Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala loomise strateegia““

(COM(2021) 277 final)

ja

„Ettepanek: nõukogu määrus Schengeni acquis’ kohaldamise hindamis- ja järelevalvemehhanismi loomise ja toimimise ning määruse (EL) nr 1053/2013 kehtetuks tunnistamise kohta“

(COM(2021) 278 final – 2021/0140 (CNS))

(2022/C 105/17)

Raportöör:

Ionuț SIBIAN

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 10.8.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	6.10.2021
Vastuvõtmine täiskogus	20.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	232/1/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab komisjoni täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala loomise strateegiat kiiduväärseks.

1.2.

Komitee kinnitab veel kord oma 17. veebruari 2016. aasta resolutsioonis väljendatud täielikku toetust Schengeni koostöö aluseks olevatele põhimõtetele: aluslepingutes sätestatud põhivabaduste takistamatule teostamisele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval ühisel alal ning vajadusele tugevdada ühist vastutust ja solidaarsust välispiiride haldamisel.

1.3.

Komitee kordab, et ELi piirihaldus-, koostalitlusvõime, rände- ja varjupaigahaldusalase poliitika ning politsei- ja kriminaalõigusalase koostöö kujundamisel ja rakendamisel on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid alati seotud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, mille sätteid on nad kohustatud mitte üksnes järgima, vaid ka edendama.

1.4.

Komiteele teevad sügavat muret teated põhiõiguste rikkumiste kohta ELi välispiiridel ning ta kutsub komisjoni ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit (Frontex) üles rakendama viivitamata meetmeid olukorra parandamiseks ja jälgimiseks ning võtma järelmeetmeid seoses põhiõiguste rikkumise teadetega ning tagama, et Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud aruandlusmehhanisme rakendatakse tõhusalt. Komitee kutsub üles tugevdama põhiõiguste nõuandefoorumit ja kaasama sellesse komitee kaudu organiseeritud kodanikuühiskonna.

1.5.

Komitee väljendab muret piirikontrolli poolpüsiva taaskehtestamise pärast mõne liikmesriigi sisepiiridel ning selle negatiivse majandusliku ja sotsiaalse mõju pärast ELi kodanikele, ettevõtetele ning eelkõige piirialatöötajatele, piirikogukondadele ja euroregioonidele. Komitee kutsub komisjoni üles regulaarselt hoolikalt jälgima ja hindama selle taaskehtestamise vajalikkust ja proportsionaalsust ning rakendama vajaduse korral meetmeid. Komitee kiidab heaks komisjoni väljendatud kavatsuse kasutada kergemini oma jõustamisvolitusi, kui Schengeni hindamised annavad põhjust selliseid meetmeid rakendada.

1.6.

Komitee väljendab muret selle pärast, et liikmesriigid Küpros, Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia on jätkuvalt Schengeni acquis’ täielikust kohaldamisest välja jäetud. Komitee kutsub koos komisjoniga nõukogu üles võtma selles valdkonnas kiireid ja otsustavaid meetmeid.

1.7.

Komitee märgib, et paljud strateegiasse hõlmatud aspektid on endiselt seadusandlikud ettepanekud. Komitee soovib juhtida tähelepanu sellele, et on esitanud mõne sellise ettepaneku, eelkõige uue rände- ja varjupaigaleppe ning koostalitlusvõime kohta eraldi arvamused. Komitee palub komisjonil neid arvamusi asjakohaselt arvesse võtta.

1.8.

Komitee märgib, et paljud leppe aspektid sõltuvad hiljuti vastuvõetud õigusaktide, eelkõige koostalitlusvõimet käsitleva määruse ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva teise määruse õigeaegsest rakendamisest. Komitee väljendab muret selles osas tehtavate edusammude pärast ja kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima mis tahes viivitusi ja eelarve ületamist ning nendega tõhusalt tegelema.

1.9.

Komitee peab positiivseteks ettepanekuid Schengeni hindamismehhanismi toimivuse parandamiseks, eelkõige mis puutub kiirematesse järelmeetmetesse, suuremasse koostoimesse haavatavuse hindamismehhanismiga ning suuremasse ja horisontaalsemasse tähelepanusse inimõigustele, sh Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile kavandatud roll. Siiski tuleb tagada, et Schengeni hindamismehhanism ei politiseeriks tehnilisemat laadi küsimusi.

1.10.

Komitee on arvamusel, et Schengeni foorum võib anda poliitilise tõuke Schengeni ala kaitsmiseks ja arendamiseks, kuid hoiatab, et see ei tohi kaasa tuua tagasipöördumist Schengeni valitsustevahelise mineviku juurde, mil valitsustevahelisus ja läbipaistmatus kahjustasid toimimist. Teisi ELi institutsioone ja komiteed tuleks alati kursis hoida ning neil peaks olema võimalik osaleda.

1.11.

Komitee on teadlik, et sellega seotud politsei- ja kriminaalõigusalase koostöö valdkonnad, sealhulgas tõhustatud koostöö terrorismi ennetamisel, on äärmiselt olulised, et ELi kodanikud ja liikmesriigid usaldaksid Schengeni ala. Selline koostöö peaks alati eeldama põhiõiguste täielikku järgimist kõikides liikmesriikides, sealhulgas sõltumatu kohtusüsteemi kaitsmist, et võimaldada vastastikust usaldust tagavatel vahenditel, näiteks Euroopa vahistamismäärusel, nõuetekohaselt toimida.

1.12.

Komitee on kindlalt veendunud, et koostöö kolmandate riikidega ei tohiks keskenduda üksnes rände- ja varjupaigakontrollile, vaid peaks tuginema tõelisele partnerlusele, mille eesmärk on ühtlasi parandada rändajate ja pagulaste, eelkõige inimkaubanduse ohvrite olukorda kolmandates riikides, ning peaks püüdma tegeleda rände algpõhjustega, edendades turvalist ja seaduslikku rännet.

1.13.

Nagu rõhutas komisjoni president Ursula von der Leyen 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, on äärmiselt oluline leppida kokku ühises Euroopa välispiiride haldamise, rände- ja varjupaigasüsteemis, et kolmandad riigid ei saaks ühtsuse puudumist ära kasutada.

2.   Arvamuse taust

2.1.

1985. aastal sõlmisid mitu liikmesriiki rahvusvahelise Schengeni lepingu, otsustades kaotada kõik piirikontrollid oma sisepiiridel. 1990. aasta Schengeni konventsiooniga sätestati vajalikud kõrvalmeetmed, mille eesmärk oli tasakaalustada kontrolli kaotamisest tulenevat välismõju.

2.2.

Amsterdami lepinguga integreeriti Schengeni acquis ELi õiguskorda ja reguleeriti Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani eriolukorda.

2.3.

Kahepoolsete lepingute sõlmimine Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteiniga on võimaldanud neil riikidel osaleda Schengeni koostöös.

2.4.

Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia osalevad osas Schengeni acquis’ sätetes, kuid piirikontrolli kaotamine nende sisepiiridel nõuab nõukogu ühehäälset otsust. Nõukogu on keeldunud seda otsust vastu võtmast, kuigi komisjoni arvates on need riigid selleks tehniliselt valmis.

2.5.

Pärast Schengeni acquis’ lisamist ELi õiguskorda on see üha edasi arenenud, eelkõige seoses Schengeni piirieeskirjade, viisaeeskirja ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse vastuvõtmisega. Koostööd piiride, viisade, rände ja varjupaiga valdkondades toetavad mitmed ulatuslikud teabevahetuseks mõeldud IT-andmebaasid (SIS, VIS, Eurodac, EES, ETIAS, ECRIS-TCN-süsteem), mis on praegu koostalitlusvõimelised.

2.6.

Kuigi vastutus on jagatud, jäävad konkreetsed liikmesriigid vastutama oma asjaomase välispiiriosa eest, mis tähendab seda, et ühe liikmesriigi välispiiri haldamisega seotud puudujäägid mõjutavad tõenäoliselt tõsiselt kogu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

2.7.

Viimase viie aasta jooksul on Schengeni ala olnud märkimisväärse surve all, sest mõni liikmesriik on korduvalt ja jätkuvalt taaskehtestanud sisepiiridel piirikontrolli. See toimus reageeringuna 2015. aasta pagulaste ja rändega seotud olukorrale ning terrorivägivalla ohule Euroopas.

2.8.

COVID-19 pandeemia tõi kaasa piiride edasise sulgemise ja isikute vaba liikumise piiramise.

2.9.

Vastuseks 2015. aasta pagulaste ja rändega seotud olukorrale reformiti 2016. aastal Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri (Frontex), mille nimetuseks sai Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, ning seda tugevdati veelgi 2019. aastal.

2.10.

Uues rände- ja varjupaigaleppes kinnitas Euroopa Komisjon, et integreeritud piirihaldus on „hädavajalik poliitikavahend“ Schengeni ala terviklikkuse tagamiseks ja „tervikliku rändepoliitika oluline osa“. Ta kuulutas välja eraldi Schengeni ala tuleviku strateegia, mis avaldati 2. juunil 2021.

2.11.

Strateegia eesmärk on muuta Schengeni ala tugevamaks ja vastupidavamaks. See annab ülevaate probleemidest, millega Schengeni ala on viimastel aastatel silmitsi seisnud, sealhulgas pandeemiakriisi ajal, ning näeb ette edasised sammud, mis säilitavad Schengeni ala eelised.

2.12.

Strateegia eesmärgid on järgmised: 1) tagada ELi välispiiride tulemuslik haldamine; 2) sisemiselt tugevdada Schengeni ala; 3) parandada valmisolekut ja juhtimist; 4) viia lõpule Schengeni ala loomine.

2.13.

Uue strateegiaga kaasneb ettepanek võtta vastu nõukogu määrus Schengeni acquis’ kohaldamise hindamis- ja järelevalvemehhanismi loomise ja toimimise ning määruse (EL) nr 1053/2013 kehtetuks tunnistamise kohta (1).

2.14.

Komisjon teeb ettepaneku Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism läbi vaadata. Muudatused hõlmavad hindamisprotsessi kiirendamist ja kiirmenetlust oluliste puuduste korral, mis võivad Schengeni ala tervikuna ohtu seada.

3.   Üldised märkused

3.1.   Nüüdisaegne ja tulemuslik välispiiride haldamine

3.1.1.

Komitee toetab Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitika kiiret vastuvõtmist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktis d sätestatud integreeritud haldussüsteemi osana. Komitee palub enne strateegia vastuvõtmist endaga selle suhtes konsulteerida (2).

3.1.2.

Komitee toetab jätkuvalt tõhusat Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveametit ning selle operatiivüksuse loomist. Siiski on komitee mures selles suhtes tehtud edusammude pärast. Iseäranis juhib komitee tähelepanu Euroopa Kontrollikoja hiljutistele järeldustele, mille kohaselt pole amet täiel määral täitnud oma 2016. aasta volitusi ning tema 2019. aasta volituste rakendamisega on seotud mitmeid riske ja puudujääke (3).

3.1.3.

Komiteele valmistavad iseäranis muret teated põhiõiguste rikkumiste kohta Frontexi koordineeritud operatiivtegevuse käigus ja ameti teadlikkus neist, millest on teatanud eri meediaallikad ja valitsusvälised organisatsioonid ning mida on arutatud kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade (LIBE) komisjoni Frontexi kontrolli töörühma raportis. Komitee on rahul, et hiljuti nimetati ametisse uus põhiõiguste ametnik ning et käimas on põhiõiguste vaatlejate värbamine, kuid rõhutab, et põhiõiguste ametniku büroo tuleb oma ülesannete sõltumatuks täitmiseks varustada piisavate vahenditega. Komitee kutsub ametit üles täiel määral rakendama selle asutamismääruses sätestatud aruandlusmehhanisme ja -struktuure.

3.1.4.

Komitee väljendab muret seoses sellega, et strateegias on rõhutatud sisenemiseelse taustakontrolli süsteemi, mida komitee pidas lepet käsitlevas arvamuses uudseks meetodiks, mis väärib kaalumist. Komitee on aga kahtluse alla seadnud selle praktilise teostatavuse ja peab seda põhiõiguste seisukohast ebapiisavaks (4). Ta rõhutab vajadust liikmesriikide sõltumatu järelevalvemehhanismi järele, mis on ette nähtud taustakontrolli määruses.

3.1.5.

Komitee on alati pidanud IT-süsteemide täieliku koostalitlusvõime saavutamist vajalikuks sammuks sidusa ja tõhusa ELi-ülese poliitika saavutamise suunas. Sellest seisukohast tulenevalt toetab komitee ka viisamenetluste ja reisidokumentide edasist digitaliseerimist.

3.1.6.

Komitee väljendab muret komisjoni avalduse pärast, et viivitused konkreetsetes liikmesriikides võivad takistada koostalitlusvõime rakendamist kogu Euroopas. Võttes arvesse varasemaid kogemusi teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi rakendamisel ja pidades silmas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (5) rakendamise hiljutist seisu, soovib komitee teada, milliseid konkreetseid samme astub komisjon, et tagada koostalitlusvõime õigeaegne rakendamine kooskõlas kavandatud eelarvega.

3.1.7.

Komitee rõhutab, et tehnoloogia edasine areng ja täielik koostalitlusvõime tuleb saavutada, võttes nõuetekohaselt arvesse isikuandmete kaitset ja põhiõigusi. Seoses ettepanekuga Eurodaci tõhustamiseks ja ulatuslike andmebaaside kasutusega üldiselt kordab komitee, et täielik koostalitlusvõime tuleb saavutada, võttes nõuetekohaselt arvesse põhiõiguste kaitset. Meetmed peavad olema andmete tundlikkust arvestades rangelt vajalikud ja proportsionaalsed, eelkõige juhul, kui on tegemist rahvusvahelise kaitse taotlejate ja menetluse konfidentsiaalsusega. Tuleb märkida, et piirihalduse ja tagasisaatmisega seoses töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust ning neid ei käsitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (6) tähenduses kasutatavate isikuandmetena.

3.1.8.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et kolmandate riikidega koostööd tehes, eriti ka siis, kui Frontex tegutseb kolmandate riikide territooriumil, tuleb täiel määral järgida põhiõigusi, sealhulgas õigust isikuandmete kaitsele, ning kehtestada asjakohased aruandlusmehhanismid.

3.2.   Meetmed Schengeni ala sisemiseks tugevdamiseks

3.2.1.

Komitee tunneb heameelt tähelepanu üle, mida pööratakse meetmetele, mis otseselt ei ole Schengenit edasiarendavad meetmed, kuid on seotud Schengeni ala toimivusega.

3.2.2.

Liikmesriikide julgeolekuprobleeme saab paremini lahendada õiguskaitseasutuste tihedama ja tugevama koostöö kaudu kui sisepiiril kontrolli taaskehtestamisega.

3.2.3.

Komitee rõhutab, et mis tahes politsei- ja kriminaalõigusalase koostöö korral tuleb täiel määral järgida põhiõigusi, sealhulgas kaitseõigust (7) ja ohvrite õigusi (8). See tähendab samuti, et kui põhiõigusi rikutakse, ei tohi vastutuse jagunemine erinevate (ELi ja liikmesriikide) osalejate vahel viia vastutuse puudumiseni.

3.2.4.

Isikuandmete kaitset tuleb asjakohastes õigusraamistikes alati arvesse võtta, eriti kui tegemist on väga tundlike isikuandmetega, näiteks Prümi otsuste korral.

3.2.5.

Mis puudutab tehisintellekti kasutamist piiriüleses politseitöös, siis viitab komitee oma arvamusele tehisintellekti määruse kohta (9).

3.2.6.

Komitee soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et tehisintellekti käsitleva õigusakti ettepaneku lisas (10) on lubatud võimalus kasutada tehisintellekti rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduses. Eriti tekitab muret viide selle kasutamisele „valedetektorite ja samalaadsete vahendite jaoks või füüsilise isiku emotsionaalse seisundi tuvastamiseks“, sest puuduvad teaduslikud tõendid selliste meetodite usaldusväärsuse kohta.

3.2.7.

Seoses uues rände- ja varjupaigaleppes kavandatud erimeetmetega viitab komitee oma 17. detsembri 2020. aasta arvamusele (11).

3.2.8.

Komitee seab kahtluse alla, kas suurem reisijaid käsitleva eelteabe (API) kasutamine kombinatsioonis broneeringuinfoga (PNR) annab lisaväärtust, ja leiab, et komisjon ei ole esitanud veenvat põhjendust, et lubada Schengeni ala siseselt süstemaatilist ja massilist isikuandmete vahetamist, mis automaatselt mõjutaks ka ELi kodanikke, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust.

3.2.9.

Seoses Euroopa vahistamismääruse ja muude õiguskaitsekoostööd hõlbustavate vahendite, näiteks Euroopa uurimismääruse kasutusega juhib komitee tähelepanu sellele, et selliste vastastikuse tunnustamise vahendite sujuvaks toimimiseks on hädavajalik vastastikune usaldus. Selleks peavad ELi institutsioonid veelgi tõhusamalt teostama õigusriigi järelevalvet ja sellega kaasneb liikmesriikide kohustus järgida õigusriigi põhimõtet, eelkõige õigust tõhusale kohtulikule kaitsele Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 47 ja Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 kohaselt.

3.3.   Parem juhtimine

3.3.1.

Komitee tunnustab seda, et Schengeni foorum võib anda liikmesriikidele võimaluse arutada Schengeni koostööga seotud poliitiliselt olulisi küsimusi. Teisi ELi institutsioone ja komiteed tuleks siiski kursis hoida ja neil peaks olema õigus osaleda. Foorum ja selle meetmed peaksid olema võimalikult läbipaistvad ning foorum peaks võimaldama juurdepääsu oma dokumentidele. Schengeni olukorda käsitleva aruande uuesti kasutuselevõttu tuleb pidada kiiduväärseks, kuid sellest siinkohal ei piisa.

3.3.2.

Komitee toetab ideed, et Schengeni piirieeskirju on vaja muuta, et need hõlmaksid COVID-19 pandeemiast saadud mõningaid õppetunde. Komitee rõhutab, et need õppetunnid ulatuvad sisepiiride küsimusest kaugemale ja puudutavad siseturu toimimist ennast. Seepärast peaks iga selline muudatus olema osa Euroopa vaba liikumist käsitleva õigusraamistiku ulatuslikumast toimivuskontrollist sellises maailmas, kus COVID-19 jääb tõenäoliselt elu lahutamatuks osaks. Komitee toetab kavatsust, et selline lähenemisviis peaks hõlmama ELi reisimise eeskirju, mis praegu Schengeni piirieeskirjadest puuduvad. Samuti soovib komitee komisjonilt teada, kas see on kavandanud kohalikku piiriliiklust käsitleva määrusega seotud muudatusi.

3.3.3.

Komitee on veendunud, et komisjon peaks Euroopas piirideta reisimise toetuseks rakendama tugevamat poliitikat. Euroopa Liidu lepingus on selgelt väljendatud, et EL tagab oma kodanikele piirideta ala. Liikmesriikide õigus taaskehtestada piirikontroll on sellest õigusest tehtav erand, mida tuleb kitsalt tõlgendada. Seda ei saa pidada suveräänseks eesõiguseks ja see on pigem seotud Schengeni piirieeskirjade nõuetega. Eeskirjade mis tahes läbivaatamisel tuleb täielikult arvesse võtta piirikontrolli taaskehtestamise erandlikkust.

3.3.4.

Komitee suhtub positiivselt ettepanekutesse Schengeni hindamismehhanismi toimivuse täiustamiseks, eelkõige neisse, mis tagavad kiiremad järelmeetmed ja suurema koostoime haavatavuse hindamismehhanismiga ning neisse, milles pööratakse suuremat tähelepanu ja rakendatakse horisontaalset lähenemisviisi inimõigustele. Siiski tuleb tagada, et Schengeni hindamismehhanism ei politiseeriks tehnilisemat laadi küsimusi.

3.3.5.

Komitee innustab komisjoni aktiivselt kasutama oma Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevaid jõustamisvolitusi olukordades, kus Schengeni hindamise käigus tuvastatud puudujääkide suhtes ei rakendata järelmeetmeid. Prioriteetseks tuleks pidada süsteemseid tavasid, mis rikuvad põhiõiguste kriteeriume. On oluline, et komisjon mitte üksnes ei tugineks Schengeni hindamismehhanismi tulemustele, vaid jälgiks ka ise aktiivselt põhiõiguste olukorda.

3.4.   Schengeni ala loomise lõpuleviimine

3.4.1.

Komitee väljendab heameelt komisjoni lähenemisviisi üle Schengeni ala loomise lõpuleviimisel. Komitee tõstab esile seost vaba liikumise, Euroopa Liidu kodakondsuse ja piirikontrolli puudumise vahel. Praegu ei saa Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia kodanikud täielikult kasutada Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevaid ELi kodaniku õigusi.

3.4.2.

Komitee rõhutab, et need liikmesriigid juba kontrollivad oma välispiire vastavalt Schengeni piirieeskirjadele. Nende täielik ühinemine suurendaks Euroopa Liidu toimivust ja julgeolekut tänu nende täielikule osalemisele kõikides ulatuslikes justiits- ja siseküsimuste andmebaasides.

3.4.3.

Komitee kutsub komisjoni üles esitama üksikasjalikuma tegevuskava täieliku ühinemise saavutamiseks ja kutsub nõukogu üles kiiresti vastavalt sellele tegutsema.

---

(1)  COM(2021) 278 final.

(2)  Vt ELT C 110, 22.3.2019, lk 62, punk t4.8.

(3)  Euroopa Kontrollikoja eriaruanne „Frontexi toetus välispiiride haldamisele ei ole senini piisavalt tõhus“, 2021.

(4)  Komitee arvamused rände kohta ELT C 123, 9.4.2021, lk 15, ELT C 155, 30.4.2021, lk 58, ELT C 155, 30.4.2021, lk 64.

(5)  Euroopa Komisjoni märkus „Implementation of interoperability: state of play on the implementation of the Entry/Exit System and the European Travel Information and Authorisation System“, juuni 2021.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(7)  Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta VI jaotise ja asjaomaste teiseste õigusaktidega.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL, 25. oktoober 2012, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK, ELT L 315, 14.11.2012, lk 57, samuti inimkaubanduse, seksuaalse ärakasutamise, lapsporno ja terrorismi ohvrite konkreetseid kategooriaid käsitlevad õigusaktid.

(9)  INT/940 (ELT C 517, 22.12.2021, lk 61).

(10)  COM(2021) 206 final, lk 4 ja 5.

(11)  ELT C 123, 9.4.2021, lk 15.