Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste vaktsineerimis-, testimis- ja tervenemistõendite väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (roheline digitõend)“

(COM(2021) 130 final – 2021/0068 (COD))

(2021/C 286/25)

Raportöör:

George VERNICOS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 21.4.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	251/0/4

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

COVID-19 pandeemia on põhjustanud erakordse šoki meie majanduses, ühiskonnas ja elus ning see on enneolematus ulatuses mõjutanud turismisektorit. Praegune kriis tõi esile turismi tähtsuse Euroopa jaoks mitte ainult majanduslikust, vaid ka koos elamise ja ühise saatuse kujundamise seisukohast.

1.2.

Komitee on seisukohal, et nn roheline digitõend peaks vähendama reisijate jaoks keerukust ja hõlbustab nende liikumist COVID-19 pandeemia ajal.

1.3.

Komitee peab vajalikuks täpsustada, et rohelise digitõendi omamine ei ole vaba liikumise eeltingimus ning et kavandatava määrusega ei kehtestata kohustust ega õigust olla vaktsineeritud. Komitee soovituse kohaselt peab siiski eelkõige sotsiaalselt tõrjutud ja ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel olema juurdepääs asjakohasele teabele ning rohelise digitõendi mõju nendele rühmadele tuleb nõuetekohaselt hinnata ja jälgida.

1.4.

Komitee rõhutab, et rohelise digitõendi omamine ei tohiks vabastada reisijaid muude riskivähendusmeetmete järgimisest, vaid seda tuleks pidada üleminekustrateegiaks riikidele, kes nõuavad püsimehhanismi pidevaks uuesti hindamiseks selle vastuvõtmise järel.

1.5.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et kõik Euroopa riigid peaksid tegema koostööd, et saavutada võimalikult kiiresti ühtsed raamtingimused (st tõendi sisu, vorm, põhimõtted ja tehnilised standardid), sest me ei saa endale lubada veel ühe turismisuve kaotamist.

1.6.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et reisiprotokollid peavad olema selged ja kohaldatavad rahvusvahelistele lennu-, maantee- ja merereisidele.

1.7.

Komitee rõhutab, et kuna isikuandmed sisaldavad tundlikke meditsiinilisi andmeid, on väga oluline, et kõigil liikmesriikidel oleksid koostalitlusvõimelised süsteemid ja ühtviisi ranged andmekaitsesätted. Roheline digitõend ei tohi nõuda keskse andmebaasi loomist ja haldamist ELi tasandil. Samuti soovitab komitee korraldada rohelise digitõendi selliselt, et teave selle kohta, milline kategooria on reisimiseks täidetud, oleks nähtav ainult reisijale.

1.8.

Ühtlasi soovib komitee juhtida tähelepanu sellele, et rohelise digitõendiga lihtsustatakse ka ärireise. See ei tohi põhjustada diskrimineerimist töökohal ega väärkasutust, palgates vaktsineeritud isikuid kolmandatest riikidest halbade töötingimustega töökohtadele.

1.9.

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et tõend ja selle ajakohastamine oleksid ka edaspidi tasuta.

1.10.

Komitee rõhutab vajadust kiirendada vaktsineerimist, edendades vaktsiinide tootmist ning suurendades läbipaistvust ja prognoositavust, et tagada koordineeritud ja ühtse lähenemisviisi abil kogu ELis piisav hulk vaktsiini. Samal ajal peaksid riigid täiendavalt investeerima vaktsineerimise kasulikkusest teavitamise kampaaniatesse, et võidelda väärinfo vastu.

1.11.

Komitee arvates on vaja lisada rohelise digitõendi saamise meetodite hulka ka enesetestid ja COVIDi antikehade vereanalüüs.

1.12.

Komitee toetab seisukohta, et vältimaks vaktsineerimata isikute liikumisvabaduse ebavõrdset piiramist, peaksid Euroopa valitsused tagama kõigile kodanikele lihtsa ja tasuta juurdepääsu testimisele.

1.13.

Komitee arvates tuleb tõendit tunnustada kõigis ELi liikmesriikides, et sillutada teed täieliku liikumisvabaduse kehtestamisele ELis COVID-19 pandeemia ajal.

2. Arvamuse taust

2.1.

Selleks et tagada hästi koordineeritud, prognoositav ja läbipaistev lähenemisviis liikumisvabaduse piirangute kehtestamisele COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, võttis nõukogu 13. oktoobril 2020 vastu nõukogu soovituse (EL) 2020/1475 (1).

Tegelikkuses aga seda soovitust sisuliselt ei jõustatud, samas kui konkreetsed liikmesriigid kohaldasid erinevaid piiranguid.

2.2.

Veelgi olulisem on see, et avalduses, mis võeti vastu pärast 25. ja 26. veebruaril 2021 toimunud mitteametlikke videokonverentse, olid Euroopa Ülemkogu liikmed seda meelt, et jätkata tuleks vaktsineerimistõendite ühiste põhimõtete väljatöötamisega. Komisjon on teinud liikmesriikidega koostööd e-tervise võrgustikus (vabatahtlik võrgustik, mis ühendab e-tervise eest vastutavaid liikmesriikide asutusi), et valmistada ette nende tõendite koostalitlusvõimet. Samuti leppis e-tervise võrgustik kokku ühistes standardiseeritud andmekogumites COVID-19 vaktsineerimis-, testitulemuste ja tervenemistõendite kohta ning jõudis 12. märtsil 2021 kokkuleppele usaldusraamistiku üldjoontes.

2.3.

Tuginedes seni tehtud tehnilisele tööle, esitas komisjon 17. märtsil 2021 ettepaneku võtta vastu määrus rohelise digitõendi kohta, mis on koostalitlusvõimeliste vaktsineerimis-, testimis- ja tervenemistõendite väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist ELis (2021/0068 (COD)), ning sellega kaasneva ettepaneku ELis seaduslikult viibivate või elavate kolmandate riikide kodanike kohta (2021/0071 (COD)).

Kavandatav Euroopa tõend, mis austab põhiõigusi, sealhulgas eraelu puutumatust ja mittediskrimineerimist, hõlmaks järgmist:

—	tõend selle kohta, et isik on vaktsineeritud COVID-19 vastu, ja/või

—	SARS-CoV-2 nakkuse hiljutiste testide tulemused ja/või

—	teave isiku SARS-CoV-2 nakkusest tervenemise kohta.

2.4.

See on kättesaadav ELi kodanikele ja nende pereliikmetele, ELis elavatele kolmandate riikide kodanikele ning külastajatele, kellel on õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. See kehtib kõigis ELi liikmesriikides ning tänu EMP lepingusse inkorporeerimisele Islandil, Liechtensteinis ja Norras. Ka Šveits võib otsustada selle kasutusele võtta.

2.5.

Selle väljastamise eest vastutavad ELi liikmesriikide asutused (haiglad, testimiskeskused või tervishoiuasutused). Tõend sisaldab isiku nime, sünnikuupäeva, väljaandmise kuupäeva, teavet vaktsiini, testimise või tervenemise kohta ning kordumatut tunnust. Tõendi autentimiseks, andmete turvalisuse tagamiseks ja kaitsmiseks võltsimise eest koostatakse ruutkood.

2.6.

Ettepanek ei kohusta liikmesriike loobuma rohelise digitõendiga reisijate puhul vaba liikumise piirangutest (kui need on vajalikud rahvatervise kaitseks), ent varustab nad usaldusväärsete, autentsete ja ühtlustatud dokumentidega juhul, kui nad peaksid seda tegema. Seepärast on ilmne, et kaalutlusruum jääb, kuigi kavandatud raamistikus soovitatakse piirduda vaid hädavajalike piirangutega ja see sisaldab eeldust, et tõendi omanike puhul piirangud tühistatakse, nõudes liikmesriikidelt teiste liikmesriikide ja komisjoni teavitamist, kui nad jätkavad nende kohaldamist.

2.7.

Kavandatav süsteem võimaldab uuendusi, mis põhinevad uutel teaduslikel tõenditel vaktsiinide tõhususe kohta SARS-CoV2 edasikandumise peatamisel ja varasema nakkuse tulemusel tekkiva kaitsva immuunsuse kestuse kohta. Praegu on raamistikuga kehtestatud varasemast COVID-19 nakkusest tervenemise tõendi maksimaalseks kehtivusajaks 180 päeva. Ettepaneku kohaselt peatatakse rohelise digitõendi kasutamine, kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutab COVID-19 alase rahvusvahelise tervisealase hädaolukorra lõppenuks, kuid see võidakse tulevaste pandeemiate korral uuesti kasutusele võtta.

3. Üldised märkused praeguse turismisektori kriisi kohta

3.1.

Turismisektor, mis on väga dünaamiline ja tihedate seostega sektor, on üks Euroopa majandusmootoreid. Euroopa osakaal ülemaailmses turismis on 50 % (2). Erineva arengutasemega riikides sõltuvad miljonid töökohad ja ettevõtted tugevast ja edukast turismisektorist. Otseselt ja kaudselt annab turismisektor ligikaudu 10 % ELi SKPst.

3.2.

COVID-19 pandeemia on põhjustanud erakordse šoki meie majanduses, ühiskonnas ja elus. Et piirata viiruse levikut üle riigipiiride, on riigid kombineerinud eri meetmeid, millest mõni on negatiivselt mõjutanud reisimist liikmesriikidesse ja nende sees.

Mõju turismile on enneolematu ulatusega, 2020. aasta oli turismi jaoks ajaloo halvim aasta. Saabujate arv vähenes Euroopas 2020. aastal 69 % ja 2021. aasta jaanuaris 85 % (3).

3.3.

Olukord on eriti raske ELi riikides, mis on tähtsad turismisihtkohad, nagu Itaalia, Kreeka, Portugal, Malta, Küpros, Hispaania ja Prantsusmaa. Umbes 13 miljonile inimesele tööd andva ELi turismisektori (4) tulud on COVID-19 vallandumise tõttu hinnanguliselt vähenenud umbes 1 miljardi euro võrra kuus.

3.4.

Asjaolu, et enam kui kolmandik turismi kodumaises majanduses loodud lisandväärtusest tuleneb kaudsetest mõjudest, näitab turismi ja muude sektorite seoste ulatust ja sügavust (5). Selle tulemusena on turismivoogude vähenemisel suur mõju majandusele laiemalt (6).

3.5.

Turismisektori puhul on oluline rõhutada ka selle sotsiaalset mõju. Turism panustab maakogukondade arengusse, pakkudes täiendavaid sissetulekuallikaid ja võimaldades sel viisil meie ühiskondade tasakaalustatud territoriaalset arengut. Turism on olnud ka loodus- ja kultuuripärandi kaitsmise ning selle tulevastele põlvkondadele säilitamise liikumapanev jõud.

3.6.

Maailma Turismiorganisatsiooni hinnangul võib rahvusvaheline reisimine aasta teisel poolel taastuda. See põhineb mitmel teguril, eelkõige reisipiirangute ulatuslikul kaotamisel, vaktsineerimisprogrammide edukusel ja ühtlustatud protokollide, näiteks Euroopa Komisjoni kavandatud rohelise digitõendi kasutuselevõtmisel.

4. Konkreetsed märkused rohelise digitõendi määruse ettepaneku kohta

4.1.

Komitee toetab komisjoni algatust teha liikmesriikidega koostööd e-tervise võrgustikus vaktsineerimistõendite koostalitlusvõime ettevalmistamiseks, et leida kõigi jaoks toimiv lahendus, kõrvaldada keerukus, piirata vaktsineerimistõendite andmekogum absoluutse miinimumini, et kaitsta omanike tundlikke andmeid, ning töötada välja kordumatu tunnus. Kui ELi tasandil meetmeid ei võeta, võtavad liikmesriigid tõenäoliselt kasutusele erinevad, koordineerimata ja keerulised süsteemid.

4.2.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et rohelise digitõendi kasutuselevõtmine on suurepärane ühine standard, mis hõlbustab haldusbürokraatiat, kuid seda ei saa pidada vaba liikumise peamiseks kiirendajaks. Vaba liikumise suhtes kohaldatakse jätkuvalt riiklikke piiranguid, mis on määratletud üksnes iga riigi suutlikkuse ja tervishoiusüsteemi jõudluse alusel. Selle tulemusena jäävad piiriüleste reisijate suhtes kohaldatavad meetmed (nt karantiin või eneseisolatsioon, täiendav ja korduv testimine enne ja/või pärast saabumist) kättesaadavaks ja liikmesriikide otsustada, kuigi kavandatava raamistikuga nähakse liikmesriikidele ette teatud soovitused piirduda absoluutselt vajalike piirangutega.

4.3.

Komitee rõhutab, et rohelise digitõendi omamine ei tohiks vabastada reisijaid muude riskivähendusmeetmete järgimisest, vaid seda tuleks pidada üleminekustrateegiaks, mida riigid kohaldavad juhul, kui epidemioloogiline kontekst võimaldab reisipiiranguid leevendada, ent endiselt tuleb kasutada kaitsemeetmeid, et muuta reisimine turvalisemaks. Puudub kindlus, kui tõhusad on vaktsiinid edasikandumise vähendamisel või teatavate mutatsioonide puhul ning kui ulatuslik ja kestev on humoraalne immuunsus SARS-CoV-2 vastu. Lisaks on veel küsimusi testide kehtivuse kohta. Seepärast soovitab komitee tungivalt kaasnevaid meetmeid, et kaitsta reisijate ja töötajate tervist, eelkõige suletud ja rahvarohketes kohtades.

4.4.

Komitee märgib, et vaja on tõhusaid ja kiireloomulisi meetmeid, nagu reisiprotokollide ulatuslikum kooskõlastamine riikide vahel, et tagada turismi ohutu taaskäivitamine, sest me ei saa endale lubada veel ühe turismisuve kaotamist. Pandeemia on ülemaailmne probleem ning selle lahendamiseks on vaja ülemaailmset lähenemisviisi ja usaldust – riikide individuaalsed lahendused ei toimi.

4.5.

Komitee rõhutab, et rohelise digitõendi tõhususe tagamiseks peab see olema täielikult koostalitlusvõimeline, turvaline ja kontrollitav. Seepärast peaksid kõik Euroopa riigid tegema koostööd, et saavutada võimalikult kiiresti ühtsed raamtingimused (st tõendi sisu, vorm, põhimõtted ja tehnilised standardid). See hõlmab ühiseid standardeid, kui kaua (ja millised) testid ja vaktsiinid kehtivad ning tõendavad, et inimene on tervenenud.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et reisiprotokollid peavad olema selged ja kohaldatavad rahvusvahelistele lennu-, maantee- ja merereisidele. Tuleb märkida, et rohelise digitõendi kohaldamise eest vastutavad ühiselt piirivalveasutused ja vedajad.

4.6.

Komitee on seisukohal, et roheline digitõend on kavandatud nii lihtsana kui võimalik, seda rakendatakse paketina, see tugineb asjaomaste riikide usaldusele ning vajab ka püsivat mehhanismi selle pidevaks uuesti hindamiseks vastuvõtmise järel.

4.7.

Komitee toetab süsteemi alusena järgmisi põhimõtteid a) rohelise digitõendi eesmärk peaks olema vähendada riski mõju jääktasemeni, mida riiklikud ametiasutused peavad vastuvõetavaks ja mis on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) seisukohaga; b) rahvusvahelise reisimise piirangud peaksid olema vastavuses epidemioloogilise olukorraga päritoluriigis ja sihtriigis; c) karantiin võiks jääda vahendiks, mida ametiasutused saavad vajaduse korral kasutada; d) süsteemis osalevad riigid aktsepteerivad teste, mille on heaks kiitnud teiste osalevate riikide ametiasutused; e) tuleks vähendada andmete kogumise protsessi keerukust ning kogutavate ja piiriüleselt edastatavate andmete hulka; f) süsteem peaks olema koostalitlusvõimeline ja põhinema ühisel nomenklatuuril ja teabe edastamise vormingul; g) süsteem peaks järgima lõimprivaatsuse põhimõtet, mille kohaselt tehakse andmesubjektile alguselt peale selgeks konkreetsete või kõigi kogutavate andmete sisu, kogumisviis ja -eesmärk ning säilitamisaja pikkus.

4.8.

Vaktsineerimiskampaania ning vaktsineerimise ja tõendamise eeskirjad jäävad riikide valitsuste ainupädevusse ja vastutusalasse. Ükski liikmesriik ei ole otsustanud muuta vaktsineerimist kohustuslikuks (välja arvatud erijuhtudel, nagu Itaalia õendustöötajate puhul) ja on väga ebatõenäoline, et nad seda lähikuudel teeksid.

Samas on üldine ja võrdne juurdepääs ohutule ja tõhusale COVID-19 vaktsiinile oluline, et päästa elusid, kaitsta riiklikku tervishoiusüsteemi ja võimaldada majandusel taastuda. Komitee rõhutab vajadust kiirendada vaktsineerimist, edendades vaktsiinide tootmist ning suurendades läbipaistvust ja prognoositavust, et tagada koordineeritud ja ühtse lähenemisviisi abil kogu ELis piisav hulk vaktsiini. See on ka rohelise digitõendi toimimise ja kodanike võrdse kohtlemise oluline eeltingimus.

4.9.

Euroopa valitsused peaksid kasutama pandeemiast taastumise vahendeid vaktsineerimisprogrammideks, mis on suunatud elanikkonna nendele osadele, kelleni oleks muidu raskem jõuda, näiteks neile, kes elavad haiglatest ja kliinikutest kaugel asuvates maapiirkondades või vähem jõukates piirkondades. Lisaks tuleks vältida etniliste vähemuste mis tahes diskrimineerimist.

Samuti peaks EL täiendavalt investeerima vaktsiini kasulikkust käsitlevatesse teavituskampaaniatesse. See aitaks võidelda väärinfo vastu, mis muudab vaktsineerimise inimestele vastumeelseks.

4.10.

Komitee toetab seisukohta, et vältimaks vaktsineerimata isikute liikumisvabaduse ebavõrdset piiramist, peaksid Euroopa valitsused, iseäranis arvestades võimalikku lõhet maa- ja linnapiirkondade vahel, tagama kõigile kodanikele lihtsa ja tasuta juurdepääsu testimisele (ja testi tulemuste kiirelt teadasaamisele).

4.11.

Komitee peab vajalikuks täpsustada, et rohelise digitõendi omamine ei ole vaba liikumise eeltingimus ning et kavandatava määrusega ei kehtestata kohustust ega õigust olla vaktsineeritud. Komitee juhib tähelepanu sellele, et igasugune immuunsuse tõendamine tõstatab eetilisi küsimusi seoses austuse, üksikisiku õiguste ja huvide, rahvatervisega seotud vastutuse ja sotsiaalse õiglusega. Seda mõju, eriti sotsiaalselt tõrjutud ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele avalduvat mõju, tuleb nõuetekohaselt hinnata ja jälgida.

4.12.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et roheline digitõend toetab reisi- ja turismisektori hädavajalikku taastumist. Samuti on see väga oluline tõend ärireisideks ja mis tahes muudeks koosviibimisteks, mis hoogustab majandust ning kultuuri- ja muid seltskondlikke üritusi ning avaldab positiivset mõju inimeste (vaimsele või füüsilisele) tervisele üldiselt. Komisjon ja liikmesriigid peavad tagama, et tõend ja selle ajakohastamine oleksid ka edaspidi tasuta, nagu on märgitud artikli 3 lõikes 3. Tõendil peaks olema ruutkood, mis aitab tagada turvalisuse ja autentsuse, ning see peab olema koostatud nii tõendi väljastanud liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) kui ka inglise keeles. Tõendit tuleb tunnustada kõigis ELi liikmesriikides, et sillutada teed täieliku liikumisvabaduse kehtestamiseks ELis COVID-19 pandeemia ajal.

4.13.

Komitee soovib juhtida tähelepanu ka sellele, et rohelist digitõendit ei kasutata üksnes turismis. See hõlbustab ka Euroopas ärilistel eesmärkidel reisimist, kuid võib seada ebasoodsasse olukorda üksiktöötajad. Komitee soovitab liikmesriikidel võtta tarvitusele ettevaatusabinõud, et see ei tooks kaasa diskrimineerimist töökohal ega mõjutaks tööalast konkurentsivõimet. Lisaks hoiatab komitee määrust väärkasutamast, et hõlbustada kolmandatest riikidest pärit vaktsineeritud isikute sisenemist riiki, et töötada halbade töötingimustega töökohtadel.

4.14.

Komitee lisab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid looma digitaalse usaldusraamistiku taristu, mis võimaldab tõendeid turvaliselt väljastada ja kontrollida, ning toetama liikmesriike tehnilisel rakendamisel, tagades võimalikult suures ulatuses koostalitlusvõime rahvusvaheliselt väljakujunenud tehnoloogiasüsteemidega.

4.15.

Komitee rõhutab, et kuna isikuandmete hulka kuuluvad tundlikud terviseandmed, tuleb nende kaitseks rakendada eriti rangeid meetmeid ja samuti tuleks järgida võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet.

Eelkõige ei tohi rohelise digitõendi raamistiku toimimiseks olla vaja luua ja hallata ELi tasandil andmebaasi, vaid see peaks võimaldama digitaalselt allkirjastatud koostalitlusvõimeliste tõendite detsentraliseeritud kontrollimist. Samuti peavad valitsused tagama, et isikuandmeid hoitakse turvaliselt ning et neid ei jagata ega kuritarvitata muudel eesmärkidel. Lisaks sellele tuleb vastavaid andmeid töödelda ainult rohelise digitõendi jaoks ning pädevad asutused peavad tagama, et andmed hiljem kustutatakse. Kui riikidevaheliseks reisimiseks nõutakse rohelist digitõendit, on äärmiselt oluline, et kõikidel liikmesriikidel oleksid koostalitlusvõimelised süsteemid ja ühtviisi ranged andmekaitsesätted ning et vastutavad töötlejad oleksid kohustatud konsulteerima enne mis tahes andmete töötlemist oma riiklike andmekaitse järelevalveasutustega. Komitee soovitab kaasata Euroopa ja riiklikul tasandil andmekaitseeksperdid, et tagada nõuetekohane rakendamine.

4.16.

Komitee hoiatab ka selle eest, et roheline digitõend ei paljastaks tundlikke meditsiinilisi andmeid reisijate kohta seoses vaktsineerimise, antikehade või testimisega. Seepärast soovitab komitee korraldada rohelise digitõendi selliselt, et see teave oleks nähtav ainult reisijale ja mis tahes kolmas isik näeks vaid seda, et reisija täidab tingimust.

4.17.

Komitee arvates on vaja lisada rohelise digitõendi saamise meetodite hulka ka enesetestid ja COVIDi antikehade vereanalüüs. Praktikast nähtub, et COVIDi antikehade vereanalüüs on sama asjakohane kui COVIDist tervenemise tõend.

4.18.

Komitee arvates on vaja selgust, mis saab praegu Euroopa Ravimiametis läbivaatamisel olevate vaktsiinidega. See on eriti oluline nende ELi riikide jaoks, kes on neid vaktsiine kasutanud.

Brüssel, 27. aprill 2021

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1) ELT L 337, 14.10.2020, lk 3.

(2) Aastatel 2014–2018 registreeriti Euroopas suurim saabujate arv, mis moodustab kõigil aastatel rohkem kui 50,0 % maailma välisreisidest. Aastatel 2014–2018 suurenes reisimine Euroopa sihtkohtadesse +24,3 %.

(3) Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO), 2021. aasta märts.

(4) Eurostat.

(5) Turismi sektoritevahelistest seostest tuleneva kaudse kahjumi tähtsust rõhutab ka ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD); SKP vähenemine ületab hinnanguliselt ligikaudu kaks kuni kolm korda rahvusvahelise turismitulu otsest vähenemist. UNCTADi aruande kohaselt võib COVID-19 põhjustatud otsene ja kaudne kahju maailma turismile ulatuda ligikaudu 4 %-ni maailma SKPst, kuid selle mõju on riigiti erinev, kajastades nende sõltuvust reisimisest ja turismist.

(6) OECD 2020. aasta detsembri majandusväljavaadete andmed ja maailma reisi- ja turisminõukogu (World Travel & Tourism Council) andmed.