SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon võttis 30. mail 2018 vastu Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) määruse ettepaneku 1 . Nüüd on aga COVID-19 pandeemia tõttu tabanud Euroopa majandust sügav ja enneolematu välisajenditest tingitud sümmeetriline šokk, mis avaldab suurt survet liikmesriikide majandusele, tööturule ning sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidele. Probleemide lahendamiseks peaks liit võtma sobivaid meetmeid, et taastuda COVID-19 pandeemia põhjustatud tervishoiu-, sotsiaal- ja majandusšokist.

27. mail 2020 võttis komisjon vastu läbivaadatud ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 2 . Ettepanek kajastab COVID-19 pandeemia sotsiaalset ja majanduslikku mõju leevendavaid Euroopa meetmeid.

COVID-19 pandeemia otsene ja kaudne mõju toob kõigile liikmesriikidele veel nii keskpikas kui ka pikas perspektiivis kaasa märkimisväärset kahjulikku mõju, sest suureneb sotsiaalne ebavõrdsus, vaesus ja noorte töötus. Seepärast peab komisjon vajalikuks muuta Euroopa Sotsiaalfond+ ettepanekut, et kohandada seda uue taastepaketiga ning võimaldada ühtlasi strateegilisi investeeringuid tööhõive- ja sotsiaalpoliitikasse ning -süsteemidesse.

Et need investeeringud saaksid uuendatud majanduskasvumudeli kaasavateks ja kestlikeks elementideks ning järgides liidu kohustust rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkulepet, keskendutakse ESF+ määruse muudatustes kooskõlas president von der Leyeni poliitiliste suunistega järgmisele:

• Noorte tööhõive valdkonnas muudetakse rangemaks valdkondliku keskendamise nõuded. Varasemad majanduslangused on näidanud, et majandustsükkel mõjutab noorte tööhõivet täiskasvanute omast rohkem, ning COVID-19 pandeemia tingitud majanduslangus toob tõenäoliselt taas kaasa noorte töötuse ja NEET-noorte osakaalu dramaatiliselt suure kasvu. Et veelgi rohkem toetada kaasavat majanduse taastamist ja koolist tööellu üleminekut muutuvas töömaailmas ning tagada, et noored kasutavad võimalikult hästi ära digi- ja rohepöördest ning vastupidavale majandusele üleminekust tulenevaid võimalusi, peaksid liikmesriigid, kus NEET-noorte (vanuserühm 15–29) osakaal on ELi keskmisest suurem, kavandama vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla, noorte toetamiseks mõeldud sihtotstarbeliste meetmete ja struktuurireformide tarvis (varasema 10 % asemel).

• Tegeletakse laste vaesuse küsimusega: taastumise loogikat arvestades muutub laste vaesuse vastu võitlemine lähiaastatel veelgi tähtsamaks ning tuleb kanda hoolt selle eest, et ühtki last ei jäetaks COVID-19 kriisi järel hooleta. Tehakse ettepanek lisada põhjendus ja artikkel, mille kohaselt peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 5 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest ESF+ vahenditest vaesuses elavate laste probleemiga tegelemiseks.

• Kooskõlas ELi tööstusstrateegiaga 3 edendatakse rohe- ja digipööret, mis nõuab uusi oskusi uut tüüpi töökohtade jaoks. COVID-19 pandeemia järgne nö uus normaalsus tähendab seda, et vaja on teistsuguseid oskusi ning Euroopa tööstusökosüsteemides tekivad uued majandus- ja ärimudelid, sh uued kohalikud väärtusahelad, mida Euroopa Sotsiaalfond peaks toetama.

COVID-19 pandeemial on olnud naistele ebaproportsionaalselt suur sotsiaal-majanduslik mõju. Seetõttu peaksid liikmesriigid pöörama vajalikku tähelepanu sellele, et tegevustes järgitakse rangelt soolise võrdõiguslikkuse horisontaalset põhimõtet, mis on sätestatud ESF+ määruse artiklis 6.

Komisjon teeb samuti ettepaneku luua oluliselt tugevdatud terviseprogramm, 4 mis oma suuruse ja ulatuse tõttu peaks olema eraldiseisev programm. Terviseprogramm ei ole seega enam Euroopa Sotsiaalfond+ osa. Seetõttu on vaja Euroopa Sotsiaalfond+ ettepanekut muuta, et jätta välja kõik viited terviseharule. Arvestades siiski vajadust neid kahte programmi tihedalt koordineerida, sisaldab muudetud ESF+ ettepanek sätteid, milles soovitatakse tagada ESF+ ja uue ELi terviseprogrammi meetmete sünergia ja vastastikune täiendavus.

Praegusest kriisist õppimiseks on väga tähtis, et ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistikuga nähakse ette mehhanismid, mida saab kiiresti rakendada, kui järgmisel kümnendil peaksid ilmnema erakorralised asjaolud. Seetõttu tehakse ettepanek ajutiste meetmete kohta ESF+ kasutamiseks erakorraliste ja ebatavaliste asjaolude korral, tagamaks, et piiratud ja konkreetsetel asjaoludel oleks võimalik teha teatavatest eeskirjadest erandeid, et sellistele erakorralistele ja ebatavalistele asjaoludele saaks hõlpsamini reageerida.

Need meetmed hõlmavad võimalust laiendada ESF+ rakendamisala, näiteks pakkuda toetust lühendatud tööaja kavadele, mis ei ole kombineeritud aktiivsete meetmetega, ja juurdepääsu tervishoiuteenustele, sh ka nende jaoks, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult haavatavad, samuti võimalust lubada vajaduse korral ajutise meetmena leevendada valdkondliku keskendamise nõudeid, et saaks erakorralistele ja ebatavalistele asjaoludele tulemuslikult reageerida.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on kooskõlas poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormidega ja selles piirdutakse Euroopa Sotsiaalfond+ käsitleva komisjoni ettepaneku (COM(2018) 382) sihipärase muutmisega, et ESF+ saaks paremini aidata taastada majandust mõjust, mida COVID-19 pandeemia on avaldanud liikmesriikide majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale. Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega on ESF+ eesmärk saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning tagada tööturu vajadustele vastav oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, ning seega aidata ellu viia Euroopa rohelist kokkulepet ja uut tööstusstrateegiat.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanekus piirdutakse Euroopa Sotsiaalfond+ määruse ettepaneku (COM(2018) 382) sihipärase muutmisega ja see jääb kooskõlla muude liidu tegevuspõhimõtetega. Eeskätt on see kooskõlas ühissätete määruse 5 ja Euroopa Regionaalarengu Fondi 6 ettepaneku muudatustega [ning sellega toetatakse eelkõige vastastikust täiendavust ja sünergiat uue terviseprogrammiga 7 ]. Ettepanek on samuti kooskõlas muudatusettepanekuga, mille komisjon on esitanud teinud ühissätete määruse 8 kohta programmitöö perioodiks 2014–2020, et soodustada kriisist taastumise meetmeid COVID-19 pandeemia kontekstis ja valmistuda majanduse taastamiseks.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek on muuta Euroopa Sotsiaalfond+ käsitlevat komisjoni ettepanekut (COM(2018) 382), et tulla toime praeguse aja konkreetsete probleemidega.

Ettepaneku kohaste meetmete õigusraamistik on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) IX jaotises (tööhõive) ja X jaotises (sotsiaalpoliitika), eelkõige lepingu artiklites 46, 149, 153, 162–166, 174, 175 ja 349.

ESF+-il on kaks haru. Esimesse, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise kaudu, kuulub (endine) ESF, mis põhineb ELi toimimise lepingu artiklitel 162 ja 164, ja see hõlmab esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele inimestele, vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 175 lõikele 3. Teine, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu, hõlmab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni edendamise meetmeid (EaSI), vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 46 punktile d, artiklile 149 ja artikli 153 lõike 2 punktile a.

Artikkel 349 on lisatud selleks, et hõlmata äärepoolseimate piirkondade eripärasid esimese haru all.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Muudetud ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Ettepanekuga kehtestatakse eelarve jagatud täitmise eeskirjade alusel kriisidele reageerimise mehhanism, mis seisneb selles, et komisjonile antakse rakendamisvolitused tagamaks, et erakorraliste asjaolude korral on võimalik teha ajutisi erandeid sellistele asjaoludele reageerimiseks. Rakendamisvolituste andmisega võimaldatakse komisjonil kohe tegutseda, ilma et oleks vaja muuta esmaseid õigusakte.

•Proportsionaalsus

Ettepanekuga tehakse sihipärased muudatused, millega ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik, et kohandada ettepanekut komisjoni muudetud ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

Kavandatud volitused võimaldavad komisjonil võtta tulevases kriisiolukorras piiratud ajaks ja piiratud hulgal kiireloomulisi meetmeid ning seda kontrollivad nõukogu ja parlament, kes võivad kavandatavate muudatuste suhtes vastuväiteid esitada. Seega on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

•Vahendi valik

Kavandatud vahend on komisjoni määruseettepaneku muutmine.

Komisjon on uurinud õigusraamistiku pakutavat tegevusruumi ja peab vajalikuks muuta Euroopa Sotsiaalfond+ määruse ettepanekut (COM(2018) 382), et jätta sellest välja terviseprogramm ning anda volitused tulevases kriisiolukorras meetmete võtmiseks.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei ole asjakohane.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Olukorra äärmise kiireloomulisuse tõttu ei konsulteeritud väliste sidusrühmadega. Siiski põhineb ettepanek viimastel nädalatel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga peetud ulatuslikel konsultatsioonidel COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi majanduslike tagajärgede üle.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei ole asjakohane.

•Mõju hindamine

30. mai 2018. aasta määruseettepaneku COM(2018) 382 ettevalmistamiseks tehti mõjuhinnang. Siinsete piiratud ja sihipäraste muudatuste tegemiseks ei ole vaja eraldi mõjuhinnangut.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei ole asjakohane.

•Põhiõigused

Ei ole asjakohane.

4.MÕJU EELARVELE

Terviseharuga seotud eelarveassigneeringud on jäetud välja.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Meetmete rakendamist jälgitakse ja selle kohta antakse aru 29. mai 2018. aasta määruseettepanekuga COM(2018) 375 ja 30. mai 2018. aasta määruseettepanekuga COM(2018) 382 kehtestatud aruandlusmehhanismide alusel.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei ole asjakohane.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanek on muuta Euroopa Sotsiaalfond+ määrust käsitlevat 30. mai 2018. aasta ettepanekut järgmiselt:

- muuta õiguslikku alust, jättes terviseharu väljajätmise tõttu välja ELi toimimise lepingu artikli 168;

- muuta seoses majanduse taastamise aspektiga põhjendusi 5, 14, 15, 16 ja 23;

- lisada laste vaesuse probleemi käsitlemisega seotud põhjendus 22a;

- muuta terviseharu väljajätmise tõttu põhjendusi 9, 10, 11, 12, 21, 35–45, 47 ja 51;

- lisada uue terviseprogrammiga sünergia tagamist käsitlev põhjendus 20a;

- muuta terviseharu väljajätmise tõttu artikli 2 lõike 1 punkte 2 ja 9; artikli 3 teist lõiku ning kolmanda lõigu punkti b; artikli 4 lõike 1 esimest lauset ja lõiget 3; artikli 5 lõikeid 1, 3, 4 ja 5; artikli 6 lõiget 1; artikli 7 lõike 1 teist lõiku; artikleid 26–29; artikli 30 pealkirja, lõike 1 esimest lauset ja lõiget 2; artikli 31 lõikeid 1, 2, 4 ja 5; artiklit 32; artikli 33 lõikeid 1 ja 3; artikli 37 lõiget 2; artikli 38 lõikeid 2, 3 ja 6 ning artikli 42 pealkirja ja lõikeid 1 ja 2;

- muuta artikli 2 lõike 1 punkti 10, et tagada liidu õigusaktide kooskõla;

- muuta artikli 5 lõiget 2, sest eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ eelarvet on vähendatud;

_ muuta artiklit 7, lisades lõike 3a, mis käsitleb valdkondliku keskendamise nõuet vaesuses elavate laste toetamiseks, ning muutes lõiget 5 seoses valdkondliku keskendamise nõude rangemaks muutmisega noorte tööhõive valdkonnas;

- lisada põhjendus 54 ja artikkel 37a, mis on seotud ajutiste meetmetega ESF+ kasutamiseks, et reageerida erakorralistele ja ebatavalistele asjaoludele;

- jätta välja terviseharuga seotud III lisa.

Ka finantsselgitust on ajakohastatud.

2018/0206 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta

Komisjoni ettepanekut COM(2018) 382 muudetakse järgmiselt.

(1)Õiguslikku alust muudetakse järgmiselt:

„võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 349,“;

(2)põhjendus 5 asendatakse järgmisega:

„5) Hiljutiste ja praeguste arengusuundade tõttu on süvenenud struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest ja tööjõu vananemisest ning eelkõige VKEde hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavusest teatavates sektorites ja piirkondades. Rohe- ja digipööre ning Euroopa tööstusökosüsteemide ümberkujundamine toob kaasa palju uusi võimalusi, kui sellega kaasnevad õiged oskused ning tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ja -meetmed. Arvestades töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, võttes ühtlasi arvesse majanduslikku ja tööstuslikku kestlikkust ja tööjõu liikuvust ning püüeldes soolises tasakaalus tööturu poole.“;

(3)põhjendused 9 ja 10 asendatakse järgmisega:

„9) Et ühtlustada ja lihtsustada rahastamist ning luua sünergia loomiseks lisavõimalusi, kasutades terviklikke rahastamisviise, tuleks meetmed, mida toetati Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist, koondada ühteainsasse ESF+-i. Seepärast peaks ESF+ sisaldama kaht haru: eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru ning eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluv tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru. See peaks aitama eelkõige liikmesriikide hulgas vähendada eri fondide haldamisega seotud halduskoormust ning säilitada lihtsamad eeskirjad lihtsama tegevuse, nt toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamise kohta.

10) ESF+ laiemat rakendamisala arvestades on asjakohane, et eesmärki muuta tööturud tulemuslikumaks, parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada sotsiaalset kaasamist ja haavatavate isikute juurdepääsu tervishoiuteenustele ning vähendada vaesust, ei täideta mitte üksnes eelarve jagatud täitmise kaudu, vaid ka eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru raames meetmete puhul, mis on vajalikud liidu tasandil.“;

(4)põhjendus 11 jäetakse välja;

(5)põhjendus 12 asendatakse järgmisega:

„12) Käesoleva määrusega kehtestatakse ESF+ rahastamispakett. Osa sellest rahastamispaketist tuleks kasutada meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru raames.“;

(6)põhjendused 14–16 asendatakse järgmisega:

„14) ESF+ peaks andma toetust, et muu hulgas digiõppe ja õpetajate kutsealase arengu edendamise kaudu muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, eelkõige põhioskusi, sh tervisealane teadlikkus, meediapädevus, digioskused ja kestliku arengu jaoks vajalikud pädevused, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa konkurentsivõimele, sh hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise kaudu, ning ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades laiendamist võimaldavaid ja kestlikke algatusi, mis on kohandatud eri sihtrühmadele, nt puuetega inimestele. Seda võivad aidata saavutada näiteks e-õpe, töölõppimine, praktika ja õpipoisiõpe, 9 elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine tihedas koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid ja teenuseosutamisviisid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide ja tööstusharus töötamise tulemusel saadud tunnistuste tunnustamine.

15) ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe, eelkõige õpipoisiõppeni, ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele. ESF+ peaks andma sihipärast toetust abi vajavatele õppijatele ja vähendama hariduslikku ebavõrdsust, sh digilõhet, ennetama haridussüsteemist varakult lahkumist, soodustama üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, tugevdama seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ning hõlbustama kõigile võimalikku õpirännet. Siinkohal tuleks toetada sünergiat Erasmuse programmiga, et eelkõige hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate õppijate osalemist õpirändes.

16) ESF+ peaks edendama paindlikke võimalusi, et igaüks saaks oskusi täiendada ning uusi ja teistsuguseid oskusi omandada, eelkõige digioskusi ja oskusi peamist progressi võimaldava tehnoloogia jaoks ning rohemajanduse ja tööstusökosüsteemide valdkonnas vajalikke oskusi kooskõlas ELi tööstusstrateegiaga 10 . Kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavaga ja oskuste täiendamise meetmeid käsitleva soovitusega 11 peaks ESF+ toetama selliseid paindlikke viise (sh juurdepääsetavad lühikesed, sihipärased, pädevusi andvad moodulkursused), mis võimaldavad inimestel omandada tööturu ja tööstusökosüsteemide vajadustele, rohe- ja digipöördele, innovatsioonile ning sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele kohandatud oskusi, ning selleks hõlbustama ümberõpet ja oskuste täiendamist ning tööalast konkurentsivõimet, karjäärialaseid üleminekuid, geograafilist ja sektoritevahelist liikuvust ning toetama eelkõige väheste oskuste ja/või madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid. ESF+ peaks samuti hõlbustama nii töötavate, töötute kui ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate isikute toetamist lõimitud oskuste alal selliste vahendite kaudu nagu individuaalsed õppekontod.“ ;

(7)lisatakse põhjendus 20a:

„20a) Arvestades tervishoiuteenustele juurdepääsu tähtsust, peaks ESF+ tagama sünergia ja vastastikuse täiendavuse terviseprogrammiga ning ESF+ rakendamisala hõlmama haavatavas olukorras olevate inimeste juurdepääsu tervishoiuteenustele.“;

(8)põhjendus 21 asendatakse järgmisega:

„21) ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, haavatavate isikute tervishoiuteenustele juurdepääsu, pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ rakendamisalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama ESF+ haru, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise kaudu, ning [taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ja tehnilise toetuse vahendi] omavahelise sidususe, koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia.“;

(9)lisatakse põhjendus 22 a:

„22a) Tegelemaks probleemiga, et laste vaesuse määr on liidus püsivalt kõrge, ja kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 11. põhimõttega, mille järgi on lastel õigus kaitsele vaesuse eest ja ebasoodsatest oludest pärit lastel õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi, tuleks seada eesmärgiks, et liikmesriigid eraldavad vähemalt 5 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest ESF+ vahenditest selleks, et toetada laste vaesuse vähendamise tegevust kooskõlas ESF+ erieesmärkidega, mis võimaldavad kavandada vahendeid meetmete jaoks, millega toetatakse otseselt lapsi väikelastehoiu, hariduse, tervishoiu, inimväärse eluaseme ja piisava toitumise valdkonnas.“;

(10)põhjendus 23 asendatakse järgmisega:

„23) Et hõlbustada kaasavat majanduse taastamist pärast suurt kriisi ja toetada noorte tööhõivet muutuvas töömaailmas ning arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas, on vaja, et liikmesriigid investeerivad jätkuvalt piisava hulga ESF+ vahendeid meetmetesse, millega toetatakse noorte tööhõivet ja oskusi, sh noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, ja saadud kogemustest, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ning investeerima varajasse ennetamisse ja kaasamisse, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning tagada tööturuasutuste piisav suutlikkus, et pakkuda noortele vajadusekohast ja terviklikku toetust ning sihipärasemaid meetmeid.

Oskuste täiendamine ning uute ja teistsuguste oskuste omandamine aitab noortel kasutada kasvavate sektorite pakutavaid võimalusi ja valmistada neid ette selleks, et töö olemus muutub, ning kasutada ühtlasi ära rohe- ja digipöördest ning Euroopa tööstusökosüsteemide ümberkujundamisest tulenevaid võimalusi.

Seepärast peaksid liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületas mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr 2019. aastal liidu keskmist, eraldama vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla, kõnealuste meetmete tarvis.“ ;

(11)põhjendused 35–45 jäetakse välja;

(12)põhjendus 47 asendatakse järgmisega:

„47) [nõukogu otsuse 2013/755/EL 12 artikli 94] kohaselt on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud vastavalt tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka asjaomase ülemeremaa ja -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale.“;

(13)põhjendus 51 asendatakse järgmisega:

„51) Kuna käesoleva määruse eesmärki, st muuta tööturud tulemuslikumaks ja edendada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada sotsiaalset kaasatust ning vähendada vaesust, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru meetmeid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid neid saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.“;

(14)lisatakse põhjendus 54:

„54) Et võimaldada kiiret reageerimist erakorralistele ja ebatavalistele asjaoludele, millele on osutatud stabiilsuse ja kasvu paktis ning mis võivad tekkida programmitöö perioodi jooksul, tuleks ette näha ajutised meetmed, et hõlbustada ESF+ kaudu antava toetuse kasutamist selliste asjaolude korral. Peale selle tuleks rakendamisvolitused, mis on seotud ajutiste meetmetega fondi vahendite kasutamiseks erakorraliste ja ebatavaliste asjaolude korral, võtta vastu ilma komiteemenetluseta, arvestades, et vahendite kasutusala on kindlaks määratud stabiilsuse ja kasvu paktiga ning piirdub käesolevas määruses sätestatud meetmetega.“;

(15)artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2) „assotsieerunud riik“ – kolmas riik, kes osaleb liiduga sõlmitud lepingus, mis võimaldab tal osaleda ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus vastavalt artiklile 30;“

(b)punkt 9 jäetakse välja;

(c)punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10) „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel ning kellel on iseseisev õigusvõime ja õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c;“

(16)artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)teine lõik asendatakse järgmisega:

„ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine, ning lisab sellele poliitikale väärtust.“ ;

(b)kolmanda lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b) eelarve otsese ja kaudse täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 23 esitatud eesmärkidele (edaspidi „tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru“).“;

(17)artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1. ESF+ toetab järgmisi tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkonna erieesmärke ning aitab seega ühtlasi täita [tulevase ühissätete määruse] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu;“

(b)lõige 3 jäetakse välja;

(18)artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 1–3 asendatakse järgmisega:

„1. ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 97 332 282 000 eurot.

2. Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvale ESF+ harule tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all, on jooksevhindades 96 571 282 000 eurot, millest jooksevhindades 200 000 000 eurot eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavaks riikidevaheliseks koostööks, millele on osutatud artikli 23 punktis i, ning jooksevhindades 400 000 000 eurot lisavahenditeks ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

3. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 761 000 000 eurot.“;

(b)lõige 4 jäetakse välja;

(c)lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

„5. Lõikes 3 nimetatud summat võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.“;

(19)artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kõigi eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames rakendatavate programmide, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru raames toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seire ja hindamise käigus tagatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Nende ettevalmistamise, rakendamise, seire ja hindamise käigus edendatakse ühtlasi kõigi võrdseid võimalusi ning hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.“;

(20)artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal sünergiat ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ning muude liidu fondide, programmide ja vahendite, nagu Erasmuse programmi, terviseprogrammi, Varjupaiga- ja Rändefondi, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ning tehnilise toetuse vahendi vahel. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada tihe koostöö sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate osaliste vahel.“;

(b)lisatakse lõige 3a:

„3a. Liikmesriigid eraldavad vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla, selleks, et toetada laste vaesuse vastu võitlemisega seotud sihtotstarbelisi meetmeid ja struktuurireforme artikli 4 lõike 1 punktides v ja vii–x sätestatud erieesmärkide alusel.“;

(c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid, kus Eurostati värskeimate andmete põhjal ületas mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr 2019. aastal liidu keskmist, eraldavad vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet, kutseharidust ja -õpet, eelkõige õpipoisiõpet, ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames.

Liikmesriigid, kes teevad ESF+ programmide vahehindamist kooskõlas [tulevase ühissätete määruse] artikliga [14], eraldavad juhul, kui neis ületab Eurostati andmete põhjal 2024. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla ja on ette nähtud 2026. ja 2027. aastaks, kõnealuste meetmete jaoks.

Esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustele vastavad äärepoolseimad piirkonnad eraldavad oma programmides vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest esimeses lõigus sätestatud sihipäraste meetmete jaoks. Seda eraldist võetakse arvesse, kui kontrollitakse esimese ja teise lõigu kohasest riigi tasandi miinimumprotsendist kinni pidamist.

Kõnealuste meetmete rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmed.“;

(21)III osas (rakendamine otsese ja kaudse eelarve täitmise raames) jäetakse välja pealkiri „I peatükk: tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru erieeskirjad“;

(22)pealkiri „I jagu: üldsätted“ asendatakse pealkirjaga „I peatükk – Tegevuseesmärgid“;

(23)pealkiri „II jagu: rahastamiskõlblikkus“ asendatakse pealkirjaga „II peatükk – Rahastamiskõlblikkus“;

(24)II peatükk ja selle artiklid 26–29 jäetakse välja;

(25)pealkiri „III peatükk Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu suhtes kohaldatavad ühiseeskirjad“ jäetakse välja;

(26)artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

(a)artikli 30 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kolmandate riikide osalemine“;

(b)lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus võivad osaleda järgmised assotsieerunud riigid:“;

(c)lõige 2 jäetakse välja;

(27)artikli 31 ette lisatakse pealkiri „III peatükk – Üldsätted“;

(28)artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust võib anda rahalist toetust ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena ning vabatahtlike maksetena rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille liige liit on või mille töös ta osaleb.“;

(b)lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendatakse eelarve otsese täitmise raames, nagu on sätestatud finantsmääruses, või eelarve kaudse täitmise raames koos finantsmääruse artikli [62 lõike 1 punktis c] osutatud organitega.“;

(29)artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32

Tööprogramm

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendatakse finantsmääruse artiklis [110] osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammides kehtestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks reserveeritud üldsumma.“;

(30)artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kehtestatakse näitajad, mille abil jälgitakse haru rakendamist ja selle rakendamisel tehtud edusamme artiklis 4 sätestatud erieesmärkide ning artiklis 23 sätestatud tegevuseesmärkide täitmisel.“;

(b)lõige 3 jäetakse välja;

(31)artikli 37 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon rakendab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harule eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklites 4 ja 23 osutatud eesmärkidega.“;

(32)IV osasse (Lõppsätted) lisatakse artikkel 37a:

„Artikkel 37 a

Ajutised meetmed ESFi kasutamiseks, et reageerida erakorralistele ja ebatavalistele asjaoludele

Kui nõukogu on pärast [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] tunnistanud, et on aset leidnud väljaspool ühe või mitme liikmesriigi kontrolli olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või tõsine majanduslik surutis euroalal või kogu liidus, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1466/97(*) artikli 5 lõike 1 kümnendas lõigus, artikli 6 lõike 3 neljandas lõigus, artikli 9 lõike 1 kümnendas lõigus ja artikli 10 lõike 3 neljandas lõigus, või ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1467/97(**) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2, võib komisjon rakendusotsusega ja selles otsuses kindlaks määratud ajaks

a) laiendada erandina artikli 4 lõikest 1 ESF+ toetuse kasutamisala ning lubada toetada meetmeid, mis on rangelt vajalikud sellistele erakorralistele või ebatavalistele asjaoludele reageerimiseks, et eelkõige võimaldada rahastada lühendatud tööaja kavasid ilma nõudeta, et neid tuleks kombineerida aktiivsete meetmetega, ja juurdepääsu andmist tervishoiuteenustele, sh ka nende jaoks, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult haavatavad;

b) vähendada erandina artiklist 7 valdkondliku keskendamise nõudeid.

____________

(*) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).

(**) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).“;

(33)artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 15 lõikes 6 ja artikli 21 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 6 ja artikli 21 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;

(b)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Artikli 15 lõike 6 ja artikli 21 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“;

(34)artiklit 42 muudetakse järgmiselt:

(a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru käsitlevad üleminekusätted“;

(b)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1296/2013 13 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek ESF+ ja selle eelkäija (Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi) alusel vastu võetud meetmete vahel.“;

(35)III lisa jäetakse välja.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013]

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja väärtustesse

Eelarvejaotis 07

Rubriik 07 02 – ESF+

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

☑ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 14

◻ olemasoleva meetme pikendamist

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

ESF+ on ELi peamine rahastusvahend inimestesse investeerimiseks, millest eraldatakse märkimisväärseid summasid sotsiaalsemalt sidusa Euroopa loomiseks, millega tuuakse Euroopa kodanikele lähemale ja millega aidatakse igapäevaselt enim puudust kannatavaid inimesi meie ühiskonnas. ESF+ aitab kaasa sotsiaal-majandusliku ühtluse suurendamisele liikmesriikide vahel, mis on vajalik tingimus, et EL toimiks stabiilse ja elujõulise majanduse ja poliitilise liiduna.

Pärast ESF+ määruse vastuvõtmist kavandavad liikmesriigid oma eelarveeraldised vastavalt eelneval aastal Euroopa semestri raames saadud juhistele. Uus programmitöö periood algab 1. jaanuaril 2021 ja komisjon on võtnud meetmeid, et kiirendada fondi rakendamist võimalikult palju – näiteks kaotati nõue anda korraldusasutuste nimetamisest komisjonile teada, mille abil välditakse viivitusi perioodil 2014–2020.

Rakendamine eelarve otsese täitmise korral algab samuti kohe pärast programmi jõustumist.

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante): ELi lisaväärtus luuakse, kui investeeritakse valdkondadesse ja sihtrühmadesse, millesse muidu ei investeeritaks, laiendatakse olemasolevate meetmete ulatust, toetatakse uuenduste peavoolustamist ja suurendatakse liikmesriikide haldusasutuste suutlikkust. Leidub arvukaid tõendeid selle kohta, et ELi poliitikat, mille eesmärk on propageerida sotsiaalset ühtekuuluvust ja sotsiaalõigusi, ei oleks ilma täiendavate ELi investeeringuteta rakendatud. Tänu ELi-poolsele rahastamisele on liikmesriigid investeerinud valdkondadesse, sihtrühmadesse ja reformidesse viisil, mis oleks vaid riikliku rahastamise abil võimatu. Kuigi tööhõive ja sotsiaalküsimustega tegelemise pädevus on peamiselt riigi tasandil, on meetmed osutunud probleemide ulatust ja mõju arvesse võttes tulemuslikumaks ja tõhusamaks siis, kui ELi tasandil toetatakse liikmesriikide jõupingutusi ja aidatakse edendada reforme, mis on kasulikud nii konkreetsetele riikidele kui ka kogu ELile.

Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post): Euroopa majanduse ja ühiskonna ees seisvad probleemid, eeskätt probleemid, mis on seotud tööhõive, hariduse, oskuste ja sotsiaalküsimustega, nõuavad jätkuvaid investeeringuid nendesse valdkondadesse. Algatuselt oodatakse, et see aitaks rakendada ELi poliitikat ja prioriteete kõnealustes valdkondades (nagu tööhõivesuunised ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas), edendada parimaid tavasid ja koostööd (parandada poliitiliste otsuste tegemise ja rakendamise alast suutlikkust, hõlbustada riikidevahelist koostööd) ning ELi väärtusi (nagu võrdõiguslikkus ja sotsiaalne õiglus). Eeldatakse, et algatus aitab pikas perspektiivis kaasa liikmesriikide sotsiaal-majanduslikule lähenemisele ning muudab Euroopa majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimelisemaks.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Praeguse ja varasemate programmitöö perioodide hindamised ja seotud uuringud kinnitavad kõik käesoleva määrusega hõlmatud fondide tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, ELi lisaväärtust ja sidusust. Liikmesriigid on investeerinud poliitikavaldkondadesse, sihtrühmadesse ja reformidesse viisil, mis oleks vaid riikliku rahastamise abil võimatu. Eeskätt:

• ESFi 2000.–2006. aasta ja 2007.–2013. aasta järelhindamiste põhjal on ESFi investeeringud asjakohased, tõhusad ja tulemuslikud. ESFi vastavust ELi poliitikale ja prioriteetidele Lissaboni strateegia ja aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ raames suurendati aja jooksul. Samal ajal aitab ESF ühena struktuurifondidest kaasa aluslepingu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamisele vahendite suurema kontsentreerimise kaudu. Näiteks vastutab ESF (koos seotud riikliku rahastamisega) 70 % aktiivsete meetmete eest 11 liikmesriigis;

• noorte tööhõive algatus (Youth Employment Initiative – YEI) suurendas teatavates ELi piirkondades mittetöötavate ja mitteõppivate noorte toetamise kaudu noorte tööhõive poliitika nähtavust ning sellega kaasnes mitmes liikmesriigis muutus poliitika kujundamises noortegarantii kavade loomise ja rakendamise toetamise kaudu;

• Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (Fund for European Aid to the Most Deprived – FEAD) vahehindamise esialgsed tulemused, sh sidusrühmadelt saadud tagasiside näitavad, et toidu, materiaalse abi ja sotsiaalse kaasatusega seotud tegevus, mida FEAD on toetanud, on muutnud olukorda enim puudust kannatavate isikute jaoks, sh nende isikute jaoks, kes võivad muidu jääda tavapärasest sotsiaalabist kõrvale või kes vajavad viivitamatut abi;

• Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (European Union Programme for Employment and Social Innovation – EaSI) vahehindamine näitab, et selle eesmärgid on endiselt asjakohased, iseäranis finants- ja majanduskriisi tagajärjel tekkinud keerulises sotsiaal-majanduslikus kontekstis, ja et see oli tulemuslik asjaomaste sidusrühmadeni jõudmises, tulemuste loomises ja oma eesmärkide saavutamises.

Hindamised ja uuringud annavad siiski tõestust ka arvukate probleemide kohta, peamiselt vajaduse kohta suurema sidususe ja sünergia, paindlikkuse ja poliitika kooskõlastamise, tulemuslikkuse ja tulemustele orienteerituse ning lihtsustamise järele. Eeskätt tuleb lihtsustada rahastamist ja, suuremal või vähemal määral, vahendite kasutamist. Valdkonnad, millele tuleks keskenduda, on võetud kokku õigusakti ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Algatuse eesmärk on suurendada sünergiat ja sidusust ESF+ ja muude inimkapitali arendamisse investeerivate fondide vahel.

Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF) jagab ESF+ eeskätt majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärki. Koordineerimine tagatakse ühiseeskirjadega eelarve jagatud täitmise kohta sellistes valdkondades nagu programmitöö ja finantsjuhtimine. Jätkuvalt on võimalikud mitmest fondist rahastatavad programmid, et võimaldada integreeritud lähenemisviise programmitöös ja rakendamises. Ühiseeskirjad tagavad ka ERFi, ESF+, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (European Agricultural Fund for Rural Development – EAFRD) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) programmide ühilduvuse.

ESF+ ja Erasmus+ koostööd ning samuti koostööd terviseprogrammiga toetatakse aktiivsemalt määrustesse asjakohaste sätete lisamisega, mida täpsustatakse üksikasjalikult tööprogrammides ja programmijuhistes.

ESF + jätkab rändajate pikaajalise lõimimise toetamist, samal ajal kui Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (Asylum, Migration and Integration Fund – AMIF) katab lühiajalised vajadused. ELi peamise inimkapitali ja oskustesse investeerimise vahendina aitab ESF+ koostoimes programmiga „Euroopa horisont“ jätkuvalt olulisel määral kaasa inimkapitali arendamisele teadusuuringutes ja innovatsioonis.

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega

–☑ kehtib 1.1.2021–31.12.2027

–☑ Finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2027 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2021–2030.

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 15

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– rakendusametite kaudu

☑ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–☑ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–☑ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–☑ avalik-õiguslikele asutustele;

–☑ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

ESF+ jaotatakse kahe peamise haru vahel, millest üks kuulub eelarve jagatud täitmise alla, mis hõlmab varasemaid ESFi, FEADi ja YEI programme, ning teine eelarve otsese ja kaudse täitmise alla, mis koondab varasema EaSI programmide meetmeid.

ESF+ rakendamiseks jätkatakse praegusi meetmeid selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ÜRO asutused, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO).

Lisaks võidakse uusi ettenähtud riikidevahelise koostöö meetmeid rakendada eelarve kaudse täitmise raames, olenevalt ESFi korraldusasutustest.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Eelarve jagatud täitmise korral määratakse ühised väljundid ja tulemusnäitajad kindlaks programmi tasandil. Liikmesriikide ametiasutused edastavad ühiste väljund- ja tulemusnäitajate kohta käivaid andmeid komisjonile kuus korda aastas. Nende järjepidevust kontrollitakse. Auditeeritakse seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks ja kontrollimiseks mõeldud andmete kogumise, salvestamise ja säilitamise süsteemi usaldusväärsust.

Eelarve otsese või kaudse täitmise raames töötatakse tulemusraamistikud välja varasema EaSI raamistiku põhjal, et tagada andmete tõhus, tulemuslik ja õigeaegne kogumine.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

Ühissätete määruse eelnõu näeb komisjoni makseid ette eelmaksete, vahemaksete ja raamatupidamisarvestuse kontrollimisele ja heakskiitmisele järgnevate maksete kujul. Eelmakseid tehakse kord aastas ühissätete määruses ettenähtud protsendimäärasid järgides. Vahemaksed arvutatakse rakenduskavas kokkulepitud kaasrahastamismäärade põhjal prioriteetide kaupa. Erinevalt praegusest programmitöö perioodist on vahemaksete taotluste arv piiratud neljale aasta kohta ja need esitatakse kord kvartalis.

Ühissätete määruse eelnõu näeb vahemaksete tegemiseks ette erinevaid võimalusi, olenevalt sellest, kas programmi rakendamine põhineb liikmesriigi deklareeritud tegelikel kulutustel või lihtsustatud kuluvõimalusel või tingimuste täitmisel.

Ühissätete määruse eelnõu (eelarve jagatud täitmine) põhineb programmitöö perioodi 2014–2020 omal. Siiski on pakutud välja teatavaid meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada rakendamist ning vähendada liikmesriikide ja nende toetusesaajate auditeerimiskoormust. Need meetmed on seotud fondide haldamisega korraldusasutuse poolt, kes, nagu on välja pakutud, teeb haldamise kontrolli riskianalüüsi põhjal. Teiseks võib korraldusasutus teatud tingimustel otsustada rakendada riiklike menetlustega kooskõlas olevat tõhusamat kontrollikorda ilma komisjoni eelneva loata. Lisaks on kõrvaldatud määramisprotsess, mis peaks kiirendama programmide rakendamist.

Ühissätete määruse eelnõu ei näe ette sertifitseerimisasutuse, vaid raamatupidamisarvestuse üksuse olemasolu. Selle põhjendus on vähendada haldustööd riigi tasandil.

Deklareeritud kulude auditeerimise seisukohast sisaldab ühissätete määruse ettepanek teatavaid elemente, mille eesmärk on vältida sama tegevuse/kulu mitmekordset auditeerimist.

Ühissätete määruse eelnõu eeskirjade kohaselt sertifitseeritakse vahemaksed komisjonile pärast juhtimissüsteemide kontrollide läbiviimist (toetusesaajate esitatud kulunõuete riskipõhise valimi põhjal), kuid sageli enne kohapealseid põhjalikke juhtimissüsteemide kontrolle või järgnevaid auditeerimistoiminguid.

Sellest tuleneva rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamise riski leevendamiseks on ettepanekutes ette nähtud erinevaid meetmeid.

1) Komisjoni vahemaksete ülempiiriks seatakse jätkuvalt 90 % liikmesriigile eraldatud summast, sest selleks hetkeks on toimunud ainult osa siseriiklikest kontrollitoimingutest. Ülejäänud summa makstakse pärast iga-aastast raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, kui on saadud auditeerimistõendid ning korraldus- ja auditeerimisasutus on andnud piisava kinnituse. Eeskirjade eiramised, mille komisjon või Euroopa Kontrollikoda avastab pärast seda, kui korraldus- või sertifitseerimisasutus on edastanud sertifitseeritud aastaaruanded, võivad tuua kaasa netokorrektsiooni.

2) Säilib raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise ning lõpule viidud tegevuste või kulutuste iga-aastase lõpetamise nõue, mis annab liikmesriikide ja piirkondade ametivõimudele lisastiimuli tegelda kvaliteedikontrolliga õigeaegselt, pidades silmas raamatupidamisarvestuse iga-aastast sertifitseerimist komisjoni jaoks.

Programmi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu, kasutades selleks finantsmäärusega ette nähtud rakendusviise, milleks on peamiselt toetused ja hanked. Eelarve otsene täitmine võimaldab otsekontaktide loomist toetusesaajate/töövõtjatega, kes osalevad otseselt tegevustes, mida tehakse liidu poliitika hüvanguks. Komisjon tagab rahastatavate meetmete tulemuste otsese seire. Rahastatavate meetmetega seotud maksete tegemise korda kohandatakse vastavalt finantstehingutega seotud riskidele. Komisjoni kontrollide tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse tagamiseks on strateegia suunatud eel- ja järelkontrollide tasakaalule.

Eelarve otsese ja kaudse täitmise puhul teevad lisaks välisaudiitorid kohapeal järelauditid tehingute valimi kohta. Selliste tehingute valimisel ühendatakse riskianalüüs ja juhuslik valik.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Piiratud kontrollikeskkond võib veamäära suurendada. Eeldatakse, et seda riski saab leevendada hüvitistele piirmäära kehtestamise ja raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolliga. Samas on tõenäoline, et korrektsioonid riigi tasandil on suuremad, mis põhjustab liikmesriigi tasandil frustratsiooni. Seda frustratsiooni võib suurendada ka asjaolu, et ajakohane ühissätete määruse eelnõu kohustab korraldusasutusi tegema kontrolle riskipõhisel meetodil, mitte 100 % põhjal nagu varem. See nõue võib lisaks olla vastuolus kehtivate siseriiklike õigusaktidega, mis nõuavad deklareeritud kulude põhjalikku kontrolli (ka vastavate riiklike vahendite puhul). Tegu võib olla elemendiga, mida ei ole ettepanekus piisavalt arvesse võetud.

Sertifitseerimisasutuse kõrvaldamine kaotab lisafiltri kantud kulude haldamisest ja kontrollimisest. Kahe eelmise programmitöö perioodi jooksul mängisid sertifitseerimisasutused olulist rolli, sest sõelusid välja rahastamiskõlbmatud kulud ja tegid vajaduse korral täiendavaid finantskorrektsioone. Praegune ühissätete määruse ettepanek ei leevenda seda riski.

Väiksem auditikoormus võib põhjustada jääkvigade tuvastamata jäämist ja võib seega kahjustada komisjoni kinnitamismenetlust. Meie arvates ei leevendata riski, eeskätt seetõttu, et proportsionaalne kontrollikord piirab ka komisjoni kontrollivolitusi. Eeldame seega, et seadusandja on kõnealuse riski heaks kiitnud.

Eelarve otsese ja kaudse täitmise puhul keskendutakse riigihankelepingute sõlmimisele ja samal ajal nähakse ette arvukaid toetusi konkreetsetele tegevustele ja organisatsioonidele.

Riigihankelepingud sõlmitakse peamiselt sellistes valdkondades nagu uuringud, andmekogumine, hindamist käsitlevad lepingud, koolitus, teabekampaaniad, IT- ja kommunikatsiooniteenused, rajatiste haldus jne. Töövõtjateks on peamiselt konsultatsioonifirmad ja muud eraettevõtted, millest paljud on väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad.

Toetusi antakse peamiselt valitsusvälistele organisatsioonidele, riiklikele ametitele, ülikoolile jt tugiteenusteks. Subsideeritud projektid ja tegevused viiakse tavaliselt ellu ühe kuni kolme aasta jooksul.

Peamised riskid on järgmised:

• eraldatud vahendite ebatõhusa või mittetulusa kasutamise oht nii toetuste (rahastamiseeskirjade keerukus, eeskätt väikeettevõtjate puhul) kui ka hangete puhul (konkureerida võib vaid piiratud arv ettevõtjaid, kellel on nõutavad erialateadmised, mis ei paku piisavat võimalust võrrelda hinnapakkumisi osades sektorites);

• oht komisjoni mainele, kui avastatakse pettus või kuritegevus; kolmandate isikute sisekontrollisüsteemid tagavad üksnes osalise kindluse, kuna eri töövõtjaid ja toetusesaajaid on väga palju ja kõik nad kasutavad oma kontrollisüsteeme, mis on tihtipeale üsna väikesemahulised.

Komisjon sätestas sisemenetlused, mille eesmärk on katta eespool kindlaks tehtud riskid. Sisemenetlused on täielikult kooskõlas finantsmäärusega ning nende puhul võetakse arvesse pettusevastaseid meetmeid ning kulude ja tuludega seotud asjaolusid. Komisjon jätkab selles raamistikus eelarve täitmise täiustamise ja tõhususe suurendamise võimaluste uurimist. Kontrolliraamistikul on järgmised põhitunnused.

Kontrollid enne projektide rakendamist ja rakendamise ajal:

• kasutatakse komisjonis väljatöötatud toetus- ja teenuslepingunäidiseid. Neis on sätestatud erinevad kontrollisätted, näiteks auditeerimistunnistused, finantstagatised, kohapealsed auditid ja Euroopa Pettustevastase Ameti (European Anti-Fraud Office – OLAF) kontrollid. Lihtsustatakse kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirju, näiteks ühikuhindade, ühekordsete maksete, kuludega sidumata osamaksete ja muude finantsmääruse pakutavate võimaluste abil. See vähendab kontrollikulusid ja suunab tähelepanu kontrollidele suure riskiga valdkondades;

• kõik töötajad kirjutavad alla hea halduskäitumise koodeksile. Valikumenetluses või toetuslepingute haldamises osalevad töötajad allkirjastavad (ka) deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta. Personali koolitatakse korrapäraselt ning parimate tavade vahetamiseks kasutatakse võrgustikke;

• projekti tehnilist rakendamist kontrollitakse korrapäraselt töövõtjate ja toetusesaajate tehniliste arenguaruannete põhjal; lisaks on konkreetsest juhtumist olenevalt ette nähtud töövõtjatega/toetusesaajatega kohtumised ja kohapealsed külaskäigud.

Kontrollid projekti lõpus: tehakse järelauditeid, et kontrollida kohapeal kulunõuete rahastamiskõlblikkust. Nende kontrollide eesmärk on ennetada, avastada ja parandada finantstehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud olulisi vigu. Kontrollide suure mõju saavutamiseks nähakse auditeeritavate toetusesaajate valimisel ette kombineerida riskipõhine valimine juhuvalikuga ja pöörata kohapealse auditi ajal alati võimaluse korral tähelepanu tegevuslikele aspektidele.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Raamatupidamisfunktsiooni võimalus, mis võimaldaks liikmesriikidel säästa suure osa praegustest sertifitseerimisega seotud kuludest, mis moodustavad 4 %, haldus- ja kontrollisüsteemide funktsioonide vähendamise tõttu;

lihtsustatud kulude ja kuludega sidumata lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamine, mis vähendab halduskulusid ja -koormust kõikidel tasanditel, nii haldusasutuste kui ka toetusesaajate jaoks;

proportsionaalne kontrollikord juhtimiskontrollide (riskipõhine) ja auditite jaoks;

iga-aastane tegevuste lõpetamine, mis vähendab dokumentide kontrolliotstarbelise säilitamise kulusid haldusasutuste ja toetusesaajate jaoks.

Seega oodatakse üldkokkuvõttes, et ettepanekute tulemusena jagunevad kontrollikulud ümber (jäädes ligikaudu 2 % juurde kõigist hallatavatest vahenditest), kuid ei suurene ega vähene.

Eelmise programmi (selle harude) rakendamisega saadud kogemust ja uue programmi peamisi aspekte arvesse võttes hinnatakse, et programmi rakendamise riskid peaksid jääma küllaltki muutumatuks. Tänu toetuste ja hangete, eel- ja järelkontrollide, dokumendipõhiste kontrollide ja kohapealsete auditite kombinatsioonile oodatakse, et kvantifitseeritav keskmine jääkvigade määr jääks alla 2 %.

Eelarve otsese ja kaudse täitmise puhul moodustavad soovitud tasemel kontrollimise aastased kulud umbes 3 kuni 7 % tegevuskulude aastaeelarvest. Arvestades kontrollitavate tehingute suurt arvu, on see põhjendatud. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja tervishoiu valdkonnas hõlmab eelarve otsene täitmine paljude lepingute sõlmimist ja meetmetoetuste määramist ning paljude tegevustoetuste maksmist valitsusvälistele organisatsioonidele ja ametiühingutele. Nende tegevustega seotud oht puudutab (eelkõige) väiksemate organisatsioonide suutlikkust kulusid tulemuslikult kontrollida.

Viie aasta andmete põhjal oli eelarve otsese täitmise korral makstavate toetuste kohapealsete auditite veamäär 1,8 % ja kokku, võttes arvesse hangete madalat riskimäära, alla 1 %. Sellist veamäära peetakse vastuvõetavaks, sest see on allpool olulisusnivood (2 %).

Programmi kavandatavad muudatused ei mõjuta seda, kuidas assigneeringuid praegu hallatakse. Praegune kontrollimissüsteem on osutunud sobivaks, et vältida ja/või tuvastada vigu ja/või rikkumisi ning vigade või rikkumiste erinemise korral need parandada. Seepärast võib eeldada, et veamäärad jäävad samale tasemele kui varem.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Eelarve otsese, kaudse ja jagatud täitmisega seotud meetmete puhul astub komisjon vajalikke samme tagamaks, et kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja rikkumiste avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on rahastatud liidu vahenditest. OLAFil on luba kontrollida ja inspekteerida kohapeal ettevõtjaid, kes on sellise rahastamisega otse või kaudselt seotud.

Komisjon rakendab lisaks rida meetmeid, näiteks:

-·programmi rakendamisest tulenevates otsustes, kokkulepetes ja lepingutes antakse komisjonile, sealhulgas OLAFile ja kontrollikojale, sõnaselgelt pädevus teha auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi;

- konkursikutse / hankemenetluse hindamise etapis kontrollitakse toetuse taotlejaid ja pakkujaid avaldatud menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide alusel, lähtudes deklaratsioonidest ning varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemist (Early Detection and Exclusion System – EDES);

- kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirju lihtsustatakse kooskõlas finantsmääruse sätetega;

- kõiki lepingute haldamisega seotud töötajaid ning toetusesaajate deklaratsioone kohapeal kontrollivaid audiitoreid ja kontrollijaid koolitatakse korrapäraselt pettuse ja eeskirjade eiramisega seotud küsimustes.

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat rakendab meetmeid komisjoni pettusevastase strateegia (Commission’s Anti-Fraud Strategy – CAFS) raames.

Eelarve otsese täitmise puhul uuendati pettuseriski hindamist (Fraud-Risk-Assessment – FRA) 2019. aastal. Toetuse andmise menetlus hõlmab mitmeid pettuse avastamise elemente, nagu nelja silma põhimõtte ulatuslik rakendamine; toetuse andmise menetluse õigsuse ja läbipaistvuse kontrollimine; üksikasjalike menetluste kasutamine huvide konflikti vältimiseks; määruse 1605/2002 põhjal kontrollimine, kas taotlejaid on musta nimekirja kantud; IT-vahendite, nagu EDES ja ARACHNE kasutamine ning muude pettuse märkide otsimine.

Struktuurifondide rakendamisel eelarve jagatud täitmise kaudu on regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadil; tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadil ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadil konkreetsem ühine pettustevastane strateegia (Joint Anti-Fraud Strategy – JAFS) aastateks 2015–2020. Struktuurifondide jaoks on ühissätete määruses (artikli 125 lõike 4 punkt c) ajavahemikuks 2014–2020 sätestatud konkreetne regulatiivne pettusevastane nõue. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat kinnitab oma kontrolli- ja auditeerimiskohustuse kaudu, et liikmesriigid on loonud ja tulemuslikult kasutanud haldus- ja kontrollisüsteeme, millega tagatakse, et rahalisi vahendeid kasutatakse tõhusalt ja nõuetekohaselt, et tagada kulude seaduslikkus ja korrektsus. Liikmesriigid on kohustatud probleemidest teada andma eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (Irregularity Management System – IMS) kaudu. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat jälgib riigi tasandi meetmeid pettusevastases võitluses ja rakendab vajaduse korral meetmete puudumise tõttu sanktsioone finantskorrektsiooni otsustega, mis on seotud ESFi kaudu asjaomasele programmile antud toetusega, nt OLAFi aruannete ja soovituste järelmeetmete raames. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat annab lisaks juhiseid korraldusasutustele, sh pettuseriski hindamise vahendi. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat levitab riskihindamisvahendit ARACHNE aktiivselt liikmesriikidesse.

Pärast välistöövõtja tehtavat uuringut, mis viiakse lõpule 2018. aasta keskpaigaks, vaadatakse JAFS läbi ning ajakohastatakse tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi panust komisjoni pettusevastase võitluse strateegiasse.

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi meetmetele panevad punkti horisontaalsed meetmed, nagu sisekoolitused pettusest teadlikkuse (pettuse märgid) ja pettuse ennetamise kohta.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik ja uued kulude eelarveread

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja väärtustesse	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid 16	Kandidaatriigid 17	Kolmandad riigid	Finantsmääruse artikli [21 lõike 2 punkti b] tähenduses
2	07 01 01 01 ESF+ toetuskulud – eelarve jagatud täitmine	Liigendamata	Ei	Ei	Ei	Ei
2	07 01 01 02 – Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru toetuskulud	Liigendamata	Jah	Jah	Jah	Ei
2	07 02 01 – ESF+ eelarve jagatud täitmise haru – tegevuskulud	Liigendatud	Ei	Ei	Ei	Ei
2	07 02 02 – ESF+ eelarve jagatud täitmise haru – tegevuse tehniline abi	Liigendatud	Ei	Ei	Ei	Ei
2	07 02 04 – ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru	Liigendatud	Jah	Jah	Jah	Ei

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja väärtustesse

KOKKU			2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
07 02 01 – ESF+ eelarve jagatud täitmise haru – tegevuskulud	Kulukohustused	(1)	Hõlmatud ühissätete määruse ettepanekus (COM(2018(375)
	Maksed	(2)
07 02 02 – ESF+ eelarve jagatud täitmise haru – tegevuse tehniline abi	Kulukohustused	(1)
	Maksed	(2)
07 01 01 01 ESF+ toetuskulud – eelarve jagatud täitmine	Kulukohustused = maksed	(3)
07 02 04 – ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru	Kulukohustused	(1)	99 944	101 993	104 083	106 214	108 389	110 606	112 271		743 500
	Maksed	(2)	28 093	59 077	76 826	81 534	83 939	85 782	87 369	240 880	743 500


07 01 01 02 – Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru toetuskulud 18	Kulukohustused = maksed	(3)	2 500	2 500	2 500	2 500	2 500	2 500	2 500		17 500
Programmi vahendite assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+3	102 444	104 493	106 583	108 714	110 889	113 106	114 771	0 000	761 000
	Maksed	=2+3	30 593	61 577	79 326	84 034	86 439	88 282	89 869	240 880	761 000

ESF+ koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise osa assigneeringud on üksikasjalikult esitatud ühissätete määruse (COM(2018)375) tööjõu-uuringus.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

KOKKU		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Personalikulud		91,207	91,207	91,207	91,207	91,207	91,207	91,207		638,448
Muud halduskulud		5,073	5,073	5,073	5,073	5,073	5,073	5,073		35,514
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU	96,280	96,280	96,280	96,280	96,280	96,280	96,280	96,280		673,962

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	198,724	200,773	202,863	204,994	207,169	209,386	211,051		1 434,963
	Maksed	126,873	157,857	175,606	180,314	182,719	184,562	186,149	240,880	1 434,963

3.2.2.Üldine hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Personali puhul põhinevad allpool esitatud näitajad tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadile 2018. aastal eraldatud assigneeringul (SEC(2017)528), millest on lahutatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (European Globalisation Fund – EGF) määratud töötajad, kelle kohta tehakse eraldi ettepanek COM(2018)380.

Kõiki üldvahendeid muude halduskulude, sh EGFiga seotud kulude jaoks on näidatud allpool.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	91 207	91,207	91,207	91,207	91,207	91,207	91,207	638,448
Muud halduskulud	5,073	5,073	5,073	5,073	5,073	5,073	5,073	35,514
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 vahesumma	96,280	96,280	96,280	96,280	96,280	96,280	96,280	673,962

Aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 19 välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskuludega seotud assigneeringud	2,500	2,500	2,500	2,500	2,500	2,500	2,500	17,500
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävate kulude vahesumma	2,500	2,500	2,500	2,500	2,500	2,500	2,500	17,500

KOKKU

98,780

691,460

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

ESF+ eelarve jagatud täitmise osa assigneeringud on üksikasjalikult esitatud ühissätete määruse (COM(2018)375) tööjõu-uuringus.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aasta		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad KOKKU (ametnikud ja ajutised töötajad)
Komisjoni peakorteris ja esindustes		599	599	599	599	599	599	599
Delegatsioonides		0	0	0	0	0	0	0
Teadustegevus		0	0	0	0	0	0	0
• Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajad): AC, AL, END, INT ja JED 20 Rubriik 7
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat
Rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7	- peakorteris	71	71	71	71	71	71	71
	- delegatsioonides	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Rahastatakse programmi vahenditest 21	- peakorteris
	- delegatsioonides	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Muu (täpsustage)		Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Koosseisuvälised töötajad KOKKU (täistööajale taandatud töötajate arv)		71	71	71	71	71	71	71
KÕIK KOKKU		670	670	670	670	670	670	670

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Programmijuhtimine, finantsküsimused ja audit
Koosseisuvälised töötajad	Programmijuhtimine, finantsküsimused ja audit

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–☑ ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻ hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	KOKKU
EMP/EFTA	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem
Kandidaatriigid	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem
Kolmandad riigid	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem	Täidetakse hiljem

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Ettepaneku/algatuse mõju 22
	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
Artikkel ………….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

[…]