Brüssel,28.5.2020

COM(2020) 452 final

2018/0197(COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa majandus kannatas COVID-19 pandeemia tõttu sügava ja enneolematu välise šoki all. Majandus on languses ja töötus kasvab: olukorra ebakindlus võib kaasa tuua aeglasema taastumise. Esialgne reageerimine kriisile sõltus suuresti riiklikust ja piirkondlikust suutlikkusest, mis on majandusstruktuuride ja eelarvepoliitilise manööverdamisruumi mitmekesisuse tõttu liikmesriigiti ja piirkonniti väga erinev. See võib kaasa tuua asümmeetrilise taastumise ja põhjustada piirkondlike erinevuste suurenemist, mis omakorda võib õõnestada ühtset turgu, euroala finantsstabiilsust ja meie liidu solidaarsust.

Koroonaviiruse levik riikide vahel on sundinud paljusid valitsusi võtma pandeemia ohjeldamiseks enneolematuid meetmeid, näiteks sulgema ajutiselt ettevõtteid või piirama ulatuslikult reisimist ja liikuvust, mis on suurendanud ebakindlust finantsturgudel. See võib viia paljudes riikides toodangu järsu languseni , millel on tõsised sotsiaalsed tagajärjed. Tulevastel aastatel võib riikide rahanduses tekkida märkimisväärseid probleeme, mis võib omakorda piirata majanduse taastumiseks vajalikke avaliku sektori investeeringuid.

Komisjon kavatseb kasutada täielikult ära ELi eelarve võimalused, et kaasata investeeringuid ja anda rahalist toetust majanduse taastumise esimestel otsustava tähtsusega aastatel. Need ettepanekud põhinevad kahel sambal. Ühest küljest Euroopa taasterahastul, mis ajutiselt suurendab ELi eelarve finantssuutlikkust, kasutades ELi eelarve võimalusi täiendavate rahaliste vahendite hankimiseks finantsturgudelt. Teisest küljest tugevdatud mitmeaastasel finantsraamistikul aastateks 2021–2027. Komisjon teeb ettepaneku toetada Euroopa taasterahastu kaudu peamisi programme, et suunata investeeringud kiiresti sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, tugevdada ühtset turgu, tõhustada koostööd sellistes valdkondades nagu tervis ja kriisiohjamine ning anda liidule eelarve, mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et edendada pikaajalist üleminekut vastupidavamale, keskkonnahoidlikumale ja digitaalsemale Euroopale.

Käesolev ettepanek kuulub eespool nimetatud teise samba alla. Väga oluline on tagada ELi majanduse kiire taastumine pärast COVID-19 pandeemiat, täites samal ajal aluslepingu eesmärki edendada lähenemist ja vähendada erinevusi. See nõuab riikide ja piirkondade majandusele kohandatud meetmeid.. Ühtekuuluvuspoliitika investeeringutel peab olema juhtiv roll, et tagada majanduse taastumine kõigi jaoks, sillutades teed majandusarengule pikemas perspektiivis. Toetuse andmisel tuleb erilist rõhku panna piirkondadele, mida kriis kõige rohkem mõjutas ja millel on taastumiseks vähem võimalusi .

Seepärast on vaja teha ettepanek muuta Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse kasutusala ja erieesmärke ning luua paindlik mehhanism, mida saab kiiresti kohaldada, kui peaks tekkima muid erandlikke sündmusi, mis viivad liitu mõjutava kriisiolukorrani.

Ühtekuuluvuspoliitika võimaldab juba praegu väga erinevaid rahastamisvõimalusi, nii et see on kohandatav liikmesriikide ja piirkondade konkreetsetele oludele. Selleks et parandada ELi üldist majanduslikku vastupanuvõimet ja taastumist, tehakse siiski ettepanek suurendada tervisesektorisse programmide raames puuduste kõrvaldamiseks tehtavate investeeringute paindlikkust, parandada valmisolekut ootamatuteks hädaolukordadeks, edendada töökohtade loomist väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning kasutada täielikult ära turismi- ja kultuurisektorite majanduslikku potentsiaali.

Parandamaks suutlikkust ennetada rahvatervise hädaolukordade, nende eest kaitsta, neile kiiresti reageerida ja neist taastuda, tehakse ettepanek kavandada ja rakendada tervisesüsteemide säilenõtkuse parandamiseks tehtavaid investeeringuid terviklikul viisil. See eeldab, et investeeringud tohivad minna kaugemale taristu investeeringutest ning võivad hõlmata investeeringuid seadmetesse ja tarvikutesse, mis on vajalikud tervishoiusüsteemide säilenõtkuse tagamiseks. Arvestades, et tulemuslikuks toimetulekuks mis tahes tekkiva kriisiga on vaja vastavate varude tarneid, peaks ERFist olema lisaks tervisesüsteemide säilenõtkuse parandamisele võimalik rahastada ka varude tarneid, et suurendada vastupidavust hädaolukordadele. Sellega seoses on vaja, et liikmesriigid tagaksid kooskõlastatud lähenemisviisi ja vastastikuse täiendavuse [tervishoiuprogrammist] ja ERFist rahastatavate investeeringute vahel.

COVID-19 pandeemiast tingitud liikumispiirangud mõjutavad tõsiselt piirkondi, kus kultuuri- ja turismisektorid annavad olulise panuse piirkondade majandusse. Olemasolevad andmed näitavad, et kehtestatud reisipiirangutest ja klientide usalduse vähenemisest tulenev majanduslik ja sotsiaalne mõju on tõenäoliselt suurim piirkondades, mis sõltuvad rohkem turismist ja majutusest. Seepärast tehakse ettepanek luua, lisaks võimalustele toetada turismi ja kultuuri muude poliitikaeesmärkide raames, eraldi erieesmärk poliitikaeesmärgi nr 4 alla, et võimaldada kasutada ära kultuuri ja turismi potentsiaali majandusarengu, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse innovatsiooni edendamisel.

Et stimuleerida tööhõivet soodustavat majanduskasvu ja VKEde konkurentsivõimet, peaksid ERFi erieesmärgid kajastama töökohtade loomist väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Tehakse ettepanek, et ERF toetaks raskustes olevaid ettevõtjaid, kui erandlike asjaolude tõttu on kehtestatud ajutised riigiabimeetmed. See on kooskõlas lähenemisviisiga, mis on võetud riigiabi ajutise raamistikuga majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis ning vähese tähtsusega abi andmise eeskirjadega.

Samuti on vaja kohandada näitajaid, et võimaldada kasutada turismi ja kultuuriga seotud väljund- ja tulemusnäitajaid väljaspool poliitikaeesmärki nr 5 kooskõlas kultuuri ja turismi erieesmärgi kavandatud muudatustega.

Praegusest kriisist õppimiseks on hädavajalik, et ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistik näeks ette mehhanismid, mida saab kiiresti rakendada, kui järgmisel kümnendil peaksid ilmnema erandlikud asjaolud. Seetõttu tehakse ettepanek sätestada ajutised meetmed ERFi kasutamiseks erandlikel ja ebatavalistel asjaoludel, et piiratud ja konkreetsetel asjaoludel võiks teha erandeid teatavatest eeskirjadest, et hõlbustada sellistele asjaoludele reageerimist.

Need hõlmavad võimalust laiendada ERFi toetuse kasutusala, näiteks toetust VKEde käibekapitalile toetuste vormis, ning võimalust vajaduse korral ajutise meetmena leevendada valdkondliku keskendamise nõudeid, et tõhusalt reageerida sellistele erandlikele ja ebatavalistele asjaoludele.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek piirdub 29. mai 2018. aasta määruse ettepaneku COM(2018) 372 sihipärase muutmisega ning on kooskõlas fondide jaoks kehtestatud üldise õigusraamistikuga, eelkõige 29. mai 2018. aasta määruse ettepanekuga COM(2018) 375 ja selle muutmise ettepanekuga.

Koos 29. mai 2018. aasta määruse ettepaneku COM(2018) 375 muudatustega kujutab see endast vahendit majanduse taastumise toetamiseks ja kriisireageerimismehhanismi jagatud eelarve täitmise eeskirjade alusel selliste erandlike sündmuste korral, mis viivad kriisiolukorrani liidu tasandil.

Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega

Ettepanek piirdub 29. mai 2018. aasta määruse ettepaneku COM(2018) 372 sihipäraste muudatustega, säilitab kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega ning eelkõige edendab vastastikust täiendavust ja koostoimet tervishoiuprogrammiga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artiklitel 177, 178 ja 349.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanekuga nähakse ette täiendav paindlikkus programmitöös, et liikmesriigid saaksid teha ettepanekuid selliste meetmete kohta, mis käsitlevad kõige paremini COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi majanduslikke tagajärgi ja toetavad majanduse taastamist kõigis piirkondades. Samuti võetakse sellega jagatud eelarve täitmise eeskirjade alusel kasutusele kriisireageerimismehhanism komisjonile delegeeritud volituste vormis, et tagada erandlikel asjaoludel sellistele sündmustele reageerimiseks ajutiste erandite tegemine.

Proportsionaalsus

Ettepanek kujutab endast piiratud ja sihipärast muudatust, mis ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada ERFi toetuse kasutusala ja eesmärkide täiendav paindlikkus, mida on tarvis majanduse taastumise toetamiseks ja selleks, et valmistuda erandlikeks sündmusteks, mis võivad tulevikus viia kriisiolukorrani liidu tasandil.

Vahendi valik

Käesoleva ettepanekuga muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Väliste sidusrühmadega ei konsulteeritud. Ettepanek on siiski jätkuks viimastel nädalatel toimunud ulatuslikele konsultatsioonidele liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga seoses COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi majanduslike tagajärgedega.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

Mõjuhinnang

29. mai 2018. aasta määruse ettepaneku COM(2018) 372 ettevalmistamiseks on läbi viidud mõjuhinnang. Käesolevad piiratud ja suunatud muudatused ei nõua eraldi mõjuhinnangut.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

Põhiõigused

Ei kohaldata.

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud muudatus ei too kaasa muutusi 2. mai 2018. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2018)322). ERFi ja Ühtekuuluvusfondi summad ajavahemikuks 2021–2027 jäävad samaks.

5.MUUD KÜSIMUSED

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Meetmete rakendamist jälgitakse ja selle kohta antakse aru 29. mai 2018. aasta määruse ettepanekus COM(2018) 375 ja 29. mai 2018. aasta määruse ettepanekus COM(2018) 372 kehtestatud aruandlusmehhanismide raames.

Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Tehakse ettepanek muuta 29. mai 2018. aasta määruse ettepanekut COM(2018) 372 järgmiselt:

1)artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iii muudetakse nii, et erieesmärgi pealkiri hõlmab töökohtade loomist;

2)artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti ii muudetakse, et tagada toetus, millega edendatakse vastupidavust kaug- ja e-haridusele ja -koolitusele;

3)artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti iv muudetakse nii, et erieesmärgi pealkiri hõlmab tervisesüsteemide säilenõtkust;

4)artikli 2 lõike 1 punkti d lisatakse uus kultuuri ja turismiga seotud erieesmärk uue alapunktina v;

5)artikli 4 lõikele 1 lisatakse uus lõik, et tagada selliste kriitiliste varude toetuskõlblikkus, mis on vajalikud tervise või hädaolukordadele vastupidavuse tugevdamiseks;

6)artikli 6 lõike 1 punkti d muudetakse nii, et ERF saaks toetada raskustes olevaid ettevõtjaid, kui erandlike asjaolude tõttu on kehtestatud ajutised riigiabimeetmed.

7)lisatakse uus artikkel 11 a, et lubada ajutisi meetmeid, mis võimaldavad ERFi toetuse kasutusala sihipäraselt laiendada, näiteks VKEde käibekapital toetustena, ning teha erand kestliku linnaarengu jaoks kehtestatud valdkondliku keskendamise ja miinimumeraldise nõuetest erandlike ja ebatavaliste asjaolude korral stabiilsuse ja kasvu pakti kontekstis;

8)I lisa muudetakse, et võimaldada kasutada turismi ja kultuuriga seotud väljund- ja tulemusnäitajaid väljaspool poliitikaeesmärki 5.

2018/0197 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

Komisjoni ettepanekut KOM(2018) 372 muudetakse järgmiselt:

1)lisatakse järgmine põhjendus 7a:

„(7a) Kuna väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse selgroog, peaks ERF jätkama VKEde arengu toetamist, toetades nende majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Võttes arvesse COVID-19 pandeemia võimalikku suurt mõju või tulevikus tekkida võivaid kriisiolukordi, mis mõjutavad ettevõtjaid ja tööhõivet, peaks ERF toetama kõnealusest kriisist taastumist, toetades töökohtade loomist VKEdes.“;

2)lisatakse põhjendus 10a:

„(10a) Et suurendada sotsiaalselt kaasaval viisil valmisolekut kaug- ja e-hariduseks ja -koolituseks, peaks ERF oma eesmärgi puhul parandada juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas aitama eelkõige suurendada vastupidavust kaug- ja e-õppele. Jõupingutused, mille eesmärk on tagada hariduse ja koolituse järjepidevus COVID-19 pandeemia ajal, on toonud esile olulised puudused ebasoodsatest oludest pärit õppijate juurdepääsus vajalikele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) seadmetele ja ühenduvusele kaugetes piirkondades. Sellega seoses peaks ERF toetama vajalike IKT-seadmete ja ühenduvuse kättesaadavaks tegemist, edendades seeläbi haridus- ja koolitussüsteemide vastupidavust kaug- ja e-õppele.“;

2)lisatakse põhjendus 10b:

„(10b) Et tugevdada riiklike tervisesüsteemide suutlikkust ennetada rahvatervise hädaolukordi, neile kiiresti reageerida ja neist taastuda, peaks ERF aitama kaasa ka tervisesüsteemide säilenõtkuse suurendamisele. Kuna enneolematu COVID-19 pandeemia on näidanud, kui oluline on hädaolukordadele tõhusaks reageerimiseks vajalike kriitiliste varude viivitamatu kättesaadavus, tuleks ERFi toetuse kasutusala laiendada, et oleks võimalik osta varusid, mis on vajalikud hädaolukordadele vastupidavuse ja terviseüsteemide säilenõtkuse tugevdamiseks. Kui ostetakse varusid, et tugevdada tervisesüsteemide säilenõtkust, peaksid need olema kooskõlas riikliku tervisestrateegiaga ega tohiks minna sellest kaugemale ning tagama vastastikuse täiendavuse [ tervishoiuprogrammiga], samuti rescEU vahenditega liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames.“;

3)lisatakse põhjendus 10c:

„(10c) Selleks et toetada turismi- ja kultuurisektoritest tugevalt sõltuvate piirkondade majandust, tuleks ette näha konkreetne erieesmärk. See võimaldaks täielikult ära kasutada kultuuri ja turismi potentsiaali majanduse taastamiseks, sotsiaalseks kaasamiseks ja sotsiaalseks innovatsiooniks, ilma et see piiraks võimalusi anda ERFist toetust nendele sektoritele muude erieesmärkide raames.“;

4)põhjendus 21 asendatakse järgmisega:

„(21) Samal ajal on oluline täpsustada tegevused, mis jäävad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi toetuse kasutusalast välja, sealhulgas investeeringud eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ(*) I lisas loetletud tegevustest, et hoiduda dubleerimast selle direktiiviga juba ette nähtud rahalisi vahendeid. ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei tohiks samuti toetada komisjoni määruses (EL) nr 651/2014(**) määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud erandlikele asjaoludele reageerimiseks kehtestatud ettenähtud ajutise riigiabi raamistiku alusel. Lisaks sellele tuleb sõnaselgelt sätestada, et ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid ei vasta ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele.

_____________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(**) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).“;

5)lisatakse järgmine põhjendus 27a:

„(27a) Et võimaldada kiiret reageerimist erandlikele ja ebatavalistele asjaoludele, millele on osutatud stabiilsuse ja kasvu paktis ja mis võivad tekkida programmiperioodi jooksul, tuleks ette näha ajutised meetmed, et hõlbustada ERFi toetuse kasutamist selliste asjaolude korral. Lisaks tuleks ilma komiteemenetluseta vastu võtta rakendamisvolitused seoses ajutiste meetmetega fondide kasutamiseks erandlikel ja ebatavalistel asjaoludel, võttes arvesse, et kohaldamisala on kindlaks määratud stabiilsuse ja kasvu paktiga ning piirdub käesolevas määruses sätestatud meetmetega.“;

6)artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii) VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõime ning VKEdes töökohtade loomise edendamine;“

(b)alapunkti d muudetakse järgmiselt:

i) alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii) hõlbustada juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu arendamise kaudu, suurendades sealhulgas vastupidavust kaug- ja e-haridusele ja -koolitusele;“

ii)    alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv) tagada võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele ja edendada tervisesüsteemide säilenõtkust;“

iii)    lisatakse punkt v:

„v) suurendada kultuuri ja turismi rolli majandusarengus, sotsiaalses kaasatuses ja sotsiaalses innovatsioonis;“

7)artikli 4 lõikele 1 lisatakse järgmine alapunkt:

„Selleks et aidata kaasa artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 2 erieesmärgi ja sama artikli punkti d alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 4 erieesmärgi saavutamisele, toetab ERF ka selliste varude ostmist, mis on vajalikud tervisesüsteemide säilenõtkuse ja hädaolukordadele vastupidavuse tugevdamiseks.“;

8)artikli 6 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

d) määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevad ettevõtjad, välja arvatud juhul, kui see on lubatud erandlikele asjaoludele reageerimiseks kehtestatud ajutise riigiabi raamistiku alusel;“

9)lisatakse IIa peatükk:

IIa PEATÜKK

Ajutised meetmed erandlike ja ebatavaliste asjaolude korral

Artikkel 11a

Ajutised meetmed ERFi kasutamiseks erandlike ja ebatavaliste asjaolude korral

Kui nõukogu on pärast [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] tunnistanud ühe või mitme liikmesriigi kontrolli alt väljas oleva ebatavalise sündmuse esinemist, millel on oluline mõju valitsemissektori finantsseisundile, või tõsise majandussurutise esinemist euroalal või kogu liidus, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1466/97(*) artikli 5 lõike 1 kümnendas lõigus, artikli 6 lõike 3 neljandas lõigus, artikli 9 lõike 1 kümnendas lõigus ja artikli 10 lõike 3 neljandas lõigus, või ootamatu tõsise majandusliku sündmuse esinemist, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1467/97(**) artikli 3 lõike 5 neljandas lõigus ja artikli 5 lõikes 2, võib komisjoni rakendusotsusega ja kõnealuses otsuses kindlaks määratud ajavahemikuks:

(a)erandina artiklist 4 laiendada ERFi toetuse kasutusala, et toetada meetmeid, mis on rangelt vajalikud sellistele erandlikele või ebatavalistele asjaoludele reageerimiseks, eelkõige VKEde käibekapitali rahastamise kaudu toetuste vormis;

(b)erandina artiklist 3 ja artikli 9 lõikest 2 vähendada valdkondliku keskendamise ja miinimumeraldise nõudeid, mis on kehtestatud kestliku linnaarengu jaoks.

_____________

(*) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).

(**) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (ELT L 209, 2.8.1997, lk 6).“;

10)I lisa muudetakse vastavalt käesoleva ettepaneku lisale.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja


Brüssel,28.5.2020

COM(2020) 452 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta


LISA

Komisjoni ettepaneku COM(2018) 372 I lisa tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

1)    näitaja „RÜV 77 – toetust saava kultuuri- ja turismitaristu võimekus“ asendatakse järgmisega:

„RÜV 77 – toetust saava kultuuri- ja turismitaristu võimekus*“

2)     näitaja „RÜT 78 – toetust saavat kultuuritaristut kasutavad inimesed“ asendatakse järgmisega:

„RÜT 78 – toetust saavat kultuuritaristut kasutavad inimesed*“.