EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.9.2020
COM(2020) 483 final
2020/0231(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevat määrust (EL) 2018/848 selle kohaldamiskuupäeva ja teatavate muude kõnealuses määruses osutatud kuupäevade osas
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrusega (EL) 2018/848 on kehtestatud uus õigusraamistik, et tagada siseturu sujuv toimimine mahepõllumajandusliku tootmise osas, eesmärgiga arendada edasi põllumajandusettevõtete majandamise ja toidu tootmise üldist süsteemi, mis ühendab omavahel parimad keskkonna- ja kliimameetmete tavad, rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade säilitamise, loomade heaolu ja tootmise rangete standardite kohaldamise kooskõlas üha suurema hulga tarbijate nõudlusega toodete järele, mille tootmisel on kasutatud looduslikke aineid ja meetodeid. Seega on mahepõllumajanduslikul tootmisel kahetine ühiskondlik roll – ühelt poolt pakub see eriomast turgu, mis vastab tarbijate nõudlusele mahepõllumajanduslike toodete järele, ja teiselt poolt üldsusele kättesaadavaid hüvesid, toetades keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu arendamist.
Hiljuti vastu võetud strateegias „Talust taldrikule“ 1 nimetatakse mahepõllumajanduslikku tootmist üheks viisiks, kuidas täita nõuet luua jätkusuutlik toidusüsteem. Bioloogilise mitmekesisuse strateegias tunnustatakse mahepõllumajandusliku tootmise rolli bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel Euroopa territooriumil. Järgmiseks kümneks aastaks ettenähtud kindel ja konsensuslik õigusraamistik on seega otsustava tähtsusega, et saavutada eesmärk muuta 2030. aastaks 25 % ELi põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaaks ja suurendada märkimisväärselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse osakaalu. Kõnealused eesmärgid on esitatud strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias.
https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/f2f_action-plan_2020_strategy-info_en.pdf
COVID-19 pandeemia puhang ja sellega seotud rahvatervise kriis on liikmesriikide jaoks enneolematu väljakutse ja suur koormus riikide ametiasutuste ja mahepõllumajandusettevõtjate jaoks. COVID-19 pandeemia puhkemine on tekitanud ka erakorralised asjaolud, mis nõuavad mahepõllumajandussektori olulist kohandamist tootmise, turustamise, kontrolli ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas ja mida ei olnud võimalik määruse (EL) 2018/848 vastuvõtmise ajal mõistlikult ette näha.
Erakorralised asjaolud mõjutavad olulisel määral mitut määrusega (EL) 2018/848 hõlmatud valdkonda ja seetõttu on väga tõenäoline, et liikmesriigid ja mahepõllumajandusettevõtjad ei suuda tagada määruse nõuetekohast rakendamist ega kohaldamist alates 1. jaanuarist 2021.
Siseturu sujuva toimimise ja õiguskindluse tagamiseks kõigile mahepõllumajandusettevõtjatele ning võimalike turuhäirete vältimiseks on vaja määruse (EL) 2018/848 teatavate sätete kohaldamine ühe aasta võrra edasi lükata.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 43 lõikel 2.
•Subsidiaarsus
Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võib liit meetmeid võtta ainult juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud eesmärke üksi saavutada. Liidu sekkumine on vajalik, et tagada mahepõllumajandusliku tootmise siseturu sujuv toimimine ja vältida võimalikke turuhäireid. Seda arvestades võetakse muudetav õigusakt vastu täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning õigusakti muutmiseks on vaja komisjoni ettepanekut.
•Proportsionaalsus
Käesolev liidu meede on vajalik, et kõik asjaosalised saaksid määrust (EL) 2018/848 ja asjaomaseid teiseseid õigusakte nõuetekohaselt rakendada ja kohaldada, võttes arvesse praeguse COVID-19 puhangu ulatust ja rahvatervise kriisi tagajärgi mahepõllumajandussektorile tootmise, kontrolli ja kaubanduse seisukohast. Kavandatud muudatuste eesmärk on tagada, et saavutatakse määruse (EL) 2018/848 kavandatud eesmärk arendada edasi põllumajandusettevõtete majandamise ja toidu tootmise üldist süsteemi, mis ühendab omavahel parimad keskkonna- ja kliimameetmete tavad, rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade säilitamise, loomade heaolu ja tootmise rangete standardite kohaldamise kooskõlas üha suurema hulga tarbijate nõudlusega toodete järele, mille tootmisel on kasutatud looduslikke aineid ja meetodeid.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
Käesolevale ettepanekule ei ole lisatud eraldi mõjuhinnangut, kuna ettepanekuga ei muudeta määrust (EL) 2018/848 sisuliselt ega kehtestata asjaosalistele uusi kohustusi. Ettepanekuga soovitakse COVID-19 pandeemiaga seotud erandlikel põhjustel lükata ühe aasta võrra edasi kõnealuse määruse kohaldamise alguskuupäev ja teatavad muud kõnealuses määruses osutatud kuupäevad, mis tulenevad kohaldamiskuupäevast.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta ELi institutsioonide eelarvet.
2020/0231 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevat määrust (EL) 2018/848 selle kohaldamiskuupäeva ja teatavate muude kõnealuses määruses osutatud kuupäevade osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 2 ,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 3 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/848, 4 mis jõustus 17. juunil 2018, on kehtestatud mahepõllumajandusliku tootmist käsitlev uus õigusraamistik. Selleks et tagada sujuv üleminek vanalt õigusraamistikult uuele, on kõnealuses määruses kohaldamisajaks määratud 1. jaanuar 2021.
(2)COVID-19 pandeemia puhkemine on tekitanud erakorralised asjaolud, mis nõuavad mahepõllumajandussektorilt märkimisväärseid jõupingutusi, mida ei olnud võimalik määruse (EL) 2018/848 vastuvõtmise ajal mõistlikult ette näha.
(3)COVID-19 pandeemia puhang ja sellega seotud rahvatervise kriis on liikmesriikide jaoks enneolematu väljakutse ja suur koormus mahepõllumajandusettevõtjate jaoks. Ettevõtjad keskenduvad oma jõupingutustes mahepõllumajandusliku tootmise ja kaubavoogude säilitamisele ega saa samal ajal valmistuda määruse (EL) 2018/848 kohaste uute õigusnormide kohaldamiseks. Seega on väga tõenäoline, et liikmesriigid ja mahepõllumajandusettevõtjad ei suuda tagada kõnealuse määruse nõuetekohast rakendamist ja kohaldamist alates 1. jaanuarist 2021.
(4)Seepärast on mahepõllumajandussektori sujuva toimimise ja õiguskindluse tagamiseks ja võimalike turuhäirete vältimiseks vaja edasi lükata määruse (EL) 2018/848 kohaldamise kuupäeva ja teatavaid muid kõnealuses määruses osutatud kuupäevi, mis tulenevad kohaldamiskuupäevast. Võttes arvesse COVID-19 puhangu ulatust, sellega seotud rahvatervise kriisi ja selle epidemioloogilist arengut ning täiendavaid ressursse, mida vajavad liikmesriigid ja mahepõllumajandusettevõtjad, on asjakohane määruse (EL) 2018/848 kohaldamine ühe aasta võrra edasi lükata.
(5)Eelkõige tuleneb otseselt määruse (EL) 2018/848 kohaldamiskuupäevast mitu kuupäeva, mis on seotud eranditega, aruannetega või komisjonile erandite lõpetamiseks või pikendamiseks antud volitustega. Seega on asjakohane lükata selliste kuupäevade kohaldamine edasi ka ühe aasta võrra. Vastavate kuupäevade määramisel võeti arvesse aega, mis mahepõllumajandusettevõtjatel kulub erandite lõpetamisega kohanemiseks või selleks, et liikmesriigid ja komisjon saaksid koguda piisavalt teavet eranditega hõlmatud teatavate sisendite kättesaadavuse kohta, või selleks, et komisjon saaks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning koostada seadusandliku ettepaneku või delegeeritud õigusaktid.
(6)COVID-19 pandeemia puhang ja sellega seotud rahvatervise kriis on ka kolmandate riikide jaoks enneolematu väljakutse ja suur koormus kolmandates riikides asuvate ettevõtjate jaoks. Sellest tulenevalt on nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 5 artikli 33 lõike 2 alusel võrdväärseks tunnistatud kolmandate riikide puhul asjakohane pikendada nende tunnustuse kehtivuse lõppkuupäeva ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2026, et sellistel kolmandatel riikidel oleks piisavalt aega oma staatust muuta, kas sõlmides Euroopa Liiduga kaubandusleping või järgides täielikult määrust (EL) 2018/848, ilma et tekiksid tarbetud häired mahepõllumajanduslike toodetega kauplemisel.
(7)Samuti tuleks pikendada määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 3 alusel kolmandate riikide kontrolliasutustele ja kontrollorganitele antud tunnustuse kehtivuse lõppkuupäeva ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2024, et anda nendele kontrolliasutustele ja kontrollorganitele ning nende sertifitseeritud ettevõtjatele kolmandates riikides aega saada üle COVID-19 pandeemia mõjust ja valmistuda uuteks säteteks.
(8)Arvestades tungivat vajadust viivitamata tagada mahepõllumajandussektorile praeguses olukorras õiguskindlus, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti, järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2018/848 muudetakse järgmiselt.
(1)Artikli 29 lõike 4 esimeses lauses asendatakse kuupäev „31. detsembriks 2024“ kuupäevaga „31. detsembriks 2025“.
(2)Artikli 48 lõike 1 teises lõigus asendatakse kuupäev „31. detsembril 2025“ kuupäevaga „31. detsembril 2026“.
(3)Artiklis 49 asendatakse kuupäev „31. detsembriks 2021“ kuupäevaga „31. detsembriks 2022“.
(4)Artiklit 53 muudetakse järgmiselt:
(a)lõikes 1 asendatakse kuupäev „31. detsembril 2035“ kuupäevaga „31. detsembril 2036“;
(b)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
i)sissejuhatavas lauses asendatakse kuupäev „1. jaanuarist 2028“ kuupäevaga „1. jaanuarist 2029“;
ii)punktis a asendatakse kuupäev „31. detsember 2035“ kuupäevaga „31. detsember 2036“;
(c)lõikes 3 asendatakse kuupäev „1. jaanuarist 2026“ kuupäevaga „1. jaanuarist 2027“;
(d)lõikes 4 asendatakse kuupäev „1. jaanuarist 2025“ kuupäevaga „1. jaanuarist 2026“ ja kuupäev „31. detsember 2025“ kuupäevaga „31. detsember 2026“;
(e)lõikes 7 asendatakse kuupäev „31. detsembriks 2025“ kuupäevaga „31. detsembriks 2026“.
(5)Artikli 57 lõikes 1 asendatakse kuupäev „31. detsembril 2023“ kuupäevaga „31. detsembril 2024“.
(6)Artiklis 60 asendatakse kuupäev „1. jaanuari 2021“ kuupäevaga „1. jaanuari 2022“.
(7)Artikli 61 teises lõigus asendatakse kuupäev „1. jaanuarist 2021“ kuupäevaga „1. jaanuarist 2022“.
(8)II lisa muudetakse järgmiselt.
(a)I osa punkti 1.5 muudetakse järgmiselt:
(i)teises lõigus asendatakse kuupäev „31. detsembril 2030“ kuupäevaga „31. detsembril 2031“;
(ii)kolmandas lõigus asendatakse kuupäev „31. detsembriks 2025“ kuupäevaga „31. detsembriks 2026“.
(b)II osa muudetakse järgmiselt:
(i)punkti 1.9.1.1 alapunkti a teises lauses asendatakse kuupäev „1. jaanuarist 2023“ kuupäevaga „1. jaanuarist 2024“;
(ii)punkti 1.9.2.1 alapunkti a teises lauses asendatakse kuupäev „1. jaanuarist 2023“ kuupäevaga „1. jaanuarist 2024“;
(iii)punkti 1.9.3.1 alapunkti c sissejuhatavas lauses asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2025“ kuupäevaga „31. detsembrini 2026“;
iv)punkti 1.9.4.2 alapunkti c sissejuhatavas lauses asendatakse „31. detsembrini 2025“ kuupäevaga „31. detsembrini 2026“.
(c)III osas asendatakse punkti 3.1.2.1 teise lõigu kuupäev „1. jaanuariks 2021“ kuupäevaga „1. jaanuariks 2022“.
(d)VII osas asendatakse punkti 1.1 teises lauses kuupäev „31. detsembrini 2023“ kuupäevaga „31. detsembrini 2024“.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja