|
11.6.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 196/19 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(2020/C 196/08)
Käesolev teade on avaldatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõike 5 kohaselt.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Mór/Móri“
Viitenumber PDO-HU-A1333-AM02
Teate kuupäev: 10.3.2020
HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. Tootetüübi „Móri“ Prémium alla kuuluva veini lisamine
|
a) |
Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:
|
|
b) |
Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab:
|
|
c) |
põhjendus: Móri veinipiirkonnas on sajanditevanune traditsioon valmistada täidlasi, raskeid, küpseid valgeid veine. Muudatuse eesmärk on kaitsta seda traditsiooni ja luua sellega seotud kõrgem kvaliteedikategooria, mille puhul on ära märgitud sellised nõuded nagu madalam keskmine tootmismäär, kvaliteetsem tooraine ja konkreetsete veinivalmistustavade järgimine, ning seda kvaliteedikategooriat kaitsta. |
2. Uute lubatud viinamarjasortide (’Generosa’, ’Pinot Blanc’, ’Pinot Noir’, ’Syrah’) lisamine
|
a) |
Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:
|
|
b) |
Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab:
|
|
c) |
põhjendus: Töö, mida Ungari viinamarjaaretajad on viimastel aastakümnetel teinud, on andnud tulemuseks mõned uued viinamarjasordid, millest ’Generosat’ mitmed tootjad määratletud piirkonnas juba kasvatavad. Viimastel aastatel on sordist ’Generosa’ valmistatud veinid pälvinud suure tunnustuse nii spetsialistide kui ka tarbijate seas ning see on parandanud selle veinipiirkonna mainet. Sort ’Pinot Blanc’ on olnud veinipiirkonnas esindatud juba aastakümneid, ehkki üksnes väiksel alal. Mitmed veinikeldrid müüvad üksnes sordist ’Pino Blanc’ valmistatud kvaliteetveine. On ilmselge, et selle sordi potentsiaali saab veinipiirkonnas täielikult ära kasutada. Viinamarjasordi ’Pinot Noir’ lubamine veinipiirkonnas on oluline nii roosade veinide kui ka vahuveinide tootjatele. Roosa vein on veinikategooria, mis vastab nüüdisaegsete veinitarbijate maitsele peaaegu kõigis aspektides ja mis võib klassikalistevalgete veinide kõrval jahedama kliimaga Móri veinipiirkonna olukorda muuta. Sort ’Syrah’ on olnud veinipiirkonnas esindatud palju aastaid, ehkki mitte suurel alal. Tegemist on suhteliselt hilja õitseva ja vara küpseva sordiga, mis võib olla eeliseks veinipiirkonnas, kus sellest valmistatakse kergemaid veine. Selle veinisordi teevad veinipiirkonnas eriliseks piprased, vürtsikad ja vahel ka mineraalsed noodid. |
3. Nimemuutused ja muud andmespetsifikatsioonid
|
a) |
Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:
|
|
b) |
Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab:
|
|
c) |
põhjendus: tehnilist laadi muudatused |
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus(ed)
Mór
Móri
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
4. Veini(de) kirjeldus
Vein – valge
Valged veinid on rohekasvalget, õlg- või kuldkollast värvi, kahvatu või hele. Neile on iseloomulikud värske, elav happesus, lille- või puuviljanoodid, kergus ja värskus. Enamasti ei ole vaadis laagerdumise maitset tunda. Keskmise täidlusega veinid on tavaliselt aromaatsed ja selge iseloomuga. Märgitud sordi omadusi on üldiselt lihtne ära tunda.
|
* |
ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta. |
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): |
|
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): |
9 |
|
Minimaalne üldhappesus: |
4,6 g/l, väljendatud viinhappena |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): |
18 |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): |
|
Vein – roosa
Roosad veinid on roosat, lillat, lõhe (sibulakoore) või kahvatupunast värvi; need on kerged ja puuviljased ning mõeldud tarbimiseks aasta jooksul.
|
* |
ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta. |
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): |
|
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): |
9 |
|
Minimaalne üldhappesus: |
4,6 g/l, väljendatud viinhappena |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): |
18 |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): |
|
Vein – punane
Punased veinid toodetakse toorveinidena, kasutades lühiajalist matseratsiooni (5–7 päeva) ja need on mõeldud tarbimiseks aasta jooksul. Veinid on kerged, lihtsad ning meenutavad oma lõhnalt ja maitselt punaseid marju. Veinid on kahvatut rubiinpunast värvi.
|
* |
ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta. |
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): |
|
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): |
9 |
|
Minimaalne üldhappesus: |
4,6 g/l, väljendatud viinhappena |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): |
20 |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): |
|
Vein – kvaliteetvein
Need veinid on kuldse või vanakuldse värvusega. Iseloomulik markantne happesus ja suur alkoholisisaldus võimaldavad pikemat küpsemist. Tänu pikemale laagerdumisajale muutuvad küpsemise teisesed maitsed domineerivaks ja veinidel on vahel mineraalseid noote.
|
* |
ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta. |
|
* |
Hilise korje ja valikkorje valgete veinide ning üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valgete veinide minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,83 % ja maksimaalne lenduvate hapete sisaldus on 2 g/l. |
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): |
|
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): |
9 |
|
Minimaalne üldhappesus: |
4,6 g/l, väljendatud viinhappena |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): |
18 |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): |
|
5. Veinivalmistustavad
a) Konkreetsed veinivalmistustavad
Vein – veinivalmistustavad
Konkreetsed veinivalmistustavad
Järk-järgult töötava pressi kasutamine
Lubamatud veinivalmistustavad:
Veinivalmistamise kohta kehtestatud piirangud
Kvaliteetveinide magustamine ega viinamarjavirde rikastamine ei ole lubatud.
Viinamarjakasvatuse eeskirjad
Viljelustavad
|
1) |
Viinapuude võrakujunduse eeskirjad:
|
|
2) |
Viinapuude istutustiheduse eeskirjad
|
|
3) |
Viinapuude pungade tiheduse eeskirjad: Móri veini tootmine on lubatud üksnes juhul, kui pungade tihedus on kõige rohkem 10 talvist punga ruutmeetri kohta. |
|
4) |
Koristusmeetod: Käsitsikorje ja mehaaniline korje on lubatud kõigi kaitstud päritolunimetusega veinide puhul. Kvaliteetveinide puhul on lubatud üksnes käsitsikorje. Viinamarjade minimaalne loodusliku suhkru sisaldus ja võimalik alkoholisisaldus Veinivalmistamise kohta kehtestatud piirangud Valge, roosa ja punane vein: 9,0 mahuprotsenti –14,9 Ungari virdekraadi (Magyar mustfok – [MM°]) Hilise korje ja valikkorje valgete veinide, üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valgete veinide ja kvaliteetveinide viinamarjade minimaalne loodusliku suhkru sisaldus on 216 g/l, võimalik alkoholisisaldus on 12,83 mahuprotsenti ja 20 Ungari virdekraadi ([MM°]). Eeskirjad saagikoristuskuupäeva ja sortide tähistamise kohta Viljelustavad Saagikoristuse kuupäeva määramine: Saagikoristuse alguskuupäeva määrab veiniühenduse nõukogu iga aasta 20. augustiks. Veinitoodetele, mis on valmistatud enne veiniühenduse nõukogu määratud koristusperioodi alguskuupäeva korjatud viinamarjadest, ei või anda KPNi „Mór/Móri“ märgisega veini päritolunimetuse sertifikaati ja neid ei või turustada KPNi märgisega. Saagikoristuse alguskuupäev avaldatakse veiniühenduse teatena. Erandlike asjaolude korral (nt ilmastikutingimused või nakkus) võib selle tähtaja kohta kehtestada erandi. Sortide tähistamise eeskirjad: Sordi ja selle sünonüümide tähis, nagu see on määratletud asjaomastes siseriiklikes õigusaktides veinivalmistamiseks sobilike veinisortide liigitamise kohta, on lubatud kõigi Móri veinitoodete kategooriate puhul järgmiste piirangute ja täienduste alusel:
|
b) Maksimaalne saagikus
Vein – valge, roosa, punane
100 hektoliitrit hektari kohta
Vein – valge, roosa, punane
13 600 kg viinamarju hektari kohta
Vein – kvaliteetvein
60 hektoliitrit hektari kohta
Vein – kvaliteetvein
8 500 kg viinamarju hektari kohta
Vein – kvaliteetvein – hilise korje ja valikkorje veinid
45 hektoliitrit hektari kohta
Vein – kvaliteetvein – hilise korje ja valikkorje veinid
8 000 kg viinamarju hektari kohta
Vein – kvaliteetvein – üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja jääveinid
20 hektoliitrit hektari kohta
Vein – kvaliteetvein – üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja jääveinid
5 000 kg viinamarju hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Kaitstud päritolunimetust „Mór/Móri“ kandvate veinitoodete valmistamiseks võib kasutada viinamarju, mis on pärit viinamarjaistandustest, mis asuvad Csákberény, Csókakő, Móri, Pusztavámi, Sörédi ja Zámoly munitsipaliteedis Fejéri komitaadis ning mis on viinamarjaistanduste katastris liigitatud I ja II klassi (Móri veinipiirkond).
7. Peamine viinamarjasort (peamised viinamarjasordid)
|
|
’Syrah’ – ’Blauer Syrah’ |
|
|
’Tramini’ – ’Traminer’ |
|
|
’Syrah’ – ’Serine Noir’ |
|
|
’Királyleányka’ – ’Feteasca Regale’ |
|
|
’Syrah’ – ’Marsanne Noir’ |
|
|
’Sauvignon’ – ’Sovinjon’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Kék Rulandi’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Savagnin Noir’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Pinot Cernii’ |
|
|
’Leányka’ – ’Leányszőlő’ |
|
|
’Olasz Rizling’ – ’Nemes Rizling’ |
|
|
’Tramini’ – ’Roter Traminer’ |
|
|
’Cabernet Franc’ – ’Carbonet’ |
|
|
’Tramini’ – ’Savagnin Rose’ |
|
|
’Pinot Blanc’ – ’Weissburgunder’ |
|
|
’Olasz Rizling’ – ’Taljanska Grasevina’ |
|
|
’Chardonnay’ – ’Kereklevelű’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Pignula’ |
|
|
’Sauvignon’ – ’Sauvignon Bianco’ |
|
|
’Olasz Rizling’ – ’Grasevina’ |
|
|
’Leányka’ – ’Dievcenske Hrozno’ |
|
|
’Szürkebarát’ – ’Auvergans Gris’ |
|
|
’Irsai Olivér’ – ’Zolotis’ |
|
|
’Kékfrankos’ – ’Blaufränkisch’ |
|
|
’Királyleányka’ – ’Galbena de Ardeal’ |
|
|
’Rizlingszilváni’ – ’Müller Thurgau Blanc’ |
|
|
’Szürkebarát’ – ’Pinot Gris’ |
|
|
’Rizlingszilváni’ – ’Müller Thurgau Bijeli’ |
|
|
’Zenit’ |
|
|
’Sauvignon’ – ’Sauvignon Blanc’ |
|
|
’Sárga Muskotály’ – ’Weiler’ |
|
|
’Ezerjó’ – ’Korponai’ |
|
|
’Rizlingszilváni’ – ’Rizvanac’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Pinot Tinto’ |
|
|
’Irsai Olivér’ – ’Muskat Olivér’ |
|
|
’Tramini’ – ’Gewürtztraminer’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Kisburgundi Kék’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Spätburgunder’ |
|
|
’Zöld Veltelíni’ – ’Zöldveltelíni’ |
|
|
’Szürkebarát’ – ’Pinot Grigio’ |
|
|
’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Lunel’ |
|
|
’Zöld Veltelíni’ – ’Grüner Muskateller’ |
|
|
’Tramini’ – ’Traminer Rosso’ |
|
|
’Zöld Veltelíni’ – ’Grüner Veltliner’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Pino Csernüj’ |
|
|
’Rizlingszilváni’ – ’Rivaner’ |
|
|
’Tramini’ – ’Tramin Cervené’ |
|
|
’Kékfrankos’ – ’Moravka’ |
|
|
’Kékfrankos’ – ’Blauer Lemberger’ |
|
|
’Irsai Olivér’ – ’Irsai’ |
|
|
’Rajnai Rizling’ – ’Rhine Riesling’ |
|
|
’Cabernet Franc’ – ’Cabernet’ |
|
|
’Chardonnay’ – ’Chardonnay Blanc’ |
|
|
’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Zlty’ |
|
|
’Ezerjó’ – ’Tausendachtgute’ |
|
|
’Királyleányka’ – ’Erdei Sárga’ |
|
|
’Ezerjó’ – ’Szadocsina’ |
|
|
’Rajnai Rizling’ – ’Rheinriesling’ |
|
|
’Királyleányka’ – ’Little Princess’ |
|
|
’Cabernet Franc’ – ’Kaberne Fran’ |
|
|
’Rajnai Rizling’ – ’Riesling’ |
|
|
’Cabernet Franc’ – ’Gros Vidur’ |
|
|
’Merlot’ |
|
|
’Királyleányka’ – ’Königstochter’ |
|
|
’Olasz Rizling’ – ’Welschrieslig’ |
|
|
’Ottonel Muskotály’ – ’Muskat Ottonel’ |
|
|
’Leányka’ – ’Feteasca Alba’ |
|
|
’Rajnai Rizling’ – ’Weisser Riesling’ |
|
|
’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Bélüj’ |
|
|
’Királyleányka’ – ’Königliche Mädchentraube’ |
|
|
’Rajnai Rizling’ – ’Johannisberger’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Rulandski Modre’ |
|
|
’Pinot Blanc’ – ’Pinot Beluj’ |
|
|
’Syrah’ – ’Shiraz’ |
|
|
’Sárga Muskotály’ – ’Muscat de Lunel’ |
|
|
’Olasz Rizling’ – ’Risling Vlassky’ |
|
|
’Cabernet Sauvignon’ |
|
|
’Chardonnay’ – ’Ronci Bilé’ |
|
|
’Szürkebarát’ – ’Grauburgunder’ |
|
|
’Szürkebarát’ – ’Ruländer’ |
|
|
’Cabernet Franc’ – ’Carmenet’ |
|
|
’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Weisser’ |
|
|
’Cserszegi Fűszeres’ |
|
|
’Ottonel Muskotály’ – ’Muscat Ottonel’ |
|
|
’Rizlingszilváni’ – ’Müller Thurgau’ |
|
|
’Kékfrankos’ – ’Limberger’ |
|
|
’Sauvignon’ – ’Sauvignon Bijeli’ |
|
|
’Sárga Muskotály’ – ’Moscato Bianco’ |
|
|
’Pinot Blanc’ – ’Fehér Burgundi’ |
|
|
’Ezerjó’ – ’Trummertraube’ |
|
|
’Leányka’ – ’Mädchentraube’ |
|
|
’Sárga Muskotály’ – ’Weisser’ |
|
|
’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Blanc’ |
|
|
’Sárga Muskotály’ – ’Muscat de Frontignan’ |
|
|
’Ezerjó’ – ’Tausendgute’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Pinot Nero’ |
|
|
’Ottonel Muskotály’ – ’Miszket Otonel’ |
|
|
’Királyleányka’ – ’Dánosi Leányka’ |
|
|
’Kékfrankos’ – ’Blauer Limberger’ |
|
|
’Olasz Rizling’ – ’Riesling Italien’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Kék Burgundi’ |
|
|
’Pinot Blanc’ – ’Pinot Bianco’ |
|
|
’Ezerjó’ – ’Kolmreifler’ |
|
|
’Generosa’ |
|
|
’Rajnai Rizling’ – ’Riesling Blanc’ |
|
|
’Syrah’ – ’Sirac’ |
|
|
’Chardonnay’ – ’Morillon Blanc’ |
|
|
’Zöld Veltelíni’ – ’Veltlinské Zelené’ |
|
|
’Pinot Noir’ – ’Blauer Burgunder’ |
|
|
’Olasz Rizling’ – ’Olaszrizling’ |
|
|
’Szürkebarát’ – ’Graumönch’ |
|
|
’Cabernet Franc’ – ’Gros Cabernet’ |
|
|
’Irsai Olivér’ – ’Zolotisztüj Rannüj’ |
|
|
’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Sylvaner’ |
8. Seos geograafilise piirkonnaga
Vein (1)
1. Määratletud piirkonna kirjeldus
a)
Üks Ungari väikseimaid ajaloolisi veinipiirkondi – Móri veinipiirkond – asub Fejéri komitaadis Vértesi ja Bakony’i mäestiku vahel asetseva Móri oru Vértesi poolsel küljel.
Selle veinipiirkonna mikrokliimat ja valdavat tuule suunda mõjutab Móri org, mis on tektooniline murdejoon Bakony’i ja Vértesi mäestike vahel. Tänapäevased morfoloogilised tingimused on tingitud hilispliotseeni ajastiku ja kvaternaari ajastu pinnasekihistustest, mille tulemusel tekkisid üksikud järsud mäekünkad kruusaste mäetippudega, pikad ja laiad mäeseljandikud, kaljused ja lauged pedimendid. Vértes on keskmise kõrgusega karstimäeahelik, millel on ülangu ja alangu struktuur.
Pruunid metsamullad savimulla sisseuhtega ja pruunmuld on suuresti kujunenud lössil, mis on segunenud paekivirusu ja oligotseeniajastiku liivadega. Dolomiit ja paekivi on kaetud loomullaga.
Kliima on viinapuude kasvatamiseks sobilik, ehkki see on keskmisest jahedam. Talved on pehmed ja terve aasta vältel toimub märkimisväärne õhumasside liikumine. Päike paistab enamikus viinamarjaistandustes suvi läbi. Aastane keskmine temperatuur on 10 °C. Piirkonda iseloomustavad mõõdukad valgustingimused ja sademete hulk on 600–650 mm. Kõige rohkem sajab suvel, kõige vähem veebruaris ja märtsis. Valdavalt puhub kirdetuul. Ilm on tavaliselt mõõdukalt jahe ja suhteliselt vihmane.
b)
Arvatakse, et veinikasvatus algas selles piirkonnas juba Rooma ajal. Ediktid, mis on välja antud pärast Ungari riigi loomist 11. sajandil, sisaldavad aga selgeid tõendeid kohalikust viinamarjakasvatusest. Esimene kirjalik allikas pärineb ungarlaste maahõivamise järgselt keskajast. Vajali (Mór) viinamarjaistandusi mainitakse esimest korda 1231. aastal aadlik Miklós Csáki testamendis.
Otomani impeeriumi valitsemisaeg mõjus piirkonna viinamarjakasvatusele väga halvasti. Türgi garnison, mis taandus Csókakő kindlusest, põletas maha külasid, hävitades ka viinamarjaistandusi.
Järgnevas taastumises mängisid olulist rolli kaputsiinid ja Saksamaalt tulnud asunikud (kelle tõid piirkonda Hochburgid ja Lambergid), kes olid endaga kaasa toonud moodsamad töövahendid ning arenenumad viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise traditsioonid. Asutades aastatel 1694–1696 Móris oma mungakloostri, hoidsid kaputsiinid tihedaid sidemeid Tokaj ordu munkadega. Pärimuse kohaselt saatsid nad neile Ezerjó viinamarjasordi pistikuid, et aidata neil oma viinamarjaistandusi taastada.
Ezerjó sordist, mis on tänapäeval tõusnud hungarikumi staatusse, sai selle veinipiirkonna peamine viinamarjasort 19. sajandil piirkonda tabanud viinapuu-lehetäide epideemiale järgnenud istanduste taastamise käigus. Viinapuude kasvatamise ja veinivalmistamise taastumine mängis olulist rolli Móri saamises turupidamise õigusega linnaks 1758. aastal.
Ajaloolised andmed näitavad, et üleküpsenud viinamarju korjati selles veinipiirkonnas esimest korda 1834. aastal. 19. sajandil müüdi tänu headele transpordiomadustele selle piirkonna veine üha suuremas mahus Austria turul.
Ehkki piirkonna esimene veinikogukond loodi 1882. aastal Csákberény’is, registreeriti sõltumatu Móri veinipiirkond pärast 1901. aastal esitatud avaldust 1928. aasta dekreediga.
II maailmasõja järel pakkus Móri riigifarm kuni 1980. aastate lõpuni selles veinipiirkonnas tehnoloogilist teavet viinamarjakasvatuse ja viinamarjade töötlemise kohta ja vajalikke ladustamishooneid ning tagas olulise osa turustamisvõimalustest. 1980. aastate keskpaigaks oli see viinamarjakasvatuspiirkond taas saavutanud oma eelmiste sajandite suurima pindala. Lisaks siseturu varustamisele keskendus müük peamiselt ekspordile Nõukogude Liitu.
Pärast riigikorra muutust 1990. aastal lõpetas riigifarm oma tegevuse, veinitootmine seal lõpetati ning erastamise tulemusel läks veinipiirkonna saatus taas kohalike otsustajate, eratalunike ja veinikeldrite kätte. See muutis omakorda märkimisväärselt majanduslikku struktuuri. Mitmed perekonnad hakkasid kutselisteks veinitootjateks ning nüüdseks on Móris ja selle ümbruses palju arenevaid veinikeldreid. Veinipiirkonna viinamarjakasvatusega hõlmatud ala on vähenenud umbes 685 hektarini.
Tänu arendustööle, sajanditepikkustele kogemustele ja perekondlike veinitootjate asjatundlikkusele on Móri veinid muutumas tarbijate seas üha populaarsemaks. Seda tõendavad arvukad kuldmedalid, mis on võidetud riiklikel ja rahvusvahelistel veinikonkurssidel, ning asjaolu, et veine on hakatud müüma välisturgudele.
Vein (2)
2. Veinide kirjeldus
Móri veinidel on rikkalik aroomide ja maitsete bukett, suhteliselt suur alkoholisisaldus ja happesus ning need on meeldivad ja tavaliselt kuivad. Väljendusrikas, täidlane iseloom ja tasakaalus happesus muudavad need veinid äärmiselt nauditavaks. Eriti hea aastakäigu tulemusel sünnivad tasakaalus veinid, millel on markantne happesus ja sellega sobiv täidlus ning mis õige veinivalmistustehnoloogia ja küpsemise korral annavad tulemuseks kvaliteetveinid.
Móri veinidele viidatakse erialakirjanduses kõige sagedamini selliste sõnadega nagu „karakteriga“, „selgepiiriline“ ja „maskuliinne“. Piirkonna veinidel on sedalaadi iseloomukus, täidlus, suhkrusisaldus ja happesus, mis on tavaliselt omane suurepärastele veinidele. Lubjarikkad mullad annavad veinidele happese iseloomu ja just tänu sellele on neil veinidel erakordselt meeldiv maitse. Seesama happene iseloom annab valitud sortide viinamarjadest valmistatud kvaliteetveinidele nende säilitamiseks vajalikud omadused, et need saaksid mitme aasta vältel areneda ja täiustuda.
Kuna Móri org on tuuline, ei esine seal kuigi tihti viinamarjade seenhaigusi. Nii saab enamikul aastakäikudel töödelda haigusvabu viinamarju. Haigusvabadest marjadest valmistatud valged veinid sobivad ka suurepäraselt pikaajaliseks laagerdumiseks ja ajalooliste veinide („muzeális borok“) tootmiseks.
Soodsate ilmastikuolude korral küpsevad Ezerjó sordi viinamarjad kuldkollaseks ja neil on suurepärane maitse. Teatud aastakäikude puhul võib Botrytis’ega (väärishallitus) nakatunud viinamarju kasutada eriliselt kvaliteetse põhiveini valmistamiseks.
3. Tootmispiirkonna, inimtegurite ja toote vaheline seos
Tänu geograafilise keskkonna loodus- ja inimteguritele on Móri veinipiirkonnas toodetud juba sajandeid terves riigis kuulsaid veine.
Mägede ja küngaste lõuna- ja edelapoolsete nõlvade soodne meso- ja mikrokliima on aidanud luua head kohalikud kasvutingimused.
Oru eriline tuuline iseloom annab suurepärase eelise viinamarjade seenhaiguste vastu võitlemisel, külmast tingitud riskide vähendamisel või vältimisel või nende sageduse mõjutamisel. Muude soodsate eripärade seas tagavad Móri orgu ääristavad järsud edelapoolsed nõlvad soodsa kokkupuute päikesevalgusega ja suurepärased võimalused selle kasutamiseks. Móri veinide eriline iseloom on seotud ka kasvupinnase suhteliselt suure lubjasisaldusega.
Viinamarjakasvatusel ja veinivalmistamisel on piirkonnas väga palju ainulaadseid traditsioonilisi eripärasid, mis on oma pikaajalise mõju tõttu üliolulised. Olulised erinevused viinamarjakasvatuses ja viinamarjade töötlemises võrreldes teiste veinipiirkondadega on seotud järgmiste asjaoludega: esiteks tõid saksa keelt kõnelevad asunikud endaga kaasa oma kodupiirkondade viljelustavad; teiseks tõid kaputsiini mungad endaga kaasa uued viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise meetodid; kolmanda asjaoluna kujunesid need eripärad toona suuresti välja kohalikul tasandil ja isoleeritult.
Traditsiooniliselt viljeldavate viinapuude puhul kasutatakse endiselt tugevat tagasilõikamist ja ümarat vaiadega kujundusvormi, mis on veinipiirkonnale tüüpiline ning mille eesmärk on tuua viinamarjakobarad lähemale pinnasele, mis soojeneb päeva jooksul ja tagab seeläbi hea valmimise ja parema kvaliteedi. Móri veinitootjad järgivad seda viljelusviisi tänini. Kõik piirkonna veinivalmistajad püüavad alal hoida viinapuude madala kujunduse meetodeid.
Lisaks aitab hoolikas kasvude valimine ja ebavajalike eemaldamine luua õhku läbilaskva võra, mis soodustab haigusvabade viinamarjade kujunemist, mis on Móri veinide tootmise seisukohast väga oluline.
Sellisel moel toodetud tooraine sobib ülihästi pikemaks laagerdamiseks, näiteks kvaliteetveinide puhul, mis selles piirkonnas toimub traditsioonilistes suurtes puitvaatides. Seda seetõttu, et väiksem pindala võimaldab pikemat küpsemist puitvaatides.
Kuni 1950. aastateni veinipiirkonnas ainuvalitsenud ja selle kaubamärgiks muutunud sorti ’Ezerjó’ täiendavad nüüd mitmed valdavalt valged viinamarjasordid. Nende hulgas on ’Zöld Veltelíni’, ’Rizlingszilváni’, ’Rajnai Rizling’, ’Chardonnay’, ’Leányka’, ’Királyleányka’, ’Sauvignon’, ’Szürkebarát’ ja ’Tramini’, samuti üksikud siniste viinamarjade sordid, mida kasvatatakse väikses mahus. Veinipiirkonna kõige olulisem viinamarjasort on tänagi ’Ezerjó’, mis katab pea kolmandiku piirkonnast.
Sellest tulenevalt samastatakse Móri veine endiselt laialdaselt „Móri Ezerjó“ nimega, mis on sündinud hea tootmispiirkonna ja suurepärase viinamarjasordi õnnelikust kohtumisest. Seda sorti kasvatatakse Ungaris mitmes kohas, kuid oma tõelise kodu on see leidnud Vértesi nõlvadel.
9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Tähistamist käsitlevad eeskirjad (1)
Õigusraamistik:
liikmesriigi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus:
|
a) |
Väljend „oltalom alatt álló eredetmegjelölés“ (kaitstud päritolunimetus) ja selle ungarikeelsed omadussõnalised variandid, samuti selle vasted kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes võivad samuti märgistusel esitatud olla. |
|
b) |
Kaitstud päritolunimetusega „Mór/Móri“ veini märgistusel võib sõnad „oltalom alatt álló eredetmegjelölés“ (kaitstud päritolunimetus) asendada sõnadega „védett eredetű bor“ (kaitstud päritolunimetusega vein). |
|
c) |
Kaitstud päritolunimetuse „Mór“ võib asendada tähisega „Móri“ või „Móri borvidék“ (Móri veinipiirkond). Grammatiline variant tuletusliitega „-i“ kõigist punktis VIII/1.1.2 loetletud munitsipaliteetide nimedest võib samuti märgistusel esitatud olla. |
|
d) |
Kõigi toorveinide ja noorte veinide aastakäik peab olema ära märgitud. |
|
e) |
Kui aastakäik on ära märgitud, peab 85 % veinist pärinema sellest aastakäigust. Erand tehakse toorveinidele või noortele veinidele, samuti esmase aastakäigu või esimese korje veinidele, mille puhul peab 100 % veinist pärinema asjaomasest aastakäigust. |
|
f) |
Väljendid „termőhelyen palackozva“ (villitud tootmispiirkonnas), „termelői palackozás“ (villinud tootja) ja „pinceszövetkezetben palackozva“ (villitud veinitööstuste kooperatiivis) võivad olla esitatud kõigil „Mór/Móri“ veinidel. |
|
g) |
Väljendi „rozé“ võib asendada väljendiga „rosé“ ja väljendi „küvé“ väljendiga „cuvée“. |
Nimetusi käsitlevad eeskirjad (2)
Õigusraamistik:
liikmesriigi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus:
|
h) |
Tähisega „küvé“ või „cuvée“ (kuvee) veinid võivad tähistada veine, mis on saadud mitme viinamarjasordi segamisel ja mille märgisel võib kuvees sisalduvate viinamarjasortide nime märkida koguse kahanevas järjekorras, et teavitada tarbijaid. Kui sortide nimed on ära märgitud, peavad olema esitatud kõik kuvees olevad sordid. |
|
i) |
Väljendi „Öreg tőkék bora“ (vanadelt viinapuudelt saadud vein) võib lisada märgistusele, kui vähemalt 85 % veinist pärineb istandusest, kus viinapuud on üle 40 aasta vanad. |
|
j) |
Väljendi „birtokbor“ [veinimõisast pärit vein] kasutamine Móri veinidel on lubatud tingimusel, et 100 % veini toorainena kasutatavatest viinamarjadest pärineb selle konkreetse viinamarjaistanduse viljeletud alalt. Pereettevõtete puhul võib väljendit „birtokbor“ [veinimõisast pärit vein] kasutada ka nende veinide märgistusel, mis on toodetud pereliikmete viljeletud viinamarjaistandustes. |
|
k) |
Väljendid „késői szüretelésű bor“ [hilise korje vein], „válogatott szüretelésű bor“ [valikkorje vein], „főbor“ [põhivein], „jégbor“ [jäävein] ja „töppedt szőlőből készült bor“ [üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein] võivad olla üksnes kvaliteetveinide märgistusel. |
Muud piiratud kasutusega väljendid, mis võivad olla esitatud:
Õigusraamistik:
liikmesriigi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus:
|
— |
„Muzeális bor“ [ajalooline vein]: valge, kvaliteetvein |
|
— |
„Birtokbor“ [veinimõisast pärit vein]: kõik veinid |
|
— |
„Öreg tőkék bora“ [vanadelt viinapuudelt saadud vein]: kõik veinid |
|
— |
Esmase aastakäigu või esimese korje vein: kõik veinid |
|
— |
„Muskotály“ [muskaatvein]: valge |
|
— |
„Cuvée“ või „küvé“ [kuvee]: kõik veinid |
|
— |
„Szűretlen“ [filtreerimata]: punane |
|
— |
„Primőr“ [toorvein] või noor vein: valge, roosa, punane |
|
— |
„Barrique“: valge, punane, kvaliteetvein |
Väiksemad geograafilised üksused, mida võib kasutada lisaks kaitstud päritolunimetusele „Mór“
Õigusraamistik:
liikmesriigi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus:
Munitsipaliteedid:
|
— |
Fejéri komitaat: Csákberény, Csókakő, Pusztavám, Söréd, Zámoly |
Móri veinides, millele on märgitud munitsipaliteedi nimi, peab vähemalt 85 % viinamarjadest pärinema viinamarjaistandustest, mis on liigitatud selles munitsipaliteedis I või II klassi, ja kuni 15 % töödeldud viinamarjadest võib pärineda teistest Móri määratletud geograafilise piirkonna osadest.
Pakendit käsitlevad eeskirjad
Õigusraamistik:
KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud
Lisatingimuse liik:
pakendamine kindlaks määratud geograafilises piirkonnas
Tingimuse kirjeldus:
kvaliteetveine võib müüa üksnes pudelis.
See reegel ei kehti veinide kohta, mille on valmistanud tootja tootmispiirkonnas oma veinikeldris kohapealseks tarbimiseks.
Kvaliteetveine võib müüa üksnes saagikoristusele järgneval veiniaastal.
Tootmine väljaspool määratletud geograafilist piirkonda (1)
Õigusraamistik:
KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud
Lisatingimuse liik:
määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus:
ajaloolistel põhjustel võib kaitstud päritolunimetusega „Mór“ veine toota lisaks IV peatükis loetletud munitsipaliteetidele järgmistes komitaatides ja linnades:
|
— |
Fejéri komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Aba, Alcsútdoboz, Bicske, Csabdi, Etyek, Felcsút, Gárdony, Gyúró, Igar, Kajászó, Kápolnásnyék, Lajoskomárom, Martonvásár, Mezőkomárom, Nadap, Pákozd, Pázmánd, Seregélyes, Sukoró, Szabadhídvég, Székesfehérvár, Tordas, Vál ja Velence |
|
— |
Bács-Kiskuni komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Ágasegyháza, Akasztó, Apostag, Bácsalmás, Bácsszőlős, Ballószög, Balotaszállás, Bátmonostor, Bócsa, Borota, Bugac, Császártöltés, Csengőd, Csátalja, Csávoly, Csikéria, Csólyospálos, Dunapataj, Dunavecse, Dusnok, Érsekcsanád, Érsekhalma, Felsőlajos, Fülöpháza, Fülöpjakab, Hajós, Harkakötöny, Harta, Helvécia, Imrehegy, Izsák, Jakabszállás, Jánoshalma, Jászszentlászló, Kaskantyú, Kecel, Kecskemét, Kelebia, Kéleshalom, Kerekegyháza, Kiskőrös, Kiskunfélegyháza, Kiskunmajsa, Kisszállás, Kunbaja, Kunbaracs, Kunfehértó, Kunszállás, Kunszentmiklós, Ladánybene, Lajosmizse, Lakitelek, Pirtó, Páhi, Rém, Solt, Soltszentimre, Soltvadkert, Sükösd, Szabadszállás, Szank, Szentkirály, Tabdi, Tázlár, Tiszaalpár, Tiszakécske, Tiszaug, Tompa, Vaskút ja Zsana |
Tootmine väljaspool määratletud geograafilist piirkonda (2)
Õigusraamistik:
KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud
Lisatingimuse liik:
määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus:
|
— |
Komárom-Esztergomi komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Ászár, Baj, Bajót, Bársonyos, Császár, Csép, Dunaalmás, Dunaszentmiklós, Esztergom, Ete, Kerékteleki, Kesztölc, Kisbér, Kocs, Lábatlan, Mocsa, Mogyorósbánya, Nagyigmánd, Neszmély, Nyergesújfalu, Süttő, Szomód, Tát, Tata, Tokod, Vérteskethely ja Vértesszőlős |
|
— |
Pesti komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Abony, Albertirsa, Bénye, Budajenő, Budakeszi, Cegléd, Ceglédbercel, Csemő, Dány, Dömsöd, Gomba, Hernád, Inárcs, Kakucs, Kerepes, Kisnémedi, Kocsér, Kóka, Mogyoród, Monor, Monorierdő, Nagykőrös, Ócsa, Őrbottyán, Örkény, Páty, Pilis, Pilisborosjenő, Ráckeve, Szada, Szigetcsép, Szigetszentmárton, Szigetújfalu, Tápiószele, Tápiószentmárton, Telki, Tóalmás, Tököl, Újlengyel, Üröm, Vác, Vácegres ja Veresegyház |
|
— |
Somogy komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Andocs, Balatonberény, Balatonboglár, Balatonendréd, Balatonkeresztúr, Balatonlelle, Balatonőszöd, Balatonszabadi, Balatonszemes, Böhönye, Csoma, Csurgó, Gyugy, Kaposhomok, Kaposkeresztúr, Karád, Kercseliget, Kéthely, Kötcse, Kőröshegy, Látrány, Lengyeltóti, Marcali, Mosdós ja Ordacsehi |
Tootmine väljaspool määratletud geograafilist piirkonda (3)
Õigusraamistik:
KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud
Lisatingimuse liik:
määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus:
|
— |
Tolna komitaat: järgmised munitisipaliteedid: Alsónána, Alsónyék, Aparhant, Báta, Bátaapáti, Bátaszék, Bikács, Bölcske, Bonyhád, Bonyhádvarasd, Decs, Dunaföldvár, Dunaszentgyörgy, Dúzs, Fácánkert, Felsőnyék, Grábóc, Gyönk, Györe, Györköny, Harc, Hőgyész, Iregszemcse, Izmény, Kakasd, Kéty, Kisdorog, Kismányok, Kisszékely, Kisveke, Kölesd, Lengyel, Madocsa, Magyarkeszi, Medina, Mőcsény, Mórágy, Mucsfa, Mucsi, Nagydorog, Nagymányok, Nagyszékely, Nagyszokoly, Ozora, Őcsény, Paks, Pincehely, Regöly, Sárszentlőrinc, Simontornya, Sióagárd, Szálka, Szekszárd, Tamási, Tengelic, Tevel, Tolna, Tolnanémedi, Váralja, Várdomb, Závod, Zomba |
|
— |
Veszprémi komitaat: järgmised munitsipaliteedid: Ábrahámhegy, Alsóörs, Aszófő, Badacsonytomaj, Badacsonytördemic, Balatonakali, Balatonalmádi, Balatoncsicsó, Balatonederics, Balatonfüred, Balatonfőkajár, Balatonhenye, Balatonkenese, Balatonrendes, Balatonszepezd, Balatonszőlős, Balatonudvari, Balatonvilágos, Csopak, Csabrendek, Dörgicse, Felsőörs, Gyulakeszi, Hegyesd, Hegymagas, Káptalantóti, Kisapáti, Kővágóörs, Köveskál, Lesencefalu, Lesenceistvánd, Lesencetomaj, Lovas, Mencshely, Mindszentkálla, Monostorapáti, Monoszló, Nemesgulács, Nemesvita, Óbudavár, Örvényes, Paloznak, Pécsely, Raposka, Révfülöp, Salföld, Sáska, Sümeg, Sümegprága, Szentantalfa, Szentbékkálla, Szentjakabfa, Szigliget, Tagyon, Tapolca, Tihany, Uzsa, Vászoly, Zalahaláp ja Zánka |
Erandid on kvaliteetveinid, mida võib töödelda üksnes IV peatükis loetletud munitsipaliteetides.
Link tootespetsifikaadile
https://boraszat.kormany.hu/admin/download/2/6d/82000/Mor%20OEM_vv2_standard.pdf