|
5.2.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 38/5 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(2020/C 38/04)
Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni (1) delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Anjou-Coteaux de la Loire“
PDO-FR-A0405-AM02
Teate kuupäev: 18. november 2019
KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. Geograafiline piirkond
Geograafilist piirkonda käsitlevat teksti on muudetud järgmiselt: „Kõik tootmisetapid toimuvad Maine-et-Loire’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil (vastavalt 2018. aasta ametlikele geograafilistele koodidele): Bouchemaine, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Ingrandes-Le Fresne sur Loire (endine Ingrandes’i delegeeritud kommuuni territoorium), Mauges-sur-Loire (endised Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i ja La Pommeraye’ delegeeritud kommuunide territooriumid), La Possonnière, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés.
Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel“.
Redaktsiooniline muudatus: haldusüksuste uues loetelus võetakse arvesse pärast tootespetsifikaadi kinnitamist toimunud ühinemisi või muid halduspiirkondade muudatusi. Suurema õiguskindluse huvides viidatakse selles loetelus Prantsusmaa statistikaameti (INSEE) igal aastal avaldatavate ametlike geograafiliste koodide kehtivale versioonile. Geograafilise piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.
Ühtlasi viidatakse sellele, et avalikkuse paremaks teavitamiseks on INAO veebisaidil tehtud kättesaadavaks geograafilist piirkonda hõlmavad kartograafilised dokumendid.
Sellega seoses muudetakse koonddokumendi punkti 6, milles käsitletakse geograafilist piirkonda.
2. Vahetus läheduses asuv piirkond
1. peatüki IV osa punktis 3 asendatakse kommuunide nimekiri järgmisega:
|
— |
Loire-Atlantique’i departemang: Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium) ; |
|
— |
Maine-et-Loire’i departemang: Chaudefonds-sur-Layon, Denée, Mauges-sur-Loire (endised La Chapelle-Saint-Florent’i, Le Marillais’, Saint-Florent-le-Vieil’ ja Saint-Laurent-du-Mottay’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Rochefort-sur-Loire, Savennières, Val-du-Layon (endine Saint-Aubin-de-Luigné delegeeritud kommuuni territoorium). |
See võimaldab arvesse võtta alates spetsifikaadi viimasest versioonist toimunud mitmesuguseid kommuunide ühinemisi. Vahetus läheduses asuva piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.
Sellega seoses muudetakse lisatingimusi hõlmavat koonddokumendi punkti 9.
3. Põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud säte
1. peatüki VI osa punkti 2 on lisatud järgmine säte: „Ridadevahelisel alal peab olema hooldatud looduslik või külvatud taimkate; sellise taimkatte puudumise korral peab ettevõtja tegema vajalikud mullatööd, et hooldada looduslikku taimkatet, või põhjendama viinamarjakasvatuse valdkonna ametiasutuste lubatud biotõrjevahendite kasutamist. Kui teataval kasvatusalal kasutatakse biotõrjevahendite hulka kuuluvaid herbitsiide, on muude umbrohutõrjevahendite kasutamine keelatud“.
Käesolev muudatusettepanek tuleneb ettevõtjate põllumajandusökoloogia tavade praegusest arengust kogu Angers’i viinamarjakasvatuspiirkonnas. See annab tunnistust keskkonnakaitsega seotud küsimuste suurenevast arvessevõtmisest tehniliste lahenduste kasutamisel. Kuna sellega toetatakse taimkatte olemasolu või mehaaniliste või bioloogiliste umbrohutõrjevahendite kasutamist, vähendab see nõue keemiliste herbitsiidide kasutamist. Herbitsiidide kasutamise vähendamine peab võimaldama tõhustada viinamarjaistanduste mullakaitset ja säilitada nende looduslikke omadusi (viljakus, bioloogiline mitmekesisus, bioloogiline puhastamine), mis aitab kaasa veinide kvaliteedi saavutamisele ja autentsusele ning tugevdab veinipiirkonna mõistet.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
4. Koristushooaja algus
1. peatüki VII osa punkti 1 alapunktis a on lause: „Koristushooaja alguse kuupäev määratakse kindlaks põllumajanduse ja merekalanduse seadustiku artikli D. 645-6 sätete alusel“ välja jäetud.
Koristushooaja alguse kuupäeva kindlaksmääramine ei ole enam vajalik, kuna ettevõtjatel on nüüd mitu vahendit, mis võimaldavad neil täpsemalt hinnata viinamarjade küpsusastet. Kõikidel ettevõtjatel on isiklikus ja ühiskasutuses teatavad seadmed ja varustus, mis võimaldavad sõltuvalt tootmiseesmärkidest täpselt kindlaks määrata koristushooaja alustamise optimaalse kuupäeva iga kasvatusala jaoks.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
5. Veinikeldri mahutavus
1. peatüki IX osa punkti 1 alapunkti c lause: „Ettevõtja veinikeldri mahutavus peab olema vähemalt 1,4 korda suurem põllumajandusettevõtte keskmisest saagikusest viimase viie aasta jooksul“ asendatakse järgmise lausega: „Ettevõtja veinikeldri mahutavus peab olema vähemalt 1,4 korda suurem viimase viie aasta jooksul valmistatud veini keskmisest kogusest“ .
Kehtivas tootespetsifikaadis ei osutatud mitte kogusele (väljendatuna hektoliitrites või kuupmeetrites), vaid saagikusele, st koristatud saagi mahule, mis on jagatud tootmispindalaga (näiteks hektoliitrites hektari kohta). Kavandatud muudatus võimaldab seda ühikutega seotud ebaühtlust parandada ilma sisuliste muudatusteta (minimaalne mahutavus peab alati olema alati 1,4 korda suurem kui põllumajandusettevõtja eelmistel hooaegadel toodetud veini keskmine kogus).
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
6. Veinide ringlus
1. peatüki IX osa punkti 5 alapunkt b, mis hõlmab veinide ringlusse laskmist volitatud laopidajate vahel, jäetakse välja.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
7. Seos geograafilise piirkonnaga
Seost on muudetud, et ajakohastada asjaomaste kommuunide arv (10 asemel 8).
Seost hõlmavat koonddokumendi punkti 8 on vastavalt muudetud.
8. Registripidamine
2. peatüki II osa punktis 3 asendatakse sõna „en puissance“ (potentsiaalne) sõnaga „naturel“ (looduslik).
Selleks, et ühtlustada tootespetsifikaat Anjou Saumuri piirkonna kõikides tootespetsifikatsioonides kasutatud sõnastusega, asendatakse väljendid „titre en puissance“ (potentsiaalne sisaldus) ja „degré“ (kraadi) väljendiga „titre alcoométrique volumique naturel“ (naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides). Need muudatused parandavad tootespetsifikaatide loetavust. Registripidamist käsitlevate sätete ühtlustamise eesmärk on hõlbustada kontrollikava koostamist ning nende registrite kontrollimist.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
9. Peamised kontrollitavad punktid
3. peatükki on muudetud, et tagada kooskõla Anjou Saumuri piirkonna tootespetsifikaatides kontrollitavate põhipunktidega.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
KOONDDOKUMENT
1. Toote nimetus
Anjou-Coteaux de la Loire
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
4. Veini(de) kirjeldus
Tegemist on rahulike valgete veinidega, mis on valmistatud üleküpsenuna korjatud viinamarjadest (looduslik kontsentratsioon viinapuu küljes, koos väärishallituse esinemisega või ilma selleta), tegemist on elegantsete veinidega, millel on terviklik lõhna- ja maitsebukett (õistaimede, värskete või kuivatatud või kuumtöödeldud puuviljade lõhna- ja maitsenüansid), mis ühendavad maitsmisel magususe ja värskuse.
Veinide omadused on järgmised:
|
|
minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 14 %. |
|
|
Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist vähemalt 34 grammi liitri kohta. |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus vähemalt 10 % ning vähemalt 11 % veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on alla 18 %.
Üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
18 |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne üldhappesus |
|
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
25 |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta): |
|
5. Veinivalmistustavad
a. Peamised veinivalmistustavad
Veinivalmistuse eritavad
Rikastamine on lubatud vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele.
Veinivalmistuse eritavad
Puutükkide kasutamine on keelatud. Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi õigusaktidest ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.
Viljelustavad
Puude minimaalne istutustihedus: 4 000 tüve hektari kohta.
Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei või olla väiksem kui 1 m. Kasvatusalade puhul, kus viinapuude tihedus on alla 4 000 tüve hektari kohta, kuid üle 3 300 tüve hektari kohta, võib koristatud saaki kasutada KPN toote valmistamiseks, kui on järgitud tootespetsifikaadis sätestatud eeskirju, mis hõlmavad viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust. Nende kasvatusalade puhul ei või ridade vahe olla suurem kui 3 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei või olla väiksem kui 1 m.
Viljelustavad
Viinapuud tuleb lõigata hiljemalt 30. aprillil, kasutades segalõikamismeetodit ja jättes tüve kohta kuni 12 punga ja pika võrse puhul kuni 4 punga.
Viljelustavad
Viinamarjade koristamine toimub käsitsi ja valikuliselt.
Viljelustavad
Kastmine on keelatud.
b. Maksimaalne saagikus
40 hektoliitrit hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Kõik tootmisetapid toimuvad Maine-et-Loire’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil (vastavalt 2018. aasta ametlikele geograafilistele koodidele): Bouchemaine, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Ingrandes-Le Fresne sur Loire (endine Ingrandes’i delegeeritud kommuuni territoorium), Mauges-sur-Loire (endised Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i ja La Pommeraye’ delegeeritud kommuunide territooriumid), La Possonnière, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés.
Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel.
7. Peamised veiniviinamarjasordid
„Chenin B“
8. Seos(t)e kirjeldus
1. Üksikasjalik teave geograafilise piirkonna kohta
a)
Geograafiline piirkond hõlmab Loire’i jõe äärde jäävaid kiltkivipinnasega mäekülgede alasid. Tegemist on kontrollitud päritolunimetusega „Anjou“ viinamarjakasvatuspiirkonna kõige läänepoolsema osaga. 2018. aastal hõlmab see Maine-et-Loire’i departemangu lääneosas asuva kaheksa kommuuni territooriumi. See ala algab Angers’i äärealadel, Bouchemaine’i kommuunis, Loire’i ja Maine’i jõgede liitumiskohas, seejärel ulatub mõlemal pool jõge Nantes’i suunas kuni Ingrandes-sur-Loire’i ja Le Mesnil-en-Vallée kommuunideni.
Jõgi mõjutab kohalikku kliimat olulisel määral. Viinamarjakasvatusala paikneb jõele kõige lähemal asuvatel mäekülgedel ja ei ulatu jõest enam kui 3 km kaugusele. Sellest piirist kaugemal hõlmab maastik nii põhja kui ka lõuna pool eeskätt niitusid ja metsi. Nimetus „Coteaux de la Loire“ (Loire’i mäeküljed) iseloomustab väga hästi viinamarjakasvatusala eri külgi. Kui Bouchemaine’i kommuunis on mäeküljed väga järsud, siis Ingrandes-sur-Loire’i ja de Saint-Georges-sur-Loire’i kommuunides on need palju laugjamad.
Viinamarjakasvatuseks täpselt piiritletud alade mullad pärinevad Armorikaani mäemassiivi erinevatest esmastest kihistutest. Tegemist on väljakujunemata kiltkivimuldade või liivakate kiltkivimuldadega. Kohati võib esineda ka väljakujunenud tardkivimitest mulda ja mõnevõrra ka devoni ajajärgust pärinevat pruuni lubjarikast mulda. Need mullad on väga pindmised, lähtekivim asub tavaliselt vähem kui 0,40 m sügavusel. Nad ei ole veega küllastunud ning nendes olev veevaru on väga väike.
Kliima on ookeaniline. Viinamarjakasvatuspiirkonnast lääne poole jäävas Mauges’i mäemassiivis mõjutab seda ookeanilist kliimat tuul nimega föön. Keskmine aastane sademehulk on niiskete tuulte eest varjatud aladel 650 mm, Mauges’i mäemassiivis võib keskmine sademehulk ulatuda enam kui 800 millimeetrini aastas. Temperatuure mõjutab kogu aasta kestel olulisel määral ka Loire’i jõgi.
Samaaegselt pinnavormidega avaldab mõju ka mäekülgedele langev päikesekiirgus. Jõe paremal kaldal olevad viinamarjaistandused on avatud lõuna suunas, samas on nad kaitstud jahedate põhjatuulte eest, seega on tegemist erakordselt soodsate tingimustega. Jõe vasakul kaldal mängib jahedate tuulte niiskust vähendava jõe mõju olulist rolli põhja suunas avanevate mäekülgede soojenemises. Mõningates tuulte eest kaitstud astangulistes paikades tõuseb temperatuur lisanduva soojuse toimel. Oluline mõju on ka asjaolul, et Loire’i jõgi soodustab viinamarjakoristuse perioodil hommikuse udu teket, mis on oluline väärishallituse tekkimiseks.
b)
Kuigi Anjou viinamarjakasvatuspiirkonna ajalugu ulatub IX sajandisse, märgiti „Coteaux de la Loire’i“ viinamarjaistandusi konkreetselt esimene kord 1749. aastal Bidet ja Duhamel de Monceau teoses „Traité sur la nature et la culture de la vigne“ (Traktaat viinapuude olemusest ja nende viljelemisest), kus on selle piirkonna kohta öeldud järgmist: „Need väga raskelt haritavad alad on praeguseks suurepäraselt hooldatud ja viinapuid täis istutatud...“.
Conseil d’État (riiginõukogu) 1804. aastal võetud haldusmeetmeid käsitlevas dokumendis on märgitud, et selles piirkonnas valmistatakse vaid valgeid veine: „Kuigi Loire’i mäeküljed on sobilikud vaid valgete veinide tootmiseks ja kuigi need veinid moodustavad olulise kaubaartikli...“. Selles dokumendis viidatakse ka asjaolule, et Belgia hindas sel ajajärgul kõrgelt „Coteaux de la Loire’i“ veine.
Hiljem, 1842. aastal, märgib Auguste Petit-Lafitte: „Nende veinide aluseks on sordid ‛Le gros pineau“ või „Chenin“. Viinamarjasort „Chenin B“ pärineb Angers’i viinamarjaistandusest. Tegemist on vastupidava sordiga ja selle pakutavad võimalused on mullast või üldisemalt tema kasvatamise keskkonnast tingitult väga erinevad. Veinitootjad mõistsid kiiresti, kui huvipakkuv võib olla seda sorti koristada väga küpses staadiumis, kasutades erilisi koristusmeetodeid. Krahv Odart märgib oma 1845. aastal ilmunud teoses „Traité des cépages“ (Traktaat viinamarjasortidest): „Sellele tuleb lisada tingimus, et seda koristatakse üksnes üleküpsenult, sellisena, nagu viinamari on kõigi pühakute päeval, kui vihmadest õrnaks muutunud marja kest hakkab maha kooruma“ .
Seega on üleküpsemine selle viinamarjasordi koristamisel oluline tegur. Jullien täpsustab 1816. aastal ilmunud teoses „Topographie de tous les vignobles connus“ (Kõikide tuntud viinamarjasortide topograafia): „Heades viinamarjaistandustes toimub koristamine mitmes järgus – kahest esimesest koristusetapist pärinevad küpsemad veinid, neist viinamarjadest tehakse veini, mida saadetakse välisriikidesse, kolmandas etapis koristatud viinamarjadest valmistatakse enda tarbitavat veini...“
Viinamarjakasvatus on selles kasvatuspiirkonnas teinud läbi samasuguse arengutee nagu mujal Anjou maakonnas. Hollandi vahendajate saabumisega XVI sajandil kujunes välja lühikese võrsega viinapuudelt (üks kuni kaks punga) pärinevatest viinamarjadest valmistatud nn mereveini (välismaale müüdava veini) turg. Samuti arenes siseturg, mis oli peamiselt suunatud Pariisi varustamisele, kusjuures veinid olid vähem mainekad ja pärinesid pika võrsega (kuus või seitse punga) viinapuudel kasvanud viinamarjadest.
Pärast Teist maailmasõda keskenduti peamiselt „poolkuivade“ veinide tootmisele, mis sarnanesid omaaegsetele „Pariisile määratud veinidele“. Soov toota tugeva eripäraga suhteliselt suure suhkrusisaldusega veine tekkis uuesti alates 1980. aastatest.
Kontrollitud päritolunimetusega „Anjou-Coteaux de la Loire“ veinidena käsitatakse kuulsaid „magusaid“ Anjou veine (kohapeal nimetatakse neid „liköörveinideks“).
2. Teave toote kvaliteedi ja omaduste kohta
Veinide peamine iseloomulik omadus on nende elegantsus. Nendel veinidel on väga terviklik lõhna- ja maitsebukett, mis hõlmab enamikul juhtudel õistaimede ja värskete, kuivatatud või kuumtöödeldud puuviljade lõhna- ja maitsenüansse; veinid meenutavad „Angers’i magusat maitset“. Maitsmisel ühendavad nad magusad ja värsked nüansid. Kontrollitud päritolunimetusega „Anjou-Coteaux de la Loire“ veinid võivad olla malbed nagu suvine Loire’i jõgi või meelivallutavad nagu sama jõgi talvel ning nende täielik võlu avaldub alles aja jooksul.
3. Põhjuslikud seosed
Mullastiku ja pinnamoe kombinatsioon, mis võimaldab väga head avatust päikesele, soodustab viinapuude ühtlast veevarustust ja võimaldab viinamarjasordil ‛Chenin B‛ välja arendada kogu oma potentsiaali.
Viinamarjaistanduse paiknemine Loire’i jõe vahetus läheduses, mis reguleerib temperatuurirežiimi kogu kasvutsükli jooksul, ning keskkonnaga kohandunud viinamarjakasvatuse korraldus, eeskätt võrsete lühikeseks lõikamine, võimaldab saavutada viinamarjade optimaalse küpsusastme. Üleküpsemise saavutamist soodustab ka jõe lähedus, kuna jõgi määrab tuule suuna ja soodustab mehaaniliselt viinamarja kuivamist, samuti põhjustab jõe lähedus hommikuti tõusvat udu, mis on vajalik hallitusseene botrytis cinerea arenguks ja soodustab seega „väärishallituse“ tekkimist.
Tootjate oskusteabega ja viinamarjasordi ‛Chenin B’ eriomadustega on seotud vajadus kannatada viinamarja üleküpsemiseni, oodata koristusperioodi algusega hilissügiseni ja teostada koristamine samal kasvatusalal tehtavate korduvate koristusetappide kaupa, et valida välja viinamarjad, mis on loomulikul teel saavutanud kõrge suhkrusisalduse või millel esineb „väärishallitust“. Neid tavasid kirjeldas 1861. aastal Guillory vanem: „Koristusperiood toimub väheste eranditega oktoobris, kui on kindel, et viinamarja küpsusaste on võimalikult ideaalilähedane ning kui vähemalt veerand marjadest on hallitanud“ .
Tingimused, mis on seotud eripärase keskkonnaga, sellega väga hästi kohanenud viinamarjasortidega ja tootjatega, kes oskavad kõiki neid tingimusi ära kasutada, võimaldavad saada täiesti eripäraseid veine. Arvukad kirjalikud allikad annavad tunnistust nende veinide tuntusest, näiteks märkis Petit-Lafitte: „Kui neid viinapuid lõigatakse nii, et alles jäetakse üks või kaks punga, võib saada magusaid ja õrnu veine, mida hinnatakse kõrgelt Belgias“ .
Guillory vanem märkis 1861. aastal väljaandes „Bulletin de la Société Agricole et Industrielle d’Angers“ (Angers’i põllumajandus- ja tööstusühingu bülletään): „Nendel maadel ei saa ilma olulisi kulutusi tegemata kasvatada muid põllukultuure, kuna tegemist on väheviljaka maaga, sel põhjusel on ka toodetava veini kogused väikesed. Kui nende veinide kvaliteet ei hoiaks nende hinda kõrgel, tuleks isegi viinamarjakasvatusest selles piirkonnas loobuda“ .
9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik:
riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja kääritamist käsitlevat erandit, hõlmab 2018. aasta ametlike geograafiliste koodide alusel järgmiste kommuunide territooriume:
|
— |
Loire-Atlantique’i departemang: Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium) ; |
|
— |
Maine-et-Loire’i departemang: Chaudefonds-sur-Layon, Denée, Mauges-sur-Loire (endised La Chapelle-Saint-Florent’i, Le Marillais’, Saint-Florent-le-Vieil’ et Saint-Laurent-du-Mottay’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Rochefort-sur-Loire, Savennières, Val-du-Layon (endine Saint-Aubin-de-Luigné delegeeritud kommuuni territoorium). |
Õigusraamistik:
riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Vabatahtlikud märked kantakse märgisele tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguses ega laiuses) üle kahe korra suuremad kui kontrollitud päritolunimetuse tähed.
Nimetuse „Val de Loire“ eripärad
Õigusraamistik:
riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Geograafilise nimetuse „Val de Loire“ märkimiseks kasutatavad tähed ei tohi olla suuremad (ei kõrguses ega laiuses) kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähtedest.
Märgistus: väiksem geograafiline üksus
Õigusraamistik:
riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on kantud katastrisse ja märgitud saagideklaratsioonile. Sellise katastriüksuse nimetus esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.
Link tootespetsifikaadile
https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-09e61465-fad3-4eb8-8337-2500536afdcd