KOMISJONI TEATIS

Praeguse COVID-19 puhangu kontekstis majanduse toetamiseks võetud riigiabi meetmete ajutise raamistiku 4. muudatus ja dokumendi „Komisjoni teatis liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisa muutmine

(2020/C 340 I/01)

1. SISSEJUHATUS

19. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (1) (edaspidi „ajutine raamistik“). 3. aprillil 2020 võttis komisjon vastu esimese muudatuse, et võimaldada abi andmist COVID-19 jaoks oluliste toodete uurimise, katsetamise ja tootmise kiirendamiseks, töökohtade kaitseks ja majanduse edasiseks toetamiseks praeguse kriisi ajal (2). 8. mail 2020 võttis komisjon vastu teise muudatuse, et veelgi kergendada kriisist mõjutatud ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ja likviidsusele (3). 29. juunil 2020 võttis komisjon vastu kolmanda muudatuse, et toetada veelgi mikro-, väike- ja idufirmasid ning stimuleerida erainvesteeringuid (4).

Ajutise raamistikuga hõlmatud abimeetmed tasakaalustavad omavahel asjakohasel viisil nende positiivse mõju, mis avaldub ettevõtjate abistamises, ning võimaliku negatiivse mõju konkurentsile ja kaubandusele siseturul. ELi riigiabi kontrolli sihipärane ja proportsionaalne kohaldamine tagab, et riiklikud toetusmeetmed on tulemuslikud ning aitavad raskustesse sattunud ettevõtjatel COVID-19 puhangu ajal toime tulla, piirates samal ajal põhjendamatuid moonutusi siseturul, säilitades siseturu terviklikkuse ja tagades võrdsed tingimused. See aitab kaasa majandustegevuse jätkumisele COVID-19 puhangu ajal ning annab majandusele tugeva platvormi kriisist taastumiseks, pidades silmas, kui oluline on saavutada rohemajandusele ja digitehnoloogiale üleminek kooskõlas ELi õiguse ja eesmärkidega.

Käesoleva teatise eesmärk on pikendada ajutises raamistikus sätestatud meetmete kohaldamist kuni 30. juunini 2021 ning jaotise 3.11 kohaldamist kuni 30. septembrini 2021; teha kindlaks täiendavad ajutised riigiabimeetmed (abi katmata püsikulude katmiseks) ning täpsustada ja muuta tingimusi, mis kehtivad teatavate ajutiste riigiabimeetmete suhtes, mida komisjon peab COVID-19 puhangu kontekstis ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks. Samuti soovib komisjon muuta dokumendi „Komisjoni teatis liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ (5) lisas sätestatud turukõlbliku riskiga riikide loetelu.

Esiteks tuletab komisjon meelde, et ajutise raamistiku kehtivus pidi algselt lõppema 31. detsembril 2020, välja arvatud jaotis 3.11, mille kehtivus pidi lõppema 30. juunil 2021. Ka oli ajutises raamistikus ette nähtud, et tähtsatel konkurentsipoliitikaga seotud või majanduslikel kaalutlustel võib komisjon ajutise raamistiku enne 31. detsembrit 2020 uuesti läbi vaadata.

Neil asjaoludel hindas komisjon jätkuvat vajadust ajutise raamistiku alusel antava abi järele, et otsustada, kas seda on vaja jätkata ka pärast 31. detsembrit 2020. Eelkõige kaalus komisjon järgmisi asjaolusid: ühest küljest majandusliku olukorra arengut COVID-19 puhangust tingitud erandlikes tingimustes; teisest küljest ajutise raamistiku sobivust tagamaks, et riiklikud toetusmeetmed aitavad mõjutatud ettevõtjaid puhangu ajal tulemuslikult, kuid piiravad samas põhjendamatuid moonutusi siseturul ja tagavad võrdsed tingimused.

2020. aasta suvise majandusprognoosi (6) kohaselt peaks ELi majandus 2020. aastal kahanema 8,3 %, mis on suurem langus kui kevadel prognoositud 7,4 %. Kuna piiravate meetmete kaotamine toimub esialgu kavandatust aeglasemalt, võib COVID-19 puhangu mõju majandustegevusele olla oodatust suurem. Euroala SKP peaks 2021. aasta lõpus olema ligikaudu 2 % väiksem kui 2019. aasta lõpus enne kriisi ning ligikaudu 4,5 % väiksem kui talveprognoosis (7) prognoositud SKP. Piirangute järkjärgulise kaotamise tõttu, aga ka puhangu püsivama mõju tõttu (nt tööhõive ulatuslik vähenemine ja ettevõtete maksejõuetus), võib majanduse taastumine toimuda aeglasemalt ja mittetäielikult.

Liikmesriigid on ulatuslikult kasutanud ajutise raamistiku võimalusi haiguspuhangu majanduslike tagajärgedega toimetulekuks. 16. septembril 2020 saatis komisjon liikmesriikidele küsimustiku, milles keskenduti ajutise raamistiku mõjule ja tulemuslikkusele. Komisjoni kogutud tõendid näitavad, et see oli kasulik lisavahend majanduse toetamiseks kriisi ajal.

Kuigi ajutine raamistik on olnud kasulik vahend puhangu majanduslike tagajärgedega toimetulekuks, on ajutise raamistiku kasutamine toonud esile ka siseturul esinevat ebavõrdsust, mis on peamiselt tingitud liikmesriikide majandusliku suuruse ja eelarve erinevustest. Seepärast leiab komisjon, et ajutises raamistikus sätestatud meetmete kohaldamise piiratud pikendamine kuni 30. juunini 2021 ning jaotise 3.11 kohaldamise pikendamine kuni 30. septembrini 2021 on asjakohane tagamaks, et riiklikud toetusmeetmed aitavad mõjutatud ettevõtjaid puhangu ajal tõhusalt, kuid ka selleks, et säilitada siseturu terviklikkus ja tagada võrdsed tingimused. Et tagada õiguskindlust, hindab komisjon enne 30. juunit 2021, kas ajutist raamistikku on vaja veelgi pikendada.

Lisaks selgitab komisjon, et ajutise raamistiku jaotiste 3.1, 3.2 ja 3.3 kohaldamisel tuleb kaaluda teataval hetkel antavat tegelikku eelist ja et see peab alati jääma ajutise raamistiku üldpiiride sisse. See tähendab, et näiteks juhul kui ettevõtjale tehakse jaotise 3.1 alusel tagasimakstav ettemakse summas 800 000 eurot ja kui see tagasimakstav ettemakse makstakse enne ajutise raamistiku kehtivusaja lõppu tagasi, siis on sellel ettevõtjal taas õigus saada jaotise 3.1 alusel piiratud summas abi, kui nimetatud jaotises sätestatud tingimused on täidetud. Peale selle selgitab komisjon, et kui on antud abi jaotise 3.2 või 3.3 alusel ja selle tingimusi on enne ajutise raamistiku kehtivusaja lõppu muudetud, siis peavad juba saadud abi ja uus abi jääma üldkokkuvõttes vastavusse jaotistega 3.2 ja 3.3 ning püsima kogu abimeetme kehtivusaja jooksul nimetatud jaotistes sätestatud piires.

10.

Liikmesriigid võivad kavandada olemasolevate, komisjoni poolt ajutise raamistiku alusel heaks kiidetud abimeetmete muutmist, selleks et pikendada nende kohaldamisaega kuni 30. juunini 2021 ning jaotise 3.11 kohaldamist kuni 30. septembrini 2021. Liikmesriike, kes seda teha kavatsevad, kutsutakse edastama loetelu kõikidest olemasolevatest abimeetmetest, mida nad kavatsevad muuta, ja esitama käesoleva teatise lisas loetletud vajaliku teabe. See võimaldab komisjonil kavade loetelu ühe otsusega vastu võtta.

11.

Teiseks seisavad paljud ettevõtjad COVID-19 puhangu tõttu ajutiselt silmitsi väiksema nõudlusega, mis ei võimalda neil katta osa oma püsikuludest. Paljudel juhtudel eeldatakse, et nõudlus eelseisvatel kuudel taastub, ja tegevuse koomale tõmbamine ei oleks nende ettevõtjate jaoks tõhus, kui sellega kaasnevad märkimisväärsed ümberkorralduskulud. Nende ettevõtjate toetamine, aidates ajutiselt katta osa nende püsikuludest, võib olla tõhus viis ületada puudujääk ja niiviisi vältida nende kapitaliolukorra halvenemist, säilitada nende äritegevus ja anda neile tugev platvorm, millelt taastuda.

12.

Seepärast leiab komisjon, et liikmesriigid võivad ette näha abi katmata püsikulude katmiseks sellistele ettevõtjatele, kelle äritegevus COVID-19 puhangu tõttu peatus või vähenes. Komisjon leiab, et selliste meetmete alusel antav abi on õigustatud ja selle võib ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel tunnistada piiratud ajavahemikuks siseturuga kokkusobivaks, et leevendada COVID-19 puhangust põhjustatud majanduslike häirete laiemat negatiivset mõju.

13.

Kolmandaks on ajutises raamistikus esitatud kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid võivad anda COVID-19 puhangu tõttu rahalistes raskutes olevatele ettevõtjatele siseturuga kokkusobivat abi omakapitali- ja/või hübriidkapitaliinstrumentide vormis. Ses osas selgitab komisjon, et ajutise raamistiku punkti 64 kohased olemasolevate aktsionäride eesõigused ei tohiks põhjustada olukorda, kus olemasolevate aktsionäride osalus abisaaja omakapitalis ületab nende COVID-19 rekapitaliseerimise eelse osaluse. Komisjon selgitab ka, et selleks riik saaks väljuda osalusest COVID-19 rekapitaliseerimisabi saajates ajutise raamistiku punkti 64 mehhanismi kaudu, on vaja, et riik müüks oma osaluse turuhinnaga kolmandast isikust ostjatele, st muudele üksustele kui abisaaja, kes ei ole ametiasutused ega riigi osalusega äriühingud direktiivi 2006/111/EÜ (8) artikli 2 tähenduses.

14.

Ent kuna see mehhanism peaks seoses avaliku ja erasektori omandiga järgima ELi toimimise lepingus sätestatud neutraalsuse põhimõtet (ELi toimimise lepingu artikkel 345), lisab komisjon sellesse mehhanismi teatavad kohandused tagamaks, et riigi väljumine ettevõtjatest, milles riik on seni, st enne COVID-19 rekapitaliseerimist, olnud aktsionär, toimuks tingimustel, mida võib mõistlikult pidada samaväärseks eraettevõtjate suhtes kehtivate tingimustega.

15.

Liikmesriigid, kes on juba võtnud kohustuse väljuda COVID-19 rekapitaliseerimisabi saajatest ajutise raamistiku punkti 64 mehhanismi kaudu, st müües oma omakapitaliosaluse kolmandatest isikutest ostjatele, kes ei ole abisaajad, võivad kaaluda seniste komisjoni poolt ajutise raamistiku alusel heaks kiidetud abimeetmete muutmist, et lisada nendesse käesoleva teatisega lisatud täiendavad võimalused. Liikmesriike, kes seda teha kavatsevad, kutsutakse edastama loetelu kõikidest olemasolevatest abimeetmetest, mida nad kavatsevad muuta, ja esitama käesoleva teatise lisas loetletud vajaliku teabe. See võimaldab komisjonil kavade loetelu ühe otsusega vastu võtta.

16.

Neljandaks on ajutise raamistiku kohaldamine näidanud vajadust lisada raamistiku teistesse punktidesse täiendavaid selgitusi ja teha neis muudatusi, eelkõige jaotistes 3.1 ja 3.11.

17.

Ning lõpetuseks näeb käesolev teatis ette lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse teatise lisas sätestatud turukõlbliku riskiga riikide loetelu muutmise ja lühiajalist ekspordikrediidikindlustust käsitlevate ajutise raamistiku sätete muutmise.

18.

Lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse teatis näeb ette, et turukõlblikke riske ei või katta liikmesriikide tagatavast ekspordikrediidikindlustusest. COVID-19 puhangu tagajärjel leidis komisjon märtsis 2020, et lühiajalise ekspordikrediidi jaoks üldiselt puuduvad piisavad erakindlustusvõimalused, ning jõudis seisukohale, et kõik kaubanduslikud ja poliitilised riskid, mis on seotud ekspordiga lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse teatise lisas loetletud riikidesse, on kuni 31. detsembrini 2020 ajutiselt turukõlbmatud (9).

19.

Seoses jätkuvate raskustega, mis on tingitud COVID-19 puhangust, ja kooskõlas lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse teatise punktidega 35 ja 36 korraldas komisjon avaliku konsultatsiooni, et hinnata lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse kättesaadavust, selleks et selgitada välja, kas praegune turuolukord õigustab kõikide riikide kõnealuse teatise lisas esitatud turukõlbliku riskiga riikide loetelust väljajätmise kehtivuse pikendamist 31. detsembrist 2020 edasi. Komisjon on saanud liikmesriikidelt, eraõiguslikelt kindlustusandjatelt, eksportijatelt ja kutseühingutelt suure hulga vastuseid, milles osutatakse erasektori krediidikindlustuse suutlikkuse jätkuvale kiirele kahanemisele ekspordi puhul üldiselt. Enamik riiklikke kindlustusandjaid on juba täheldanud, et krediidikindlustuslepingute taotluste arv turukõlbliku riskiga riikidesse eksportimiseks on oluliselt kasvanud. Enamik vastanutest eeldab, et kindlustuskate jääb endiselt napiks, mis tähendab, et aastal 2021 võib oodata, et eraõigusliku kindlustuse kättesaadavus on neis riikides ebapiisav.

20.

Võttes arvesse avaliku konsultatsiooni tulemusi ja üldisi märke COVID-19 puhangu põhjustatud häiretest liidu majanduses tervikuna, leiab komisjon, et erasektoril puudub üldiselt piisav suutlikkus katta kõiki majanduslikult põhjendatud riske, mis on seotud ekspordiga riikidesse, mis on kantud lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse teatise lisas olevasse turukõlbliku riskiga riikide loetellu. Neil asjaoludel peab komisjon kõiki ärilisi ja poliitilisi riske, mis on seotud ekspordiga lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse teatise lisas loetletud riikidesse, kooskõlas ajutise raamistiku kestusega ajutiselt kuni 30. juunini 2021 turukõlbmatuks. Lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse teatise punkti 36 kohaselt hindab komisjon enne selle ajutise erandi kehtivuse lõppemist, kas seda on vaja pikendada.

2. AJUTISE RAAMISTIKU MUUDATUSED

21.

Järgmised muudatused riigiabi meetmete ajutises raamistikus, millega toetatakse majandust praeguses COVID-19 puhangus, jõustuvad 13 oktoobril 2020.

22.

Punkti 22 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a.

abi kogusumma ei ületa 800 000 eurot ettevõtja kohta (*1); abi võib anda otsetoetuste, maksu- ja maksesoodustuste vormis või muus vormis, nagu tagasimakstavad ettemaksed, garantiid, laenud ja omakapital, tingimusel et selliste meetmete kogunimiväärtus jääb allapoole ülemmäära 800 000 EUR ettevõtja kohta; kõik kasutatud arvud peavad väljendama brutosummasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid;

(*1) Käesoleva jaotise alusel heakskiidetud kavade põhjal antud abi, mis makstakse tagasi enne 30. juunit 2021, ei võeta vastava ülemmäära ületamise kindlakstegemisel arvesse.“"

23.

Punkti 22 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d.	abi antakse hiljemalt 30. juunil 2021; (*2)

(*2) Kui abi antakse maksusoodustuse vormis, peab maksukohustus, millega seoses see soodustus antakse, olema tekkinud hiljemalt 30. juunil 2021.“"

24.

Punkti 23 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a.

abi kogusumma ei ületa 120 000 eurot kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtja kohta (*3) või 100 000 eurot põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta (*4); (*5) abi võib anda otsetoetuste, maksu- ja maksesoodustuste vormis või muus vormis, nagu tagasimakstavad ettemaksed, garantiid, laenud ja omakapital, tingimusel et selliste meetmete kogunimiväärtus jääb allapoole ülemmäära 120 000 eurot või 100 000 eurot ettevõtja kohta; kõik kasutatud arvud peavad väljendama brutosummasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid;

(*3) Nagu on määratletud komisjoni 27. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 717/2014 (milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris; ELT L 190, 28.6.2014, lk 45) artikli 2 lõikes 1."

(*4) Kõik ELi toimimise lepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelussektori tooted."

(*5) Käesoleva jaotise alusel heakskiidetud kavade põhjal antud abi, mis makstakse tagasi enne 30. juunit 2021, ei võeta vastava ülemmäära ületamise kindlakstegemisel arvesse.“"

25.

Punkti 25 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c.	garantii antakse hiljemalt 30. juuniks 2021;“.

26.

Punkti 25 alapunkti d tekst asendatakse järgmisega:

„d.	laenude puhul, mille tähtaeg on pärast 30. juunit 2021, ei ületa laenu kogusumma abisaaja kohta:“.

27.

Punkti 25 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e.	laenude puhul, mille tähtaeg on kuni 30. juunini 2021, võib laenu põhisumma olla suurem kui punkti 25 alapunktis d sätestatud, kui liikmesriik põhjendab seda nõuetekohaselt komisjonile ning kui abi proportsionaalsus on tagatud ja liikmesriik tõendab seda komisjonile;“.

28.

Punkti 27 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c.	laenulepingud sõlmitakse hiljemalt 30. juuniks 2021 ja nende maksimaalne kehtivusaeg on kuus aastat, välja arvatud juhul kui neid ei kohandata vastavalt punkti 27 alapunktile b;“.

29.

Punkti 27 sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„d.	laenude puhul, mille tähtaeg on pärast 30. juunit 2021, ei ületa laenu kogusumma abisaaja kohta:“.

30.

Punkti 27 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e.	laenude puhul, mille tähtaeg on kuni 30. juunini 2021, võib laenu põhisumma olla suurem kui punkti 27 alapunktis d sätestatud, kui liikmesriik põhjendab seda nõuetekohaselt komisjonile ning kui abi proportsionaalsus on tagatud ja liikmesriik tõendab seda komisjonile;“.

31.

Punkt 28 asendatakse järgmisega:

„28.

Käesoleva teatise jaotiste 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.12 kohast garantiide te ja laenude vormis abi võib anda ettevõtjatele, keda on tabanud ootamatu likviidsusnappus, otse või krediidiasutuste ja muude finantseerimisasutuste kui finantsvahendajate kaudu. Viimasel juhul peavad olema täidetud allpool nimetatud tingimused.“

32.

Punkt 33 asendatakse järgmisega:

„33.	Sellega seoses leiab komisjon, et kõik kaubanduslikud ja poliitilised riskid, mis on seotud ekspordiga lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse teatise lisas loetletud riikidesse, on ajutiselt turukõlbmatud kuni 30. juunini 2021.“

33.

Punkti 35 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a.	abi antakse otsetoetuste, tagasimakstavate ettemaksete või maksusoodustuste vormis hiljemalt 30. juunil 2021;“.

34.

Punkti 37 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b.	abi antakse otsetoetuste, maksusoodustuste või tagasimakstavate ettemaksete vormis hiljemalt 30. juunil 2021;“.

35.

Punkti 39 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b.	abi antakse otsetoetuste, maksusoodustuste või tagasimakstavate ettemaksete vormis hiljemalt 30. juunil 2021;“.

36.

Punkt 41 asendatakse järgmisega:

„41.

Komisjon loeb ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks abikavad, mis seisnevad maksude tasumise või sotsiaalmaksete ajutises edasilükkamises, mida kohaldatakse teatavate sektorite või piirkondade või teatava suurusega ettevõtjate (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate) suhtes, keda COVID-19 puhang eriti tõsiselt mõjutab. See kehtib ka maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustustega seoses võetud meetmete kohta, mis on ette nähtud abisaajate likviidsuskitsikuse leevendamiseks ja mis hõlmavad järgmisi meetmeid (kuid ei piirdu nendega): tasumata summade maksmine osamaksete kaupa, lihtsustatud võimalused kasutada maksuvõlgade maksekavu ja võimaldada intressimaksetest vabastatud perioode, maksuvõlgade sissenõudmise peatamine ja kiirendatud maksutagastused. Abi antakse enne 30. juunit 2021 ja edasilükkamise lõppkuupäev ei ole hilisem kui 31 detsember 2022.“

37.

Punkt 48 asendatakse järgmisega:

„48.	COVID-19 rekapitaliseerimismeetmed tuleb võtte hiljemalt 30. septembriks 2021.“.

38.

Punkt 54 asendatakse järgmisega:

„54.

Selleks et oleks tagatud abi proportsionaalsus, ei tohiks COVID-19 rekapitaliseerimisabi summa ületada abisaaja elujõulisuse tagamiseks vajalikku minimaalset taset ja peaks piirduma abisaaja COVID-19 puhangu, s.t 31. detsembri 2019. aasta eelse kapitali struktuuri taastamisega. Abi proportsionaalsuse hindamisel võetakse arvesse riigiabi, mis on seoses COVID-19 puhanguga juba antud või kavatsetud anda. (*6)

(*6) Jaotise 3.11.4 kohaldamisel loetakse riigi antud hübriidkapitaliinstrumente omakapitaliks.“"

39.

Lisatakse punkt 64a:

„64a.

Kui riik on ainus olemasolev aktsionär, võib COVID-19 rekapitaliseerimisabi tagasimaksmine toimuda järgmises vormis, olenemata punktist 64. Tingimusel, et COVID-19 rekapitaliseerimisabi andmisest on möödunud kaks aastat:

a.	ei ole punktis 64 osutatud müük nõutav ja

punktis 64 osutatud avatud ja mittediskrimineeriva konsulteerimise võib asendada abisaaja väärtuse hindamisega, mille viib läbi abisaajast ja riigist sõltumatu üksus. Kui kõnealuse sõltumatu hindamisega tehakse kindlaks positiivne turuväärtus, loetakse, et riik on COVID-19 rekapitaliseerimisest tulenevast osalusest väljunud, isegi kui abisaaja jääb riigi omandisse. Kui positiivne turuväärtus on punktis 63 sätestatud miinimumhinnast madalam, kohaldatakse jaotises 3.11.6 sätestatud juhtimiseeskirju siiski kuni neli aastat pärast COVID-19 rekapitaliseerimisabi andmist. Liikmesriik esitab komisjonile sõltumatu hinnangu selliste COVID-19 rekapitaliseerimismeetmete väärtuse kohta, mis ületavad 250 miljonit eurot. Komisjon võib igal juhul omal algatusel nõuda sõltumatut väärtuse hindamist ja seda hinnata, et tagada selle vastavus standardile, mis on kehtestatud turukäitumisega kooskõlas olevate tehingute tagamiseks.“

40.

Lisatakse punkt 64b:

„64b.

Kui riik on üks mitmest olemasolevast aktsionärist, võib COVID-19 rekapitaliseerimisabi tagasimaksmine alternatiivina punktile 64 toimuda järgmises vormis. Tingimusel, et COVID-19 rekapitaliseerimismeetme rakendamisest on möödunud kaks aastat:

COVID-19 omakapitaliosaluse selle osa suhtes, mida riik peaks säilitama, et taastada oma osalus sellisena, nagu see oli enne COVID-19 rekapitaliseerimisabi andmist, kohaldatakse punktis 64a sätestatud võimalust. Kui riik müüb märkimisväärse osa abi saava ettevõtja aktsiatest erainvestoritele punktis 64 osutatud konkurentsipõhise menetluse teel, võib seda menetlust käsitada sõltumatu väärtuse hindamisena punkti 64a tähenduses.

b.	Ülejäänud COVID-19 omakapitaliosaluse suhtes kohaldatakse punkti 64. See tähendab eelkõige konkurentsipõhise menetluse läbiviimise vajadust. Riigil ei ole punktis 64 nimetatud eesõigust, kuna ta on seda õigust punkti a alusel juba kasutanud. (*7)

Kui COVID-19 rekapitaliseerimisabi tagasimaksmine puudutab ainult osa COVID-19 omakapitaliosalust, kohaldatakse selle COVID-19 omakapitaliosaluse osa suhtes punkte a ja b.

(*7) Näide: Enne rekapitaliseerimist kuulub 50 % abi saavast ettevõtjast riigile. Pärast COVID-19 rekapitaliseerimisabi kuulub 90 % ettevõtjast riigile (10 % osalusest on seotud enne COVID-19 rekapitaliseerimismeetmete rakendamist riigi omanduses olnud aktsiatega ja 80 % osalusest COVID-19 aktsiatega). Kaks aastat pärast COVID-19 rekapitaliseerimisabi andmist müüb riik 40 % ettevõtjast (mis vastab 50 %-le COVID-19 aktsiatest) konkurentsipõhise menetluse teel erainvestoritele (positiivse turuväärtuse eest), tuginedes punkti 64b alapunktile b. Ülejäänud osa säilitab riik punkti 64b alapunkti a alusel. Müük sarnaneb ettevõtja väärtuse sõltumatule hindamisele. Sellisel juhul loetakse, et riik on COVID-19 rekapitaliseerimisabi tagasi saanud, kuna see osa COVID-19 aktsiatest, mille ta säilitab, taastab ta osaluse COVID-19-eelsel tasemel, st 50 %, ning see on samaväärne olukorraga, kus riik kasutab oma eesõigust vastavalt punktile 64. Kui COVID-19 omakapitaliosaluse turuhind on punktis 63 sätestatud miinimumhinnast madalam, kohaldatakse jaotises 3.11.6 sätestatud juhtimiseeskirju veel kahe aasta jooksul.“"

41.

Lisatakse järgmine jaotis:

„3.12.

Katmata püsikulude katteks antav abi

86.	Liikmesriigid võivad ette näha abi katmata püsikulude katmiseks sellistele ettevõtjatele, kelle äritegevus COVID-19 puhangu tõttu peatus või vähenes.

87.

Kui sellised meetmed kujutavad endast riigiabi, loeb komisjon neid ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a.	abi antakse hiljemalt 30. juuniks 2021 ja see katab katmata püsikulud, mis on tekkinud ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 30. juunini 2021, sealhulgas kulud, mis on tekkinud osaliselt kõnealusel ajavahemikul (edaspidi „abikõlblikkusperiood“);

b.	abi antakse kava alusel ettevõtjatele, kelle käive väheneb abikõlblikkusperioodil vähemalt 30 % võrreldes sama ajavahemikuga 2019. aastal; (*8)

katmata püsikulud on püsikulud, mida ettevõtja on kandnud abikõlblikkusperioodil ja mida selle perioodi jooksul ei kata kasum (st tulud miinus muutuvkulud) ning mida ei kaeta muudest allikatest, nagu kindlustus, käesoleva teatisega hõlmatud ajutised abimeetmed või toetus muudest allikatest. (*9) Abi suurus ei tohi ületada 70 % katmata püsikuludest, välja arvatud mikro- ja väikeettevõtjate (üldise grupierandi määruse I lisa tähenduses) puhul, kellele antav abi ei tohi ületada 90 % katmata püsikuludest. Käesoleva punkti kohaldamisel käsitatakse ettevõtja abikõlblikkusperioodi kasumiaruandes esitatud kahjumit (*10) katmata püsikuludena. Käesoleva meetme kohast abi võib anda prognoositud kahjumi alusel ja sellisel juhul määratakse lõplik abisumma kindlaks pärast kahjumi realiseerimist auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel või maksukontode alusel, kui liikmesriik esitab komisjonile nõuetekohased põhjendused (näiteks seoses teatavat liiki ja suurusega äriühingute erisustega). Kõik lõplikku abisummat ületavad maksed nõutakse tagasi;

abi kogusumma ei tohi ühelgi juhul ületada kolm miljonit eurot ettevõtja kohta. Abi võib anda otsetoetuste, garantiide ja laenude vormis, tingimusel et selliste meetmete nominaalne koguväärtus jääb allapoole kolme miljoni euro suurust ülempiiri ettevõtja kohta; kõik kasutatud arvud peavad väljendama brutosummasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid;

e.	selle meetme kohane abi ei ole kombineeritav muu abiga samade rahastamiskõlblike kulude jaoks;

abi ei või anda ettevõtjale, kes oli raskustes (üldise grupierandi määruse tähenduses (*11)) juba 31. detsembril 2019. Erandina eespool märgitust võib abi anda mikro- või väikeettevõtjatele (üldise grupierandi määruse I lisa tähenduses), kes olid juba 31. detsembril 2019 raskustes, tingimusel et nende suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja et nad ei ole saanud päästmisabi (*12) ega ümberkorraldamisabi. (*13)

(*8) Võrdlusperiood on periood 2019. aastal, olenemata sellest, kas abikõlblikkusperiood on 2020. või 2021. aastal."

(*9) Käesoleva punkti kohaldamisel tähendavad kulud püsi- ja muutuvkulusid: esimene tekib majandustoodangu suurusest sõltumatult, teine aga majandustoodangu suurusest sõltuvalt."

(*10) Kui kahjumit arvutatakse selle sätte alusel, siis ei võeta arvesse väärtuse langusest tulenevat ühekordset kahjumit."

(*11) Nagu on määratletud komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1) artikli 2 punktis 18."

(*12) Alternatiivina, kui nad on saanud päästmisabi, on nad käesoleva teatise alusel abisaamise hetkeks laenu tagasi maksnud või garantii lõpetanud."

(*13) Alternatiivina, kui nad on saanud ümberkorraldamisabi, ei kohaldata nende suhtes käesoleva teatise alusel abisaamise hetkel enam ümberkorraldamiskava.“"

42.

Punktid 86–94 nummerdatakse ümber punktideks 88–96.

43.

Punkt 88 nummerdatakse ümber punktiks 90 ja asendatakse järgmisega:

„90.	30. juuniks 2021 peavad liikmesriigid esitama komisjonile loetelu meetmetest, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva teatise alusel heakskiidetud kavadele.“

44.

Punkt 91 nummerdatakse ümber punktiks 93 ja asendatakse järgmisega:

„93.

Komisjon kohaldab käesolevat teatist alates 19. märtsist 2020, arvestades COVID-19 puhangu majanduslikku mõju, mis on nõudnud viivitamatut tegutsemist. Käesolev teatis on koostatud lähtuvalt praegustest erandlikest asjaoludest ja seda ei kohaldata pärast 30. juunit 2021, välja arvatud jaotis 3.11, mida ei kohaldata pärast 30. septembrit 2021. Komisjon vaatab kõik käesoleva teatise jaotised läbi enne 30. juunit 2021 tähtsatel konkurentsipoliitikaga seotud või majanduslikel kaalutlustel. Vajaduse korral võib komisjon esitada ka täiendavaid selgitusi oma lähenemise kohta konkreetsetele küsimustele.“

3. LÜHIAJALISE EKSPORDIKREDIIDIKINDLUSTUSE TEATISE MUUTMINE

45.

Järgmist lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse teatise muudatust kohaldatakse kuni 30. juunini 2021:

—

teatise lisa asendatakse järgmisega:

„Turukõlbliku riskiga riikide loetelu

Komisjon käsitab kõiki kaubanduslikke ja poliitilisi riske, mis on seotud ekspordiga allpool loetletud riikidesse, ajutiselt turukõlbmatuna kuni 30. juunini 2021.

Belgia	Küpros	Slovakkia
Bulgaaria	Läti	Soome
Tšehhi Vabariik	Leedu	Rootsi
Taani	Luksemburg	Ühendkuningriik
Saksamaa	Ungari	Austraalia
Eesti	Malta	Kanada
Iirimaa	Madalmaad	Island
Kreeka	Austria	Jaapan
Hispaania	Poola	Uus-Meremaa
Prantsusmaa	Portugal	Norra
Horvaatia	Rumeenia	Šveits
Itaalia	Sloveenia	Ameerika Ühendriigid“

(1) Komisjoni 19. märtsi 2020. aasta teatis, C(2020)1863, ELT C 091I, 20.3.2020, lk 1.

(2) Komisjoni 3. aprilli 2020. aasta teatis, C(2020) 2215, ELT C 112I, 4.4.2020, lk 1.

(3) Komisjoni 8. mai 2020. aasta teatis, C(2020) 3156, ELT C 164, 13.5.2020, lk 3.

(4) Komisjoni 29. juuni 2020. aasta teatis, C(2020) 4509, ELT C 218, 2.7.2020, lk 3.

(5) ELT C 392, 19.12.2012, lk 1.

(6) Euroopa Komisjon, majandus- ja rahandusküsimused: 2020. aasta suveprognoos (vaheprognoos) (juuli 2020).

(7) Euroopa Komisjon, majandus- ja rahandusküsimused: 2020. aasta talveprognoos (vaheprognoos) (veebruar 2020).

(8) Komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/111/EÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta (ELT L 318, 17.11.2006, lk 17).

(9) Komisjoni teatis, millega muudetakse dokumendi „Komisjoni teatis liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisa (ELT C 101I, 28.3.2020, lk 1).

Olemasolevate meetmete loetelu ja kavandatud muudatused
Heakskiidetud meetme riigiabi number (1)	Jaotis	Teatatud muudatus	Kinnitus, et kehtivat meedet ei ole muul viisil muudetud