Kommenteeritud kokkuvõte

Digiturgude õigusakti mõjuhinnang: seadusandlik algatus, millega püütakse tagada konkurentsitihe digiteenuste ühtne turg ning eelkõige õiglased ja konkurentsile avatud platvormiturud 1 .

A. Vajadus meetmete järele

Mis on probleem ja miks on tegemist ELi tasandi probleemiga?

Digiturgudel on mõned digiplatvormid – mis on sageli osa oma ökosüsteemist – kujunenud praeguse digimajanduse peamisteks struktuurielementideks, mis vahendavad lõviosa tarbijate ja ettevõtjate vahelistest tehingutest. Sellistel sisule juurdepääsu kontrollivatel platvormidel on suur mõju, sest nad kontrollivad juurdepääsu digiturgudele ja on saavutanud seal väga tugeva positsiooni.

Sisule juurdepääsu kontrollivate platvormide tekkega on kaasnenud kolm peamist probleemi: i) vähene avatus konkurentsile ja vähene konkurents platvormiturgudel; ii) ärikasutajate suhtes ebaausad äritavad; ning iii) nendel turgudel tegutsevate turuosaliste tegevuse killustatud reguleerimine ja järelevalve.

Need probleemid on tingitud turutõrgetest, mis takistavad turu eneseregulatsiooni. Digituru omadused võivad tugevdada kontrollitava juurdepääsuga turgudele pääsemise tõkkeid. Ärisuhteid iseloomustab eriti suur sõltuvus ja läbirääkimispositsioonide ebavõrdsus. Lisaks sellele on ELis tekkimas mitmesugused riiklikud õigusnormid, millega osalt reageeritakse tuvastatud probleemidele ning mille tagajärjeks on killustatud reguleerimine ja järelevalve. 

Kahjustades konkurentsi ja avatust konkurentsile, toovad need probleemid kaasa ebatõhusad turud, mis tähendab kõrgemaid hindu, halvemat kvaliteeti, väiksemat valikut ja vähem innovatsiooni. See omakorda kahjustab Euroopa tarbijaid. Võttes arvesse digimajanduse suurust (2019. aastal hinnanguliselt 4,5–15,5 % ülemaailmsest SKPst) ja platvormide tähtsat rolli digiturgudel, on nende probleemide lahendamine äärmiselt oluline.

Mida tahetakse saavutada?

Eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, edendades digiturgudel toimivat konkurentsi, ning eelkõige tagada õiglane ja konkurentsile avatud digiplatvormikeskkond.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus (subsidiaarsus)? 

Liikmesriigid kaaluvad tuvastatud probleemide lahendamiseks üha enam riiklikke meetmeid. Selle tagajärjel tekivad ELis erinevad regulatiivsed nõuded. Selline killustatus seab ohtu idufirmade ja väiksemate ettevõtete kasvu ja võime digiturgudel konkureerida.

B. Lahendused

Millised on poliitikavariandid eesmärkide saavutamiseks? Kas on olemas eelistatud variant?

Valikuvõimalusi iseloomustavad neli põhiparameetrit: kohaldamisala ülesehitus, ebaausate kaubandustavadega seotud kohustuste kogum, süsteemi kiirus ja paindlikkus ning jõustamisraamistik.

Poliitikavariant 1 on isejõustuvaid kohustusi hõlmav mittedünaamiline vahend, mis tegeleb sisule juurdepääsu kontrollijate selgelt määratletud ebaõiglaste tavadega konkreetsetes põhiplatvormiteenustes. Selle variandi kohaldamisala kohta on kaks alamvarianti, mis põhinevad üksnes kvantitatiivsetel künnistel. Alamvariant 1 põhineb kõrgel künnisel, alamvariant 1.B aga madalamal künnisel.

Poliitikavariant 2 on poolpaindlik vahend, mis ühendab endas isejõustuvate kohustuste ja regulatiivse dialoogiga kohustuste kogumi, tavade ajakohastamise mehhanismi ja uute sisule juurdepääsu kontrollivate ettevõtjate tuvastamise mehhanismi. See variant on esitatud kahe kohaldamisala puudutava alamvariandiga, mis põhinevad kvantitatiivsetel künnistel ja kvalitatiivsel määramisel. Alamvariant 2.A põhineb kõrgel künnisel, alamvariant 2.B aga madalamal künnisel ning mõlemaga on seotud kvalitatiivne määramine.

Poliitikavariant 3 on täiesti paindlik vahend, millega nähakse ette dünaamiline ajakohastamismehhanism, mis võimaldab lisada täiendavaid põhiplatvormiteenuseid ja lisakohustusi, kui seda peetakse turu-uuringu põhjal asjakohaseks ja põhjendatuks. Selle variandi kohaldamisala põhineb üksnes kvalitatiivsetel künnistel.

Eelistatud poliitikavariant on variant 2, kuna sellega nähakse ette õigeaegne sekkumine kõige ebaõiglasemate tavade puhul ning järkjärgulisem lähenemisviis meetmetele, mis vajavad täiendavat kohandamist ja täpsustamist. Lisaks võimaldab see võidelda uute ebaausate tavade ja turutõrgete vastu, mis on seotud selliste sisule juurdepääsu kontrollijatega, kellel on prognoosi kohaselt lähitulevikus väga tugev turupositsioon. See võimaldab kõrvaldada turutõrkeid kiiresti muutuvas digikeskkonnas.

Millised on eri sidusrühmade seisukohad? Kes toetab millist varianti?

Üldiselt toetatakse sisule juurdepääsu kontrollijate eelnevat reguleerimist, kusjuures enamik sidusrühmi nõuab kontrollijate tuvastamiseks kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide kombineerimist.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi eelised? 

Eelistatud variant suurendab digiturgude avatust konkurentsile ja aitab ettevõtjatel ületada tõkkeid, mis tulenevad turutõrgetest või sisule juurdepääsu kontrollijate ebaõiglastest äritavadest. Sellega lisatakse kohandatud regulatiivne lahendus seal, kus praegu esineb lünki. See aitab tekkida uutel alternatiivsetel platvormidel, mis võiksid pakkuda kvaliteetseid uuenduslikke tooteid ja teenuseid taskukohase hinnaga. Eelistatud variandiga saaksid tarbijad kasu hinnanguliselt 13 miljardit eurot aastas. Samuti peaks see kaasa tooma siseturu killustatuse olulise vähenemise, mis vabastab digitaalse ühtse turu kasvupotentsiaali.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel juhul peamiste poliitikavariantide) kulud? 

Peamised kulud on kulud, mida sisule juurdepääsu kontrollijad kannavad uutest eeskirjadest tulenevate nõuete täitmise tõttu. Ettevõtjad, kes ei ole sisule juurdepääsu kontrollivad platvormid, võivad kanda teatavaid halduskulusid seoses eelistatud variandi kohaste teabenõuetega. Viimati nimetatud kulud ei ole siiski tõenäoliselt suuremad kui ettevõtjate praegused nõuete täitmisega seotud kulud.

Milline on mõju VKEdele ja konkurentsile?

VKEd ei kvalifitseeru sisule juurdepääsu kontrollijateks ja nende suhtes kohustuste loetelu ei kohaldataks. Selle asemel võimaldaksid uued võrdseid võimalusi tagavad eeskirjad VKEdel (sh sisule juurdepääsu kontrollijatega konkureerivatel ärikasutajatel) tänu turule sisenemist ja laienemist takistavate tegurite kõrvaldamisele kogu siseturul kasvada. Võib eeldada, et kavandatud meetmed suurendaksid ärikasutajate jaoks ka platvormidevahelist konkurentsi. See peaks kaasa tooma konkurentsivõimelisema hinnaga kvaliteetsemad teenused ja suurema tootlikkuse. Ärikasutajad saaksid ka suurema kindlustunde internetimüügi suhtes, sest nad oleksid kaitstud ebaõiglaste tavade eest.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

Terviklikumad jõustamisvahendid võimaldavad ettevõtjatel ausalt konkureerida. Selle tulemuseks on majanduskasv, mis omakorda toob riigiasutustele kaasa suuremad maksutulud. Komisjoni koormus selle algatuse rakendamisel on majandusele tuleneva kasuga võrreldes väike (peamiselt olemasolevate töökohtade ümberpaigutamine). Riikide ametiasutustel tuleks kanda mõningaid väikseid halduskulusid.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Tihedam konkurents digisektoris tooks kaasa suurema tootlikkuse, mis omakorda aitaks saavutada suurema majanduskasvu. Digiturgudel tihedama konkurentsi edendamine on eriti oluline ka kauba- ja investeeringuvoogude suurendamiseks.

Proportsionaalsus? 

Eelistatud poliitikavariant oleks proportsionaalne, võttes arvesse tuvastatud probleemi suurust (ebaõiglaste tavade kahjulik mõju) ja laadi (kiirelt muutuv digisektor). Sellega saavutataks sihipäraselt üldeesmärk (paremini toimiv siseturg) ja erieesmärgid, pannes piiratud koormuse teatavatele digiturul tegutsevatele ettevõtjatele.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Komisjon vaatab meetmed, mida on võetud sisule juurdepääsu kontrollivate platvormidega seotud probleemide lahendamiseks, läbi kolm aastat pärast uute eeskirjade kohaldamise algust.