EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.9.2020

COM(2020) 569 final

2020/0260(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte

{SWD(2020) 179 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kõrgjõudlusega andmetöötlus (HPC), mis viitab äärmiselt suure jõudlusega andmetöötlussüsteemidele (superarvutid), mis suudavad lahendada väga keerukaid ja nõudlikke probleeme, on meie ühiskonna digiülemineku jaoks kriitilise tähtsusega. See on andmepõhise majanduse liikumapanev jõud, mis võib võimaldada sellistel olulistel tehnoloogiatel nagu tehisintellekt, andmeanalüüs ja küberturvalisus kasutada ära suurandmete tohutut potentsiaali.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus võimaldab paljudel tööstussektoritel tegeleda innovatsiooniga ning areneda suurema väärtusega toodete ja teenuste suunas, sillutades teed uudsete tööstusrakenduste väljatöötamisele kombineerituna muude tipptasemel digitehnoloogiatega. Kõrgjõudlusega andmetöötluse rakendused ja taristud on olulised peaaegu igas uurimisvaldkonnas alates fundamentaalfüüsikast kuni biomeditsiinini, et saavutada sügavam teaduslik arusaam ja läbimurded. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on ka oluline vahend, mille abil teadlased ja poliitikakujundajad saavad lahendada suuri ühiskondlikke väljakutseid alates kliimamuutustest, arukast ja keskkonnahoidlikust arengust ning säästvast põllumajandusest kuni personaalmeditsiini ja kriisiohjeni. Väga asjakohane näide on COVID-19 pandeemia, kus kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatakse sageli koos tehisintellektiga, et kiirendada uute ravimite avastamist, prognoosida viiruse levikut, planeerida ja jaotada nappe meditsiiniressursse ning prognoosida tõkestamismeetmete ja epideemiajärgsete stsenaariumide mõjusust.

Lähiaastatel sõltub Euroopa juhtroll andmepõhises majanduses, teaduse tipptase ja tööstuse konkurentsivõime üha enam tema suutlikkusest töötada välja peamised kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiad, tagada juurdepääs maailmatasemel superandmetöötlusele ja andmetaristutele ning säilitada kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste valdkonnas oma praegune tipptase. Selle saavutamiseks on vaja üleeuroopalist strateegilist lähenemisviisi.

Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte EuroHPC loodi 1 2018. aasta oktoobris õigus- ja finantsraamistikuna, mis koondab ELi, 32 riigi ja kahe erasektorist pärit osalise ressursse: Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvorm (ETP4HPC) ja suurandmete väärtuse ühendus (BDVA). Seni on ühisettevõte kasutanud oma strateegilisteks investeeringuteks 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahendeid. Pärast 20 kuud kestnud tegevust on ettevõte märkimisväärselt suurendanud koguinvesteeringuid kõrgjõudlusega andmetöötlusse Euroopa tasandil ning on hakanud täitma oma ülesannet taastada Euroopa positsioon juhtiva kõrgjõudlusega andmetöötlusjõuna. 2020. aasta lõpuks võetakse kasutusele maailmatasemel superandmetöötlus- ja andmetaristu, mis on kättesaadav nii avaliku kui ka erasektori kasutajatele kogu Euroopas. Ettevõtte investeeringutega toetatakse kogu Euroopas ka kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskusi, mis tagavad kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdase kättesaadavuse liidus ning pakuvad konkreetseid teenuseid ja vahendeid tööstuse (sh VKEde) innovatsiooniks ja kõrgjõudlusega andmetöötluse oskuste arendamiseks ning teadusuuringuid ja innovatsiooni kriitilise tähtsusega kõrgjõudlusega andmetöötluse riist- ja tarkvara tehnoloogiate ja rakenduste valdkonnas. See suurendab ELi võimet toota uuenduslikku kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiat.

Nõukogu määrusega, millega asutati 2018. aastal ühisettevõte EuroHPC, seati eesmärgiks saavutada aastateks 2022–2023 järgmine superandmetöötluse tase – eksatasandi jõudlus 2 (st andmetöötlussüsteemid, mis suudavad sooritada üle ühe triljoni (1018) tehte sekundis). Selline andmetöötlusvõimsuse suurenemine tuleneks ka kvantarvutite kasutuselevõtust ja üleminekust eksatasandist võimsamatele tehnoloogiatele.

Kavandatav määrus on sisuliselt nõukogu määrusega (EL) 2018/1488 loodud olemasoleva algatuse jätk, millega tehakse parandusi, et kohandada määrust järgmiste mitmeaastase finantsraamistiku programmidega, kuid ka selleks, et kajastada komisjoni prioriteete ja võimaldada ühisettevõttel kasutada uue mitmeaastase finantsraamistiku 2021.–2027. aasta programmide rahalisi vahendeid. Need on programm „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu. See rahastamine on Euroopale väga oluline, et jõuda eksatasandi andmetöötluse järgmise superandmetöötluse tasemeni. See võimaldab liidul varustada end maailmatasemel liidendatud turvalise ja üliühendatud superandmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristuga ning töötada välja vajalikud tehnoloogiad, rakendused ja oskused eksatasandi suutlikkuse saavutamiseks, mis on praegu ette nähtud umbes aastatel 2023–2025, ja eksatasandist võimsamaks suutlikkuseks umbes aastatel 2025–2027, edendades samal ajal maailmatasemel Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi.

Kuna ühisettevõtte EuroHPC peamised ajendid ja eesmärgid ei ole alates selle asutamisest muutunud, 3 jääb kehtima 2018. aasta jaanuaris avaldatud mõjuhinnang. Lisaks võeti kõrgjõudlusega andmetöötluse eesmärke arvesse mõjuhinnangus, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm 4 .

Sellele vastavalt on komisjoni ettepanekule võtta vastu uus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte EuroHPC määrus lisatud komisjoni talituste töödokument, milles võetakse kokku alates 2018. aastast kogutud tõendid. Komisjoni talituste töödokumendis analüüsitakse peamiste sotsiaal-majanduslike ja tehnoloogiliste tegurite arengut ning kasutajate vajadusi, mis mõjutavad kõrgjõudlusega andmetöötluse ning andmetaristute, -tehnoloogiate ja -rakenduste tulevast arengut ELis ja kogu maailmas, võttes arvesse ELi poliitilisi prioriteete aastateks 2020–2025. Selles esitatakse viimased kõrgjõudlusega andmetöötluse turunäitajad ja antakse ülevaade peamistest kogemustest, mis on saadud ühisettevõtte senisest tegevusest. Selles kirjeldatakse kõrgjõudlusega andmetöötluse rolli lähitulevikus Euroopa digiüleminekul ja ühtse Euroopa andmeruumi loomisel. Lõpuks esitatakse selles tõendid ühisettevõtte EuroHPC tegevuse tähtsuse kohta ning mõju kohta, mida selle jätkamine avaldab järgmise kümne aasta jooksul üha suuremale arvule kriitilise tähtsusega tehnoloogiatele ja rakendustele, eelkõige Euroopa tipptasemele väikese energiatarbega protsessorite tehnoloogiate ja tehisintellekti valdkonnas.

Kuidas Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte EuroHPC toimib?

Kavandatava ühisettevõtte EuroHPC ülesanne on arendada edasi 2018. aasta oktoobris loodud ettevõtte ülesannet. Pikaajalisi eesmärke, nagu maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu kasutuselevõtt ja käitamine ning tipptasemel Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi arendamine ja edendamine, sisuliselt ei muudeta. Rõhk on eksatasandi ajastuni jõudmisel ja kvanttehnoloogial põhinevate uute kõrgjõudlusega andmetöötluse lähenemisviiside laiendamisel.

Kavandatava ühisettevõtte tegevused koonduvad järgmise viie peamise tegevussuuna ümber.

(a)Taristu. Tegevussuunas keskendutakse endiselt maailmatasemel superandmetöötlustaristu omandamisele. Selle tegevusi on siiski laiendatud nii, et see ei hõlma mitte ainult maailmatasemel superandmetöötlustaristu, vaid ka kvantandmetöötlustaristu omandamist, kasutuselevõttu ja käitamist.

(b)Superandmetöötlusteenuste liidendamine. See on uus tegevussuund. See hõlmab tegevusi, mille eesmärk on tagada avaliku ja erasektori kasutajatele kogu Euroopas pilvepõhine juurdepääs liidendatud turvalisele superandmetöötlusele, kvantandmetöötlusele ning andmeressurssidele ja -teenustele. Tegevussuund hõlmab kõrgjõudlusega andmetöötluse, kvantandmetöötluse ja andmeressursside omavahelise ühendamise toetamist. Nende omavaheline ühendamine liidu ühtse Euroopa andmeruumi ja liidendatud pilvetaristutega ning superandmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu sujuva liidendamise ja turvalise pilvepõhise teenuse pakkumise platvormi arendamine, omandamine ja käitamine.

(c)Tehnoloogia. Selle tegevussuunaga jätkatakse ambitsioonika teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava toetamist, et arendada välja maailmatasemel ja uuenduslik superandmetöötluse ökosüsteem. Tegevussuunaga toetatakse kogu teaduse ja tööstuse väärtusahela riist- ja tarkvaratehnoloogiaid ning nende integreerimist andmetöötlussüsteemidesse. Lisaks toetatakse sellega tehnoloogiaid ja süsteeme, mis on vajalikud klassikaliste superandmetöötlussüsteemide omavaheliseks ühendamiseks ja käitamiseks muude, sageli täiendavate andmetöötlustehnoloogiatega, eelkõige neuromorfse või kvantandmetöötlusega.

(d)Rakendused. See tegevussuund oli osa 2018. aasta oktoobris asutatud ühisettevõtte EuroHPC tehnoloogia tegevussuunast. Kuid nüüd on see esitatud eraldi tegevussuunana, et tunnustada selle suurenenud tähtsust, eelkõige selle laiendamist tööstuse seisukohalt olulistele rakendustele. Selle tegevussuunaga toetatakse tegevusi, mille eesmärk on saavutada tipptase ja säilitada Euroopa praegune juhtpositsioon teaduse, tööstuse (sh VKEde) ja avaliku sektori peamistes andmetöötlus- ja andmerakendustes ja -koodides, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tippkeskusi.

(e)Kasutuse ja oskuste laiendamine. See tegevussuund oli varem osa 2018. aasta oktoobris asutatud ühisettevõtte EuroHPC tehnoloogia tegevussuunast, mille peamine eesmärk oli riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste loomine ja võrgustumine. Nüüd on see esitatud eraldi tegevussuunana, et tunnustada selle suurenenud tähtsust, eelkõige selle kuulumist programmi „Digitaalne Euroopa“ digitaaloskuste prioriteeti. Selles tegevussuunas keskendutakse tegevustele, mille eesmärk on edendada tipptasemel superandmetöötlust, kvantandmetöötlust, andmete kasutamist ja oskusi. Selle eesmärk on laiendada superandmetöötluse ressursside ja andmerakenduste kasutamist teaduses ja tööstuses ning edendada tööstuse vajadustele kohandatud superandmetöötlus- ja andmetaristu kättesaadavust ning nende kasutamist innovatsiooni eesmärgil ning pakkuda Euroopale asjatundlikku juhtivat teadusringkonda ja kvalifitseeritud tööjõudu.

Kavandatava ühisettevõtte osalised on järgmised:

–avalikust sektorist pärit osalised: liit (keda esindab komisjon) ning liikmesriigid ja riigid, kes osalevad programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastus ning kes soovivad osaleda ühisettevõttes (osalevad riigid) 5 . Teised liikmesriigid ja assotsieerunud riigid võivad ühineda;

–erasektorist pärit osalised: samad mis nõukogu määruses (EL) 2018/1488 (ETP4HPC ja BDVA tööstusühendused).

Kavandatava ühisettevõtte juhtimine ja hääleõiguste jaotamine jäävad samaks, nagu on määratletud nõukogu määruses (EL) 2018/1488.

Ühisettevõte EuroHPC jätkab kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegilise tegevuskava rakendamist, nagu on määratletud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma 6 (RIAG) ja ühisettevõtte EuroHPC taristu nõuanderühma (INFRAG) 7 välja töötatud mitmeaastastes strateegilistes teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavades, mida täiendab ühisettevõtte erasektorist pärit osaliste strateegiline teadusuuringute kava, 8 et luua kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem.

Liidu rahaline panus ühisettevõttesse EuroHPC 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel oleks [XXXX] eurot, millele lisandub vähemalt sama suur kogusumma osalevatelt riikidelt ja ühisettevõtte EuroHPC erasektorist pärit osalistelt. Ühisettevõte kasutab neid vahendeid peamiselt selleks, et viia ellu oma tegevusi viie eespool kirjeldatud tegevussuuna raames.

Kavandatava Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte EuroHPC peamised oodatavad tulemused järgmisel kümnendil on järgmised:

–keskklassi superarvutite ning vähemalt kahe kõrgema klassi eksatasandi süsteemiga ja kahe kõrgema klassi eksatasandist võimsama süsteemiga (vähemalt üks igast kategooriast on ehitatud Euroopa tehnoloogiaga) liidendatud turvaline ja üliühendatud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristu;

–andmetöötluse hübriidtaristud, mis ühendavad kõrgjõudlusega andmetöötluse taristutesse tipptasemel andmetöötlussüsteemid, eelkõige kvantsimulaatorid ja -arvutid;

–turvaline pilvepõhine kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristu Euroopa erakasutajatele;

–kõrgjõudlusega andmetöötlusel põhinev võimekus ning Euroopa avalikel andmeruumidel põhinevad teenused teadlastele, tööstusele ja avalikule sektorile;

–järgmise põlvkonna tehnoloogia koostisosad (riist- ja tarkvara) ning nende integreerimine eksatasandi ja eksatasandist võimsamate süsteemide uuenduslikesse kõrgjõudlusega andmetöötluse arhitektuuridesse;

–kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tippkeskused ja kõrgjõudlusega andmetöötluse tarkvara kasutamine tööstuses koos uute algoritmide, koodide ja tööriistadega on optimeeritud superarvutite tulevaste põlvkondade jaoks;

–kõrgjõudlusega andmetöötluse ning peamiste tööstussektorite andmerakenduste ja -teenuste ulatuslikud tööstuslikud katsestendid ja -platvormid;

–riiklikud kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused, mis tagavad kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdase katvuse ELis ning konkreetsed tööstusinnovatsiooni teenused ja ressursid (sh VKEd);

–Euroopa töötajate kõrgjõudlusega andmetöötluse oskuste ja oskusteabe märkimisväärne suurendamine;

–tõhustatud andmetalletus, töötlemissuutlikkus ja uued teenused avalikku huvi pakkuvates valdkondades kõigis liikmesriikides.

•Kooskõla poliitikavaldkonna kehtivate sätetega

Komisjon võttis 19. veebruaril 2020 vastu teatise „Euroopa andmestrateegia“, 9 milles on visandatud Euroopa poliitikameetmete ja investeeringute strateegia, et toetada andmepõhise majanduse arengut järgmise viie aasta jooksul. Selles rõhutatakse asjaolu, et kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantandmetöötlus on väga olulised, et tagada eri jõudlusnäitajatega andmetöötlusressursside sujuv pakkumine, mis on vajalik selleks, et maksimeerida ühtsete Euroopa andmeruumide ning avalike, tööstuslike ja teaduslike rakenduste jaoks loodud liidendatud turvaliste pilvetaristute kasvu ja kasutamist.

19. veebruaril 2020 võttis komisjon vastu ka teatise „Euroopa digituleviku kujundamine“, 10 milles esitleti Euroopa digitaalset strateegiat, keskendudes peamistele eesmärkidele, tagamaks, et digitaalsed lahendused aitaksid Euroopal jätkata oma teed sellise digiülemineku poole, millest saavad kasu kõik. Üks kavandatud põhitegevusi on investeerida tipptasemel ühise digivõimekuse loomisse ja kasutuselevõtmisse, sealhulgas superandmetöötlus- ja kvanttehnoloogiatesse, ning suurendada Euroopa superandmetöötluse alast suutlikkust, et töötada välja uuenduslikud lahendused meditsiini, transpordi ja keskkonna jaoks.

•Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

Komisjon võttis 10. märtsil 2020 vastu teatise „Euroopa uus tööstusstrateegia“, 11 milles esitati ambitsioonikas Euroopa tööstusstrateegia, mille eesmärk on juhtida üleminekuid kliimaneutraalsusele ja juhtpositsioonile digitaalvaldkonnas . Teatises rõhutatakse muu hulgas seda, et oluline on toetada peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvanttehnoloogia arendamist, mis on Euroopa tööstuse tuleviku jaoks strateegiliselt olulised.

27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ 12  määratleti kõrgjõudlusega andmetöötlus strateegilise digitaalse suutlikkusena, mis on esmatähtis Euroopa majanduse taastamisse tehtavate investeeringute allikate jaoks, nagu taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, InvestEU programm ja strateegiliste investeeringute rahastamisvahend.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kavandatav määrus hõlmab subsidiaarsuse põhimõtteid samamoodi nagu nõukogu määrus (EL) 2018/1488.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjoni ettepanek võtta vastu uus määrus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte EuroHPC kohta kasutab rahalisi vahendeid 2021.–2027. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust ning sellele on lisatud komisjoni talituste töödokument. Kavandatava uue määruse peamised ajendid ja eesmärgid ei ole alates selle kehtestamisest muutunud. Seetõttu jääb kehtima nõukogu määrusele (EL) 2018/1488 lisatud sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemus. Seda tulemust kinnitab täiendavalt konsulteerimine sidusrühmadega, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm 13 . On astutud järgmised täiendavad sammud, et konsulteerida sidusrühmadega uue ühisettevõtte eesmärkide ja lähenemisviisi üle tegevuste elluviimisel ning et kutsuda neid üles selle kujundamisele kaasa aitama.

Konsulteeriti olemasoleva ühisettevõtte 32 osaleva riigiga, kellel paluti anda tagasisidet uue ühisettevõtte eesmärkide ja ka halduse lihtsustamise kohta, eelkõige seoses rahaliste panuste keskse haldamisega.

Ühisettevõtte EuroHPC erasektorist pärit osalised avaldasid strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava, 14 milles on kirjeldatud kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuste ning taristuga seotud tegevuste prioriteete, tõstes esile tehnoloogiaga varustajate ja andmeanalüüsiga tegelevate kogukondade seisukohti. Samuti konsulteeriti erasektorist pärit osalistega seoses ühisettevõtte tulevaste prioriteetide ja tegevustega, samuti seoses selle juhtimisega, erasektorist pärit osaliste ja kavandatava ühisettevõtte rakendatavate meetmete abisaajate rahalise panusega, osalemiseeskirjadega ning halduseeskirjade ja -menetluste lihtsustamisega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

Kuna ühisettevõte EuroHPC asutati alles 2018. aasta oktoobris, jääb kehtima nõukogu määrusele (EL) 2018/1488 lisatud 2018. aasta jaanuaris avaldatud mõjuhinnang, kuna ajendid ja eesmärgid ei ole oluliselt muutunud.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesolev ühisettevõtte asutamise määruse ettepanek on kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega: eelkõige tehakse selles ettepanek reguleerida üksnes juhul, kui see on vajalik, ja proportsionaalselt. Selles järgitakse võimalikult täpselt nõukogu määrusega (EL) 2018/1488 loodud ühisettevõtet EuroHPC, tuginedes selles kontekstis saadud kogemustele ning võttes arvesse muudatusi, mis on tehtud rahastamisprogrammidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastuga. Kui on asjakohane, arvestab see ka programmi „Euroopa horisont“ raames ühisettevõtete loomist käsitleva ühe põhiõigusakti sätteid.

4.MÕJU EELARVELE

Ühisettevõte EuroHPC saaks oma vahendid eelarvetest, mille komisjon on kavandanud kõrgjõudlusega andmetöötluse meetmete jaoks määrustes, millega luuakse programmid „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu. Kokku eraldataks kolme programmi raames kuni [XXXX] eurot [järgnevalt: kuni 2 400 000 000 eurot programmist „Digitaalne Euroopa“, kuni 200 000 000 eurot Euroopa ühendamise rahastust ja kuni XXXXX eurot programmist „Euroopa horisont“ – eelarve määratakse kindlaks hilisemas etapis vastavalt programmi „Euroopa horisont“ strateegilisele planeerimisele ja programmitööle].

Vähemalt sellega võrdse summa peavad osalevad riigid eraldama oma riiklike ja piirkondlike kõrgjõudlusega andmetöötluse programmide ja struktuurifondide osana. Erasektori üksused peaksid eraldama vähemalt [XXXX] eurot [panus määratakse kindlaks hiljem, kui programmi „Euroopa horisont“ eelarve määratakse kindlaks vastavalt programmi „Euroopa horisont“ strateegilisele planeerimisele ja programmitööle]. Ühisettevõtte halduskulud katavad nii osalevad riigid kui ka erasektorist pärit osalised.

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Kavandatava ühisettevõtte tegevuste hindamine ja järelevalve on kavandatud vastavalt programmile „Euroopa horisont“. Sellega määratakse kindlaks ühisettevõtte kui õigusliku ja rahastamisvahendi tulemuslikkus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegia eesmärkide saavutamisel, aga ka ühisettevõtte tõhusus liidu poliitikasse panustamisel. Eelkõige hinnatakse sellega, mil määral võtavad osalevad riigid ja erasektorist pärit osalised osa ühisettevõtte tegevusest ning osalevad selle rahastamises.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikliga 1 asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte EuroHPC ning määratakse kindlaks selle asukoht.

Artiklis 2 on määratletud mõisted „pääsuaeg“, „vastuvõtukatse“, „pädevuskeskus“, „EuroHPC superarvuti“, „eksatasand“, „tipptasemel superarvuti“, „keskklassi superarvuti“, „kvantarvuti“, „kvantsimulaator“, „majutav üksus“, „majutusleping“, „üliühendatud“, „mitterahaline panus“, „osalev riik“, „erasektorist pärit osaline“ ja „kasutaja“.

Artiklis 3 määratakse kindlaks ühisettevõtte EuroHPC ülesanded ja eesmärgid.

Artiklis 4 määratakse kindlaks ühisettevõtte EuroHPC tegevussuunad.

Artiklis 5 määratakse kindlaks programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastust pärinev liidu rahaline panus ühisettevõtte EuroHPC haldus- ja käitamiskulude katmisse.

Artiklis 6 määratakse kindlaks, millised on liidu programmidest saadavad võimalikud lisapanused (v.a need, millele on osutatud artiklis 5).

Artiklis 7 määratakse kindlaks osalevate riikide ja erasektorist pärit osaliste rahaline panus haldus- ja käitamiskulude katmisse.

Artiklis 8 käsitletakse majutavaid üksusi, kellele ühisettevõte peab usaldama eksatasandieelsete superarvutite käitamise, ning määratakse kindlaks nende valimise protsess.

Artiklis 9 esitatakse majutuslepingu sisu, määrates kindlaks majutava üksuse rollid ja vastutusvaldkonnad.

Artiklis 10 sätestatakse, et ühisettevõte peaks olema enda omandatavate tipptasemel superarvutite omanik kuni nende majandusliku kasutusaja lõpuni, kui need antakse üle majutavale üksusele.

Artiklis 11 sätestatakse, et ühisettevõte peaks olema enda omandatavate kvantarvutite ja -simulaatorite omanik kuni nende majandusliku kasutusea lõpuni, kui need antakse üle majutavale üksusele.

Artiklis 12 sätestatakse, et ühisettevõte peaks olema koos erasektorist pärit osaliste või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga soetatavate tööstuslike superarvutite kaasomanik.

Artiklis 13 sätestatakse, et ühisettevõte peaks olema koos majutavate üksustega soetatavate keskklassi superarvutite kaasomanik.

Artiklis 14 määratakse kindlaks ühisettevõtte EuroHPC superarvutite kasutamine ja superarvutite kasutajate juurdepääsutingimused.

Artiklis 15 määratakse kindlaks, kuidas Euroopa Komisjonile ja ühisettevõttes EuroHPC osalevatele riikidele hüvitatakse nende rahaline panus eksatasandieelsete superarvutite soetamisse: igale rahastajale eraldatakse osa kogu pääsuajast proportsionaalselt tema rahalise panusega. Samuti määratakse selles kindlaks, kuidas jaotatakse liidu pääsuaeg ühisettevõtte EuroHPC superarvutite kasutamiseks.

Artiklis 16 määratakse kindlaks tingimused, mille alusel ühisettevõte osutab kommertsteenuseid.

Artiklis 17 määratakse kindlaks ühisettevõtte finantsreeglid; need on kooskõlas finantsmäärusega.

2020/0260 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades järgmist:    

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr xxx loodi programm „Euroopa horisont“ – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (2021–2027) 15 . Programmi „Euroopa horisont“ teatavaid osi võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu era- ja/või avaliku sektori partneritega, et saavutada liidu rahastamise võimalikult suur mõju ning kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamisse.

(2)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr xxx ning nõukogu otsusega xxx 16 võib toetust anda programmi „Euroopa horisont“ raames asutatud ühisettevõtetele. Selliseid partnerlusi tuleks rakendada ainult siis, kui programmi „Euroopa horisont“ muud osad, sealhulgas muud Euroopa partnerluse vormid, ei saavutaks eesmärke või ei avaldaks vajalikku oodatud mõju ning kui see on põhjendatud pikaajalise perspektiivi ja märkimisväärse integreeritusega. Tingimused, mille alusel sellised partnerlused luuakse, on täpsustatud kõnealuses otsuses.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr xxx ja nõukogu otsusega luuakse digitaalse Euroopa programm 17 . Digitaalse Euroopa programm toetab selliste ühishuviprojektide rakendamist, mille eesmärk on maailmatasemel superandmetöötlus-, kvant- ja andmetaristu soetamine, kasutuselevõtt ja käitamine, liidendamine ja omavaheline ühendamine ning superandmetöötlusteenuste kasutamise laiendamine ja võtmepädevuse arendamine.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr xxx loodi Euroopa ühendamise rahastu 18 . Euroopa ühendamise rahastu võimaldab üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja ellu viia transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite ühishuviprojekte. Eelkõige peaks Euroopa ühendamise rahastu toetama selliste ühishuviprojektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja luua uued või ajakohastada olemasolevad taristud ja teenused transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorites. Euroopa ühendamise rahastu aitab toetada ühist huvi pakkuvaid digitaalse ühenduvuse taristuid, millel on märkimisväärne ülekanduv ühiskondlik kasu.

(5)Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ kirjeldatakse Euroopa poliitikameetmete ja investeeringute strateegiat, et võimaldada andmepõhist majandust järgmiseks viieks aastaks. Selles rõhutatakse ühtsete avalike Euroopa andmeruumide loomist, mis hoogustavad majanduskasvu ja loovad väärtust. Selliste ühtsete Euroopa andmeruumide ning liidendatud turvaliste pilvetaristute loomise toetamine tagaks suurema hulga andmete kättesaadavuse majanduses ja ühiskonnas, säilitades samas andmeid genereerivate ettevõtete ja üksikisikute kontrolli. Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantandmetöötlus on väga olulised, et tagada eri jõudlusnäitajatega andmetöötlusressursside sujuv pakkumine, mis on vajalik selleks, et maksimeerida avalike ühtsete Euroopa andmeruumide ning avalike, tööstuslike ja teaduslike rakenduste jaoks loodud liidendatud turvaliste pilvetaristute kasvu ja kasutamist.

(6)Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ esitletakse Euroopa digitaalset strateegiat ja keskendutakse vähestele peamistele eesmärkidele, tagamaks, et digitaalsed lahendused aitaksid Euroopal jätkata oma teed sellise digiülemineku suunas, mis toob inimestele kasu. Üks kavandatud põhitegevusi on investeerida tipptasemel ühise digivõimekuse loomisse ja kasutuselevõtmisse, sealhulgas superandmetöötlus- ja kvanttehnoloogiatesse, ning suurendada Euroopa superandmetöötluse alast suutlikkust, et töötada välja uuenduslikud lahendused meditsiini, transpordi ja keskkonna jaoks.

(7)Komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ on kajastatud ambitsioonikat Euroopa tööstusstrateegiat, mille eesmärk on juhtida üleminekuid kliimaneutraalsusele ja juhtpositsioonile digitaalvaldkonnas . Teatises rõhutatakse muu hulgas seda, et oluline on toetada peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvanttehnoloogia arendamist, mis on Euroopa tööstuse tuleviku jaoks strateegiliselt olulised.

(8)Komisjoni 27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ nimetati hulk strateegilisi digitaalseid võimeid ja suutlikkust, mis hõlmasid kõrgjõudlusega arvuteid ja kvanttehnoloogiaid taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi, InvestEU programmi ja strateegiliste investeeringute rahastamisvahendi prioriteedina.

(9)Euroopa juhtroll andmepõhises majanduses, teaduse tipptase ja tööstuse tugevus sõltuvad üha enam tema suutlikkusest töötada välja peamised kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiad, samuti tagada juurdepääs maailmatasemel superandmetöötlusele ja andmetaristutele ning säilitada kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste valdkonnas oma praegune juhtpositsioon. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on Euroopa majanduse digiülemineku tavatehnoloogia, mis võimaldab paljudel traditsioonilistel tööstussektoritel rakendada suurema väärtusega toodete ja teenustega seotud uuendusi. Koos muude kõrgetasemeliste digitehnoloogiatega, nagu tehisintellekt, suurandmed ja pilvetehnoloogiad, sillutab kõrgjõudlusega andmetöötlus teed uuenduslikele ühiskondlikele ja tööstuslikele rakendustele Euroopa jaoks olulistes valdkondades, nagu personaalmeditsiin, ilmaennustus ja kliimamuutused, arukas ja keskkonnahoidlik areng ja transport, uued materjalid puhta energeetika jaoks, ravimite kavandamine ja virtuaalne katsetamine, säästev põllumajandus või inseneriteadus ja tootmine.

(10)Kõrgjõudlusega andmetöötlus on strateegiline ressurss poliitika kujundamiseks, edendades rakendusi, mis pakuvad vahendeid, et mõista ja välja töötada tõhusaid lahendusi paljude keerukate üleilmsete väljakutsete lahendamiseks ja kriisiohjeks. Kõrgjõudlusega andmetöötlusest on kasu peamistes poliitikavaldkondades, nagu Euroopa roheline kokkulepe, tänu mudelitele ja vahenditele, mis aitavad muuta üha arvukamad keerukad keskkonnaväljakutsed sotsiaalse innovatsiooni ja majanduskasvu võimalusteks. Näitena võib tuua algatuse „Destination Earth“, mis kuulutati välja komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ ja 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ ning teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“.

(11)Ülemaailmsed sündmused, nagu COVID-19 pandeemia, on näidanud, kui oluline on investeerida kõrgjõudlusega andmetöötlusse ning tervisega seotud modelleerimisplatvormidesse ja -vahenditesse, kuna neil on pandeemiavastases võitluses keskne roll, sageli koos muude digitehnoloogiatega, nagu suurandmed ja tehisintellekt. Kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatakse selleks, et tuvastada ravimeid ja kiirendada nende tootmist, prognoosida viiruse levikut, aidata kavandada meditsiinitarvete ja -ressursside jaotamist ning simuleerida epideemiajärgseid kriisist väljumise meetmeid, hindamaks eri stsenaariume. Kõrgjõudlusega andmetöötluse modelleerimise platvormid ja vahendid on olulised praeguste ja tulevaste pandeemiate jaoks ning neil on tähtis roll tervishoius ja personaalmeditsiinis.

(12)Nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1488 loodi ühisettevõte EuroHPC, mille ülesanne on liidus välja arendada ja kasutusele võtta integreeritud maailmatasemel superarvuti- ja andmetaristu, seda laiendada ja hooldada ning samuti arendada ja toetada konkurentsivõimelist ja uuenduslikku kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi.

(13)Pidades silmas kõrgjõudlusega andmetöötluse arengut, on määruse läbivaatamine õigeaegne, sest tagatud on algatuse jätkumine. Nõukogu määruse (EL) 2018/1488 läbivaatamine on vajalik selleks, et määrata kindlaks ühisettevõtte EuroHPC uus ülesanne ja eesmärgid, võttes arvesse analüüsi peamiste sotsiaal-majanduslike ja tehnoloogiliste tegurite kohta, mis mõjutavad kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristute, -tehnoloogiate ja -rakenduste tulevast arengut ELis ja kogu maailmas, ning ühisettevõtte EuroHPC praegusest tegevusest saadud kogemusi. Need on esile toodud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2020) xxx, mis on lisatud komisjoni ettepanekule nõukogu määruse kohta. Läbivaatamine võimaldab ka viia ühisettevõtte EuroHPC eeskirjad vastavusse uue õigusraamistikuga, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ määrusega ning samuti programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu määrustega.

(14)Et liidul oleks andmetöötlusjõudlus, mida on vaja tipptasemel teadustegevuse ja tööstussuutlikkuse säilitamiseks, peaks liikmesriikide investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse ja kvantandmetöötlusse olema kooskõlastatud ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate tööstuslik kasutuselevõtt ja turuleviimine peaks toimuma tõhusamalt nii era- kui ka avalikus sektoris. Liit peaks senisest tulemuslikumalt muutma oma tehnoloogilised arendused turul nõudlus- ja rakenduspõhisteks parima kvaliteediga Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteemideks, looma toimiva seose tehnoloogilise tarneahela, kasutajaid kaasava ühiskavandamise ja maailmatasemel süsteemide ühishangete vahel ning rajama maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate ja rakenduste ökosüsteemi. Samal ajal peaks liit andma oma tarneettevõtetele võimaluse neid investeeringuid võimendada, mis tooks kaasa nende tehnoloogiliste arenduste kasutuselevõtu sellistes suuremahulistes ja kujunemisjärgus rakendusvaldkondades nagu personaalmeditsiin, kliimamuutused, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus või muud juhtivad turud, mis tuginevad tehisintellektile, plokiahela tehnoloogiale, servtöötlusele või üldisemalt Euroopa tööstuse digiteerimisele.

(15)Selleks, et liit ja selle liikmesriigid saavutaksid tehnoloogilise autonoomia peamiste digitehnoloogiate, näiteks kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, peaksid nad investeerima järgmise põlvkonna väikese energiatarbega superandmetöötlustehnoloogiatesse, uuenduslikku tarkvarasse ja täiustatud superandmetöötlussüsteemidesse eksatasandi ja eksatasandist võimsama andmetöötluse ning kvantandmetöötluse jaoks ning uuenduslikesse superandmetöötlus- ja andmerakendustesse meditsiini, keskkonna, tootmise ja inseneriteaduse jaoks. See peaks võimaldama Euroopa tarneettevõtetel jõudsalt kasvada paljudes olulistes tehnoloogia- ja rakendusvaldkondades, mis ulatuvad kõrgjõudlusega andmetöötlusest ja kvantandmetöötlusest kaugemale, ning pikas perspektiivis varustama laiemaid IKT turge selliste tehnoloogiatega. Samuti toetaks see kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötlust kasutava teaduse ja tööstuse digiüleminekut ning innovatsioonipotentsiaali suurendamist.

(16)ELi ühise strateegilise visiooni järgimine kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas on oluline, et saavutada liidu ja selle liikmesriikide ambitsioon tagada digitaalmajanduses juhtroll ja strateegiline sõltumatus. Eesmärk oleks luua Euroopas juhtiv üliühendatud, liidendatud ja turvaline kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuste ja andmetaristu ökosüsteem ning olla võimeline tootma uuenduslikke ja konkurentsivõimelisi kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme, mis põhinevad tarneahelal, mis tagab komponendid, tehnoloogiad ja teadmised, vähendades katkestuste ohtu.

(17)Ühisettevõte on parim vahend, mis suudab rakendada ELi strateegilist visiooni kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, tagades, et liidul on maailmatasemel superandmetöötlus-, kvantandmetöötlus- ja andmesuutlikkus vastavalt oma majanduslikule potentsiaalile, mis vastab Euroopa kasutajate vajadustele, ning vajalik strateegiline sõltumatus kriitilise tähtsusega kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate valdkonnas. Ühisettevõte on parim vahend praeguste piirangute ületamiseks, nagu on kirjeldatud käesolevale määrusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis, pakkudes ühtlasi soodsaimat majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnamõju ning kaitstes parimal viisil liidu huve kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas. Ühisettevõte suudab koondada liidu, liikmesriikide ja programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastus osalevate riikide ning erasektori ressursse. Ta suudab võtta kasutusele hankeraamistiku ning käitada maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme. Ühisettevõte suudab käivitada teadus- ja innovatsiooniprogramme Euroopa tehnoloogiate väljatöötamiseks ja nende edasiseks integreerimiseks maailmatasemel superandmetöötlussüsteemidesse.

(18)Ühisettevõte EuroHPC on osa programmi „Euroopa horisont“ institutsiooniliste partnerluste portfellist, mis peaks püüdma tugevdada ELi teaduslikku suutlikkust, et tulla toime esilekerkivate ohtude ja tulevaste väljakutsetega tugevdatud Euroopa teadusruumis; tagada kestlikkusest lähtuvad ELi väärtusahelad ning ELi strateegilise sõltumatuse peamistes tehnoloogiates ja tööstussektorites ning edendada kliima-, keskkonna-, tervise- ja muude üleilmsete ühiskondlike väljakutsetega tegelevate uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu kooskõlas liidu strateegiliste prioriteetidega, sealhulgas saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

(19)Ühisettevõte tuleks asutada ja see peaks alustama tegevust hiljemalt 2021. aasta alguses ja tegutsema kuni 2033. aasta 31. detsembrini, et varustada liit turvalise maailmatasemel liidendatud üliühendatud superandmetöötlustaristuga, töötada umbes 2022.–2024. aastaks välja eksatasandi ja umbes 2025.–2027. aastaks eksatasandist võimsama jõudluse saavutamiseks vajalikud tehnoloogiad, rakendused ja oskused, edendades ühtlasi Euroopa maailmaklassi kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi.

(20)Selline avaliku ja erasektori partnerlus ühisettevõttes peaks ühendama selle valdkonna üha kiireneva innovatsiooni keerukusega toimetulekuks hädavajalikud rahalised ja tehnilised vahendid. Seega peaksid ühisettevõtte osalised olema liit, liikmesriigid ning programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastus osalevad riigid, kes lepivad kokku Euroopa kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ühisalgatuses, ning oma koosseisu kuuluvaid üksusi esindavad ühendused ja muud organisatsioonid, kellel on selge ja aktiivne soov osaleda teadusuuringutes ja innovatsioonis, et töötada välja ja võtta kasutusele kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekus või kaotada oskuste nappus ja hoida Euroopas kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse valdkonna oskusteavet. Ühisettevõttega peaks saama liituda ka uued osalised.

(21)Liit, osalevad riigid ja erasektorist pärit osalised peaksid igaüks rahaliselt osalema ühisettevõtte halduskulude katmises.

(22)Et võita tagasi liidripositsioon kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia valdkonnas ning arendada liidus välja terviklik kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ökosüsteem, lõid eraõiguslikku ühendusse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvorm (ETP4HPC) kuuluvad tööstus- ja teadusvaldkonna sidusrühmad 2014. aastal liiduga lepingulise avaliku ja erasektori partnerluse. Selle ülesanne on rajada Euroopas maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia väärtusahel, mis oleks maailmas konkurentsivõimeline ning soodustaks sünergiat kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi kolme põhielemendi – tehnoloogia arendamise, rakenduste ja superandmetöötlustaristu – vahel. Arvestades eraõigusliku ühenduse ETP4HPC oskusteavet ja rolli asjaomaste kõrgjõudlusega andmetöötluse sidusrühmade kokkutoomises, peaks ka temal olema võimalik ühisettevõttes osaleda.

(23)Andmete väärtusahela tugevdamiseks, andmetele tugineva kogukonna arengu edendamiseks ja edukale andmepõhisele majandusele alusepanekuks liidus lõid suurandmete väärtuse ühendusse (BDVA) kuuluvad tööstus- ja teadusvaldkonna sidusrühmad 2014. aastal liiduga lepingulise avaliku ja erasektori partnerluse. Võttes arvesse sellesse koondunud oskusteavet ja selle osatähtsust asjaomaste eraõiguslike suurandmesidusrühmade koondamisel, peaks ka BDVA-l olema võimalik ühisettevõttes osaleda.

(24)Erasektori ühendused ETP4HPC ja BDVA on väljendanud kirjalikult tahet panustada ühisettevõtte tehnoloogilisse strateegiasse ning aidata oma oskusteabega kaasa ühisettevõtte eesmärkide saavutamisele. Erasektori ühendused peaksid esitama kinnituskirja käesoleva määruse lisas sätestatud põhikirjaga nõustumise kohta.

(25)Ühisettevõte peaks tegelema selgelt kindlaksmääratud teemadega, mis võimaldaks teadusringkondadel ja Euroopa tööstussektoritel laiemalt kavandada, välja töötada ja kasutada kõige uuenduslikumaid kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogiaid ning luua turvaline liiduülene liidendatud ja integreeritud võrgutaristu koos maailmatasemel kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekuse, kiire ühenduse, tipptasemel rakenduste ning andme- ja tarkvarateenustega oma teadlastele ja teistele tööstussektori (sh VKEd) juhtivkasutajatele ja avalikule sektorile. Ühisettevõtte eesmärk peaks olema tipptehnoloogia ja -taristu väljatöötamine ja kasutamine, nii et oleks täidetud Euroopa teadus-, tööstus- ja avaliku sektori kasutajate nõudlikud vajadused.

(26)Ühisettevõte peaks püüdma vähendada asjaomaste oskuste nappust kogu liidus, võttes selleks teadlikkuse suurendamise meetmeid ning aidates luua uusi teadmisi ja inimkapitali.

(27)Kooskõlas liidu välispoliitika eesmärkide ja rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega peaks ühisettevõte lihtsustama koostööd liidu ja rahvusvaheliste tegutsejatega, koostades koostööstrateegia (sh teadus- ja arendustegevuse ning oskuste arendamise koostöö valdkondade määratlemine ja edendamine), rakendades ühiselt kasulikke meetmeid ning tagama peamiselt vastastikkusel põhineva pääsupoliitika asjaomase kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekuse ja rakenduste kasutamise jaoks.

(28)Ühisettevõte peaks püüdma edendada kogu loodava kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia kasutamist ELis. Samuti peaks ta kaitsma omandatud superarvutitesse tehtud investeeringuid. Selleks peaks ta võtma sobivaid meetmeid, et tagada omandatud tehnoloogia tarneahela turvalisus kogu superarvutite kasutusea jooksul.

(29)Ühisettevõte peaks panema aluse pikemaajalisele visioonile ning looma Euroopas esimese kõrgjõudlusega andmetöötluse hübriidtaristu, milles tavapärane andmetöötlusarhitektuur on ühendatud kvantandmetöötluse seadmetega. Selleks et aidata uurimisrühmadel ja Euroopa tööstusel saavutada maailmatasemel tulemusi, et tagada Euroopa teaduse ja tehnoloogia kiire ja ulatuslik kasutamine kõikjal liidu tööstuses, nii et selle mõju kandub üle ka ühiskonnale, jagada riske ning ühendada jõud strateegiate kooskõlastamise ja Euroopa ühistest huvidest lähtuvate investeeringute kaudu, on vaja pakkuda Euroopa tasandil struktureeritud ja koordineeritud rahalist toetust.

(30)Kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse kõige innovaatilisemate tehnoloogiate kavandamiseks, väljatöötamiseks ja kasutamiseks peaks ühisettevõte pakkuma rahalist tuge, eelkõige toetuste ja hangete kaudu, mis järgnevad iga-aastastel tööprogrammidel põhinevatele avatud projektikonkurssidele ja pakkumismenetlustele. Selline rahaline toetus peaks olema eelkõige niisuguste väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamiseks, mis takistavad asjaomase programmi arendamist, ei tohiks kõrvale tõrjuda erainvesteeringuid ning peaks innustama saajat muutma oma tegutsemisviise.

(31)Et saavutada eesmärk suurendada tööstuse ja eriti VKEde innovatsioonivõimekust, vähendada konkreetsete oskuste nappust, toetada teadmiste ja inimkapitali suurenemist ning tõsta kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse alast suutlikkust, peaks ühisettevõte toetama liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste asutamist ning eriti nende võrgustumist ja koordineerimist kogu liidus. Need pädevuskeskused peaksid osutama tööstusele, teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele vastava taotluse korral kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuseid. Eeskätt peaksid nad edendama kõrgjõudlusega andmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi ja tegema selle kättesaadavaks, hõlbustama super- ja kvantarvutite kättesaadavust, tegelema pädevate tehniliste ekspertide väga suure nappuse küsimusega teadlikkuse suurendamise kampaaniate, koolituste ja teavitustegevuse abil ning edendama laiemaid uuendusi, algatades sidusrühmade ja teiste pädevuskeskuste võrgustumist (nt jagama ja propageerima parimaid tavasid või rakendamiskogemusi, jagama koolitusruume ja -kogemusi, hõlbustama paralleelkoodide ühist arendamist ja jagamist või toetama uuenduslike rakenduste ja tööriistade jagamist avaliku ja erasektori kasutajate (eriti VKEde) vahel).

(32)Ühisettevõte peaks looma nõudlus- ja kasutajapõhise raamistiku ning võimaldama liidus turvalise maailmatasemel liidendatud üliühendatud integreeritud super- ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu soetamiseks ühiskavandamist, et varustada kasutajaid strateegilise andmetöötlusvahendiga, mida neil on vaja uute ja uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks ning ühiskondlike, keskkonnaalaste, majanduslike ja julgeolekuga seotud väljakutsetega tegelemiseks. Selleks peaks ühisettevõte aitama soetada maailmatasemel superarvuteid. Ühisettevõtte superarvutid (sh kvantarvutid) tuleks paigaldada osalevasse riiki, mis on liikmesriik.

(33)Ühisettevõte peaks looma üliühenduse kõigi selle (kaas)omandis superarvutite ja andmetaristu vahel, kasutades selleks parimat võrgutehnoloogiat, tegema need liidus laialdaselt kättesaadavaks ning looma oma super- ja kvantandmetöötlustaristu vahelised ühendused ning liidendama selle (aga ka riikliku, piirkondliku ja muu taristu) ühise platvormiga. Samuti peaks ühisettevõte tagama turvalise liidendatud super- ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu ühendused ühtsete Euroopa andmeruumidega ning turvalise liidendatud pilvetaristuga (millest on juttu komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“), et pakkuda Euroopas teenust sujuvalt paljudele erinevatele avaliku ja erasektori kasutajatele.

(34)Programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ tuleks toetada vastavalt teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus ning võtta kasutusele laialdane superandmetöötlusvõimekus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte püüdma luua Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega tihedad sidemed, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadus- ja innovatsioonisuutlikkust.

(35)Ühisettevõte peaks tagama osalevatele liikmesriikidele soodsa raamistiku selleks, et nad saaksid kasutada kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ja andmetaristu soetamiseks ja ühendamiseks oma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine ühisettevõtte tegevuses on oluline, et luua integreeritud liidendatud turvaline üliühendatud maailmatasemel kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu, kuna sellise taristu hüved on palju laiemad, kui vaid hüved liikmesriikide kasutajatele. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada ühisettevõtte super- ja kvantarvutite soetamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, tuleks arvestada liidu panusega asjaomase liikmesriigi struktuuri- ja investeerimisfondidesse ning riigi panusena ühisettevõtte eelarvesse arvestatakse üksnes riigi enda panust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse.

(36)Liidu panus programmi „Digitaalne Euroopa“ programmi vahenditest peaks osaliselt katma tipptasemel superarvutite, kvantarvutite ning tööstuslike ja keskklassi superarvutite soetuskulud, järgides ühisettevõtte eesmärki aidata kaasa ressursside koondamisele, et varustada liit tippklassi super- ja kvantarvutitega. Kaasuvaid kulutusi neile super- ja kvantarvutitele peaksid katma osalevad riigid, erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumid. Liidu osa nende super- ja kvantarvutite kasutamise ehk pääsuajast peaks olema otseselt proportsioonis liidu rahalise panusega nende omandamisse aga mitte ületama 50 % kogupääsuajast.

(37)Ühisettevõte peaks olema enda soetatud tipptasemel super- ja kvantarvutite omanik. Iga tipptasemel super- või kvantarvuti käitamine tuleks usaldada seda majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Majutav üksus peaks olema võimeline koostama superarvuti käitamiskulude kohta täpse prognoosi ja neid kulusid kontrollima, tagades näiteks, et ühisettevõtte tipptasemel super- või kvantarvutid eraldatakse funktsioonipõhiselt ja nii suures ulatuses kui võimalik ka füüsiliselt muudest selle käitatavatest riiklikest või piirkondlikest andmetöötlussüsteemidest. Majutava üksuse peaks valima ühisettevõtte juhatus („juhatus“) pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Pärast majutava üksuse väljavalimist peaks selle asukohaks oleval osaleval riigil või majutuskonsortsiumil olema õigus otsustada kutsuda osalema rohkem riike, kes panustaksid üksusesse paigaldatava tipptasemel super- või kvantarvuti rahastamisse. Kui majutuskonsortsiumiga liituvad veel mõned osalevad riigid, ei tohiks see mõjutada liidu pääsuaega. Majutuskonsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide rahaline panus super- või kvantarvuti soetuskuludesse tuleks teisendada pääsuaja osadeks. Osalevad riigid peaksid super- või kvantarvuti pääsuaja jaotuses omavahel kokku leppima.

(38)Ühisettevõte peaks jääma super- või kvantarvutite omanikuks kuni nende amortiseerumiseni. Ühisettevõte peaks saama omandiõiguse arvuti kasutusest kõrvaldamise, käitlemise või muul eesmärgil üle anda majutavale üksusele. Kui omandiõigus antakse majutavale üksusele üle või ühisettevõte likvideeritakse, peaks majutav üksus hüvitama ühisettevõttele super- või kvantarvuti jääkväärtuse.

(39)Ühisettevõte peaks koos osalevate riikidega omandama keskklassi superarvutid. Iga keskklassi superarvuti käitamine tuleks usaldada majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse peaks valima juhatus pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Iga keskklassi superarvuti kasutamiseks eraldatud pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsioonis liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama omandiõiguse üle anda majutavale üksusele (sh likvideerimise korral). Majutav üksus peaks ühisettevõttele hüvitama üleantud superarvuti jääkväärtuse.

(40)Ühisettevõte peaks saama koos erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga omandada tööstuslikke superarvuteid. Iga sellise superarvuti käitamine tuleks usaldada olemasolevale majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma sellise superarvuti omandamiseks ja käitamiseks siduda end erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse ja sellega seotud erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumi peaks valima juhatus pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Liidule tööstusliku superarvuti kasutamiseks eraldatud pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsioonis liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga arvuti soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga kokku leppida sellise superarvuti müümises teisele üksusele või kasutuselt kõrvaldamises. Alternatiivina peaks ühisettevõte saama anda sellise superarvuti omandiõiguse üle erasektorist pärit osalistele või erasektorist pärit partnerite konsortsiumile. Sellisel juhul (või kui ühisettevõte likvideeritakse) peaksid erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium hüvitama ühisettevõttele liidu omandiõiguse osa superarvuti jääkväärtuses. Kui ühisettevõte ja erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium otsustavad superarvuti pärast selle täielikku amortiseerumist kasutuselt kõrvaldada, peaksid need kulud katma erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium.

(41)Tööstuslike superarvutite puhul peaks ühisettevõte arvestama tööstuslikul otstarbel kasutajate konkreetsete vajadustega (nt pääsukord, teenuste kvaliteet ja liik, andmekaitse, tööstusinnovatsiooni kaitse, intellektuaalomand, kasutatavus, usaldus ning muud konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud nõuded).

(42)Ühisettevõtte toetatavate arvutite tehnilises lahenduses ja käitamises tuleks arvestada energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkusega, kasutades näiteks väikese energiatarbega tehnoloogiat, nagu tipptasemel jahutus ja soojuse taaskasutamine.

(43)Ühisettevõtte superarvutitel peaks olema valdavalt tsiviilrakendus ehk seda peaksid saama kasutada avaliku ja erasektori kasutajad, kes elavad, on asutatud või asuvad liikmesriigis või programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ ühinenud riigis . Kasutajad peaksid saama pääsuaega juhatuse sätestatud pääsupõhimõtete alusel. Superarvutite kasutamisel tuleks järgida ka liidu sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid.

(44)Ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks eraldatud pääsuaeg peaks olema avaliku sektori kasutajatele tasuta. Samuti peaks see olema tasuta erasektori kasutajatele, kui arvutit kasutatakse programmidest „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ rahastatud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, aga asjakohasel juhul ka VKEdele erainnovatsiooni tegemiseks. Sellise pääsuaja jaotuse aluseks peaksid olema peamiselt ühisettevõtte avatud osalemiskutsed, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Kõik ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks tasuta eraldatud pääsuaja saanud kasutajad (v.a erainnovatsiooniga tegelevad VKEd) peaksid järgima avatud teaduse põhimõtet ja levitama kasutamise tulemusena saadud teadmisi, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ määruses. Majandustegevuseks (v.a konkreetsete turutõrgetega rinda pistvate VKEde erainnovatsioon) tuleks kasutajatele pääsuaega eraldada turuhindadel põhineva tasu eest, mida tuleb maksta iga kasutuskorra eest. Pääsuaja eraldamine selliseks majandustegevuseks peaks olema lubatud, aga piiratud ning tasu suuruse üle peaks otsustama juhatus. Pääsuõigusi tuleks anda läbipaistval viisil. Juhatus peaks sätestama konkreetsed eeskirjad, kuidas eraldada pääsuaega sobival juhul tasuta ja taotlusvooru väliselt algatustele, mis on kas liidu või juhatuse arvates strateegilise tähtsusega. Näiteid liidu strateegilistest algatustest: „Destination Earth“, inimaju juhtprojekt, „1+ miljon genoomi“, avaliku huvi valdkondades toimivad ühtsed Euroopa andmeruumid (eriti terviseandmeruum), kõrgjõudlusega andmetöötluse tipp- ja pädevuskeskused, digitaalse innovatsiooni keskused jms. Liidu soovil peaks ühisettevõte andma ajutise või alalise otsepääsuaja strateegilistele algatustele ja olemasolevatele või tulevastele rakendusplatvormidele, mis on tema arvates hädavajalikud tervisega seotud või muudeks erakorralise toe teenusteks, mis on avalikes huvides, hädaolukorra- ja kriisiohjeks või juhtudeks, mis on tema arvates hädavajalikud turvalisuse ja kaitse jaoks. Ühisettevõttele peaks olema lubatud teatav piiratud äriotstarbeline majandustegevus. Pääsu tuleks lubada vaid kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad ELi liikmesriigis või programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ liitunud riigis. Kasutajatele tuleks anda pääsuõigusi ühtsetel alustel ja läbipaistvalt. Superarvutite kasutamise pääsuaja liidu osaga seotud pääsuõigused peaks määratlema ja nende järgimist jälgima juhatus.

(45)Nõukogu määruse (EL) 2018/1488 kohaselt asutatud ühisettevõtte omandatud eksatasandi- ja petatasandi-eelsete superarvutite kasutamise pääsuaja liidu osa tuleb anda kasutajatele, kes on asutatud liidus või programmis „Horisont 2020“ osalevas riigis.

(46)Ühisettevõtte superarvuteid tuleks käitada ja kasutada kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 19 ning direktiividega 2002/58/EÜ 20 ja (EL) 2016/943 21 .

(47)Ühisettevõtet peaksid juhtima kaks organit: juhatus ning tööstus- ja teadusnõukogu. Juhatuse peaksid moodustama liidu ja osalevate riikide esindajad. Juhatuse ülesanne peaks olema strateegiline poliitikakujundus ja ettevõtte tegevusega seotud rahastamisotsused (sh avalikud hanked). Tööstus- ja teadusnõukogusse peaksid kasutajate ja tehnoloogia tarnijatena kuuluma teadus- ja tööstusringkondade esindajad. Nõukogu peaks andma juhatusele sõltumatut nõu strateegilise teadus- ja innovatsioonikava, ühisettevõtte superarvutite soetamise ja käitamise, suutlikkuse suurendamise ja tegevuse laiendamise tegevuskava ning liidendamise, ühendatuse ja rahvusvahelise koostöö tegevuskava kohta.

(48)Ühisettevõtte üldiste haldusülesannete puhul tuleks jaotada hääleõigus osalevate riikide vahel võrdselt. Ühisettevõtte super- ja kvantarvutite soetamisega seotud tööprogrammi osa koostamise, majutava üksuse väljavalimise ning liidendamis- ja ühendatusalaste tegevuste puhul peaks osalevate liikmesriikide hääleõigus põhinema kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel. Osalevatel riikidel, kes osalevad Programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastus, peab samuti olema nimetatud programmidest ja rahastust rahastatavate tegevustega seotud hääleõigus. Super- ja kvantarvutite soetamise ja käitamisega seotud hääleõigus peaks olema vaid liidul ja neil riikidel, kes osalevad soetamise ja käitamise rahastamises.

(49)Liidu rahalist panust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudset täitmist reguleerivate normidega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2018/1046. Normid ühisettevõtte osalemise kohta riigihankemenetluses tuleks sätestada ettevõtte finantsreeglites.

(50)Euroopa tunnustatud konkurentsivõimelise uuendusliku kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ökosüsteemi arendamiseks peaks ühisettevõte kasutama sobival viisil hankeid ja toetusi (sh ühishankeid, kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja avalikke innovaatiliste lahenduste hankeid).

(51)Ühisettevõtte üldise mõju hindamisel tuleks arvestada erasektorist pärit osaliste investeeringuid kaudsetesse meetmetesse mitterahalise panusena, mis koosneb nende rahastamiskõlblikest meetmete rakendamise kuludest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte ja osalevate riikide panus ning liidu muu panus. Ühisettevõtte üldise mõju hindamisel tuleks arvestada erasektorist pärit osaliste investeeringuid muudesse meetmetesse mitterahalise panusena, mis koosneb nende rahastamiskõlblikest meetmete rakendamise kuludest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte, osalevate riikide ja liidu muu panus.

(52)Selleks et kindlustada kõikidele siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed tingimused, peaks liidu raamprogrammidega ette nähtud rahastamine olema kooskõlas riigiabi põhimõtetega, et tagada avaliku sektori kulutuste tulemuslikkus ja hoida ära sellised turumoonutused nagu erarahastuse väljatõrjumine, mittetoimivate turustruktuuride loomine, mittetulemuslike ettevõtete säilitamine või toetustele lootma jäämise tava tekitamine.

(53)Osalemine ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määrusega (EL) nr xxx. Lisaks peaks ühisettevõte tagama kõnealuste normide ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni vastu võetud asjaomastele meetmetele. Et tagada kaudsete meetmete sobiv kaasrahastus osalevatelt riikidelt kooskõlas Euroopa horisondi loomise määrusega (EL) nr xxx, peaksid osalevad riigid eraldama vahendeid vähemalt summas, mis võrdub ühisettevõttelt abisaajatele hüvitatavate rahastamiskõlblike meetmekuludega. Sel eesmärgil tuleks kehtestada kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artikliga 30 ühisettevõtte iga-aastases tööprogrammis vastavad maksimaalsed hüvitismäärad.

(54)Rahalise toetuse andmine programmi „Digitaalne Euroopa“ tegevuste jaoks peaks olema kooskõlas selle programmi loomise määruses (EL) nr xxx sätestatud reeglitega.

(55)Rahalise toetuse andmine Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate tegevuste jaoks peaks olema kooskõlas selle rahastu loomise määruses (EL) nr xxx sätestatud reeglitega.

(56)Liidu ja ühisettevõtte teiste osaliste finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebakorrektselt kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046.

(57)Ühisettevõte peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust üldsusele (sh teavitamise ja teadmiste levitamise kaudu). Ühisettevõtte organite töökorrad tuleks avalikustada.

(58)Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust.

(59)Programmi „Euroopa horisont“ määruse kohaselt peaksid osalevad riigid usaldama ühisettevõttele oma rahalise panuse kasutamise nende kaudsetes meetmetes osalejate heaks, kes on pärit asjaomastest riikidest. Abisaajad peaksid allkirjastama ühisettevõttega ühe toetuslepingu, milles järgitakse programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastu reegleid (sh vastavat intellektuaalomandi õigustega seotud raamistikku, mis oleneb vastava tegevuse toetamise programmist). Ühisettevõte peaks menetlema kulude hüvitamise taotlusi ja tegema abisaajatele makseid.

(60)Kuna osalevad riigid peavad järgima rangeid riigieelarvereegleid, peab ühisettevõte sellega arvestama, kui kasutab nende panust nende kaudsetes meetmetes osalejate heaks, kes on pärit asjaomasest riigist. Selleks peavad osalevad riigid ja ühisettevõte sõlmima õiguslikult siduvad lepingud, milles on sätestatud osalevate riikide kohustus maksta kogu oma panus kaudsetesse meetmetesse kogu algatuse kestuse jooksul. Sellised lepingud tuleks sõlmida ühisettevõtte iga-aastase eelarvemenetluse ja tööprogrammi koostamise ajal. Juhatus peaks nende lepingutega arvestama iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmisel. Alles pärast seda peaks eelarvevahendite käsutaja kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglitega võtma nende kaudsete meetmetega seotud eelarvelised ja juriidilised kohustused.

(61)Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(62)Komisjonile, ühisettevõttele, kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Prokuratuurile tuleks teha kättesaadavaks kogu vajaminev teave ja tagada pääs ruumidesse, et nad saaksid teha auditeid ja uurimisi ühisettevõtte antud toetuste ja allkirjastatud lepingute kohta.

(63)Kõigis käesoleva määruse kohastes projektikonkurssides ja pakkumismenetlustes tuleks võtta arvesse programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastu tegevuse kestust (v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel). Kõik ühisettevõtte super- ja kvantarvutite omandamise hankemenetlused peaksid toimuma programmi „Digitaalne Euroopa“ asjaomaseid sätteid järgides.

(64)Ühisettevõtte vahe- ja lõpphindamise peaks tegema komisjon sõltumatute ekspertide abiga. Asjaomane sõltumatute ekspertide arvamus tuleks teha läbipaistvuse huvides ja kooskõlas kohaldatavate normidega avalikuks.

(65)Kuna käesoleva määruse eesmärke (kogu liidus teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamine, superandmetöötlusvõimekuse väljakujundamine ja laiendamine, maailmatasemel superarvutite soetamine, liidendamine, ühenduvus ja rahvusvaheline koostöö ning kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu kättesaadavus ühisettevõtte kaudu) ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid dubleerimise vältimiseks, kriitilise massi säilitamiseks ning avalike vahendite optimaalseks kasutamiseks paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asutamine

(1)Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse algatuse rakendamiseks asutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 187 tähenduses ühisettevõte (edaspidi „Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ või „ühisettevõte“).

(2)Et võtta arvesse määrusega (EL) nr xxx loodud Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“, määrusega (EL) nr xxx loodud programmi „Digitaalne Euroopa“ ning määrusega /EL) nr xxx asutatud Euroopa ühendamise rahastu toimimise kestust, peavad käesoleva määruse kohased projektikonkursid ja pakkumismenetlused olema alanud 31. detsembriks 2027. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse või pakkumismenetlusi algatada kuni 31. detsembrini 2028.

(3)Ühisettevõte on juriidiline isik. Sel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis juriidilistele isikutele asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt antakse. Eelkõige võib see omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

(4)Ühisettevõtte asukoht on Luxembourgis.

(5)Ühisettevõtte põhikiri (edaspidi „põhikiri“) on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)vastuvõtukatse – katse, millega tehakse kindlaks, kas EuroHPC superarvuti vastab süsteemi tehnilise kirjelduse nõuetele;

(2)pääsuaeg – superarvuti andmetöötluse aeg, mis eraldatakse kasutajale või kasutajate rühmale nende andmetöötlusprogrammide täitmiseks;

(3)seotud üksus – määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 187 lõikes 1 määratletud juriidiline isik;

(4)kõrgjõudlusega andmetöötluse tippkeskus – algatus edendada tulevase ülijõudlusega andmetöötlusvõimekuse kasutamist, et kasutajaskond saaks koos teiste kõrgjõudlusega andmetöötluse sidusrühmadega kasvatada olemasolevate rööpkoodide mastaape eksatasandi ja ülimastaapse jõudluseni;

(5)ühiskavandamine – tehnoloogiaga varustajate ja kasutajate korduvtsüklitega koostöö uue tehnoloogia, rakenduse ja süsteemide väljatöötamisel;

(6)kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus – osalevas riigis asuv juriidiline isik, kes võimaldab tööstussektoril (sh VKEdel), teadusringkondadel ja avaliku sektori asutustel superarvuteid ning uusimat kõrgjõudlusega andmetöötlustehnoloogiat, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid soovi korral kasutada ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid;

(7)huvide konflikt – määruse (EL) 2018/1046 artiklis 61 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isikuga seotud olukord;

(8)koosseisu kuuluv üksus – üksus, mis kuulub erasektorist pärit osalise põhikirja alusel ühisettevõttesse;

(9)erasektorist pärit partnerite konsortsium – Euroopa juriidiliste isikute ühendus, mis on loodud selleks, et omandada koos ühisettevõttega EuroHPC tööstuslik superarvuti (üks või enam erasektorist pärit partnerit võivad osaleda ühisettevõttes ka erasektorist pärit osalisena);

(10) EuroHPC superarvuti – ühisettevõtte täisomandis või osalevate riikide, erasektorist pärit osaliste või erasektorist pärit partnerite konsortsiumi ja ühisettevõtte kaasomandis andmetöötlussüsteem, mis võib olla tavapärane superarvuti (tipptasemel, tööstuslik või keskklassi superarvuti), tavapärase ja kvantarvuti hübriid, kvantarvuti või kvantsimulaator;

(11)eksatasand – jõudlus sooritada 1018 ujukomatehet sekundis (1 EFLOPS);

(12)tipptasemel superarvuti – maailmatasemel andmetöötlussüsteem, mis on loodud, kasutades sel ajal kõige arenenumat tehnoloogiat, ja mis saavutab eksatasandi või suurema (eksatasandijärgse) jõudluse, millega saab lahendada keerukamaid ülesandeid;

(13)majutuskonsortsium – rühm, kuhu kuuluvad osalevad riigid, erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium (sh osalevate riikide esindajate organisatsioonid), kes on leppinud kokku, et nad eraldavad vahendeid EuroHPC superarvuti soetamiseks ja käitamiseks;

(14)majutav üksus – osalevas liikmesriigis asuv juriidiline isik, kes pakub EuroHPC superarvuti majutamise ja käitamise ruume;

(15)üliühendatud – sidevõimekus edastada andmeid vähemalt 1012 bitti sekundis (1 terabitt sekundis);

(16)tööstuslik superarvuti – tööstuslikul otstarbel kasutajate turbe-, konfidentsiaalsus- ja andmetervikluse nõudeid (teadusliku kasutusega võrreldes nõudlikumad) arvestades loodud superarvuti;

(17)mitterahaline panus programmist „Euroopa horisont“ rahastatud kaudsetesse meetmetesse – osaleva riigi või erasektorist pärit osaliste või nende koosseisu kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste panus, mis hõlmab nende rahastamiskõlblikke kaudsete meetmete rakendamise kulusid, millest on maha arvatud ühisettevõtte ja selles osalevate riikide panus ning liidu muu panus neisse kuludesse;

(18)mitterahaline panus programmist „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastust rahastatud meetmetesse – osaleva riigi või erasektorist pärit osaliste või nende koosseisu kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste panus, mis hõlmab nende rahastamiskõlblikke osade meetmete rakendamise kulusid, millest on maha arvatud ühisettevõtte ja selles osalevate riikide panus ning liidu muu panus neisse kuludesse;

(19)keskklassi superarvuti – maailmatasemel superarvuti, mille jõudlus on tipptasemel superarvuti omast ühe suurusjärgu võrra väiksem;

(20)liikmesriigi kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus – osalevas liikmesriigis asutatud ja sealse riikliku superarvutite keskusega seotud juriidiline isik, kes pakub tööstussektorile (sh VKEdele), teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele nende soovi korral võimalust kasutada superarvuteid ja uusimat kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiat, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid;

(21)vaatlejariik – riik, kellel on õigus osaleda ühisettevõtte meetmetes, mida rahastatakse programmist „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“, kuid kes ei ole osalev riik;

(22)osalev riik – riik, kes on ühisettevõtte osaline;

(23)jõudlus – mitu ujukomatehet superarvuti sekundis teha suudab (FLOPS);

(24)erasektorist pärit osaline – ühisettevõtte osaline, kes ei ole liit ega osalev riik;

(25)kvantarvuti – kvantmehaanika seadusi ja seetõttu tavaarvutitest vähem andmetöötlusressursse kasutav andmetöötlusseade teatavate konkreetsete ülesannete lahendamiseks;

(26)kvantsimulaator – väga hästi reguleeritav kvantseade, mille abil saab teavet keeruliste kvantsüsteemide omaduste kohta või lahendada konkreetseid andmetöötlusülesandeid, millega tavaarvutid toime ei tule;

(27)EuroHPC superarvuti tarneahela turvalisus – superarvuti tarnija valimisel rakendatavad meetmed, mis tagavad superarvuti omandamiseks ja käitamiseks vajalike komponentide, tehnoloogia, süsteemide ja oskusteabe kättesaadavuse (selliste komponentide, tehnoloogia ja süsteemide tarnimise häiretega (sh hinnamuutuste, väiksema jõudluse või alternatiivsete tarneallikatega) seotud pikaajaliste riskide leevendamine; hõlmab EuroHPC superarvuti kogu kasutusiga);

(28)strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava – erasektorist pärit osaliste esitatud dokument programmi „Euroopa horisont“ kogu kestuse kohta, milles on kirjas ühisettevõtte eesmärkide saavutamiseks vajalik põhitehnoloogia ja -innovatsioon ning olulisimad prioriteedid;

(29)superandmetöötlus – sellise jõudlusega andmetöötlus, milleks on vaja üksikute töötlusüksuste (sh kvantosiste) suurt integreeritust, et lahendada ülesandeid, millega tavalised andmetöötlussüsteemid toime ei tule;

(30)EuroHPC superarvuti omamise kogukulu – soetuskulud koos käitamiskuludega (sh hooldus) kuni superarvuti omandiõiguse majutavale üksusele üleandmiseni, arvuti müümiseni või omandiõiguse üleandmiseta kasutuselt kõrvaldamiseni;

(31)tööprogramm – programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artikli 2 punktis 20 nimetatud dokument või (asjakohasel juhul) dokument, mis toimib ka programmi „Digitaalne Euroopa“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklis xxx või Euroopa ühendamise rahastu loomise määruse (EL) nr xxx artiklis xxx osutatud tööprogrammina.

Artikkel 3

Missioon ja eesmärgid

(1)Ühisettevõtte missioon on töötada liidus välja ja võtta kasutusele turvaline maailmatasemel liidendatud üliühendatud ökosüsteem superandmetöötluse, kvantandmetöötluse, teenusetaristu ja andmetaristu jaoks ning seda laiendada ja käitada; toetada selliste konkurentsivõimeliste uuenduslike superandmetöötluse süsteemide tootmist, mille tarneahel tagab sellised komponendid, tehnoloogia ja teadmised, mis vähendavad katkestuste ohtu, ning selliste süsteemide jaoks optimeeritud paljude erinevate rakenduste väljatöötamist; laiendada sellise superandmetöötlustaristu kasutamist paljudele avaliku ja erasektori kasutajatele ning toetada Euroopa teaduse ja tööstuse võtmepädevuste arendamist.

(2)Ühisettevõtte üldised eesmärgid on järgmised:

(a)aidata kaasa programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx (eriti selle artikli 3) rakendamisele, avaldada liidu teadusuuringute- ja innovatsiooniinvesteeringutega mõju teadusele, majandusele, keskkonnale, tehnoloogiale ja ühiskonnale, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist alust, viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa ELi eesmärkide saavutamisele ja poliitika elluviimisele ning üleilmsete väljakutsetega tegelemisele (sh säästva arengu eesmärkide saavutamisele, järgides kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkulepet);

(b)luua tihe koostöö teiste Euroopa partnerlustega ja tagada ühine koordineerimine (sh ühiste avalike hangete kaudu), püüda asjakohasel juhul saavutada sünergiat asjaomaste liidu, riiklike ja piirkondlike tegevuste ja programmidega (eriti nendega, mis toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, haridust ja regionaalarengut);

(c)arendada liidus välja maailmatasemel vajaduspõhine kasutajakeskne üliühendatud superandmetöötlus- ja andmetaristu, see kasutusele võtta, seda laiendada ja käitada;

(d)üliühendatud superandmetöötlus- ja andmetaristu liidendada ja ühendada Euroopa andmeruumide ja pilveökosüsteemiga, et pakkuda andmetöötlus- ja andmeteenuseid mitmesugustele Euroopa avaliku ja erasektori kasutajatele;

(e)arendada Euroopas edasi ja toetada väga konkurentsivõimelist ja uuenduslikku superandmetöötlus- ja andmeökosüsteemi, aidates nii kaasa liidu positsioonile ja tehnoloogilisele autonoomiale digitaalses majanduses, et suudaksime ise toota andmetöötlustehnoloogiat ja -arhitektuuri ning integreerida need juhtivate andmetöötlussüsteemidega, samuti nende süsteemide jaoks optimaalseid tipptasemel rakendusi;

(f)laiendada superandmetöötlusteenuste kasutamist ja arendada võtmekompetentse, mida Euroopa teadus ja tööstus vajavad.

(3)Ühisettevõte aitab superarvutite hankimise ning kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia, süsteemide ja rakenduste väljatöötamise toetamisega kaitsta liidu huve. Ühisettevõte võimaldab kasutada maailmatasemel superarvutite omandamiseks ühiskavandamist, kaitstes ühtlasi hangitud tehnoloogia ja süsteemide tarneahela turvalisust. Ühisettevõte aitab kaasa liidu tehnoloogilisele autonoomiale, toetades Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia tarneahelat tugevdava tehnoloogia ja rakenduste väljatöötamist ning edendades nende lõimimist superandmetöötluse süsteemidesse, mille abil püütakse rahuldada paljusid ühiskonna ja tööstuse vajadusi.

Artikkel 4

Tegevussuunad

(1)Ühisettevõte täidab artiklis 3 sätestatud missiooni järgmiste tegevussuundade kaudu:

(a)haldamine – ühisettevõtte tegevuseks ja juhtimiseks vajalikud üldised toimingud;

(b)taristu – turvalise maailmatasemel üliühendatud super- ja kvantandmetöötluse ning andmetaristu omandamine, kasutuselevõtt ja käitamine (sh liidus saavutatud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõtt ja süsteemne kasutamine);

(c)superandmetöötlusteenuste liidendamine – turvaliste liidendatud superandmetöötlus- ja andmeressursside ja -teenuste tegemine uurimis- ja teadusringkondadele, tööstusele (sh VKEdele) ja avalikule sektorile kättesaadavaks kogu ELis; täpsemalt hõlmab see alljärgnevat:

i)osaliselt või täielikult ühisettevõtte EuroHPC omandis olevate või osalevate riikide vabatahtlikult kättesaadavaks tehtud kõrgjõudlusega andmetöötluse, kvantandmetöötluse ja andmeressursside omavahelise ühendamise toetamine;

ii)super- ja kvantandmetöötluse andmetaristu liidu ühtsete andmeruumide ning turvalise liidendatud pilvetaristuga ühendamise toetamine;

iii)super- ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu sujuva liidendamise ja turvalise pakkumise platvormi arendamise, omandamise ja käitamise toetamine, luues kõigile kasutajatele kõigi superandmetöötlus- ja andmeteenuste kasutamiseks ühtse pääsupunkti (mida haldab ühisettevõte);

(d)tehnoloogia – uuendusliku konkurentsivõimelise maailmatasemel superandmetöötluse ökosüsteemi väljatöötamise teadusuuringute ja innovatsiooni (ambitsioonika) tegevuskava täitmise toetamine, tegeledes riist- ja tarkvaraga ning nende integreerimisega andmetöötlussüsteemidesse, hõlmates kogu teaduse ja tööstuse väärtusahelat, et tagada liidu tehnoloogiline autonoomia. Keskendutakse energiatõhusale kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiale. Tegeletakse muu hulgas alljärgnevaga:

i)väikese energiatarbega mikroprotsessorosised ning nendega seotud tehnoloogia, nagu uudsed algoritmid, tarkvarakoodid, tööriistad ja keskkonnad;

ii)tekkivad andmetöötlusparadigmad ja nende integreerimine juhtivatesse superandmetöötlussüsteemidesse (sh kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse süsteemidesse) ühiskavandamise abil. Selline tehnoloogia on seotud tipptasemel superarvutite (sh kvantarvutite) ja taristu väljatöötamise, omandamise ja kasutuselevõtuga;

iii)tehnoloogiad ja süsteemid, mis on vajalikud klassikaliste superandmetöötluse süsteemide ühendamiseks ja käitamiseks muude, sageli täiendavate andmetöötlustehnoloogiatega, nagu neuromorfse või kvantandmetöötlusega, ning nende tulemusliku toimimise tagamine;

(e)rakendused – Euroopa tipptaseme saavutamine ja säilitamine olulisimate teadlaste, tööstuse (sh VKEde) ja avaliku sektori jaoks mõeldud andmetöötluse ja andmerakenduste ning koodide valdkonnas:

i)sellised avaliku ja erasektori kasutajatele mõeldud rakendused, mis kasutavad tipptasemel superarvutite võimekust, ning nende ühendamine tipptasemel digitehnoloogiaga (nt tehisintellekt, suure jõudlusega andmeanalüüs, pilvetehnoloogia), kasutades selleks kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate ulatuslike ja kujunemisjärgus juhtivate koodide ja rakenduste ühiskavandamist, väljatöötamist ja optimeerimist;

ii)muu hulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tippkeskuste ning paljude teadus- ja tööstussektoritele suurandmerakenduste ja -teenuste jaoks mõeldud mastaapsete kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate katsenäidiste ja katsestendide toetamine;

(f)kasutamise ja oskuste laiendamine – super- ja kvantandmetöötluse ning andmete kasutamise ja oskuste tipptasemeni jõudmise soodustamine, võttes arvesse sünergiat teiste programmide ja vahenditega (eriti programmiga „Digitaalne Euroopa“); superandmetöötlusressursside ja andmerakenduste teadusliku ja tööstusliku kasutamise laiendamine ning superandmetöötluse ja andmetaristu tööstussektorile kättesaadavuse ja selles vajalikuks innovatsiooniks kasutamise soodustamine; Euroopale targa juhtiva teaduskogukonna ja kvalifitseeritud tööjõu tagamine, et oleksime teaduses juhtival positsioonil ning tööstuses toimuks digiüleminek (sh riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevus- ja tippkeskuste toetamine ja võrgustikutöö);

(g)rahvusvaheline koostöö – superandmetöötlusega seotud rahvusvahelise koostöö edendamiseks oluliste toimingute kindlaksmääramine, elluviimine ja neis osalemine, et lahendada üleilmseid teaduslikke ja ühiskondlikke probleeme, edendades ühtlasi Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tarnijate ja kasutajate ökosüsteemi konkurentsivõimet ning järgides liidu välispoliitika eesmärke ja rahvusvahelisi kohustusi.

(2)Lõikes 1 loetletud toimingute kõrval võib ühisettevõttele usaldada ka lisaülesandeid, kui liidu programmides on komisjoni tööprogrammi kohaselt kumulatiivset, vastastikku täiendavat või ühendatud rahastust. 

Artikkel 5

Liidu rahaline panus

(1)Liidu rahaline panus ühisettevõttesse (sh EFTA assigneeringud) on kuni [XXXXX] eurot (sh kuni [XXXXX] eurot halduskuludeks), mis jaguneb järgmiselt:

(a)kuni [XXXXX] eurot programmist „Euroopa horisont“ [eelarve määratakse kindlaks hilisemas etapis vastavalt programmi „Euroopa horisont“ strateegilisele planeerimisele ja programmitööle];

(b)kuni [2 400 000 000] eurot programmist „Digitaalne Euroopa“;

(c)kuni [200 000 000] eurot Euroopa ühendamise rahastust.

(2)Lõikes 1 osutatud liidu rahaline panus makstakse liidu üldeelarves konkreetsele programmile eraldatud assigneeringutest.

(3)Liit võib lõikes 1 osutatud panust täiendada ühisettevõttele eraldatavate lisasummadega, et toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning uuenduslike lahenduste kasutusele võtmist.

(4)Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt liidu programmidest ühisettevõttele lisategevusteks eraldatud rahalisi vahendeid ei võeta arvesse liidu maksimaalse rahalise panuse arvutamisel.

(5)Liit võib lõikes 1 osutatud panust täiendada ühisettevõttele programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastus osalevatelt riikidelt eraldatavate lisasummadega vastavalt nende programmis osalemise lepingutele.

(6)Lõike 1 punktis a osutatud liidu rahalist panust kasutab ühisettevõte selleks, et anda rahalist toetust teadus- ja innovatsioonikavas ettenähtud kaudsetele meetmetele, mis on määratletud programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse artiklis xxx.

(7)Lõike 1 punktis b nimetatud (liidu) rahalist panust kasutatakse võimekuse suurendamiseks kogu liidus (sh kõrgjõudlusega arvutite, kvantarvutite või -simulaatorite omandamiseks ja käitamiseks, kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu liidendamiseks ja kasutuse laiendamiseks ning edasijõudnute oskuste ja koolituse jaoks).

(8)Lõike 1 punktis c nimetatud (liidu) rahaline panus makstakse liidu üldeelarves Euroopa ühendamise rahastu jaoks mõeldud assigneeringutest ning seda kasutatakse kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmeressursside ühendamiseks ning integreeritud üleeuroopalise üliühendatud kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu loomiseks.

Artikkel 6

Liidu muu rahaline panus

Artiklis 5 osutatud liidu maksimaalse rahalise panuse arvutamisel ei võeta arvesse muudest kui nimetatud artikli lõikes 1 osutatud liidu programmidest antud panust, mis on osa liidu kaasrahastusest ühe osaleva riigi elluviidava programmi jaoks.

Artikkel 7

Muude osaliste kui liidu panused

(1)Osalevad riigid teevad vähemalt samasuure kogupanuse nagu käesoleva määruse artiklis 5 osutatud liidu panus (sh [XXXXX] eurot halduskuludeks [sama palju kui käesoleva määruse artiklis 5 osutatud liidu panus halduskuludeks]). Osalevad riigid lepivad ühise panuse tegemises omavahel kokku.

(2)Erasektorist pärit osalised teevad ühisettevõttesse vähemalt [XXXXX] euro suuruse panuse (sh kuni [XXXXX] eurot halduskuludeks [22,22 % käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud liidu panusest halduskulude jaoks]) või lasevad seda teha oma koosseisu kuuluvatel ja seotud üksustel.

(3)Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud panused hõlmavad põhikirja artiklis 15 sätestatut.

(4)Iga osalev riik võib anda põhikirja artikli 15 lõike 3 punktis f osutatud panuse enda territooriumil asutatud abisaajatele. Osalevad riigid võivad täiendada ühisettevõtte panust pidades kinni programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklis 30, programmi „Digitaalne Euroopa“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklis xxx ja Euroopa ühendamise rahastu loomise määruse (EL) nr xxx artiklis xxx kehtestatud maksimaalsest hüvitamismäärast. Sellised panused ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist.

(5)Ühisettevõtte muud osalised kui liit annavad iga aasta 31. jaanuariks juhatusele aru käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohase panuse väärtusest eelmisel eelarveaastal (vt põhikirja artikkel 15).

(6)Põhikirja artikli 15 lõike 3 punktides b–f osutatud panuse väärtuse hindamiseks selgitatakse kulud välja vastavalt asjaomaste üksuste tavapärasele kuluarvestuskorrale, üksuse asutamisriigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ning rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja finantsaruandlusstandarditele. Kulud kinnitab asjaomase üksuse määratud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte võib kontrollida panuse väärtuse hindamise meetodit, kui kinnituses peaks esinema ebaselgust. Ebaselguste püsimise korral võib ühisettevõte hindamismeetodit auditeerida.

(7)Komisjon võib liidu rahalise panuse ühisettevõttesse lõpetada või peatada, seda proportsionaalselt vähendada või algatada põhikirja artiklis 24 sätestatud likvideerimismenetluse järgmistel juhtudel:

(a)kui ühisettevõte ei suuda täita liidu panusega seotud tingimusi;

(b)kui osalised (v.a liit) või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused ei tee käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud panust või teevad selle vaid osaliselt või ei pea kinni selle jaoks ettenähtud ajakavast, või

(c)artiklis 22 nimetatud hindamise tulemusena.

Komisjoni otsus liidu rahalist panust proportsionaalselt vähendada või see peatada ei takista osaliste (v.a liit) selliste rahastamiskõlblike kulude hüvitamist, mis on tehtud enne otsusest ühisettevõttele teadaandmist.

Artikkel 8

Majutav üksus

(1)EuroHPC superarvutid asuvad osalevas liikmesriigis. Üks osalev riik võib majutada rohkem kui üht EuroHPC superarvutit, kui nende omandamise vahel on üle kahe aasta või kui need on erineva tehnoloogiaga (klassikaline/kvantarvuti).

(2)Käesoleva määruse artiklites 10, 11 ja 13 nimetatud EuroHPC superarvuteid majutav üksus võib esindada osalevat liikmesriiki või majutuskonsortsiumi. Majutav üksus sõlmib osaleva riigi või majutuskonsortsiumis osalevate riikide pädevate asutustega sellesisulise lepingu.

(3)Ühisettevõte usaldab tema täisomandis olevate või käesoleva määruse artiklite 10, 11 ja 13 kohaselt kaasomandis olevate EuroHPC superarvutite käitamise majutavale üksusele.

(4)Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud majutavad üksused valitakse vastavalt lõikele 5 ja käesoleva määruse artiklis 17 osutatud finantsreeglitele.

(5)Pärast osalemiskutse avaldamist valib juhatus käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud majutava üksuse ja asjaomase osaleva riigi, kus majutav üksus on asutatud, või majutava üksusega seotud majutuskonsortsiumi välja õiglase ja läbipaistva menetluse teel, mis tugineb muu hulgas järgmistele kriteeriumidele:

(a)vastavus süsteemi üldisele tehnilisele kirjeldusele, mis on määratletud osalemiskutses;

(b)EuroHPC superarvuti omamise kogukulu (sh arvuti hinnangulised käitamiskulud selle kasutusea jooksul koos täpse hindamismeetodiga);

(c)majutava üksuse kogemus sarnaste süsteemide paigaldamisel ja käitamisel;

(d)majutava üksuse füüsilise ja IT-taristu kvaliteet, turvalisus ja ühendatus liidu süsteemidega;

(e)kasutajatele pakutava teenuse kvaliteet (nimelt suutlikkus täita teenustaseme kokkulepet, mis on üks valikumenetlusega kaasnevatest dokumentidest);

(f)sobiva tõendava dokumendi esitamine selle kohta, et majutava üksuse asutamise liikmesriik või majutuskonsortsiumis osalevate riikide pädevad asutused on võtnud kohustuse katta selle osa EuroHPC superarvuti omamise kogukuludest, mida ei kaeta artikli 5 kohase liidu panusega ega artikli 6 kohase liidu muu panusega, kuni ajani, mil selle omandiõigus antakse ühisettevõttelt üle nimetatud majutavale üksusele või mil superarvuti müüakse või omandiõiguse üleandmiseta kasutuselt kõrvaldatakse.

(6)Majutav üksus seob end käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud tööstuslike EuroHPC superarvutite või nende sektsioonide omandamiseks ja käitamiseks erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga. Majutav üksus sõlmib erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga sellesisulise lepingu.

(a)Ühisettevõte usaldab käesoleva määruse artikli 12 kohaselt tema kaasomandis olevate tööstuslike EuroHPC superarvutite käitamise majutavale üksusele.

(b)Majutav üksus valitakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 5 ja käesoleva määruse artiklis 17 osutatud ühisettevõtte finantsreeglitele.

(c)Pärast osalemiskutse avaldamist valib juhatus majutava üksuse ja sellega seotud erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumi õiglase ja läbipaistva menetlusega, mille aluseks on muu hulgas käesoleva artikli lõike 5 punktides a–e sätestatud tingimused ja järgmine lisakriteerium:

sobiva tõendava dokumendi esitamine erasektorist pärit osaliste või erasektorist pärit partnerite konsortsiumi võetud kohustuse kohta katta EuroHPC superarvuti omamise kogukulu see osa, mida ei kata artikli 5 kohane liidu panus ega artikli 6 kohane liidu muu panus.

(7)Valitud majutav üksus võib otsustada kutsuda majutuskonsortsiumisse rohkem osalevaid riike, erasektorist pärit osalisi või erasektorist pärit partnerite konsortsiumi, kui selleks on enne Euroopa Komisjoniga sõlmitud sellesisuline kokkulepe. Uute osalevate riikide või erasektorist pärit osaliste rahaline või mitterahaline panus või muu võetud kohustus ei mõjuta artiklite 10, 11, 12 ja 13 kohast EuroHPC superarvutitega seotud liidu rahalist panust ning asjaomaseid omandiõigusi ja liidule eraldatud pääsuaja protsenti.

Artikkel 9

Majutusleping

(1)Ühisettevõte sõlmib iga valitud majutava üksusega majutuslepingu enne EuroHPC superarvuti soetamise menetluse algatamist.

(2)Majutuslepingus käsitletakse täpsemalt alljärgnevat EuroHPC superarvutiga seotut:

(a)õigused ja kohustused superarvuti soetamise menetluse (sh superarvuti vastuvõtukatse) ajal;

(b)vastutus superarvuti käitamisel;

(c)kasutajatele pakutava teenuse kvaliteet superarvuti käitamisel vastavalt teenustaseme kokkuleppele;

(d)superarvuti energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkusega seotud plaanid;

(e)superarvuti kasutamisega seotud liidu pääsuaja tingimused, mille üle otsustab juhatus vastavalt artiklile 15;

(f)pääsuaja arvestamise kord;

(g)millise osa omamise kogukulust määrab majutav üksus rahastamiseks tema asutamiskohaks olevale osalevale riigile või majutuskonsortsiumisse kuuluvatele osalevatele riikidele;

(h)artikli 10 lõikes 4, artikli 11 lõikes 5, artikli 12 lõikes 5 ja artikli 13 lõikes 4 osutatud omandiõiguse ülemineku tingimused (sh EuroHPC superarvutite jääkväärtuse arvutamise ja nende kasutuselt kõrvaldamise sätted);

(i)majutava üksuse kohustus lubada EuroHPC superarvuteid kasutada ja tagada samal ajal nende turve, isikuandmete kaitse vastavalt määrusele (EL) 2016/679, elektroonilise sidega seotud eraelu puutumatuse kaitse vastavalt direktiivile 2002/58/EÜ, ärisaladuse kaitse vastavalt direktiivile (EL) 2016/943 ning muude ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud andmete konfidentsiaalsus;

(j)majutava üksuse kohustus kehtestada sertifitseeritud auditiprotseduur, mis hõlmab EuroHPC superarvuti käitamise kulusid ja kasutajate pääsuaegu;

(k)majutava üksuse kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks juhatusele auditiaruanne ja andmed eelmisel eelarveaastal pääsuaja kasutamise kohta;

(l)konkreetsed EuroHPC superarvuti käitamise tingimused tööstussektori kasutajate jaoks.

(3)Majutuslepingule kohaldatakse liidu õigust ning käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes selle liikmesriigi õigust, kus majutav üksus asub.

(4)Majutusleping peab sisaldama ELi toimimise lepingu artikli 272 tähenduses vahekohtuklauslit, millega antakse jurisdiktsioon kõigi lepingus käsitletavate teemade üle Euroopa Liidu Kohtule.

(5)Pärast majutuslepingu sõlmimist ja ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist algatab ühisettevõte valitud majutava üksuse toetusel menetlused EuroHPC superarvuti soetamiseks vastavalt artiklis 17 osutatud finantsreeglitele.

(6)Keskklassi superarvutite puhul algatab ühisettevõte või majutav üksus pärast majutuslepingu sõlmimist ja mõlema lepingupoole nimel menetlused EuroHPC superarvuti soetamiseks vastavalt artiklis 17 osutatud finantsreeglitele.

Artikkel 10

Tipptasemel superarvutite soetamine ja omandiõigus

(1)Ühisettevõte omandab tipptasemel superarvutid ja on nende omanik.

(2)Artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu rahaline panus peab katma kuni 50 % tipptasemel superarvutite soetusmaksumusest ning kuni 50 % nende käitamiskuludest.

Tipptasemel superarvutite omamise kogukulu ülejäänud osa katab majutava üksuse asutamiskohaks olev osalev riik või majutuskonsortsiumis osalevad riigid ning sellele võivad lisanduda artiklis 6 osutatud panused.

(3)Tipptasemel superarvuti tarnija valimisel arvestatakse tarneahela turvalisusega.

(4)Ilma et see piiraks põhikirja artikli 24 lõikes 4 osutatud likvideerimist, võib kõige varem viis aastat pärast seda, kui majutavasse üksusesse paigaldatud tipptasemel superarvutid on edukalt läbinud ühisettevõtte vastuvõtukatse, anda nende omandiõiguse üle kõnealusele majutavale üksusele, müüa need muule üksusele või need kasutuselt kõrvaldada, kui juhatus on teinud sellekohase otsuse ja täidetakse majutuslepingu tingimusi. Tipptasemel superarvuti omandiõiguse üleandmise korral hüvitab majutav üksus ühisettevõttele üleantava superarvuti jääkväärtuse. Kui majutavale üksusele omandiõigust üle ei anta ning superarvuti otsustatakse kasutuselt kõrvaldada, kannavad ühisettevõte ja majutav üksus asjaomased kulud võrdselt. Ühisettevõte ei vastuta kulude eest, mis on tekkinud pärast tipptasemel superarvuti omandiõiguse üleandmist või selle müümist või kasutuselt kõrvaldamist.

Artikkel 11

Kvantarvutite soetamine ja omandiõigus

(1)Ühisettevõte omandab kvantarvutid ja -simulaatorid (mis võivad olla alates katseeksemplaridest ja eksperimentaalsetest süsteemidest kuni prototüüpide ja töös süsteemideni, kas eraldiseisvad seadmed või tipptasemel või keskklassi kõrgjõudlusega andmetöötluse seadmetega hübriidid ja kasutatavad pilveteenusena) ning jääb nende omanikuks.

(2)Artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu rahaline panus peab katma kuni 50 % kvantarvutite ja -simulaatorite soetusmaksumusest ning kuni 50 % nende käitamiskuludest.

Kvantarvutite ja -simulaatorite omamise kogukulu ülejäänud osa katab majutava üksuse asutamiskohaks olev osalev riik või majutuskonsortsiumis osalevad riigid ning sellele võivad lisanduda artiklis 6 osutatud panused.

(3)Kvantarvutite ja -simulaatorite tarnija valimisel arvestatakse tarneahela turvalisusega.

(4)Kvantarvutid ja -simulaatorid peavad asuma EuroHPC superarvutit majutavas üksuses või liidus asuvas 0-tasandi superandmetöötluskeskuses.

(5)Ilma et see piiraks põhikirja artikli 24 lõikes 4 sätestatud likvideerimist, võib kõige varem neli aastat pärast seda, kui majutavasse üksusesse paigaldatud kvantarvuti või -simulaator on edukalt läbinud ühisettevõtte vastuvõtukatse, anda selle omandiõiguse üle kõnealusele majutavale üksusele, müüa selle muule üksusele või selle kasutuselt kõrvaldada, kui juhatus on teinud sellekohase otsuse ja täidetakse majutuslepingu tingimusi. Kvantarvuti või -simulaatori omandiõiguse üleandmise korral hüvitab majutav üksus ühisettevõttele üleantava superarvuti jääkväärtuse. Kui majutavale üksusele omandiõigust üle ei anta ning superarvuti otsustatakse kasutuselt kõrvaldada, kannavad ühisettevõte ja majutav üksus asjaomased kulud võrdselt. Ühisettevõte ei vastuta kulude eest, mis on tekkinud pärast kvantarvuti või -simulaatori omandiõiguse üleandmist või selle müümist või kasutuselt kõrvaldamist.

Artikkel 12

Tööstuslike EuroHPC superarvutite soetamine ja omandiõigus

(1)Ühisettevõte omandab koos erasektorist pärit osaliste või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga peamiselt tööstussektori kasutajatele mõeldud superarvutid või EuroHPC superarvutite sektsioonid ning jääb nende omanikuks või (koos erasektorist pärit osaliste või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga) kaasomanikuks.

(2)Artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu rahaline panus peab katma kuni 35 % tööstuslike EuroHPC superarvutite või nende sektsioonide soetusmaksumusest. EuroHPC superarvutite või nende sektsioonide omamise kogukulu ülejäänud osa katavad erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium.

(3)Tööstusliku EuroHPC superarvuti tarnija valimisel arvestatakse tarneahela turvalisusega.

(4)Tööstussektori kasutajatele mõeldud EuroHPC superarvutid või nende sektsioonid tuleb majutada EuroHPC superarvutit majutavas üksuses.

(5)Ilma et see piiraks põhikirja artikli 24 lõikes 4 sätestatud likvideerimist, võib kõige varem neli aastat pärast seda, kui majutavasse üksusesse paigaldatud tööstuslikud EuroHPC superarvutid on edukalt läbinud ühisettevõtte vastuvõtukatse, anda nende omandiõiguse üle erasektorist pärit osalistele või erasektorist pärit partnerite konsortsiumile, müüa need muule üksusele või need kasutuselt kõrvaldada, kui juhatus on teinud sellekohase otsuse ja erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium on sellega nõus. EuroHPC superarvuti omandiõiguse üleandmise korral hüvitavad erasektorist pärit osalised või hüvitab erasektorist pärit partnerite konsortsium ühisettevõttele üleantava superarvuti jääkväärtuse. Kui omandiõigust erasektorist pärit osalistele ega erasektorist pärit partnerite konsortsiumile üle ei anta, vaid otsustatakse see kasutuselt kõrvaldada, kannavad asjaomased kulud erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium. Ühisettevõte ei vastuta kulude eest, mis on tekkinud pärast EuroHPC superarvuti omandiõiguse üleandmist või selle müümist või kasutuselt kõrvaldamist.

Artikkel 13

Keskklassi superarvutite soetamine ja omandiõigus

(1)Ühisettevõte omandab koos majutava üksuse asukohaks oleva osaleva riigi või majutuskonsortsiumis osalevate riikide avaliku sektori hankijatega keskklassi superarvutid ja on nende kaasomanik.

(2)Artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu rahaline panus peab katma kuni 35 % keskklassi superarvutite soetusmaksumusest. Keskklassi superarvutite omamise kogukulu ülejäänud osa katab majutava üksuse asutamiskohaks olev osalev riik või majutuskonsortsiumis osalevad riigid ning sellele võivad lisanduda artiklis 6 osutatud panused.

(3)Keskklassi superarvuti tarnija valimisel arvestatakse tarneahela turvalisusega.

(4)Ilma et see piiraks põhikirja artikli 24 lõikes 4 sätestatud likvideerimist, tuleb ühisettevõttele kuuluv omandiõiguse osa anda pärast superarvuti täielikku amortiseerumist üle majutavale üksusele. Majutav üksus hüvitab ühisettevõttele superarvuti jääkväärtuse. Ühisettevõte ei vastuta kulude eest, mis on tekkinud pärast keskklassi superarvuti omandiõiguse üleandmist.

Artikkel 14

EuroHPC superarvutite kasutamine

(1)EuroHPC superarvuteid peavad saama kasutada avaliku ja erasektori kasutajad peamiselt tsiviilotstarbel. Neid (v.a tööstuslikud EuroHPC superarvutid) kasutatakse peamiselt avaliku sektori vahenditest rahastatavate programmide alla kuuluvateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, avaliku sektori rakendusteks ning asjakohasel juhul VKEde erainnovatsiooniks.

(2)Juhatus määrab artikli 15 kohaselt kindlaks üldised pääsutingimused EuroHPC superarvutite kasutamiseks ning võib määrata need eri liiki kasutajatele ja rakendustele erinevad. Teenuse kvaliteet ja turve on kõigile kasutajatele ühesugune (v.a tööstuslike EuroHPC superarvutite kasutajatele, kelle jaoks peavad teenuse kvaliteet ja turve vastama käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud tööstussektori kasutajate nõuetele).

(3)Nõukogu määruse (EL) 2018/1488 kohaselt asutatud ühisettevõtte omandatud superarvutite kasutamise pääsuaja liidu osa tuleb anda kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad liikmesriigis või programmis „Horisont 2020“ osalevas riigis.

(4)Pärast 2020. aastat omandatud EuroHPC superarvutite kasutamiseks antakse pääsuaega kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad liikmesriigis või programmis „Digitaalne Euroopa“ või „Euroopa horisont“ osalevas riigis.

(5)Võttes arvesse liidu huvisid otsustab juhatus nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel anda EuroHPC superarvutite kasutamise pääsuaega isikutele, kes elavad, on asutatud või asuvad kolmandas riigis, ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Artikkel 15

Liidu pääsuaja eraldamine EuroHPC superarvuti kasutamiseks

(1)Liidu osa EuroHPC superarvutite kasutamise pääsuajast on otseselt proportsionaalne artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu rahalise panusega superarvuti omamise kogukuludesse ning ei ületa 50 % konkreetse EuroHPC superarvuti kasutamiseks mõeldud kogupääsuajast.

(2)Liidu osa keskklassi superarvutite kasutamise pääsuajast on otseselt proportsionaalne artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu rahalise panusega superarvuti soetuskuludesse ning ei ületa 35 % konkreetse superarvuti kasutamiseks mõeldud kogupääsuajast.

(3)Liidu osa tööstuslike EuroHPC superarvutite kasutamise pääsuajast on otseselt proportsionaalne artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu rahalise panusega superarvuti soetuskuludesse ning ei ületa 35 % konkreetse superarvuti kasutamiseks mõeldud kogupääsuajast.

(4)Igale majutava üksuse asutamiskohaks olevale osalevale riigile või majutuskonsortsiumisse kuuluvale osalevale riigile eraldatakse osa allesjäänud pääsuajast, mis on mõeldud EuroHPC superarvutite kasutamiseks. Majutuskonsortsiumis osalevad riigid lepivad superarvuti kasutamiseks mõeldud pääsuaja jaotuses omavahel kokku.

(5)EuroHPC superarvutite kasutamiseks mõeldud pääsuaja liidu osaga seotud pääsuõigused määrab kindlaks juhatus.

(6)Liidule EuroHPC superarvutite kasutamiseks eraldatud pääsuaja kasutamine on käesoleva määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud avaliku sektori kasutajatele tasuta. Samuti on see tasuta tööstuslikul otstarbel kasutajatele, kui arvutit kasutatakse programmidest „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ rahastatud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, aga asjakohasel juhul ka VKEdele erainnovatsiooni tegemiseks. Üldpõhimõttena jaotatakse sellisteks tegevusteks kasutatavat pääsuaega pidevalt avatud osalemiskutsete ning juhatuse määratletud õiglase ja läbipaistva vastastikuse hindamise alusel.

(7)Programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse artikli xxx kohaselt peavad kasutajad (v.a erainnovatsiooniga tegelevad VKEdest kasutajad) järgima avatud teaduse põhimõtet ja levitama ühisettevõtte superarvutitega saadud teadmisi. Kohaldatavad avatud teaduse reeglid täpsustab juhatus.

(8)Ta määrab käesoleva artikli lõikes 6 nimetatud üldpõhimõttest erinevate pääsutingimuste jaoks eraldi reeglid. Neis käsitletakse pääsuaja andmist projektidele ja tegevustele, mis on kas liidu või juhatuse arvates strateegilise tähtsusega.

(9)Liidu soovil annab tegevdirektor EuroHPC superarvutite kasutamise otsepääsu algatustele, mida on liidu arvates hädasti vaja tervisega seotud teenuste või muude erakorraliste avalikes huvides tugiteenuste osutamiseks, hädaolukorra- ja kriisiohjeks või juhtudeks, mis on liidu arvates olulised tema julgeoleku ja kaitse seisukohalt. Sellise pääsu kasutamise tingimused määratletakse juhatuse koostatud pääsutingimustes.

(10)Juhatus määrab kindlaks tööstusliku kasutamise tingimused, mille kohaselt antakse juurdepääs turvalistele kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmeressurssidele muudeks kui käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud kasutusotstarveteks.

(11)Juhatus jälgib regulaarselt muu hulgas äriliseks otstarbeks antud liidu pääsuaegu osalevate riikide ja kasutajakategooriate kaupa . Juhatus võib otsustada:

(a)kohandada pääsuaegu tegevus- või kasutajakategooriati, et EuroHPC superarvutite kasutamist optimeerida;

(b)pakkuda täiendavaid toetusmeetmeid õiglaste pääsuvõimaluste andmiseks kasutajatele, kes tahavad suurendada kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide alaseid oskusi ja teadmisi.

Artikkel 16

Liidule EuroHPC superarvutite kasutamiseks eraldatud pääsuaja kasutamine ärilistel eesmärkidel

(1)Tööstussektori kasutajatele kehtivad ärilisel eesmärgil kasutamiseks eritingimused. Äriteenus on turuhindadel põhinev kasutuskorra põhine tasuline teenus. Tasu suuruse määrab juhatus.

(2)Liidu pääsuaja ärilisel eesmärgil kasutamisest saadav tasu kirjendatakse tuluna ühisettevõtte eelarvesse ning seda kasutatakse ühisettevõtte tegevuskulude katteks.

(3)Äriteenustele eraldatav pääsuaeg ei tohi ületada 20 % iga EuroHPC superarvuti kasutamiseks mõeldud liidu kogupääsuajast. Liidu pääsuaja eraldamise äriteenuste kasutajatele otsustab juhatus, võttes arvesse artikli 15 lõikes 10 osutatud järelevalve tulemusi.

(4)Äriteenuste kvaliteet on kõigile kasutajatele ühesugune.

Artikkel 17

Finantsreeglid

(1)Ühisettevõte võtab vastu oma finantsreeglid kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 71.

(2)Finantsreeglid avaldatakse ühisettevõtte veebisaidil.

Artikkel 18

Personal

(1)Ühisettevõtte personalile kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 22 kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ning muude teenistujate teenistustingimusi („personalieeskirjad“ ja „teenistustingimused“), ning personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks liidu institutsioonide ühiselt vastu võetud eeskirju.

(2)Juhatus kasutab ühisettevõtte personali suhtes volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning teenistustingimustes lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule („ametisse nimetamise volitused“).

(3)Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse tingimused, mille alusel saab seda delegeerimist peatada. Tegevdirektor võib need volitused edasi delegeerida.

(4)Erandlike asjaolude korral võib juhatus teha otsuse ametisse nimetamise volituste delegeerimine tegevdirektorile ja tema poolt kõnealuse volituse edasidelegeerimine ajutiselt peatada. Sellisel juhul kasutab juhatus ametisse nimetamise volitusi ise või delegeerib need ühele oma liikmetest või muule ühisettevõtte personaliliikmele kui tegevdirektor.

(5)Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 personalieeskirjade ning teenistustingimuste jõustamiseks vastu asjakohased rakenduseeskirjad.

(6)Personali koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning samuti lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega.

(7)Ühisettevõtte personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest.

(8)Kõik personalikulud kannab ühisettevõte.

Artikkel 19

Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

(1)Ühisettevõte võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, kelle tööandja ei ole ühisettevõte. Riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides lisatakse kooskõlas aastaeelarvega artikli 18 lõikes 4 osutatud teabele personali koosseisu kohta.

(2)Juhatus võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse lähetamise ja praktikantide kasutamise reeglid.

Artikkel 20

Privileegid ja immuniteedid

Ühisettevõttele ja tema personalile kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 21

Ühisettevõtte vastutus

(1)Ühisettevõtte lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomaste lepingusätetega ning konkreetse kokkuleppe, otsuse või lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

(2)Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte kõik oma personali poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

(3)Kõiki ühisettevõtte makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid käsitatakse ühisettevõtte kuludena ning need kaetakse selle vahenditest.

(4)Ühisettevõte kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

(5)Ühisettevõte ei vastuta temale kuuluvate superarvutite käitamise käigus tekkinud kahjude eest, mis on tingitud majutava üksuse tegevusest.

Artikkel 22

Järelevalve ja hindamine

(1)Ühisettevõtte tegevuse suhtes tuleb kohaldada pidevat järelevalvet ja see tuleb finantsreeglite kohaselt perioodiliselt läbi vaadata, et tagada võimalikult suur mõju, tipptase ja tõhusaim ressursikasutus. Järelevalve ja perioodilise läbivaatamise tulemusi kasutatakse ühisettevõtte hindamisel programmi „Euroopa horisont“ raames.

(2)Ühisettevõte korraldab oma juhtimise pideva järelevalve ning programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artikli 45 ja III lisa kohaselt ellu viidud projektide väljundite, tulemuste ja mõju perioodilise läbivaatamise.

(3)Ühisettevõtte tegevust tuleb hinnata aegsasti, et hindamise tulemusi saaks kasutada programmi „Euroopa horisont“ vahe- ja lõpphindamisel ning asjaomases otsustamisprotsessis, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklis 47.

(4)Komisjon teeb iga ühisettevõtte vahehindamise programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise ajal, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklis 47. Kõnealune hindamine tehakse läbipaistavalt ja sõltumatute ekspertide abiga, kui programmi „Euroopa horisont“ elluviimise kohta on kogunenud piisavalt teavet, aga mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi elluviimise algust. Hindamistel selgitatakse välja, kuidas ühisettevõte täidab oma missiooni majanduslike, tehnoloogiliste, teaduslike, ühiskondlike ja poliitiliste eesmärkide (sh kliimaeesmärkide) seisukohalt, ning hinnatakse selle tegevuste tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust programmis „Euroopa horisont“, ettevõtte sünergiat asjaomaste Euroopa, riiklike ja (asjakohasel juhul) piirkondlike algatustega (sh sama programmi teiste osadega, nagu missioonid, klastrid ja teema-/eriprogrammid) ning nende vastastikust täiendavust. Erilist tähelepanu pööratakse liidu ja riigi tasandil saavutatud mõjule, võttes arvesse sünergia osa ja poliitika moderniseerimist. Asjakohasel juhul sisaldab hindamine ka ühisettevõtte pikaajalise teadusliku, ühiskondliku, majandusliku ja poliitilise mõju hindamist, iga tulevase tegevuse kõige tulemuslikuma poliitilise sekkumise viisi väljaselgitamist ning ühisettevõtte tegevuse võimaliku pikendamise analüüsi, võttes arvesse üldist Euroopa partnerluste tegevuskeskkonda ja selle poliitilisi prioriteete.

(5)Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahehindamise järelduste põhjal võib komisjon tegutseda artikli 7 lõike 7 kohaselt või võtta muid asjakohaseid meetmeid.

(6)Komisjon võib läbipaistva korra alusel valitud sõltumatute ekspertide abiga hinnata ka strateegiliselt olulisi teemasid, et selgitada välja ühisettevõtte edusammud seatud eesmärkide saavutamisel, tegevusi soodustavad tegurid ja parimad tavad. Selliste lisahindamiste tegemisel uurib komisjon põhjalikult ühisettevõtte haldusmõju.

(7)Ühisettevõte vaatab oma tegevused perioodiliselt läbi, et anda sisendeid selle vahe- ja lõpphindamise jaoks, mida tuleb teha programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse artiklis 47 osutatud hindamiseks.

(8)Perioodilised läbivaatamised ja hindamised on aluseks ühisettevõtte likvideerimisele või tegevuse pikendamisele kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx III lisaga. Kuue kuu jooksul pärast ühisettevõtte likvideerimist, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast põhikirja artiklis 24 osutatud likvideerimismenetluse algatamist korraldab komisjon ühisettevõtte lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(9)Komisjon annab ühisettevõtte hindamiste tulemustest (sh hindamise järeldustest ja komisjoni tähelepanekutest) programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklis 47 osutatud hindamiste raames teada Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 23

Euroopa Liidu Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

(1)Euroopa Liidu Kohtul on pädevus järgmistes küsimustes:

(a)kui ühisettevõtte sõlmitud lepingutes või tema otsustes on sellesisuline vahekohtuklausel;

(b)ühisettevõtte personali poolt tööülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused;

(c)ühisettevõtte ja selle personali vaheliste vaidluste lahendamine personalieeskirjades või teenistustingimustes sätestatud piirides ja tingimustel.

(2)Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse ühisettevõtte asukohaliikmesriigi õigust.

Artikkel 24

Kaebused ombudsmanile

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 kohaselt võib otsuste kohta, mida ühisettevõte käesoleva määruse rakendamisel teeb, esitada ombudsmanile kaebuse.

Artikkel 25

Järelauditid

(1)Programmi „Euroopa horisont“ eelarvest rahastatudmeetmetega seotud kulutuste järelauditid tehakse osana programmi „Euroopa horisont“ kaudsetest meetmetest kooskõlas kõnealuse programmi loomise määruse (EL) nr xxx artikliga 48, eriti selle lõikes 2 osutatud auditistrateegiaga.

(2)Programmi „Digitaalne Euroopa“ eelarvest rahastatud tegevustega seotud kulude järelauditid teeb ühisettevõte kooskõlas kõnealuse programmi loomise määruse (EL) nr xxx artikliga xxx.

(3)Euroopa ühendamise rahastu eelarvest rahastatud tegevustega seotud kulude järelauditid teeb ühisettevõte kooskõlas rahastu loomise määruse (EL) nr xxx artikliga xxx ja osana rahastu meetmetest.

Artikkel 26

Osaliste finantshuvide kaitse

(1)Ühisettevõte annab komisjoni personalile, teistele ühisettevõttelt või komisjonilt saadud volitustega isikutele ja kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja ruumidele ning teeb kättesaadavaks kogu audititeks vajaliku teabe (sh elektroonilise teabe). 

(2)Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Prokuratuur võivad korraldada uurimisi (sh kohapealset kontrolli ja inspekteerimist) kooskõlas nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 23 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 24 ning eesmärgiga tuvastada, kas mõne käesoleva määruse alusel rahastatava kokkuleppe, otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. 

(3)Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, peavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kokkulepped, otsused ja lepingud sisaldama sätteid, mis annavad komisjonile, ühisettevõttele, kontrollikojale, Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile sõnaselge õiguse teha vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid, kohapealset kontrolli ja uurimisi.

(4)Ühisettevõte tagab oma osaliste finantshuvide piisava kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides nende tegemise.

(5)Ühisettevõte ühineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAFi) sisejuurdlust. 25 Ühisettevõte võtab vastu OLAFi sisejuurdluste hõlbustamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 27

Konfidentsiaalsus

Ühisettevõte tagab sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võib kahjustada ühisettevõtte osaliste või selle tegevuses osalejate huve.

Artikkel 28

Läbipaistvus

Ühisettevõtte valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001. 26

Artikkel 29

Isikuandmete töötlemine

Kui käesoleva määruse täitmiseks on vaja töödelda isikuandmeid, tehase seda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725. 27

Artikkel 30

Tulemuste ja taotluste info kättesaadavus

(1)Ühisettevõte teeb liidu institutsioonidele, ametitele, büroodele ja asutustele kättesaadavaks kogu teabe tema poolt rahastatavate kaudsete meetmete kohta. See hõlmab ühisettevõtte kaudsetes meetmetes osalevate abisaajate tulemusi või muud liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks vajalikku teavet. See hõlmab üksnes mitteärilisel otstarbel väljaspool konkurentsi kasutamist ning peab olema kooskõlas asjaomaste konfidentsiaalsusnõuetega.

(2)Ühisettevõte annab Euroopa Komisjonile taotlustes esitatud teabe, mida on vaja liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks.

Artikkel 31

Programmist „Euroopa horisont“ rahastatavate kaudsete meetmete suhtes kohaldatavad osalemis- ja levitamiseeskirjad

Programmist „Euroopa horisont“ ühisettevõtte kaudu rahastatavate kaudsete meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr xxx. Kõnealuse määruse kohaselt käsitatakse ühisettevõtet rahastamisasutusena, kes annab kaudsete meetmete jaoks põhikirja artiklis 1 sätestatud rahalist toetust.

Programmi „Euroopa horisont“ loomise määrust (EL) nr xxx kohaldatakse ka selliste kaudsete meetmete suhtes, mida rahastatakse põhikirja artikli 15 lõike 3 punktis f osutatud osaleva riigi panusest.

Artikkel 32

Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate tegevuste suhtes kohaldatavad reeglid

Euroopa ühendamise rahastust ühisettevõtte kaudu rahastatavate tegevuste suhtes kohaldatakse rahastu loomise määrust (EL) nr xxx.

Artikkel 33

Programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastatavatee tegevuste suhtes kohaldatavad reeglid

Programmist „Digitaalne Euroopa“ ühisettevõtte kaudu rahastatavate tegevuste suhtes kohaldatakse kõnealuse programmi loomise määrust (EL) nr xxx.

Artikkel 34

Asukohaliikmesriigi toetus

Ühisettevõtte ja tema registreeritud asukoha liikmesriigi vahel võib sõlmida halduskokkuleppe privileegide ja immuniteetide ning sellelt riigilt ühisettevõttele antava muu toetuse kohta.

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistamine

(1)Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488, ilma et see piiraks nimetatud määruse kohaselt algatatud meetmete kohaldamist (sh nendega seotud iga-aastased rakenduskavad ja rahalised kohustused).

Määruse (EL) 2018/1488 artiklite 10, 11, 13 ja 14 ning nimetatud määrusele lisatud põhikirja artiklite 6 ja 7 kohaselt algatatud tegevused jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni ja selleks vajalikus ulatuses.

Määruse (EL) 2018/1488 kohaselt vastu võetud iga-aastastes rakenduskavades sätestatud projektikonkurssidest ja pakkumismenetlustest tulenevaid meetmeid käsitatakse samuti kõnealuse määruse kohaselt algatatud meetmetena.

(2)Kõiki viited määrusele (EL) 2018/1488 tuleb käsitada viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 36

Üleminekusätted

(1)Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) 2018/1488 alusel värvatud personali õigusi ega kohustusi.

(2)Personali töölepingud jäävad käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja teenistustingimustega kehtima.

(3)Määruse (EL) 2018/1488 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor määratakse alates käesoleva määruse jõustumisest täitma oma allesjäänud ametiaja lõpuni käesoleva määruse kohase tegevdirektori ülesandeid. Muud lepingutingimused jäävad samaks.

(4)Kui osalised ei ole kokku leppinud teisiti, lähevad kõik nende määruse (EL) 2018/1488 kohased õigused ja kohustused (sh varad, võlgnevused ja kohustised) üle käesoleva määruse kohastele osalistele.

(5)Esimesel pärast käesoleva määruse jõustumist toimuval ühisettevõtte juhatuse koosolekul võetakse vastu nimekiri määruse (EL) 2018/1488 alusel vastu võetud otsustest, mis jäävad siinse määruse kohaselt kehtima. Kõik määruse (EL) 2018/1488 kohased kasutamata assigneeringud kantakse üle käesoleva määruse kohaselt asutatud ühisettevõttele EuroHPC.

(6)Kõik ühisettevõtte õigused ja kohustused (sh varad, võlgnevused ja kohustised) ning määruse (EL) 2018/1488 kohased kasutamata assigneeringud antakse üle käesoleva määruse kohaselt asutatud ühisettevõttele EuroHPC.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Nõukogu määrus (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte.

(2)    Vt preambul, punkt 12. Ühisettevõte tuleks asutada ja see peaks alustama tegevust hiljemalt 2019. aasta alguses, et täita eesmärk varustada liit 2020. aastaks eksatasandieelse taristuga ning töötada umbes 2023.–2025. aastaks välja eksatasandi jõudluse saavutamiseks vajalikud tehnoloogiad ja rakendused.

(3)    SWD(2018) 6 final.

(4)    COM(2018) 434 final, SEC(2018) 289 final, SWD(2018) 306 final.

(5)    Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte EuroHPC praeguses koosseisus osalevad riigid on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi ja Ungari.

(6)     https://eurohpc-ju.europa.eu/documents/EuroHPC_RIAG_Strategic_Agenda_2019.pdf  

(7)     https://eurohpc-ju.europa.eu/documents/EuroHPC_INFRAG_Multiannual_Strategic_Agenda_2019.pdf  

(8)     https://www.etp4hpc.eu/pujades/files/ETP4HPC_SRA4_2020_web(1).pdf  

(9)    COM(2020) 66 final.

(10)    Vt eespool punkt Error! Bookmark not defined..

(11)    Vt eespool punkt Error! Bookmark not defined..

(12)    COM(2020) 456 final.

(13)    COM(2018) 434 final, SEC(2018) 289 final, SWD(2018) 306 final.

(14)     https://www.etp4hpc.eu/sra-020.html  

(15)    […]

(16)    […]

(17)    […]

(18)    […]

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

(22)    Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (personalieeskirjad) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk. 1).

(23)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(25)    ELT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.9.2020

COM(2020) 569 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Nõukogu määruse ettepanek,

millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte

{SWD(2020) 179 final}

EUROOPA KÕRGJÕUDLUSEGA ANDMETÖÖTLUSE ÜHISETTEVÕTTE PÕHIKIRI

Artikkel 1

Ülesanded

Ühisettevõtte ülesanded on järgmised:

(a)võtta oma tegevuse rahastamiseks kasutusele avaliku ja erasektori vahendid;

(b)viia ellu oma missioon, saavutada eesmärgid ja järgida oma tegevussuundi (nagu need on sätestatud käesoleva määruse artiklites 3 ja 4). Neid tegevusi rahastatakse ühisettevõttes osalevate riikide panustest ning liidu eelarve sellest osast, mis on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ loomise määruses (EL) xxx, programmi „Digitaalne Euroopa“ loomise määruses (EL) xxx ja Euroopa ühendamise rahastu asutamise määruses (EL) xxx, järgides neis määrustes sätestatud kohaldamisala; selleks korraldab ühisettevõte projektikonkursse ja pakkumismenetlusi ning kasutab muid programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastu määrustes sätestatud võimalusi;

(c)avaldada ja hallata osalemiskutseid EuroHPC superarvutite majutamiseks ning hinnata saadud pakkumusi sõltumatute välisekspertide abiga;

(d)valida välja EuroHPC superarvuteid majutav üksus õiglasel, avatud ja läbipaistval viisil, järgides käesoleva määruse artiklit 8;

(e)sõlmida käesoleva määruse artiklit 9 järgides majutava üksusega majutusleping EuroHPC superarvutite käitamiseks ja hooldamiseks ning jälgida majutuslepingust kinnipidamist (sh soetatud superarvutite vastuvõtukatse);

(f)määrata kindlaks EuroHPC superarvutite kasutamiseks liidule eraldatud pääsuaja jaotamise üld- ja eritingimused ning jälgida pääsuaja kasutamist kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15;

(g)aidata oma tegevusega kaasa programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisele ning selle programmiga seotud mitmeaastasele strateegilisele planeerimisele, aruandlusele, järelevalvele ja hindamisele ning muude asjaomaste nõuete täitmisele (nt ühtse poliitika kohta tagasiside andmise raamistiku rakendamisele);

(h)korraldada avatud projektikonkursse ning määrata kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määrusega (EL) xxx ning olemasolevate vahendite piires rahastust kaudsete meetmete jaoks (peamiselt toetustena);

(i)korraldada avatud projektikonkursse ja pakkumismenetlusi ning määrata kooskõlas programmi „Digitaalne Euroopa“ loomise määruse (EL) xxx ning Euroopa ühendamise rahastu asutamise määrusega (EL) xxx ning olemasolevate vahendite piires rahastust;

(j)jälgida meetmete rakendamist ning hallata toetus- ja hankelepinguid;

(k)tagada Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse algatuse tulemuslikkus, tuginedes sobivatele näitajatele;

(l)jälgida üldisi edusamme ühisettevõtte eesmärkide täitmisel;

(m)teha tihedat koostööd ning tagada koordineeritus liidu ja riikide tegevuse, organite ja sidusrühmadega, luues sünergiat ning parandades teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste rakendamist kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas;

(n)teha tihedat koostööd ja tagada koordineeritus teiste Euroopa partnerlustega ning sünergia teiste ühisettevõtetega (sh haldusfunktsiooni tsentraliseerimise abil);

(o)määrata kindlaks mitmeaastane strateegiline programm, koostada ja rakendada asjakohaseid iga-aastaseid tööprogramme selle täitmiseks ning teha strateegilises programmis vajalikke kohandusi;

(p)korraldada teavitamist, teabevahetust, rakendamist ja levitamist, kohaldades (vajalike muudatustega) programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artiklit 46 (sh teha projektikonkursside tulemusi puudutav üksikasjalik teave kättesaadavaks programmi „Euroopa horisont“ ühises elektroonilises andmebaasis);

(q)täita mis tahes muid käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 2

Osalised

(1)Ühisettevõtte osalised on:

(a)Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon;

(b)Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, [Montenegro], Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, [Põhja-Makedoonia], Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, [Šveits], Taani, Tšehhi, [Türgi] ja Ungari;

(c)(kinnituskirja kaudu siinse põhikirjaga (edaspidi „põhikiri“) nõustumise korral) Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvormi (ETP4HPC) ühendus, mis on registreeritud Hollandi õiguse alusel ja mille registreeritud asukoht on Amsterdam (Madalmaad), ning suurandmete väärtuse ühendus (BDVA), mis on registreeritud Belgia õiguse alusel ja mille registrijärgne asukoht on Brüssel (Belgia).

(d)Iga osalev riik nimetab ühisettevõtte juhatusse oma esindaja ja määrab kindlaks riikliku(d) üksuse(d), mille ülesanne on täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

Artikkel 3

Osaliste muutumine

(1)Ühisettevõtte osalisteks saamise soovi võivad avaldada ka liikmesriigid, programmis „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ osalevad riigid, kes ei ole loetletud põhikirja artikli 2 lõike 1 punktis b, kui nad annavad oma panuse käesoleva määruse artikli 7 kohaselt või osalevad põhikirja artiklis 15 osutatud rahastamises, et täita käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud missioon ja eesmärgid.

(2)Liikmesriigi või programmis „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ osaleva riigi taotlus saada ühisettevõtte osaliseks tuleb esitada juhatusele. Kandidaatriigid esitavad kirjalikult põhikirjaga ja muude ühisettevõtte toimimisele kohaldatavate sätetega nõustumise ning ühisettevõtte halduskuludesse panustamise kinnituse. Samuti esitavad kandidaadid ühisettevõttes osalemise soovi põhjenduse ning selgitavad, kuidas nende riiklik superandmetöötluse strateegia on ühisettevõtte eesmärkidega kooskõlas. Juhatus võtab taotluse hindamisel arvesse taotleja olulisust ja võimalikku lisaväärtust ühisettevõtte missiooni ja eesmärkide täitmisel ning võib enne taotluse heakskiitmist küsida kandideerimisega seotud selgitusi.

(3)Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt ühisettevõtte erasektorist pärit osaliseks saamist võib taotleda iga teadusuuringuid ja innovatsiooni kas otseselt või kaudselt toetavas liikmesriigis asutatud juriidiline isik, kes ei ole loetletud põhikirja artikli 2 lõike 1 punktis c ning on nõus põhikirjaga ja osalema põhikirja artiklis 15 osutatud rahastamises, et täita käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud missioon ja eesmärgid.

(4)Käesoleva artikli lõike 3 kohane ühisettevõtte erasektorist pärit osaliseks saamise taotlus tuleb esitada juhatusele. Juhatus võtab taotluse hindamisel arvesse taotleja olulisust ja võimalikku lisaväärtust ühisettevõtte missiooni ja eesmärkide täitmisel ning teeb taotluse kohta otsuse.

(5)Iga osaline võib ühisettevõttest lahkuda. Lahkumine jõustub pöördumatult kuus kuud pärast seda, kui sellest on teavitatud tegevdirektorit, kes annab sellest teada kõigile juhatuse liikmetele ja teistele erasektorist pärit osalistele. Pärast lahkumiskuupäeva vabaneb endine osaline kõikidest kohustustest peale nende, mille ühisettevõte on heaks kiitnud või võtnud enne sellest lahkumisest teatamist.

(6)Iga erasektorist pärit osaline annab ühisettevõttele korra aastas teada oma koosseisus toimunud olulistest muudatustest. Kui mõni selline muudatus võib komisjoni arvates tõenäoliselt mõjutada liidu või ühisettevõtte huve, mis on seotud julgeoleku või avaliku korraga, võib ta teha juhatusele ettepaneku asjaomase erasektorist pärit osalise osalus ettevõttes lõpetada. Lõpetamine jõustub pöördumatult kuus kuud pärast juhatuse sellesisulist otsust või nimetatud otsuses sätestatud kuupäeval (olenevalt sellest kumb tähtpäevadest saabub varem).

(7)Ühisettevõttes osalemist ei saa anda üle kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva nõusolekuta.

(8)Pärast käesoleva artikli kohaseid muutusi osaliste koosseisus avaldab ühisettevõte viivitamata oma veebisaidil värske osaliste nimekirja koos muudatuse kuupäevaga.

Artikkel 4

Ühisettevõtte organid

(1)Ühisettevõtte organid on:

(a)juhatus;

(b)tegevdirektor;

(c)tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis koosneb teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühmast ning taristu nõuanderühmast.

(2)Ühisettevõtte iga organ järgib oma ülesannete täitmisel ainult käesolevas määruses sätestatud eesmärke ning tegutseb vaid ühisettevõtte tegevuspiirides ehk otstarbel, milleks see asutati.

Artikkel 5

Juhatuse koosseis

(1)Juhatus koosneb liidu nimel tegutseva komisjoni ja osalevate riikide esindajatest.

(2)Komisjon ja iga osalev riik määravad juhatusse ühe esindaja.

Artikkel 6

Juhatuse toimimine

(1)Juhatuse liikmed teevad kõik endast oleneva, et saavutada konsensus. Kui konsensust saavutada ei õnnestu, hääletatakse.

(2)Liidule kuulub 50 % hääleõigusest. Liidu hääleõigus on üks jagamatu tervik.

(3)Põhikirja artikli 7 lõikes 3 osutatud ülesannete täitmiseks jagatakse ülejäänud 50 % hääleõigusest võrdselt kõigi osalevate riikide vahel.

Käesoleva lõike kohaldamisel võtab juhatus otsuseid vastu vähemalt 75 % häälteenamusega (kõikidest häältest, mille hulka kuuluvad ka puuduvate liikmete hääled).

(4)Põhikirja artikli 7 lõikes 4 osutatud ülesannete täitmiseks (v.a punktid f, g ja h) kuulub ülejäänud 50 % hääleõigusest vaid osalevatele liikmesriikidele.

Käesoleva lõike kohaldamisel võtab juhatus otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Kvalifitseeritud häälteenamus on saavutatud, kui see hõlmab liidu ning osalevatest liikmesriikidest vähemalt 55 %-i hääli (mis esindavad nende riikide kogurahvastikust vähemalt 65 %). Elanikkonna suuruse väljaselgitamiseks kasutatakse nõukogu otsuse 2009/937/EL 1 III lisas esitatud arvnäitajaid.

(5)Põhikirja artikli 7 lõike 4 punktides f, g ja h osutatud ülesannete täitmiseks ja iga EuroHPC superarvutiga seoses jaotatakse osalevate riikide hääleõigus proportsionaalselt kulukohustustega kaetud rahalise ja mitterahalise panuse alusel, mille nad on andnud konkreetse superarvuti jaoks, kuni ajani, mil superarvuti omandiõigus antakse käesoleva määruse artikli 8 lõike 3 kohaselt üle majutavale üksusele või mil superarvuti müüakse või kasutuselt kõrvaldatakse; mitterahalist panust võetakse arvesse ainult siis, kui selle on enne kinnitanud sõltumatu ekspert või audiitor.

Käesoleva lõike kohaldamisel võtab juhatus otsuseid vastu vähemalt 75 % häälteenamusega (kõikidest häältest, mille hulka kuuluvad ka puuduvate liikmete hääled).

(6)Põhikirja artikli 7 lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud ülesannete täitmisel teeb juhatus otsuseid kahes etapis.

Esimeses etapis jagatakse ülejäänud 50 % hääleõigusest kõigi osalevate riikide vahel võrdselt. Juhatus võtab otsuseid vastu häälteenamuse alusel, mis koosneb liidu häälest ja vähemalt 55 %st osalevate riikide koguhäältest (mille hulka kuuluvad ka puuduvate liikmete hääled).

Teises etapis võtab juhatus otsuse vastu käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kvalifitseeritud häälteenamusega.

(7)Ilma et see mõjutaks eelmiste lõigete kohaldamist säilitavad nõukogu määruse 2018/1488 kohaselt ühisettevõttes ning nimetatud määruse kohaselt selle omandatud superarvutite omandamises ja käitamises osalenud riigid, kes käesolevas määruses käsitletavas ühisettevõttes enam ei osale, hääleõigus vaid nende otsuste puhul, mis tehakse asjaomaste superarvutite kohta nõukogu määrusele 2018/1488 lisatud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte põhikirja artikli 6 lõike 5 ja artikli 7 lõike 5 kohaselt.

(8)Juhatus valib omale esimehe kaheks aastaks. Esimehe volitusi võib juhatuse otsuse alusel pikendada üksnes üks kord.

(9)Juhatuse aseesimees peab olema komisjoni esindaja.

(10)Juhatus peab korralisi koosolekuid vähemalt kaks korda aastas. Juhatuse erakorralisi koosolekuid võib korraldada komisjoni, osalevate riikide esindajate enamuse või esimehe taotlusel või (kooskõlas põhikirja artikli 15 lõikega 5) tegevdirektori taotlusel. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ja need toimuvad tavaliselt ühisettevõtte asukohas.

Tegevdirektoril on õigus koosolekutel ja aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust. Juhatus võib kutsuda oma koosolekutele (igal üksikjuhul eraldi) vaatlejatena muid isikuid.

Iga vaatlejariik võib määrata juhatusse ühe esindaja, kes saab kõik asjakohased dokumendid ja kellel on õigus osaleda juhatuse aruteludes (v.a siis, kui juhatus konkreetsel juhul seda ei luba). Vaatlejariikide esindajatel ei ole hääleõigust ning nad peavad tagama tundliku teabe konfidentsiaalsuse vastavalt käesoleva määruse artiklile 27 ja huvide konfliktikäsitlevatele eeskirjadele.

(11)Osaliste esindajad ei vastuta juhatuse liikmena tehtu eest isiklikult.

(12)Juhatus võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. See hõlmab konkreetset huvide konflikti avastamise ja vältimise ning tundliku teabe konfidentsiaalsuse tagamise korda.

(13)Kui arutatakse ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma ning taristu nõuanderühma ülesannete hulka kuuluvaid teemasid, kutsutakse nende esimehed juhatuse koosolekutele vaatlejateks, kes võivad osaleda aruteludes, aga kellel ei ole hääleõigust.

(14)Ühisettevõtte erasektorist pärit osaliste esindajad kutsutakse juhatuse koosolekutele vaatlejateks, kes võivad osaleda aruteludes, aga kellel ei ole hääleõigust.

Artikkel 7

Juhatuse ülesanded

(1)Juhatus vastutab üldiselt ühisettevõtte strateegilise suunamise ja toimimise eest ning teeb järelevalvet selle tegevuse üle. Juhatus tagab avaliku sektori vahendite eraldamisel õigluse ja läbipaistvuse põhimõtte korrektse kohaldamise.

(2)Komisjon püüab juhatuses olles tagada ühisettevõtte tegevuse ja liidu rahastamisprogrammide asjaomase tegevuse koordineerimise, et edendada integreeritud superandmetöötlus- ja andmetaristu ökosüsteemi arendamisel ning teadusuuringute alase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel sünergiat.

(3)Eelkõige täidab juhatus järgmisi ühisettevõtte üldisi haldusülesandeid:

(a)hindab, kiidab heaks või lükkab tagasi osaliseks saamise taotlusi, järgides põhikirja artikli 3 lõiget 2;

(b)otsustab osalise ettevõttest väljaarvamise üle, kui too ei täida oma kohustusi;

(c)võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17 vastu ühisettevõtte finantsreeglid;

(d)võtab vastu ühisettevõtte aastase halduseelarve (sh ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides);

(e)määrab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega ning annab talle suuniseid ja jälgib tema tegevuse tulemuslikkust;

(f)kiidab heaks iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande (sh põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud kulud);

(g)kasutab personali ametisse nimetamise volitusi kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18;

(h)kehtestab asjakohasel juhul personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirjad kooskõlas käesoleva määruse artikli 18 lõikega 3;

(i)kehtestab kooskõlas käesoleva määruse artikli 19 lõikega 2 vajaduse korral eeskirjad, milles käsitletakse riikide ekspertide lähetamist ühisettevõttesse ja praktikantide kasutamist;

(j)moodustab asjakohasel juhul lisaks põhikirja artiklis 4 osutatud organitele veel nõuanderühmi;

(k)kiidab tegevdirektori soovituse põhjal heaks haldusosakonna organisatsioonilise struktuuri;

(l)esitab vajaduse korral komisjonile taotluse käesoleva määruse muutmiseks, kui ühisettevõtte osaline teeb sellise ettepaneku;

(m)määrab kindlaks EuroHPC superarvutite kasutamiseks liidule eraldatud pääsuaja jaotamise üld- ja eritingimused kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15;

(n)kehtestab käesoleva määruse artiklis 16 osutatud äriteenuste tasu ning teeb otsuse nende teenuste jaoks mõeldud pääsuaja eraldamise kohta;

(o)kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks ühisettevõtte kommunikatsioonipoliitika;

(p)vastutab ülesannete eest, mida ei ole antud ühelegi ühisettevõtte konkreetsele organile; võib määrata selliseid ülesandeid ühisettevõtte mis tahes organile.

(4)Eelkõige täidab juhatus järgmisi EuroHPC superarvutite soetamise ja käitamisega ning käesoleva määruse artiklis 14 osutatud teenitud tuluga seotud ülesandeid:

(a)võtab EuroHPC superarvutite soetamiseks vastu põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi;

(b)võtab vastu selle osa aastasest tööprogrammist, mis on seotud EuroHPC superarvutite soetamise ja majutavate üksuste valimisega ning põhikirja artikli 19 lõikes 2 osutatud asjaomaste kulude eelarvestusega;

(c)kiidab heaks konkursside avamise kooskõlas aastase tööprogrammiga;

(d)kiidab heaks EuroHPC superarvutit majutavad üksused, kes on valitud välja õiglasel, avatud ja läbipaistval viisil kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8;

(e)teeb igal aastal otsuse käesoleva määruse artiklis 16 osutatud äriteenustest saadud tulu kasutamise kohta;

(f)kiidab heaks pakkumismenetluste algatamise kooskõlas aastase tööprogrammiga;

(g)kiidab heaks rahastamiseks valitud pakkumused;

(h)teeb vajaduse korral otsuse EuroHPC superarvutite omandiõiguse majutavale üksusele üleandmise, teisele isikule müümise või kasutuselt kõrvaldamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikli 10 lõikega 4, artikli 11 lõikega 5 ja artikli 13 lõikega 4;

(i)teeb vajaduse korral otsuse EuroHPC superarvutite omandiõiguse erasektorist pärit osalistele või erasektorist pärit partnerite konsortsiumile üleandmise, teisele isikule müümise või kasutuselt kõrvaldamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikli 12 lõikega 5.

(5)Eelkõige täidab juhatus järgmisi ühisettevõtte teadus- ja uuendustegevuse, andmete kasutamise ja oskustega seotud ülesandeid:

(a)võtab algatuse alguses vastu põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava ning vajaduse korral muudab seda kogu programmi „Euroopa horisont“ kestuse jooksul; strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavas on muu hulgas kirjas teised Euroopa partnerlused, millega ühisettevõte seab sisse ametliku korralise koostöö, ning võimalik sünergia ühisettevõtte meetmete ning riiklike või piirkondlike algatuste ja poliitikate vahel (võttes aluseks osalevatelt riikidelt saadud teabe);

(b)võtab vastu selle osa aastasest tööprogrammist, mis on seotud teadusuuringute ja innovatsiooniga ning põhikirja artikli 19 lõikes 2 osutatud asjaomaste kulude eelarvestusega, et viia strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava ellu (sh konkursikutsete sisu, konkursi teema rahastamismäär ning taotluste esitamise, hindamise, väljavalimise ja rahuldamise ning vaidlustusmenetlusega seotud reeglid);

(c)võtab asjaomaste teadusuuringute ja innovatsiooni kulude eelarvestuse vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse põhikirja artikli 16 lõikes 3 nimetatud lepinguid, et tagada ühisettevõtte eelarve tasakaal;

(d)kiidab heaks projektikonkursside algatamise kooskõlas aastase tööprogrammiga;

(e)kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja;

(f)vastutab ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsiooni programmi ja konkreetsete meetmete edenemise hoolika ja õigeaegse järelevalve eest, võrreldes neid komisjoni prioriteetide ning strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavaga, ning rakendab vajaduse korral parandusmeetmeid, et tagada ühisettevõtte eesmärkide saavutamine.

(6)Eelkõige täidab juhatus järgmisi võimekuse suurendamise ja laiendamisega seotud ülesandeid:

(a)võtab vastu põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi;

(b)võtab vastu selle osa aastasest tööprogrammist, mis on seotud võimekuse suurendamise ja laiendamisega ning põhikirja artikli 19 lõikes 2 osutatud asjaomaste kulude eelarvestusega;

(c)kiidab heaks projektikonkursside ja pakkumismenetluste algatamise kooskõlas aastase tööprogrammiga;

(d)kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja.

(7)Eelkõige täidab juhatus järgmisi ühisettevõtte kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu liidendamise ja ühendatuse ning rahvusvahelise koostööga seotud ülesandeid:

(a)võtab vastu põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi;

(b)võtab vastu selle osa aastasest tööprogrammist, mis on seotud liidendamise, ühendatuse ja rahvusvahelise koostööga ning põhikirja artikli 19 lõikes 2 osutatud asjaomaste kulude eelarvestusega;

(c)kiidab heaks projektikonkursside ja pakkumismenetluste algatamise kooskõlas aastase tööprogrammiga;

(d)kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja.

Artikkel 8

Tegevdirektori ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine

(1)Komisjon esitab pärast ühisettevõtte teiste osalistega konsulteerimist tegevdirektori kanditaatide nimekirja. Konsulteerimiseks nimetavad teised osalised (v.a liit) ühisel kokkuleppel oma esindajad ja juhatuse nimel toimiva vaatleja.

Tegevdirektori nimetab komisjoni esitatud kandidaatide nimekirja alusel ametisse juhatus, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

(2)Tegevdirektor on personali liige ning ta võetakse teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel tööle ühisettevõtte ajutise teenistujana.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet juhatuse esimees.

(3)Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon (kaasates vastavalt vajadusele ka teisi osalisi kui liit) tegevdirektori töö tulemuslikkust ning ühisettevõtte edasisi ülesandeid ja väljakutseid.

(4)Võttes aluseks komisjoni ettepaneku, milles on arvestatud lõikes 3 osutatud hindamisega, võib juhatus pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni neljaks aastaks.

(5)Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või oma teise ametiaja lõpus osaleda uues sama ametikoha täitmiseks korraldatud valikumenetluses.

(6)Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes põhikirja artikli 7 lõike 3 punkti e kohase otsusega, mille juhatus teeb komisjoni ettepaneku põhjal, mille ettevalmistamisse on vastavalt vajadusele kaasatud ka teised osalised kui liit.

(7)Ajaks, mil tegevdirektori ametikoht on täitmata, võib komisjon määrata tegevdirektorile määratud ülesandeid täitma ajutise tegevdirektorioma ametnike hulgast.

Artikkel 9

Tegevdirektori ülesanded

(1)Tegevdirektor on tegevjuht, kes vastutab ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest kooskõlas juhatuse otsustega.

(2)Tegevdirektor on ühisettevõtte seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele ja täidab oma ametikohustusi talle antud volituste piires täiesti sõltumatult.

(3)Tegevdirektor vastutab ühisettevõtte eelarve täitmise eest.

(4)Eelkõige täidab tegevdirektor sõltumatult järgmisi ülesandeid:

(a)paneb kokku ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti;

(b)koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti (sh ametikohtade loetelu, milles on näidatud ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse kohta ning lepingulise personali ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides);

(c)koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastase tööprogrammi projekti, milles kirjeldatakse tööstuse ja teaduse nõuandekogu ettepanekul põhinevate teadusuuringute ja innovatsiooni, hangete, võimekuse suurendamise, tegevuse laiendamise, liidendamise, ühendatuse ja rahvusvahelise koostöö kavade elluviimiseks vajalikke projekti- ja muid konkursse ja pakkumismenetlusi ning esitatakse osalevate riikide ja komisjoni vastavate kulude eelarvestus;

(d)esitab juhatusele arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande;

(e)valmistab ette ja esitab juhatusele heakskiitmiseks iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande koos teabega vastavate kulude kohta;

(f)allkirjastab ühisettevõtte nimel oma volituste piires konkreetseid toetuslepinguid ja -otsuseid;

(g)allkirjastab hankelepinguid;

(h)jälgib ühisettevõttele kuuluvate ja selle rahastatud EuroHPC superarvutite käitamist (sh liidule eraldatud pääsuaja jaotust, teaduslikul ja tööstuslikul eesmärgil kasutajate pääsuõigustest kinnipidamist ning osutatud teenuste kvaliteeti);

(i)esitab juhatusele ühisettevõtte kommunikatsioonipoliitika ettepaneku;

(j)korraldab ja suunab ühisettevõtte tegevust ja personali ning teeb nende üle järelevalvet juhatuselt talle delegeeritud volituste piires, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2;

(k)kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

(l)tagab riskihindamise ja -juhtimise;

(m)korraldab vajaduse korral ühisettevõtte siseauditiüksuse loomise;

(n)eraldab kooksõlas juhatuse sätestatud pääsupoliitikaga pääsuaega hädaolukorra- ja kriisiohjeks;

(o)võtab muid meetmeid, mis on vajalikud selleks, et hinnata ühisettevõtte tulemusi käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmisel;

(p)täidab muid ülesandeid, mille juhatus on talle usaldanud või delegeerinud.

(5)Tegevdirektor loob haldusosakonna, mis täidab kõiki käesolevast määrusest tulenevaid tugiülesandeid tegevdirektori järelevalve all. Haldusosakond koosneb ühisettevõtte personalist ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

(a)pakub tuge sobiva raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas käesoleva määruse artiklis 17 osutatud finantsreeglitega;

(b)korraldab aastases tööprogrammis ettenähtud projektikonkursse ning haldab toetuslepinguid ja -otsuseid;

(c)korraldab aastases tööprogrammis ettenähtud pakkumismenetlusi ning haldab lepinguid;

(d)juhib majutavate üksuste valimismenetlust ja haldab majutuslepinguid;

(e)annab ühisettevõtte osalistele ja teistele organitele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja tuge ning vastab nende konkreetsetele päringutele;

(f)toimib ühisettevõtte organite sekretariaadina ja toetab juhatuse loodud nõuanderühmi.

Artikkel 10

Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis

(1)Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosneb teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühmast ning taristu nõuanderühmast.

(2)Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma kuulub kuni kümme liiget, kelle nimetavad erasektorist pärit osalised olenevalt nende panusest ühisettevõttesse.

(3)Taristu nõuanderühm koosneb kümnest liikmest. Juhatus kehtestab konkreetsed taristu nõuanderühma liikmete valimise kriteeriumid. Taristu nõuanderühma liikmed nimetavad juhatuselt ja tegevdirektorilt saadud info alusel ametisse juhatuse esimees ja aseesimees.

(4)Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm ning taristu nõuanderühm kohtuvad omavahel oma tegevuse koordineerimiseks vähemalt korra aastas.

Artikkel 11

Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma toimimine

(1)Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

(2)Nõuanderühm võib vajaduse korral luua töörühmad, mille tegevuse üldise koordineerimise eest vastutab üks või mitu liiget.

(3)Nõuanderühm valib omale esimehe.

(4)Nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra (sh enda seast valitud esindajate nimetamise ja esindamise kestuse).

Artikkel 12

Taristu nõuanderühma toimimine

(1)Taristu nõuanderühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

(2)Nõuanderühm võib vajaduse korral luua töörühmad, mille tegevuse üldise koordineerimise eest vastutab üks või mitu liiget.

(3)Nõuanderühm valib omale esimehe.

(4)Nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra (sh enda seast valitud esindajate nimetamise ja esindamise kestuse).

Artikkel 13

Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma ülesanded

Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm:

(a)koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning ajakohastab seda korrapäraselt. See mitmeaastase strateegilise programmi projekt sisaldab: i) strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, milles on kirjas teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogia ja võtmepädevuste arendamiseks ja kasutuselevõtuks eri rakendusvaldkondades, et toetada liidus integreeritud kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ning andmete ökosüsteemi arengut, suurendada selle vastupanuvõimet ning aidata luua uusi turge ja ühiskondlikke rakendusi; samuti on seal kirjas Euroopa tehnoloogia arendamise ja kasutussevõtu edendamise meetmed; ii) teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna võimalikke rahvusvahelise koostöö viise, mis lisavad väärtust ja on kõigi poolte huvides; iii) koolitus- ja haridusprioriteete, et kaotada kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogia ja rakendustega seotud oskuste nappus (eriti tööstuses). See strateegiline kava vaadatakse teaduse ja tööstuse nõudluse muutumise alusel korrapäraselt läbi;

(b)esitab tegevdirektorile juhatuse määratud tähtpäevadeks mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava projekti, mille alusel koostatakse aastane tööprogramm;

(c)korraldab avalikkusega konsulteerimisi (kus saavad osaleda kõik kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse valdkonnast huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmad), et teada anda mitmeaastase strateegilise programmi projektist, teadusuuringute ja innovatsiooni programmi projektist, rahvusvahelise koostöö programmist ning konkreetse aasta koolitusprogrammist ning nende kohta tagasisidet koguda.

Artikkel 14

Taristu nõuanderühma ülesanded

Taristu nõuanderühm nõustab juhatust EuroHPC superarvutite soetamise ja käitamise teemal. Selleks ta:

(a)koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning ajakohastab seda korrapäraselt. See mitmeaastase strateegilise programmi projekt sisaldab: i) EuroHPC superarvutite omandamist, võttes muu hulgas arvesse soetamise plaane, vajalikku võimekuse suurendamist, rakendusi ja kasutajaid, millega/kellega on vaja tegeleda, asjaomaseid kasutajanõudeid ja sobivat süsteemiarhitektuuri, kasutajate vajadusi ning taristu arhitektuuri; ii) selle taristu liidendamist ja omavahelist ühendamist (võttes muu hulgas arvesse integreerimist riiklike kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse taristutega) ning üliühendatud ja liidendatud taristu arhitektuuri; ning iii) võimekuse suurendamist (sh pädevuskeskused, tegevuse laiendamine, lõppkasutajate koolitamine, ning Euroopa tehnoloogia kasutuselevõtu ja kasutamise edendamise võimalused eelkõige pädevuskeskustes);

(b)esitab tegevdirektorile juhatuse määratud tähtpäevadeks mitmeaastase strateegilise EuroHPC superarvutite soetamise programmi projekti, mille alusel koostatakse aastane tööprogramm;

(c)korraldab avalikkusega konsulteerimisi (kus saavad osaleda kõik kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse valdkonnast huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmad), et teada anda mitmeaastase strateegilise EuroHPC superarvutite soetamise ja käitamise programmi projektist ning asjaomastest konkreetse aasta tööprogrammis kavandatud tegevustest ning nende kohta tagasisidet koguda.

Artikkel 15

Rahastamisallikad

(1)Ühisettevõtet rahastavad ühiselt selle osalised, kes teevad osade kaupa rahalisi ja mitterahalisi panuseid, nagu on sätestatud lõigetes 2 ja 3.

(2)Ühisettevõtte halduskulud ei tohi ületada [2,22 × liidu panus käesoleva määruse artiklis 5 osutatud halduskuludesse] eurot ning need kaetakse käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 ning artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud rahalistest panustest.

Iga osaleva riigi panus ühisettevõtte halduskulude hüvitamisse on proportsionaalne riigi sisemajanduse koguproduktiga. Panused arvutatakse igal aastal EUROSTATi väljaselgitatud (eelmise kalendriaasta) SKP alusel.

Kui osa halduskulude katteks antud panusest jääb kasutamata, võib selle anda ühisettevõtte tegevuskulude jaoks.

(3)Ühisettevõtte tegevuskulud kaetakse järgmiste vahendite abil:

(a)liidu rahaline panus;

(b)majutava üksuse asutamiskohaks oleva osaleva riigi või majutuskonsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide rahaline panus ühisettevõttesse EuroHPC superarvutite ja kvantseadmete soetamiseks ja käitamiseks kuni ajani, mil nende omandiõigus antakse üle majutavale üksusele, need müüakse või kasutuselt kõrvaldatakse (nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 10 lõikes 4 ja artikli 11 lõikes 5), millest arvatakse maha ühisettevõtte ning liidu muu rahaline panus nende kulude hüvitamisse;

(c)majutava üksuse asutamiskohaks oleva osaleva riigi või majutuskonsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide mitterahaline panus, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 8 lõikes 7;

(d)majutava üksuse asutamisjärgse osaleva riigi või majutuskonsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide rahaline panus, mille moodustavad koos ühisettevõttega keskklassi EuroHPC superarvutite soetamise kulud, millest arvatakse maha ühisettevõtte panus ja liidu muu panus nende kulude hüvitamisse;

(e)erasektorist pärit osaliste või erasektorist pärit partnerite konsortsiumi rahaline panus, mille moodustavad tööstuslike EuroHPC superarvutite koos ühisettevõttega soetamise ja käitamise kulud, millest arvatakse maha ühisettevõtte panus ja liidu muu panus nende kulude hüvitamisse, kuni nende omandiõigus antakse üle majutavale üksusele, need müüakse või kasutuselt kõrvaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 5;

(f)osalevate riikide rahalised panused neis asutatud abisaajate rahastamiskõlblikesse kuludesse teaduse ja innovatsiooni tegevuskava kohaste kaudsete meetmete rakendamisel, mis täiendavad ühisettevõttelt toetusesaajatele hüvitatavaid kulusid ning millest arvatakse maha ühisettevõtte panus ja liidu muu panus nende kulude hüvitamisse. Sellised panused ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist;

(g)käesoleva määruse artikli 8 lõikes 7 määratletud erasektorist pärit osaliste või nende koosseisu kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste mitterahalised panused.

(4)Ühisettevõtte eelarvesse kantavad vahendid koosnevad järgmistest panustest:

(a)osaliste rahaline panus halduskulude katteks;

(b)osaliste rahaline panus tegevuskulude katteks;

(c)ühisettevõtte teenitud tulu;

(d)muud rahalised panused, vahendid ja tulud.

(e)Ühisettevõttele tasutud panustelt teenitud intresse käsitatakse ettevõtte tuluna.

(5)Kui mõni ühisettevõtte osaline ei täida oma rahalise panusega seotud kulukohustusi, registreerib tegevdirektor selle kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudust nimetatud ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, kutsub tegevdirektor kokku juhatuse koosoleku, et otsustada, kas oma kohustused täitmata jätnud osaline ettevõttest välja arvata või rakendada kuni kohustuste täitmiseni muid meetmeid. Kohustused täitmata jätnud osalise hääleõigus peatatakse kuni ta oma kohustused täidab.

(6)Kõik ühisettevõtte vahendid ja tegevused on ette nähtud käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

(7)Kogu ühisettevõtte loodud või talle käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks üle antud vara on ühisettevõtte omand. See ei hõlma EuroHPC superarvuteid, mille omandiõiguse on ühisettevõte käesoleva määruse artikli 10 lõike 4, artikli 11 lõike 5, artikli 12 lõike 5 ja artikli 13 lõike 4 kohaselt üle andnud majutavale üksusele.

(8)Kuludest ülejäävaid tulusid ei maksta ühisettevõtte osalistele (v.a ühisettevõtte likvideerimise korral).

Artikkel 16

Osalevate riikide panused

(1)Osalevad riigid usaldavad ühisettevõttele oma rahaliste panuste kasutamise oma riigis põhikirja artikli 15 lõike 3 punktis f nimetatud kaudsetes meetmetes osalejate heaks; selleks sõlmib ühisettevõte viimastega toetuslepingud. Samuti usaldavad nad ühisettevõttele oma panuste maksmise meetmetes osalejatele. Kaudsetele meetmetele ettenähtud summad määravad osalevad riigid.

(2)Ühisettevõtte kaudsete meetmetega seotud abisaajad allkirjastavad ühisettevõttega ühe toetuslepingu. Täpsemad toetuslepingu reeglid (sh intellektuaalomandi õigustega seotud raamistik) peavad järgima liidu selle programmi reegleid, millest asjaomast tegevust toetatakse.

(3)Osalevad riigid võtavad endale põhikirja artikli 15 lõike 3 punktis f nimetatud panuste kogusumma tasumise kohustuse õiguslikult siduvates lepingutes, mis sõlmitakse osalevate riikide määratud isikute ja ühisettevõtte vahel. Need lepingud sõlmitakse enne aastase tööprogrammi teadus- ja uuendustegevuse osa vastuvõtmist.

(4)Muu osalevate riikide ja ühisettevõtte koostöö kord ning lõikes 1 nimetatud panustega seotud kulukohustuste võtmise kord kehtestatakse osalevate riikide selleks määratud isikute ja ühisettevõtte vahel sõlmitud lepingutes.

Artikkel 17

Finantskohustused

Ühisettevõtte võetud finantskohustused ei tohi ületada rahaliste vahendite summat, mille osalised on teinud ühisettevõttele kättesaadavaks või kohustunud eraldama tema eelarvesse. Komisjon võib võtta mitmeaastaseid kulukohustusi.

Artikkel 18

Majandusaasta

Majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 19

Tegevuse ja finantsplaanimine

(1)Mitmeaastases strateegilises programmis määratakse käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud ühisettevõtte eesmärkide saavutamise strateegia ja plaanid. Selle koostab tööstuse ja teaduse nõuandekogu ning see sisaldab strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, võimekuse suurendamise ja laiendamise tegevusi, liidendamise, ühendatuse ja rahvusvahelise koostöö tegevusi ning superarvutite omandamist. Samuti peavad selles olema komisjonilt ja osalevatelt riikidelt saadud mitmeaastased finantsperspektiivid.

(2)Tegevdirektor esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastase tööprogrammi projekti, mis sisaldab teadus- ja innovatsioonitegevusi, hanketegevusi, võimekuse suurendamise ja laiendamise tegevusi, liidendamise ja ühendatuse tegevusi, rahvusvahelise koostöö tegevusi ning vastavate kulude eelarvestust järgneva aasta kohta. Tegevdirektor esitab juhatusele ka põhikirja artikli 16 lõikes 3 nimetatud lepingud, mis tõendavad asjaomaste teadus- ja innovatsioonitegevustega seotud kulude eelarvestust.

(3)Aastane tööprogramm võetakse vastu selle rakendamisele eelneva aasta lõpuks. Aastane tööprogramm avalikustatakse.

(4)Tegevdirektor koostab järgneva aasta eelarve projekti ja esitab selle vastuvõtmiseks juhatusele.

(5)Juhatus võtab aasta eelarve vastu selle täitmisele eelneva aasta lõpuks.

(6)Aastaeelarvet kohandatakse liidu rahalise panuse alusel, mis on sätestatud liidu üldeelarves.

Artikkel 20

Tegevus- ja finantsaruandlus

(1)Tegevdirektor annab kooskõlas käesoleva määruse artiklis 17 osutatud finantsreeglitega igal aastal juhatusele aru oma ülesannete täitmisest. Iga-aastane konsolideeritud tegevusaruanne sisaldab muu hulgas teavet järgneva kohta:

(a)tehtud teadus-, innovatsiooni- ja muud meetmed ning vastavad kulutused;

(b)taristu omandamine ja käitamine (sh selle kasutamine ja juurdepääs sellele (sh iga osaleva riigi tegelikult kasutatud pääsuaeg));

(c)esitatud projektitaotlused ja pakkumused osalejaliigiti (sh VKEd) ja riigiti;

(d)rahastamiseks valitud kaudsed meetmed osalejaliigiti (sh VKEd) ja riigiti ning ühisettevõttelt konkreetsetele osalejatele ja meetmetele antud panuste kaupa;

(e)rahastamiseks valitud pakkumused hankija liigiti (sh VKEd) ja riigiti ning ühisettevõttelt konkreetsetele töövõtjatele ja hankemeetmetele antud panuste kaupa;

(f)hangete tulemused;

(g)edusammud käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmisel ja eesmärkide saavutamiseks vajaliku lisatöö ettepanekud.

(2)Ühisettevõtte peaarvepidaja edastab esialgse raamatupidamise aastaaruande ühisettevõtte finantsreeglite kohaselt komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale.

(3)Tegevdirektor edastab eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruande finantsreeglite kohaselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

(4)Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus toimub ühisettevõtte finantsreegleid järgides.

Artikkel 21

Siseaudit

(1)Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte suhtes samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(2)Ühisettevõte peab suutma teha enda siseauditi ise.

Artikkel 22

Osaliste vastutus ja kindlustus

(1)Ühisettevõtte osaliste rahaline vastutus ühisettevõtte võlgade eest piirdub nende juba tehtud panusega halduskulude katmisse.

(2)Ühisettevõte sõlmib sobiva kindlustuslepingu ja hoiab selle kehtiva.

Artikkel 23

Huvide konflikt

(1)Ühisettevõte, selle organid ja personal väldivad oma tegevuses huvide konflikti.

(2)Juhatus võtab vastu oma liikmete ja ühisettevõtte muudes organites ja rühmades osalejate huvikonfliktide ärahoidmise ja lahendamise eeskirjad.

Artikkel 24

Likvideerimine

(1)Ühisettevõte likvideeritakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõpus.

(2)Peale lõikes 1 sätestatu käivitub likvideerimismenetlus automaatselt siis, kui liit või kõik teised osalised peale tema ühisettevõttest lahkuvad.

(3)Ühisettevõtte likvideerimismenetluseks määrab juhatus ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid.

(4)Kui ühisettevõte likvideeritakse, kasutatakse kõiki selle varasid selle kohustuste ning likvideerimiskulude katmiseks. Ühisettevõttele kuuluvad superarvutid antakse üle vastavatele majutavatele üksustele, erasektorist pärit osalistele või erasektorist pärit partnerite konsortsiumile, müüakse või kõrvaldatakse kasutuselt juhatuse otsusega ja järgides majutuslepingut. Ühisettevõtte osalised ei vastuta kulude eest, mis on tekkinud pärast superarvuti omandiõiguse üleandmist, arvuti müümist või kasutuselt kõrvaldamist. Omandiõiguse üleandmisel hüvitab/hüvitavad majutav üksus, erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium üleantud superarvutite jääkväärtuse. Ülejääk jagatakse likvideerimise ajaks alles jäänud osaliste vahel proportsionaalselt nende rahalise panusega ühisettevõttesse. Iga selline liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu üldeelarvesse.

(5)Kõigi ühisettevõtte sõlmitud ja selle tegevusajast kauem kestvate lepingute (sh hankelepingute) või vastu võetud otsuste sobivaks haldamiseks kehtestatakse spetsiaalne kord.

(1)    Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.9.2020

COM(2020) 569 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

NÕUKOGU MÄÄRUSE ETTEPANEK,

millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte

{SWD(2020) 179 final}

FINANTSSELGITUS

Sisukord

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Kestus ja finantsmõju

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende maandamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik ja uued kulude eelarveread

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju ühisettevõtte personalikuludele

3.2.3.Hinnanguline personalivajadus komisjonis

3.2.4.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus 

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb: 

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 1  

☑ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus 

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Kestus ja finantsmõju 

☑ Piiratud kestusega

–☑    hõlmab ajavahemikku 1.1.2021–31.12.2033

–☑    Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikus 2021–2027 ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2021–2033.

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–☑ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

 

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende maandamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik ja uued kulude eelarveread 

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Rubriik 1 Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond – Euroopa horisont	Liigendatud/ liigendamata 5	EFTA riigid 6	kandidaatriigid 7	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli [21 lõike 2 punkti b] tähenduses
1 – Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond	01 02 02 42 01 – „Euroopa horisont“ – teemavaldkond „Digitaalvaldkond, tööstus, ja kosmos – kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) toetuskulud 01 02 02 42 02 – „Euroopa horisont“ – teemavaldkond „Digitaalvaldkond, tööstus ja kosmos – kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) tegevuskulud 02 04 02 11 01 – „Digitaalne Euroopa“ – kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) toetuskulud 02 04 02 11 02 – „Digitaalne Euroopa“ – kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) tegevuskulud 02 03 03 – Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkond	Liigendatud	JAH	JAH	JAH	JAH

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Eelarverida	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
01 02 02 42 01 – Programm „Euroopa horisont“ – teemavaldkond „Digitaalvaldkond, tööstus ja kosmos – kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) toetuskulud 8	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.
01 02 02 42 02 – Programm „Euroopa horisont“ – teemavaldkond „Digitaalvaldkond, tööstus, ja kosmos – kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) tegevuskulud	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.
02 04 02 11 01 – Programm „Digitaalne Euroopa“ – kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) toetuskulud	2,017	3,149	3,660	3,733	3,808	3,884	9,748		30,000
02 04 02 11 02 – Programm „Digitaalne Euroopa“ – kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) tegevuskulud	397,983	386,851	396,340	146,267	296,192	346,116	400,251		2 370,000
02 03 03 – Euroopa ühendamise rahastu - Digitaalvaldkond	10,000	20,000	40,000	70,000	20,000	20,000	20,000		200,000
Kulud kokku	410,000	410,000	440,000	220,000	320,000	370,000	430,000		2 600,000

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

1

1 – Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

   

Ühisettevõte 9 , 10 , 11			2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027 12	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Jaotis 1	Kulukohustused	(1)	0,402	1,434	1,911	1,949	1,988	2,028	6,205		15,917
	Maksed	(2)	0,402	1,434	1,911	1,949	1,988	2,028	2,068	4,137	15,917
Jaotis 2	Kulukohustused	(1a)	1,615	1,715	1,749	1,784	1,820	1,856	3,544		14,083
	Maksed	(2a)	1,615	1,715	1,749	1,784	1,820	1,856	1,894	1,650	14 083
Jaotis 3	Kulukohustused	(3a)	407,983	406,851	436,340	216,267	316,192	366,116	420,251		2 570,000
	Maksed	(3b)	122,000	225,000	350,000	185,000	290,000	345,000	400,000	653,000	2 570,000
Ühisettevõtte assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1 + 1a + 3a	410,000	410,000	440,000	220,000	320,000	370,000	430,000	–	2 600,000
	Maksed	= 2 + 2a + 3b	124,017	228,149	353,660	188,733	293,808	348,884	403,962	658,787	2 600,000

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. a	KOKKU
Personalikulud		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Muud halduskulud		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
PEADIREKTORAADILT KOKKU	Assigneeringud	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

 

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027. a	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Programmi vahendite assigneeringud KOKKU – rubriik 1 13 mitmeaastases finantsraamistikus	Kulukohustused		410,000	410,000	440,000	220,000	320,000	370,000	430,000	–	2 600,000
	Maksed		124,017	228,149	353,660	188,733	293,808	348,884	403,962	658,787	2 600,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

SIDEVÕRKUDE, SISU JA TEHNOLOOGIA PEADIREKTORAAT (4 TÄISTÖÖAJALE TAANDATUD KOOSSEISULIST (AD) KOHTA JA 2 TÄISTÖÖAJALE TAANDATUD LEPINGULISE TÖÖTAJA (CA) KOHTA)		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027. a	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Personalikulud 14		0,760	0,760	0,760	0,760	0,760	0,760	0,760	p.m.	5,320
Muud halduskulud		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU	(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,760	0,760	0,760	0,760	0,760	0,760	0,760	p.m.	5,320

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027. a	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		410,760	410,760	440,760	220,760	320,760	370,760	430,760		2 605,320
	Maksed		124,777	228,909	354,420	189,420	294,568	349,644	404,722	658,787	2 605,320

3.2.2.Hinnanguline mõju ühisettevõtte personalikuludele 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Töötajate arv (inimesi täistööaja ekvivalentides)
	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Ametnikud (AD palgaastmed)
Ametnikud (AST palgaastmed)
Lepinguline personal	20	25	30	30	30	30	30
Ajutised töötajad	14	22	27	27	27	27	27
Riikide lähetatud eksperdid
KOKKU	34	47	57	57	57	57	57
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Ametnikud (AD palgaastmed)
Ametnikud (AST palgaastmed)
Lepingulised töötajad	1,019	1,624	1,988	2,028	2,069	2,110	2,152	4,304	17,294
Ajutised töötajad	1,148	2,863	3,584	3,656	3,729	3,804	3,880	7,759	30,423
Riikide lähetatud eksperdid
KOKKU	2,168	4,488	5,572	5,684	5,798	5,914	6,032	12,063	47,717

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad täistööajale taandatud töötajad) – ametikohtade loetelu 15

Tegevusüksus ja palgaaste

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta 2028

Aasta 2029

Aasta 2030

Aasta 2031

Pärast 2031. aastat

AD16

AD15

AD14

AD13

AD12

AD11

AD10

AD9

AD8

AD7

AD6

AD5

AD kokku

14

22

27

27

27

27

27

AST11

AST10

AST9

AST8

AST7

AST6

AST5

AST4

AST3

AST2

AST1

AST kokku

AST/SC 6

AST/SC 5

AST/SC 4

AST/SC 3

AST/SC 2

AST/SC 1

AST/SC kokku

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad töötajad) – koosseisuvälised töötajad

Lepingulised töötajad

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta 2028

Aasta 2029

Aasta 2030

Aasta 2031

Pärast 2031. aastat

Tegevusüksus IV

Tegevusüksus III

Tegevusüksus II

Tegevusüksus I

Kokku

20

25

30

30

30

30

30

Riikide lähetatud eksperdid

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta 2028

Aasta 2029

Aasta 2030

Aasta 2031

Pärast 2031

Kokku

3.2.3.Hinnanguline personalivajadus komisjonis

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aastad		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)
Komisjoni peakorteris ja esindustes		4	4	4	4	4	4	4
Delegatsioonides
Teadusuuringutes
•Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)  16 Rubriik 7
Rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7	– peakorteris	2	2	2	2	2	2	2
	– delegatsioonides
Rahastatakse programmi vahenditest  17	– peakorteris
	– delegatsioonides
Teadusuuringutes
Muu (täpsustage)
KOKKU		6	6	6	6	6	6	6

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kolmandate isikute rahaline osalus 18  

Ettepanek/algatus:

–◻    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–☑    hõlmab kolmandate isikute poolset kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

–Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Osalevate riikide rahaline panus ühisettevõtte halduskulude katteks	2,295	3,175	3,175	3,175	3,175	3,175	3,175	8,655	30,000
Erasektorist pärit osaliste / seotud partnerite rahaline panus halduskulude katteks (SBA artikli 22 lõike 3 punkt b)	0,000	0,000	1,000	1,000	1,000	1,000	1,000	1,000	6,000
Osalevate riikide rahaline panus tegevuskulude katteks	407,705	406,825	436,825	216,825	316,825	366,825	418,170	0,00	2 570,000
Erasektorist pärit osaliste / seotud partnerite mitterahaline panus tegevuskulude katteks (SBA artikli 22 lõike 3 punkt d)
Osalevate riikide mitterahaline panus tegevuskulude katteks
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU	410,000	410,000	441,000	221,000	321,000	371,000	422,345	9,655	2 606,000

 

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–☒    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Ettepaneku/algatuse mõju 19
	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
Artikkel ………….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave) 

(1)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(2)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(3)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(5)    Liigendatud – liigendatud assigneeringud, liigendamata – liigendamata assigneeringud.

(6)    EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(7)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(8) Programmi „Euroopa horisont“ panust selles etapis kajastada ei saa. Siinse finantsselgituse järgmistes tabelites on vaid programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu panused. Programmi „Euroopa horisont“ panus peaks olema sama suur kui praegune aastapanus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttesse.

(9) Selles tabelis on ainult programmist „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkonna programmidest pärinev ELi panus.

(10) Jaotistes 1 ja 2 esitatud summad kajastavad ELi panust ühisettevõtte halduskuludesse. Ülejäänud osa tuleb ühisettevõtte teiste osaliste rahalisest panusest, nagu on näidatud jaotises 3.2.5.

(11) Jaotiste 1 ja 2 kohased maksete assigneeringud põhinevad kõikide vastavate kulukohustuste assigneeringute iga-aastasel ärakasutamisel, ent jaotise 3 puhul määratakse need kindlaks, võttes arvesse kaudsete meetmete laadi ja nende maksegraafikut (eelmaksed, vahemaksed ja lõppmakse).

(12) Jaotised 1 ja 2 2027. aasta kohta sisaldavad ühisettevõtte aasta kulukohustusi ning ülejäänud aastate (2027–2033) kulukohustusi, mis tuuakse varasemale ajale.

(13)  Rubriigist 7 välja jäävate personali- ja muude halduskulude jaoks vajalikud assigneeringud vastavad liidu rahalise panusega kaetud summadele. Eespool märgitud summad ei hõlma liikmesriikide panust pädevuskeskuse halduskulude katmisse, mis on samaväärne liidu rahalise panusega.

(14)    Hõlmavad programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkonna tegevusi. Täistööajale taandatud töötajate kulud määratakse kindlaks koosseisuliste töötajate (AD) (150 000 eurot) ja lepinguliste töötajate (CA) (80 000 eurot) keskmise aastakulu põhjal.

(15) Ühisettevõtte personalitabelis on ka 16 täistööajale taandatud töötajat programmiga „Euroopa horisont“ seotud osa jaoks. Selle osaga seotud töötajate arv jääb praeguse ühisettevõtte EuroHPC personaliga (16 täistööajale taandatud töötajat) võrreldes samaks ja hõlmab ka praeguse ühisettevõtte edasiantud tegevuste rakendamist.

(16)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(17)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate vaheülemmäära arvestades (endised BA read).

(18)    Kolmandate isikute rahalise osaluse andmeid on vaja ajakohastada, et need kajastaks programmist „Euroopa horisont“ pärit lisapanust.

(19)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad (s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.9.2020

COM(2020) 569 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

NÕUKOGU MÄÄRUSE ETTEPANEK,

millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte

{SWD(2020) 179 final}

LISA
FINANTSSELGITUSELE

Ettepaneku/algatuse nimetus:

1.    Vajalikuks peetavad personalikulud    

2.    Muud halduskulud    

3.    Kulude hindamiseks kasutatud arvutusmeetodid    

1.    Personalikulud    

2.    Muud halduskulud    

1.Vajalikuks peetavad personalikulud    

Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

☒    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7		2021		2022		2023		2024		2025			2026			2027			KOKKU
		Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent		Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent		Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent		Assigneeringud
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
Komisjoni peakorteris ja esindustes	AD	4	0,600	4	0,600	4	0,600	4	0,600	4	0,600	4		0,600	4		0,600	4		4,200
	AST
Liidu delegatsioonides	AD
	AST
• Koosseisuvälised töötajad 1
Üldvahenditest rahastatavad	Lepingulised töötajad	2	0,160	2	0,160	2	0,160	2	0,160	2	0,160	2		0,160	2		0,160	2		1,120
	Riikide lähetatud eksperdid
	Renditööjõud
Liidu delegatsioonides	Lepingulised töötajad
	Kohalikud töötajad
	Riikide lähetatud eksperdid
	Renditööjõud
	Noored spetsialistid delegatsioonides
Muud eelarveread (täpsustage)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 vahesumma			0,760		0,760		0,760		0,760		0,760			0,760			0,760			5,320

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.    

Väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKI 7			2021		2022		2023		2024		2025		2026		2027		KOKKU
			Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud	Täistööaja ekvivalent	Assigneeringud
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
Teadusuuringutes		AD
		AST
• Koosseisuvälised töötajad 2
Tegevusassigneeringutest rahastatavad koosseisuväliste töötajate kulud (endised BA read).	– peakorteris	AC	20	1,019	25	1,624	30	1,988	30	2,028	30	2,069	30	2,110	30	2,152		12,990
		riikide lähetatud eksperdid
		TA	14	1,148	22	2,863	27	3,384	27	3,656	27	3,729	27	3,804	27	3,880		22,664
	– liidu delegatsioonides	Lepingulised töötajad
		Kohalikud töötajad
		Riikide lähetatud eksperdid
		Renditööjõud
		Noored eksperdid delegatsioonide
Teadusuuringutes		Lepingulised töötajad
		Riikide lähetatud eksperdid
		Renditööjõud
Muud eelarveread (täpsustage)
Väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKI 7 – vahesumma				2,168		4,488		5,572		5,684		5,798		5,914		6,032		35,654

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

2.Muud halduskulud

Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

☒    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)