Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika““

(COM(2021) 66 final)

(2021/C 374/12)

Raportöör:	Timo VUORI
Kaasraportöör:	Christophe QUAREZ

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 26.3.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	16.6.2021
Vastuvõtmine täiskogus	8.7.2021
Täiskogu istungjärk nr	562
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	208/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt uue ELi kaubanduspoliitika strateegia üle. Ülemaailmse pandeemia kõrval on olemas maailmakaubanduse ja Euroopa majandusega seotud võimalused ja riskid. On õige aeg vaadata üle ülemaailmsed ja ELi kaubanduseeskirjad. Õigete töövahendite kujundamiseks peab EL kõigepealt analüüsima ja kvantifitseerima kaubanduses toimuvaid muutusi, eristades ajutisi ja COVID-19-ga seotud muutuseid püsivatest muutustest.

1.2.

Komitee toetab avatud, strateegilise ja jõulise kaubanduspoliitika edendamise põhimõtet kui turule juurdepääsu parandamise ja võrdsete võimaluste loomise viisi. Praktikas peab see edendama kestlikku majanduskasvu, konkurentsivõimet, inimväärseid töökohti ja paremaid tarbijavalikuid Euroopas. Positiivne majandusareng vajab tugevat välis- ja sisepoliitiliste meetmete kombinatsiooni. Kaubanduspoliitika on ainult üks osa lahendusest (1).

1.3.

Komitee nõustub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ajakohastamine on esmatähtis, arvestades selle keskset rolli tõhusa mitmepoolse maatriksi loomisel tänapäevase, keskkonna- ja sotsiaalküsimusi hõlmava kaubanduse tegevuskava jaoks. Seetõttu peab EL juhtima edasipüüdlikke WTO reforme ja edendama tänapäevast WTO tegevuskava, kaotades tabud (st kaubanduse sotsiaalsed aspektid) ning tegeledes praeguste ja tulevaste probleemidega jätkusuutlikult. Selleks kutsub komitee ELi ja selle liikmesriike üles tegema peamiste kaubanduspartneritega strateegilist koostööd prioriteetsetes mitmepoolsetes küsimustes (2).

1.4.

Komitee arvates peaks EL edendama paremaid mitmepoolseid ja kahepoolseid kaubandusrežiime ja -standardeid, mis on seotud kliima- ja sotsiaalsete muutuste, põllumajanduse, korruptsioonivastase võitluse, majandus- ja maksuküsimustes toimuva digiülemineku, keskkonnakaitse, bioloogilise mitmekesisuse, ringmajanduse ja tervisekaitse probleemidega (3).

1.5.

Komitee on juba pikka aega nõudnud, et kestlikkus oleks üks kaubanduspoliitika vedavaid jõude, arvestades kaubanduse olulist rolli kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Seetõttu kiidab ta heaks ELi kaubanduspoliitika ja Pariisi kokkuleppe kestlikkusele suunatud eesmärgi, mis on tulevaste kaubandus- ja investeerimislepingute oluline osa. Komitee kordab oma üleskutset teha see ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide oluliseks osaks (4).

1.6.

Komitee nõuab ELi kahepoolsete kaubandus- ja investeerimislepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide igakülgset tugevdamist ja nende tõhusat jõustamist. Kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide eelseisev läbivaatamine (5) on ELi kaubandusstrateegia lahutamatu osa.

1.7.

Komitee toetab täielikult kestlikkuse tugevdamist ülemaailmsetes väärtusahelates (6). ELi kaubanduspoliitika peab toetama rahvusvahelist tööd võrdsete võimaluste loomisel ülemaailmsetes tarneahelates, töötades välja vahendid korruptsiooni ning keskkonna-, töö-, sotsiaal- ja inimõiguste rikkumiste vastu. Komitee leiab, et EL peab välja töötama kindlad ELi õigusaktid, näiteks hoolsuse kohta tarneahelates ja kestlikkuse kohta riigihangetes.

1.8.

Komitee avaldab kahetsust, et ei ole viidatud kodanikuühiskonna olulisele rollile kaubanduses, ning rõhutab vajadust tugevdada koostööd kodanikuühiskonnaga alates kaubandusvahendite ja -lepingute kujundamisest kuni nende üle tehtava järelevalveni. Ta kutsub üles taastama vabakaubanduslepingute eksperdirühma, mis on pakkunud erakordset, hädavajalikku ja põhjalikku koostööd konkreetsete kaubandusküsimustega tegelemisel. Samuti rõhutab komitee vajadust tugevdada sisenõuanderühmi, mis on nüüdisaegsete vabakaubanduslepingute institutsioonilise järelevalve olulised tugisambad.

1.9.

Komitee märgib, et EL peab paremini mõistma ülemaailmsete väärtusahelate tähtsust ja nende mõju ettevõtjatele ning inimestele. Tarneallikate mitmekesistamine võib olla parem vastupanuvõime allikas kui nende piiramine. Samuti aitaks seiremehhanismide loomine vältida tarneallikate kontsentreerumist ettevõtte tasandil ja riigihangetes.

1.10.

Komitee toetab väärtusahelate vastupanuvõime suurendamist, eelkõige nende kestlikkuse kaudu. ELi majandus sõltub ülemaailmsetest tarneahelatest ja ELi autonoomia peab seda tegelikkust kajastama. COVID-19 kriis on näidanud vajadust tugevdada ELi autonoomiat kriitilise ja strateegilise tähtsusega valdkondades ning on oluline, et EL hindaks kõigepealt oma haavatavust. Komitee toetab ELi tööd kohustusliku hoolsuskohustuse saavutamiseks tarneahelates, et suurendada nende vastupanuvõimet, aidates ettevõtetel teha kindlaks sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega seotud riske. Sellega seoses toetab komitee tööd uue ÜRO äritegevuse ja inimõiguste lepingu ning ILO inimväärse töö konventsiooni ülemaailmsetes tarneahelates rakendamise nimel (7).

1.11.

Komitee rõhutab, kui oluline on saada kasu paljudest ELi vabakaubanduslepingutest, mis kajastavad ELi väärtusi ja rahvusvahelisi standardeid. Kui WTO ei saa tegutseda ELi huvides ega neid täielikult ellu viia, peaks EL toetuma nendele lepingutele rahvusvahelises kaubanduses juhtivate ja tärkava turumajandusega riikidega. Vaatamata ulatuslikule võrgustikule toimub 60 % ELi väliskaubandusest endiselt väljaspool WTO soodustuskaubanduslepingute mõjuala, põhinedes WTO üldistel eeskirjadel.

1.12.

Komitee kutsub ELi üles tagama kaugeleulatuvaid ELi vabakaubanduslepinguid kaubanduspartneritega, eriti Aasias ja Ameerikas. Strateegiliste partnerluste loomisel ELi naaber- ja kandidaatriikidega, sealhulgas Vahemere piirkonna ja Aafrika riikidega, rõhutab komitee partnerlussuhete tugevdamise strateegilist tähtsust, eelkõige suhetes USAga. Lisaks peab EL jätkama kaubandussuhete parandamist ning võrdsete võimaluste loomist suhetes Aasia ja Ladina-Ameerikaga.

1.13.

Komitee märgib, et EL peab tagama sujuvama protsessi läbirääkimiste ning ELi kaubandus- ja investeerimislepingute ratifitseerimise vahel, et kaitsta ELi mainet kaubanduspartnerina. Alates volituste saamisest ja läbirääkimiste käigus (8) peab komisjon tegema koostööd Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonnaga, eelkõige Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaudu, et võtta arvesse mureküsimusi ja tagada nende käsitlemise kaudu sujuvamad ratifitseerimisprotsessid.

1.14.

Komitee peab tervitatavaks konkreetseid meetmeid olemasolevate ELi vabakaubanduslepingute rakendamiseks, edendamiseks ja tõhusa rakendamise tagamiseks. Need on ELi jaoks väärtuslik vahend kaupade ja teenuste voogude toetamisel ülemaailmsetes tarneahelates ja ELi parema vastupanuvõime tagamisel. Kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik peaks suurendama ELi ja WTO lepingute, sealhulgas kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamise ja jõustamise järjepidevust.

1.15.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et EL tegutseb jõuliselt ELi väärtuste ja kaubanduskohustuste ühepoolsel kaitsmisel, kui kõik muud võimalused nurjuvad. Samuti tuleks arvesse võtta selliste otsuste kõiki võimalikke poliitilisi ja majanduslikke tagajärgi.

1.16.

Komitee toetab ELi antava kaubandusabi jätkuvat kasutamist, et aidata arengumaadel rakendada kaubanduslepinguid ning toetada – eelkõige kestliku arenguga seotud – eeskirjade ja standardite järgimist.

1.17.

Komitee rõhutab vajadust tagada võrdsed võimalused ELi põllumajandussektorile. Euroopa põllumajandustoodetel peaks olema parem juurdepääs kolmandate riikide turgudele ning vastastikku imporditud tooted kolmandatest riikidest peavad vastama Euroopa kestlikkuse ja toiduohutuse standarditele. Kõik ELi vabakaubanduskokkulepped peavad olema kooskõlas ELi sanitaar- ja fütosanitaareeskirjadega ning järgima ettevaatuspõhimõtet (9).

1.18.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et uues kaubanduspoliitikas on kõikidel tasanditel erilist tähelepanu pööratud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (10). Komitee kordab oma üleskutset teha suuremaid jõupingutusi, et edastada teavet rahvusvahelise kaubanduse mõju kohta ettevõtjatele ja inimestele.

2.   Üldised märkused

2.1.

Komitee peab tervitatavaks komisjoni taotlust jagada seisukohti ja ideid selle kohta, kuidas tagada, et ELi uus kaubanduspoliitika tooks kasu ettevõtjatele ja inimestele. Eelkõige nõustub komitee kõnealuse läbivaatamise kiireloomulisusega, arvestades kaubanduse võimalikku konkreetset rolli COVID-19 pandeemiast taastumisel. Kaubandus kuulub komitee prioriteetide hulka ja seepärast andis ta suure panuse ulatuslikku avalikku konsultatsiooni (11).

2.2.

Rahvusvaheline kaubandus on Euroopa majanduse ja selle inimeste jaoks väga oluline. See toetab ELis enam kui 35 miljoni töökohta, millest 45 % sõltuvad välisinvesteeringutest. Enam kui 85 % kõigist ELi eksportijatest on VKEd. Rahvusvaheline kaubandus moodustab 43 % ELi sisemajanduse koguproduktist. ELi ühtne turg, kus on 450 miljonit tarbijat ja SKP inimese kohta on 25 000 eurot, teeb EList ülemaailmselt suurima ja atraktiivse tarbijaturu. EL on põllumajanduse ja toiduainete kaubanduses ülemaailmne liider ning kõige olulisem kaubanduspartner enam kui 80 riigi jaoks. Kokkuvõttes teeb see EList suurima rahvusvahelise kaupleja. ELi majandus on tihedalt lõimunud muu maailmaga.

Avatud ja kaasava rahvusvahelise kaubanduse tähtsus Euroopa majanduse ja inimeste jaoks

2.3.

Komitee toetab seda, et EL jätkab oma peamise kaubanduspoliitika missiooni täitmist: avada turud Euroopa kaupadele, teenustele, investeeringutele ja riigihangetele, vähendada põhjendamatuid kaubandustõkkeid kolmandates riikides ja need kõrvaldada ning luua võrdsed võimalused rahvusvaheliste ja kahepoolsete kaubandusrežiimide kaudu. Lisaks peab komitee oluliseks, et kaubanduspoliitika edendaks ELi väärtusi ja rahvusvahelisi standardeid, edendades kestlikku arengut, võideldes kliimamuutuste vastu ja tugevdades julgeolekut.

2.4.

Komitee on rahul, et kaubandusstrateegias on arvesse võetud mõne sidusrühma poolt avaliku konsultatsiooni käigus tõstatatud mureküsimusi. Siiski ei arutleta strateegias selle üle, kuidas parandada kodanikuühiskonna kaasamist kaubanduspoliitikasse (12). Komitee rõhutab vajadust jätkuva koostöö järele kodanikuühiskonnaga riigi ja ELi tasandil, ulatudes tavapärase kodanikuühiskonna dialoogi läbivaatamisest kaugemale tagamaks, et kaubanduspoliitika annaks meie igapäevaelule lisaväärtust.

2.5.

COVID-19 kriis tõi esile ülemaailmse kaubandussüsteemi ja tarneahelates olevate töötajate haavatavused (13) tervishoiukriisiga tegelemisel. Kontrolli kaotamine väärtusahelate üle ja ELi tööstusliku sõltuvuse tunnistamine tekitas küsimusi tervise ja kaubanduse sidemete kohta.

3.   Konkreetsed märkused

Avatud strateegilise autonoomia oskuslik kasutamine

3.1.

Komitee toetab ELi avatud strateegilise autonoomia ideed. ELil peab olema strateegiline lähenemisviis, et säilitada tänapäevase ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika kaudu avatus ja võrdsed võimalused. Ta peab edendama eeskirjadel põhinevat avatud ja õiglast kaubandust ning kaitsma ettevõtjaid, töötajaid ja tarbijaid ebaausate kaubandustavade eest.

3.2.

Vastupanuvõime suurendamine ja kestlikkuse parandamine on ELi strateegilise tähtsusega valik. Tuleb leida õige tasakaal avatuse ja Euroopa majanduse autonoomia vahel. Vastupanuvõime saavutatakse üksnes kestlikkuse kaudu.

Väärtusahelate vastupanuvõime ja kestlikkuse suurendamise parem mõistmine

3.3.

ELi kaubanduspoliitikal võib olla oluline roll COVID-19 järgses taastumises, arvestades meie majanduse tihedat integreerumist ülemaailmsetesse väärtusahelatesse.

3.4.

EL peab põhjalikult hindama oma sõltuvust maailmast ja ülemaailmsetest tarneahelatest. Import võib tarneallikate mitmekesistamise kaudu suurendada vastupidavust (14).

3.5.

On vaja parandada koordineerimist ja vastupidavust mitmepoolsel tasandil, eelkõige ÜROs, sealhulgas ILOs, WTOs ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD). Näiteks peab EL paremini ära kasutama rahvusvahelisi vahendeid, nagu ILO deklaratsioon hargmaiste ettevõtete kohta (15) või OECD uued välismaiste otseinvesteeringute kvaliteedinäitajad mõju kohta kestlikule arengule (16). EL peab toetama WTO farmaatsiatoodete lepingu laiendamist, kaasates rohkem tooteid ja riike. Lisaks peaks jätkuma tervishoiutehnoloogia ja -toodetega kauplemise liberaliseerimine.

3.6.

EL jääb sõltuvaks erinevate kaupade ja teenuste impordist, mis ulatub alates toorainest kuni kõrgtehnoloogiani. Oluline on tagada, et ELi turg jääb avatuks. Digimajanduses peab EL toetama nutikat tehnoloogilist suveräänsust, kus digikaubandus võimaldab sujuvat uuenduste ning kõrgtehnoloogiliste kaupade ja teenuste liikumist, kaitstes Euroopa väärtusi ja standardeid andmekaitse ja küberturvalisuse valdkondades.

3.7.

EL võib toetada tootmise tagasitoomist Euroopasse, luues investeeringuteks, innovatsiooniks ja tootmiseks parema ettevõtluskeskkonna. Tarneahelate mitmekesistamine võib olla oluline samm vastupanuvõime tugevdamiseks. Seetõttu peab EL toetama ettevõtteid nende äriotsuste tegemisel, luues kindlad ja ausad äritingimused kahepoolsete ELi vabakaubanduslepingute ja ELi ühtse turu kaudu.

Vajadus WTO reformi ja ülemaailmsete reeglite järele, millega tagada kestlikum ja õiglasem globaliseerumine

3.8.

Komitee toetab ELi aktiivset rolli ülemaailmsete reeglite kujundamisel (17). 2021. aasta võib kujuneda pöördepunktiks kaubanduse juhtimisel. Seega toetab komitee ELi pühendumist avatud ja reeglitel põhinevale mitmepoolsele kaubandussüsteemile reformitud WTOga (18). EL ja selle liikmesriigid peavad kasutama oma mõjuvõimu ja tegutsema ettenägelikult, moodustades strateegilisi liite sarnaseid seisukohti jagavate partneritega tagamaks, et ILO kehtestatud ja jälgitavate rahvusvaheliste tööstandardite järgimine oleks osa WTO reformiarutelust. Hea näite ja võimalusena seda põhjalikku ümbermõtestamist toetada peab komitee tervitatavaks USA hiljutist ettepanekut tegeleda käimasolevatel WTO kalandustoetuste läbirääkimistel ülemaailmse probleemiga, mis on seotud sunniviisilise töö kasutamist kalalaevadel (19).

Rohepöörde edendamise viisid vastutustundlike ja kestlike väärtusahelate abil

3.9.

ELi kaubanduspoliitika peaks olema kooskõlas ELi rohelise kokkuleppe poliitikaga, sealhulgas uute nõuetega digi- ja rohepöördele ning õiglasele üleminekule. Seetõttu on oluline valmistuda uuteks meetmeteks, nagu piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, mis peab olema kooskõlas WTO reeglitega, tõhus võitluses kliimamuutuste vastu ja kasulik ELi tööstuse konkurentsivõime jaoks (20). Komitee toetab dialoogi avamist selliste ELi mittekuuluvate riikide ja oluliste kaubanduspartneritega nagu USA ja Hiina (21).

3.10.

Ülemaailmsed tarneahelad on rahvusvahelise kaubanduse ja majanduse olulised elemendid. Need on keerukad, mitmekesised ja killustatud ning nendega on seotud hulk võimalusi ja riske. Komitee kutsub ELi üles koguma rohkem andmeid ülemaailmsete tarneahelate positiivse ja negatiivse mõju kohta ELile (22).

ELi õigusloomealase mõju kasutamine

3.11.

EL on maailma suurim teenustekaupleja. ELi kaubanduspoliitika saab toetada sellist üleilmset ettevõtluskeskkonda, milles ELi teenuseosutajad on suutelised kasvama, uuendusi tegema ja konkureerima. Digitaalse kaubandus on olulisel kohal ülemaailmsel tasandil, eelkõige COVID-19 kriisi põhjustatud muutuste tõttu. EL peab püüdma saavutada kiire ja edasipüüdliku WTO lepingu digikaubanduse kohta.

3.12.

ELi kaubanduspoliitika peaks täiendama teiste rahvusvaheliste reguleerivate organisatsioonide võetavaid meetmeid, nagu OECD majandus- ja maksusüsteemide alane töö. See peaks toetama tõhusate koostöösüsteemide loomist partnerriikide maksu-, õiguskaitse- ja õigusasutuste vahel.

3.13.

Strateegia peaks optimeerima ELi suutlikkust aktiveerida kõik ühe-, kahe- ja mitmepoolsed vahendid: kaubandus- ja investeerimislepingute kestliku arengu peatükkide siduv olemus, kaubanduse kaitsevahendid, välisinvesteeringute filtreerimine, võitlus kaubandustõkete vastu, pöördumine WTO vaidluste lahendamise organi poole ning konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise mehhanismid kahepoolsetes kaubanduslepingutes.

3.14.

EL vajab tõhusaid kaubanduse kaitsevahendeid: lühemad tähtajad ajutiste meetmete kehtestamiseks, väiksemad uurimise kohustused ELi tööstusele ja tugevamad välistoetuste vahendid. EL võiks lisaks jõustamismäärusele kaaluda ka sihtotstarbelist vahendit, mis võimaldab kohandada turulepääsu tingimusi vastastikuste kohustuste puudumise korral, kui tavad kahjustavad märkimisväärselt ELi ärihuve.

3.15.

Uued ELi vabakaubanduslepingute partnerriigid peaksid kaubanduslepingu sõlmimise eeltingimusena tõendama, et nad järgivad täielikult ILO põhikonventsioone. Need konventsioonid peavad olema iga vabakaubanduslepingu oluline element. Kui partnerriik ei ole neid konventsioone ratifitseerinud või nõuetekohaselt rakendanud või ei ole tõendanud samaväärset kaitsetaset, kutsub komitee üles koostama ILO tehnilise abiga siduva ja jõustatava ratifitseerimise tegevuskava. Tegevuskava peaks samuti moodustama osa kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidest, et tagada kõnealuste kohustuste õigeaegne täitmine.

3.16.

Lisaks peab iga ELi vabakaubandusleping põhinema tõhusamal ELi hindamispoliitikal, parandades selle majandusliku ja kestlikkusele avaldatava mõju hindamist ning viie aasta järel toimuvat järelhindamist (23). Tegevuskavas tuleb ette näha tasakaalustusmeetmed võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks. Viimaks peab EL tugevdama ja paremini kasutama oma vahendeid selleks, et tagada tingimused ausaks konkurentsiks ELi mittekuuluvate riikidega.

3.17.

ELi riigihanked peaksid olema avatud ainult nende riikide ettevõtetele, kes järgivad ILO põhikonventsioone ja Pariisi kliimakokkulepet. EL on avanud oma riigihanked ELi mittekuuluvatele riikidele, kellest paljud ei ole veel vastastikkuse põhimõtet järginud. See kahjustab Euroopa ettevõtteid. ELi positsiooni tugevdamiseks on oluline viimistleda rahvusvahelist riigihangete instrumenti käsitlev määrus. ELi vabakaubanduslepingud peavad edendama parimaid tavasid selle kohta, kuidas lisada riigihangetesse sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid (24).

3.18.

EL peab jätkama oma kaubandusabi kasutamist, et aidata arengumaadel rakendada kaubanduslepinguid ning toetada – eelkõige kestliku arenguga seotud – eeskirjade ja standardite järgimist. Ta peab looma õiglased ja jõukad majandussuhted ELi ja arengumaade vahel, et vähendada vaesust ja luua inimväärseid töökohti. EL peab looma tugevama seose eelisjuurdepääsu ja rahvusvaheliste standardite, näiteks töö- ja inimõiguste järgimise vahel.

---

(1)  1. ELT C 364, 28.10.2020, lk 108, ELT C 47, 11.2.2020, lk 38.

(2)  ELT C 364, 28.10.2020, lk 53.

(3)  ELT C 364, 28.10.2020, lk 37.

(4)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 27.

(5)  Selleteemaline omaalgatuslik arvamus REX/535 on kavas vastu võtta 2021. aasta septembris.

(6)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 197.

(7)  ELT C 97, 24.3.2020, lk 9.

(8)  Selleteemaline eraldi omaalgatuslik arvamus REX/536 on kavas vastu võtta 2022. aasta alguses.

(9)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 66.

(10)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 210.

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rahvusvahelise kaubanduse järelevalvekomitee panus kaubanduspoliitika läbivaatamisse, september 2020.

(12)  Selleteemaline eraldi omaalgatuslik arvamus REX/536 on kavas vastu võtta 2022. aasta alguses.

(13)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 197.

(14)  ECIPE üldtoimetis 06/2020, „Globalisation Comes to the Rescue: How Dependency Makes Us More Resilient“; Rootsi Kaubandusnõukogu 2020. aasta aruanne „Improving Economic Resilience Through Trade“.

(15)  Tripartite Declaration of Principles concerning Multinational Enterprises and Social Policy (MNE Declaration) (2017) (Kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta).

(16)  https://www.oecd.org/investment/fdi-qualities-indicators.htm.

(17)  ELT C 364, 28.10.2020, lk 53.

(18)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 15.

(19)  Sunniviisilise töö kasutamine kalalaevadel, Ameerika Ühendriikide esitatud teave WTO-le, 26. mai 2021, https://ustr.gov/sites/default/files/IssueAreas/Trade%20Organizations/WTO/US.Proposal.Forced.Labor.26May2021.final%5B2%5D.pdf.

(20)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 122; Tulevane arvamus NAT/834 süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kohta.

(21)  ELT C 364, 28.10.2020, lk 37.

(22)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 197.

(23)  ELT C 47, 11.2.2020, lk 38.

(24)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 197.