Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi eelarve uued omavahendid““

(COM(2021) 566 final)

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“

(COM(2021) 569 final – 2021/0429 (APP))

ja

„Ettepanek: nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi“

(COM(2021) 570 final – 2021/0430 (CNS))

(2022/C 323/09)

Raportöör:	Philip VON BROCKDORFF
Kaasraportöör:	Antonio GARCÍA DEL RIEGO

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 1.3.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	6.5.2022
Vastuvõtmine täiskogus	18.5.2022
Täiskogu istungjärk nr	569
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	144/2/7

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib vajadust konsensuse järele, et lisada uusi omavahendeid, mille abil hüvitada taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võetud laenudest tulenevad võla tagasimaksed, seadmata ohtu teiste ELi programmide ja vahendite eelarveid või järsult suurendamata kogurahvatulul põhinevat panust. Kuigi teatises esitatud Euroopa Komisjoni ettepanekuid peetakse vajalikuks, peaks komisjon komitee arvates tagama, et uue süsteemi ülesehitus põhineks võrdsuse ja õigluse, tõhususe, läbipaistvuse, lihtsuse ja stabiilsuse saavutamisel, keskendudes konkurentsivõimele ja rakendades vajaduse korral solidaarsust. Eelkõige peab komitee väga oluliseks toetada vajaduse korral kodumajapidamisi ja ettevõtjaid ning soovitab tugevalt sihipärasemaid mõjuhinnanguid nii riikide kui ka konkreetsete tööstusharude kaupa, et teha kindlaks negatiivne mõju kodumajapidamistele ja ELi majanduse üldisele konkurentsivõimele.

1.2.

Kuigi heitkogustega kauplemise süsteemil (HKS) põhinev omavahend on oluline vahend kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kutsub komitee komisjoni üles tagama, et seda tehtaks mittekahjustaval ja kulutõhusal viisil. Lisaks võtab komitee teadmiseks HKSi laiendamise merendussektorile, lennunduse lubatud heitkoguse ühikute järkjärgulise suurendamise ning maanteetranspordi ja hoonete lisamise. Komitee peab tõenäoliseks, et ELi eelarvesse võiks suunata piiratud osa HKSi tuludest. See on ju üleeuroopaline kliimavahend, mis aitab kaasa kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele ja tugevdab siseturgu. Sellega seoses peaks olema piisavalt tulu, et toetada sektoreid, millel lasub kohustus rakendada täiendavaid meetmeid kliimamuutustega võitlemiseks. Lisaks kordab komitee, et põhimõte „saastaja maksab“ peab kehtima kõigis riikides.

1.3.

Kuna ELi HKS ja piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on omavahel seotud, tuleks neid komitee arvates käsitleda samal viisil. Kuigi ELi HKS võib põhjustada kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, aitaks piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism sellist ülekandumist tasakaalustada hinna kehtestamisega imporditud toodete kasvuhoonegaaside heite sisaldusele. Komitee hoiatab siiski sellise piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi väljatöötamise eest, mis seab Euroopa tootmis- ja muud sektorid ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

1.4.

Komitee on ka seisukohal, et tagada tuleb prognoositavuse ja läbipaistvuse kriteeriumide järgimine, kuna ELi HKSist ja piiril kohaldatavast süsinikdioksiidi kohandusmehhanismist saadav tulu võib olla kõikuv.

1.5.

Komisjon teeb ettepaneku luua kolmas omavahendite liik, mille kohaselt maksab iga liikmesriik ELi eelarvesse riikliku osamakse, mis põhineb hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osal, mis jaotatakse ümber igale liikmesriigile. Komitee leiab, et see on sobiv ELi omavahendite baas, mis vastab õigluse kriteeriumidele, sest ettevõtjad maksaksid kindla osa jääkkasumist kõikjal, kus nad tegutsevad ja teenivad kasumit. Komitee leiab siiski, et rahvusvahelises maksusüsteemis on vaja võrdseid tingimusi, mis ei sea ELi ettevõtjad ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Uusi eeskirju tuleks rakendada samaaegselt ELi peamiste kaubanduspartnerite ja temaga konkureerivate riikidega. Lisaks tuleks uusi eeskirju kohaldada ühtlustatud määratluste ja standardite alusel. Komitee juhib tähelepanu ka äriühingute tulumaksust saadava tuluga seotud volatiilsusele ja sellest omavahendist saadava tulevase tulu hindamise raskustele ning rõhutab asjaolu, et lõplikud kokkuleppe rakendamise üksikasjad on veel arutamisel. Sellega seoses peab komitee ennatlikuks pidada neid uusi vahendeid ELi alalisteks vahenditeks, eelkõige kui tuleb kaaluda võimalust, et ELi liikmesriigid peavad maksma osa maksutulust kolmandatele riikidele.

1.6.

Komitee hoiatab, et liikmesriikide tasandil võib olla vaja maksureformi ja/või hüvitamismehhanisme, et tasakaalustada mis tahes täiendavat maksukoormust kodumajapidamistele ja ettevõtjatele.

1.7.

Peale selle on komitee seisukohal, et uue omavahendite süsteemi nõuetekohaseks kavandamiseks ja sujuvaks rakendamiseks on vaja nii tugevat poliitilist tahet ELi lõimumise süvendamiseks kui ka selget Euroopa tuleviku tegevuskava. See on eriti oluline Ukrainas toimuva sõja taustal, mistõttu võib komisjoni ettepanek vajada mingil hetkel läbivaatamist. Komitee kohustub pidevalt läbi vaatama ja jälgima selle jõhkra sissetungi inim- ja materiaalse mõju ennustamatut arengut, et õigeaegselt hinnata parimat tegutsemisviisi.

2.   Taust

2.1.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku luua ELi eelarve uued omavahendid ja esitab selleks kolm uut tuluallikat: esimene põhineb läbivaadatud HKSi tuludel; teine põhineb kavandatud ELi piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi abil loodud ressurssidel ja kolmas põhineb hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osal, mis jaotatakse ümber ELi liikmesriikidele hiljutise OECD/G20 esialgse kokkuleppe alusel maksustamisõiguste ümberjaotamise kohta (nn esimene sammas), mis ei ole veel lõplikult vormistatud. Aastatel 2026–2030 annavad need uued tuluallikad ELi eelarvesse hinnanguliselt kokku kuni 17 miljardit eurot aastas.

2.2.

Uued omavahendid aitavad tagasi maksta rahalisi vahendid, mille EL on hankinud taasterahastu „NextGenerationEU“ toetuskomponendi rahastamiseks. Uue HKSi eesmärk on nimelt aidata rahastada kliimameetmete sotsiaalfondi, nagu on käsitletud paketi „Eesmärk 55“ raames. Kliimameetmete sotsiaalfondi rahastamine on ettepaneku oluline eesmärk. Fond aitab kaasa sotsiaalselt õiglasele üleminekule ja toetab vähekaitstud leibkondi, transpordikasutajaid ja mikroettevõtjaid, et rahastada investeeringuid energiatõhususse, uutesse kütte- ja jahutussüsteemidesse ning puhtamasse liikuvusse, samuti vajaduse korral ajutisi otseseid sissetulekutoetusi.

2.3.

2021. aasta juulis esitatud paketiga „Eesmärk 55“ soovitakse vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet ELis 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Pakett hõlmab ELi HKSi läbivaatamist ja selle laiendamist tulevikus ka merendussektorile, lennunduse lubatud heitkoguste ühikute enampakkumise suurendamise võimaldamist ning uue süsteemi loomist hoonete ja maanteetranspordi jaoks.

2.4.

Uus HKS aitaks tagada sujuva ülemineku vähese CO2 heitega majandusele, milles võetakse arvesse ühiskonna kõige kaitsetumaid. Praegu kantakse suurem osa lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tulust üle riigieelarvesse. Kavandatud uue süsteemi kohaselt suunataks 25 % ELi HKSi tulust ELi eelarvesse ning ELi eelarve hinnanguline tulu on aastatel 2026–2030 keskmiselt 12,5 miljardit eurot aastas.

2.5.

Komisjon teeb ka ettepaneku piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ELi, kehtestades impordile CO2 hinna, mis vastab hinnale, mida oleks makstud, kui kaup oleks toodetud ELis. Seda mehhanismi kohaldataks sihipäraselt valitud sektoritele ja komisjon on seisukohal, et see on täielikult kooskõlas WTO eeskirjadega. Kooskõlas ettepanekuga võetakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism järk-järgult kasutusele samaaegselt HKSi ümberjaotamiskava järkjärgulise kaotamisega, mis oli alati ette nähtud ajutisena. ELi imporditavate kaupade eest tuleb maksta tasu, mis kajastab nende süsinikusisaldust, st nende tootmisel tekkivat CO2 heidet (tasu arvutatakse nii, et nende CO2 heitkoguste üldhind on sama mis ELi CO2 hind). Teisalt ei tehtaks teistesse riikidesse eksporditavale kaubale soodustust, mis kajastaks Euroopas nende tootmise eest makstava CO2 hinna ja sihtturul kehtiva CO2 hinna erinevust. Selle kompenseerimiseks aitab innovatsioonifond tuluga, mis saadakse 450 miljoni HKSi saastekvoodi enampakkumisel müümisest aastatel 2020–2030, Euroopa tööstusel kohaneda CO2 heite vähendamise protsessiga. Aastatel 2020–2030 võib fondi suurus ulatuda umbes 10 miljardi euroni, sõltuvalt CO2 hinnast. Innovatsioonifond on peamine rahastamisvahend, mille abil täita kogu ELi majanduse kohustusi Pariisi kokkuleppe kohaselt ja toetada Euroopa Komisjoni strateegilist visiooni kliimaneutraalsest Euroopast 2050. aastaks, nagu on tunnistatud ka Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavas.

2.6.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada ELi eelarvesse 75 % piiril kohaldatavast süsinikdioksiidi kohandusmehhanismist saadavast tulust, mis on aastatel 2026–2030 hinnanguliselt ligikaudu 1 miljard eurot aastas.

2.7.

Kolmas kavandatud tuluallikas tuleneks maailma suurimate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osa maksustamisest, vastavalt OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku liikmete vahel eelmisel aastal sõlmitud kokkuleppele, mille üksikasjad ei ole veel lõplikult vormistatud. See hõlmab kahesambalist lahendust, et võidelda maksustamise vältimise vastu, muuta rahvusvahelised maksueeskirjad ühtsemaks ja tagada, et kasumit maksustatakse seal, kus toimub majandustegevus ja väärtuse loomine. Komisjon teeb ettepaneku võtta omavahenditena kasutusele 15 % kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtete jääkkasumi osast, mis jaotatakse ümber ELi liikmesriikidele. Siiski ei võeta arvesse maksutulude ümberpaigutamist kolmandatesse riikidesse.

2.8.

Kui OECD/G20 esimese samba kaasava raamistiku kokkuleppe üksikasjad on selgunud, koostab komisjon järgmise sammuna ELi direktiivi. See protsess täiendab teise samba direktiivi, mille kohta komisjon võttis hiljuti vastu eraldi ettepaneku (1). Kuni kokkuleppe üksikasjad ei ole selgunud, prognoositakse, et ELi eelarvetulud on 2,5–4 miljardit eurot aastas.

2.9.

Kavandatud uute omavahendite lõimimiseks ELi eelarvesse peab EL muutma kahte olulist õigusakti. Esiteks teeb komisjon ettepaneku muuta omavahendite otsust, et lisada kolm kavandatud uut vahendit olemasolevatele. Teiseks teeb komisjon ettepaneku teha konkreetne muudatus määruses ELi praeguse pikaajalise eelarve kohta aastateks 2021–2027, mida tuntakse ka mitmeaastase finantsraamistiku määrusena. See muudatus annab õigusliku võimaluse alustada juba praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ajal taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude tagasimaksmist. Samal ajal teeb komisjon ettepaneku suurendada asjakohaseid mitmeaastase finantsraamistiku kulutuste ülempiire aastateks 2025–2027, et viia täiendavad kulutused kooskõlla kliimameetmete sotsiaalfondiga.

2.10.

Nõukogu peab omavahendite otsuse pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt heaks kiitma. Otsus saab jõustuda pärast seda, kui kõik ELi riigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud. Mitmeaastase finantsraamistiku määruse peab nõukogu pärast Euroopa Parlamendilt heakskiidu saamist ühehäälselt vastu võtma.

3.   Üldised märkused

3.1.

Ei ole kahtlust, et taasterahastu „NextGenerationEU“ toetuskomponendi ja kliimameetmete sotsiaalfondi jaoks ELi kogutud rahastamiskulude tagasimakseteks on vaja omavahendite finantsmudelit. Selle finantsmudeli rakendamine on siiski endiselt keeruline. Komitee märgib ka seda, et komisjoni ettepanekuga stabiliseeritakse eeskirjad, mille alusel lisatakse ELi eelarvesse täiendavaid riiklikke osamakseid liikmesriikidelt. Puudujäägi korral jätkatakse praeguse kogurahvatulul põhineva jaotussüsteemi kohaldamist. Komitee märgib siiski, et 2023. aastal teeb komisjon ettepaneku uue omavahendite kogumi kohta.

3.2.

Igal juhul on komitee seisukohal, et vaadeldav ettepanek kajastab praegust tulude kogumise süsteemi ja toetuks jätkuvalt väga suurel määral liikmesriikide osamaksetele. Komitee tõdeb siiski, et omavahendite mudeli laiendamine võimaldaks rahaliste vahendite abil tõhusamalt reageerida majandusšokkidele ning toetaks kestliku majanduskasvu algatuste rahastamist ja majanduse elavdamist.

3.3.

Kokkuvõttes suurendaks omavahendite mudel ka majandus- ja rahaliidu fiskaalvõimekust ning hoogustaks ehk ka majanduslikku lähenemist ja aitaks leevendada asümmeetrilisi makromajanduslikke vapustusi. Omavahendite kasutamine tugevdaks veelgi poliitika tulemuslikkust rahastamise abil, mis on rangelt seotud ELi eesmärkidega, näiteks kliimamuutuste ja majanduse jätkusuutlikkuse valdkonnas. ELi poliitikaeesmärkide ja rahastamisallikate vaheline seos omavahendite vormide valimisel on oluline kaalutlus ja komitee toetab seda.

3.4.

Komitee tunnistab, et omavahendite kindlaksmääramine on keeruline ülesanne ja et kaalutavatel variantidel võivad olla oma konkreetsed puudused (eelkõige seoses piisavuse, stabiilsuse või tõhususega). Nagu on märgitud komisjoni ettepanekus, on seega vaja luua süsteem, mis ühendab erinevaid omavahendeid, et minimeerida näiteks omavahendite tulude kõikumist. Omavahendite kombineerimine aitab kaasa ka finantskoormuse õiglasemale jaotumisele liikmesriikide vahel.

3.5.

Komitee on samuti seisukohal, et omavahendite haldamise tõhusus on ääretult oluline. See peab aga olema vastavuses kulude tõhususe ja tulemuslikkusega kõigis etappides. See kehtib eelkõige kliimameetmete sotsiaalfondi (2) kulutuste kohta, mille eesmärk on leevendada transpordi ja hoonete küttesüsteemide kõrgematest CO2 hindadest tulenevat negatiivset sotsiaalset mõju. Komitee on juba väljendanud muret selle pärast, eelkõige seetõttu, et heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamisega hoone- ja transpordisektorile kaasnevad kulud võivad kaaluda üles soovitud kasu ja tuua kaasa hindade kontrollimatu tõusu. Komitee on osutanud ka sellele, et 27 liikmesriigist koosnevas ELis, kus on sageli väga erinevad sotsiaal-majanduslikud ja kliimatingimused, on tõhusa ja õiglase hüvitamismehhanismi väljatöötamine hiiglaslik väljakutse.

3.6.

Komitee märgib, et praeguse seisuga on liikmesriigid kasutanud HKSi enampakkumisest saadavaid tulusid kliimameetmeteks ja heitkogustega kauplemise sektoritesse tehtavate investeeringute suurendamiseks, kiirendades seeläbi heitkoguste vähendamist. Kuna osa HKSi tuludest kasutatakse taasterahastu „NextGenerationEU“ toetuskomponendi tagasimaksmiseks, hoiatab komitee võimalike rahaliste raskuste eest, mis piiraksid Euroopa majanduse ja elanikkonna edasist toetamist CO2-neutraalsusele üleminekul.

3.7.

Komitee tervitab innovatsioonifondi ja selle eesmärki aidata ettevõtetel investeerida puhtasse energiasse ja puhtasse tööstusse. Komitee on siiski väljendanud kahtlust, kas see fond aitab säilitada ja tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet.

3.8.

Nõustudes üldiselt komisjoni kavandatud kolme uue tuluallikaga, hoiatab komitee mõju eest, mida selline lisatulu võib avaldada kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Seega võib osutuda vajalikuks siduda mis tahes täiendav maksukoormus maksureformi või hüvitamismehhanismidega riiklikul tasandil. Lisaks hoiatab komitee Ukraina sõjast tingitud kõrgemate energiahindade mõju eest kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Need lisakulud ning nende sotsiaalne ja majanduslik mõju võivad komisjoni ettepanekut õõnestada. See on eriti oluline Ukrainas toimuva sõja taustal, mistõttu võib komisjoni ettepanek vajada mingil hetkel läbivaatamist. Sellest tulenevalt kohustub komitee pidevalt läbi vaatama ja jälgima selle jõhkra sissetungi inim- ja materiaalse mõju ennustamatut arengut, et õigeaegselt hinnata parimat tegutsemisviisi.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Kuigi komitee nõustub, et taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite tulemuslikuks tagasimaksmiseks on vaja rahastamisallikaid, peavad need rahastamisallikad olema stabiilsed, sotsiaalselt õiglased ja ettevõtjasõbralikud. Stabiilsus on absoluutne nõue, nagu ka lihtsus ja kindlus. Konkreetsemalt tuleks tagada, et kasutusele võetud süsteemid, eelkõige HKS ja piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, oleksid majandusšokkidele vastupidavad. Samuti tuleb vältida lisakoormuse tekitamist kodumajapidamistele ja ettevõtjatele ning komitee jääb oma hinnangu juurde selle kohta, kuidas rahastamisallikad võivad mõjutada nii kodumajapidamisi kui ka ettevõtjaid. Sellega seoses soovitab komitee sihipärasemaid mõjuhinnanguid nii riikide kaupa kui ka konkreetsetes tööstusharudes, et teha kindlaks võimalik negatiivne mõju kodumajapidamistele ja ELi ettevõtjate üldisele konkurentsivõimele. Samuti oleks oluline hinnata taasterahastu raames väljamakstud vahendeid.

4.2.

Kuigi komitee nõustub, et pärast OECD maksureformi jaotavad liikmesriigid osa neile laekuvast maksutulu jäägist omavahendina ümber komisjonile, ei tohiks selline ülekandmine tekitada kodumajapidamistele ega ettevõtjatele uut koormust. Komitee soovitab vajaduse korral siduda see ülekandmine teiste tasandite maksude reformiga, et mitte kehtestada kodumajapidamistele ja ettevõtjatele lisatasusid.

4.3.

Komitee on seisukohal, et OECD rahvusvahelise äriühingute tulumaksu esialgne kokkulepe on oluline läbimurre jõupingutustes, mille eesmärk on tagada, et hargmaiseid ettevõtteid maksustatakse seal, kus toimub majandustegevus ja väärtuse loomine. Komitee leiab samuti, et uued eeskirjad võivad muuta rahvusvahelise maksusüsteemi stabiilsemaks ja sidusamaks. Komitee on siiski veendunud, et rahvusvahelises maksusüsteemis tuleks alati säilitada võrdsed tingimused. Uusi eeskirju tuleks rakendada samaaegselt ELi peamiste kaubanduspartnerite ja temaga konkureerivate riikidega. Lisaks tuleks uusi eeskirju kohaldada ühtlustatud määratluste ja standardite alusel. Komitee juhib tähelepanu ka äriühingute tulumaksust saadava tuluga seotud volatiilsusele ja sellest omavahendist saadava tulevase tulu hindamise raskustele ning rõhutab asjaolu, et lõplikud kokkuleppe rakendamise üksikasjad on veel arutamisel. Sellega seoses peab komitee ennatlikuks pidada neid uusi vahendeid ELi alalisteks vahenditeks, eelkõige kui tuleb kaaluda võimalust, et ELi liikmesriigid peavad maksma osa maksutulust kolmandatele riikidele.

4.4.

Komitee peab julgeks ettepanekut muuta seni sisuliselt riiklikeks vahenditeks olnud HKSi tulud omavahendiks. Komitee väljendab siiski muret, et kõnealune ettepanek ei taga põhimõtte „saastaja maksab“ järgimist, motiveerides saastet järsult vähendama. Lisaks on komitee arvamusel, et põhimõtet „saastaja maksab“ tuleks kohaldada kõigis liikmesriikides ühtemoodi. Probleem on endiselt selles, kuidas need tulud taasinvesteerida viisil, mis oleks kogukondadele kasulik. Samuti tuleb riikide või piirkondade kaupa hinnata käesoleva ettepaneku mõju sellistele sektoritele nagu kinnisvaraturg, sest planeerimiseeskirjad on sageli erinevad ja energiatõhususe kulud võivad põhjustada kinnisvarahindade tõusu. Komitee väljendab heameelt ajutise solidaarse kohandusmehhanismi üle, mis aitab tagada kõigi liikmesriikide õiglase panuse omavahendisse, kohaldades kogurahvatulust lähtuva arvestusalusega seotud ülem- ja alampiiri. Sellega välditakse olukorda, kus mõned liikmesriigid panustavad kestlikumale majandusele üleminekul ELi eelarvesse nende majanduse suurust arvesse võttes ebaproportsionaalselt palju. Teisalt väljendab komitee muret selle pärast, et kui HKSi rakendatakse vaid osaliselt, ohustaks see kliimameetmete sotsiaalfondi ning võib tekkida oht, et liikmesriikidele antakse ettekääne süüdistada Euroopat ebapopulaarsetes meetmetes.

4.5.

Komitee on samuti seisukohal, et kavandatud uued omavahendid peavad toetama ELi poliitikaeesmärke, eelkõige seoses ühtse turu, konkurentsivõime ja kestliku majanduskasvuga, ning samal ajal parandama ELi kodanike heaolu.

4.6.

Teine oluline kaalutlus on see, et ettepanekutega seotud finantskoormus tuleb liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada. Komitee juhib tähelepanu struktuurilistele erinevustele liikmesriikide vahel, kusjuures iga ettepanek mõjutab liikmesriike erinevalt. Komitee väljendab heameelt selle üle, et kliimameetmete sotsiaalfondi vahendeid eraldatakse riikidele lähtuvalt suhtelisest jõukusest riikide ja piirkondade kaupa. Siiski on äärmiselt vajalik, et ettepanekute rakendamine oleks õiglane kogu ELis. Samavõrd oluline on see, et uute omavahendite arvutamine, ülekandmine ja kontroll nende üle ei too Euroopa Komisjonile, liidu institutsioonidele ega liikmesriikide ametiasutustele kaasa ülemäärast halduskoormust.

---

(1)  Nõukogu direktiiv hargmaiste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta Euroopa Liidus (COM (2021) 823 final).

(2)  ELT C 152, 6.4.2022, lk 158.