EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.10.2020
COM(2020) 671 final
2020/0303(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel rahvusvahelises suhkrunõukogus seoses Ühendkuningriigi ühinemisega 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepinguga
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel rahvusvahelises suhkrunõukogus seoses Ühendkuningriigi ühinemisega 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepinguga.
2.Ettepaneku taust
2.1.1992. aasta rahvusvaheline suhkruleping
1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu 1 (edaspidi „leping“) eesmärk on tagada tõhustatud rahvusvaheline koostöö ülemaailmsetes suhkru- ja sellega seotud küsimustes, luua foorum valitsustevaheliste suhkruteemaliste ja ülemaailmse suhkrumajanduse parandamist käsitlevate konsultatsioonide pidamiseks, hõlbustada kaubandust ülemaailmset suhkruturgu käsitleva teabe kogumise ja vahetamise abil ning soodustada suurenenud nõudlust suhkru järele, eelkõige seoses muude kui tavapäraste kasutusviisidega.
Leping jõustus 1. jaanuaril 1993.
Euroopa Liit on lepingu osaline 2 .
2.2.Rahvusvaheline suhkruorganisatsioon
Rahvusvaheline suhkruorganisatsioon, mis lepingut haldab, on Londonis asuv valitsustevaheline organisatsioon, mis püüab saavutada lepingu artiklis 1 sätestatud eesmärke.
Neid eesmärke püütakse saavutada turu läbipaistvuse parandamisega, kogudes ja avaldades statistilist teavet ja uuringuandmeid suhkru tootmise, hindade, ekspordi ja impordi, tarbimise ja varude kohta maailmas.
Praegu on rahvusvahelisel suhkruorganisatsioonil 87 liiget, sealhulgas paljud maailma suurimad suhkrutootjad ja -importijad. Lisaks liidule on selle liikmed muu hulgas Brasiilia, India, Tai, Austraalia, Venemaa Föderatsioon ja Kuuba. Viimane rahvusvahelise suhkruorganisatsiooniga ühinenud riik on Sri Lanka, kes sai selle liikmeks 6. augustil 2013. Rahvusvahelise suhkruorganisatsiooni 87 liikmel on kokku 2 000 häält.
Liidul on 2020. aastal eelarvemenetlustes (vt lepingu artikkel 25), st liikmete iga-aastaste osamaksete kindlaksmääramisel, 538 häält 3 . Häälte arv määratakse kindlaks artikli 25 kohaselt ja seda kohandatakse igal aastal vastavalt liikmete osakaalu muutusele kõigi liikmete koondtonnaaži kogusummas võrreldes eelmise aasta sama liikmeskonnaga. Koondtonnaaž on 35 % asjaomase liikme ekspordist vabale turule, millele lisatakse 15 % selle liikme erikorra alusel toimuvast koguekspordist, 35 % selle liikme impordist vabalt turult ja 15 % kõnealuse liikme erikorra alusel toimuvast koguimpordist. Iga liikme koondtonnaaži arvutamiseks kasutatakse iga eespool nimetatud kategooria puhul selle kategooria keskmist näitajat kolme suurima näitajaga aasta kohta neljast viimasest aastast, mis on avaldatud suhkruorganisatsiooni suhkru aastaraamatu (Sugar Year Book) viimases väljaandes.
Otsuste tegemisel jaotatakse hääleõigused rahvusvahelise suhkrulepingu artikli 11 kohaselt, milles võetakse arvesse nende liikmete häälte ümberjaotamist, kelle hääleõigus on peatatud halduseelarvesse tehtava sissemakse tasumata jätmise tõttu. Viimatise artikli 11 kohase häältejaotuse kohaselt on Euroopa Liidul 697 häält.
Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaselt esindab liitu rahvusvahelise suhkruorganisatsiooni koosolekutel komisjon. Liikmesriigid võivad osaleda suhkruorganisatsiooni koosolekutel, eelkõige selle istungitel.
2.3.Rahvusvahelise suhkrunõukogu kavandatav õigusakt
Ühendkuningriik esitas 2. oktoobril 2020 4 ametliku taotluse lepinguga ühinemiseks. 9. oktoobril 2020 teavitas rahvusvaheline suhkruorganisatsiooni sekretariaat oma liikmeid Ühendkuningriigi taotlusest. Ühendkuningriik taotleb suhkruorganisatsiooni liikmeks saamist alates 1. jaanuarist 2021, st pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisele järgneva üleminekuperioodi lõppu.
Lepingu artikli 8 kohaselt täidab rahvusvaheline suhkrunõukogu kõiki lepingu sätete rakendamiseks vajalikke ülesandeid või korraldab nende täitmist.
Lepingu artikli 41 kohaselt on ühinemine avatud kõikide riikide valitsustele rahvusvahelise suhkrunõukogu poolt asjakohaseks peetavatel tingimustel. Lepingu artikli 25 lõikes 4 on sätestatud, et kui liige ühineb pärast lepingu jõustumist, kuid ühinevat liiget ei ole lepingu lisas nimetatud, otsustab sellele liikmele eraldatavate häälte arvu rahvusvaheline suhkrunõukogu. Pärast seda, kui ühinev liige on rahvusvahelise suhkrunõukogu poolt eraldatud häälte arvu heaks kiitnud, arvutatakse olemasolevate liikmete hääled ümber nii, et häälte koguarv on endiselt 2 000. Ühendkuningriigile eraldatakse praeguse häältejaotuse alusel 55 häält, mis arvatakse maha Euroopa Liidule kooskõlas lepingu artikliga 25 eraldatud häältest. Sellest tulenevalt vähendatakse vastavalt Euroopa Liidu rahalist panust 2021. eelarveaastaks.
Enne 9. oktoobrit 2020. aasta teadet, 5 mille rahvusvahelise suhkruorganisatsiooni sekretariaat avaldas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse 2. oktoobri 2020. aasta kirja kohta, ei toimunud ametlikku arutelu Ühendkuningriigi taotluse üle ei rahvusvahelise suhkruorganisatsiooni halduskomitees ega rahvusvahelise suhkrunõukogu koosolekutel. Rahvusvahelise suhkrunõukogu 57. istungjärgul 27. novembril 2020 kehtestab rahvusvaheline suhkrunõukogu Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise tingimused kooskõlas lepingu artikliga 41.
Väljaastumisleping
Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu 6 (edaspidi „väljaastumisleping“) artikli 129 lõikele 2 jätkab liit üleminekuperioodil Ühendkuningriigi esindamist kõigi liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega loodud organite töös. Ühendkuningriik peaks üleminekuperioodil hoiduma mis tahes tegevusest või algatusest, mis tõenäoliselt kahjustaks liidu huve. Väljaastumislepingu artikli 129 lõike 4 kohaselt on Ühendkuningriigil üleminekuperioodil siiski õigus läbi rääkida, alla kirjutada ja ratifitseerida liidu pädevusse kuuluvates valdkondades tema enda poolt sõlmitavaid rahvusvahelisi lepinguid, tingimusel et need lepingud ei jõustu ega kohaldu üleminekuperioodil.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Liit sõlmis 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu nõukogu otsusega 92/580/EMÜ 7 kehtivusega kuni 31. detsembrini 1995. Kooskõlas lepingu artikli 45 lõikega 2 pikendatakse lepingut iga kord kuni kaheks aastaks. 19. juulil 2019 võttis rahvusvaheline suhkrunõukogu vastu otsuse pikendada rahvusvahelist suhkrulepingut kahe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2021 8 .
Liit on alati olnud rahvusvahelise suhkruorganisatsiooni aktiivne liige ja toetanud organisatsiooni laiendamist.
Ühendkuningriik on oluline põllumajandustoodete, sealhulgas suhkru tootja ning suhkur on peamine põllumajanduskultuur, millega rahvusvaheline suhkruorganisatsioon tegeleb. Euroopa Liidu liikmeks olemise ajal oli Ühendkuningriigil liikmesriikidega märkimisväärne suhkrut ja suhkrut sisaldavaid tooteid hõlmav kaubavahetus.
Pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust kehtival üleminekuperioodil on liidu rahvusvahelised lepingud Ühendkuningriigile endiselt siduvad ja liit jätkab Ühendkuningriigi esindamist rahvusvahelises suhkruorganisatsioonis.
Lepingu artikli 26 lõike 1 kohaselt tuleb liikmete iga-aastased osamaksed tasuda eelarveaasta esimesel päeval, samal ajal kui liikmete osamaksed selle aasta eest, mil nad rahvusvahelise suhkruorganisatsiooniga ühinevad, tuleb tasuda liikmeks saamise kuupäeval. Seega maksab liit oma iga-aastased osamaksed rahvusvahelisele suhkruorganisatsioonile jaanuari alguses kogu asjaomase eelarveaasta eest, mis algab jaanuaris ja lõpeb detsembris. Liidu osamakse 2020. aasta eest maksti 2020. aasta eelarvest ning sellesse annab oma panuse ka Ühendkuningriik Sellest tulenevalt hõlmab liidu osamakse kogu 2020. eelarveaasta eest ka Ühendkuningriiki. Kuna Ühendkuningriik ühineb lepinguga 1. jaanuaril 2021, ei hõlma liidu osamakse rahvusvahelisele suhkruorganisatsioonile 2021. eelarveaasta eest enam Ühendkuningriiki.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks liidu seisukoht rahvusvahelises suhkruorganisatsioonis seoses Ühendkuningriigi ühinemisega lepinguga alates 1. jaanuarist 2021. Kuna lepingu sätete kohane ühinemismenetlus sõltub rahvusvahelise suhkrunõukogu otsusest, määratakse liidu seisukoht kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on ette nähtud otsuste vastuvõtmine, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Rahvusvahelise suhkrunõukogu kavandatav õigusakt suurendab 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu osaliste arvu. Rahvusvahelise suhkrunõukogu kavandataval õigusaktil on õiguslikud tagajärjed, kuna sellega luuakse eeldused selliseks ühinemiseks ja eelkõige seepärast, et see mõjutab otsuste tasakaalu rahvusvahelises suhkrunõukogus, mille otsused ja soovitused tehakse põhimõtteliselt konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, tehakse otsused ja antakse soovitused lihthäälteenamusega, välja arvatud juhul, kui lepingus nähakse ette erihäälteenamus, 9 ning need on lepingu artikli 13 kohaselt suhkruorganisatsiooni liikmetele siduvad. 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu osaliste arvu suurenemine mõjutab ka suhkruorganisatsiooni liikmete vastavaid rahalisi sissemakseid. Seepärast tuleb liidu seisukoht vastu võtta.
Kavandatud õigusaktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning ühte neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, mis on nõutav tulenevalt peamisest või ülekaalukast eesmärgist või valdkonnast.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava õigusakti peamine eesmärk ja sisu on seotud põllumajandustoodetega kauplemisega.
Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik.
4.3.Kokkuvõte
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
2020/0303 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel rahvusvahelises suhkrunõukogus seoses Ühendkuningriigi ühinemisega 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepinguga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Liit sõlmis rahvusvahelise suhkrulepingu (edaspidi „leping“) 1992. aastal nõukogu otsusega 92/580/EMÜ 10 ja see jõustus 1. jaanuaril 1993. Leping sõlmiti esialgu kolmeks aastaks.
(2)Lepingu artikli 45 lõike 2 kohaselt võib rahvusvaheline suhkrunõukogu pikendada lepingut järjestikuste kuni kahe aasta pikkuste ajavahemike kaupa. Alates lepingu sõlmimisest on seda korrapäraselt pikendatud kahe aasta kaupa. Viimati pikendati lepingut rahvusvahelise suhkrunõukogu 10. juuli 2019. aasta otsusega 11 ja see jääb jõusse kuni 31. detsembrini 2021.
(3)Lepingu artikli 41 kohaselt on see avatud ühinemiseks kõikide riikide valitsustele rahvusvahelise suhkrunõukogu kehtestatud tingimustel.
(4)Ühendkuningriik esitas 2. oktoobril 2020 ametliku taotluse lepinguga ühinemiseks alates 1. jaanuarist 2021.
(5)Rahvusvahelise suhkrunõukogu 27. novembriks 2020 kavandatud 57. istungil määratakse kindlaks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemistingimused kooskõlas lepingu artikliga 41.
(6)Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel rahvusvahelises suhkrunõukogus võetav seisukoht.
(7)Ühendkuningriik on oluline suhkrutootja. Ühendkuningriigi lepinguga ühinemise heakskiitmine käesolevas otsuses sätestatud tingimustel on liidu huvides.
(8)Ühendkuningriigile alates tema lepinguga ühinemise kuupäevast eraldatud hääled tuleks maha arvata liidule lepingu artikli 25 kohaselt eraldatud häältest. Sellest tulenevalt tuleks Euroopa Liidu rahalist sissemakset alates 2021. eelarveaastast vastavalt vähendada.
(9)Ühendkuningriigi ühinemine lepinguga peaks jõustuma alles pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artiklis 126 osutatud üleminekuperioodi lõppu ja lepingut ei tohiks Ühendkuningriigi suhtes ajutiselt kohaldada enne nimetatud perioodi lõppu,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1.Liidu nimel rahvusvahelise suhkrunõukogu 27. novembri 2020. aasta 57. istungil võetav seisukoht on kiita heaks Ühendkuningriigi ühinemine 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepinguga (edaspidi „leping“) lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustel.
2.Ühinemine ei jõustu ja lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes ajutiselt enne Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artiklis 126 osutatud üleminekuperioodi lõppu.
3.Alates Ühendkuningriigi lepinguga ühinemise kuupäevast eraldatakse Ühendkuningriigile lepingu artikli 25 kohaselt kindlaksmääratud ja rahvusvahelise suhkrunõukogu 27. novembri 2020. aasta 57. istungil kinnitatud arv hääli, mis arvatakse maha Euroopa Liidule eraldatud häältest.
4.Liidu rahalist osamakset vähendatakse lepingu artikli 25 kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
|
FINANTSSELGITUS |
Fin Stat/20/PSHMK/pl/62220293413793 agri.ddg3.g.4(2020) 6175239 |
|||||
|
6.22.2020 |
||||||
|
KUUPÄEV: 13.10.2020 |
||||||
|
1. |
EELARVERUBRIIK: Peatükk 15 20 – KATSEPROJEKTID, ETTEVALMISTUSMEETMED, ÕIGUSED ja MUUD MEETMED 15 20 03 06 Rahvusvahelised organisatsioonid ja kokkulepped |
ASSIGNEERINGUD: B2021:EUR 15 605 027 |
||||
|
2. |
PEALKIRI:
|
|||||
|
3. |
ÕIGUSLIK ALUS: käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõige 4 koostoimes artikli 218 lõikega 9. |
|||||
|
4. |
EESMÄRGID: kiita heaks Ühendkuningriigi ühinemine 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepinguga. |
|||||
|
5. |
FINANTSMÕJU |
12-KUULINE PERIOOD
|
JOOKSEV EELARVEAASTA 2020 (eurodes) |
JÄRGMINE EELARVEAASTA 2021 (eurodes) |
||
|
5.0 |
KULUD
–
ELi EELARVEST MAKSTAVAD
– RIIGIASUTUSED – MUU |
- 42 937- |
||||
|
5.1 |
TULU
–
ELi OMAVAHENDID
– RIIGISISESED |
|||||
|
5.0.1 |
KAVANDATUD KULUD |
|||||
|
5.1.1 |
KAVANDATUD TULUD |
|||||
|
5.2 |
ARVUTAMISMEETOD: 55 häält vähem ELi puhul, 686 Suurbritannia naelsterlingit / hääl |
|||||
|
6.0 |
KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAOMASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? |
EI KOHALDATA |
||||
|
6.1 |
KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? |
EI KOHALDATA |
||||
|
6.2 |
KAS ON VAJA LISAEELARVET? |
EI |
||||
|
6.3 |
KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID? |
EI |
||||
|
Otsusel on ELi eelarvele positiivne mõju alates 2021. aasta eelarvest. ELi panus peaks olema 42 937 eurot väiksem, kuna Ühendkuningriik maksab oma liikmemaksu ise. Summa võib varieeruda sõltuvalt hääle eest Suurbritannia naelsterlingites makstavast summast ning euro ja Suurbritannia naelsterlingi vahetuskursist. Selles prognoosis kasutati Euroopa Keskpanga naelsterlingi ja euro 12. oktoobri 2020. aasta vahetuskurssi (1 naelsterling = 1,1380 eurot). |
||||||