Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta

(2020/C 64/13)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 (1) kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise hetkest.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„BRIE DE MEAUX“

ELi nr: PDO-FR-00110-AM01 – 26. september 2018

KPN (X) KGT ( )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Nimi: Union interprofessionnelle de défense, de gestion et de contrôle du „Brie de Meaux“ et du „Brie de Melun“

Aadress: 13 rue des Fossés – 77000 Melun, FRANCE

Tel +33 164371392/Faks +33 164870427

Epost: odgbriemeauxmelun@gmail.com

Koosseis: rühm koosneb piimatootjatest, talunikest, „Brie de Meaux“ töötlejatest ja laagerdajatest. Taotlejate rühm on seega pädev esitama muudatustaotlust.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☒	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☒

Märgistus

☒	Muu: kontrolliasutuse ja rühma andmed, riiklikud nõuded.

4.   Muudatus(te) liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5.   Muudatus(ed)

5.1.    „Toote kirjeldus“

Lause:

asendatakse järgmise lausega:

Lause:

asendatakse järgmise lausega:

Kõige täpsemini kirjeldab „Brie de Meaux“ kooriku pinna välimust mõiste „õitsemine“, mis tekib Penicillium candidum’i kasvamise tõttu, mis on juustul nn „pinnahallituse“ asemel ning mida võib täheldada ka muud tüüpi juustude puhul.

Kõnealuse lausega asendatakse ka koonddokumendi kokkuvõttes lause „Pehme juust lehma toorpiimast, mille koorik on kaetud õrna udupeene kihiga[…]“.

Lause:

asendatakse järgmise lausega:

Juustude mõõtmete kontrollimisel võivad ilmneda ebatäpsused, mis on tingitud juustude kuju muutumisest laagerdamise käigus. Seetõttu lisatakse, et laiuse moodustab vormide sisediameeter ning kahe eraldi väärtuse asemel määratletakse väärtuste vahemik: „36ja–37 cm“. Juustude paksus (2,5 cm) kustutatakse, sest kõrgus tuleneb juustude diameetri ja kaalu vahelisest suhtest, mistõttu see täpsustus ei ole vajalik.

See lause lisatakse ka koonddokumendi kokkuvõttesse mõiste „silinderjas ketas“ asemele.

Mõiste „ühtlaselt kreemikas“ kustutatakse, sest juustumassi värvus on südamikus ja servaosas erinev ning ei ole seega ühtlane. Lisaks ei ole värvus muutumatu ning võib erineda sõltuvalt aastaajast ja lehmade söödast.

Lisatakse järgmine lõik:

Juustumassi välimust kirjeldatakse vastavalt juustu laagerdumise astmele:

—	konsistents muutub rabedast (4-nädalane juust) elastseks (6–8 nädalat laagerdunud juust);

—

„Brie de Meaux“ organoleptiliste omaduste seas on alates minimaalsest laagerdumisperioodist (4 nädalat) piimjas maitse, mis võib olla kergelt soolane ja veidi mõrkja noodiga. 4–6 nädala järel muutub juustu lõhn järjest tugevamaks. 6.–8. nädala lõpuks on tootel hõrk koore-, või- ja sarapuupähklilõhn.

Kõnealune lõik lisatakse ka koonddokumenti.

Lause

asendatakse järgmise lausega:

Rasvamäära väljendatakse 100 grammi juustu kuivekstrakti kohta protsentide asemel grammides. Samuti väljendatakse kuivaine määra protsentide asemel kuivaine grammides 100 g juustu kohta. Kontrollimise tingimuste selgitamiseks täpsustatakse lisaks, et need on miinimummäärad, mida tuleb turustamisel järgida.

Kõnealune lause lisatakse samuti koonddokumenti.

Lause:

asendatakse järgmise lausega:

Selle vahemikuga võetakse arvesse „Brie de Meaux“ turustamist erinevates laagerdumisastmetes. Mida kauem on juust laagerdunud, seda rohkem vett on aurustunud ning juustu kaal on seetõttu väiksem. Kaaludes vähem kui 2,5 kg, on juust liiga kuiv ning sellel ei ole enam KPNile iseloomulikke omadusi. Enam ei täpsustata, et kaal käib 4 nädalat laagerdunud juustude kohta, kuna see parameeter on teada, sest „Brie de Meaux“ minimaalne laagerdumisaeg on 4 nädalat.

Kõnealune lause lisatakse ka koonddokumenti sõnade „keskmise kaaluga 2,6 kg“ asemele.

Lisatakse järgmine lause:

Kuna tegemist on suure juustuga, müüakse toodet „Brie de Meaux“ lõpptarbijale harva ühes tükis. Juustu tükeldamise kord on lisatud selleks, et igal tükil oleks juustu koorikut (serv), mis näitaks juustu ümarat vormi ja suurust; tegemist on juustu lõikamise tavaga. Täpsustatud on ka seda, et tükeldada tohib ainult pärast 4-nädalast minimaalset laagerdusaega.

Kõnealune lause lisatakse samuti koonddokumenti.

5.2.    „Geograafiline piirkond“

Kontrolli lihtsustamiseks on lisatud geograafilise piirkonna kommuunide loetelu. Kõnealusesse nimekirja kuuluvad prantsuse 2017. aasta ametlike geograafiliste koodide kohaselt kõik geograafilise piirkonna kommuunid, milles saab teostada kõiki piima tootmise ning juustude valmistamise ja laagerdamise etappe.

5.3.    „Päritolutõend“

Lisatakse ettevõtjate deklareerimiskohustused. Muudatused on seotud riiklike õigusaktide ja eeskirjade muutmisega. Eelkõige on nähtud ette järgmised kohustused:

—	ettevõtjate identimine et väljastada neile tõend, millega kinnitatakse ettevõtte võimekust täita tootespetsifikaadi nõudeid;

—	jälgitavusega seonduva registri pidamine ja dokumentide säilitamine;

—	tootmise tunnustamist ja järelevalvet käsitlevate dokumentide koostamine;

—	päritolunimetustega turustatavate toodete omaduste kontrollimine.

5.4.    „Tootmismeetodi kirjeldus“

Piimatootmise tingimused

Selleks, et tagada tavade säilimine, lisatakse tootespetsifikaati lõigud põllumajandusloomade ja loomapidamishoonete ning koresööda, jõusööda ja söödaga varustatuse kohta (söötmine ja söödaalade hooldamine).

Põllumajandusloomad

Lisatakse piimakarja mõiste, mis on järgmine: põllumajandusettevõttes peetavad piimalehmad, sh võõrutatud mullikad ja kinnislehmad. Mõiste eesmärk on vältida segadust ja lihtsustada kontrollimist selgitades, millistele loomadele tootespetsifikaadis mõiste „piimakari“ kasutamisel viidatakse.

Lisatakse piimakarja koosseis, mis on järgmine: vähemalt 80 % loomadest on sündinud põllumajandusettevõttes või geograafilise piirkonna piimakarjades, et lehmad oleks paremini kohanenud kohalike kasvatustingimustega (põhu kasutamine allapanuna, sööda tüüp) ja toorpiim sobiks töötlemiseks. Hea kohanemise tagab ka kohustus, et pärast võõrutamist ja enne esimest laktatsiooni peab mullikaid vähemalt 5 kuud karjatama geograafilise piirkonna karjamaadel.

Loomapidamishooned

Lisatakse, et piimalehmade allapanuna on lubatud kasutada ainult põhku, sest see on geograafilises piirkonnas ajalooline tava. Selline loomapidamisviis võimaldab tagada mikroobse ökosüsteemi, mis mõjutab „Brie de Meaux“ valmistamisel kasutatava toorpiima loomulikku mikrofloorat. Lisatakse põhu minimaalsed kogused, et tagada allapanu kvaliteet (latrite korral 0,5 kg ja vabapidamise korral 5 kg lehma kohta päevas). Kvaliteedi tagamiseks hoiustatakse põhku varjulises kohas.

Piimalehmade sööt

Lisatakse söödaratsiooni mõiste: „loomadele antav koresööda (põhisööt) ja jõusööda kogus“, et tagada kontrollimisel parem arusaam tootespetsifikaadi sätetest.

Lisatakse, et 85 % karja kogu söödaratsiooni kuivainest on pärit geograafilisest piirkonnast ja 60 % põllumajandusettevõttest endast, sest Brie juustu tootvad põllumajandusettevõtted väärtustavad ajaloolise tava kohaselt oma ja geograafilise piirkonna peamiste põllumajanduskultuuride (teravili, peet) kaassaadusi.

Käesolev säte lisatakse koonddokumendi punkti 3.3.

Põllumajandusettevõtted tegelevad segakultuuride ja karja kasvatamisega ning seega on mitmesuguseid tooteid, mida saab kasutada söödana. Siiski ei ole lämmastikku tekitava jõusööda kogus tihtipeale piisav lakteerivate piimalehmade vajaduste katmiseks, seetõttu kasutavad loomakasvatajad kuni 15 % ulatuses söödaratsiooni kuivainest söötasid, mis ei pärine geograafilisest piirkonnast.

Kohalik lehmade söödasüsteem tugineb mitmekülgsele põhisöödale, väärtustades põllumajandusettevõtte ja geograafilise piirkonna kaassaadusi. Seega lisatakse järgmine:

—

loetelu lubatud söötadest (karjamaa heintaimed: rohesööt, silo, hein (kiletatud või rullitud); toores teravili ja liblikõielised värskelt või silona; mais ja sorgo värskelt, silona või kuivatatult; õlleraba; söödapeet ja muud juurikad ja mugulad ning nende värsked, sileeritud või kuivatatud pressimisjäägid; teraviljade, liblikõieliste kultuuride ja õlitaimede põhk)

—	kohustus, et põhisööt peab sisaldama vähemalt kolme komponenti, millest kaks kohustuslikku on järgmised: värske või kuivatatud hein (4 kg kuivainet lüpsilehma kohta päevas, millest 2 kg on pärit liblikõieliste kultuuridest) ja peedi või söödapeedi pressimisjäägid (vähemalt 2 kg kuivainest).

Käesolev säte lisatakse koonddokumendi punkti 3.3.

Selleks, et tagada mitmekülgne põhisööt lisatakse, et peamine söödakultuur ei tohi moodustada rohkem kui 60 % põhisöödast (kuivainena) v.a juhul, kui peamiseks söödakultuuriks on heintaimed.

Käesolev säte lisatakse koonddokumendi punkti 3.3.

Kui tingimused võimaldavad, võib põhisööda asendada karjamaal karjatamisega vähemalt 150 päeva jooksul aastas, arvestades iga lüpsilehma kohta vähemalt 20 aari maad. Väljaspool karjatamishooaega peab põhisööt sisaldama vähemalt 3 kg heintaimedest saadud kuivainet ning peamine söödakultuur ei tohi moodustada rohkem kui 70 % põhisöödast (kuivainena) v.a juhul, kui peamiseks söödakultuuriks on heintaimed.

Käesolev säte lisatakse koonddokumendi punkti 3.3.

Lisatakse, et jõusööta ei tohi anda rohkem kui 2 000 kg (kuivainena) piimalehma kohta aastas, et tagada koresööda osa piimalehmade söödas ning seeläbi toetada seotust geograafilise piirkonnaga.

Käesolev säte lisatakse koonddokumendi punkti 3.3.

Lisatakse loetelu lubatud jõusöötadest ja nende andmise kord:

—	teravili ja neist saadud tooted;

—	kaunviljade seemned ja neist saadud tooted;

—	õliseemned või -viljad ja neist saadud tooted;

—	peedi või suhkruroo melass;

—	vadak (ainult talutootjad);

—	toidulisandid v.a kaitstud metioniin, karbamiid ja selle derivaadid;

—	zootehnilised lisandid.

Söödaalade hooldamine

Lisatakse, et põllumajandusettevõttes, kus toodetakse piima päritolunimetusega „Brie de Meaux“ juustu valmistamiseks, on kõigil aladel keelatud geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamine (keeld hõlmab kõiki taimeliike, mida antakse põllumajandusettevõtte loomadele söödaks ja kõiki taimeliike, mis võivad neid saastada). See võimaldab säilitada seose piirkonnaga ja toetada traditsioonilise sööda kasutamist (60 % karja kogu söödaratsiooni kuivainest pärineb põllumajandusettevõttest).

Lisatakse orgaanilise väetise laotamise tingimused (vähemalt 30-päevane periood orgaanilise väetise laotamise ja karjamaal heina niitmise või seal karjatamise vahel ja 21-päevane periood, kui tegemist on kompostiga; järelevalve mittepõllumajandusliku väetise kvaliteedi üle; mittepõllumajanduslikku päritolu orgaanilise väetise laotamise tingimused). Selle eesmärk on vältida saastumise ohtu, sest toodet „Brie de Meaux“ valmistatakse toorpiimast.

Tootmistingimused

Tootespetsifikaati lisatakse sätted kasutatava piima, selle töötlemise (kalgendamine, vormimine, nõrutamine, soolamine, kuivatamine), laagerduseelse transpordi, laagerdamise ja lähetamise kohta.

Kõnealust osa täiendatakse samuti, et kirjeldada paremini „Brie de Meaux“ valmistamise tehnoloogilist protsessi. Eesmärk on täpsustada tavasid, mis on seotud ettevõtjate oskusteabega, ja kehtestada sihtväärtused, mis tagavad tootele iseloomulikud omadused.

Kasutatav piim

Lisatakse maksimaalne aeg piima kokku kogumiseks ning maksimaalne aeg piima kasutusele võtmiseks: piim kogutakse kokku vähemalt iga 48 tunni tagant, piima kokku kogumisest kuni piima kalgendamiseni ei tohi kuluda rohkem kui 36 tundi, sest tegemist on juustuga, mida valmistatakse ainult toorpiimast ning on oluline, et piima kvaliteet ei halveneks.

Lisatakse järgmine:

—	kasutatava lehma toorpiima rasvasisaldus standarditakse piima osalisel koorimisel maksimaalsel temperatuuril 40 °C;

—	piima hapendatakse kas eelkääritamise ja/või kääritamise teel. Eelkääritamise kestus on kuni 48 tundi temperatuuril kuni 22 °C, maksimaalne kalgendumise määr on 3 % valmistamisel kasutatud piima kogusest; kääritamine toimub kuni 2 tunni jooksul temperatuuril kuni 37 °C;

—	loetletakse kõik juustu valmistamiseks lubatud koostisosad peale toorpiimasaaduste: laap, bakterikultuurid, pärm, hallitusseened (mille kahjutus on tõestatud), kaltsiumkloriid ja sool;

—	keelatud on järgmiste piimade kasutamine:

—	taastatud piim, pulbripiim, lahjendatud piim, eelkõige on keelatud piimapulbri lisamine v.a juuretises;

—	täielikult või osaliselt kontsentreeritud piimad olenemata kontsentreerimise protsessist (ultrafiltreerimine, mikrofiltreerimine või teised meetodid). Keelatud on valkude lisamine, mistõttu peab kasutatav piim olema koorimise teel standarditud rasvasisaldusega toorpiim.

Lubatud on juuretise valmistamine piimapõhisest pulbrist, kuid sellise juuretise kogus ei tohi ületada 3 % kasutatava piima kogusest.

Termofiilsete kultuuride kasutamine kalgendamisel on keelatud, kuna see mõjutaks „Brie de Meaux“ organoleptilisi omadusi.

Tegemist on „Brie de Meaux“ tootjate oskusteadmiste ja kehtivate tavadega.

Töötlemine

Lisatakse järgmine:

—	Tootele „Brie de Meaux“ iseloomulike omaduste tagamiseks on keelatud toorpiimasaaduste ja valmistamisjärgus olevate toodete säilitamine miinuskraadide juures või gaasikeskkonnas;

—	töötlemise ja laagerdamise etapis (see puudutab eelkõige juustude hoiustamist nende nõrutamisel ja ümberpööramist laagerdamise käigus) on lubatud kasutada traditsioonilisi materjale (puit, õled, luga).

—	Lisatakse viide tootmis- ja laagerdamisaja alguse arvestamise kohta: tegemist on kalgendamise päevaga.

Kalgendamine

Lause:

asendatakse järgmise lausega:

Praktikas soojendatakse piima esimest korda selle koorimiseks ning siis uuesti selle kalgendamiseks. Seetõttu kustutatakse säte, mille kohaselt tohib piima soojendada ainult üks kord ja mille eesmärk oli eelkõige säilitada toorpiima omadused. Toorpiima omaduste säilitamiseks võib piima kuumutada kuni 40 °C.

Lisatakse kalgendamise sihtväärtused (pH kuni 6,5 või happesuse parameeter suurem kui 19 °D, piima temperatuur kuni 37 °C, kalgendumisaeg kuni 2 tundi), sest need võimaldavad kirjeldada „Brie de Meaux“ iseloomulikku valmistamise tehnoloogilist protsessi.

Samuti lisatakse laabi tüüp. Kõnealune laap on pärit veistelt, taimset või mikrobioloogilist päritolu laabid on keelatud. Lisatakse ka kasutatavad kogused: 100 l piima kohta lisatakse maksimaalselt 28 mg laapi, mis sisaldab 750 mg kümosiini liitri kohta.

Vormimine

Lisatakse, et kalgend valmib vannis ja seda protsessi ei tohi välise tegevusega häirida, lubatud on vaid vertikaalne viilutamine või lõikamine ja kalgendi vormi panek Brie nõrutuskulbiga, mis vastab horisontaalsele tükeldamisele. Kuna tegemist on lõikamisega, kustutatakse sõnad „ühe lõiketeraga“, sest lõikamise mõiste kohaselt kasutataksegi ühte lõiketera või nuga.

Selle etapiga seonduva sihtväärtuse paremaks kirjeldamiseks täpsustatakse, et kahe vertikaalse lõikejoone vahe peab olema vähemalt 1 cm. Pumpamist keelav lauseosa kustutatakse, sest täpsustus on vormimise etapi kirjeldust arvesse võttes ebavajalik.

Selleks et muuta kontrollimine objektiivsemaks lisatakse kvalitatiivse väljendi „enne vadaku eraldumist“ asemele viilutamise ja vormimise alguse vaheline 15-minutiline ajavahemik.

Lisaks viilutamise ja vormimise vahele jäävale ajavahemikule lisatakse, et kalgendi vannist vormi tõstmist ei tohi katkestada, selle eesmärk on piirata kalgendi vannis nõrutamise aega, mis võib muuta juustu omadusi, eelkõige mõjutada selle kreemja tekstuuri saavutamist. Sama eesmärgiga lisatakse, et Brie nõrutuskulpi kasutades ja kalgendit õhukeste kihtidena käsitsi vormi tõstes tuleb vorm täita järjest või ühe täiendava täitmisega pärast seda, kui juust on hakanud vormis nõrguma.

Lisatakse traditsioonilise juustuvalmistamise vahendi Brie nõrutuskulbi kirjeldus, mis on 28–32 cm diameetriga ümar vahukulp, milles on augud vadaku nõrutamiseks. Nõrutuskulbil on iseloomulik käepide, mis kinnitub vahendi kaarja serva külge ja kaardub kulbi keskosa suunas.

Nõrutamine

Lisatakse nõrutamise tingimused, mis on järgmised: vormid, mille temperatuur on kuni 30 °C, asetatakse restiga kaetud alusele. Juustusid keeratakse vähemalt kaks korda ümber, et soodustada iseeneslikku nõrgumist.

Soolamine

Lisatakse juustu pH väärtus ööpäev pärast selle vormist välja võtmist. See väärtus ei tohi olla kõrgem kui 4,9, mis tagab „Brie de Meaux“ piimase ja pisut hapuka maitse.

Transportimine enne laagerdamist

Lisatakse, et juustud tuleb laagerduma saata enne 7 päeva möödumist nende valmistamisest. Lisatakse transporditingimused, et see ei mõjutaks liialt juustude valmimist: transportimine peab toimuma plusskraadidel temperatuuril kuni 12 °C ja võib kesta kuni 24 tundi. Kui transportimine kestab üle 24 tunni, tuleb transportimise aeg lisada 4-nädalasele minimaalsele laagerdusajale.

Laagerdamine

Lisatakse, et 4-nädalast minimaalset laagerdumisaega loetakse alates kalgendamise päevast ja mitte enam valmistamise alguspäevast, mis on kontrolli objektiivsuse tagamiseks täpsem.

Lisatakse laagerdamise tingimused, mis vastavad tavapärasele tootmistegevusele:

—	laagerdamine toimub kahes etapis: eellaagerdamine ja laagerdamine;

—

mõlema etapi kohta esitatakse nõuded temperatuurivahemiku (eellaagerdamisel 8–16 °C, laagerdamisel 4–14 °C), õhuniiskuse (eellaagerdamisel reguleeritav õhuniiskus, laagerdamisel 80–98 %) ja kestuse (eellaagerdamine ei kesta kauem kui 21 päeva, laagerdamine toimub vähemalt selleks etapiks ette nähtud minimaalse laagerdumisaja jooksul) kohta;

—	juuste pööratakse vähemalt kord nädalas ümber, et tagada juustu ühtlane „õitsemine“;

—	juuste laagerdatakse katmata kujul (laagerdamine kastis või karbis on keelatud) vähemalt laagerdamise miinimumkestuseni, et luua sobilikud tingimused kooriku „õitsemiseks“ ning võimaldada juustude valmimist jälgida;

—	laagerdumiskeldris tehakse juustudega toiminguid käsitsi, sest juustud on oma lameda kuju tõttu õrnad.

Lähetamine

Lisatakse, et pakendamiseks ettevalmistamist ei tohi alustada enne minimaalse laagerdamisaja lõppu ja kõige rohkem 10 päeva enne juustu laagerduskeldrist lähetamist, et tagada optimaalsed laagerdamistingimused sellise aroomi väljakujunemiseks, mis on iseloomulik tootele „Brie de Meaux“, mida on laagerduskeldris laagerdatud traditsioonilisel viisil, st ilma igasuguse pakendita, vastupidiselt Brie juustu tööstuslikumale tootmisele, mille korral juustud pakendatakse kooriku „õitsema“ hakkamisel ning laagerdumine jätkub külmkambrites. Lisatakse, et „Brie de Meaux“ pakendatakse paberisse või kilesse kas õlgedele või ilma õlgedeta ning see pakendatakse omakorda papist või puidust karpi või transpordikasti. Kasutatud pakendid peavad võimaldama juustu käsitleda ilma pakendit lõhkumata.

Kõnealused eeskirjad lisatakse koonddokumendi punkti 3.5 „Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab“.

5.5.    „Seos piirkonnaga“

See punkt kirjutatakse täies ulatuses uuesti, et kirjeldada „Brie de Meaux“ ja geograafilise piirkonna vahelist seost kõige arusaadavamal viisil, ilma seose olemust muutmata. Kõnealuses kirjelduses tuuakse eelkõige esile piima tootmise tingimused, et oleks tagatud sobiv toorpiim juustu valmistamiseks, mis eeldab asjakohaseid oskusteadmisi. Samuti on kirjelduses esitatud laagerdamistingimused. Punktis „Geograafilise piirkonna eripära“ kirjeldatakse geograafilise piirkonna looduslikke tegureid ja ka inimtegureid, mille kohta on esitatud kokkuvõtlik ajalooline osa ning rõhutatud juustumeistrite eripärast oskusteavet. Punktis „Toote eripära“ tuuakse esile teatavaid toote kirjelduses mainitud elemente. Punktis „Põhjuslik seos“ selgitatakse looduslike tegurite, inimtegurite ning toote vahelisi seoseid.

Kõnealune muudatus viiakse sisse ka koonddokumendis.

5.6.    „Märgistus“

Kustutatakse viide Prantsuse riiklikule päritolu- ja kvaliteediinstituudile (INAO).

Lisatakse järgmine lause „„Brie de Meaux“ märgistusel on kirjas:

—	päritolunimetus

—	Euroopa Liidu KPN sümbol“.

Kõnealune muudatus viiakse sisse ka koonddokumendis

Lisatakse, et päritolunimetuse tähesuurus peab moodustama vähemalt kaks kolmandikku märgistuse kõige suuremate tähtede suurusest, et kaubamärgi nimi ei varjutaks liialt päritolumärgist.

Lisatakse, et kui kaubamärk ei kuulu tootjale või laagerdajale, peavad toote päritolu tuvastamiseks ja tarbija teavitamiseks olema märgisel esitatud tootja või laagerdaja nimi.

Lisatakse, et igasuguste kvaliteedi- ja muude hinnangute, välja arvatud kaubamärkide, lisamine päritolunimetuse juurde on keelatud, et takistada põhjendamatute viidete kasutamist, mis võivad tarbijat „Brie de Meaux“ iseloomulike omaduste suhtes eksitada.

5.7.    „Muu“

Ajakohastatakse liikmesriigi pädeva asutuse aadress.

Ajakohastatakse rühma nimetus ja kontaktandmed.

Kontrolliasutustele viitavas segmendis ajakohastatakse ametlike asutuste nimetused ja andmed. Kõnealuses segmendis esitatakse Prantsusmaa pädevate kontrolliasutuste andmed: riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut (INAO) ja konkurentsi, tarbimise ja pettuste ennetamise peadirektoraat (DGCCRF). Lisatakse, et sertifitseerimisasutuse nimi ja kontaktandmed on kättesaadavad riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebilehel ja Euroopa Komisjoni andmebaasis.

Riiklike nõuete osas lisatakse tabel, mis sisaldab peamisi kontrollitavaid aspekte ja nende hindamismeetodeid.

KOONDDOKUMENT

„BRIE DE MEAUX“

ELi nr: PDO-FR-00110-AM01 – 26. september 2018

KPN (X) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Brie de Meaux“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Brie de Meaux“ on toorest lehmapiimast valmistatud pehme juust.

Laagerdumise miinimumkestus on neli nädalat alates kalgendamise päevast

Juust on lameda silinderja ketta kujuga. Juust vormitakse silindrikujulistes vormides, mille sisediameeter on 36–37 cm. Tootel „Brie de Meaux“ on „õitseva“ pinnaga õrn valge koorik, mis on kaetud punaste triipude või täppidega, juust on ühtlase konsistentsiga.

4-nädalase laagerdumise järel on „Brie de Meaux“ veerandvalminud juust (vähemalt 25 % selle kõrgusest). Juustul on piimjas maitse, mis võib olla kergelt soolane ja veidi mõrkja noodiga. 4–6 nädala möödumisel laagerdub juust tasapisi koorikust südamikuni ja selle konsistents muutub rabedast elastseks. Juustu lõhn muutub järjest tugevamaks. 6–8 nädala möödumisel on laagerdunud ka „Brie de Meaux“ keskosa; selle konsistents on elastne; tootel on hõrk koore-, või- ja sarapuupähklilõhn.

See sisaldab 100 grammi kogu kuivekstrakti kohta vähemalt 45 grammi rasva ja 100 grammi turustatava juustu kohta vähemalt 44 grammi kuivainet.

Juust kaalub 2,6–3,3 kg.

Toodet „Brie de Meaux“ võib pärast 4-nädalast laagerdumist lõigata vaid pooleks või sektoriteks (terava tipuga, lõigatud juustusüdamikust ketta servani).

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Vähemalt 85 % piimakarja kogu söödaratsiooni kuivainest on pärit geograafilisest piirkonnast, millest vähemalt 60 % on pärit põllumajandusettevõttest endast.

Põllumajandusettevõtted tegelevad segakultuuride ja karja kasvatamisega ning seega on mitmesuguseid tooteid, mida saab kasutada söödana. Siiski ei ole lämmastikku tekitava jõusööda kogus tihtipeale piisav lakteerivate piimalehmade vajaduste katmiseks, seetõttu kasutavad loomakasvatajad kuni 15 % ulatuses söödaratsiooni kuivainest söötasid, mis ei pärine geograafilisest piirkonnast.

Lüpsilehmade põhisööt koosneb vähemalt kolmest koostisosast. See koosneb vähemalt 2 kg kuivainest, mis on saadud peedi või söödapeedi pressimisjääkidest ja vähemalt 4 kg kuivainest, mis on saadud heintaimedest, millest omakorda vähemalt 2 kg on saadud liblikõielisest söödakultuurist

Peamine söödakultuur ei tohi moodustada rohkem kui 60 % põhisöödast (kuivainena) v.a juhul, kui peamiseks söödakultuuriks on heintaimed.

Karjatatavate lüpsilehmade puhul, ei kehti kolme koostisosa nõue juhul, kui järgitakse järgmisi tingimusi:

—	karjamaal karjatamise aeg: lüpsilehmad lastakse karjamaale vähemalt 150 päeval aastas. Karjamaa ala piimalehma kohta on vähemalt 20 aari.

—	väljaspool karjatamishooaega: põhisööt koosneb vähemalt 3 kg heintaimepõhisest kuivainest. Peamine söödakultuur ei tohi moodustada rohkem kui 70 % põhisöödast (kuivainena) v.a juhul, kui peamiseks söödakultuuriks on heintaimed.

Jõusööta võib anda aastas keskmiselt kuni 2 000 kg (kuivainena) lüpsilehma kohta.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine, juustu valmistamine ja laagerdamine toimub geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustu võib selle lähetamiseks pakendada kõige varem neli nädalat alates kalgendamise päevast. Juust tuleb laagerdumiskeldrist välja saata kümne päeva jooksul pärast selle pakendamist (pakend, märgis ja juustu esitlusviis).

„Brie de Meaux“ pakendatakse paber- või kileümbrisesse kas õlgedele või ilma õlgedeta. Juustu transporditakse pappkarbis, puidust karbis või kastis või transpordikastis.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Päritolunimetuse tähesuurus peab moodustama vähemalt kaks kolmandikku märgistuse kõige suuremate tähtede suurusest.

Kui kaubamärk ei kuulu tootjale või laagerdajale, on märgisel kirjas tootja nimi ja tootmise koht või laagerdaja nimi ja laagerdamise koht.

Eelmainitud päritolunimetuse juurde kvalitatiivsete või teiste hinnangute lisamine etiketile, turundusmaterjalile, arvetele või kaubadokumentidele on keelatud välja arvatud kaubamärkide või juustukoja märkide korral.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Aisne’i departemang (02): Chezy-sur-Marne;

Aube’i departemang (10):

Nogent-sur-Seine’i maakond: kõik kommuunid;

Allibaudieres, Arcis-Sur-Aube, Arrembecourt, Aubeterre, Aulnay, Avant-Les-Ramerupt, Bailly-Le-Franc, Balignicourt, Betignicourt, Blignicourt, Braux, Brillecourt, Chalette-Sur-Voire, Champigny-Sur-Aube, Charmont-Sous-Barbuise, Chaudrey, Chavanges, Coclois, Courcelles-Sur-Voire, Dampierre, Dommartin-Le-Coq, Donnement, Dosnon, Feuges, Grandville, Herbisse, Isle-Aubigny, Jasseines, Joncreuil, Lassicourt, Le Chene, Lentilles, Lesmont, Lhuitre, Longsols, Magnicourt, Mailly-Le-Camp, Mesnil-La-Comtesse, Mesnil-Lettre, Molins-Sur-Aube, Montmorency-Beaufort, Montsuzain, Morembert, Nogent-Sur-Aube, Nozay, Ormes, Ortillon, Pars-Les-Chavanges, Planty, Poivres, Pouan-Les-Vallees, Pougy, Ramerupt, Rances, Rosnay-L’hopital, Saint-Christophe-Dodinicourt, Saint-Etienne-Sous-Barbuise, Saint-Leger-Sous-Margerie, Saint-Nabord-Sur-Aube, Saint-Remy-Sous-Barbuise, Semoine, Soulaines-Dhuys, Torcy-Le-Grand, Torcy-Le-Petit, Trouans, Vaucogne, Vaupoisson, Verricourt, Villeret, Villette-Sur-Aube, Villiers-Herbisse, Vinets, Voue, Yevres-Le-Petit;

järgmised kommuunid osaliselt: Aix-Villemaur-Palis;

Loiert’i departemang (45):

Bazoches-Sur-Le-Betz, Chantecoq, Chateau-Renard, Chevannes, Chevry-Sous-Le-Bignon, Chuelles, Corbeilles, Courtemaux, Courtempierre, Courtenay, Dordives, Douchy-Montcorbon, Ervauville, Ferrieres-En-Gatinais, Fontenay-Sur-Loing, Foucherolles, Girolles, Gondreville, Griselles, Gy-Les-Nonains, La Chapelle-Saint-Sepulcre, La Selle-En-Hermoy, La Selle-Sur-Le-Bied, Le Bignon-Mirabeau, Louzouer, Melleroy, Merinville, Migneres, Mignerette, Nargis, Pers-En-Gatinais, Prefontaines, Rozoy-Le-Vieil, Saint-Firmin-Des-Bois, Saint-Germain-Des-Pres, Saint-Hilaire-Les-Andresis, Saint-Loup-De-Gonois, Sceaux-Du-Gatinais, Thorailles, Treilles-En-Gatinais, Trigueres;

Marne’i departemang (51):

Allemanche-Launay-Et-Soyer, Ambrieres, Anglure, Anthenay, Arrigny, Arzillieres-Neuville, Bagneux, Bannay, Baslieux-Sous-Chatillon, Baudement, Baye, Beaunay, Belval-Sous-Chatillon, Binson-Et-Orquigny, Blaise-Sous-Arzillieres, Boursault, Brandonvillers, Breban, Chaltrait, Champaubert, Champlat-Et-Boujacourt, Champvoisy, Chapelaine, Chatelraould-Saint-Louvent, Chatillon-Sur-Broue, Chatillon-Sur-Marne, Clesles, Coizard-Joches, Conflans-Sur-Seine, Congy, Corbeil, Corribert, Courjeonnet, Courtagnon, Courthiezy, Cuchery, Cuisles, Dormans, Drosnay, Ecollemont, Esclavolles-Lurey, Etoges, Ferebrianges, Festigny, Giffaumont-Champaubert, Gigny-Bussy, Granges-Sur-Aube, Hauteville, Humbauville, Igny-Comblizy, Jonquery, La Caure, La Celle-Sous-Chantemerle, La Chapelle-Lasson, La Chapelle-Sous-Orbais, La Neuville-Aux-Larris, La Ville-Sous-Orbais, Landricourt, Le Baizil, Le Breuil, Les Rivieres-Henruel, Leuvrigny, Lignon, Marcilly-Sur-Seine, Mareuil-En-Brie, Mareuil-Le-Port, Margerie-Hancourt, Margny, Marsangis, Montmort-Lucy, Nanteuil-La-Foret, Nesle-Le-Repons, Oeuilly, Olizy, Orbais-L’abbaye, Outines, Passy-Grigny, Pleurs, Potangis, Pourcy, Reuil, Saint-Cheron, Sainte-Gemme, Sainte-Marie-Du-Lac-Nuisement, Saint-Just-Sauvage, Saint-Martin-D’ablois, Saint-Ouen-Domprot, Saint-Quentin-Le-Verger, Saint-Remy-En-Bouzemont-Saint-Genest-Et-Isson, Saint-Saturnin, Saint-Utin, Saron-Sur-Aube, Sompuis, Somsois, Suizy-Le-Franc, Talus-Saint-Prix, Troissy, Vandieres, Verneuil, Villers-Sous-Chatillon, Villevenard, Villiers-Aux-Corneilles, Vincelles, Vouarces;

Canton de Sezanne-Brie ja Champagne: kõik kommuunid;

Haute-Marne’i departemang (52):

Järgmised kantonid: Saint-Dizier-1, Saint-Dizier-3, Wassy: kõik kommuunid;

Aingoulaincourt, Annonville, Bayard-Sur-Marne, Chamouilley, Chevillon, Cirfontaines-En-Ornois, Domblain, Echenay, Effincourt, Eurville-Bienville, Fays, Fontaines-Sur-Marne, Germay, Germisay, Gillaume, Lezeville, Magneux, Maizieres, Mertrud, Montreuil-Sur-Thonnance, Narcy, Noncourt-Sur-Le-Rongeant, Nully, Osne-Le-Val, Pansey, Paroy-Sur-Saulx, Poissons, Rachecourt-Sur-Marne, Roches-Sur-Marne, Sailly, Saint-Dizier, Saudron, Sommancourt, Thonnance-Les-Moulins, Tremilly, Troisfontaines-La-Ville, Valleret;

järgmised kommuunid osaliselt: Epizon

Meuse’i departemang (55):

Arrondissement de Bar-le-duc: kõik kommuunid;

Ancemont, Aubreville, Baudremont, Belrain, Bonnet, Bouquemont, Bovee-Sur-Barboure, Boviolles, Brabant-En-Argonne, Brocourt-En-Argonne, Broussey-En-Blois, Chauvoncourt, Chonville-Malaumont, Clermont-En-Argonne, Courcelles-En-Barrois, Courouvre, Cousances-Les-Triconville, Dagonville, Dombasle-En-Argonne, Dompcevrin, Dugny-Sur-Meuse, Erneville-Aux-Bois, Fresnes-Au-Mont, Froidos, Futeau, Gimecourt, Grimaucourt-Pres-Sampigny, Heippes, Jouy-En-Argonne, Julvecourt, Koeur-La-Grande, Koeur-La-Petite, Lahaymeix, Landrecourt-Lempire, Laneuville-Au-Rupt, Lavallee, Le Claon, Le Neufour, Lemmes, Lerouville, Les Islettes, Les Paroches, Les Souhesmes-Rampont, Levoncourt, Lignieres-Sur-Aire, Longchamps-Sur-Aire, Marson-Sur-Barboure, Meligny-Le-Grand, Meligny-Le-Petit, Menil-Aux-Bois, Menil-La-Horgne, Naives-En-Blois, Nancois-Le-Grand, Neuville-En-Verdunois, Neuvilly-En-Argonne, Nicey-Sur-Aire, Nixeville-Blercourt, Osches, Pierrefitte-Sur-Aire, Rambluzin-Et-Benoite-Vaux, Rarecourt, Recicourt, Recourt-Le-Creux, Reffroy, Rupt-Devant-Saint-Mihiel, Saint-Andre-En-Barrois, Saint-Aubin-Sur-Aire, Saint-Joire, Sampigny, Saulvaux, Sauvoy, Senoncourt-Les-Maujouy, Sivry-La-Perche, Souilly, Thillombois, Treveray, Vadelaincourt, Vadonville, Ville-Devant-Belrain, Villeroy-Sur-Meholle, Ville-Sur-Cousances, Villotte-Sur-Aire, Void-Vacon, Woimbey ;

järgmised kommuunid osaliselt: Bannoncourt, Belleray, Bislee, Boncourt-Sur-Meuse, Commercy, Dieue-Sur-Meuse, Euville, Han-Sur-Meuse, Maizey, Mecrin, Les Monthairons, Ourches-Sur-Meuse, Pagny-Sur-Meuse, Pont-Sur-Meuse, Saint-Mihiel, Sorcy-Saint-Martin, Tilly-Sur-Meuse, Troussey, Troyon, Verdun, Vignot, Villers-Sur-Meuse;

Järgmised departemangud: Seine-et-Marne (77), Hauts-de-Seine (92), Seine-Saint-Denis(93), Val-de-Marne (94) ja Pariisi linn (75): kõik kommuunid;

Yonne’i departemang (89):

Brannay, Champigny, Chaumont, Cheroy, Courtoin, Cuy, Dollot, Domats, Evry, Foucheres, Gisy-Les-Nobles, Jouy, La Belliole, Lixy, Michery, Montacher-Villegardin, Nailly, Piffonds, Pont-Sur-Yonne, Saint-Agnan, Saint-Martin-Du-Tertre, Saint-Serotin, Saint-Valerien, Savigny-Sur-Clairis, Vallery, Vernoy, Villeblevin, Villebougis, Villemanoche, Villenavotte, Villeneuve-La-Dondagre, Villeneuve-La-Guyard, Villeperrot, Villeroy, Villethierry, Vinneuf.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Traditsiooniline Brie tootmispiirkond („Brie de Meaux“ sünnikoht), mis jääb osaliselt Ile-de-France ja Champagne piirkonda Marne’i ja Seine’i orgude vahele, on oluline teraviljatootmise piirkond ning hõlmab osaliselt Pariisi linnastut.

Kuigi „Brie de Meaux“ tootmispiirkond on aja jooksul laienenud ka Brie juustu traditsioonilisest tootmispiirkonnast väljapoole, on geograafiline seos siiski säilinud. Nii asub KPNiga toote „Brie de Meaux“ geograafiline piirkond Seine’i ülemjooksul ja valgala keskosas, hõlmates enamikke selle jõe suurte lisajõgede (Loing, Yonne, Aube, Marne ja teised lisajõed) äärseid alasid. Geograafilise piirkonna maastik koosneb suurtest platoodest. Kuna aluspinnas ei lase vett läbi ja pinnavesi seetõttu pinnasesse ei imbu, on maastikku süvistunud mitu orgu.

Lössiga kaetud platood on viljakad ja põllukultuuridele soodsad. Madalate orgude savised nõlvad sobivad teravilja kasvatamiseks vähem ning need on kaetud karjamaadeks sobilike heinamaadega nagu ka orupõhjad.

Ajalooliselt on platood olnud teraviljakasvatuse pärusmaaks, karjakasvatusega tegeleti aga orgudes ja mäenõlvadel, kus asub ka Meaux’ linn.

XVIII sajandil soovitasid agronoomid, et kolmeväljasüsteemis võiks kesa asemel kasvatada mõnd liblikõielist kultuuri, luues ajutise karjamaa. Sellisel külvikorral on soodne mõju teravilja tootmisele ning lisaks võimaldas see toota suures koguses loomasööta.

Sellest alates hakkasid mõned Brie piirkonna teraviljakasvatusettevõtted tegelema segakultuuride ja karja kasvatamisega. Brie piirkonnast ei saanud sellegipoolest karjakasvatuspiirkonda, sest süsteemi eesmärk oli siduda karjakasvatus külvikordade vaheldumisega, seega keskenduti pigem teraviljakasvatusele. Teraviljatootmise käigus saadud põhku kasutati lehmade allapanuks.

Koos alkoholi- ja suhkrutööstuse arenguga sai ka suhkrupeedi tootmisest Brie piirkonna segakultuuride kasvatamise oluline komponent. Kaassaaduste söötmist kariloomadele peeti parimaks viisiks, et väärindada talude sellist toodangut, mida ei saanud müüa.

Seega oli karja söödas arvukalt teravilja kõrvalsaadusi (põhk, sõklad ja kliid), kuid ka õlikooke ja peeti.

Kuna Brie piirkonnal oli valdkonnas juba märkimisväärne maine ja piirkond asus Pariisi lähistel, lõigati kasu soodsatest turustusvõimalustest ja loogilise lahendusena toodeti üleliigsest piimast juustu.

Brie juustu valmistati taludes ning vormide suurus sõltus ettevõttes saadaval oleva piima kogusest. XIX sajandi lõpus muutus laabi kasutamine oskuslikumaks – siiani oli see olnud üsna juhuslik – ning kujunes välja tehnoloogia: suures mõõdus toote „Brie de Meaux“ valmistamisel kasutati laabiga kalgendamise tehnoloogiat ja väiksemaid juuste valmistati piimhappebakterite abil.

Tootjatel oli kasu ka Emile Duclaux’ ja Georges Rogeri töödest, kes 1897. aastal isoleerisid esimest korda Brie juustust penicillium candidum’i ning töötasid välja Rogeri meetodi juustude kalgendamiseks tuvastatud bakterikultuuride abil.

Kasutades ära Pariisi lähedust ja transporditingimuste paranemist, hakati osa Brie piirkonna piimatoodangust müüma joogipiimana ja värskete toodetena. Alates XIX sajandi keskpaigast paranes teedevõrgustik ning ehitati raudtee, mis võimaldas laagerdajatel oma tooteid transportida ning osta Seine’i ja Marne’i äärsete maade väikese tootlikkuse kompenseerimiseks värskelt soolatud laagerdamata juuste, mida valmistati Pariisi piirkonna idaosas. Laagerdajad ostsid neid juuste kokku, laagerdasid ja müüsid „Brie de Meaux“ nime all.

Laabi kasutamise tehnoloogia võimaldab saada ühtlase kalgendi, mis kannatab hästi transportimist erinevalt piimhappebakteritega saadud kalgendist, mis on värskelt soolatuna rabedam ja hapram. Juustutootmine arenes Marne’i, Haute-Marne’i ja Meuse’i departemangudes.

Neid erinevaid oskusteadmisi kasutatakse tänini: geograafilises piirkonnas toodetud üsna vähese rasvasisaldusega ning valgurikas piim sobib hästi juustutoomiseks.

Tootmise tehnoloogia ei ole enam kuigi palju muutunud: lisatakse suur kogus laapi, et kalgend tekiks kiiresti (laabiga kalgendamine). Kalgend viilutatakse ja pannakse kiiresti käsitsi vormi, kasutades selleks Brie nõrutuskulpi.

„Brie de Meaux“ on toorest lehmapiimast valmistatud pehme „õitseva“ koorikuga juust.

Seda valmistatakse silinderjates vormides, mille diameeter on 36–37 cm ning juust on kettakujuline.

Pärast 4-nädalast laagerdumist on tootel „Brie de Meaux“ piimjas maitse, mis võib olla kergelt soolane ja veidi mõrkja noodiga. 4–6 nädala möödumisel laagerdub juust tasapisi koorikust südamikuni ja selle konsistents muutub rabedast elastseks. Juustu lõhn muutub järjest tugevamaks. 6–8 nädala möödumisel on laagerdunud ka keskosa ja juustu konsistents on elastne; tootel on hõrk koore-, või- ja sarapuupähklilõhn.

Selles teraviljakasvatuspiirkonnas kasutavad segakultuuride ja karja kasvatamisega tegelevad ettevõtted oma karjade söötmiseks liblikõielisi taimi ja peeti ning peedist ja teraviljast saadud tooteid, mis on kohapeal kättesaadavad. Kaassaadustest koosnev põhisööt tagab suhteliselt väikese rasvasisaldusega, kuid valgurikka piima, mis on sobilik juustu valmistamiseks. Põhu kasutamine lehmade allapanuna võimaldab säilitada mikroobset ökosüsteemi, mis mõjutab toorpiimade loomulikku mikrofloorat. Lisaks lehmade söötmistingimustele seisneb „Brie de Meaux“ eripära selles, et kasutatakse ainult toorpiima, millest juustu tootmiseks on vaja geograafilise piirkonna tootjate poolt väljakujundatud ja hoitud oskusteadmisi.

Põllumajandusettevõtetes (kus otsiti lihtsaid ja vähe aega nõudvaid tootmismeetodeid) väljakujunenud oskusteadmisi iseloomustavad eelkõige kalgendamisega seotud oskused, mis võimaldavad valmistada juustu suure diameetriga vormides, kohandada lõikamist vastavalt kalgendi omadustele ja saada Brie nõrutuskulbiga vorme täites tugeva konsistentsiga kalgend. Sellist tüüpi kalgendi korral toimub iseeneslik nõrgumine ilma, et kalgendit peaks lõikama õhukesteks kihtideks. Seepärast lõigatakse või viilutatakse kalgend suurteks tükkideks ning pannakse Brie nõrutuskulbi abil käsitsi õhukeste kihtidena vormidesse.

Lisaks annavad alates kuiva soolaga soolamisest kuni laagerdamise lõpuni juustu valmimise käigus tehtavad toimingud tootele „Brie de Meaux“ iseloomuliku aroomi.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://extranet.inao.gouv.fr/fichier/CDCBrieMeaux190320.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.