EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.12.2020
COM(2020) 801 final
2020/0355(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel ettepaneku esitamist seoses täitevorgani otsusega Euroopa Liidu liikmesuse muutusi kajastavate kohanduste tegemise metoodika kohta, pidades silmas piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni täitevorgani 41. istungjärku, ja kõnealusel istungjärgul Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolev nõukogu otsuse ettepanek on seotud Euroopa Liidu nimel ettepaneku esitamisega täitevorgani otsuse kohta, milles käsitletakse hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise 2012. aastal muudetud protokolli (edaspidi „Göteborgi protokoll“) II lisa tabelite 2–6 kohandamise metoodikat vastavalt piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonile (edaspidi „õhukonventsioon“), et võtta arvesse muutusi Euroopa Liidu liikmesuses. Ettepanek täitevorgani otsuse kohta esitatakse seoses õhukonventsiooni täitevorgani 41. istungjärguga.
Käesolev nõukogu otsuse ettepanek hõlmab ka läbirääkimispositsiooni, mille Euroopa Liit on võtnud täitevorgani otsuse suhtes seoses teiste osaliste märkustega ELi esitatud ettepaneku kohta.
2.Ettepaneku taust
2.1.Õhukonventsioon ja Göteborgi protokoll (mida muudeti 2012. aastal)
Õhukonventsioon, mis võeti vastu 1979. aastal, on kõige põhjalikum õhukvaliteeti ja õhusaastet käsitlev piirkondlik keskkonnalepe.
Õhukonventsioonile tuginedes lepiti 1999. aasta novembris kokku esialgses Göteborgi protokollis. Göteborgi protokolli muudeti 2012. aastal. Muudetud versioon jõustus 7. oktoobril 2019. Muudetud protokolli põhjal võeti vastavalt direktiivile (EL) 2016/2284 (mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist ja millega tunnistati kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ siseriiklike ülemmäärade kohta) vastu heite vähendamise kohustused aastateks 2020–2029.
Euroopa Liit on õhukonventsiooni 1 ja Göteborgi protokolli (mida muudeti 2012. aastal) 2 osaline. Õhukonventsiooniga on liitunud kõik liikmesriigid; esialgse Göteborgi protokolli 3 osalised on 21 liikmesriiki ja Göteborgi protokolli 2012. aasta muudatuse on seni heaks kiitnud 17 liikmesriiki 4 .
2.2.Õhukonventsiooni täitevorgan
Täitevorgan on õhukonventsiooni juhtorgan, mis koosneb konventsiooniosaliste esindajatest. Täitevorgan vaatab vastavalt õhukonventsiooni artiklile 10 läbi õhukonventsiooni ja selle protokollide rakendamise ja arendamise.
Täitevorgan püüab oma otsused teha konsensuse alusel 5 .
2.3.Täitevorgani kavandatav akt
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid esitama ettepaneku täitevorgani otsuse kohta, millega kehtestatakse Göteborgi protokolli (muudetud 2012. aastal) II lisa tabelite 2–6 kohandamise metoodika, et võtta arvesse muutusi Euroopa Liidu liikmesuses (edaspidi „kavandatav akt“).
Kavandatava akti eesmärk on tagada, et muudetud protokolli kohaste vastavuskontrollide tegemisel Euroopa Liidus kasutatakse õigeid arve. II lisa tabelites 2–6 on loetletud liikmesriikide 2005. aasta riiklikud heitetasemed (lähtetase) ja riiklikud heite vähendamise kohustused alates 2020. aastast iga saasteaine (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, ammoniaak, lenduvad orgaanilised ühendid ja tahked peenosakesed) kohta. Kõik tabelid sisaldavad ka rida, mis näitab ELi kogunäitajaid (ELi liikmesriikide heite lähtetasemete summa kilotonnides 2005. aastal ning ELi liikmesriikide vähendamiskohustuste summa, mida väljendatakse kogumuutusena protsentides võrreldes ELi liikmesriikide lähtetasemete summaga). Praegu on ELi näitajaks nendes tabelites EL 27 (2013) kogusumma, mis kajastab Euroopa Liidu liikmesust protokolli muutmise ajal 2012. aastal. Seetõttu on II lisas vaja teha parandusi.
Kehtivates eeskirjades ei ole veel esitatud selle tehnilise kohandamise erijuhtumi metoodikat, milles täitevorgan oma 36. istungjärgul kokku leppis. Sarnane täitevorgani otsus, mis käsitles võimalust kohandada Euroopa Liidu heite ülemmäärasid esialgses Göteborgi protokollis, võeti vastu 2017. aastal 6 pärast seda, kui Euroopa Liit oli vastuseks täitevorgani poolt 36. istungjärgul esitatud nõudmisele esitanud asjakohase ettepaneku. Kuna muudetud Göteborgi protokoll ei olnud selleks ajaks veel jõustunud, siis täitevorgani 2017. aasta otsus seda ei hõlmanud.
Täitevorgani otsus muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6 esitatud Euroopa Liidu näitajate kohandamise metoodika kohta tuleks eelistatavalt vastu võtta täitevorgani täiendaval istungjärgul, mis on esialgu kavandatud 2021. aasta maiks, ja hiljemalt täitevorgani 2021. aasta detsembris toimuval istungjärgul, et tabelite kohandamist saaks taotleda enne 2020. aasta andmete esimese vastavuskontrolli algust (eeldatavasti 2022. aasta 2. kvartalis).
Kavandatavat akti kohaldatakse alates täitevorgani otsuse vastuvõtmisest. Kui kavandatav akt vastu võetakse, võimaldab see Euroopa Liidul esitada vajalikud tehnilised ajakohastused, et kajastada muutusi Euroopa Liidu liikmesuses. Komisjon viib Euroopa Liidu nimel lõpule ülesande esitada õhukonventsiooni sekretariaadile liikmesuse muutumisega seotud kohandused.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Euroopa Liit peaks esitama ettepaneku otsuse kohta, mille võtab vastu õhukonventsiooni täitevorgan (vt esildise kavand, mis on esitatud I lisas).
Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta vastu metoodika, mis võimaldab tehniliselt kohandada Euroopa Liidu heite lähtetasemeid ja heite vähendamise kohustusi, mis on esitatud muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6, et kõnealustes tabelites sisalduvad Euroopa Liidu näitajad kajastaksid pärast Euroopa Liidu liikmesuse muutumist õigesti
liikmesriikide heite lähtetasemete ja heite vähendamise kohustuste summat. Võimalus kohandada neid tabeleid konkreetselt Euroopa Liidu liikmesuse muutuste arvessevõtmiseks on vajalik selleks, et nõuetekohaselt läbi viia vastavuskontroll muudetud Göteborgi protokollist tulenevate kohustuste täitmise kohta Euroopa Liidu poolt.
Kui teised konventsiooniosalised esitavad ettepanekuid teha täitevorgani kavandatavas otsuses redaktsioonilisi muudatusi, mis võivad aidata saavutada Euroopa Liidu ettepaneku omadega samu eesmärke, võib Euroopa Liit neid ettepanekuid põhimõtteliselt toetada.
Ettepanekuid kohandada liikmesriikide riiklikke heite ülemmäärasid või heite vähendamise kohustusi (poliitiline mõju) ei toetata, vaid neid käsitletakse eraldi arutelus, eelkõige seoses muudetud Göteborgi protokolli käimasoleva läbivaatamisega.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomast organit reguleeriva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 7 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Täitevorgan on lepinguga, täpsemalt õhukonventsiooniga loodud organ.
Akt, mille täitevorgan peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt. Kooskõlas muudetud Göteborgi protokolli artikli 13 lõikega 5 on kavandatav akt rahvusvahelise õiguse alusel siduv.
Kavandatava aktiga ei täiendata ega muudeta õhukonventsiooni ega Göteborgi protokolli institutsioonilist raamistikku.
Seepärast on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on üksnes kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud keskkonnaga.
Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1.
4.3.Kokkuvõte
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
5.Kavandatava akti avaldamine
Ei kohaldata.
2020/0355 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel ettepaneku esitamist seoses täitevorgani otsusega Euroopa Liidu liikmesuse muutusi kajastavate kohanduste tegemise metoodika kohta, pidades silmas piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni täitevorgani 41. istungjärku, ja kõnealusel istungjärgul Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (edaspidi „õhukonventsioon“) alusel 2012. aastal vastu võetud muudetud protokolli hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta (edaspidi „muudetud Göteborgi protokoll“) kiitis Euroopa Liit heaks nõukogu otsusega (EL) 2017/1757 ning muudetud protokoll jõustus 7. oktoobril 2019.
(2)Vastavalt õhukonventsiooni artiklile 10 peab täitevorgan läbi vaatama õhukonventsiooni ja selle protokollide rakendamise ja arendamise ning võib vastu võtta otsuseid, et selgitada kõnealuste protokollide rakendamist.
(3)Õhukonventsiooni täitevorgani 36. istungjärgul kutsusid konventsiooniosalised Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles esitama metoodika esialgse Göteborgi protokolli (vastu võetud 1999. aastal) II lisa tabelis 1 esitatud Euroopa Liidu heite ülemmäärade kohandamiseks, et võtta arvesse muutusi Euroopa Liidu liikmesuses.
(4)Pärast seda esitasid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid otsuse ettepaneku, mis võeti vastu õhukonventsiooni täitevorgani 37. istungjärgul 8 .
(5)Metoodika, mille abil kohandatakse muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6 esitatud Euroopa Liidu näitajaid, et võtta arvesse muutusi Euroopa Liidu liikmesuses, on vajalik selleks, et need muutused oleksid nõuetekohaselt kajastatud, pidades silmas vajadust läbi viia vastavuskontroll muudetud Göteborgi protokollist tulenevate kohustuste täitmise kohta Euroopa Liidu poolt. See ei hõlma riiklike heite ülemmäärade või heite vähendamise kohustuste kohandamist samades tabelites.
(6)Kui täitevorgan on kohandamismetoodika vastu võtnud, peaks komisjon esitama Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile selle metoodika rakendamiseks vajalikud kohandused, et võtta arvesse muutusi Euroopa Liidu liikmesuses pärast muudetud Göteborgi protokolli vastuvõtmist, ning esitama kõik kohandused, mis tuleb teha juhul, kui Euroopa Liidu liikmesus peaks edaspidi muutuma.
(7)On asjakohane määrata kindlaks Euroopa Liidu nimel täitevorganis võetav seisukoht, kuna täitevorgani otsus on Euroopa Liidule siduv,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Õhukonventsiooni täitevorgani 41. istungjärgul taotleb Euroopa Liit järgmist eesmärki: määrata kindlaks metoodika, mis võimaldab kohandada Euroopa Liidu heite lähtetasemeid ja heite vähendamise kohustusi, mis on esitatud muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6, et kõnealustes tabelites esitatud Euroopa Liidu näitajad kajastaksid pärast Euroopa Liidu liikmesuse muutumist õigesti liikmesriikide heite lähtetasemete ja heite vähendamise kohustuste summat.
2. Pidades silmas õhukonventsiooni täitevorgani 41. istungjärku ja selleks, et saavutada lõikes 1 kindlaksmääratud eesmärk, esitab Euroopa Liit nõutava kohandamismetoodika kohta ettepaneku, mis on lisatud käesolevale otsusele.
3. Komisjon edastab selle ettepaneku Euroopa Liidu nimel konventsiooni sekretariaadile.
Artikkel 2
Euroopa Liit võib toetada teiste konventsiooniosaliste esitatud muudatusettepanekuid, tingimusel et need aitavad saavutada Euroopa Liidu eesmärke, mis on loetletud artiklis 1.
Artikkel 3
Olenevalt olukorra arengust õhukonventsiooni täitevorgani 41. istungjärgul võivad Euroopa Liidu esindajad liikmesriikidega kohapeal koordinatsioonikohtumistel konsulteerides kokku leppida artiklites 1 ja 2 osutatud seisukoha täpsustamises ilma nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 4
Kui õhukonventsiooni täitevorgan on kõnealuste kohanduste tegemise metoodika vastu võtnud, esitab komisjon Euroopa Liidu nimel vajalikud kohandused selle metoodika rakendamiseks.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.12.2020
COM(2020) 801 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel ettepaneku esitamist seoses täitevorgani otsusega Euroopa Liidu liikmesuse muutusi kajastavate kohanduste tegemise metoodika kohta, pidades silmas piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni täitevorgani 41. istungjärku, ja kõnealusel istungjärgul Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta
Euroopa Liidu ettepanek piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni täitevorgani otsuse kohta: metoodika hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolli (edaspidi „Göteborgi protokoll“, muudetud 2012. aastal) II lisa tabelite 2–6 kohandamiseks, et võtta arvesse muutusi Euroopa Liidu liikmesuses.
Eelnõu: otsus Göteborgi protokolli (muudetud 2012. aastal) II lisa kohandamise kohta, et võtta arvesse muutusi Euroopa Liidu liikmesuses
Täitevorgan,
tuletades meelde oma otsuseid 2013/14 ja 2016/4, milles käsitletakse hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolli (Göteborgi protokoll) täitmist Euroopa Liidu poolt;
märkides, et muudetud Göteborgi protokolli artikli 13 lõikes 2 on sätestatud menetlus, mille kohaselt osaline võib teha ettepaneku kohandada Göteborgi protokolli II lisas loetletud heite vähendamise kohustusi, kuid täitevorgani otsustes 2012/3 ja 2012/12 (kohandamise kohta) sätestatud metoodikat ei saa kohaldada juhul, kui asjaomaseid heite vähendamise kohustusi kohandatakse selleks, et kajastada muutusi Euroopa Liidu liikmesuses;
tuletades meelde oma otsust 2017/3, milles käsitletakse hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokollis tehtavaid kohandusi, et võtta arvesse muutusi Euroopa Liidu liikmesuses, ja mis võeti vastu Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ettepaneku alusel vastuseks konventsiooniosaliste poolt täitevorgani 36. istungjärgul esitatud nõudmisele (ECE/EB.AIR/137);
tervitades hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolli (Göteborgi protokoll, muudetud 2012. aastal) jõustumist 7. oktoobril 2019;
1.otsustab vastavalt muudetud Göteborgi protokolli artikli 13 lõikele 2 kehtestada muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6 Euroopa Liidu jaoks loetletud heite lähtetasemete ja heite vähendamise kohustuste kohandamiseks Euroopa Liidu liikmesuse muutumise korral järgmise metoodika:
-Euroopa Liidu puhul on iga saasteaine heite lähtetase, mida muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6 väljendatakse 2005. aasta heitetasemetena kilotonnides, asjaomase saasteaine heite lähtetasemete summa Euroopa Liidu liikmesriikide lõikes, võttes arvesse kõiki Euroopa Liiduga ühinenud või sellest välja astunud riike.
-Euroopa Liidu heite vähendamise kohustused, mis on esitatud muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6 saasteainete kaupa, kujutavad endast Euroopa Liidu liikmesriikide heite vähendamise kohustuste summat, mis arvutatakse järgmiselt: a) iga Euroopa Liidu liikmesriigi 2020. aasta heite vähendamise kohustusi, mis on esitatud muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6, võrreldakse iga Euroopa Liidu liikmesriigi 2005. aasta heite tasemetega, mis on esitatud samades tabelites, ning b) punkti a kohaselt saadud tulemuste summat väljendatakse protsendina Euroopa Liidu liikmesriikide 2005. aasta heite tasemete summast.
-Selle metoodika puhul on 2005. aasta heite tasemeteks muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6 loetletud heitetasemed, välja arvatud juhul, kui konkreetse allakirjutanu või osalise jaoks ei ole II lisas sätestatud 2005. aasta heite tasemeid; sel juhul kasutatakse viimast 2005. aasta heitearuannet. Heite vähendamise kohustused aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks on loetletud muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6, välja arvatud juhul, kui II lisas ei ole sätestatud konkreetse allakirjutanu või osalise heite vähendamise kohustusi aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks; sel juhul esitab Euroopa Liit asjaomase teabe kirjalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile;
2.otsustab, et Euroopa Liit võib eespool nimetatud metoodikat kasutades tehtud kohandused esitada kirjalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile, kes teavitab kohandustest kõiki osalisi.