Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Õiglase toiduainete tarneahela suunas“

(ettevalmistav arvamus)

(2021/C 517/05)

Raportöör:	Branko RAVNIK
Kaasraportöör:	Peter SCHMIDT

Konsulteerimistaotlus	Nõukogu eesistujariigi Sloveenia kiri, 19.3.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	9.9.2021
Vastuvõtmine täiskogus	22.9.2021
Täiskogu istungjärk nr	563
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	211/1/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt ELi direktiivi üle, mis käsitleb ebaausaid kaubandustavasid põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas, kui edasiminekut võimu tasakaalustamatuse käsitlemisel kogu tarneahela ulatuses. Ebaausad kaubandustavad on keerukas nähtus, millel on ulatuslik ühiskondlik mõju, ja reguleerimisel on selles kontekstis keskne roll. Komitee kutsub liikmesriike üles direktiivi kiiresti üle võtma ja rakendama ning tegelema ebaausate kaubandustavade probleemiga.

1.2.

Euroopa toiduainete tarneahel osutus COVID-19 pandeemia ajal märkimisväärselt vastupidavaks. Tarbijatel oli igal ajal juurdepääs peaaegu kõigile toidukaupadele. Kuigi toiduainete tarneahela töötajad olid nakatumise ohus, tegid nad väga head tööd.

1.3.

Esimesed vaatlused näitavad aga ka seda, et tootmises, turustamises ja tarbimises on toimunud märkimisväärseid käitumuslikke muutusi. Komitee toetab Euroopa toidusüsteemide ümberkujundamist nii, et need oleksid keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikud, vastupidavad, õiglased ja kaasavad ning eelkõige pakuksid Euroopa tarbijatele tervislikku, kestlikult toodetud ohutut toitu. Komitee märgib, et toiduainete tarneahela ettevõtjate koostöö (mitte konkurents) on oluline vastupidavama ja jätkusuutlikuma toidusüsteemi edendamiseks, et tagada ettevõtjatele õiglane osa ja vältida halvustamist.

1.4.

Komitee rõhutab oma soovitust, et nõrgematele ettevõtjatele, eelkõige põllumajandustootjatele, makstaks ausat ja õiglast hinda, mis võimaldab tarnijal saada sissetulekut, mis on asjakohane investeeringuteks, innovatsiooniks ja kestlikuks tootmiseks (1). Tuleks luua mehhanism, et jälgida kogulisandväärtuse jagunemist toiduainete tarneahelas. Komisjoni andmetel vähenes esmatootjate osa toiduainete tarneahela kogulisandväärtuses 31 %-lt 1995. aastal 23,4 %-le 2015. aastal (viimased kättesaadavad andmed).

1.5.

Komitee rõhutab ka oma soovitust võidelda selliste ebaausate kaubandustavade vastu, mis ei ole direktiivi (2) miinimumnõuetega hõlmatud, ning tunnustab mitme liikmesriigi jõupingutusi selliste küsimustega tegelemisel nagu alla tootmishinna ostmine, topeltoksjonid või kõigi tarneahelas osalejate kaitsmine, olenemata nende suurusest või positsioonist toiduainete tarneahelas. Komitee väljendab heameelt selle üle, et komisjon otsustas reguleerida toiduainete tarneahela ebaausaid kaubandustavasid. Komitee avaldab siiski kahetsust, et komisjon ei soodustanud ühtlustatud käsitlusviisi, et vältida ühtse turu killustumist. Komitee leiab, et tulevased lisameetmed peavad olema kooskõlas ühtse turuga ja nende mõju tuleb nõuetekohaselt hinnata. Komiteel on siiski hea meel selle üle, et liikmesriigid võtavad direktiivi üle ja rakendavad seda, tagades toiduainete tarneahelas suurema õigluse, ning nõuab tulevikus ühtlustatumat käsitlusviisi.

1.6.

Komitee kutsub liikmesriike üles kehtestama seadusi, mis kaitsevad kõiki ettevõtjaid. Suurus ei ole tingimata turuvõimu näitaja ja seega peaksid ebaausate kaubandustavade eest olema kaitstud nii suured kui ka väikesed ettevõtjad.

1.7.

Samuti julgustab komitee liikmesriike kehtestama mehhanisme, mis võimaldaksid neil jälgida, hinnata ja jõustada ülevõtmisseaduste rakendamist, ning looma dialoogifoorumeid koostöös sidusrühmadega.

1.8.

Praegu avaldab Euroopa (kuid ka ülemaailmsete) toidusüsteemide majandusliku ja läbirääkimispositsiooni tasakaalustamatus survet põllumajandussektori kasumlikkusele ja palkadele, väikeste ja keskmise suurusega toiduettevõtete investeerimispotentsiaali vähenemisele ning kohalikest jaekaubanduse pereettevõtetest loobumisele. Seepärast on vaja tõenduspõhiseid korrigeerivaid mehhanisme, et tagada Euroopa toiduainete tarneahelas osalejate tasakaalustatud areng ning toetada õiglast osa toidu tootmisest ja jaotamisest tulenevast majanduslikust kasust nii ELis kui ka sellest väljaspool, edendades seeläbi jätkusuutlikke toidusüsteeme. Komisjon ei ole strateegia „Talust taldrikule“ mõjuhinnangute põhjal järeldusi teinud.

1.9.

Komitee rõhutab, kui oluline on, et kõigil sidusrühmadel oleksid direktiivist kasu saamiseks õiged vahendid ja teave. Sellest tulenevalt kutsub komitee Euroopa Komisjoni, liikmesriike ning Euroopa välisteenistust üles tagama, et sidusrühmad teaksid oma õigusi ja nende rakendamise korda, sealhulgas seoses riikidevahelise kaubandusega nii ELis kui ka kolmandatest riikidest.

1.10.

Komitee kordab, et ausamate kaubandustavade edendamine peaks olema osa ELi laiaulatuslikust toidu- ja kaubanduspoliitikast, mis hõlmab kogu tarneahelat ja tagab ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimise.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Ebaausaid kaubandustavasid on määratletud kui ettevõtjatevahelisi tavasid, mis kalduvad kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning mille on ühepoolselt kehtestanud üks kaubanduspartner teise suhtes (3). Toiduainete tarneahel on ebaausate kaubandustavade suhtes eriti haavatav, sest ettevõtjate jõuvahekord on väga erinev. Ebaausad kaubandustavad võivad esineda kõikides tarneahela etappides ja ühest tarneahela etapist alguse saanud ebaaus kaubandustava võib mõjutada ahela teisi osi, olenevalt seotud osalejate turujõust (4).

2.2.

Nagu on kirjeldatud üksikasjalikult komitee 2016. aasta arvamuses „Õiglasem põllumajandusliku toidutööstuse tarneahel“ (5) ja 2018. aasta arvamuses „Toiduainete tarneahela parandamine“, (6) on jõupotentsiaali koondumine viinud domineerivate positsioonide kuritarvitamiseni, mis muudab nõrgemad ettevõtjad ebaausate kaubandustavade suhtes üha haavatavamaks. See viib majandusliku riski turul tarneahelat mööda ülespoole ning kahjustab eriti suuresti tarbijaid ja mõningaid osalejaid, näiteks põllumajandustootjaid, töötajaid ja VKEsid. Komisjoni andmetel vähenes esmatootjate osa toiduainete tarneahela kogulisandväärtuses 31 %-lt 1995. aastal 23,4 %-le 2015. aastal (viimased kättesaadavad andmed). Komisjoni sõnul on ebaausate kaubandustavade probleemi tunnistanud kõik toiduainete tarneahela sidusrühmad ning on teada, et suurem osa ettevõtjatest on puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega (7).

2.3.

2019. aasta aprillis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633 (8), mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Direktiiv on lühike, kokkuvõtlik ja põhineb mõnel olulisemal põhimõttel. Liikmesriigid pidid direktiivi oma õigusesse üle võtma 1. maiks 2021 ja seda kohaldama kuus kuud hiljem. See on osa laiemast juhtimiskavast, mille eesmärk on saavutada tõhusam ja õiglasem toiduainete tarneahel ning mis hõlmab ka tootjate koostööd ja meetmeid turu läbipaistvuse suurendamiseks. Ka strateegia „Talust taldrikule“ (9) on kavandatud selleks, et aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toiduainete tarneahelas.

2.4.

ELi eesistujariik Sloveenia on palunud komiteel koostada ettevalmistav arvamus, et käsitleda direktiivi eesmärkide tõhusat saavutamist praktikas, liikmesriikide parimaid tavasid toiduainete tarneahela reguleerimisel ning vajalikke samme, et tagada selle protsessi jätkumine.

3.   Komitee seisukoht ebaausate kaubandustavade kohta

3.1.

Oma 2018. aasta arvamuses (10) väljendas komitee heameelt komisjoni ettepaneku üle vähendada ebaausate kaubandustavade esinemist kui vajaliku esimese sammu üle nõrgemate osalejate, eelkõige põllumajandustootjate, töötajate ja teatud ettevõtjate kaitsmiseks ning juhtimise parandamiseks toiduainete tarneahelas. Regulatiivne lähenemisviis ning mõjusate ja tugevate jõustamismehhanismidega õigusraamistik on viis, kuidas ebaausate kaubandustavade probleemiga ELi tasandil tõhusalt tegeleda. Seda kinnitati ka komitee 2020. aasta arvamuses strateegia „Talust taldrikule“ (11) kohta.

3.2.

Kuid komitee väljendas kahetsust selle pärast, et komisjon kehtestas kogu ELis ainult minimaalse ühise kaitsestandardi, millega keelustatakse vaid teatud arv ebaausaid kaubandustavasid. Keelustada tuleb kõik kuritarvituslikud tavad.

3.3.

Jõustamisega seoses kiitis komitee heaks komisjoni ettepaneku luua ELi jõustamisasutuste ühtlustatud raamistik.

3.4.

Lisaks ebaausate kaubandustavade vastu võitlemisele soovitas komitee komisjonil edendada ja toetada ärimudeleid, millel on osa tarneahela jätkusuutlikuks muutmises, tasakaalustamises ja tõhususe suurendamises, et tugevdada nõrgemate osalejate positsiooni.

4.   Ebaausate kaubandustavade direktiivi ülevõtmine ja rakendamine – hetkeseis

4.1.

Liikmesriigid tegelevad praegu direktiivi (12) ülevõtmise ja rakendamisega. Enamik põllumajandustootjate ühendusi, ametiühinguid ja toiduainete töötlejaid leiab, et kavandatud meetmed ei ole nende kaitsmiseks piisavad. Sellegipoolest toetasid nad ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamiseks kavandatud meetmeid ja nõudsid isegi suuremaid eesmärke, samas on mõnel juhul jaemüüjad väljendanud lahknevaid seisukohti.

4.2.

Euroopa Komisjon esitab 2021. aasta novembriks vahearuande direktiivi ülevõtmise kohta ning annab 2025. aastal hinnangu direktiivi tõhususe kohta. Hindamine põhineb liikmesriikide aastaaruannetel ja komisjoni uuringutel, mis on suunatud sidusrühmadele ebaausate kaubandustavade olukorra kohta toiduainete tarneahelas (13). Komitee soovitab komisjonil konsulteerida ka ostjatega ja koguda nende kogemusi seoses direktiiviga. Direktiiviga loodud koostöömehhanism peaks olema jõustamisasutustele ja komisjonile sobivaks foorumiks, kus arutada direktiivi tõhusust, tuginedes liikmesriikide aastaaruannetele. Nende korrapäraste kohtumiste käigus on võimalik kindlaks teha parimad tavad, aga ka lüngad, ning võrrelda liikmesriikide meetodeid.

4.3.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et komisjon otsustas reguleerida toiduainete tarneahela ebaausaid kaubandustavasid. Komitee avaldab siiski kahetsust, et komisjon ei soodustanud ühtlustatud käsitlusviisi, põhjustades seeläbi ühtse turu killustumist. Komiteel on siiski hea meel selle üle, et liikmesriigid võtavad direktiivi üle ja rakendavad seda, tagades toiduainete tarneahelas suurema õigluse, ning nõuab tulevikus ühtlustatumat käsitlusviisi.

5.   Ülevõtmise/rakendamise head tavad

5.1.

Komitee tunneb heameelt põhjalike riiklike ülevõtmisseaduste üle (edaspidi „head tavad“), millega keelatakse mõned ebaausad kaubandustavad, mis direktiiviga on teatavatel tingimustel lubatud. Näiteks Saksamaa ülevõtmisseadusega (14) kehtestati keeld tagastada müümata jäänud tooted tarnijale ilma nende eest maksmata või kanda ostja ladustamiskulud üle tarnijale.

5.2.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et ülevõtmisseadustesse on lisatud artiklid, mis keelavad kõigil ettevõtjatel osta tooteid tootmiskuludest madalama hinnaga. Nii on see Hispaania seaduses, (15) milles lisaks sellele, et kõigil ettevõtjatel keelatakse osta tooteid tootmiskuludest madalama hinnaga, keelatakse ka väärtuse hävitamine toiduainete tarneahelas. Ka Itaalia seadusandjale on antud volitus seda küsimust ülevõtmisseaduses (16) käsitleda. Saksamaa Liitvabariigi parlament korraldab hindamise käigus, mis toimub kaks aastat pärast jõustumist, auditi võimaliku keelu kohta osta tooteid tootmiskuludest madalama hinnaga.

5.3.

See on osa laiemast Euroopa Komisjoni edendatavast algatuste paketist (sealhulgas näiteks hinnaturu vaatlusrühmad) (17), mis on sektori läbipaistvuse ja õigluse toetamiseks väga oluline. Lisaks tuleb mainida vastastikkuse põhimõtte tähtsust rahvusvahelises kaubanduses (18).

5.4.

Komitee tunneb heameelt seaduste üle, millega luuakse nende rakendamise järelevalve eest vastutava ombudsmani ametikoht. Hispaanias loodi sõltumatu amet AICA, et jälgida seaduste rakendamist, ning pandi ametisse ombudsman, kes volitati edendama vabatahtlikke tegevusjuhendeid. Saksamaal saavad ebaausate kaubandustavade tõttu kannatanud isikud esitada anonüümseid kaebusi sõltumatule ombudsmanile, muu hulgas saavad nad teatada ebaausatest tavadest, mida ei ole õigusaktides loetletud. Ombudsmanil on samuti võimalik algatada uurimisi ja edastada rikkumised Saksamaa Liitvabariigi põllumajandus- ja toiduametile (BLE) ning jälgida tootmiskulusid ja hinnamuutusi (19).

5.5.

Suurus ei ole tingimata turuvõimu näitaja ja seega peaksid ebaausate kaubandustavade eest olema kaitstud nii suured kui ka väikesed ettevõtjad. Komitee kutsub liikmesriike üles kehtestama seadusi, mis kaitsevad kõiki ettevõtjaid. Kui seda eesmärki ei saavutata, tunnustab komitee riike, mille seadustega hõlmatakse suuremaid osalejaid vähemalt põhisektorites. Näiteks Saksamaal säilitatakse 350 miljoni euro suurune künnis põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmisettevõtete puhul, kuid liha-, puu- ja köögivilja- ning aiandustoodete puhul kehtestatakse künniseks 4 miljardi euro suurune käive, mis tähendab, et seadusega kaitstakse rohkem osalejaid (20). Belgia seaduseelnõuga kaotatakse astmeline lähenemisviis, pakkudes kõigile ettevõtjatele, kes ei ületa 350 miljoni euro künnist, kaitset ebaausate kaubandustavade eest, olenemata nende suurusest võrreldes ostjaga. Hispaania pakub erikaitset esmatootjatele, kuid kõik ettevõtjad – olenemata nende suurusest ja/või turupositsioonist – on seadusega kaitstud.

5.6.

Topeltoksjonid (21) on seotud suure negatiivse mõjuga põllumajandustootjatele, (22) kes on ostjate ja müüjate vahelise võimu tasakaalustamatuse tõttu de facto sunnitud selles tegevuses osalema. Topeltoksjonite keelustamine aitaks vältida olukordi, kus tarnijad on sunnitud müüma tooteid oma tootmiskuludest madalama hinnaga. Kuigi Itaalias ei ole direktiivi ülevõtmise protsess veel lõpule viidud, jälgib komitee huviga käimasolevat arutelu võimaluse üle keelata topeltoksjonid selles riigis, kus seadusandjale on antud volitused käsitleda seda küsimust ülevõtmisseaduses.

5.7.

Komitee peab heaks tavaks ka kohustust sõlmida kõikide toimingute kohta kirjalikud lepingud ning lisada need suurema läbipaistvuse ja kontrolli eesmärgil andmebaasi. Hispaania seadus sisaldab sellist kohustust ja sellel on väga hea mõju kaubandussuhetele. Leping peaks sisaldama selliseid mõisteid nagu kvaliteet, kestus, hind, hinnaindikaator, uued läbirääkimised, uuendamine ja etteteatamisega lõpetamine.

5.8.

Komitee tunneb heameelt Saksamaa seaduse klausli üle, millega kehtestatakse esimene hindamine kaks aastat pärast seaduse jõustumist, ning asjaolu üle, et lisaks kehtivate keeldude järgimise kontrollimisele võib Saksamaa Liitvabariigi parlament laiendada keelatud ebaausate kaubandustavade loetelu (23). Samuti toob komitee esile Belgia seaduseelnõu, millega nähakse ette võimalus lisada igal ajal nimekirja juurde ebaausaid kaubandustavasid, tehes seda kuningliku dekreediga pärast konsulteerimist sidusrühmadega.

6.   Tuvastatud puudused

6.1.

Komitee rõhutab, et kõigil direktiivis nimetatud ebaausatel kaubandustavadel, sealhulgas nn hallidel tavadel, võib olla kahjulik mõju ahela nõrgimatele osalejatele. Nõrgemad tarnijad võivad tunda, et nad on sunnitud sõlmima võimsama ostjaga lepingu, mis sisaldab tingimusi, mis ei ole nende huvides. Kuigi mitmes liikmesriigis on arutatud võimalust keelustada kõik ebaausad kaubandustavad, on osutunud raskeks saavutada seda eesmärki ilma ELi sekkumiseta. Ka komitee nõudis oma 2018. aasta arvamuses ebaausate kaubandustavade üldist keelustamist ja liikmesriikidele võimaluse andmist algselt keelatud ebaausate kaubandustavade nimekirja pikendada. Ei ole veel selge, milliseid läbivaatamismehhanisme ülevõtmisseadustega kasutusele võetakse.

6.2.

Direktiiviga antakse tarnijatele, tarnijate organisatsioonidele ja tarnijate nimel tegutsevatele mittetulundusühingutele õigus esitada kaebusi. Komitee on siiski mures, et võib esineda juhtumeid, kus leiab aset ebaseaduslik ebaaus kaubandustava ning mõjutatud isik (nt töötaja) saab asjakohast teavet, kuid jõustamisasutustel ei ole võimalik sellega tegeleda, sest mõjutatud ettevõtja või tema organisatsioon ei ole esitanud ametlikku kaebust. Kuna mõjutatud ettevõtjad ei pruugi soovida kaebust esitada, isegi kui nende õigusi ei järgita, kutsub komitee komisjoni üles hoolikalt jälgima ja hindama, mil määral on vaja teha muudatusi, et paremini kaitsta ettevõtjatest sõltuvaid kõige haavatavamaid osapooli, nagu töötajad, põllumajandustootjad ja kalurid. Ebaausate kaubandustavade direktiiviga ei eeldata kirjalikku lepingut. Sellega eeldatakse aga müügisuhet. Seega rõhutab komitee oma soovitust laiendada kaitset juhtudele, kus esineb ebaaus kaubandustava, kuid puudub (kirjalik) leping. Komitee on juba nõudnud kollektiivhagi esitamise õiguse kehtestamist (24).

6.3.

Direktiivi nn astmeline lähenemisviis tähendab, et teatavatel juhtudel ei ole ettevõtja, kelle turuvõim on nõrk, kuid kelle käive on suur, seadusega kaitstud. See tekitab ebakindlust tarnijate jaoks, kes ei ole teadlikud oma äripartnerite aastakäibest. Komitee kutsub komisjoni ja ELi liikmesriike üles jälgima ja käsitlema sellise järkjärgulise lähenemisviisi negatiivset mõju ning kaaluma võimalust kaitsta kõiki ettevõtjaid, olenemata nende suurusest.

6.4.

Stabiilsed, tasakaalustatud ja pikaajalised ärisuhted toiduainete tarneahela ettevõtjate vahel võivad aidata põllumajandustootjatel, kellele jääb lõplikust hinnast väiksem ja aina kahanev osa, toodete lisandväärtuses rohkem osaleda. Piirkondlikkus ja kvaliteediaspektid võivad säilitada piirkonnas lisandväärtuse, võrreldes tooraine impordiga kolmandatest riikidest, kus tootmisstandardid on enamasti madalamad kui ELis. Parem päritolu märgistamine muudaks toiduainete tarneahelad läbipaistvamaks.

7.   COVID-19-st mõjutatud põllumajandusliku toidutööstuse tarneahela nõrgad kohad

7.1.

Üldiselt osutus Euroopa toiduainete tarneahel COVID-19 kriisi ajal märkimisväärselt vastupidavaks. Tarbijatel oli igal ajal juurdepääs peaaegu kõigile toidukaupadele. Kuigi toiduainete tarneahela töötajad olid nakatumise ohus, tegid nad väga head tööd. COVID-19 mõjutab siiski kogu ülemaailmset põllumajandusliku toidutööstuse süsteemi. See tekitab ülemaailmsetes ja riiklikes toidusüsteemides sümmeetrilise, kuid asünkroonse šoki, mis mõjutab: 1) pakkumise ja nõudluse kanaleid eri aegadel; 2) kõiki toidusüsteemi elemente alates esmatootmisest kuni toiduainete töötlemise, jaemüügi ja toitlustuseni (HORECA), rahvusvahelisi kaubandus- ja logistikasüsteeme ning vahe- ja lõppnõudlust; 3) ressursiturge (tööjõud ja kapital) ja tootmise vahetooteid. Nende mõjude edastuskanalid hõlmavad mitmeid makromajanduslikke tegureid (nt vahetuskursid, energiahinnad, juurdepääs finantsturgudele) ning eelkõige kogu majandustegevuse vähenemist ja töötuse suurenemist.

7.2.

Töötajate vaba liikumise piirangud ühest liikmesriigist teise (komisjon avaldas suunised oluliste ülesannetega isikute kohta, näiteks hooajatöötajad) on mõjutanud paljusid toiduainete tootmise ja töötlemise valdkondi (nt puu- ja köögiviljade koristamine ning liha- ja piimatöötlemine), mis sõltuvad teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate tööjõust. Lisaks elavad ja töötavad võõrtöötajad sageli halbades tingimustes ning neil on suurem nakatumisoht, nagu näitavad puhangud tapamajades ja lihapakendamisettevõtetes kogu maailmas. See tekitab nii tõsise rahvatervise probleemi kui ka toiduainete tarneahela katkemise.

7.3.

Lisaks on toiduainete transpordi katkemise tõttu, mis on tingitud piiramismeetmetest ja logistilistest häiretest, pandeemia põhjustanud protektsionismi, mis mõjutab toiduainete importi ja eksporti. Samal ajal on paljud rõhutanud piirkondlikult toodetud toidu tähtsust ELis ning lühikeste tarneahelate ja kohaliku tootmise ja kaubanduse traditsioonilist kasu. Lühikesed tarneahelad ja kohalik tootmine ja kaubandus on kriisi ajal osutunud veelgi atraktiivsemaks, sest inimesed otsivad uusi ja otsesemaid viise toidu ostmiseks ning tootjad leiavad oma toodetele uusi turustusvõimalusi. Üks olulisemaid aspekte on siiski vajadus jätkata õiglast ja kestlikku kaubandust piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kaubanduspiirangud võivad ohustada stabiilsust, mis mõjutab eelkõige madala sissetulekuga elanikkonda.

7.4.

Liikumispiirangud on põlvili surunud majutussektori ja osa toiduainetööstusest (nt hotelli- ja restoranisektor ja muud nn koduvälised tööstusharud ning turismipiirkondades paiknevad toidu kättetoimetamise teenused, hulgi- ja jaemüüjad), millel on kaugeleulatuvad tagajärjed. Lisaks ettevõtetele endile rikkus tegevuse katkemine ka toiduainetega varustamise konsolideeritud süsteemi, millele paljud põllumajandustootjad ja põllumajandustoodete tarnijad tuginesid. Värskete toodete tarnijad said kõvasti kannatada ning tavapäraselt restoranides müüdav kvaliteetne vein, juust ja kõige paremad lihatükid asendati standardtoodetega, mida osteti ostukeskustest ja tarbiti kodus (FAO, 2020; OECD, 2020). Mõned tootjad reageerisid, liikudes lähemale jae- või internetiturgudele, kus nad jõudsid väga paljudel juhtudel väga heade kompromisside ja kokkulepeteni, kuid paljud ei suutnud kohaneda ning nad kaotasid kliente ja nende sissetulek vähenes. COVID-19 piirangud mõjutasid rängalt ka maaturismi, mis sageli aitab põllumajandustootjatel oma sissetulekuallikaid mitmekesistada.

7.5.

COVID-19 kriis kiirendas märkimisväärselt üleminekut veebimüügile ja see näib jätkuvat. Hiljutine McKinsey uuring (25) näitas, et 2020. aastal kasvas toidukaupade veebimüük Euroopas 55 % ning see suundumus jätkub, sest 50 % tarbijatest, kes kasutasid veebikanaleid pandeemia ajal, kavatseb seda tegevust jätkata.

7.6.

COVID-19 tekkimine ja selle kiire ülemaailmne levik on suur šokk ELile ja maailmamajandusele. Kõige enam mõjutatud sektorite abistamiseks on võetud koheseid ja põhjalikke eelarve-, likviidsus- ja poliitikameetmeid. ELil on ulatuslik turusekkumismeetmete kogum ja mitu neist aktiveeriti COVID-19 kriisi ajal, et toetada põllumajandusettevõtete sissetulekuid. Reageerimine oli siiski piiratud, sest 2014.–2020. aasta eelarveperioodi viimasel aastal ei olnud ELi eelarves peaaegu üldse rahalisi vahendeid erakorraliste lisameetmete rahastamiseks põllumajanduses.

7.7.

Lõpetuseks on komisjon võtnud vastu Euroopa rohelise kokkuleppe, mis mõjutab ka põllumajandust (strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia), ning taasterahastu „NextGenerationEU“ stiimulite paketiga eraldati Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile lisaks 7,5 miljardit eurot. Strateegia „Talust taldrikule“ mõjuhinnangud on ELi jaoks muret tekitavad. Komitee nõuab siiski tasakaalustatumat poliitilist toetust põllumajanduslikule toidutööstusele võrreldes mõne muu majanduse osaga, kus majandusstruktuur on palju vastupidavam ja kasumlikkuse tase palju kõrgem.

8.   Järgmised sammud

8.1.

Tegutsemisruum, mille direktiiv jätab liikmesriikidele direktiivi rakendavate seaduste koostamiseks, on võimaldanud igal liikmesriigil kehtestada kohandatud õigusakte, mis sobivad hästi riigi kontekstiga. Nagu eespool mainitud, on mõned liikmesriigid seadnud suuremaid eesmärke kui direktiivi minimaalsed ühtlustamistandardid ning kehtestanud seadused, mis pakuvad lisakaitset ELi ja kolmandate riikide tarnijatele.

8.2.

Kuigi eeldatakse, et konkreetse liikmesriigi tarnijatel on lihtne juurdepääs oma riikliku ülevõtmisseaduse elementidele (sealhulgas kaebuste esitamise mehhanismile ja pädevale asutusele), ei pruugi see nii olla tarnijate puhul, kes ekspordivad teistesse ELi liikmesriikidesse, ja kolmandate riikide tarnijate puhul, kes ekspordivad ELi. Komitee tunneb heameelt komisjoni ebaausate kaubandustavade direktiivi käsitleva brošüüri (26) avaldamise üle, kuid märgib, et see dokument sisaldab üksnes minimaalsete ühtlustamisstandarditega seotud teavet. Et pakkuda eksportijatele õigeid vahendeid riiklikest ülevõtmisseadustest kasu saamiseks, kutsub komitee komisjoni üles tagama, et eksportijatele oleks hõlpsasti kättesaadav kogu iga seadusega seotud kõige asjakohasem teave.

8.3.

Komitee rõhutab, et kõigi sidusrühmade huvides on, et direktiivi kohaldataks kõigi ärisuhete suhtes, milles vähemalt ostja või müüja on ELi äriühing, isegi kui tarnija on ELi-väline osaleja. Komitee kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles kasutama kolmandates riikides asuvate ELi delegatsioonide levitamisvõimalusi, et anda teavet kolmandate riikide tarnijatele. See teave peab hõlmama lisaks direktiivi üldistele suunistele muudki teavet ning sisaldama praktilist teavet liikmesriikide eripära ja jõustamisasutuste kohta.

8.4.

Komitee väljendab heameelt põllumajandusliku toidutööstuse tarneahela käsitlemise üle Euroopa majanduse taastamise strateegilise ökosüsteemina ning kutsub üles tegema tarneahelas veelgi enam koostööd ja pidama sidusrühmadega dialoogi, et hõlbustada üleminekut kestlikumatele toidusüsteemidele võimalikult kaasaval viisil. Sellega seoses märgib komitee, kui olulised, mitmekesised ja ulatuslikud on toiduainete tarneahelas tehtud algatused, mille eesmärk on toetada üleminekut kestlikkusele, investeerides kestliku kohaliku tootmise edendamisse.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Toiduainete tarneahela parandamine“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 165).

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Õiglasemate põllumajandusliku toidutööstuse tarneahelate edendamine“ (ELT C 34, 2.2.2017, lk 130) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Toiduainete tarneahela parandamine“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 165).

(3)  Euroopa Komisjon, 2014.

(4)  Põllumajandusturgude töökond, 2016.

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Õiglasemate põllumajandusliku toidutööstuse tarneahelate edendamine“ (ELT C 34, 2.2.2017, lk 130).

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Toiduainete tarneahela parandamine“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 165).

(7)  Euroopa Komisjoni teatis, 2014.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (ELT L 111, 25.4.2019, lk 59).

(9)  Strateegia „Talust taldrikule“.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Toiduainete tarneahela parandamine“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 165).

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Talust taldrikule: kestlik toidustrateegia“ (ELT C 429, 11.12.2020, lk 268).

(12)  Ülevõtmine liikmesriikides.

(13)  Euroopa Komisjoni veebileht.

(14)  Ootab heakskiitmist teises kojas, seepärast ei ole sellest Euroopa Komisjonile veel ametlikult teatatud. Kavas 28. mail 2021.

(15)  2. augusti 2013. aasta seadus 12/2013 toiduainete tarneahela toimimise parandamise meetmete kohta. Seadust muudetakse eelnõuga, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi ja millele osutatakse kui seaduseelnõule, millega muudetakse seadust 12/2013 toiduainete tarneahela toimimise parandamise meetmete kohta.

(16)  Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana, 23.4.2021.

(17)  Euroopa Komisjoni turgude vaatlusrühmad. Vt ka näiteks Prantsusmaa toiduainesektori hinna ja marginaali järelevalveprogramm.

(18)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „ELi kaubanduspoliitika kokkusobivus Euroopa rohelise kokkuleppega“ (ELT C 429, 11.12.2020, lk 66).

(19)  BLE veebisait.

(20)  Seda klauslit kohaldatakse ainult kuni 2025. aasta maini ning pärast seda langeb künnis 350 miljoni euroni.

(21)  Topeltoksjoneid (double-race auctions) kasutavad ostjad selleks, et panna tarnijaid üksteise vastu võistlema lühikese etteteatamisajaga veebioksjonitel, kus neid innustatakse pakkuma oma toodangut võimalikult madala hinnaga.

(22)  Oxfami juhtumiuuring.

(23)  Hindamine hõlmaks ka toiduainete ja põllumajandustoodete tootmiskuludest madalama hinnaga ostmise võimaliku keelu uurimise tulemusi.

(24)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Õiglasemate põllumajandusliku toidutööstuse tarneahelate edendamine“ (ELT C 34, 2.2.2017, lk 130).

(25)  https://www.mckinsey.com/industries/retail/our-insights/disruption-and-uncertainty-the-state-of-european-grocery-retail-2021

(26)  Euroopa Komisjoni brošüür.