Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tehisintellektialase Euroopa lähenemisviisi edendamine““

(COM(2021) 205 final)

(2021/C 517/08)

Raportöör:

Marie-Françoise GONDARD-ARGENTI

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 1.7.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastuvõtmine sektsioonis	2.9.2021
Vastuvõtmine täiskogus	22.9.2021
Täiskogu istungjärk nr	563
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	235/0/7

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava läbivaadatud versiooni üle, mis on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ühise töö vili. Ta kutsub üles seda kiiremini ellu viima tänu kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasamisele.

1.2.

Komitee toetab terviklikku lähenemisviisi, mida komisjon järgib oma strateegias kaasava ja kestliku tehisintellekti tagamiseks, mis põhineb tipptasemel ja usaldusväärse ökosüsteemi loomisel. Kava ja määruse ettepanekud, millest kumbagi käsitletakse eraldi arvamuses, on kaks sammast, et muuta Euroopa tehisintellekti valdkonnas ülemaailmseks osalejaks.

1.3.

Selleks et saavutada eeldatav majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja rahvatervisealane kasu kõigi Euroopa kodanike jaoks ilma diskrimineerimiseta, tuleb kavaga anda haridusele uut hoogu, integreerides eetilised ja keskkonnaküsimused, elukestva õppe ja oskuste arendamise, samuti innovatsioonialased väljakutsed ning töötajate ja ettevõtjate, sealhulgas kõige väiksemate ettevõtjate toetamise.

1.4.

Töömaailmas on edu võti usaldus. Tehisintellekt ei ole erand. Komitee arvates tuleks kõnealuses uues kavas anda sotsiaaldialoogile ja sotsiaalpartneritele kogu protsessi vältel keskne roll. Kuigi oskuste küsimus on väga oluline, peaks arutelu hõlmama kõiki küsimusi, mis on seotud automatiseerimisega töömaailmas.

1.5.

Komitee soovitab komisjonil tungivalt julgustada oma kavandatavas poliitilises raamistikus liikmesriike tugevdama tehisintellektiga seotud küsimuste ja vahendite alast sotsiaalset ja kodanikudialoogi.

1.6.

Komitee tuletab meelde, et usaldus sõltub iga töötaja, tarbija või kodaniku õigusest algoritmiliste protsesside arusaadavusele, niivõrd kui need mõjutavad nende elu ja keskkonda. Uus kooskõlastatud kava peab olema osa läbipaistvuse ja arusaadavuse nõudest, mida ei saa lahutada iga kodaniku õigusest vaidlustada üksnes algoritmi tehtud otsuseid.

1.7.

Komitee on seisukohal, et EL võib olla tehisintellekti valdkonnas usaldusväärne ülemaailmne liider, tingimusel et ELi institutsioonide, liikmesriikide ja organiseeritud kodanikuühiskonna – sotsiaalpartnerite, tarbijate ja kodanike – vahel toimub täielik kooskõlastamine, millega kaasnevad selgelt määratletud individuaalsed kohustused. See kooskõlastamine ELi institutsioonide vahel, nende ja liikmesriikide vahel ning liikmesriikide vahel maksimeerib üldist mõju, tagades samal ajal investeerimispoliitika ja -programmide kiire ja järjepideva rakendamise.

1.8.

Oma olemuselt üleilmsena on tehisintellekt aga sõltuv oma kasutuse ulatuslikkusest, see on tema otsene funktsioon. Tehes liikmesriikidest tehisintellektialase ühise ülemaailmse jõupingutuse peamised osalejad, moodustab kooskõlastatud kava Euroopa tehisintellekti strateegia nurgakivi.

1.9.

Komitee tunneb heameelt, et ülevaadatud kooskõlastatud kavas pakutakse välja konkreetsed meetmed, et stimuleerida riiklike strateegiate elluviimist ja koostoime mitmekordistamist. Kava toimib aga täielikult üksnes tihedas koostöös Euroopa andmestrateegia (Euroopa andmeruumi loomine ja andmete kaitsmine) ja küberturvalisuse strateegiaga.

1.10.

Selleks et korvata siduva kooskõlastamise puudumist, kutsub komitee üles kehtestama süsteemi edusammude pidevaks jälgimiseks kõigi sidusrühmade väljatöötatud tulemusnäitajate abil.

1.11.

Komitee julgustab liikmesriike kasutama taaste- ja vastupidavusrahastut ning ka teisi rahalisi vahendeid, nagu programm „Euroopa horisont“, programm „Digitaalne Euroopa“ ja programm „InvestEU“, et toetada tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu, eelkõige väikestes ettevõtetes. Euroopa Investeerimispanga hiljutine aruanne heidab valgust eesootavale teekonnale (1).

2. Üldised märkused

2.1.

Komisjoni eesmärk on teha EList inimkeskse, kaasava, ohutu, kestliku ja usaldusväärse tehisintellekti ülemaailmne mootor. Võttes arvesse tervisekriisi ajal saadud õppetunde, soovib komisjon kiirendada investeeringuid, jõustada praeguseid meetmeid ja neid rangelt vastavusse viia, et edendada koostoimet ja kiiret reageerimist (2). Komitee toetab selle lähenemise kiiret ja otsustavat rakendamist, et tugevdada ELi tipptaset liidusisesel ja rahvusvahelisel tasandil.

2.2.

Komitee võtab teadmiseks alates 2018. aasta esimese kooskõlastatud kava koostamisest tehtud edusammud. Ajakohastatud kavas tõusevad esile selged prioriteedid: investeerida taristutesse ja andmete jagamisse, edendada tipptaset, mobiliseerides innovatsiooni ja pädevusi, tagada usaldatavus ja läbipaistvus kogu väärtusahelas. Leiti, et 2019. aasta 7 miljardi euro suurused investeeringud (+ 30 %) olid innustavad.

2.3.

Kooskõlastatud kava tugineb põhi- ja sotsiaalõiguste austamisel ning mittediskrimineerimisel algoritmide kaudu. Käesolev arvamus on lahutamatult seotud arvamusega ühise määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse eetilisi aspekte ja millega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad (3).

2.4.

Komitee on seisukohal, et eetiline raamistik ning tunnustatud ja jagatud standard koos kooskõlastatud kavaga on peamised ja struktureerivad katalüsaatorid eurooplaste usalduse suurendamiseks tehisintellekti vastu, tagades samal ajal konkurentsieelise ja väärtusliku vahendi ülemaailmsel tasandil.

2.5.

Kõnealuse kodanike usaldus on lahutamatult seotud õigusega algoritmide arusaadavusele ja võimalusega vaidlustada mis tahes otsus, mis mõjutab nende elu. Tehisintellekti ja selle rakenduste arendajad ja kasutajad peavad rakendama valvsust ning selle tulemuseks peaks olema korrapärane auditeerimine ja testimine. Otsuste tegemine peab jääma inimeste pädevusse.

2.6.

Komitee tunneb muret killustatuse ohu pärast, mis on seotud erinevate riiklike strateegiatega, ning kutsub liikmesriike üles tõhustama ELi huvides oma koostööd, iseäranis küberturvalisuse valdkonnas, mis kuulub riikde pädevusse, ent mis moodustab siiski kava alustala.

2.7.

Komitee peab vajalikuks kestliku tehisintellekti loomist majanduslikel, sotsiaalsetel ja keskkonnaalastel eesmärkidel ning austades majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kohustusi.

3. Konkreetsed märkused

3.1.

Täielikult põhjendatud komisjoni ambitsioonid nõuavad tegutsemist koostöös liikmesriikide, erasektori ja organiseeritud kodanikuühiskonnaga, et

—	kiirendada investeerimist tehisintellekti, eesmärgiga saavutada majanduslikku ja sotsiaalset elavnemist, mis tugineb täiustatud digilahendustele;

—	võtta õigeaegselt kasutusele struktuurid ja programmid, mis on kavandatud selleks, et tootmise või tehnoloogia kasutuselevõtu teerajajad saaksid õiglase tasu;

—	optimeerida poliitika sidusust, et vältida hajumist ja seljatada ühiselt see ülemaailmne proovikivi.

3.2.

Komitee kiidab heaks komisjoni soovi kasutada programmi „Digitaalne Euroopa“ ja programmi „Euroopa horisont“ aastatel 2021 kuni 2027 vähemalt ühe miljardi euro ulatuses: oodatav võimendav mõju toob samal perioodil avaliku ja erasektori investeeringuid tehisintellekti kuni 20 miljardit eurot aastas. Seda võimendavat mõju toetab taaste- ja vastupidavusrahastu.

3.3. Soodsate tingimuste loomine – andmed ja taristu

3.3.1.

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama koostööd ja kooskõlastamist tehisintellekti haldamisel, rakendades riiklikke strateegiaid, jagades teadmisi, oskusteadmisi ja häid tavasid, et kiirendada tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu ning lahendada ülemaailmseid tehisintellektiga seonduvaid probleeme.

3.3.2.

Tehisintellekti arengu eeltingimused on andmete kättesaadavus, ligipääsetavus ja vaba liikumine koos andmeid, nende kaitset ja küberturvalisust käsitleva strateegiaga. Komitee tuletab meelde, et isikuandmete vahetamise sujuvus sõltub tihedast kooskõlastamisest ja isikuandmete kaitse üldmääruse täielikust järgimisest. Samamoodi nagu andmete turvalisus ja läbipaistvus võib ka normatiivsus anda ülemaailmses konkurentsis konkurentsieelise (4). Komitee kiidab heaks Euroopa andmeruumi ja valdkondlike ruumide kujundamise.

3.3.3.

Välja arvatud mõned tehisintellektisüsteemid, mis ei sõltu andmetest, sõltub tehisintellekti toimivus otseselt kättesaadavate andmete mahust, asjakohasusest ja kvaliteedist. Komitee peab seega hädavajalikuks potentsiaali optimeerimist, mis hõlbustab paindlikku, koostalitlusvõimelist ja usaldusväärset andmevahetust. Komitee kiidab heaks arengute täpseks jälgimiseks ja tehtud edusammude hindamiseks tuvastatud põhisektorid, nagu tööstuslik tootmine, roheline kokkulepe, liikuvus, tervishoid, finants- ja energiasektor.

3.3.4.

Komitee toetab

—	eesmärke suurendada märkimisväärselt Euroopa saadavalolevat andmetöötlusvõimsust, et kasutada ja väärtustada andmeid reaalajas, ning luua ja toota ELis kestliku arengu programmi raames hädavajalikud andmeprotsessorid;

—

ühist huvi pakkuvate andmete mõiste määratlemist kui avaliku sektori aitamiseks andmete avalikustamist avaliku võimu poolt või hädavajalikuks peetavate andmete jagamise soodustamist, (5) seostades nendega andmeid, mis tulenevad osalejatelt, kes tegutsevad Euroopa territooriumil, kuid ei osale sealjuures selle tööstuspoliitikas.

3.3.5.

Komitee ootab liikmesriikidelt suuremat panust teadus- ja arendustegevusesse, et arendada välja struktuure, taristut ja vahendeid, mis on vajalikud üldiseks hüvanguks ja ELi suveräänsusega seoses abistamiseks tehisintellekti vallas.

3.4. Tipptaseme edendamine laborist turuni – innovatsioon ja partnerlused

3.4.1.

Komitee toetab terviklikku lähenemist, et teha EList tipptaseme keskus alates alusuuringutest ja innovatsioonist kuni turule toomiseni. Komitee peab hädavajalikuks, et EL ja liikmesriigid kiirendaksid oma koostööd, et luua innovatsiooni, tehisintellekti kaubanduslikke perspektiive ning talentide ja pädevuste arendamist soodustavad tingimused kooskõlas Euroopa inimkeskse ja usalduspõhise visiooniga. Komitee tunneb heameelt selle üle, et horisontaalse koostöö struktuurid toetavad neid eesmärke.

3.4.2.

Komitee väljendab heameelt komisjoni ambitsioonide üle edendada katsete tegemist, tõsta esile piirkondlikke digitaalse innovatsiooni keskusi koostöös riiklike ja piirkondlike algatustega ning jagada kogemusi. Lisaks sihipärasele rahalisele toetusele hõlbustavad innovatsioonikeskused ja nõudeteenuste platvormid väga väikestel ettevõtetel ja VKEdel oma tegevusse tehisintellekti kaasamist. Komitee peab oluliseks toetada tehisintellekti arendamisel idufirmasid, kasvufirmasid ja traditsioonilisi VKEsid.

3.4.3.

Komitee rõhutab, et kõnealune tipptasemekeskuste poliitika ei tohi häirida standardsete uurimislaborite tavapärast alalist rahastamist, hirmust murranguliste tehnoloogiate väljaarendamise viibimise ees.

3.4.4.

Komitee soovib edendada kohanemisprogramme organisatsioonide ning mikro-, väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks, kes arendavad sihipäraseid mentorlusvõrgustikke. Soovitatav on, et algatusi, mis toetavad mikro-, väikeste ja keskmiste ettevõtete ligipääsu tehisintellektile (testimis- ja katsetamisrajatised, digitaalse innovatsiooni keskused ja tehisintellekti nõudeteenuste platvormid) tugevdataks ja hinnataks nende praktilise mõju suhtes ettevõtetele, eesmärgiga neid täiustada.

3.4.5.

Komitee tellitud hiljutine uuring näitab, kuivõrd on ulatuslikumalt kasutusele võtmine kohustuslik samm olenemata sellest, kas tegemist on ligipääsuga vajalikele pädevustele, algoritmide andmekogumitele või hädavajalikule rahastusele või piisavalt suurele turule minemisega, et tagada kuluka taristu kiire amortiseerumine. Poliitikakujundajad peavad seega prioriseerima mikro-, väikeseid ja keskmisi ettevõtteid ning kavandama kohandatud poliitikameetmeid. Võttes arvesse pandeemia põhjustatud majanduslikku kahju on idufirmade, kasvufirmade ja traditsiooniliste VKEde toetamine tehisintellekti arendamisel edaspidi ülimalt oluline.

3.4.6.

Komitee kiidab heaks katsetuskeskkondade loomise, et katsetada uusi ideid tegelikkusele lähedastes tingimustes ning soodustada kiiret reageerimist. Komitee kutsub üles tulemusi tõhusamalt jagama ning neid ilma piirideta vastastikuselt tunnustama.

3.4.7.

Uurimustöö tase peegeldab laboris töötavate inimeste oskusi ja asjatundlikkust, kuid samuti kasutajate usaldust tehisintellekti suhtes. Seetõttu soovib komitee, et kõrgharidusprogrammid õpetaksid innovatsiooni ja kaubanduse arengu vallas välja maailmatasemel talente. Komitee nõuab, et EL tagaks tingimused, mis võimaldavad talente hoida ja tõmmata ligi välisriikide oskustööjõudu. Komitee soovib ülemaailmset kaubandusliku keskkonna kujunemist, mis on stabiilne ja usaldusväärne ning võimaldab ettevõtetel ja töötajatel tehisintellekti teadusuuringute ja innovatsiooni kasuks rakendada.

3.4.8.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid väärivad toetust tehisintellekti lahenduste rakendamisel ning kuulumist tehisintellektile pühendatud fondide ja ressursside kasusaajate hulka. See on eelkõige tõsi sotsiaalteenuste puhul, järgides täielikult privaatsuse ja andmete (sh biomeetriliste andmete) töötlemise ja salvestamise eeskirju.

3.5. Tehisintellekti kasutuselevõtt kodanike hüvanguks – oskused ja usaldus

3.5.1.

Komitee toetab komisjoni strateegiat, mis tugineb tipptasemel ja usaldusväärse ökosüsteemi loomisele. See lähenemine on osa 2019. aastal vastu võetud valgest raamatust (6). Haridus ja koolitus on viisid, mis võimaldavad edendada tipptaset ja suurendada usaldust tehisintellekti vastu. Haridus- ja koolitussüsteemid saavad täita tohutult palju vajadusi, alates baasteadmiste ja üldarusaama tagamisest kuni spetsiifilise oskusteabe ja kõrgetasemeliste oskuste omandamiseni (7).

3.5.2.

Komitee väljendab heameelt uue digiõppe tegevuskava vastuvõtmise üle komisjoni poolt aastateks 2020–2027. See tagab parema tehisintellekti olemuse ja toimimise mõistmise alates algkoolist kuni ülikoolini ning ka oskuste uuendamise.

3.5.3.

Komitee soovib, et liikmesriigid pakuksid tehisintellektialast haridust, mis kaasab ühtlasi seonduvaid eetilisi ja keskkonnaalaseid teemasid ning julgustab heade tavade jagamist, et edendada mitmekesisust ligipääsus tehisintellektialastele koolitustele, selle arendamist ja kasutamist. Tehisintellekti edulend ja selle kasutamine kõigi hüvanguks nõuab valdkonnaülest lähenemist ja ka üleminekumeetmeid.

3.5.4.

Komitee on seisukohal, et sotsiaalpartnerid on olulised osalejad, et ennetada pädevuste arengut ja muudatusi töökohtades. Sotsiaaldialoog on oluline, et aidata toetada töötajaid, keda mõjutab nende ülesannete automatiseerimine.

3.5.5.

Komitee rõhutab koostöö olulisust valitsuste, õppeasutuste, sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, et luua ja kohaldada uusi haridus- ja täiendusõppe programme, mis on mõeldud eelkõige ilma tööta olevatele inimestele. Mikro-, väikestele ja keskmistele ettevõtetele ja VKEdele kohandatud koolitused on vajalikud nii ettevõtjatele kui ka töötajatele.

3.5.6.

Komitee peab kahetsusväärseks, et kavas jäetakse tähelepanuta võimalik ühine mõtisklus töömaailmast ja töö tulevikust seoses automatiseerimisega. Töötajate usalduse suurendamine tehisintellekti rakenduste vastu nõuab tugevat sotsiaalset dialoogi, mis on hädavajalik selleks, et võtta kasutusele tehisintellekti süsteeme, millel on mõju töötajatele, eelkõige juhtimise või personalihalduse valdkonnas. Seistes silmitsi võimaliku töökohtade hävimise, ebavõrdsuste suurenemise ja tootmissektorite ümberkorraldamisega tundub vajalik tagada täielik kooskõlastamine liikmesriikide vahel tihedas koostöös ettevõtete, piirkondade, sotsiaalpartnerite ja vahendavate organitega, eesmärgiga

—	arendada automatiseerimise vallas prognoositavaid, kestlikke ja institutsioonilisi võimekusi;

—	arendada ametite vahetamiseks ja pädevuste uuendamiseks uuenduslikke ja ennetavaid mehhanisme;

—	mõelda vastastikusele sobivusele, mitte ainult tehisintellekti arendamiseks ametites, aga ka selleks, et tuvastada muutusi kultuuris ja tavades ning kehtestada hea vastastikuse sobivuse standardid, mis soodustavad individuaalset võimestamist.

3.5.7.

Arvestades, et digiühiskonna nurgakivi on usaldus, hindab komitee eriti komisjoni lähenemist kõigis valdkondades, mis võimaldavad tagada üldisele huvile ja eelkõige kodanike, tarbijate ning ka töötajate ja ettevõtete, sealhulgas sotsiaalmajanduse sektori huvidele vastamise, et suurendada üldist usaldust tehisintellekti vastu: põhiõiguste kaitsmine, küberturvalisus, andmekaitse, intellektuaalomand ning ressursside kestlik ja tõhus kasutus, unustamata innovatsiooniga seonduvaid regulatiivseid küsimusi. Tundub oluline tuvastada täpsemalt tehisintellekti kuritarvitusliku kasutuse ohud ning kavandada asjakohased meetmed nendega tegelemiseks. Komitee toetab komisjoni poolt kõigis valdkondades julgeoleku tugevdamiseks ja õigusraamistiku tehisintellektiga seonduvate probleemidega kohandamiseks ettenähtud meetmeid. Komitee tuletab sellega seoses meelde organiseeritud kodanikuühiskonna teedrajavat rolli, näiteks näotuvastusest tulenevate riskide hindamisel.

3.5.8.

Komitee toetab täielikult ambitsiooni edendada kogu maailmas Euroopa visiooni kestlikust ja usaldusväärsest tehisintellektist, julgustades ülemaailmsete tehisintellektiga seonduvate standardite määratlemist ning luues partnerlusi ja ühiseid algatusi kolmandate riikidega.

3.6. Strateegilise juhtpositsiooni saavutamine tugeva mõjuga sektorites

3.6.1.

Komitee hindab komisjoni realistlikku lähenemist, mis koosneb meetmete koondamisest sektoritele, kus tehisintellektialane juhtpositsioon on hädavajalik, nagu kliima ja keskkond, tervishoid, robootika ja automatiseerimine, avalikud teenused, avalik julgeolek, sealhulgas terrorismivastane võitlus ja rändepoliitika, arukas liikuvus, põllumajandus ja seonduvad sektorid.

3.6.2.

Komitee arvates on digiüleminek peamine vahend CO2 heite vähendamiseks ja keskkonnajuhtimiseks, püüdes piirata tehisintellektipõhiste lahenduste negatiivset mõju kliimale, keskkonnale ja energiatarbimisele. Tehisintellekti kasutamine energia- ja transpordisüsteemide juhtimisel, samuti tööstuslikes ja põllumajanduslikes protsessides, soodustab energiatõhusust, ringmajandust ja loodusvarade kestlikku haldamist. Tegemist on tootlikkuse ja majandusliku tõhususe olulise teguriga. Tehisintellekt võimaldab muu hulgas kliima- ja keskkonnanähtusi paremini mõista ja nendega toime tulla.

3.6.3.

Komitee kutsub üles kasutama tehisintellekti pakutavaid võimalusi haiguste päritolu uurimisel, uute ravimite, meditsiiniseadmete ja kõrgema taseme ravi väljatöötamisel või uurimise, diagnostika ja ravi valdkondades, näiteks võitluses vähktõve vastu. Euroopa terviseandmete ruum, mis on kavandatud täielikult privaatsust ja isikuandmete kaitset järgides, on suur samm tehisintellekti potentsiaali täieliku rakendamise suunas. Patsientide, eakate või puudega inimeste igapäevane abistamine robotite poolt ilmestab tipptaseme robotite eeliseid, mis on vähem seotud tehnoloogilise keerukuse kui inimeste ja robotite vahelise suhtluse juhtimisega.

Brüssel, 22. september 2021. a.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1) Artificial intelligence, blockchain and the future of Europe.

(2) ELT C 240, 16.7.2019, lk 51.

(3) Komitee arvamus tehisintellekti määruse kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 61).

(4) „La norme sans la force: l’énigme de la puissance européenne“ (Normatiivne hegemoon? Mõistatuslik Euroopa võim), Zaki Laïdi, 2005.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa andmehalduse kohta.

(6) ELT C 364, 28.10.2020, lk 87.

(7) ELT C 14, 15.1.2020, lk 46.