EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.12.2020
COM(2020) 818 final
2020/0358(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 seoses COVID-19 pandeemiast tingitud ajutise vabastusega teenindusaegade kasutamise eeskirjade kohaldamisest ühenduse lennujaamades
(EMPs kohaldatav tekst)
{SWD(2020) 341 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Määruses (EMÜ) nr 95/93 1 (edaspidi „teenindusaegade määrus“) on sätestatud ELi lennujaamades teenindusaegade jaotamise eeskirjad. Määruse artiklis 10 on sätestatud põhimõte „kasuta või kaota“, mille kohaselt peavad lennuettevõtjad teatava sõiduplaani perioodi (suve- või talvehooaja) jooksul kasutama vähemalt 80 % neile antud teenindusaegadest, et säilitada õigus samade teenindusaegade sarjade kasutamiseks järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil (eelnevalt antud õigused ehk väljakujunenud õigused).
COVID-19 pandeemiast tingitud reisijatepoolse nõudluse kahanemise tõttu on lennuettevõtjad teinud alates 1. märtsist 2020 oma sõiduplaanides suuri muudatusi, mille tagajärjel on lennuoperatsioone koordineerivate lennujaamade teenindusaegade kasutusmäär langenud oluliselt alla teenindusaegade määrusega kehtestatud 80 % künnise.
Selle probleemi lahendamiseks võttis Euroopa Liit 30. märtsil 2020 vastu teenindusaegade määruse muudatusettepaneku, et loobuda põhimõtte „kasuta või kaota“ kohaldamisest kogu 2020. aasta suvisel sõiduplaani perioodil, mis lõpeb 24. oktoobril 2020. Selle muudatusega anti komisjonile ka õigus pikendada erandiga hõlmatud ajavahemikku, võttes vastu ühe või mitu delegeeritud õigusakti. 14. oktoobril 2020 võttis komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega pikendatakse ajavahemikku, mil loobutakse põhimõtte „kasuta või kaota“ kohaldamisest kuni 2020.–2021. aasta talvise lennuhooaja lõpuni 27. märtsil 2021.
Eeldustele vastavalt on reisijatepoolse nõudluse kahanemine jätkunud kogu 2020. aasta suvisel sõiduplaani perioodil. Eurocontroli andmetel hakkas liikluse maht Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) vähenema aasta 11. nädalal: võrreldes 2019. aasta sama nädalaga oli see vähenenud 17 %. 12. nädalal oli lennuliikluse maht võrreldes 2019. aasta tasemega vähenenud järsult juba 59 % ja 13. nädalal 82 %. Väikseim maht registreeriti 15. ja 16. nädalal (89 % suurune vähenemine). Kümnest Euroopa lennuettevõtjast koosneva valimi puhul vähenes keskmine täituvus 80 %-lt 9. nädalal 26 %-le 15. nädalal. Lisaks sellele, et lennuettevõtjad lendasid harvemini, olid ülejäänud lennud 2019. aastaga võrreldes alabroneeritud. 23. nädalaks, mil ELi-sisesed lennud oli suures osas taas avatud, kasvas keskmine täituvus 44 %-ni. 2019. aasta samadel nädalatel jäi samade lennuettevõtjate keskmine täituvus vahemikku 75 % (4. nädal) kuni 86 % (16. nädal). 2020. aasta novembri keskpaigaks oli lennuliikluse maht 65 % väiksem kui 2019. aasta samal nädalal.
Eurocontroli viimaste prognooside kohaselt moodustab lennuliikluse maht 2021. aasta veebruaris eeldatavasti vaid pool 2020. aasta veebruari mahust. Edasine ei ole kindel, kuid ükski asjaolu ei viita sellele, et 2021. aasta suvehooajal võiks nõudlus jõuda ligilähedalegi viimaste aastate tasemele.
Samal ajal tuleks meenutada, et põhimõtte „kasuta või kaota“ eesmärk on tagada lennujaama läbilaskevõime kõige tõhusam kasutamine, et pakkuda võimalikult suurt kasu võimalikult paljudele kasutajatele ning võimaldada reisijatel kasutada ära konkurentsile avatud lennundusturgu ja ühendatust. Põhimõttest „kasuta või kaota“ loobumine on tõepoolest pakkunud lennuettevõtjatele leevendust praeguses enneolematus olukorras, kus puudub nõudlus ja kehtivad lennureisipiirangud, hoides samal ajal ära kahjuliku keskkonnamõju, mida avaldavad tühjad või suures osas tühjad lennud, mis toimuvad vaid selleks, et lennuettevõtja säilitaks teenindusajad, mille alusel ta lende käitab. Sellegipoolest tuleks võtta arvesse ka erandi edasise pikendamise kahjulikku mõju. Praeguse erandi mõjul külmutatakse konkurents 2019. aasta tasemel, ilma et nõutaks läbilaskevõime tegelikku tõhusat kasutamist, kuna asjaomase erandi sätted ei ole osutunud piisavaks, et tagada muudele tegutsemisvõimelistele lennuettevõtjatele võimalus omandada vajalikud teenindusajad. Ajavahemiku jaoks, mis algab pärast enam kui aasta kestnud loobumist põhimõttest „kasuta või kaota“ (1. veebruarist 2020 kuni 27. märtsini 2021), millega säilitatakse lennuettevõtjate 2019. aasta eelnevalt antud teenindusajad kuni 2021.–2022. aasta talvise lennuhooaja lõpuni, on aeg luua võimalus pöörduda tagasi põhimõtte „kasuta või kaota“ tavapärase kohaldamise juurde. Tavapärast olukorda ei tohiks taastada järsult, et vältida lennundusturu destabiliseerimist lennuettevõtjaid, ühendatust, ELi tarbijaid ja keskkonda kahjustaval viisil. Tavapärase olukorra taastumine peaks toimuma kooskõlas lennuliikluse mahu edaspidise kasvamisega 2019. aasta tasemele või lennuliikluse stabiliseerimise kaudu uue turuolukorraga.
Seepärast tehakse ettepanek, et alates 2021. aasta suvise sõiduplaani perioodi algusest peaks kehtima taas teenindusaegade määruse kohaste teenindusaegade kasutamise nõuete tavapärane kohaldamine, kuid määraks tuleks 80/20 asemel kehtestada 40/60. See tähendab, et lennuettevõtjad oleksid kohustatud kasutama 40 % konkreetsest teenindusaegade sarjast, et neil säiliks eesõigus kasutada teatavat teenindusaegade sarja järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil. Selline kohandamine kaitseks proportsionaalselt väljakujunenud õigusi COVID-19 pandeemiast tingitud lennureiside nõudluse järsu kahanemise ajal ning aitaks vältida keskkonnamõju, mida avaldavad tühjad või suures osas tühjad lennud, mis toimuvad vaid selleks, et lennuettevõtja säilitaks teenindusajad, mille alusel ta lende käitab. Samuti aitaks see kasutada reisijate ja ühendatuse huvides tõhusamalt lennujaamade läbilaskevõimet.
Kogemusi arvesse võttes sisaldab käesolev teenindusaegade vabastamise erandi ettepanek tingimusi, millega tagatakse, et vabastuse rakendamise periood on kooskõlas lennujaamade piiratud läbilaskevõime optimaalse kasutamisega ning aitab reisijate huvides kaasa ka konkurentsi säilitamisele. Selline vabastus peaks olema suunatud lennuettevõtjatele, kes kavatsevad kasutada oma eelnevalt omandatud teenindusaegu niipea, kui nõudlus on piisavalt taastunud ja lennud on jälle majanduslikult tasuvad. Seepärast ei tohiks vabastust kohaldada teenindusaegade sarjade suhtes, mis on antud lennuettevõtjale äsja esimest korda, st teenindusaegade sarjade suhtes, millele lennuettevõtjal ei ole eelnevate õiguste omandamise tõttu õigust, kuna asjaomased lennuettevõtjad taotlenuks selliseid täiendavaid teenindusaegu, teades, et nõudlus lennutranspordi järele oli COVID-19 pandeemia tõttu väike ja asjaomased teenindusaegade sarjad on vabastatud põhimõtte „kasuta või kaota“ tavapärasest kohaldamisest. Seepärast peavad lennuettevõtjad, kes omandavad sellised teenindusaegade sarjad esimest korda, kasutama vähemalt 80 % niisugustest äsja eraldatud teenindusaegade sarjadest, et neil tekiks järgmiseks vastavaks sõiduplaani perioodiks eesõigus. See lähenemisviis vastab lennujaamade, lennuettevõtjate ja teenindusaegade koordinaatorite vahelisele vabatahtlikule kokkuleppele kehtiva teenindusaegade erandi toimimise kohta 2020.–2021. aasta talvisel lennuhooajal ja pärast seda 2 .
Põhimõtet „kasuta või kaota“ (st nõuet kasutada vähemalt 80 % teenindusaegade sarjast) tuleks jätkuvalt kohaldada ka artikli 8a lõike 1 punkti c kohase teenindusaegade vahetamise korral, kui vahetamisega kaasneb rahaline või muu hüvitis. Eesmärk on vältida tasu maksmist vabastusega kaasneva väärtuse eest. Seevastu ilma rahalise või muu hüvitiseta vahetamine, mis toimub näiteks ajastuste parandamise eesmärgil, ei takista asjaomaste teenindusaegade suhtes vabastuse kohaldamist. Sama kehtiks näiteks teenindusaegade suhtes, mis kantakse üle riikliku või ELi konkurentsiõiguse alusel tehtud ametiasutuste otsuste tulemusena (vt teenindusaegade määruse artikkel 8b).
Ettepanek sisaldab tähtaega, mille jooksul lennuettevõtjad peavad tagastama koordinaatorile soovimatud teenindusajad, kui nad soovivad vabastust ära kasutada. Kolmenädalane tähtaeg enne asjaomase teenindusaja kavandatud kasutamiskuupäeva võimaldab lennujaamadel ja muudel lennujaama teenuseosutajatel saada ülevaade sellest, kui palju läbilaskevõimet on vaja ja kui suur on tegevuse maht, et tagada piisava taristu, rajatiste ja töötajate kättesaadavus. Samuti võimaldab see teistel lennuettevõtjatel hinnata, milline on olemasolev lennujaama läbilaskevõime, kui nad soovivad kasutada seda lendude korraldamiseks. Mida varem tehakse teenindusajad ümberjaotamiseks kättesaadavaks, seda tõenäolisemalt saavad neid kasutada teised lennuettevõtjad. Käesolevas ettepanekus esitatud eeskirjad hõlmavad nii ajutist ümberjaotamist asjaomaseks hooajaks (ilma et lennuettevõtjad, kellele need teenindusajad on ümber jaotatud, omandaksid eelnevalt antud õigused) kui ka alalist ümberjaotamist, nimelt juhul, kui teenindusajad ühisvarusse tagastanud lennuettevõtja ei kavatse kasutada neid järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil. Sellisel juhul tuleks lennuettevõtjatele, kes kasutasid neist teenindusaegadest vähemalt viit, anda eesõigused muude taotlevate lennuettevõtjate ja uustulnukate ees kasutada teenindusajad ühisvarusse andnud lennuettevõtjate kogu algset teenindusaegade sarja.
Samuti on vaja selgitada, mis asjaoludel võivad koordinaatorid teenindusajad lennuettevõtjatelt ära võtta. Kui koordinaator teeb tema käsutuses oleva teabe põhjal kindlaks, et lennuettevõtja on lõpetanud oma tegevuse lennujaamas ja tal ei ole enam võimalik kasutada talle antud teenindusaegu, tuleks asjaomased teenindusajad tagastada viivitamata teenindusaegade ühisvarusse ning teha need muudele lennuettevõtjatele ümberjaotamiseks kättesaadavaks, mille tagajärjel kaotab lennujaamast lahkuv lennuettevõtja väljakujunenud õigused kasutada neid teenindusaegu.
Eurocontroli praegu olemasoleva teabe põhjal on mõistlik eeldada, et praegune olukord, mida iseloomustab nõudluse erakordne langus, jätkub vähemalt 2021. aasta suvise sõiduplaani perioodi alguseni. Ebakindlat olukorda arvestades on võimalik ka, et erakordselt väikese nõudlusega periood võib lennuettevõtjate ja lennujaamade ühenduste (nt ACI-Europe ja IATA) prognooside kohaselt kesta vähemalt kuni 2024.–2025. aasta talvise sõiduplaani perioodini (kaasa arvatud).
Neid asjaolusid arvestades tuleks teenindusaegade määrust seega muuta, et kaitsta veelgi enam lennuettevõtjate eelnevalt antud õigusi teenindusaegade sarjade puhul, mida ei ole kasutatud tavapärase 80 % määraga ajal, mil COVID-19 pandeemia on avaldanud lennundusturule kahjulikku mõju. Vabastust teenindusaegade põhimõtte järgimisest pikendataks lisaks komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/1477 sätestatud pikendamisele veel üheks hooajaks ning see hõlmaks seega ajavahemikku 28. märtsist 2021 kuni 30. oktoobrini 2021. Selle vabastusega vähendataks teenindusaegade kasutamise määra 80 %-lt 40 %-le. Lisaks antaks muudatusettepanekuga komisjonile delegeeritud volitused pikendada teenindusaegade erandit ka 2021. aasta suvise lennuhooaja järgseks ajaks ning kohandada veelgi teenindusaegade kasutamise määra, tuginedes mitmele näitajale, nagu lennuliikluse tegelikud ja prognoositavad andmed, täitumusega seotud tegurid ja lennukipargi kasutamine. Komisjon võtaks vajaduse korral vastu delegeeritud õigusaktid, et kohandada teenindusaegade kasutamise määra mis tahes sõiduplaani perioodiks alates 2021.–2022. aasta talvest kuni 2024.–2025. aasta talveni (kaasa arvatud).
Teenindusaegade jaotamine toimub aegsasti enne vastavat sõiduplaani perioodi. Lennuettevõtjad, lennujaamad ja muud teenuseosutajad peaksid seega teadma õigel ajal teatava sõiduplaaniperioodi suhtes kohaldatavaid eeskirju. Samuti ergutab nende eeskirjade varajane teadmine neid tagastama koordinaatorile varakult teenindusajad, mida ei kavatseta kasutada. Seepärast peaks komisjon võtma asjaomased delegeeritud õigusaktid vastu enne teenindusaegade jaotamise protsessi lõpuleviimist.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Teenindusaegade määrusega vabastatakse lennuettevõtjad teenindusaegade kasutamise eeskirjade järgimisest, mis on COVID-19 pandeemia tõttu praegu lennuettevõtjate jaoks probleemne. Teenindusaegade määrusega antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega saab muuta üksnes ajavahemikku, mille jooksul kehtivat erandit kohaldatakse. Teenindusaegade kasutamise eeskirjadest loobumine pika perioodi vältel põhjustab konkurentsimoonutusi, mis mõjutavad reisijate ühendatust, tööhõivet ja töökohtade kvaliteeti lennundussektoris ning tekitavad lennujaamadele ja teenuseosutajatele konkreetseid probleeme. Samal ajal võib järsk tagasipöördumine tavapärase põhimõtte „kasuta või kaota“ juurde tekitada lennuettevõtjatele täiendavat finantskoormust ning luua tahtmatult lennuettevõtjate kahjulikku mõju keskkonnale, kuna tühjad või suures osas tühjad lennud toimuvad vaid selleks, et lennuettevõtja säilitaks teenindusajad, mille alusel ta lende käitab. Seepärast tuleks teenindusaegade määrust muuta leevendamaks COVID-19 pandeemia mõju, et tagada lennuettevõtjatele õiguskindlus ja säilitada Euroopa teenindusaegade jaotamise süsteemi ühtsus.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Lennunduse ja sellega seotud teenuste siseturu tõhus toimimine sõltub lennuettevõtjate ja muude lennundussektori osade, sealhulgas lennujaamade ja muude teenuseosutajate majanduslikest näitajatest. COVID-19 pandeemia negatiivsed majanduslikud tagajärjed ohustavad nende finantsolukorda ning avaldavad tõsist kahjulikku mõju lennutranspordisüsteemile ja kogu majandusele. Teenindusaegade määruse muutmine on seega ülioluline. Samuti on see kooskõlas ELi kliimapoliitikaga, kuna hoiab ära lennuettevõtjate stiimuli teha tühje või suures osas tühje lende, mis toimuvad vaid selleks, et lennuettevõtja säilitaks teenindusajad, mille alusel ta lende käitab.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõige 2. Nimetatud artiklis on sätestatud õiguslik alus kõikide asjakohaste lennutranspordialaste õigusaktide vastuvõtmiseks ning see on teenindusaegade määruse ja selle muudatuste õiguslik alus.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Liikmesriigid ei suuda saavutada piisaval määral ettepaneku eesmärke, kuna teenindusaegade määrus ei võimalda liikmesriikidel nõuda, et koordinaatorid kehtestaksid teenindusaegade erandi tingimused ja muudaksid teenindusaegade kasutamise määra vastavalt lennuliikluse muutuvale mahule. Seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui liit muudab teenindusaegade määrust.
•Proportsionaalsus
Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada eesmärk leevendada COVID-19 pandeemia majanduslikku mõju teenindusaegade määruse toimimisele. Ettepanekus saavutatakse tasakaal ühelt poolt vajaduse vahel vabastada lennuettevõtjad põhimõtte „kasuta või kaota“ järgimisest vastusena COVID-19 pandeemiast tingitud vähesele nõudlusele lennureiside järele ning teiselt poolt vajaduse vahel hakata taas kohaldama teenindusaegade jaotamise tavapäraseid eeskirju proportsionaalselt lennuliikluse mahu taastumisega. Ettepanek sisaldab ka mitmeid konkurentsi soodustavaid meetmeid, et käsitleda kehtiva teenindusaegade erandi teatavaid soovimatuid kahjulikke mõjusid.
•Vahendi valik
Selle eesmärgi saavutamiseks peab õigusakt olema vahetult ja üldiselt kohaldatav nagu teenindusaegade määrus. Seepärast on määrus asjakohane õiguslik vahend.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Teenindusaegade määruse (muudetud määrusega (EL) 2020/459) artikli 10a lõike 4 kohaselt pidi komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. septembriks 2020 kokkuvõtva aruande lennuliikluse olukorra kohta. Andmete ja muu teabe kogumiseks on komisjoni talitused olnud korrapäraselt ühenduses lennuettevõtjate, lennujaamade, teenindusaegade koordinaatorite ja nende ühendustega, et jälgida lennuliikluse muutuvat olukorda, hinnata COVID-19 pandeemia mõju lennutranspordi nõudlusele ja lennuliikluse mahule ning määrata kindlaks teenindusaegade erandi tõhusus. 14. septembril 2020 avaldatud aruandes hinnatakse teenindusaegade erandi rakendamist ja tuuakse välja teatavad puudused. Parema õigusloome eeskirjade kohast hindamist ei korraldatud, kuna eeskirjad, millega tagatakse lennuettevõtjatele aegsasti asjakohane vabastus põhimõtte „kasuta või kaota“ kohaldamisest, oli vaja kiiresti vastu võtta, võttes arvesse COVID-19 pandeemia püsivaid tagajärgi lennuliiklusele.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Teema kiireloomulisuse tõttu ei ole sidusrühmadega ametlikult konsulteeritud. Komisjon avaldas parema õigusloome portaalis tagasiside andmise juhised ja avaliku konsultatsiooni, millele sidusrühmad said vastata 1.–28. septembrini 2020. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu lühendati konsulteerimist tavapäraselt 12 nädalalt 4 nädalale. Sama ajavahemiku jooksul algatati ka sihipärane konsulteerimine ja teabenõuded.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Nagu eelnevalt selgitatud, ei olnud olukorra kiireloomulisuse tõttu võimalik koguda ulatuslikult eksperdiarvamusi. Komisjon on võtnud siiski arvesse kogemusi, mis on saadud teenindusaegade määruse kohaldamise ja muutmise protsessis, mis hõlmas ka ekspertidega konsulteerimist.
•Mõjuhinnang
Olukorra kiireloomulisuse tõttu ei ole viidud läbi parema õigusloome eeskirjade kohast mõjuhinnangut. Ettepanekule on lisatud talituste töödokument. Selles esitatakse tagajärjed, mis kaasnevad põhimõtte „kasuta või kaota“ kohaldamisega COVID-19 pandeemia ajal, teave teenindusaegade erandi toimimise kohta alates selle jõustumisest ning kirjeldatakse lennundusturul ilmnenud puudusi. Lisaks arutatakse teenindusaegade erandi järkjärgulist kaotamist, mis oleks seotud lennuliikluse järkjärgulise taastumisega. Selles tutvustatakse eelistatud edasisi samme puuduste kõrvaldamiseks ja hinnatakse nende tõenäolisi tagajärgi.
•Põhiõigused
Ei kohaldata.
4.MÕJU EELARVELE
Ei kohaldata.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Komisjon peaks jälgima jätkuvalt COVID-19 pandeemia arengut ja selle mõju lennutranspordile. Määruse (EL) 2020/459 kohaselt tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakt, millega pikendatakse meetmega hõlmatud ajavahemikke, ning kohandada vajaduse korral minimaalse kasutamise nõuet.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Teenindusaegade määruse artiklile 2 lisatakse mõiste „uustulnuk“ uus ajutine määratlus, et võimaldada rohkematel lennuettevõtjatel kvalifitseeruda uustulnukateks ja saada ühisvarust teenindusaegu, mis võimaldab väiksemat kasutusmäära arvesse võttes lennujaamades suuremat konkurentsi, mis aitab lennujaamas tegutsevatel turgu valitsevatel lennuettevõtjatel säilitada lihtsamini oma teenindusaegu.
Lisaks lisatakse uus määratlus „COVID-19 koordineerimisparameetrite“ kohta ning artiklisse 8 lisatakse lõige 6a, et käsitleda võimalust, et COVID-19 pandeemiast tingituna lennujaamas võetavad konkreetsed sanitaarmeetmed võivad vähendada selle lennujaama läbilaskevõimet, mis tähendab, et kõiki teenindusaegu ei saa kasutada ajal, milleks need eraldati. Koordinaatoritel peaks olema võimalik ümber planeerida või tühistada jaotatud teenindusajad või teenindusaja taotlused, mida ei saa rahuldada, olles arutanud seda eelnevalt asjaomaste lennuettevõtjatega. Lennuettevõtjate, lennujaamade ja teenindusaegade koordineerijate ühendused on arutanud, kuidas lahendada neid olukordi kõige paremini, võttes arvesse erisuguseid ärihuve. Koordinaatorid peaksid võtma neid parimaid tavasid valdkonna suuniste või kohalike eeskirjade vormis arvesse, kui need on kooskõlas läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega ega sea kahtluse alla koordinaatorite sõltumatust.
Kui teenindusajad on teinud asjaomase sõiduplaani perioodi jooksul kättesaadavaks lennuettevõtjad, kellel on asjaomaste teenindusaegade sarjade kasutamiseks väljakujunenud õigused, aitavad selliseid teenindusaegu kasutanud lennuettevõtjad tõenäoliselt kaasa asjaomaste teenindusaegade sarjade tõhusale kasutamisele järgnevatel sõiduplaani perioodidel. Seega lisatakse artiklile 8 uus lõige 2a, mis annab sellistele lennuettevõtjatele eesõiguse asjaomaste teenindusaegade sarjade jaotamisel järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil, tingimusel et algselt asjaomase sarja suhtes väljakujunenud õigusi omav lennuettevõtja neid ei taotle ning et taotlev lennuettevõtja on kasutanud viit teenindusaegade sarja moodustavat teenindusaega. Lennujaama läbilaskevõime ja sõiduplaanide killustatuse vältimiseks tuleks eesõiguse saanud lennuettevõtjale eraldada kogu teenindusaegade sari, mille osaks on kasutatavad teenindusajad. Kui sama sarja teenindusaegu on kasutanud mitu lennuettevõtjat, antakse eesõigus lennuettevõtjale, kes on kasutanud rohkem teenindusaegu.
Artikli 10 lõikele 4 lisatakse uus punkt e, et käsitleda olukorda, kus ametiasutuste poolt COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks vastu võetud meetmed (nt liiklusõiguste, reisijate ja/või meeskonnaga seotud piirangud, piiride sulgemine) mõjutavad märkimisväärselt reisijate lennuvõimalusi teatavatel lennuliinidel pärast seda, kui teenindusaegade järgmiseks hooajaks jaotamise protsess on lõpule viidud. Sellistel juhtudel võib vabastada lennuettevõtjad põhimõtte „kasuta või kaota“ (muudetud kujul) kohaldamisest. See eelis on siiski piiratud, et vältida soovimatut mõju (üksikasjalikum teave on esitatud artikli 10 lõikesse 4 lisatud neljas uues lõigus).
Artiklit 10a muudetakse mitmel viisil. Artiklis 10a sätestatud praeguse erandi kehtivusaega (jõustatud määrusega (EL) 2020/459 märtsis 2020) pikendati 14. oktoobril 2020 vastu võetud delegeeritud määrusega (EL) 2020/1477 kuni 27. märtsini 2021. Selle ajavahemiku jooksul peavad koordinaatorid eesõiguste hindamisel käsitama ajavahemikuks 1. märtsist 2020 kuni 27. märtsini 2021 antud teenindusaegu selle lennuettevõtja kasutatud teenindusaegadena, kellele need algselt anti. ELi ja Hiina või ELi ja Hongkongi vahelisteks lendudeks kasutatavate teenindusaegade suhtes säilitatakse täiendava erandi kehtivusaeg (alates 23. jaanuarist 2020).
Artikli 10a uues kavandatud lõikes 2a on sätestatud, et ajavahemikuks 28. märtsist 2021 kuni 30. oktoobrini 2021 jaotatud teenindusaegade sarja korral on lennuettevõtjatel õigus samale teenindusaegade sarjale järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil, kui nad on kasutanud 40 % selle teenindusaegade sarja teenindusaegadest.
Artikli 10a uue lõike 3a punktiga a piiratakse teenindusaegade määruse artikli 10 lõike 2 alusel jaotatud teenindusaegade suhtes kehtivast põhimõttest vabastuse kohaldamisala. Tehakse ettepanek, mille kohaselt teenindusajad, mis moodustavad teenindusaegade sarja ja mis on vastava sõiduplaani perioodi jaoks äsja uuesti jaotatud, ei ole vabastuse kohaldamiseks sobivad ning neid tuleb kasutada vastavalt 80 % teenindusaegade kasutusmäärale, et neid kasutaval lennuettevõtjal tekiks järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil õigus samale teenindusaegade sarjale.
Artikli 10a lõike 3a punkti b kohaselt ei kehti vabastus teenindusaegade suhtes, mille vahetamisega on kaasnenud rahaline või muu hüvitis. See on oluline, tagamaks, et vabastuse väärtus ei oleks lisatud ühessegi muu lennuettevõtjaga seotud teisesesse tehingusse või teenindusaja kasutada andmisse. Sellel sättel ei ole tagasiulatuvat jõudu, st et vabastust saab kohaldada teenindusaegade suhtes, millega on kaubeldud ja mida need „ostnud“ lennuettevõtja on kasutanud alates eelmisest samaväärsest sõiduplaani perioodist (või varasemast perioodist).
Artiklisse 10a lisatakse uus lõige 7, nii et teenindusaegade vabastamise perioodil peab lennuettevõtja, kes ei kavatse teenindusaega kasutada, tegema selle ajutiseks ümberjaotamiseks teistele lennuettevõtjatele kättesaadavaks hiljemalt kolm nädalat enne teenindusaja kavandatud kasutamiskuupäeva. Selle eesmärk on aidata muid lennuettevõtjaid, kes võivad soovida vastavalt vajadusele selliseid teenindusaegu kasutada. Asjaomastel muudel lennuettevõtjatel peaks olema piisavalt aega, et planeerida oma tegevust ja tagada ka, et reisijaid, lennujaamu ja lennujaama teenuseosutajaid teavitatakse lennuettevõtjate kavandatavast tegevusest ette.
Artikli 10a lõikega 4 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada veelgi vabastuse kohaldamise ajavahemikku, kui COVID-19 pandeemia probleemi ei ole lahendatud ja see avaldab jätkuvalt lennutranspordisektorile, sealhulgas eelnevalt antud õigustele, kahjulikku mõju. Samuti on komisjonil õigus muuta kasutusmäära vastavalt lennuliikluse mahu muutumisele. Kuna haiguspuhang levib väga kiiresti, tuleks delegeeritud õigusaktid vastu võtta kiirmenetluse korras.
Artikli 14 lõikele 5 lisatakse uus lõik, millega nähakse ette sanktsioonide ja meetmete süsteem juhuks, kui artikli 10a uut lõiget 7 ei järgita.
Artikli 14 lõike 6 uus punkt c võimaldab koordinaatoril võtta meetmeid ja võtta tagasi teenindusajad, kui lennuettevõtja lõpetab oma tegevuse asjaomases lennujaamas. Sellisel juhul võib koordinaator teenindusajad ülejäänud sõiduplaani perioodi ajaks viivitamata tagasi võtta, ilma et ta peaks ootama selle perioodi lõppu, ning teha teenindusajad võimalikult varakult ümberjaotamiseks kättesaadavaks.
2020/0358 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 seoses COVID-19 pandeemiast tingitud ajutise vabastusega teenindusaegade kasutamise eeskirjade kohaldamisest ühenduse lennujaamades
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 3 ,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 4 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)COVID-19 pandeemia on tekitanud olukorra, kus lennuliikluse maht on nõudluse järsu languse ning liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt pandeemia leviku piiramiseks võetud otsemeetmete tõttu märkimisväärselt kahanenud. Lennuettevõtjatele on see avaldanud kahjulikku mõju alates 1. märtsist 2020 ja tulevikku silmas pidades mõjutab see neid tõenäoliselt jätkuvalt kahjulikult kuni 2024.–2025. aasta talveni (kaasa arvatud).
(2)Kuna lennuettevõtjad ei saa olukorda kontrollida, olid nad sunnitud reageerima lennuteenuste vabatahtliku või tahtmatu tühistamisega. Vabatahtlikud tühistamised aitavad eelkõige kaitsta lennuettevõtjate finantsolukorda ja vältida samal ajal selliste tühjade või peaaegu tühjade lendude kahjulikku keskkonnamõju, mis toimuvad vaid selleks, et lennuettevõtja säilitaks teenindusajad.
(3)Ühtse Euroopa taeva lennuliiklusvõrgu haldusasutusena tegutseva Eurocontroli avaldatud andmete kohaselt on lennuliiklus 2020. aasta juuni keskpaiga seisuga eelmise aastaga võrreldes jätkuvalt ligikaudu 74 % suuruses languses.
(4)Teadaolevate broneeringute arvu, Eurocontroli prognoose ja epidemioloogilisi prognoose silmas pidades ei ole võimalik ette näha, millal COVID-19 pandeemiast tingitud oluliselt vähenenud nõudluse periood tõenäoliselt lõpeb. Eurocontroli kõige viimaste prognooside kohaselt on lennuliikluse maht 2021. aasta veebruaris ligikaudu pool 2020. aasta veebruari tasemest. Sellest kuupäevast kaugemale ulatuvad prognoosid tuginevad mitmele ebamäärasele tegurile, nagu COVID-19 vaktsiini kättesaadavus. Sellises olukorras ei tohiks lennuettevõtjad, kel ei õnnestu kasutada oma teenindusaegu vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 95/93 5 sätestatud teenindusaegade kasutusmäärale, kaotada automaatselt eesõigust artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2 sätestatud teenindusaegade sarjadele, mida nad saaksid muidu kasutada. Selleks tuleks kehtestada konkreetsed eeskirjad.
(5)Nende eeskirjadega tuleks samal ajal käsitleda võimalikku kahjulikku mõju lennuettevõtjate konkurentsile. Eelkõige tuleks tagada, et lennuettevõtjatel, kes on valmis teenuseid osutama, oleks võimalik kasutada vaba läbilaskevõimet väljavaatega säilitada sellised teenindusajad pikemas perspektiivis. See peaks säilitama lennuettevõtjate stiimuli lennujaamade läbilaskevõime kasutamiseks, mis omakorda tooks kasu tarbijatele.
(6)Seepärast on vaja määrata kooskõlas nende põhimõtetega ja piiratud ajavahemikuks kindlaks tingimused, mille kohaselt lennuettevõtjatel on jätkuvalt õigus teenindusaegade sarjale vastavalt artikli 8 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2, ning kehtestada asjaomastele lennuettevõtjatele nõuded kasutamata läbilaskevõime vabastamiseks.
(7)Mõiste „uustulnuk“ määratlust tuleks asjaomase ajavahemiku jaoks kohandada, et suurendada nende lennuettevõtjate arvu, kes võiksid kvalifitseeruda uustulnukateks, andes seeläbi rohkematele lennuettevõtjatele, kes seda soovivad, võimaluse alustada ja laiendada oma tegevust. Samal ajal peaksid vastavad privileegid piirduma tõeliste uustulnukatega, jättes välja lennuettevõtjad, kel koos emaettevõtjaga või oma tütarettevõtjatega või emaettevõtja tütarettevõtjatega on rohkem kui 10 % asjaomases lennujaamas asjaomasel päeval jaotatud kõigist teenindusaegadest.
(8)Ajavahemikul, mil kohaldatakse vabastust teenindusaegade kasutamise eeskirjadest, tuleks teenindusaegade jaotamise süsteemis võtta arvesse nende lennuettevõtjate jõupingutusi, kes on käitanud lende, kasutades teenindusaegu, mis kuuluvad teenindusaegade sarja, millele on teisel lennuettevõtjal õigus vastavalt artikli 8 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2, kuid mis on tehtud teenindusaegade koordinaatorile ajutiseks ümberjaotamiseks kättesaadavaks. Seepärast peaksid lennuettevõtjad, kes on kasutanud vähemalt viit teenindusaegade sarja teenindusaega, saama järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil nende teenindusaegade sarjade jaotamisel eesõiguse, tingimusel et lennuettevõtja, kellel on vastavalt artikli 8 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2 neile õigus, neid ei taotle.
(9)Konkreetsete COVID-19 sanitaarmeetmete kehtestamine lennujaamades võib vähendada olemasolevat läbilaskevõimet, mistõttu võib olla vajalik ette näha konkreetsed COVID-19 koordineerimisparameetrid. Sellistes olukordades ja selliste parameetrite nõuetekohase kohaldamise võimaldamiseks peaks koordinaatoritel olema õigus kohandada artikli 8 kohaselt lennuettevõtjatele jaotatud teenindusaegade ajastust või tühistada sellised teenindusajad sõiduplaani perioodil, mil kohaldatakse konkreetseid COVID-19 sanitaarmeetmeid.
(10)Kahjulikke tagajärgi, mis kaasnevad ametiasutuste võimalike meetmetega, millega piiratakse väga lühikese etteteatamisajaga reisimisvõimalusi, ei saa panna lennuettevõtjate süüks ja seega tuleks neid leevendada. Seepärast ei tohiks lennuettevõtjaid karistada teenindusaegade kasutamata jätmise eest, kui see tuleneb piiravatest meetmetest, mida ei olnud teenindusaegade jaotamise ajal veel avalikuks tehtud. Sellises olukorras peaks lennuettevõtjatel säilima õigus kasutada niisuguseid teenindusaegade sarju järgmisel samaväärsel lennuhooajal. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks valitsuse ranged COVID-19-ga seotud piirangud konkreetse lennuga saabuvate või lahkuvate või konkreetse lennujaama kaudu liikuvate reisijate maksimaalsele arvule või meetmed, mis muudavad lennuteenuse osutamise praktiliselt või tehniliselt võimatuks, kehtestades piirangud lennumeeskonna liikumisele või lennuteenuse osutamise vahetuks toetamiseks vajalike teenuste kättesaadavusele. Konkreetne leevendus selliste meetmete kehtestamise mõjule peaks piirduma maksimaalselt kahe järjestikuse sõiduplaaniperioodiga.
(11)Lennuettevõtjad tuleks vajalikul määral vabastada teenindusaegade kasutamisega seotud nõuetest, mis on seotud teenindusaegade saamise õigusega järgneval samaväärsel sõiduplaani perioodil, ajavahemikel, mil COVID-19 pandeemia tagajärjed on avaldanud nõudlusele olulist mõju. See peaks võimaldama neil suurendada lennuteenuste mahtu, kui asjaolud seda võimaldavad. Sel eesmärgil kindlaks määratud madalama minimaalse kasutusmäära juures tuleks võtta arvesse lennuliikluse praeguseid väljavaateid, mis on 50 % 2019. aasta liikluse mahust, COVID-19 pandeemiaga seotud ebakindlust ning tarbijate usalduse ja liiklusmahtude taastumist. Võttes aga arvesse, et millalgi lennuliikluse maht taas kasvab, peaks olema võimalik muuta minimaalset kasutusmäära delegeeritud õigusaktidega. Lennuettevõtjatel ja koordinaatoritel peaks olema võimalik teha õigeaegselt vajalikke ettevalmistusi, võttes arvesse asjaomasel sõiduplaani perioodil teenindusaegade kasutamise suhtes kohaldatavaid tingimusi. Seepärast peaks komisjon püüdma võtta delegeeritud õigusakti vastu võimalikult varakult ja võtma selle igal juhul vastu enne artikli 10 lõikes 3 ette nähtud teenindusaegade tagastamise tähtaega.
(12)Selleks et minimeerida turuletuleku tõkkeid ja vältida olukorda, kus üldistest teenindusaegade kasutamise nõuetest vabastamine mõjutab lennuettevõtjate konkurentsiolukorda kahjulikult suuremal määral kui põhjendatud, tuleks vabastust kohaldada üksnes nende teenindusaegade suhtes, mida lennuettevõtja oli varem asjaomastes lennujaamades kasutanud. Samuti ei tohiks vabastust kohaldada teenindusaegade suhtes, mis on vahetatud samasse rühma mitte kuuluvate lennuettevõtjate vahelise kaubanduskokkuleppe raames, mille alusel makstakse rahalist või muud hüvitist.
(13)Selleks et reageerida paindlikult, kui see on vajalik ja põhjendatud, probleemidele, millega lennutranspordi sektor COVID-19 pandeemia tõttu toime peab tulema, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta määrust (EMÜ) nr 95/93 seoses teenindusaegade kasutamise eeskirjade erandi kohaldamisaja pikendamisega, mis on ette nähtud käesoleva määrusega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 6 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(14)Lennujaamadel, lennujaama teenuseosutajatel ja lennuettevõtjatel peab asjakohaseks planeerimiseks olema selge ülevaade olemasolevast läbilaskevõimest. Lennuettevõtjad peaksid andma teenindusajad, mida ei kavatseta kasutada, koordinaatorile võimalikuks ümberjagamiseks võimalikult vara ja hiljemalt kolm nädalat enne kavandatavat kasutamiskuupäeva. Nõude järgimata jätmise korral tuleks nende suhtes kohaldada asjakohaseid sanktsioone või samaväärseid meetmeid.
(15)Kui koordinaator on veendunud, et lennuettevõtja on lõpetanud lennujaamas oma tegevuse, peaks koordinaator võtma viivitamata asjaomaselt lennuettevõtjalt tagasi teenindusajad ja lisama need ühisvarusse ümberjaotamiseks teistele lennuettevõtjatele.
(16)Võttes arvesse COVID-19 pandeemia põhjustatud erandlike asjaolude kiireloomulisust, mis selgitab käesolevas määruses ettenähtud meetmeid, peetakse asjakohaseks näha ette erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta liidus) artiklis 4.
(17)Võttes arvesse COVID-19 pandeemiaga seotud erandlike asjaolude kiireloomulisust, mis selgitab kavandatavate meetmete võtmist, peetakse asjakohaseks näha ette käesoleva määruse viivitamatu jõustumine,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EMÜ) nr 95/93 muudetakse järgmiselt.
1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a) lisatakse punkt ba:
„ba) artikli 10a lõikes 2a osutatud ajavahemiku jooksul on uustulnuk
i) lennuettevõtja, kes taotleb teenindusaegade sarja osana teenindusaega lennujaamas ükskõik millisel päeval, teades et kui kõnealuse lennuettevõtja taotlus heaks kiidetakse, oleks lennuettevõtjal kokku vähem kui seitse teenindusaega kõnealuses lennujaamas sellel päeval, või
ii) lennuettevõtja, kes taotleb teenindusaegade sarja regulaarse vahemaandumiseta reisilennu jaoks kahe Euroopa Liidu lennujaama vahel, kui sel päeval pakub nende lennujaamade vahelist regulaarlendu kuni kaks muud lennuettevõtjat, teades et kui kõnealuse lennuettevõtja taotlus heaks kiidetakse, oleks lennuettevõtjal kokku vähem kui üheksa teenindusaega kõnealuses lennujaamas selle vahemaandumiseta lennu puhul sellel päeval.
Lennuettevõtjat, kellel koos emaettevõtja, omaenda tütarettevõtjate või emaettevõtja tütarettevõtjatega on üle 10 % kõigist kõnealuseks päevaks jaotatud teenindusaegadest konkreetses lennujaamas, ei tule selle lennujaama puhul käsitada uustulnukana;“;
b) punkt m asendatakse järgmisega:
„m) koordineerimisparameetrid – lennujaamas igal koordineerimisperioodil kogu teenindusaegade jagamiseks kättesaadava läbilaskevõime väljendamine tegevusena, mis kajastab kõiki tehnilisi, tegevuse ja keskkonnaga seotud tegureid, mis mõjutavad lennujaama taristu ja selle eri alasüsteemide tööd;“;
c) lisatakse punkt n:
„n) COVID-19 koordineerimisparameetrid – muudetud koordineerimisparameetrid, mille tõttu väheneb lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama olemasolev läbilaskevõime, kuna reaktsioonina COVID-19 pandeemiale on liikmesriigid kehtestanud konkreetsed sanitaarmeetmed.“
2) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
a) lisatakse järgmine lõige 2a:
„2a. Artikli 10a lõikes 2a osutatud ajavahemikul jaotatakse teenindusaegade sarjad, mis tagastatakse vastavalt artikli 8 lõikele 1 sõiduplaani perioodi lõpus („sõiduplaani võrdlusperiood“) teenindusaegade ühisvarusse, taotluse korral järgmiseks samaväärseks sõiduplaani perioodiks lennuettevõtjale, kes on pärast artikli 10a lõike 7 kohaldamist kasutanud sõiduplaani võrdlusperioodi jooksul vähemalt viit asjaomase teenindusaegade sarja teenindusaega.
Juhul kui esimese lõigu nõuetele vastab rohkem kui üks taotleja, antakse eesõigus lennuettevõtjale, kes on kasutanud rohkem asjaomase sarja teenindusaegu.“;
b) Lisatakse järgmine lõige 6a:
„6a. Ajavahemikul, mil kohaldatakse COVID-19 koordineerimisparameetreid, võib koordinaator selliste koordineerimisparameetrite nõuetekohase kohaldamise võimaldamiseks muuta taotletud või jaotatud teenindusaegade ajastust, mis jääb artikli 10a lõikes 2a nimetatud ajavahemikku, või need tühistada, olles enne ära kuulanud asjaomase lennuettevõtja. Sellega seoses võtab koordinaator arvesse artikli 8 lõikes 5 osutatud täiendavaid eeskirju ja suuniseid selles sätestatud tingimustel.“
3) Artikli 10 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:
a) punkt d asendatakse järgmisega:
„d) kohtumenetlus, mis käsitleb artikli 9 kohaldamist lennuliinide puhul, mille suhtes on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikliga 4 kehtestatud avaliku teenindamise kohustus, mille tulemusena on sellisel lennuliinil lennuliiklus ajutiselt peatatud;“;
b) lisatakse punkt e:
„e) artikli 10a lõikes 2a osutatud ajavahemikul pärast 31. jaanuari järgmiseks suvehooajaks või pärast 31. augustit järgmiseks talvehooajaks ametiasutuste poolt selliste meetmete kehtestamine, mille eesmärk on võidelda COVID-19 pandeemia leviku vastu lennuliini ühel poolel, kus asjaomaseid teenindusaegu kasutati või kavatseti kasutada, tingimusel et meetmeid ei olnud tehtud avalikuks ajal, mil teenindusaegade sarjad olid jaotatud ning et meetmed tõid kaasa ühe järgmistest olukordadest:
– piiri, lennujaama või õhuruumi osaline või täielik sulgemine asjaomase sõiduplaani perioodi olulise osa jooksul;
– tõsine takistus reisijate võimalusele reisida mis tahes lennuettevõtjaga sellel otseliinil asjaomase sõiduplaani perioodi olulise osa jooksul.“
c) lisatakse järgmised lõigud:
„Esimese lõigu punkti e kohaldatakse selles osutatud meetmete kohaldamisaja jooksul ja kuue täiendava nädala jooksul kolmandas, neljandas ja viiendas lõigus osutatud piires. Kui aga punktis e osutatud meetme kohaldamine lõppeb vähem kui kuus nädalat enne sõiduplaani perioodi lõppu, kohaldatakse punkti e ülejäänud kuuenädalasel ajavahemikul ainult juhul, kui järgneva sõiduplaani perioodi teenindusaegu kasutatakse samal lennuliinil.
Esimese lõigu punkti e kohaldatakse üksnes teenindusaegade suhtes, mida kasutatakse lennuliinidel, mille jaoks neid kasutati juba enne punktis e osutatud meetmete avalikuks tegemist.
Esimese lõigu punkti e kohaldamine lõpetatakse, kui asjaomaseid teenindusaegu kasutav lennuettevõtja läheb üle lennuliinile, mida ametiasutuste meetmed ei mõjuta.
Esimese lõigu punkti e kohaldatakse kõige rohkem kahe järjestikuse sõiduplaani perioodi suhtes.“
4) Artiklit 10a muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Artikli 8 lõike 2 ja artikli 10 lõike 2 kohaldamisel käsitavad koordinaatorid ajavahemikuks 1. märtsist 2020 kuni 27. märtsini 2021 antud teenindusaegu selle lennuettevõtja kasutatud teenindusaegadena, kellele need algselt anti.“;
b) lisatakse järgmine lõige 2a:
„2a. Kui lennuettevõtja tõendab 28. märtsist 2021 kuni 30. oktoobrini 2021 kestva ajavahemiku puhul ning artikli 8 lõike 2 ja artikli 10 lõike 2 kohaldamisel koordinaatorile rahuldaval viisil, et asjaomane lennuettevõtja on kasutanud kõnealust teenindusaegade sarja koordinaatori loale vastavalt vähemalt 40 % sõiduplaani perioodi jooksul, millele ta on määratud, on lennuettevõtjal õigus kasutada sama teenindusaegade sarja järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil.
Esimeses lõigus osutatud ajavahemiku puhul on artikli 10 lõikes 4 ja artikli 14 lõike 6 punktis a osutatud protsendimäär 40 %.“;
c) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Teenindusaegade suhtes, mille kuupäev jääb vahemikku 9. aprillist 2020 kuni 27. märtsini 2021, kohaldatakse lõiget 1 üksnes juhul, kui lennuettevõtja tagastas asjaomased kasutamata teenindusajad koordinaatorile ümberjaotamiseks muudele lennuettevõtjatele.“;
d) lisatakse järgmine lõige 3a:
„3a. Lõiget 2a ei kohaldata:
a) lennuettevõtjale konkreetseks sõiduplaani perioodiks jaotatud teenindusaegade sarjade suhtes, kui asjaomasele lennuettevõtjale ei olnud eelmise samaväärse sõiduplaani perioodi jaoks antud sama teenindusaegade sarja;
b) teenindusaegade sarjade suhtes, mida on alates asjaomasest sõiduplaani perioodist vahetatud lennuettevõtjate vahel vastavalt artikli 8a lõike 1 punktile c, kui vahetusega on kaasnenud rahaline või muud liiki hüvitis.“;
e) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Kui komisjon leiab ühtse Euroopa taeva lennuliiklusvõrgu haldusasutusena tegutseva Eurocontroli avaldatud andmetele tuginedes, et lennuliikluse maht on 2019. aasta vastava perioodiga võrreldes vähenemas ja väheneb Eurocontroli liiklusprognooside alusel tõenäoliselt ka edaspidi, ning leiab parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele tuginedes ka, et selline olukord tuleneb COVID-19 pandeemia mõjust, võtab komisjon kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta sellele vastavalt lõikes 2a sätestatud ajavahemikku.
Komisjonil on kooskõlas artikliga 12a õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõikes 2a osutatud protsendimäärasid vahemikus 0–80 %. Selleks kaalub komisjon muudatusi, mis on tehtud pärast määruse (EL) [2021/XXX – viide käesolevale määrusele] jõustumist, võttes arvesse järgmisi elemente:
a) Eurocontroli avaldatud andmed lennuliikluse mahtude ja prognooside kohta;
b) lennuliikluse suundumuste areng sõiduplaani perioodidel, võttes arvesse ka COVID-19 pandeemia algusest täheldatud arengut; ning
c) näitajad, mis on seotud nõudlusega reisijate ja lennulasti õhutranspordi järele, sealhulgas lennukipargi suuruse, kasutamise ja täituvusega seotud suundumused.
Käesoleva lõike kohased delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt 24. jaanuaril järgmise suvise sõiduplaani perioodi kohta ja hiljemalt 24. augustil järgmise talvise sõiduplaani perioodi kohta.“;
f) lõige 5 jäetakse välja.
g) lisatakse lõige 7:
„7. Lõikes 2a osutatud ajavahemikul teevad lennuettevõtjad koordinaatorile muudele lennuettevõtjatele ümberjaotamiseks kättesaadavaks kõik teenindusajad, mida nad ei kavatse kasutada, tehes seda vähemalt kolm nädalat enne kasutamiskuupäeva.“
5) Artikli 12a lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Õigus võtta vastu artiklis 10a osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 24. augustini 2024.“
6) Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
a) lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriigid kehtestavad tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed sanktsioonid või samaväärsed meetmed ning kohaldavad neid, kui lennuettevõtja rikub korduvalt ja tahtlikult artikli 10a lõiget 7. Sellised sanktsioonid ja meetmed hõlmavad võimalust tühistada artikli 10a lõike 2a kohane erand, kui see on üksikjuhtumi puhul põhjendatud.“;
b) lõikele 6 lisatakse punkt c: „c) Kui koordinaator teeb artikli 10a lõikes 2a osutatud ajavahemikul tema käsutuses oleva teabe põhjal kindlaks, et lennuettevõtja on lõpetanud oma tegevuse lennujaamas ja tal ei ole enam võimalik kasutada talle antud teenindusaegu, võtab koordinaator ülejäänud sõiduplaani perioodiks ära selle lennuettevõtja asjaomased teenindusaegade sarjad ja paigutab need teenindusaegade ühisvarusse, olles enne ära kuulanud asjaomase lennuettevõtja.“
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja