklikul tasandil, et aidata kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele. Komitee leiab seega, et liikmesriikide kaasamine ja toetus on strateegia rakendamisel otsustava tähtsusega. Siinkohal on tähtis roll riiklikel metsi käsitlevatel strateegiakavadel, muu hulgas kavadesse kliima ja elurikkusega seotud aspektide lisamise kaudu ning metsaomanikele mittekaubanduslike metsaökosüsteemide teenuste eest rahalise hüvitise maksmise viiside kindlakstegemise kaudu. Ühtseid kõigile sobivaid lahendusi ei ole olemas, sest ELi metsad on märkimisväärselt erinevad. Samuti on erinev metsade olulisus liikmesriikide majanduses ning metsaomanike ring, alates avalik-õiguslikest omanikest ja suurtest eraettevõtetest ja -investoritest ning lõpetades väikeste perekondlike omanikega.

2.9.

Komitee leiab, et on oluline jagada liikmesriikide vahel häid tavasid ning arendada komisjoni ja liikmesriikide vahel koostööd, mis peaks tuginema pigem läbivaadatud töömeetoditele kui uutele ametlikele organitele. Komitee rõhutab ka vajadust kaasata kodanikuühiskonna esindajaid, sh ettevõtjaid, ametiühinguid ja keskkonnaorganisatsioone, põhjalikult strateegia arendamisse ja jälgimisse, ning juhib tähelepanu metsaomanike, tööstuse ja töötajate kesksele rollile säästvas metsamajandamises ja metsapõhises biomajanduses. Strateegia rakendamiseks on vaja investeerida sidusrühmade ja pädevate asutuste suutlikkuse suurendamisse.

2.10.

Et erametsaomanikel ja ettevõtjatel on tähtis roll, tuleb täielikult arvesse võtta omandi kaitset ja ettevõtlusvabadust. Üldiselt ei ole mõttekas ohjata tootevalikut, toormaterjalide valikut ega töömeetodeid, mõttekas on hoopis sätestada teaduspõhised ja tehnoloogianeutraalsed raamtingimused, millest lähtuvalt biomajanduses osalejad saavad uuendusi ellu viia, investeerida ja tegutseda. See kehtib näiteks kaskaadkasutuse põhimõtte rakendamisel, mis peab olema turupõhine.

2.11.

Komitee nõuab paljude biomajanduse tegevuste pikast investeerimistsüklist lähtudes sidusat, kindlat, stabiilset, selget ja järjepidevat poliitikat ja õigusraamistikku. Äärmiselt tähtis on hoiduda olemasolevate laialdaselt kasutatavate kestlikkusalaste mõistete, põhimõtete, kriteeriumite, näitajate, suuniste ja skeemidega kattuvate või vastuolus olevate algatuste ettevõtmisest. Kõigi algatuste puhul tuleb ka hoiduda liigsest bürokraatiast, näiteks mitmekordsest andmete kogumisest ja aruandlusest.

2.12.

Komitee arvates on äärmiselt tähtis, et edasises töös võetaks hoolikalt arvesse ülaltoodud põhimõtteid otsuste tegemise taseme, omandi, stabiilsuse, sidususe ja kattumiste vältimise kohta ning peetaks neist täielikult kinni. See kehtib eelkõige järgmiste algatuste kohta: seiresüsteem, säästva metsamajandamise näitajad ja künnised, looduslähedasem sertifitseerimissüsteem ning metsaga seotud kestliku rahanduse kriteeriumid.

2.13.

Kokkuvõttes on strateegia mõju ebaselge ning osa selle algatusi võib nõrgestada metsapõhiseid väärtusahelaid ja ohustada töökohti, eriti maapiirkondades, piirates säästvat metsaraiet. Komitee nõuab seepärast kõikehõlmava mõjuhinnangu koostamist strateegia kohta, et hinnata selle kumulatiivset majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju. Seda on vaja ka selleks, et teha kindlaks mitmesugused rahastamisvajadused, sealhulgas teadusuuringud ja innovatsioon, oskuste arendamine, taristu, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning elurikkuse kaitse ja suurendamine.

3.   Erimärkused: metsa roll kliimamuutustes ja elurikkuses

3.1.

Metsadel on tähtis roll looduslikes protsessides: süsiniku-, vee- ja toitaineringe reguleerimisel, mulla tekkes ja elurikkuse säilitamisel. Metsad ise on aga kliimamuutuste mõju suhtes märkimisväärselt haavatavad.

3.2.

ELis on nii metsade kogupindala kui ka kaitsealuste metsade pindala viimastel aastakümnetel suurenenud, metsade juurdekasv ületab langetamise mahu ning mets on oluline süsiniku siduja (2). Üleilmsel tasandil – eriti troopilistes piirkondades – jätkub aga metsade hävitamine, mis muudab need metsad heiteallikaks ning aitab olulisel määral kaasa elurikkuse pidevale vähenemisele (3). Komitee rõhutab seega vajadust kaaluda metsade rolli ka üleilmsel tasandil ning kutsub ELi üles aktiivselt toetama metsade kaitset ja säästlikku kasutamist soodustavate rahvusvaheliste kokkulepete üleilmset rakendamist.

3.3.

Metsadel ja metsapõhisel biomajandusel on kliimamuutuste leevendamisel mitmeid erinevaid funktsioone: süsiniku sidumine ja säilitamine ning fossiilsete toorainete, energia ja toodete asendamine. Seega esineb eri meetmete vahel koostoimet ja kompromisse (4). Komitee rõhutab seepärast vajadust arvestada terviklikult kõigi nende mehhanismidega selliste kõige kestlikumate lahenduste otsimisel, mille abil saavutada fossiilkütusejärgne majandus.

3.4.

Süsiniku sidumine ei sõltu pelgalt metsa pindalast, vaid on eelkõige seotud metsade kasvu ja aktiivse fotosünteesiga. Seega on metsa kui süsiniku siduja potentsiaali kasutamiseks lisaks metsastamisele ja taasmetsastamisele äärmiselt tähtis ka metsade aktiivne majandamine, kasutamine ja uuendamine.

3.5.

Metsade roll süsiniku säilitamisel on samuti mitmetahuline, sest süsinikku ei säilitata ainult puudes ja pinnases, vaid ka puidupõhistes toodetes. Pika kasutuseaga puidutooted, nagu ehitised ja kvaliteetne mööbel, on sellega seoses kõige tõhusamad. Ka lühema kasutusajaga metsapõhiste toodete süsinikusisaldus säilib, kui need ringlusse võetakse. Fossiilsete lähteainete asemel metsapõhiste taastuvate lähteainete kasutamisel hoitakse aga ära süsiniku vabanemine fossiilsest materjalist.

3.6.

Komitee palub ka põhjalikult tegeleda metsade tundlikkusega kliimamuutuste suhtes ja nendega kohanemise vajadusega, sest kliima soojenemine muudab puude ja kõigi organismide seisundit ning sellega kaasnevad ulatuslikumatest põudadest, tulekahjudest, tormidest ja kahjurite levikust tingitud metsakatastroofid. Teisalt aitavad metsad kaasa kliimamuutustega kohanemisele, kaitstes erosiooni, maalihete ja üleujutuste eest.

3.7.

Metsad, kaasa arvatud majandatavad metsad on väga tähtsad ka elurikkuse jaoks, sest need on elupaigaks enamikule maismaa elurikkusest. Elurikkust saab säilitada mitmel erineval moel: ohustatud liikide kaitse, selliste kaitsealuste alade loomine, kus inimtegevus on piiratud või keelatud, ning selliste metsamajandamismeetodite rakendamine, mis võimaldavad metsade sotsiaal-majandusliku kasutamise kõrval ka elurikkust säilitada.

3.8.

Pidades silmas asjaolu, et enamikku metsadest majandatakse, rõhutab komitee, kui oluline on metsamajanduse ja elurikkuse kaitse integreeritud käsitlus, mis võimaldab ühendada metsade mitmesuguseid funktsioone. Komitee tunnustab metsaomanike turupõhiseid ja vabatahtlikke elurikkuse kaitseks ja süsiniku sidumiseks võetavaid meetmeid ning kiidab heaks selliste meetmete arvestuskavade uurimise ja arendamise.

3.9.

Nii metsade süsiniku sidumise võime kui ka elurikkus on liikmesriikide lõikes väga varieeruvad. Erinevused on osaliselt seotud erinevate looduslike tingimustega ning osaliselt tulenevad metsade majandamise ja kasutamise viisist ajas. Metsade kaitsmise ja taastamise vajadus varieerub seega ELi lõikes ning seda tuleb taastatavate ja kaitstavate metsade määramisel arvesse võtta.

3.10.

Komitee julgustab jätkama metsi mõjutavate füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside ning kliimamuutuste, metsade ökosüsteemide ja inimtegevuse vaheliste seoste uurimist, et tagada metsamajandusmeetodite põhinemine usaldusväärsetel teadusandmetel. Samuti on oluline süstemaatiliselt jälgida metsade seisundit ja jagada selle kohta andmeid, kasutades täielikult ära digivahendid ja -süsteemid ning tagades samal ajal nõuetekohase andmekaitse ja usaldusväärsuse.

3.11.

Komitee kiidab praktilise näidisprojektina heaks kolme miljardi puu istutamise algatuse, mille käigus mõeldakse nõuetekohaselt läbi istutuskohad ja puuliigid, eraldatakse inim- ja rahalised ressursid, istutatakse puud, juhitakse tegevust ning jälgitakse tähelepanelikult arengut ja tulemusi. Selline metsastamine ei tohi hakata konkureerima maa kasutamisega toiduainete tootmiseks ega jätta tähelepanuta vajadust jätta mõnda kohta avatud maastikke.

4.   Erimärkused: metsade majanduslik ja sotsiaalne roll

4.1.

Metsad rahuldavad väga mitmesuguseid igapäevavajadusi, pakkudes toorainet tööstus- ja tarbekaupade valmistamiseks, ruumi vaba aja veetmiseks ja tervislikku toitu, mida kodumajapidamised saavad otse kasutada. Seega on metsadel nii puidupõhises kui ka muus biomajanduses ning samuti inimeste tervise ja vaimse heaolu toetamisel väga tähtis roll.

4.2.

Metsapõhine biomajandus toetub mitmekesistele väärtusahelatele, hõlmates metsaomanikke ja mitmesuguseid eri tööstusvaldkondi ja teenuseid alates metsandusmasinate ja transpordi ettevõtetest ning lõpetades puidutöötlusettevõtetega, alates kohalikest mikroettevõtetest, ühistutest ja VKEdest ning lõpetades suurte rahvusvaheliste ettevõtetega. Tänu sellele annab metsapõhine biomajandus paljudes valdkondades ja eri kohtades inimestele tööd ning on seega maapiirkondadele väga tähtis.

4.3.

ELis kasutatakse ümarpuitu enamasti tööstusliku toorainena (palgid ja puidumass), puidu kütusena kasutamine varieerub aga liikmesriikide vahel oluliselt (5). Prognoositakse nii traditsiooniliste kui ka uute puidutoodete üleilmse nõudluse suurenemist, välja arvatud printeripaberi puhul. Komitee soovitab tagada, et normid ja standardid ei takistaks, vaid hoopis soodustaksid puidupõhiste toodete kasutamist ja puitehitust, tagades samal ajal, et tarbijaid teavitatakse asjakohase märgistuse abil korrektselt sellest, et nimetatud tooted võivad sisaldada mittepuidulisi materjale.

4.4.

Praegused head tavad viitavad sellele, et eri tüüpi puid ja puu eri osi kasutatakse neil eesmärkidel ja nende toodete jaoks, mille jaoks need kõige paremini sobivad, seega luuakse loodusvarasid raiskamata kõige rohkem lisandväärtust. Suur osa puidupõhisest energiast saadakse harvendamisest, raiejääkidest ja puidutöötluse kõrvalsaadustest. Tselluloositehased on hea näide kõrvalsaadusena elektrit ja soojusenergiat tootvatest tehastest. Kõrvalsaadusi ja jääke kasutatakse lisaks toorainena ka olemasolevates tööstuslikes protsessides ning üha enam ka uute biotoodete valmistamiseks.

4.5.

Komitee rõhutab, kui tähtis on metsapõhistes väärtusahelates intensiivselt arendada kestliku ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise biomassi tootmise tehnoloogiat ja lahendusi, tõhusat energia- ja materjalikasutust ning ringmajanduse meetodeid. Digitehnoloogial, sealhulgas tehisintellektil, on märkimisväärne potentsiaal toetada metsamajanduse, tööstuslike protsesside, logistika ja tarneahela partnerite vahelise suhtluse arengut ja optimeerimist.

4.6.

Kõige suuremad uuendused aitavad luua uusi materjale ja tooteid, sealhulgas biokemikaale, täiustatud biokütuseid ja tekstiilikiude, millest mõned on väikesemahulised, kuid suure lisandväärtusega tooted. Kuna uute toodete arendamine toimub sageli juba käimasoleva tootmise kontekstis, arenevad traditsioonilistest tootmisüksustest välja uued ärialased ökosüsteemid, mis hõlmavad väga mitmesuguseid ettevõtteid, eelkõige VKEsid.

4.7.

Oskuste arendamine on üks metsapõhiste tegevuste digi- ja roheülemineku eeltingimus. See on ka vajalik vahend tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale. Uue nõudlusega oskuste järele tuleb arvestada kutse- ja ülikoolihariduses ning täiendusõppe ja ümberõppe korraldamisel. Lisaks on vaja praktilisi nõustamisteenuseid, et aidata ettevõtetel, eriti väikeettevõtetel, täita uusi nõudeid.

4.8.

Komitee rõhutab sotsiaaldialoogi rolli oskuste arendamisel ning töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel töökohal. Euroopa Sotsiaalfond+-i vahendite eraldamine kvaliteetsete töökohtade ja nõuetekohaste töötingimuste edendamiseks puidupõhises biomajanduses võib aidata võidelda vaesuse vastu ja vähendada väljarännet maapiirkondadest. Vaesuse vähendamine aitab vähendada ka ebaseaduslikku, eelkõige kütmise eesmärgil toimuvat metsaraiet.

4.9.

Kuna metsaga seotud töökohtadel töötavad peamiselt mehed ja nendel töökohtadel töötavate inimeste keskmine vanus on suhteliselt kõrge, on tähtis sektorisse meelitada rohkem naistöötajaid ja -ettevõtjaid ning ka noori. Selleks on vaja teha koostööd, et arendada metsanduse ja metsatööstuse mainet ning suurendada üldsuse teadlikkust tänapäevase biomajandusega kaasnevatest võimalustest. Samuti on vaja usaldusväärset ühiskondlikku teabevahetust metsade elujõulisuse ja vastupidavuse suurendamise viiside ja eeltingimuste kohta.

4.10.

Metsapõhise biomajanduse innovatsiooni- ja tööhõivepotentsiaali ära kasutamiseks on vaja tervete väärtusahelate lõikes tulusaid investeeringuid toetavat keskkonda. Komitee rõhutab ka vajadust nõuetekohase taristu järele, sealhulgas maapiirkondades. Metsapõhine biomajandus vajab transporditaristut, mis vastab metsanduse ning metsapõhiste biotoodete tootmise ja levitamise logistilistele vajadustele. Korralik digitaristu on veel üks tänapäevase biomajanduse hädavajalik eeltingimus.

4.11.

Komitee julgustab liikmesriike kasutama metsapõhise biomajanduse tugevdamiseks ELi rahalisi vahendeid ja riiklikku rahastamist, sealhulgas maaelu arengu fonde. Vältida tuleb toetuskavasid, mis takistavad või moonutavad biomajanduse turgude toimimist, pöörates erilist tähelepanu eksisteerivatele toetustele ja muudele stiimulitele puidu põletamiseks.

4.12.

ELi ettevõtjad vajavad ka konkurentsivõimelist kauplemiskeskkonda, mis võimaldaks neil kestlikke metsaga seotud tooteid ja lahendusi teistesse riikidesse eksportida ning edukalt väljastpoolt ELi pärineva impordiga konkureerida. Komitee kutsub ELi üles aitama tagada rahvusvahelistel biomajanduse turgudel samad eeskirjad ning kasutama üleeuroopalisi ja rahvusvahelisi partnerlusi ja väliskaubandusleppeid ELi kliimaeesmärkide ja kestliku metsakasutuse edendamiseks ka väljaspool ELi.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus ELi metsastrateegiat käsitleva Euroopa Komisjoni eduaruande kohta (ELT C 47, 11.2.2020, lk 87).

(2)  https://forest.eea.europa.eu/news/summary-for-policy-makers-state-of-europe2019s-forests-2020

(3)  http://www.fao.org/state-of-forests/en/

(4)  https://ec.europa.eu/jrc/en/science-update/forest-based-bioeconomy-and-climate-change-mitigation-trade-offs-and-synergies

(5)  https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/12069644/KS-FK-20-001-EN-N.pdf/a7439b01-671b-80ce-85e4-4d803c44340a?t=1608139005821