EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.10.2020
SWD(2020) 550 final
KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT
Toetus ELi eelarvest, et soodustada investeeringuid hoonete renoveerimisse
renoveerimislaine alusel
Lisatud dokumendile:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg
{COM(2020) 662 final}
Kavandatav toetus ELi eelarvest, et soodustada investeeringuid hoonete renoveerimisse
Aastase renoveerimismäära kahekordistamine ELis ja kvaliteetse renoveerimise tagamine pakub väärtuslikke hüvesid Euroopa kodanikele ning kaasab märkimisväärses mahus era- ja avaliku sektori investeeringuid, toetades keskkonnahoidlikku ja digitaalset taastumist ning õiglast puhtale energiale üleminekut. Lisainvesteeringuid on eeldatavasti vaja ligikaudu 90 miljardit eurot aastas. See enneolematu väljakutse tingib vajaduse avaliku sektori stiimulite järele, et kaasata vajalikke erasektori investeeringuid.
Euroopa Liit kasutab mitmesuguseid vahendeid, mis on mõeldud otse selliste investeeringute toetamiseks, mis tehakse hoonete kvaliteetseks renoveerimiseks, erainvesteeringute võimendamiseks, teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks, tehnilise abi andmiseks, atraktiivsete finantstoodete kasutuselevõtuks hoonete renoveerimisel, turu paremaks kaasamiseks ning hoonete renoveerimisel esinevate mittetehnoloogiliste takistuste kõrvaldamiseks.
1. Kavandatav ELi eelarve, et toetada otse investeeringuid hoonete kvaliteetsesse renoveerimisse
Hoonete renoveerimine on komisjoni selge prioriteet ning renoveerimislaine on ELi rohelise kokkuleppe kohane juhtalgatus. Komisjon tagab, et ELi programmid ja vahendid võetakse tõhusalt kasutusele, et toetada ja soodustada investeeringuid hoonete renoveerimisse, edendades kestlikku kvaliteetset renoveerimist, kaasatust, digiteerimist ja kultuuripärandi väärtuse kaitset, samuti seonduvat töökohtade loomist ja juhtpositsiooni tööstuses. Komisjon julgustab liikmesriike kasutama ELi rahalisi vahendeid, et rakendada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke toetuskavu eesmärgiga stimuleerida hoonete kvaliteetset renoveerimist.
Komisjon tegi 27. mail 2020 ettepaneku taastepaketi kohta, mis lähtub läbivaadatud mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2021–2027 ja taasterahastust Next Generation EU (NGEU), mille kaudu tehakse kättesaadavaks 750 miljardit eurot, et tulla toime COVID-19 kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega ning toetada rohe- ja digipööret.
Käesolevas dokumendis esitatud näitajad põhinevad 17.–21. juulil 2020 peetud Euroopa Ülemkogu järeldustel. Samas ei mõjuta need Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel taastepaketi elementide – mitmeaastane finantsraamistik, valdkondlikud programmid, nende ülesehitus ja eelarvevahendid – üle käimasolevate arutelude tulemust ning arutelud lõpetatakse nende asjakohaste vastuvõtumenetluste kohaselt.
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, millele sooviti eraldada 672,5 miljardit eurot toetuste ja laenudena, pakub liikmesriikidele märkimisväärset lisarahastust, mida saaks kasutada hoonete kvaliteetse renoveerimise rahastamiseks. Komisjoni ettepanekus riigipõhiste soovituste kohta 2020. aastal keskenduti kiireloomulistele meetmetele, et leevendada pandeemia sotsiaal-majanduslikku mõju, ja märgiti hoonete renoveerimist kui üht peamist lühiajalist prioriteeti. Peale selle tegi komisjon ettepaneku käivitada Euroopa juhtalgatus „Renoveerimine“, millega julgustatakse jõuliselt liikmesriike kajastama hoonete renoveerimist kui peamist prioriteeti oma riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades, mille nad koostavad eesmärgiga pääseda juurde sellest allikast saadavatele rahastamisvahenditele, tuginedes oma riiklikele energia- ja kliimakavadele ja pikaajalistele renoveerimisstrateegiatele ning riigipõhistele soovitustele. Nii riiklikud energia- ja kliimakavad kui ka pikaajalised renoveerimisstrateegiad
on peamised strateegilised ja planeerimisvahendid, mille abil suunatakse hoonete renoveerimiseks mõeldud rahalised vahendid õigete prioriteetide juurde kooskõlas riikide vajadustega. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi suunised, mis esitati liikmesriikidele 2020. aasta septembris, hõlmavad üksikasjalikku renoveerimislaine kirjeldust, mille liikmesriigid peaksid oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse lisama ja millele nad peaksid neis tuginema. Investeeringud ja reformid, millel on suur potentsiaal suurendada investeeringuid hoonete renoveerimisse ning võimendada avaliku ja erasektori rahastamist, keskendudes sotsiaal- ja taskukohastele eluruumidele, on eriti olulised, et saavutada taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi eesmärgid: rohepööre (energiatarbimise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, töökohtade loomise ja majanduskasvu stiimulid ja sotsiaalne vastupanuvõime).
Eri liiki reformid ja investeeringud, mida liikmesriigid saaksid taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga toetada. Allpool on esitatud mõned näited, mis põhinevad investeeringute toetamisel ühtekuuluvusfondidega ja programmi „Horisont 2020“ projektidega.
Projektide arendamise abivahendi loomine (ELENA näitel) riigi tasandil, et kiirendada investeeringuid ning luua tugev ja ühtne investeerimisprojektide register. Prantsusmaal on praegu mitu piirkondlikku kava, mille raames osutatakse majaomanikele eluasemete renoveerimise integreeritud teenuseid, sealhulgas kolmandate isikute pakutavat rahastamist. Riikliku ressursside platvormi ja refinantseerimisvahendi loomisega tugevdab projektide arendamise abivahendi projekt „ORFEE“ nende finantsstruktuuri ja toetab nende tegevust 45 miljoni euro ulatuses energiainvesteeringutega, mida eeldatakse 2023. aastaks.
Riigi tasandil ühtsete kontaktpunktide võrgustiku loomine hoonete renoveerimiseks.
Investeerimiskavad, mis põhinevad energiatõhususe lepingutel, mis on suunatud üldkasutatavatele hoonetele ja sotsiaaleluasemetele. Marche piirkond Itaalias on loonud innovatiivse käibefondi (energia- ja liikuvusfond), milles kombineeritakse ERFi toetusi, sooduslaene ja kolmandate isikute pakutavat rahastamist energiateenuse ettevõtetelt energiatõhususe lepingute kaudu. Fond võeti kasutusele, et põhjalikult moderniseerida kuus haiglat ja hooldekodu lisaks teistele investeerimisprojektidele.
Eluasemete renoveerimise segarahastamisvahend, milles kombineeritakse tehnilist abi, toetusi ja laene, et võimendada erasektori investeeringuid, kõrvaldades algkulud ja stimuleerides nõudlust.
Rahastamiskavad, millel on suur potentsiaal suurendada hoonete renoveerimise mahtu / energiatõhususe rahastamisvahendite innovatiivset kasutuselevõttu kommertspankade poolt, arve- ja maksupõhist rahastamist. Mitme algatuse raames uuritakse võimalusi seostada eluasemete parandamisse investeerimisel võetud laenud kinnistu endaga ja mitte selle omanikuga, sillutades seega teed väga pikaajalistele rahastamisvahenditele. Näiteks Hispaanias eksperimenteeritakse EuroPACE’i projekti raames sellega, kuidas saaks sellist võlga tagasi maksta varamaksude kaudu. Samal ajal analüüsitakse RenOnBilli projekti alusel partnerlusi kommunaalettevõtetega, et kasutada tagasimaksevahendina energiaarveid. Seda on katsetatud Itaalias, Hispaanias ja Leedus.
On tehtud ettepanek, et REACT-EU (ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antav taasteabi), mida rahastatakse Euroopa taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU) vahenditest, teeb lühikese aja jooksul ja kuni 2023. aasta lõpuni kättesaadavaks 47,5 miljardit eurot täiendava finantstoetusena Euroopa Regionaalarengu Fondile ja Euroopa Sotsiaalfondile, samuti Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks. Lisaks on tehtud ettepanek, et REACT-EU pikendab veelgi kriisiohje- ja parandusmeetmeid, mida on ühtekuuluvuspoliitika raames juba hakatud pakkuma koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse kaudu, laiendades ka selle kohaldamisala, et hõlmata keskkonnahoidlikud, digivaldkonna ja kasvu edendavad investeeringud. See pakub liikmesriikidele ja piirkondadele võimalust suunata lisarahastust hoonete renoveerimisse nende asjakohaste Euroopa Regionaalarengu Fondi programmide kaudu. Kavandatav tugevdatud Euroopa Sotsiaalfond toetab paremini keskkonnahoidlike ja digitaalsete oskuste süvendamist, mida on vaja renoveerimislaine ajal, aga ka selleks, et hõlbustada elanike, eelkõige kõige haavatavamate elanike võimestamist, lõimida nad renoveerimislainesse ning tagada erapooletus ja kaasatus.
Keskpikas ja pikas perspektiivis on ühtekuuluvuspoliitika fondid (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond), mille kavandatav eelarve on 330 miljardit eurot, ajavahemikul 2021–2027 jätkuvalt oluline ELi rahastamisallikas otseinvesteeringuteks hoonete energia- ja ressursitõhususse ning nende renoveerimisse, sealhulgas selle inimkapitali arengu aspekti, et parandada hoonete energiatõhususe tasemeid. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on kõrvaldada peamised piirkondlikud tasakaalustamatused ning tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Selles raamistikus toetavad ühtekuuluvuspoliitika fondid olulisi investeeringuid, mis on seotud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, sealhulgas energia- ja ressursitõhususega näiteks hoonesektoris
. Need annavad olulise panuse üldisesse eesmärki eraldada 30 % kliimameetmetega seotud kuludeks. Maapiirkondades saab energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvenergia tootmiseks kasutada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) vahendeid.
Kavandatava õiglase ülemineku mehhanismi eesmärk on leevendada kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid, keskendudes territooriumidele, sektoritele ja töötajatele, millele või kellele langeb suurim üleminekuga seotud koormus. Selle esimesele sambale – õiglase ülemineku fondile – kavatsetakse eraldada 17,5 miljardit eurot ning selle abikõlblikud valdkonnad on energiatõhususe ja ringmajanduse investeeringud. Projektide valik põhineb üksnes territoriaalsetes õiglase ülemineku kavades märgitud valdkondadel. Õiglase ülemineku mehhanismi teine sammas hõlmab InvestEU sihtotstarbelist õiglase ülemineku kava, mida tuleb rakendada kõigis InvestEU poliitikaharudes. Komisjon tegi ettepaneku ka õiglase ülemineku mehhanismi kolmanda samba kohta – avaliku sektori laenurahastu, et toetada avaliku sektori asutusi, kombineerides ELi eelarvest saadud toetusi laenudega. Territoriaalsed õiglase ülemineku kavad on õiglase ülemineku mehhanismi keskmes, sealhulgas abikõlblike territooriumide kindlakstegemisel.
Lisaks hõlmab ELi rahastamine ka moderniseerimisfondi, mis on loodud ELi HKSi direktiivi
alusel ja mille maht on ligikaudu 14 miljardit eurot
ning mis tehti kättesaadavaks kümnele väiksema sissetulekuga liikmesriigile, et toetada investeeringuid nende energiasüsteemide moderniseerimisse ja energiatõhususe parandamisse. Prioriteetsete valdkondade seas on märgitud investeeringud hoonete energiatõhususse, sealhulgas hoonete soojustamisse ja renoveerimisse, ning investeeringud kaugküttetorustike moderniseerimisse. Nendele valdkondadele on mõeldud vähemalt 70 % fondi vahenditest. Moderniseerimisfond tegutseb liikmesriikide vastutusel; liikmesriigid valivad investeeringud, mida nad soovivad esitada toetuse saamiseks. Nii individuaalsed investeeringud kui ka hoonete renoveerimise kavad on abikõlblikud.
Liikmesriigid saavad toetada eri liiki investeeringuid ja kavu ühtekuuluvusfondidest, sealhulgas REACT-EUst. Allpool on esitatud mõned näited, mis põhinevad investeeringute toetamisel ühtekuuluvuspoliitika fondidega.
Üldkasutatavate hoonete renoveerimine ühtekuuluvuspoliitika fondidest: Horvaatia võttis eesmärgiks renoveerida ERFi abil 257 000 m2 ja 69 üldkasutatavat hoonet, milleks olid eelkõige haiglad ja lasteaiad, lootes hoida aastas kokku 70 GWh.
Sotsiaaleluasemete kestlik renoveerimine: Piemonte ja Calabria piirkonnad Itaalias võtsid hiljuti kasutusele mitu rahastamisprogrammi üldkasutatavate hoonete, sealhulgas sotsiaaleluasemete kestlikuks renoveerimiseks. Struktuurifondide kaudu rahastatavad programmid kogusummas üle 100 miljoni euro olid suunatud riigiasutustele. Nende programmide alusel sertifitseeriti üle 300 hoone ja koolitati üle 1 000 spetsialisti kestlikkuse kontseptsiooni kasutamise teemal ning edaspidi seda laiendatakse, et hõlmata olelusringipõhine lähenemisviis.
2. Kavandatav ELi eelarve, et jätkata erasektori investeeringute võimendamist oluliselt suuremal määral
Kavandatav InvestEU programm toimib ELi erasektori investeeringute ühtse toetusmehhanismina, asendades kõik olemasolevad keskselt hallatavad rahastamisvahendid. Seda toetab ELi tagatis ja selle eesmärk on soodustada vajaliku erasektori rahastamise leidmist, sealhulgas hoonete renoveerimiseks Euroopas, peamiselt selle kavandatava kestliku taristu komponendi kaudu. Kavandatav eraldis InvestEU programmi jaoks on 9,1 miljardit eurot. Seda võib kasutada eluasemesektoris hoonete renoveerimise rahastamiseks laenude ja omakapitali, sealhulgas hoonete renoveerimiseks mõeldud spetsiaalsete finantstoodete kaudu, mida praegu välja töötatakse, keskendudes sotsiaal- ja taskukohastele eluruumidele, üldkasutatavatele hoonetele, koolidele ja haiglatele, VKEdele ja energiateenuse ettevõtete toetamisele.
Kavandatav InvestEU programm tugineb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) edule. Selle fondi abil on 2020. aasta juuliks tehtud ligi 524,4 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Ligikaudu 16 % neist investeeringutest (umbes 84 miljardit eurot) tehti energiasektoris. Mitut hoonete energiatõhususele keskendunud projekti rahastati eelkõige Saksamaal, Prantsusmaal ja Soomes.
Prantsusmaal on SEM Energies POSIT-IF Ile de France’i piirkonnas ja SPEE Hauts-de-France’i piirkonnas kaks esimest (ja kõige edukamat) Prantsusmaal välja töötatud ja kolmandate isikute rahastamist kasutavat ühtset kontaktpunkti eluhoonete arendamiseks. SEM Ile de France’i abiga sai põhjalikult renoveerida rohkem kui 2 000 korterit Ile de France’i piirkonna elamuühistutes ning selle abil loodi 500 töökohta, kasutades 1,5 miljoni euro ulatuses projektide arendamiseks antavat abi – sellele lisandus EFSI rahastus summas 100 miljonit eurot, et võimaldada SEM Energiesil pakkuda rahastust otse omanikele, ületades olulise turutõkke, mis seisnes kommertspankade pakkumiste puudumises. SPEE tulemused on sarnased – 2014.–2018. aastal renoveeriti 1 500 kodu ning loodi või säilitati üle 400 töökoha tänu 38 miljoni euro suurustele investeeringutele, mis käivitati struktuurifondidest ja ELENAst saadud kahe miljoni euroni küündiva Euroopa toetusega.
Saksamaal toetati mitut suurt energiatõhusat hoonet, et teha investeeringuid eluhoonete energiatõhusaks moderniseerimiseks ja energiasäästuhoonete ehitamiseks.
Prantsusmaa töötab selle nimel, et võtta laiemalt kasutusele oma märgisesüsteemi „E+C–“ raames välja töötatud olelusringi kontseptsioon, tuginedes kogu olelusringi jooksul süsinikdioksiidi mõõtmisele. See inkorporeeritakse hiljem hooneid puudutavatesse õigusaktidesse. Riik on eraldanud 20 miljonit eurot, et toetada sotsiaaleluasemete sektorit eesmärgiga ehitada märgisega „E+C–“ sertifitseeritud eluasemeid. Rahastamine on seotud projekti tulemuslikkusega. Samamoodi soodustavad Pariisi ja Ile-de-France’i piirkond hooneprojekte, mis on sertifitseeritud märgisega „BBCA“ (märgisel „E+C–“ põhinev märgis).
Arukate hoonete aruka rahastamise algatus on stimuleerinud hoonete renoveerimise rahastamist, edendades tagatissüsteemi ning toetuste ja tehnilise abi kombinatsiooni. See on suurendanud projektide arendamise toetuseks kättesaadavaid rahalisi vahendeid ning edendanud energiatõhususe lepingute kasutamist ja hoonete renoveerimiseks ühtsete kontaktpunktide loomist. Algatus aitas tõhusamalt kasutada avaliku sektori vahendeid ja vähendada energiatõhususe investeeringutega seotud tajutavat riski ning edendas projektide koondamist. Sellest algatusest saadud õppetunde võetakse arvesse ELi tagatisega spetsiaalsete finantstoodete väljatöötamisel, mis toetavad energiatõhususe investeeringuid InvestEU alusel.
Näiteks kutsuti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames katseprojektina ellu Malta energiatõhususe ja taastuvenergia fondifond, mida kaasrahastab ERF, et luua ja rakendada esimese järjekoha kahju portfelli tagatisvahend. Selle eesmärk on edendada energiatõhususe ja taastuvenergia projektide rahastamist nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete jaoks.
Energiatõhususe erarahastamisvahend (PF4EE), mille kohta on tehtud ettepanek lõimida see InvestEU-ga, kombineerides erasektori pankadele antavaid EIP laene tagatiste ja tehnilise abiga, eesmärgiga käivitada 650 miljonit eurot investeeringuid, on väga hea näide vahendi kohta, mis vähendas energiatõhususe investeeringute riski, sealhulgas hoonete puhul (nt Tšehhis, Hispaanias ja Portugalis).
Hispaanias hakati PF4EE-d kasutama 2016. aastal ja seda haldab Banco Santander, mis lõi PF4EE toel laenutoote „Préstamo BEI Eficiencia Energética“. Selle laenutoote kaudu saavad kliendid juurdepääsu energiatõhususe projektide rahastusele soodsate intressimääradega ja lihtsate protsesside teel.
Poolas võeti PF4EE kasutusele 2019. aastal ja seda haldab BNP Paribas Bank Polska SA, mis lõi laenutoote korterelamute renoveerimiseks – energiatõhususe rahastu eluhoonetele (EEFFRB). See koosneb eri teenuste paketist, mis hõlmab tehnilist abi ELENA-lt (nt energiaauditid, energianõustamine ja -konsultatsioonid), PF4EE tagatisega BNP laenu ja BGK (riigi tugipank) antavat investeerimistoetust.
Euroopa Energiatõhususe Fond (kavandatav esialgne kapital 140 miljonit eurot) on spetsiaalne ELi juhitud rahastamisvahend energiatõhususe toetuseks, mis pakub turupõhist rahastamist avaliku sektori projektidele, sealhulgas üldkasutatavate hoonete ja avaliku sektori asutustele kuuluvate sotsiaalmajade renoveerimiseks.
Itaalia ülikoolihaigla S. Orsola-Malpighi energiatõhususe suurendamise projekt valmis 2017. aastal. Euroopa Energiatõhususe Fond eraldas ülikoolihaiglale 2013. aastal projekti- ja käibemaksuvõlakirja rahastamisvahendi summas 31,8 miljonit eurot, et rahastada kogu haigla soojusülekandevedeliku tootmis- ja jaotussüsteemi uuendamist. See hõlmas haigla enda kolmiktootmisjaama ehitust koos kaugkütte- ja -jahutusvõrguga.
Tagatisrahastud koos tehnilise abi, laenude ja vajaduse korral toetustega võivad olla väga edukad avaliku sektori toetuse kombinatsioonid, mis pakuvad kommertspankadele või muudele finantsasutustele võimalust suurendada energiatõhususe ja hoonete renoveerimise rahastamist.
Need võivad liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud ELi vahendite puhul töötada välja eespool nimetatud algatustest inspireeritud toetuskavu, et meelitada ligi erakapitali ning suurendada kasutatud avaliku sektori vahendite võimendust ja mõju.
Ka ühtekuuluvuspoliitika fonde võib kasutada erasektori investeeringute kaasamiseks. Ajavahemikul 2014–2020 on 1,7 miljardit eurot kasutatud rahastamisvahendites võimendusena (sh kombinatsioonis toetustega).
Leedus toetab ERF 2014.–2020. aastal 200 miljoni euroga JESSICA II rahastamisvahendit, võttes sihikule investeeringud energiatõhususe suurendamiseks tehtavasse renoveerimisse eluhoonetes ning keskendudes kortermajade elamuühistutele. Tagasimakstavat toetust kombineeritakse intressimäära ja tehnilise abi toetustega, mida rahastab samuti ERF. Riigieelarvest rahastatavad toetused võivad täielikult kompenseerida väiksema sissetulekuga üksikisikute laenukapitali ja intressimaksed.
3. ELi kavandatav eelarve, et toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni hoonete renoveerimiseks
Kavandatav programm „Euroopa horisont“ toetab teadusuuringute ja innovatsiooniprojekte kestlike hoonete kohta jätkuna programmi „Horisont 2020“ edukale toetusele. Näiteks on kavas välja töötada era- ja avaliku sektori partnerlus inimesekeskse kestliku hoonestatud keskkonna teemal (Built4People), et tuua kokku kõik asjaomased osalised kogu hoonete ja ehituse väärtusahelas eesmärgiga arendada terviklikku innovatsiooni hoonestatud keskkonna ümberkujundamiseks suurendamaks kestlikkust, võttes arvesse ka ehituspärandi eriomadusi.
Partnerlus on loomulik jätk energiatõhusate hoonete avaliku ja erasektori partnerlusele (EeB PPP), mis loodi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi alusel ja mida jätkati programmiga „Horisont 2020“, ning laiendab selle kohaldamisala. Partnerlus hõlmas rohkem kui 174 ELi rahastatud projekti ning selle käigus arendati mitut innovatsiooniprojekti hoonete ja ehitustehnoloogia, kõrgtehnoloogiliste materjalide, hoonete energiatõhususe ning ehitus- ja renoveerimisprotsesside vallas, sealhulgas põhjaliku renoveerimise industrialiseerimise kaudu. EeB PPP eraldas 184,4 miljonit eurot programmi „Turvaline, puhas ja tõhus energia“ alusel ja 365,5 miljonit eurot NMBP programmi alusel. Mitmeid teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi saab lihtsasti muuta turustatavateks lahendusteks, mida kasutatakse renoveerimislaine ajal.
Euroopa rohelise kokkuleppe projektikonkurss
, mis on osa programmist „Horisont 2020“ ja mille eelarve on üks miljard eurot, toetab katserakendusi, näidisprojekte ja innovatiivseid tooteid, samuti juhtimist, väärtusahelat ja sotsiaalset innovatsiooni. Selle eesmärk on tagada konkreetsed, käegakatsutavad tulemused lühikese aja jooksul, kasutades teadusuuringuid ja innovatsiooni, et võimaldada keskkonnahoidlikku ja õiglast üleminekut. Projektikonkurss hõlmab valdkonda, mis on pühendatud energia- ja ressursitõhusatele hoonetele, mille raames uuritakse uute hoonete projekte ja ehitust ning moderniseeritakse olemasolevaid hooneid. Tähelepanu keskmes on eelkõige sotsiaalmajad, haiglad ja koolid, et leevendada energiaostuvõimetust ja tagada õiglane üleminek. Projektikonkurss hõlmab ka valdkonda „Kliimaneutraalsete ja sotsiaalselt uuenduslike linnade suunas“, mille eesmärk on võtta kiiresti kasutusele täielikud, süsteemsed ja integreeritud kliimameetmed linna või piirkonna tasandil, et saavutada 2030. aastaks kliimaneutraalsus, toetades kavandatavat kliimaneutraalsete ja arukate linnade missiooni. Üks valdkond on suunatud ka süsteemsete lahenduste leidmisele ringmajanduse territoriaalseks arendamiseks, mille puhul on oluline roll hoonestatud keskkonnal.
Kavandatavad arukate linnade projektikonkursid
Programmi „Euroopa Horisont“ raames kavandatav arukate linnade projektikonkursside missioon „Kliimaneutraalsed ja arukad linnad“
toetab ja esitleb 100 Euroopa linna, mida kujundatakse ümber, et suurendada 2030. aastaks nende kliimaneutraalsust. Missioon toob kokku kõik mitmetasandilise ja kaasloova protsessi osalised ning protsess vormistatakse kliimaneutraalse linna lepingu kaudu. Kõrgetasemeline eksperdirühm, kes nõustab komisjoni selle missiooni kujundamisel, võttis eelkõige vaatluse alla linnade hoonefondi kui ühe peamise linnade kliimaneutraalsuse teguri, tehes kindlaks piirkonnad ja toimingud, mis on renoveerimislaine jaoks olulised. Missioonipõhine lähenemisviis inspireerib teisi Euroopa linnu muutma Euroopa täiesti kliimaneutraalseks ja aitab kaasa rohelise kokkuleppe 2050. aasta eesmärkide saavutamisele.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond on üks maailma suurimaid rahastamisprogramme, mis tutvustab innovatiivseid vähese CO2 heitega tehnoloogiaid energiamahukate tööstusharude, taastuvenergia, energiasalvestuse ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkondades. Fond toetab väga uuenduslikke tehnoloogiaid, mis suudavad heitkoguseid märkimisväärselt vähendada, näiteks ehitussektoris kasutatavate asendustoodete ja väikese süsinikuheitega projektide puhul, kasutades uusi tooteid ka renoveerimisturul.
Eeltoodetud süsteemide kasutamine hoonete energiatõhusamaks muutmisel võimaldab vähendada kohapealse töö mahtu, minimeerides toorainete tarbimist ning suurendades energia- ja ressursitõhusust ehitussektoris. Programmi „Horisont 2020“ projektid, mida rahastatakse EeB PPP alusel, suutsid põhjalikku renoveerimist tööstuslikuks muutes saavutada vähese sekkumisega väga häid tulemusi, vähendasid ajakulu 30 %, lühendasid investeeringute tasuvusaega alla kümne aasta piiri ja vähendasid kulusid üle 15 %. Näiteks projekti „BERTIM“ raames töötati välja puidust valmismoodulid ja terviklik metoodika põhjalikuks renoveerimiseks. Lisaks töötati selle raames välja arvutipõhine töövahend (RenoBIM), mis võimaldab vähendada renoveerimisele kuluvat aega ja tõhustada renoveerimisprotsessi masstootmise kohandamise kaudu nii andmete kogumisel, projekteerimisel, tootmisel kui ka paigaldamisel.
Arukate linnade projekt „MAKING-CITY“ on laiaulatuslik näidisprojekt, mille eesmärk on uute integreeritud strateegiate väljatöötamine, et muuta linnad tänu nende energiasüsteemide ümberkujundamisele vähese süsinikuheitega linnadeks; selle tegevuse keskmes on plussenergiapiirkondade lähenemisviis. Projekt keskendub intensiivselt tõendite kogumisele plussenergiapiirkondade kontseptsiooni tegeliku potentsiaali kohta. See on alus väga tõhusale ja kestlikule arengule, mis on ulatuslikum kui praegused linnade ümberkujundamise tegevuskavad.
4. ELi eelarve, et kõrvaldada turutõkked hoonete renoveerimisel
Kavandatav LIFE-programm (2021–2027) hõlmab nelja allprogrammi, millest mitu on ehitussektori ja renoveerimise puhul väga asjakohased. LIFE-programmi puhtale energiale ülemineku allprogramm, mille kavakohane eelarve on üks miljard eurot, pakub vajaduspõhist toetust liikmesriikidele ja piirkondadele, et terviklikult kõrvaldada nende territooriumidel renoveerimise puhul tuvastatud konkreetsed takistused.
Turu kaasamise projekte rahastatakse praegu programmi „Horisont 2020“ energiatõhususe projektikonkursside raames ning need jätkuvad LIFE-programmi puhtale energiale ülemineku allprogrammi all. Nende eesmärk on kõrvaldada hoonete renoveerimisel esinevad turutõkked, näiteks eemaldades struktuursed või organisatsioonilised takistused, luues soodsa tugiraamistiku ning suurendades avaliku ja erasektori osalejate suutlikkust.
Lisaks saab kavandatava LIFE-programmi ringmajanduse ja elukvaliteedi allprogrammiga, mille kavakohane eelarve on 1,35 miljardit eurot, toetada innovatiivset lähenemist, et teha edusamme seoses olelustsükli mõjudega ja materjalide tõhususega hoonestatud keskkonnas.
Liikmesriike julgustatakse riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel määrama kindlaks reformiprioriteedid, millega suudetaks edukalt kõrvaldada hoonete renoveerimisel esinevad takistused,
ning kaaluma nende reformide jaoks vajaliku rahastamise eraldamist. Ka ühtekuuluvuspoliitika fonde võib kasutada selleks, et kaotada struktuursed ja organisatsioonilised takistused ning luua soodsad eeldused hoonete renoveerimiseks.
|
BIMplementi projekt tegeleb ehitusteabe modelleerimise (BIM) koolitustega ehitusplatsidel. Selle eesmärk on saavutada parem kvaliteet energiasäästuhoonete ehitamisel ja renoveerimisel, kasutades BIMi kui ühtset teabekandjat ning õppeprotsessi võimaldajat projektide ajal ja vahel. BIMplementi raames on välja töötatud BIMist lähtuv kvalifikatsiooniraamistik, mis kirjeldab pädevusi, oskusi ja teadmisi, mida on vaja selleks, et ühendada olemasolevad teadmised BIM-mudeliga, ehitusprotsessiga ja asjaomaste osalistega. Tulemusi rakendatakse 50 eksperimentaalsel ehitusplatsil, kus koolitusprogramme katsetatakse praktikas.
Käimasoleva LIFE-projekti „LifeforLLL(s)“ raames teevad kaheksa riigi keskkonnahoidlike hoonete nõukogud koostööd oma valitsuste ja valdkonna sidusrühmadega, et analüüsida, kuidas saaks olelusringi süsinikku, ringlust ja siseruumide õhukvaliteeti kajastavaid põhinäitajaid üleeuroopalisel tasandil praktikas rakendada. See tähendab sellise taristu loomist, mida on vaja, et ühtlustada kogu ELi hõlmavat kestlike hoonete raamistikku (nn ehk tase(med)). Projekti raames vaadeldakse, kuidas saab Euroopa juhtivaid keskkonnahoidlike hoonete sertifitseerimise kavasid kohandada selle raamistikuga ning pakkuda paremini võrreldavaid andmeid hoonete keskkonnatõhususe kohta. Lisaks toetab see riigihankeid, tehes koostööd linnade ja avaliku sektori asutustega, et võtta olelusringi süsinikku, ringlust ja siseruumide õhukvaliteeti kajastavaid näitajaid arvesse ka hankestandardites, ning hõlmab avaliku sektori asutuste, samuti tootjate koolitust.
Programmist „Horisont 2020“ rahastatud projektiga „BUILD UPON“, mida viivad ellu keskkonnahoidlike hoonete nõukogud, kaasati ja volitati kriitiline mass sidusrühmi, aidates neil määrata kindlaks ja rakendada oma pikaajaline riiklik renoveerimisstrateegia 13 riigis. Loodi RenoWiki, et suurendada sidusrühmade teadmisi, ning edendati dialoogi ja teabevahetust sidusrühmade kogukonnas kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil peetud seminaride kaudu, kus osales üle 3 300 olulise sidusrühma. Seminaridel sõnastati valitsustele soovitused (RENOmmandments).
BeREELi projekt, mida rahastas LIFE kui strateegilist integreeritud projekti, toetas eluhoonete renoveerimise pikaajalise strateegia arendamist Flandria piirkonna jaoks Belgias.
|
5. ELi kavandatav eelarve, et rahastada tehnilise abi teenuseid ja nõustamiskeskusi
Tehniline abi on renoveerimislaine jaoks kriitilise tähtsusega, aidates projektide väljatöötajatel koondada väiksemaid projekte, toetades era- ja avaliku sektori vahendajaid, et rakendada või hõlbustada investeeringuid, ning kattes personalikulusid, et luua projektide arendamise üksused kohapeal.
On tehtud ettepanek, et Euroopa kohaliku energiaabi (ELENA) fond, mida rahastatakse praegu programmist „Horisont 2020“, jätkab 2021.–2027. aastal tegevust InvestEU nõustamiskeskuse juures. Ajavahemikul 2014–2020 eraldati rahastamisvahendile kokku 282 miljonit eurot (sealhulgas veel 97 miljonit eurot, et toetada suunatud rahastamist hoonete renoveerimiseks eluasemesektoris,
eelkõige sotsiaalmajade sektoris). Komisjoni ja EIP ühine algatus ELENA pakub projektiarendusabi lõplikele abisaajatele antavate toetuste vormis suurte investeerimisprojektide ettevalmistamiseks energiatõhususe, integreeritud taastuvenergia ja kestliku linnatranspordi valdkonnas. ELENA rahastamisvahendit täiendavad projektide arendamise abivahendi projektikonkursid, mida juhib EASME, et toetada väiksemaid projekte.
Suur investeerimisprogramm Ljubljanas (Sloveenias) üldkasutatavate hoonete energiaalaseks moderniseerimiseks, keskendudes lasteaedadele, energiateenuse ettevõtete toetusel. Selle programmi puhul saadi tänu ühe miljoni euro suurusele tehnilisele abile 49 miljonit eurot investeeringuid.
Teine näide on Iirimaal Tipperary maakonnas säästva energia tegevuskava rakendamine, mille puhul kasutati ELENA abi suure arvu energiatõhususprojektide rahastamistakistuste kõrvaldamiseks, kattes tasuvusuuringute ja energiaauditite, tegevusmudelite arendamise ja hangete kulud. Sihtsektorid on eramajad, üldkasutatavad hooned ja teenindushooned.
Projektide arendamise abi projekti „PRODESA“ eesmärk on käivitada ligikaudu 20 miljoni euro ulatuses säästva energia investeeringud üldkasutatavatesse hoonetesse ja valgustusse Ateena suurlinnapiirkonna seitsmes kohalikus omavalitsusüksuses. See projekt on esimese omalaadne Kreekas ning kasutab ühendamisel põhinevat lähenemisviisi (ka kohalike omavalitsusüksuste vahel) koos rahastamislahenduste asjakohase koondamisega. Killustatud munitsipaalprojektide ühendamise eesmärk on saavutada piisav (pangalaenukõlblik) maht, mõistlikud tagasimaksetähtajad ja riski hajutamine, samas kui ressursside koondamise eesmärk on finantstulemuste optimeerimine, samuti suurem erasektori (eelkõige ka energiateenuse ettevõtete) panus.
Kavandatavast tehnilise toetuse vahendist saab taotluse korral toetada liikmesriike reformide väljatöötamisel, arendamisel ja elluviimisel hoonete renoveerimise valdkonnas, aga ka taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kontekstis. See hõlmab tehnilist toetust:
·sihipärastele reformidele, mille eesmärk on suurendada investeeringuid hoonete renoveerimisse, sealhulgas eramajade ja üldkasutatavate hoonete, nagu haiglad ja koolid, puhul. Muu hulgas võib tehniline abi edendada innovatiivsete rahastamisvahendite tõhusat kasutamist, parandada juhtimisprotsesse ja andmete kättesaadavust üldkasutatavate hoonete kohta, pakkuda lihtsat juurdepääsu kodanikele, kes on huvitatud oma maja renoveerimisest, ning toetada digitehnoloogiate kasutuselevõttu ehitussektoris;
·läbimõeldud pikaajaliste renoveerimisstrateegiate või tegevuskavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas asjakohaste poliitikate ja programmide väljatöötamise kaudu, mis pakuvad investoritele, avaliku sektori asutustele ja kodanikele kindlustunnet ja selget sihti;
·hoonete renoveerimisega seotud avaliku sektori asutuste suutlikkuse suurendamiseks, näiteks tagades hea kooskõlastamise avaliku sektori asutuste ning avaliku ja erasektori partnerluste vahel eri tasanditel, mis hõlmab määratud vastutusvaldkondade läbivaatamist ja personalijuhtimise tugevdamist, et tagada avaliku sektori asutustele vajalikud oskused selles valdkonnas;
·sotsiaalmajade ühistute, elamuühistute ning selliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, mis parandavad taskukohasust omanike ja elanike renoveerimis- ja eluasemeprojektides osalemise kaudu (näiteks elamu- ja energiaühistud), eriti piirkondades, kus need on vähem arenenud;
·reformide ettevalmistamist ja elluviimist, mida on vaja taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi alusel ning selleks, et toetada kestlikuks taastumiseks vajalikke renoveerimisinvesteeringuid.
Ühtekuuluvuspoliitika rahastamist võivad liikmesriigid ja piirkonnad kasutada ka energiatõhususega seotud tehniliseks abiks, mida saab anda eraldi toetusena või rahastamisvahendi tegevuse osana.