|
20.1.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 18/72 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(2020/C 18/12)
Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„PANCIU“
Viitenumber: PDO-RO-A1584-AM01
Teate kuupäev: 9.10.2019
KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. Saagikuse kohandamine veiniviinamarjasektoris
Kirjeldus ja põhjused
Tootespetsifikaadis esitatud saagikust muudetakse ning see muudatus mõjutab ka koonddokumenti.
Muudatus on tingitud uute suurte viinamarjaistanduste rajamisest, kus istutustihedus on rohkem kui 4000 puud hektari kohta, mis on saanud võimalikuks tänu parema kvaliteediga ja suurema saagikusega pookealuste kasutamisele. Kuigi toodangu maht on suurenenud, on kaitstud päritolunimetusega toote kvaliteet säilinud tänu uue tehnoloogia kasutuselevõtule.
2. Veinide tootmispiirkonna muutmine
Kirjeldus ja põhjused
Tootespetsifikaati on lisatud lisasätted, mis võimaldavad veini valmistada väljaspool päritolunimetuse geograafilist piirkonda, st samas haldusüksuses asuvas naaberpiirkonnas, kus on veinivalmistamise jaoks optimaalsed tingimused. Valmistamine toimub kontrollitud temperatuuril ja see on seotud vajadusega kaitsta päritolunimetusele iseloomulike viinamarjasortide lõhna- ja maitsepotentsiaali.
Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.
3. Roosa veini valmistamise eritoimingute lisamine
Kirjeldus ja põhjused
Tootespetsifikaati on lisatud valgete ja roosade veinide ning ka sortidest „Pinot Gris” ja „Traminer Roz” valmistatava veini eriomased tootmistingimused, seda seoses veinivalmistamise meetodite edasiarenemisega ja tarbijate järjest suurema huviga neist konkreetsetest viinamarjasortidest valmistatud veini vastu, eeskätt roosade veinide puhul.
Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.
4. Toodangu klassifitseerimise tingimuste muutmine
Kirjeldus ja põhjused
Päritolunimetusega veiniviinamarjatoodete klassifitseerimise tingimused on ümber sõnastatud, sest tootjad peavad seda vajalikuks, kuna toodete teatavad kvaliteediomadused ei ole enam tagatud ning ei vasta päritolunimetusele.
Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.
KOONDDOKUMENT
1. Toote nimetus
Panciu
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
1. Vein
4. Veini(de) kirjeldus
Füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused – valged/roosad veinid
Valgeid veine iseloomustavad erinevad lõhna- ja maitsenüansid, sealhulgas tsitrusviljade ja rohttaimede lõhn ja maitse, mis annavad veinile erksuse ja värskuse või roosi nüansid (Șarba), vein on keskmise happesusega ja mõjub värskelt, tal võivad olla magusad troopiliste puuviljade või viinapuuõite maitsevarjundid või õrn õuna ja õistaimi meenutav lõhn (Fetească regală), aga ka või ja optimaalse happesusega troopiliste viljade lõhn ja maitse (Chardonnay) ning kerged värskete puuviljade varjundid.
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
15 |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
9 |
|
Minimaalne üldhappesus |
3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
18 |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
200 |
Füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused – punased veinid
Punaseid veine iseloomustab keskmine täidlus ning vaarika, ploomi ja punase sõstra lõhna- ja maitsenüansid, esineda võib ka rohelise paprika ja üleküpsenud mustsõstra (Cabernet Sauvignon) ning punaste küpsete puuviljade varjundeid. Vananedes omandavad veinid rosinate ja musta pipra lõhna- ja maitsenüansid, intensiivse värvuse ja optimaalse alkoholisisalduse, saadud veinid on kuivad ja poolkuivad, need on rahulikud ja neis võib tunda konkreetse viinamarjasordi lõhna- ja maitsenüansse (Fetească neagră).
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
15 |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
9 |
|
Minimaalne üldhappesus |
3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
20 |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
150 |
5. Veinivalmistustavad
a) Peamised veinivalmistustavad
Viinamarjakasvatusviisid
Viljelustavad
|
— |
vähemalt 3 000 tüve hektari kohta |
|
— |
kastmine: kui mullastikutingimused seda nõuavad, paigaldatakse tilkkastmissüsteem ja seda laiendatakse; selle kasutamine ei või avaldada negatiivset mõju viinamarjade kvaliteedile. |
b) Maksimaalne saagikus
„Muscat Ottonel”, „Tămâioasă românească”, „Chardonnay”, „Pinot gris”, „Sauvignon”, „Traminer alb”:
15 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta.
„Fetească albă”, „Riesling de Rhin”, „Aligote”, „Băbească gri”, „Șarba”, „Traminer roz”:
16 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta.
„Fetească regală”, „Galbenă de Odobești”, „Crâmpoșie”, „Crâmpoșie selecționată”, „Frâncușă”, „Mustoasă de Măderat”, „Furmint”, „Riesling italian”:
19 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta.
„Cabernet Sauvignon”, „Fetească neagră”, „Pinot noir”, „Merlot”:
16 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta.
„Băbească neagră”, „Burgund mare”:
17 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta.
„Codană”, „Arcaș”, „Negru Aromat”, „Portugais bleu”, „Cadarcă”, „Plăvaie”:
21 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta.
„Muscat Ottonel”, „Tămâioasă românească”, „Chardonnay”, „Pinot gris”, „Sauvignon”, „Traminer alb”:
116 hektoliitrit hektari kohta.
„Fetească albă”, „Riesling de Rhin”, „Aligote”, „Băbească gri”, „Șarba”, „Traminer roz”:
127 hektoliitrit hektari kohta.
„Fetească regală”, „Galbenă de Odobești”, „Crâmpoșie”, „Crâmpoșie selecționată”, „Frâncușă”, „Mustoasă de Măderat”, „Furmint”, „Riesling italian”:
146 hektoliitrit hektari kohta.
„Plăvaie”:
162 hektoliitrit hektari kohta.
„Cabernet Sauvignon”, „Fetească neagră”, „Pinot noir”, „Merlot”:
127 hektoliitrit hektari kohta.
„Băbească neagră”, „Burgund mare”:
135 hektoliitrit hektari kohta.
„Codană”, „Arcaș”, „Negru Aromat”, „Portugais bleu”, „Cadarcă”:
162 hektoliitrit hektari kohta.
6. Määratletud geograafiline piirkond
Vrancea maakond:
|
— |
omavalitsusüksused: Panciu, Crucea de Sus, Dumbrava, Crucea de Jos, Satu Nou, Neicu; |
|
— |
omavalitsusüksused: Movilița, Diocheti-Rediu, Movilița Trotușanu, Frecăței, Văleni; |
|
— |
omavalitsusüksused: Străoane, Repedea, Muncelu, Văleni; |
|
— |
omavalitsusüksused: Fitionești, Holbănești, Ghimicești, Ciolănești, Mănăstioara; |
|
— |
omavalitsusüksused: Mărășești, Haret, Călimănești, Modruzeni, Siretu, Tișița, Pădureni; |
|
— |
omavalitsusüksused: Țifești, Sârbi, Oleșești, Vitănești, Clipicești, Bătinești, Igești, Pătrășcani; |
|
— |
omavalitsusüksused: Păunești, Viișoara; |
|
— |
omavalitsusüksused: Ruginești, Copăcești, Văleni, Anghelești; |
|
— |
omavalitsusüksused: Pufești, Domnești-Târg, Ciorani, Domnești-Sat. |
7. Peamised veiniviinamarjasordid
„Galbenă de Odobești B” – „Galbenă de Căpătanu”, „Galbenă Uriașă”, „Galbenă”
„Șarba B”
„Tămâioasă românească B” – „Busuioacă de Moldova”, „Muscat blanc à petits grains”
„Traminer aromat alb B”
„Pinot Gris G” – „Affumé”, „Grau Burgunder”, „Grauburgunder”, „Grauer Mönch”, „Pinot cendré”, „Pinot Grigio”, „Ruländer”
„Arcaș N”
„Băbească gri G”
„Burgund Mare N” – „Grosser burgunder”, „Grossburgunder”, „Blaufrankisch”, „Kekfrankos”, „Frankovka”, „Limberger”
„Cadarcă N” – „Schwarzer Kadarka”, „Rubinroter Kadarka”, „Lugojană”, „Gâmză”, „Fekete budai”
„Crâmpoșie B”
„Crâmpoșie selecționată B”
„Frâncușă B” – „Vinoasă”, „Mildweisser”, „Mustoasă de Moldova”, „Poamă creață”
„Furmint B” – „Furmin”, „Şom szalai”, „Szegszolo”
„Codană N”
„Mustoasă de Măderat B” – „Lampau”, „Lampor”, „Mustafer”, „Mustos Feher”, „Straftraube”
„Riesling du Rhin B” – „Weisser Riesling”, „White Riesling”
„Traminer Roz Rs” – „Rosetraminer”, „Savagnin roz”, „Gewürztraminer”
„Tămâioasă românească B” – „Rumanische Weihrauchtraube”, „Tamianka”
„Negru Aromat N”
„Pinot Noir N” – „Blauer Spätburgunder”, „Burgund mic”, „Burgunder roter”, „Klävner Morillon Noir”
„Pinot noir N” – „Spätburgunder”, „Pinot nero”
„Portugais Bleu N” – „Blauer Portugieser”, „Oporto”, „Portugieser”,
„Plăvaie B” – „Bălană”, „Plăvană”, „Poamă bălaie”
„Aligoté B” – „Plant de trois”, „Plant gris”, „Vert blanc”, „Troyen blanc”
„Chardonnay B” – „Gentil blanc”, „Pinot blanc Chardonnay”
8. Seos(t)e kirjeldus
Seos geograafilise piirkonnaga
Üksikasjalik teave geograafilise piirkonna kohta
Aluspinnas: kaljune jalamitasandik, mis on moodustunud kvaternaari uhtkuhikute kogunemisel, mille vanus ja kõrgus vähenevad ida suunas ja mis paiknevad vastavalt sellele, kuidas Karpaate ja Alam-Karpaate läbivad jõed on need tekitanud. Tekkelt on tegemist veeristikuga ja liivasetetega, mida katab kvaternaari lössirikas mudapinnas, mille all on pliotseeni meresetted (mergel, savi, liiv).
Pinnamood: piirkond jaguneb kaheks eelmäestiku funktsionaalseks allüksuseks: mäejalami ülemine platoo (vanem ja keskmine pleistotseen) ja mäejalami alumine platoo (noorem pleistotseen ja holotseen) ulatuvad kuni praeguse Sireti jõe tasandikuni ning moodustavad väga hea viinamarjakasvatuspiirkonna eeskätt seoses kõrguste ja päikesele avatuse vaheldumisega.
Kliima: tegemist on põõsastikuga kaetud stepi eripärase kliimaga, mis vastab mõõdukale kontinentaalsele kliimale, mida mõjutavad Skandinaavia ja Baltimaade põhjaosa õhumassid, mis segunevad lõunast tulevate troopiliste Vahemere õhumassidega, luues seega väga head tingimused kvaliteetsete viinamarjasortide kasvatamiseks; iseloomulik on päikesekiirguse hulga vaheldumine ja soodne sademehulk. Aasta keskmine temperatuur ja keskmine sademete hulk ning eeskätt päikesekiirguse tase ja päikesevalguse langemisnurk on soodsad viinapuude arengule. Mullastik: selle viinamarjakasvatuspiirkonna mullastiku tekstuur annab viinamarjadele väga soodsad füüsikalis-keemilised ja hüdrofüüsikalised omadused: mullastik on poorne, hästi õhustatud ja suure veeläbivusega, selle struktuur on tompjas, sadevee vertikaalne drenaaž on hea, see võimaldab vähendada seenhaiguste esinemist ja tagada viinamarjaistanduste pinnase küllalt hõlpsa töötlemise. Tegemist on peamiselt (leostunud ja deluviaalsete savimuldade) aktiivkihtidega ja metsamuldadega. Leostunud mustmuld hõlmab kõiki soodsaid keemilisi, bioloogilisi ja toiteomadusi.
Toote andmed
Valgeid veine iseloomustab looduslikkus, tasakaalustatud struktuur ja sobiv happesus, mis tulenevad viinamarja kasvatamisest mäekülgede kagupooltel, aga ka kasvatustavadest, millega hoitakse toodangu maht mõõdukal tasemel.
Punased veinid on hinnatud nende peenekoelisuse, kerge tanniinisuse ja erksa värvuse tõttu.
Riigi selles piirkonnas tehtud arheoloogilistest uuringutest ilmneb, et piirkonnas elasid vabad daaklased, kes kasvatasid viinamarja, sellest annavad tunnistust arheoloogilised säilmed, millel võib leida viinapuuvääte kujutavaid ornamente. Alates 1527. aastast vürst Petru Rareşi juures Ferdinand de Habsburgi saadikuna tegutsenud Georg von Reichersterffer märgib oma reisikirjas ära piirkonna viinamarjaistandused, mida teatakse hilisema nimetuse Podgoria Crucilor (Risti viinamägi) all. Veinist on juttu ka teoses „Codex Bandinus“, kus on märgitud, et „kogu Moldova lõunaosas toodetakse nii palju veini, et koristusperioodil maksab kannutäis (selle kohta kasutatakse nimetust „vadră“) veini 4 suud, talvel aga 6 või 7 suud“.
Põhjuslik seos
Pinnavormide struktuur, mis hõlmab mäejalami ülemist platood (vanem ja keskmine pleistotseen) ja mäejalami alumist platood (noorem pleistotseen ja holotseen) ning mis ulatub kuni praeguse Sireti jõe tasandikuni, kus kõrgused ja päikesele avatus on väga vahelduvad, on viinamarjakasvatuse, eeskätt punase veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide jaoks optimaalne.
9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Märgistamine ja turustamine
Õigusraamistik:
riigisisesed õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Lisatingimusi ei ole
Toote töötlemine väljaspool piirkonda
Õigusraamistik:
ELi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
Teatud kliimatingimuste puhul, mis avaldavad positiivset mõju teatavate sortide puhul saavutatavale saagikusele, võib geograafilises piirkonnas asuvatest viinamarjaistandustest koristatud viinamarju töödelda ka väljaspool geograafilist piirkonda, st naabruses asuvas piirkonnas, mille veinivalmistamise keskustes on olemas optimaalne suutlikkus pressida kiiresti viinamarjadest mahl ja see kääritada kontrollitud temperatuuri juures, säilitades asjaomaste sortide potentsiaalsed lõhna- ja maitseomadused ning värvuse. See piirkond hõlmab järgmisi Vrancea maakonnas asuvaid omavalitsusüksusi:
|
— |
Odobești, Jariștea; |
|
— |
Cotești, Obrejița, Tâmboiești, Popești, Budești, Cârligele, Vârteșcoiu, Câmpineanca. |
Link tootespetsifikaadile
http://onvpv.ro/sites/default/files/caiet_sarcini_doc_panciu_modif_cf_cererii_1424_14.06.2019_no_track_changes_0.pdf
(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.