EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.8.2020
COM(2020) 436 final
2020/0208(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2020/123 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) kohaselt taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust tasemest kõrgemal. Tähtis vahend nende eesmärkide saavutamiseks on lubatud kogupüüki (TAC) ja kvoote hõlmav iga-aastane kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määruses (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, on täpsustatud vahemikena väljendatud kalastussuremuse väärtused, mida kasutatakse käesolevas ettepanekus ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks, eelkõige maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks ja säilitamiseks.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks liikmesriikide 2021. aasta kalapüügivõimalused seoses majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarudega. Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse kalapüügivõimalused Läänemeres alates 2006. aastast kindlaks eraldi määrusega.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanekuga kehtestatakse kvoodid, mille maht on kooskõlas määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud eesmärkidega.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Esitatud meetmed on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega ning liidu säästva arengu poliitikaga.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 43 lõige 3.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.
•Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.
Ühine kalanduspoliitika on ühine kogu liidule. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.
Nõukogu asjakohase määrusega eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused. Võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikeid 6 ja 7 ning artiklit 17, on liikmesriikidel õigus jaotada need kalapüügivõimalused piirkondadele või ettevõtjatele vastavalt nimetatud artiklites sätestatud kriteeriumidele. Seega on liikmesriikidel piisavalt vabad käed selliste otsuste tegemiseks, mis on seotud neile eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja/või majandusliku mudeli valikuga.
Käesolev ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise konkreetse määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.
•Vahendi valik
Kavandatav vahend: määrus.
See on ettepanek kalavarude majandamiseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 alusel.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Läänemere nõuandekomisjoniga (BSAC) peeti konsultatsioone komisjoni teatise alusel, milles käsitleti 2021. aasta kalapüügivõimalusi ühise kalanduspoliitika raames (COM(2020) 248 (final)). Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) esitas ettepaneku teadusliku põhjenduse. Kaaluti kõiki asjaomaste kalavarude kohta esitatud esialgseid seisukohti ja neid võeti ettepanekus arvesse nii palju kui võimalik, minemata vastuollu olemasoleva poliitikaga või põhjustamata ohustatud varude olukorra halvenemist.
Teaduslikku nõuannet püügipiirangute ja kalavarude seisundi kohta arutati liikmesriikidega ka BALTFISHi piirkondlikul foorumil 2020. aasta juunis.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Teadusorganisatsioon, kellega konsulteeriti, oli Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES).
Liit taotleb igal aastal ICESilt teaduslikke nõuandeid tähtsate kalavarude seisundi kohta. Saadud nõuanded hõlmavad kõiki Läänemere kalavarusid ja lubatud kogupüügi ettepanek tehakse majanduslikult kõige tähtsamate varude kohta (http://www.ices.dk/advice/Pages/Latest-Advice.aspx).
•Mõjuhinnang
Ettepanek on osa pikaajalisest strateegiast, mille kohaselt kohandatakse kalapüüki pikaajaliselt säästva tasemeni ja seejärel hoitakse sellel tasemel. Sellise lähenemisviisi tulemuseks on stabiilne püügisurve, kõrgemad kvoodid ning ka kalurite ja nende perekondade suurem sissetulek. Kasvav lossimismaht toob eeldatavalt kasu kalandussektorile, tarbijaile, töötlejatele ning jaekaubandussektorile nagu ka ülejäänud tööndusliku ja harrastuskalapüügi abitööstusele.
Viimastel aastatel Läänemere kalapüügivõimaluste kohta võetud otsuste toel oli 2019. aastani õnnestunud viia maksimaalse jätkusuutliku saagikuse seisukohast hinnatud varude kalastussuremus kooskõlla lubatud kogupüügi kehtestamise ajale vastavate maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikega kõikide varude, välja arvatud Läänemere lääneosa räime puhul, ning taastada kalavarud ja tasakaalustada püügivõimsus ja kalapüügivõimalused. Kahjuks sattusid Läänemere idaosa tursa varud 2019. aastal tugeva surve alla ja ICESi hinnangul jääb see varu lähiaastatel tõenäoliselt raskesse olukorda. Seega on endiselt vaja teha edusamme kõikide liikide varude taastamiseks, kuna neist mõne puhul on biomassi piir endiselt ohutust madalam, ning kõigi kalavarude puhul tuleks lähtuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest.
Värskeimate parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete kohaselt on kahe kalavaru (Läänemere keskosa räim ja Läänemere lääneosa tursk) biomass allpool hea seisundi piiri, kaks isegi allpool ohutut bioloogilist piiri (Läänemere lääneosa räim ja Läänemere idaosa tursk). Lisaks Läänemere idaosa tursa varudele antakse ettevaatusprintsiibil põhinev nõuanne veel kolme kalavaru kohta (Botnia lahe räim ja kaks lõhevaru). Kahe kalavaru kohta (kilu ja räim Liivi lahes) on antud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuanne ja varud on heal tasemel. Atlandi merilesta varu koosneb kahest varust, millest ühe kohta on antud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuanne ja teise kohta ettevaatusprintsiibil põhinev nõuanne.
Eespool toodut arvesse võttes vähendatakse komisjoni ettepanekuga püügivõimalusi järgmiselt: Läänemere lääneosa räime puhul 50 %, Läänemere idaosa tursa puhul 70 %, Läänemere lääneosa tursa puhul 11 %, Läänemere keskosa räime puhul 36 % ja Soome lahe lõhe puhul 10 %. Komisjoni ettepanekuga suurendataks Liivi lahe räime püügi võimalusi 15 % ja põhibasseini lõhe püügi võimalusi 9 % ning kantaks üle Botnia lahe räime, kilu ja atlandi merilesta püügi võimalused.
Seepärast kujutaks 2021. aasta ettepanekute majanduslik mõju endast kõikide liikmesriikide laevastike püügivõimsuse vähendamist. Kokku hõlmab komisjoni ettepanek ligikaudu 425 000 tonni Läänemere kalapüügivõimalusi, mis on 11,3 % vähem kui 2020. aastal.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ettepaneku puhul säilitatakse paindlikkus nende kvootide vahetamise mehhanismide kohaldamisel, mis kehtestati juba eelmiste aastate määrustega Läänemere kalapüügivõimaluste kohta. ELi ega liikmesriikide avaliku sektori asutustele ei tulene ettepanekust uusi elemente ega uusi haldusmenetlusi, mis võiksid suurendada halduskoormust.
Ettepanekus käsitletakse iga-aastast määrust 2021. aasta kohta ning seepärast ei sisalda see läbivaatamisklauslit.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Kalapüügivõimaluste kasutamise kontroll, mis lähtub lubatud kogupüügist ja kvootidest, kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ettepanekuga määratakse kindlaks liikmesriikide 2021. aasta kalapüügivõimalused seoses teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmadega.
Määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava, jõustus 20. juulil 2016. Kõnealuse kava kohaselt tuleb püügivõimalused kindlaks määrata vastavalt kava eesmärkidele ja need peavad olema kooskõlas kalastussuremuse sihttasemete vahemikega, mis põhinevad eelkõige ICESi või samasuguse tunnustatud sõltumatu teadusasutuse parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel. Maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevast nõuandest kasu saavate kalavarude puhul on mitmeaastase kava artikli 4 lõikes 3 sätestatud, et lubatud kogupüük tuleb põhimõtteliselt kehtestada FMSY-väärtusel või sellest madalamal tasemel (nn FMSY alamvahemik), kuigi mitmeaastase kava artikli 4 lõike 4 kohaselt võib lubatud kogupüügi alati kehtestada ka allpool FMSY vahemikke. Mitmeaastase kava artikli 4 lõikes 5 sätestatud tingimustel võib heas seisundis kalavarude lubatud kogupüügi kehtestada FMSY-väärtusest kõrgemal tasemel (nn FMSY ülemvahemik). Hea seisundi piirist allpool oleva biomassiga (nn Btrigger) varude kohta on mitmeaastase kava artikli 5 lõikes 1 sätestatud, et tuleb võtta asjakohased parandusmeetmed, et tagada varude kiire taastumine hea seisundi tasemele, eelkõige tuleb lubatud kogupüük kehtestada tasemel, mis on väiksem kui FMSY ülemvahemik, võttes arvesse biomassi vähenemist. Kui kalavaru biomass on isegi väiksem kui ohutu bioloogiline piir (nn Blim), on mitmeaastase kava artikli 5 lõikes 2 sätestatud, et tuleb võtta täiendavaid parandusmeetmeid. Ühise kalanduspoliitika alusmääruse kohaselt tuleb ettevaatusprintsiibil põhineva nõuande saanud kalavarude püügi võimalused kehtestada tasemel, mis tagab vähemalt võrreldava kaitsetaseme. Alusmääruse põhjenduses 8 on ka sätestatud, et segapüüki puudutavaid majandamisotsuseid tehes tuleks arvestada, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti siis, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et püüki piiravate liikide probleemi on väga raske vältida kasutatavate püügivahendite selektiivsuse suurendamisega.
Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramise ettepanek esitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 1 (milles osutatakse suhtelise stabiilsuse põhimõttele) ja artikli 16 lõikega 4 (milles osutatakse ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja mitmeaastastes majanduskavades sätestatud eeskirjadele).
Selleks et vajaduse korral kehtestada ELi kvoodid Vene Föderatsiooniga ühiste kalavarude jaoks, arvati varude vastavad kogused maha ICESi soovitatud lubatud kogupüügist. Lubatud kogupüük ja liikmesriikide vahel jaotatud kvoodid on esitatud käesoleva määruse lisas.
Läänemere lääneosa räime varud on ICESi hinnangu kohaselt jätkuvalt väiksemad kui kudekarja biomassi piirmäära miinimumtase (Blim), millest allpool võib paljunemisvõime olla ICESi arvamuse järgi vähenenud. Võttes arvesse Läänemere lääneosa räime hinnangulise biomassi edasist vähenemist kõigest 48 %-ni minimaalsest kontrollväärtusest (Blim), esitab komisjon mitmeaastase kava artikli 5 lõike 2 ja artikli 4 lõike 4 kohaselt ettepaneku kehtestada lubatud kogupüügi tasemeks FMSY-vahemikest madalam tase. Komisjon teeb ettepaneku kasutada parandusmeetmena vahemiku madalamat väärtust ja vähendada seda veelgi. Nii kujuneb lubatud kogupüügiks 1 575 tonni (‑50 %).
Läänemere idaosa tursa puhul oli ICESil pärast mitut aastat võimalik teha eelmisel aastal jälle analüütiline hindamine. ICESil ei olnud siiski võimalik määrata kindlaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagavate kalastussuremuse vahemike väärtusi, mistõttu andis ta ettevaatusprintsiibil põhineva nõuande. Lisaks näitas ICESi hinnang, et kalavarud on väiksemad kui ohutu bioloogiline piir (Blim) ja see jääks keskpikas perspektiivis Blim-väärtusest allapoole, isegi kui kalapüüki üldse ei toimu. ICESi hinnangul on biomass eelmise aastaga võrreldes veelgi vähenenud ja ta kordas oma soovitust nullpüügi kohta 2021. aastaks. Sarnaselt eelmisele aastale piiraks lubatud kogupüügi nullimine aga suurema osa Läänemere püügipiirkondade püügist. 2020. aasta mais esitas ICES ajakohastatud nõuande muude püügipiirkondade tursa kaaspüügi tasemete kohta. Seepärast esitab komisjon eelmisel aastal vastu võetuga sarnase lähenemisviisi alusel ettepaneku kehtestada lubatud kogupüük, mis piirdub muude püügipiirkondade vältimatu kaaspüügiga, välja arvatud üksnes teaduslikul eesmärgil toimuva kalapüügi puhul. Nende teaduslike nõuannete alusel teeb komisjon ettepaneku kehtestada kalapüügivõimalused tasemel, mis vastab kaaspüügi tasemele 20 %. Võttes arvesse Läänemere idaosa tursa varude seisundit ja ICESi nõuannet, et kudemiskohtade püügiks sulgemine tooks kalavarudele täiendavat kasu, mida ei ole võimalik saavutada üksnes lubatud kogupüügiga (nt suurenenud juurdekasv tänu häirimatule kudemisele), teeb komisjon ettepaneku jätkata kehtivat suvist kudemiskohtade sulgemist, jättes kõrvale üksnes teaduslikul eesmärgil toimuva püügi ja väikesemahulise rannapüügi seisevpüünistega. Samuti esitab komisjon ettepaneku säilitada harrastuskalapüügi keeld alarajoonides 25 ja 26, kuna püütud kogused oleksid kaaspüügi lubatud kogupüügiga võrreldes märkimisväärsed.
Läänemere lääneosa tursa varu kohta märkis ICES eelmisel aastal, et kalavaru olukord on ebakindel ja taas halvenemas. Seetõttu kehtestati püügivõimalused FMSY alamvahemiku madalamas osas ning pikendati ja laiendati talvist kudemiskohtade sulgemist alarajoonides 22–23, jättes kõrvale üksnes teaduslikul eesmärgil toimuva püügi ja väikesemahulise rannapüügi seisevpüünistega, kuna ICES on seisukohal, et selline püügikeeld võib tuua täiendavat kasu, mida ei ole võimalik saavutada üksnes lubatud kogupüügiga. Kuna harrastuskalapüük mõjutab oluliselt kalastussuremust, vähendati harrastuspüügi puhul kaasavõetava saagi piirmäära lubatud kogupüügiga samas ulatuses. Kuna alarajoonis 24 esineb nii Läänemere ida- kui ka lääneosa turska ja 2019. aastal võeti vastu erakorralised meetmed, keelati tursa sihtpüük ja lubati üksnes vältimatut kaaspüüki kaugemal kui kuus meremiili kaldast alarajoonis 24, jättes kõrvale üksnes teaduslikul eesmärgil toimuva püügi ja väikesemahulise rannapüügi seisevpüünistega. Selleks et kehtestada Läänemere idaosa tursa majandamise piirkonnaga võrdsed tingimused, keelati harrastuskalapüük kaugemal kui kuus meremiili kaldast alarajoonis 24, kuna kõnealuses piirkonnas esineb peamiselt Läänemere idaosa turska, ning suvine kudemiskohtade sulgemine kehtestati perioodiks alates 1. juunist kuni 31. juulini, jättes kõrvale üksnes teaduslikul eesmärgil toimuva püügi ja väikesemahulise rannapüügi seisevpüünistega. Hoolimata eelmise aasta positiivsetest väljavaadetest on kalavaru biomass püsinud allpool hea seisundi piiri (Btrigger). Seepärast esitab komisjon ettepaneku jätta kaasnevad meetmed 2021. aastaks muutmata, viies alarajooni 24 keeluaja kooskõlla alarajoonide 25–26 keeluajaga, mis hõlmab ajavahemikku alates 1. maist kuni 31. augustini, ning kehtestada püügivõimalused madalamal punktiväärtusel (Flower), lisades samas ICESi esitatud alarajooni 24 tursa kaaspüügi kogused, mis vastavad 20 %-lisele kaaspüügi tasemele, välja arvatud väikesemahuliseks rannapüügiks seisevpüünistega, millele lisatakse 100 %, kuna nende kalavarude suhtes ei kohaldata kaaspüügi piirangut.
ICESi hinnangul on Läänemere keskosa räime biomass langenud allapoole hea seisundi piiri (Btrigger). Seepärast esitab komisjon artikli 5 lõike 1 kohaselt ettepaneku kehtestada püügivõimalused FMSY ülemvahemikust allpool. ICESi hinnangul peaks biomass sellise kalastussuremuse taseme juures taas ületama hea seisundi piiri juba 2021. aastal.
Liivi lahe räime kavandatud ja kilu kavandatud lubatud kogupüük vastab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagavale kalastussuremuse vahemikule, millele on osutatud määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikes 3. Kiluvaru sõltub jätkuvalt üksnes ühest heast põlvkonnast, selle biomassi prognoosi vähendati ja biomass on vähenenud. Keskmisest suuremaks hinnatud viimast, 2019. aasta põlvkonda tuleks seega säilitada järgmisteks aastateks. Lisaks tuleks arvesse võtta liikidevahelisi kaalutlusi, sest kilu saadakse segapüügina koos räimega, mille lubatud kogupüüki tuleb mitmeaastase kava eeskirjade kohaselt märkimisväärselt vähendada. Sellises olukorras ja selleks, et vältida edasise vähenemise ohtu, teeb komisjon ettepaneku lubatud kogupüüki mitte suurendada, vaid jätta see samale tasemele.
Atlandi merilesta lubatud kogupüük vastab alarajoonide 21–23 varude puhul maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuannete kombinatsioonile ja alarajoonide 24–32 varude puhul ICESi lähenemisviisile, mida kasutatakse selliste kalavarude puhul, mille kohta on vähe andmeid. Komisjon esitab liikidevahelistele kaalutlustele tuginedes ettepaneku jätta see samale tasemele. Turska saadakse atlandi merilesta vältimatu kaaspüügina ja komisjon teeb ettepaneku vähendada tursa püügi võimalusi.
Põhibasseini lõhe, Soome lahe lõhe ja Botnia lahe räime lubatud kogupüük vastab ICESi väljatöötatud lähenemisviisile, mida kasutatakse selliste kalavarude puhul, mille kohta on vähe andmeid. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada püügivõimalused ICESi soovitatud koguste alusel. Põhibasseini lõhe puhul palusid Soome ja Eesti, et kaks aastat tagasi kehtestatud piiratud piirkondadevaheline paindlikkus säilitataks. Võttes arvesse, et komisjon teeb ettepaneku suurendada kalapüügivõimalusi põhibasseinis, kuid vähendada neid Soome lahes, teeb komisjon ettepaneku suurendada piirkondadevahelist paindlikkust 25 % ja 500 isendini.
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 kehtestati lubatud kogupüügi haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artikli 3 kohased paindlikkust ning artikli 4 kohased ettevaatusprintsiipi või analüütilist lubatud kogupüüki käsitlevad sätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati paindlikkusmehhanism kõigi selliste kalavarude jaoks, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ning takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse ainult siis, kui liikmesriik ei kasuta määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
2020/0208 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2020/123 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 1 artikli 6 kohaselt tuleb kehtestada kaitsemeetmed, võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majanduslikke nõuandeid ning vajaduse korral kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning muude nõuandekomisjonide koostatud aruandeid, samuti asjaomastes geograafilistes piirkondades või pädevusvaldkondades loodud nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid ning liikmesriikide ühiseid soovitusi.
(2)Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.
(3)Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 on sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärk saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult, laienedes kõikidele varudele hiljemalt 2020. aastaks.
(4)Lubatud kogupüük tuleks seega kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestada kättesaadava teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samas eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1139 2 on kehtestatud Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“). Kava eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Selleks tuleb asjaomaste kalavarude kalastussuremuse sihttase, mis on väljendatud vahemikena, saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt 2020. aastaks. 2021. aastal kohaldatavate Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude püügi piirangute kehtestamisel tuleb seega silmas pidada kava eesmärkide saavutamist.
(6)Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on märkinud, et Läänemere lääneosa räime biomass on alarajoonides 20–24 vaid 48 % kudekarja biomassi piirväärtusest (Blim), millest allpool võib paljunemisvõime olla vähenenud. Seepärast soovitas ICES 29. mail 2020 antud iga-aastases kalavarude nõuandes neid varusid mitte püüda. Seepärast tuleb vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 2 võtta kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomaste kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikul tasemel. Lisaks eeldab see säte täiendavate parandusmeetmete vastuvõtmist. Selleks tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika ja eelkõige kava eesmärkide saavutamise ajakava, võttes arvesse võetud parandusmeetmete oodatavat mõju, pidades samal ajal kinni eesmärgist saavutada majanduslik, sotsiaalne ja tööhõivealane kasu, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Sellest tulenevalt ja kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 4 on asjakohane, et Läänemere lääneosa räime püügi võimalused kehtestatakse tasemel, mis on väiksem kalastussuremuse tasemete vahemikust, et võtta arvesse biomassi vähenemist.
(7)Läänemere idaosa tursa varude osas oli ICESil alates 2019. aastast taas võimalik tugineda oma ettevaatusprintsiibil põhineva nõuande andmisel hinnangule, mis põhineb ulatuslikematel andmetel. ICESi hinnangul on biomass väiksem kui Blim ja see on eelmise aastaga võrreldes veelgi vähenenud. Seepärast kordas ICES oma soovitust Läänemere idaosa tursa nullpüügi kohta 2021. aastaks. ICESil ei ole olnud siiski võimalik määrata kindlaks kalastussuremuse vahemike väärtusi. Kui Läänemere idaosa tursa püügi võimalused kehtestatakse nagu eelmisel aastal vastavalt teaduslikus nõuandes esitatud tasemele, võib kohustus lossida kogu segapüügist, sealhulgas Läänemere idaosa tursa kaaspüügist saadud saak tekitada püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada Läänemere idaosa tursa kaaspüügi jaoks konkreetne lubatud kogupüük. Püügivõimalused määratakse kindlaks vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 2.
(8)2020. aasta mais esitas ICES ajakohastatud nõuande muude püügipiirkondade tursa kaaspüügi tasemete kohta. On asjakohane määrata püügivõimalused kindlaks kooskõlas nimetatud konkreetse nõuandega, jättes kõrvale üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuva püügi, mis toimub täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 3 artiklis 25 sätestatud tingimustega. Lisaks tuleb määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõike 2 kohaselt võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikul tasemel. Kuna teaduslikust nõuandest nähtub, et kudemiskohtade püügiks sulgemine tooks kalavarudele täiendavat kasu, mida ei ole võimalik saavutada üksnes lubatud kogupüügiga (nt suurenenud juurdekasv tänu häirimatule kudemisele), on asjakohane jätkata kehtivat suvist kudemiskohtade sulgemist. Lisaks nähtub teaduslikust nõuandest, et Läänemere idaosa tursa harrastuspüügi suhteline tähtsus sõltub lubatud kogupüügi tasemest. Võttes arvesse oluliselt vähendatud lubatud kogupüüki, peetakse harrastuskalapüügi käigus püütud koguseid oluliseks, mistõttu on asjakohane säilitada tursa harrastuspüügi keeld alarajoonides 25–26, kus Läänemere idaosa tursk on kõige arvukam.
(9)Läänemere lääneosa tursa varu puhul vähendas ICES hinnangulist biomassi ja hindas, et Läänemere lääneosa tursa varu biomass ei ole taastunud üle kudekarja biomassi piirväärtuse (Btrigger), millest madalama näitaja korral tuleb võtta konkreetseid ja asjakohaseid majandamismeetmeid. Seetõttu on asjakohane säilitada 2020. aastaks kehtestatud kaasnevad meetmed ja kehtestada püügivõimalused vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 1, võttes arvesse ka ICESi soovitatud tursa kaaspüügi taset alarajooni 24 muudes püügipiirkondades, et olla kooskõlas Läänemere idaosa tursa varude majandamise piirkonnas järgitava lähenemisviisiga. Lisaks nähtub teaduslikust nõuandest, et alarajoonis 24 esineb nii lääne- kui ka idaosa turska. Selleks et kaitsta idaosa tursa varusid ja tagada võrdsed tingimused Läänemere idaosa tursa varude majandamise piirkonnaga, tuleks lubatud kogupüügi kasutamist alarajoonis 24 jätkuvalt piirata tursa kaaspüügiga, jättes kõrvale üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuva püügi, mis toimub täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega, ning väikesemahulise rannapüügi, mis toimub seisevpüünistega kuni kuue meremiili kaugusel kaldast asuvates piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri, kuna nendes madalates rannikuvetes esineb peamiselt lääneosa turska. Lisaks tuleks alarajooni 24 keeluaeg viia kooskõlla alarajoonide 25–26 keeluajaga, et tagada kooskõlas ICESi soovitusega samaväärne kaitse.
(10)Seetõttu ning alarajoonidega 25 ja 26 võrdsete tingimuste tagamiseks tuleks jätkuvalt keelata tursa harrastuspüük alarajoonis 24 kaugemal kui kuus meremiili kaldast. Kuna teaduslikest nõuannetest nähtub, et harrastuspüük mõjutab oluliselt kõnealuste varude üldist kalastussuremust, ning võttes arvesse kõnealuse kalavaru seisundit ja lubatud kogupüügi vähendamist, tuleks säilitada ühe kaluri kohta kaasavõetava saagi päevane piirmäär. See ei piira tööndusliku kalapüügi suhtes kohaldatava suhtelise stabiilsuse põhimõtte kohaldamist. Võttes arvesse kalavarude habrast seisundit ja asjaolu, et teaduslikud nõuanded näitavad, et eelkõige kudemiskeelud võivad tuua varudele täiendavat kasu, mida ei ole võimalik saavutada üksnes lubatud kogupüügiga, näiteks suurenenud juurdekasv tänu häirimatule kudemisele, tuleks jätkata talvist kudemiskohtade sulgemist, jättes kõrvale väikesemahulise rannapüügiga tegelevad kalurid ja eespool nimetatud teadusuuringute eesmärgil toimuva püügi.
(11)ICESi hinnangul on Läänemere keskosa räime biomass langenud allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Btrigger), millest madalama näitaja korral tuleb võtta konkreetseid ja asjakohaseid majandamismeetmeid. Seepärast on asjakohane kehtestada püügivõimalused vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 1.
(12)ICESi nõuande kohaselt saadakse turska atlandi merilesta kaaspüügina. Lisaks saadakse kilu segapüügina koos räimega ja kilu on tursa saakliik. Neid liikidevahelisi kaalutlusi on asjakohane arvesse võtta atlandi merilesta ja kilu püügivõimaluste kehtestamisel.
(13)Selleks et tagada rannapüügi võimaluste täielik ärakasutamine, kehtestati alates 2019. aastast lõhe osas piiratud piirkondadevaheline paindlikkus ICESi alarajoonidest 22–31 selle alarajooni 32. Võttes arvesse nende kahe kalavaru püügivõimaluste muutumist, on asjakohane seda paindlikkust suurendada.
(14)Meriforelli püügi keelamine kaugemal kui neli meremiili ja meriforelli kaaspüügi piiramine 3 %-ni meriforelli ja lõhe kombineeritud püügist on märkimisväärselt aidanud vähendada seda, et lõhe kohta esitatakse valed, eelkõige meriforelli püügi andmed. Seetõttu on asjakohane kõnealune säte säilitada, et hoida valeandmete esitamise määr madalal.
(15)Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 4 eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning kalapüügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seetõttu tuleks käesolevas määruses täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.
(16)Nõukogu määruses (EÜ) nr 847/96 5 on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.
(17)Võttes arvesse, et Läänemere idaosa tursa varu biomass on väiksem kui Blim ning et 2021. aastal on lubatud ainult kaaspüük ja teaduslik kalapüük, on liikmesriigid võtnud kohustuse mitte kohaldada 2021. aastal selle varu suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 9, nii et 2021. aasta püük ei ületaks kehtestatud lubatud kogupüüki.
(18)Uue teadusliku nõuande alusel tuleks norra tursiku esialgne lubatud kogupüük ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes kehtestada ajavahemikuks 1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021.
(19)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021. Lisaks tuleks käesolevat määrust kohaldada norra tursiku suhtes ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes alates 1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2021. aastaks ning muudetakse teatavaid määruses (EL) 2020/123 6 kindlaks määratud püügivõimalusi teistes vetes.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjakohastes sätetes selgelt viidatud.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1)„alarajoon“ – Läänemeres paiknev ICESi alarajoon, mis on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 7 III lisas;
(2)„lubatud kogupüük“ (TAC) – iga kalavaru kogus, mida võib püüda aasta jooksul;
(3)„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;
(4)„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil.
II PEATÜKK
KALAPÜÜGIVÕIMALUSED
Artikkel 4
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine
Lubatud kogupüük, kvoodid ja vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud lisas.
Artikkel 5
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted
Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:
(a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;
(b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;
(c)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;
(d)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;
(e)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast vähendamist.
Artikkel 6
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud, sihtliiki mittekuuluva liigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas, et teha erand kohustusest arvestada saak asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.
Artikkel 7
Meetmed seoses tursa harrastuspüügiga alarajoonides 22–26
1. Alarajoonides 22 ja 23 ning alarajoonis 24 kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest toimuva harrastuspüügi käigus tohib üks kalur jätta saagiks kuni viis turska päevas.
2. Erandina lõikest 1 tohib 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2021 alarajoonides 22 ja 23 ning alarajoonis 24 kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest toimuva harrastuspüügi käigus üks kalur jätta saagiks kuni kaks turska päevas.
3. Harrastuskalapüük on keelatud alarajoonis 24 kaugemal kui kuus meremiili mõõdetuna lähtejoontest ning alarajoonides 25 ja 26.
3. Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira rangemate riigisiseste meetmete kohaldamist.
Artikkel 8
Meetmed seoses meriforelli ja lõhe püügiga alarajoonides 22–32
1. Kalalaevadel on alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021 alarajoonides 22–32 keelatud püüda meriforelli vetes, mis asuvad lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili. Nendes vetes lõhe püüdmisel ei tohi meriforelli kaaspüük mis tahes ajal ületada 3 % lõhe ja meriforelli kogusaagist – kas pardal olevast või pärast iga püügireisi lossitud saagist.
2. Lõige 1 ei piira rangemate riigisiseste meetmete kohaldamist.
Artikkel 9
Paindlikkus
1. Kui käesoleva määruse lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.
2. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 ei kohaldata juhul, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 10
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid saadavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmeid kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, kasutavad nad käesoleva määruse lisas sätestatud kalavarude koode.
III PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 11
Määruse (EL) 2020/123 muutmine
IA lisas asendatakse Norra tursiku ja seotud kaaspüügi püügivõimaluste tabel ICESi 3a rajoonis ning ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes järgmise tabeliga:
„
|
Liik: |
norra tursik ja seotud kaaspüük
|
Püügipiirkond: |
3.a; 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
||||||||||||||
|
|
Trisopterus esmarkii |
|
|
(NOP/2A3A4.) |
|
|
|||||||||||
|
Aasta |
2020 |
2021 |
|
Analüütiline TAC |
|
||||||||||||
|
Taani |
64 940 |
(1)(3) |
p.m. |
(1)(6) |
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. |
||||||||||||
|
Saksamaa |
12 |
(1)(2)(3) |
p.m. |
(1)(2)(6) |
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||||||||||||
|
Madalmaad |
48 |
(1)(2)(3) |
p.m. |
(1)(2)(6) |
|||||||||||||
|
Liit |
65 000 |
(1)(3) |
p.m. |
(1)(6) |
|||||||||||||
|
Norra |
14 500 |
(4) |
p.m. |
(4) |
|||||||||||||
|
Fääri saared |
5 000 |
(5) |
p.m. |
(5) |
|||||||||||||
|
TAC |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
|
|
|
|
||||||||||
|
(1) |
Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
||||||||||||||||
|
(2) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes. |
||||||||||||||||
|
(3) |
Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2019 kuni 31. oktoobrini 2020. |
||||||||||||||||
|
(4) |
Kasutatakse sortimisvõret. |
||||||||||||||||
|
(5) |
Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse sellest kvoodist maha. |
||||||||||||||||
|
(6) |
Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult alates 1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021. |
|
|||||||||||||||
“
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. Artiklit 11 kohaldatakse siiski alates 1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.8.2020
COM(2020) 436 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2020/123 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes
LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA
Järgmistes tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning nendega funktsionaalselt seotud tingimused.
Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti.
Kalavarudele viidatakse liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras.
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Clupea harengus |
HER |
Heeringas |
|
Gadus morhua |
COD |
Tursk |
|
Pleuronectes platessa |
PLE |
Atlandi merilest |
|
Salmo salar |
SAL |
Lõhe |
|
Sprattus sprattus |
SPR |
Kilu |
|
Liik: |
heeringas |
Püügipiirkond: |
alarajoonid 30–31 |
|||
|
Clupea harengus |
(HER/30/31.) |
|||||
|
Soome |
53 306 |
|||||
|
Rootsi |
11 712 |
|||||
|
Liit |
65 018 |
|||||
|
TAC |
65 018 |
Ennetuslik TAC |
||||
|
Liik: |
heeringas |
Püügipiirkond: |
alarajoonid 22–24 |
||
|
Clupea harengus |
(HER/3BC+24) |
||||
|
Taani |
221 |
||||
|
Saksamaa |
869 |
||||
|
Soome |
0 |
||||
|
Poola |
205 |
||||
|
Rootsi |
280 |
||||
|
Liit |
1 575 |
||||
|
TAC |
1 575 |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||
|
|
heeringas |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed |
|
|
Clupea harengus |
(HER/3D-R30) |
|||
|
Taani |
2 146 |
|||
|
Saksamaa |
569 |
|||
|
Eesti |
10 960 |
|||
|
Soome |
21 393 |
|||
|
Läti |
2 705 |
|||
|
Leedu |
2 848 |
|||
|
Poola |
24 304 |
|||
|
Rootsi |
32 626 |
|||
|
Liit |
97 551 |
|||
|
TAC |
Ei kohaldata |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
||
|
Liik: |
heeringas |
Püügipiirkond: |
alarajoon 28.1 |
||||
|
Clupea harengus |
(HER/03D.RG) |
||||||
|
Eesti |
18 216 |
||||||
|
Läti |
21 230 |
||||||
|
Liit |
39 446 |
||||||
|
TAC |
39 446 |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|||||
|
Liik: |
tursk |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 25–32 liidu veed |
|||||
|
Gadus morhua |
(COD/3DX32.) |
|||||||
|
Taani |
137 |
(1)(2) |
||||||
|
Saksamaa |
54 |
(1)(2) |
||||||
|
Eesti |
13 |
(1)(2) |
||||||
|
Soome |
10 |
(1)(2) |
||||||
|
Läti |
51 |
(1)(2) |
||||||
|
Leedu |
33 |
(1)(2) |
||||||
|
Poola |
159 |
(1)(2) |
||||||
|
Rootsi |
138 |
(1)(2) |
||||||
|
Liit |
595 |
(1)(2) |
||||||
|
TAC |
Ei kohaldata |
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||||||
|
__________ |
||||||||
|
(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Erandina esimesest lõigust võib turska sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega. (2) Alarajoonides 25 ja 26 on keelatud kõnealuse kvoodi alusel püüda alates 1. maist kuni 31. augustini. Erandina esimesest lõigust võib kala püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega. Erandina esimesest lõigust ei kohaldata kõnealust keeluaega liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja kes püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste passiivpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse väljaantud ametliku merekaardi koordinaatidele. Nende kalalaevade kaptenid tagavad, et liikmesriigi kontrolliasutused saaksid nende püügitegevust igal ajal jälgida. |
||||||||
|
Liik: |
tursk |
Püügipiirkond: |
alarajoonid 22–24 |
|||||
|
Gadus morhua |
(COD/3BC+24) |
|||||||
|
Taani |
1 481 |
(1)(2) |
||||||
|
Saksamaa |
725 |
(1)(2) |
||||||
|
Eesti |
33 |
(1)(2) |
||||||
|
Soome |
29 |
(1)(2) |
||||||
|
Läti |
123 |
(1)(2) |
||||||
|
Leedu |
80 |
(1)(2) |
||||||
|
Poola |
396 |
(1)(2) |
||||||
|
Rootsi |
528 |
(1)(2) |
||||||
|
Liit |
3 395 |
(1)(2) |
||||||
|
TAC |
3 395 |
(1)(2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||||
|
__________ |
||||||||
|
(1) Alarajoonis 24 üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole alarajoonis 24 lubatud. Erandina esimesest lõigust võib turska sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega. Erandina esimesest lõigust lubatakse selle kvoodi all alarajoonis 24 püüda liidu kalalaevadel, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja kes püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega, põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste passiivpüünistega piirkondades kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse väljaantud ametliku merekaardi koordinaatidele. Nende kalalaevade kaptenid tagavad, et liikmesriigi kontrolliasutused saaksid nende püügitegevust igal ajal jälgida. (2) Kõnealuse kvoodi alusel on keelatud püüda alarajoonides 22 ja 23 alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ning alarajoonis 24 alates 1. maist kuni 31. augustini. Erandina esimesest lõigust võib kala püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega. Erandina esimesest lõigust ei kohaldata kõnealust keeluaega liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja kes püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste passiivpüünistega alarajoonides 22 ja 23 piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse väljaantud ametliku merekaardi koordinaatidele, ning alarajoonis 24 kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse väljaantud ametliku merekaardi koordinaatidele. Nende kalalaevade kaptenid tagavad, et liikmesriigi kontrolliasutused saaksid nende püügitegevust igal ajal jälgida. |
||||||||
|
|
atlandi merilest |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 22–32 liidu veed |
||
|
Pleuronectes platessa |
(PLE/3BCD-C) |
||||
|
Taani |
4 939 |
||||
|
Saksamaa |
549 |
||||
|
Poola |
1 034 |
||||
|
Rootsi |
372 |
||||
|
Liit |
6 894 |
||||
|
TAC |
6 894 |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|||
|
Liik: |
lõhe |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 22–31 liidu veed |
|
|
Salmo salar |
(SAL/3BCD-F) |
|||
|
Taani |
19 582 |
(1) |
||
|
Saksamaa |
2 179 |
(1) |
||
|
Eesti |
1 990 |
(1)(2) |
||
|
Soome |
24 417 |
(1) |
||
|
Läti |
12 455 |
(1) |
||
|
Leedu |
1 464 |
(1) |
||
|
Poola |
5 940 |
(1) |
||
|
Rootsi |
26 469 |
(1) |
||
|
Liit |
94 496 |
(1) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||
|
__________ |
||||
|
(1) Väljendatakse isendite arvuna. (2) Eritingimus: kuni 25 % ja mitte üle 500 isendi sellest kvoodist võib püüda alarajooni 32 liidu vetes (SAL/*3D32) |
||||
|
|
lõhe |
Püügipiirkond: |
alarajooni 32 liidu veed |
||||
|
Salmo salar |
(SAL/3D32.) |
||||||
|
Eesti |
893 |
(1) |
|||||
|
Soome |
7 821 |
(1) |
|||||
|
Liit |
8 714 |
(1) |
|||||
|
TAC |
Ei kohaldata |
Ennetuslik TAC |
|||||
|
__________ |
|||||||
|
(1) Väljendatakse isendite arvuna. |
|||||||
|
Liik: |
kilu |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 22–32 liidu veed |
|||
|
Sprattus sprattus |
(SPR/3BCD-C) |
|||||
|
Taani |
20 730 |
|||||
|
Saksamaa |
13 133 |
|||||
|
Eesti |
24 072 |
|||||
|
Soome |
10 851 |
|||||
|
Läti |
29 073 |
|||||
|
Leedu |
10 517 |
|||||
|
Poola |
61 697 |
|||||
|
Rootsi |
40 074 |
|||||
|
Liit |
210 147 |
|||||
|
TAC |
Ei kohaldata |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
||||