EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.5.2020

COM(2020) 404 final

2020/0106(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 maksevõime toetamise rahastamisvahendi loomise osas

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon teeb ettepaneku kasutada täielikult ära ELi eelarve võimalused, et kaasata investeeringuid ja jaotada oluline osa rahalisest toetusest majandustegevuse taastamise esimestel otsustava tähtsusega aastatel. Ettepanekud tuginevad kolmele sambale:

·mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ülemmäärade suurendamine, et COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks oleks võimalik võtta kohe meetmeid nii liidus ja kui väljaspool seda;

·eriolukorra erakorralise meetmena Euroopa Liidu taasterahastu, mis põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 122 ja mille rahastamine põhineb omavahendite otsuse ettepanekus esitatud volitusel. Vahendid võimaldavad rakendada kiiret mõju avaldavaid meetmeid, et kriisile reageerimiseks kaitsta elatusvahendeid, parandada ennetamist ja tugevdada vastupidavust ja taastumist;

·tugevdatud mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027.

Sellega seoses teeb komisjon ettepaneku tegeleda negatiivsete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mida COVID-19 pandeemia on avaldanud liidu töötajatele, leibkondadele ja ettevõtjatele. Paljudel Euroopa ettevõtjatel on juba kriisi tõttu maksevõime raskused ning probleemid süvenevad, kui majandusele ja ühiskonnale kehtestatud piirangud jätkuvad ja suhtlemisdistantsi hoidmise nõuded mõjutavad jätkuvalt paljude sektorite äritegevust. Raskused võivad kesta veel kaua pärast praeguste liikumispiirangute tühistamist ja süvendada olemasolevaid majanduslikke erinevusi liikmesriikide vahel ja nende sees.

COVID-19 pandeemia majanduslikust mõjust tulenevat kapitalivajadust on keeruline arvudes täpselt väljendada. Ettevõtjaid käsitlevatest andmetest tuletatud komisjoni hinnangute kohaselt võib see vajadus kevadprognoosi lähtestsenaariumi realiseerumise korral olla 2020. aastal ligikaudu 720 miljardit eurot. Kui liikumispiirangud kehtivad kevadprognoosis eeldatust kauem või need tuleb puhangu kordumise korral taaskehtestada, suureneb kapitalivajadus märkimisväärselt. Stressistsenaariumi järgi prognoositakse 2020. aasta SKP kasvuks –15,5 % ja selle materialiseerumisel võib otsene mõju 27 ELi liikmesriigi kõigi (börsil noteeritud ja noteerimata) äriühingute omakapitalile olla kuni 1,2 triljonit eurot. Kui kapitali puudujäägi probleemiga ei tegeleta, võib see tuua kaasa pikemaajalise investeeringute vähenemise ja tööpuuduse suurenemise. Kapitalipuudujääkide mõju on eri sektorites, piirkondades, tööstuse ökosüsteemides ja liikmesriikides erinev, mille tõttu tekivad erinevused ühtsel turul. Üldjuhul tugineb enamik Euroopa tööstuse ökosüsteemidest keerukatele tarneahelatele, mis on ühtsel turul eri liikmesriikide vahel hajutatud .

Sellele lisandub asjaolu, et liikmesriikide suutlikkus anda riigiabi on väga erinev.

Käesolevas ettepanekus pakutakse välja ajutine omakapitalipõhine rahastamisvahend. Maksevõime toetamise komponendi raames kestab investeerimisperiood investeeringute komitee ja EIP/EIFi juhtorganite antavate heakskiitude puhul üldjoontes 2024. aasta lõpuni ning toimingute allkirjastamiseks 2026. aasta lõpuni. Ettepaneku raames toetatakse neid ettevõtjaid, kellel on elujõuline ärimudel, kuid kelle maksevõime on COVID-19 kriisi tõttu piiratud. Eesmärk on aidata neil see raske periood üle elada, et nad suudaksid oma tegevusega uuesti alustada, kui selleks on õige aeg.

Ettepaneku eesmärk on ka tasakaalustada eeldatavaid moonutusi ühtsel turul, arvestades, et teatavatel liikmesriikidel ei pruugi olla piisavaid eelarvevahendeid abi vajavate ettevõtjate asjakohaseks toetamiseks. Seetõttu võib riiklike maksevõime toetusmeetmete kättesaadavus ettevõtjatele liikmesriigiti väga palju erineda ja põhjustada ebavõrdsust. Lisaks on suur tõenäosus, et COVID-19 mõju püsib kaua ning seepärast võib see suutmatus aidata elujõulisi äriühinguid põhjustada süsteemseid moonutusi, mis loovad uusi või kinnistavad juba olemasolevaid erinevusi. Arvestades, kui tihedalt on Euroopa riikide majandused omavahel seotud, avaldaks majanduslangus ühes ELi osas negatiivset ülekanduvat mõju piiriülestele tarneahelatele ja kogu ELi majandusele. Samal põhjusel oleks aga ühes ELi osas antaval toetusel piiriülestele tarneahelatele ja kogu ELi majandusele positiivne ülekanduv mõju.

Et COVID-19 tõttu on majandus jahtunud ja riikide rahandus surve all, on tähtis kaasata ka erasektori ressursse, et toetada võimalikult palju liidu elujõuliste ettevõtjate maksevõimet.

Nimetatud eesmärkide täitmiseks antakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) käsitleva määruse 1 alusel Euroopa Investeerimispangale (EIP) liidu tagatis. Luuakse EFSI kolmas komponent, s.o maksevõime toetamise komponent, et kaasata erakapitali toetuskõlblike ettevõtjate maksevõime toetamiseks. EIP grupp kasutab ELi tagatist, et investeerida peamiselt vahendajate kaudu või vähendada erainvestorite riski kõlblikesse ettevõtjatesse investeerimisel, kaasates seeläbi erasektori vahendeid nende toetamisse. Selleks investeerib EIP grupp aktsiafondidesse, eriotstarbelistesse vahenditesse, investeerimisplatvormidesse, liikmesriikide tugipankadesse või finantseerimisasutustesse, annab neile tagatisi või rahastab neid või kasutab selleks vajaduse korral otseinvesteeringuid või muud asjakohast viisi.

Käesolev ettepanek on osa komisjoni väljakuulutatud majanduse taastamise üldalgatusest. On tähtis, et selline rahastamisvahend loodaks võimalikult kiiresti 2020. aastal, hiljemalt 2020. aasta oktoobri alguseks, ja et selle saab 2021. aastal täies mahus kiiresti kasutusele võtta.

Maksevõime toetamise rahastamisvahend on kättesaadav kõigile liikmesriikidele ja kõigile EFSI määrusega hõlmatud sektoritele. Eriti keskendutakse nendele liikmesriikidele, kelle majandust COVID-19 pandeemia mõju on enim kahjustanud ja/või kus riikliku maksevõime toetuse kättesaadavus on piiratum. Eesmärk on aidata taastada ettevõtjate elujõulisust ja kasutada ära nende kasvupotentsiaal, aidates seejuures saavutada liidu prioriteete, nagu üleminek rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale või piiriülese tegevuse toetamine liidus ning liidu sotsiaalse mõõtme ja ühtsuse tugevdamine. Toetus on kättesaadav määruse kõigi eesmärkide täitmiseks.

Rahastamisvahendi kasutuselevõtmisele kaasa aitamiseks võivad liikmesriigid i) luua riiklikud eriotstarbelised vahendid, mis võivad taotleda toetust maksevõime toetamise komponendist; ii) lisaks EIP grupi tagatisele või investeeringule investeerida kooskõlas riigiabi eeskirjadega fondidesse või eriotstarbelistesse vahenditesse kas otse või liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutuse kaudu ning iii) aidata luua aktsiafonde või eriotstarbelisi vahendeid koostöös institutsionaalsete investoritega.

Komisjon peaks saama osaleda Euroopa Investeerimisfondi (EIF) võimalikus kapitali suurendamises (ühes või mitmes voorus), mis on tähtis majanduse taastamise toetamisel tagatiste andmise, väärtpaberistamise ja omakapitaliinvesteeringute toetamise kaudu kogu liidus. Sellel eesmärgil tuleks eraldada kehtivas läbivaadatud mitmeaastases finantsraamistikus kuni 500 000 000 euro suurune rahastamispakett, et liit, mida esindab komisjon, säilitaks oma osa EIFi kapitalis.

EFSI juhtimisstruktuur jääb kehtima ja kohaldub kolmandale komponendile. Maksevõime toetamise komponendi raames kiidab investeeringute komitee heaks iga EIP rahastamis- või investeerimistoimingu, st komitee otsustab, kas ELi tagatis antakse fondi, eriotstarbelise vahendi, liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutuse või muu vahendi rahastamiseks, tagamiseks või sellesse investeerimiseks. EIFi tehtavate toimingute puhul konsulteeritakse investeeringute komiteega finantstoodete osas, mille juhatus ja tegevdirektor on heaks kiitnud ja mille alusel teeb EIF erinevaid toiminguid. Vahendatud toetust saava ettevõtja valimise otsuse teeb fondi- või vahendijuht kooskõlas EFSI määruses sätestatud kriteeriumide ja EIPga allkirjastatud asjakohase lepingulise korraga. EIP rahastamis- või investeerimistoimingute valdkonnas võib investeeringute komitee ka jätta endale õiguse kiita heaks alltoiminguid kooskõlas EFSI määrusega. Liikmesriigid ei osale ELi tagatise andmise üle otsustamises. Kui esildatud InvestEU määruse 2 alusel loodav investeeringute komitee alustab tööd, võtab see üle EFSI määruse alusel loodud investeeringute komitee ülesanded.

Kooskõlas kehtiva EFSI määrusega ei kehtestata geograafilisi kvoote. Kliimameetmete eesmärk jääb alles.

Juhatus aga määratleb maksevõime toetamise komponendis konkreetsed geograafilised kontsentratsiooni piirmäärad kooskõlas käesolevas määruses sätestatud põhimõtetega, et tagada vastavalt, et suurema osaga maksevõime toetamise rahastamisvahendi ELi tagatisest toetatakse nende liikmesriikide toetuskõlblikke ettevõtjaid ja sektoreid, mida COVID-19 pandeemia on enim majanduslikult kahjustanud, ning et suurema osaga sellest tagatisest toetatakse toetuskõlblikke ettevõtjaid liikmesriikides, kus riikliku maksevõime toetuse kättesaadavus on piiratum. Nii kindlustatakse, et ELi tagatist suunatakse vajaduspõhiselt ja paindlikult. Piirmääri võib aja jooksul COVID-19 mõjust tulenevalt muuta, vältides samas rahastamisvahendi toetuse kontsentreerumist piiratud arvu liikmesriikidesse.

Maksevõime toetamise rahastamisvahendiga toetatakse liidu ettevõtjaid, kes on küll elujõulised, kuid kellel tekiksid COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisi tõttu maksevõime riskid (välja arvatud need, kes olid riigiabi eeskirjade kohaselt raskustes 3 2019. aasta lõpus), et aidata nad tagasi kestlikku ja kasumlikku ettevõtlusesse ning seda edendada. Omakapitali- ja hübriidrahastamise täiendavad kriteeriumid sätestatakse investeerimissuunistes või kehtestatakse tagatislepingus. Et rahastamisvahendit ei saaks kasutada omakapitali kaudu rahastamisele juurdepääsu omavad ettevõtjad ja et tagada rahastamisvahendi täiendavus, tuleks omakapitali kaudu rahastamist pakkuda turutingimustel või riigiabi ajutise raamistiku 4 tingimustega sarnastel tingimustel (näiteks tasu võtmise ja väljumisstrateegia). Seejuures tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse rahastamisvahendi üleeuroopalist mõõdet ning fondide ja teiste vahendite sõltumatut haldamist ning liidu aktsiaturgude erinevusi. EIP või EIF rakendab fondide või muude vahendavate üksuste suhtes hoolsusmeetmeid kooskõlas nende eeskirjade ja korraga ning maksevõime toetamise komponendi eesmärkidega. Asjaomaste ettevõtjate suhtes rakendavad hoolsusmeetmeid fondid või muud üksused.

Vahendavad fondid või vahendid tuleks luua liidus. 

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek täiendab investeerimistoetust ja rahastamisvõimalusi, mis on kättesaadavad EFSI määruse ja esildatud InvestEU määrusealusel mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027. Ettepaneku alusel toetatakse ettevõtjaid, kellel on elujõuline ärimudel, kuid kellel võib tekkida COVID-19 kriisi tõttu maksevõime raskusi. Maksevõime toetamise rahastamisvahend võimaldab sellistel ettevõtjatel kriisi mõju üle elada ajutise maksevõime toetuse abil.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanekuga muudetakse EFSI määrust, nii et kohaldub sama õiguslik alus.

•Subsidiaarsus

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisavalt saavutada ja need on paremini saavutatavad liidu tasandil. Et liikmesriikidel on erinev fiskaalvõimekus meetmete võtmiseks, on seatud eesmärke meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil. Nimelt võimaldavad liidu tasandi meetmed tasakaalustada siseturu moonutusi, mida põhjustab liikmesriikide erinev fiskaalvõimekus riigiabi andmisel oma ettevõtjate maksevõime toetamiseks, ning elujõuliste ettevõtjate pankroti vältimisega vähendavad need meetmed ka siseturu ühendatud tarneahelate häireid. Lisaks tekitavad need liidu eelarve tagatise kasutamisel koos EIP grupi rahastamisega mastaabisäästu, hoogustades erainvesteeringuid kogu liidus.

•Proportsionaalsus

Ettepanek ei lähe seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Selle eesmärk on toetada ettevõtjaid ja projekte, mis kannatavad kõiki liikmesriike kahjustava COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgede tõttu. Kaasates maksevõime toetamiseks lisaks avaliku sektori vahenditele erasektori vahendeid, võimendatakse eelarvevahendeid tõhusal ja proportsionaalsel viisil.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Ettepanek kuulub COVID-19 pandeemia negatiivsete majanduslike tagajärgede vastumeetmete paketti ja on kriisimeede.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõjuhinnang

 4.MÕJU EELARVELE

EFSI määruse alusel pakutavat ELi tagatist suurendatakse 26 miljardilt eurolt 92,4 miljardi euroni. Arvestades maksevõime toetamise komponendis loodava portfelli hinnangulist riskitaset, eeldab sellele kolmandale komponendile ette nähtud ELi tagatise osa eraldisi 50 % ulatuses, mis kajastab praegustes majandusoludes sihipäraste investeeringutega kaasnevat suuremat riski. Pealegi viitavad ELi tagatise arvestatav suurus ja kavandatud sekkumiste liigid vajadusele suhtuda eraldistesse konservatiivselt. See tähendab, et suurendatud ELi tagatise lisaeraldisi on 33,2 miljardit eurot. Seega tõstetakse ELi tagatisfondi eraldiste kogumäär 45,8 %ni kõigist ELi tagatisega kaetud kohustustest. Järelikult tuleks EFSI tagatisfondi suurendada 33,2 miljardi euro võrra, mis teeb kokku 42,3 miljardit eurot.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Maksevõime toetamise rahastamisvahendit rakendab EIP otse või EIFi kaudu. Järelevalve ja aruandluse kord sätestatakse tagatislepingus ning see on kooskõlas kehtivate nõuetega. Järelevalve hõlmab peamisi tulemusnäitajaid, millega jälgitakse maksevõime toetamise komponendi eesmärkide täitmise kulgu.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Konkreetseid sätteid selgitatakse EFSI määruse asjakohaste peatükkide kaupa.

II peatükk

EFSI-le luuakse kolmas komponent (maksevõime toetamise komponent).

Maksevõime toetamise komponendi ELi tagatise kasutamise kriteeriumides määratletakse, et ettevõtjad ja projektid, mis võivad saada abi selle komponendi ELi tagatisest, ei tohtinud olla 2019. aasta lõpus riigiabi tähenduses raskustes. ELi tagatis on mõeldud maksevõime toetamiseks, et aidata neil taastuda COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisist. Ettevõtjate alla käivad ka eriotstarbelised vahendid, projektiettevõtjad ning avaliku ja erasektori partnerlused.

Toetust antakse investeeringute või fondide, eriotstarbeliste vahendite, investeerimisplatvormide või muude vahendatud üksuste kaudu. Soositakse koostööd liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega.

III peatükk ja investeerimissuunised (II lisa)

Maksevõime toetuse saamiseks peab ettevõtja olema asutatud ja tegutsema liidus.

Maksevõime toetamise komponendi raames võib toiminguid teha nii EIP kui ka EIF.

EFSI üldeesmärke täiendatakse viitega Euroopa rohelisele kokkuleppele ja strateegiale „Euroopa digitaalse tuleviku kujundamine“ ning vajadusele hoida ära piirkondlikud erinevused, mis tulenevad COVID-19 pandeemia järgsest asümmeetrilisest taastumisest.

Juhatus sätestab vahendajate (fondid, eriotstarbelised vahendid jm) kontrolliga seotud nõuded, võttes arvesse kohaldatavaid avaliku korra või julgeoleku kaalutlusi.

Toetust võib suunata mitme vahendi ja toote, sealhulgas liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutuste kaudu kooskõlas kohaldatavate riigiabi ja rahvusvaheliste normidega.

Maksevõime toetamise komponendi alla kuuluva ELi tagatise summa on 66,4 miljardit eurot. Selle loomisega suureneb kogu ELi tagatise summa maksimaalselt 92,4 miljardi euroni. Vastavad eraldised (50 % eraldiste määr seoses ELi tagatise suurenemisega) moodustavad 33,2 miljardit eurot, mis teeb EFSI tagatisfondi kogusummaks 42,3 miljardit eurot. Seega seatakse eraldiste kogumääraks 45,8 %.

Maksevõime toetamise komponendiga seotud investeerimisperiood kestab investeeringute komitee ja EIP/EIFi juhtorganite antavate heakskiitude puhul üldjoontes 2024. aasta lõpuni ning toimingute allkirjastamiseks 2026. aasta lõpuni. See-eest tuleb 60 % rahastamis- ja investeerimistoimingutest heaks kiita juba 2022. aasta lõpuks.

ELi tagatise kasutamise maksevõime toetamise komponendi raames kiidab heaks investeeringute komitee, nagu tehakse praegu kahe ülejäänud komponendi puhulgi. EIFi toimingute puhul konsulteeritakse finantstoodete osas investeeringute komiteega. Et vältida struktuuride dubleerimist, asub esildatud InvestEU määruse kohaselt loodav investeeringute komitee juhtima ELi tagatise andmist ka maksevõime toetamise komponendi raames.

Eesmärk on kaasata maksevõime toetamise komponendi raames reaalmajandusse kuni 300 miljardit eurot.

Eraldi nähakse ette 100 miljonit eurot, millest kaetakse maksevõime toetamise rahastamisvahendi eesmärkide täitmiseks fondide, eriotstarbeliste vahendite, investeerimisplatvormide ja muude vahendite loomise ja haldamise kulud ning nõustamisteenuste ja tehnilise abi kulud. Sellega toetatakse ka maksevõime toetamise komponendist rahastatavate ettevõtjate rohe- ja digipööret.

Seda toetust haldab komisjon. Asjakohasel juhul võib ta usaldada ülesandeid ka Euroopa investeerimisnõustamise keskusele (EIAH).

II lisas esitatakse veel tehnilisi üksikasju maksevõime toetamise komponendi raames kasutatavate vahendite ja toodete ja rahastamisstruktuuride kohta ning viidatakse, et juhatus kehtestab konkreetsed geograafilised kontsentratsiooni piirmäärad.

IIIa peatükk

Selles peatükis nähakse ette liidu osalemine EIFi eelseisva(te)s kapitali suurendamis(t)es.

IV peatükk

Komisjoni või Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kaudu tehakse kättesaadavaks tehniline abi ja nõuandev tugi, et toetada liikmesriike, eriti vähearenenud aktsiaturgudega riike, liidu tagatise nõuetele vastavate fondide, eriotstarbeliste vahendite või muude vahendite loomisel. Sellest toetusest võib ka katta fondide või muude vahendite loomise ja haldamise kulud.

VI peatükk

EIPga sõlmitavas tagatislepingus sätestatakse maksevõime toetamise komponendi alla kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute täpsed aruandlusnõuded.

VIII peatükk

Et maksevõime toetamise komponenti saaks kiiresti kasutusele võtta, võib EIP teha investeeringute komiteele ettepaneku anda maksevõime toetamise komponendi ELi tagatise toetust sellistele tagatistele või rahastamisele, mille EIP on andnud ajavahemikus, mis jääb käesoleva seadusandliku ettepaneku komisjonis vastuvõtmise ning komisjoni ja EIP vahel sõlmitava muudetud tagatislepingu allkirjastamise vahele. Sellise vaheetapi arvestamiseks peavad asjakohased tagatised või rahastamine vastama maksevõime toetamise komponendi kriteeriumidele. EIP teeb sellise ettepaneku siis, kui muudetud EFSI määrus on jõustunud.

2020/0106 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 maksevõime toetamise rahastamisvahendi loomise osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 172 ja 173, artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 182 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 5 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 6 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Ettevõtja tasandi andmetel põhinevate komisjoni hinnangute järgi võivad COVID-19 pandeemiast tulenevad omakapitali taastamise vajadused olla 2020. aastal ligikaudu 720 miljardit eurot. Summa võib suureneda, kui liikumispiirangud kehtivad eeldatust kauem või need tuleb nakkuspuhangu kordumise korral taaskehtestada. Kui kapitali puudujäägi probleemiga ei tegeleta, võib see tuua kaasa pikemaajalise investeeringute vähenemise ja tööpuuduse suurenemise. Kapitali puudujäägi mõju ei ole sektorite ja liikmesriikide kaupa ühesugune, tekitades ühtsel turul erinevusi. Lisaks on liikmesriikide suutlikkus anda riigiabi väga erinev.

(2)[Euroopa Liidu taasterahastu] määruse kohaselt ja selle alusel eraldatud vahendite piires tuleks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi maksevõime toetamise komponendi raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmed, et leevendada COVID-19 kriisi seninägematut mõju. Selliste lisavahendite kasutamisel tuleks tagada [Euroopa Liidu taasterahastu] määruses ettenähtud tähtaegadest kinnipidamine.

(3)Selleks et võidelda COVID-19 pandeemia ränkade majanduslike tagajärgedega liidus, tuleks ettevõtjatele, kellel on tekkinud pandeemia põhjustatud majanduskriisi tõttu raskused ning kellel ei ole võimalik saada piisavalt toetust turupõhise rahastamise või liikmesriikide võetud meetmete kaudu, kiiresti pakkuda maksevõime toetust maksevõime toetamise rahastamisvahendi kaudu, mis tuleks lisada EFSI kolmandaks komponendiks.

(4)Maksevõime toetamise rahastamisvahendist toetatavad ettevõtjad peaksid olema asutatud ja tegutsema liidus, mis tähendab, et nende registrijärgne asukoht peaks olema mõnes liikmesriigis ja nad peaks tegutsema liidus selles mõttes, et nende sisuline tegevus ehk töötajad, tootmine, teadus- ja arendustegevus või muu äritegevus on liidus. Nende tegevus peaks toetama käesolevas määruses käsitletavaid eesmärke. Neil peaks olema elujõuline ärimudel ja nad ei tohiks olla riigiabi raamistiku 7 mõistes raskustes juba 2019. aasta lõpust. Toetus tuleks suunata toetuskõlblikele ettevõtjale, kes tegutsevad COVID-19 kriisist enim mõjutatud liikmesriikides ja sektorites ja/või kus riigi maksevõime toetuse kättesaadavus on piiratum.

(5)Euroopa Investeerimispangale (EIP) antud ELi tagatist tuleks suurendada 66 436 320 000 euro võrra, et luua EFSI kolmas komponent – maksevõime toetamise komponent –, mille raames tuleks anda maksevõime toetust.

(6)ELi tagatise eraldisi tuleks vastavalt suurendada. Arvestades maksevõime toetamise komponendi alla kuuluvate investeerimis- ja rahastamistoimingute kõrget riskitaset, tuleks EFSI eraldiste kogumäära kohandada 45,8 %ni.

(7)Eeldatavasti kaasab maksevõime toetamise komponendi raames antav ELi tagatis reaalmajandusse investeeringuid kuni 300 000 000 000 eurot.

(8)Toetus tuleks välja maksta paindlikul viisil, arvestades, et eri liikmesriigid vajavad erinevaid lahendusi. Need peaksid hõlmama muu hulgas EIP grupi rahastamist või tagatist või investeeringut olemasolevatesse sõltumatult hallatavatesse fondidesse või eriotstarbelistesse vahenditesse, mis omakorda investeerivad kõlblikesse ettevõtjatesse. Toetuse võiks ka suunata äsja loodud sõltumatult hallatavate fondide, sealhulgas esimest korda koostööd tegevate fondivalitsejate („first-time teams“) kaudu, või eriotstarbeliste vahendite kaudu, mis on loodud Euroopa, piirkondlikul või riigi tasandil, et saada ELi tagatis ja seejärel investeerida kõlblikesse ettevõtjatesse. ELi tagatist võiks kasutada ka riigiabi eeskirjade kohaselt liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutuse sekkumise tagamiseks või rahastamiseks koos toetuskõlblikke ettevõtjaid toetavate erainvestoritega. Vältida tuleks põhjendamatuid konkurentsimoonutusi siseturul.

(9)Aktsiafondid, eriotstarbelised vahendid, investeerimisplatvormid ja liikmesriikide tugipangad ja finantseerimisasutused peaksid andma kõlblikele ettevõtjatele omakapitali või kvaasiomakapitali (näiteks hübriidlaenud, eelisaktsiad või konverteeritav omakapital), kuid mitte üksustele, mis sihivad varade väljaostmist (või asenduskapitali) odava ülesostmise eesmärgil.

(10)Rahastamis- ja investeerimistoimingud tuleks viia kooskõlla liidu praeguste poliitiliste prioriteetidega, nagu Euroopa roheline kokkulepe ja strateegia „Euroopa digitaalse tuleviku kujundamine“. Meede tuleks suunata ka piiriülese tegevuse toetamisele.

(11)Maksevõime toetamise komponendi rahastamis- ja investeerimistoimingute üle tuleks otsustada 2024. aasta lõpuks; nendest vähemalt 60 % rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta tuleks otsus teha 2022. aasta lõpuks, et võimaldada kiiresti reageerida COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisile.

(12)Et komisjonil oleks võimalik suunata Euroopa majandusse toetust Euroopa Investeerimisfondi (EFI) kaudu, peaks tal olema võimalik osaleda ühes või mitmes võimalikus EIFi kapitali suurendamises, mis võimaldaks fondil jätkata Euroopa majanduse ja selle taastamise toetamist. Liit peaks säilitama oma osa EIFi kapitalis. Selleks tuleks kehtivas läbivaadatud mitmeaastases finantsraamistikus ette nähta piisav rahastamispakett.

(13)100 000 000 euro suuruse summaga tuleks toetada investeerimisfondide, eriotstarbeliste vahendite ja investeerimisplatvormide loomist ja haldamist liikmesriikides, eelkõige neis, kus aktsiafondide turud ei ole arenenud, ning toetada maksevõime toetamise komponendist rahastatavate ettevõtjate rohe- ja digipööret.

(14)InvestEU määruse alusel loodav investeeringute komitee peaks selle loomise järel vastutama ELi tagatise andmise eest ka käesoleva määruse alusel.

(15)Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artikli 137 lõikes 2 on sätestatud, et Ühendkuningriik ja Ühendkuningriigis asuvad projektid on rahastamiskõlblikud üksnes finantstehinguteks, mis on tagatud liidu eelarvega EFSI raames ning mille on heaks kiitnud üksused ja asutused, sealhulgas EIP ja Euroopa Investeerimisfond (EIF) või isikud, kellele on usaldatud nende meetmete osa rakendamine enne väljaastumise lepingu jõustumise kuupäeva. Väljaastumise lepingu artikli 143 lõikes 1 on sätestatud, et Ühendkuningriigi vastutus oma osa eest liidu tingimuslikest kohustusest piirdub selliste tingimuslike kohustustega, mis on tekkinud finantstehingutest, mille kohta liit on teinud otsuse enne väljaastumise lepingu jõustumise kuupäeva. Kõik käesoleva määruse kohased liidu tingimuslikud kohustused tekivad pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeva. Seepärast ei tohiks kohaldada käesolevat määrust Ühendkuningriigi suhtes ega Ühendkuningriigis.

(16)Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantsreegleid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(17)Määrust (EL) 2015/1017 tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2015/1017 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklisse 2 lisatakse punkt 9:

„9)    „ettevõtja“ – maksevõime toetamise komponendi tähenduses ettevõtja, projektiettevõtja, avaliku ja erasektori partnerlus või muu õiguslik struktuur.“

(2)Artiklisse 3 lisatakse punkt c:

„c)    liikmesriigis asutatud ja liidus tegutsevate ettevõtjate maksevõimet.“

(3)Artikli 4 lõike 2 punkti a alapunkti iv muudetakse järgmiselt:

„ELi tagatise raames toimingutega seotud tasud, mis peavad olema kooskõlas EIP tasude poliitikaga; maksevõime toetamise komponendi kohta võidakse kokku leppida muus korras;“.

(4)Artikli 5 lõike 1 viimasesse lõiku lisatakse taandega lõik:

„– toetus fondidele, eriotstarbelistele vahenditele, investeerimisplatvormidele või muudele kokkulepetele maksevõime toetamise komponendi raames.“

(5)Artikli 6 lõike 1 punktile a lisatakse järgmine lõik:

„maksevõime toetamise komponendi raames antakse aga toetust ainult juhul, kui see aitab ettevõtjat, kes ei olnud riigiabi mõistes raskustes 8 juba 2019. aasta lõpus, vaid kellel on sestpeale tekkinud märkimisväärsed maksevõime riskid COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tõttu;“

(6)Artiklisse 6 lisatakse lõige 3:

„3.    Lõikest 2 olenemata võib maksevõime toetamise komponendi alla kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute suhtes kehtestada finantsvahendajate alltoimingutele miinimumsuuruse piirangu.“

(7)Artikli 7 lõikesse 2 lisatakse uus punkt e:

„II lisa punkti 6 alapunktis d osutatud suunised.“

(8)Artiklisse 8 lisatakse kolmas lõik:

„Olenemata esimesest lõigust võib maksevõime toetamise komponendi rahastamis- ja investeerimistoimingutega toetada ainult ettevõtjaid, mis on asutatud mõnes liikmesriigis ja tegutsevad liidus.“

(9)Artikli 9 lõike 2 esimesse lõiku lisatakse teine lause:

„ELi tagatis antakse ka maksevõime toetamise komponendi raames EIFi tehtavatele rahastamis- ja investeerimistoimingutele.“

(10)Artikli 9 lõike 2 kolmanda lõigu sissejuhatavat lauset muudetakse järgmiselt:

„Asjaomased toimingud peavad olema kooskõlas liidu poliitikaga, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppega 9 ja strateegiaga „Euroopa digitaalse tuleviku kujundamine“ 10 , ning toetama kaasavat ja sümmeetrilist taastamist pärast COVID-19 pandeemiat ning ükskõik millist järgmistest üldeesmärkidest:“

(11)Artikli 9 lõike 2 kolmandasse lõiku lisatakse punkt j:

„j)    maksevõime toetamise komponendi alla kuuluv maksevõime toetus artikli 3 punktis c osutatud ettevõtjatele, kes toetavad käesolevas lõigus viidatud ükskõik millist eesmärki.“

(12)Artikli 9 lõike 2 viimane lõik jäetakse välja ja lisatakse lõige 2a:

„EIP võtab arvesse, et EFSId kasutatakse vastavalt nõudlusele, ja

a)tagab, et kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) võetud kohustustega eraldatakse EFSI taristu- ja innovatsioonikomponendi rahasummast vähemalt 40 % projektidele, mis sisaldavad kliimameetmeid toetavaid elemente. Rahasummat, millega EFSIst toetatakse VKEsid ja väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, ei võeta selle määra arvutamisel arvesse. Et teha kindlaks projektide elemendid või kulude osakaal, millega toetatakse kliimameetmeid, kasutab EIP rahvusvaheliselt kokku lepitud metoodikat;

b)tagab, et valdavat osa maksevõime toetamise komponendi alla kuuluvast EFSI rahastusest kasutatakse selleks, et toetada kõlblikke ettevõtjaid COVID-19 pandeemiast majanduslikult rängimalt mõjutatud liikmesriikides ja sektorites;

c)tagab, et valdavat osa maksevõime toetamise komponendi alla kuuluvast EFSI rahastusest kasutatakse selleks, et toetada kõlblikke ettevõtjaid liikmesriikides, kus riikliku maksevõime toetuse kättesaadavus on piiratum.

Juhatus annab punktide a–c kohta vajaduse korral üksikasjalikke juhiseid.“

(13)Artikli 9 lõike 3 punkte a ja b muudetakse järgmiselt:

„a)    31. detsembrini 2020 taristu- ja innovatsioonikomponendi alla kuuluvate EIP toimingute puhul, mille kohta EIP ja toimingutest kasusaaja või finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2022;

b)    31. detsembrini 2020 VKEde komponendi alla kuuluvate EIFi toimingute puhul, mille kohta EIB ja toimingutest kasusaaja või finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2022;“

(14)Artikli 9 lõikesse 3 lisatakse punkt c:

„c)    31. detsembrini 2024 maksevõime toetamise komponendi ELi tagatise alla kuuluvate EIP või EIFi toimingute puhul, millele on osutatud artikli 11 lõike 1 kolmandas lõigus. EIP või EIFi ja toimingutest kasusaaja või finantsvahendaja sõlmitud lepingutele kehtib alates 31. detsembrist 2026 EIP või EIFi juhtorgani heakskiidu nõue kooskõlas [Euroopa Liidu taasterahastu] määruse artikli 4 lõikega 6.“

(15)Artikli 10 lõike 2 punkte b ja c muudetakse järgmiselt:

„b)    EIP poolne EIFi rahastamine või tagatised, mis võimaldavad EIFil anda laene, tagatisi ja edasitagatisi ja kasutada mis tahes muud liiki krediidikvaliteedi parandamise instrumente, kapitalituru instrumente ning omandada omakapitali- või kvaasiomakapitali osalusi, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste, investeerimisplatvormide, -fondide või eriotstarbeliste vahendite kasuks.

c)    EIP tagatised liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele, investeerimisplatvormidele, -fondidele või eriotstarbelistele vahenditele ELi tagatise edasitagatisena.“

(16)Artikli 10 lõikesse 2 lisatakse kolmas lõik:

„Maksevõime toetamise komponendi alla kuuluvad kõlblikud instrumendid on artikli 3 punktis c osutatud ettevõtjatele antav omakapital või kvaasiomakapital. Hübriidinstrumente võib kasutada kooskõlas II lisaga, kui sellised instrumendid täidavad komponendi eesmärgi.“

(17)Artikli 10 lõikesse 4 lisatakse teine lause:

„Maksevõime toetamise komponendi raames võib EIF anda tagatise fondidele ja eriotstarbelistele vahenditele.“

(18)Artiklisse 10 lisatakse lõige 5:

„Maksevõime toetamise komponendi alla kuuluvad vahendajad peavad olema asutatud mõnes liikmesriigis ja tegutsema liidus. Juhatus sätestab vahendajate (fondid, eriotstarbelised vahendid jm) kontrolliga seotud nõuded, võttes arvesse kohaldatavaid avaliku korra või julgeoleku kaalutlusi.“

(19)Artikli 11 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

„1.    ELi tagatis ei tohi kunagi ületada 92 436 320 000 eurot, millest osa võib vastavalt lõikele 3 eraldada EIP poolt EIFi rahastamiseks või EIFile antavateks tagatisteks või maksevõime toetamise komponendi raames.

ELi tagatisest eraldatakse kuni 66 436 320 000 eurot maksevõime toetamise komponendi toimingute tarbeks.

Teises lõigus osutatud summast kuni 56 476 320 000 eurot eraldatakse [Euroopa Liidu taasterahastu] määruse artiklis 2 osutatud rakendusmeetmetele ja summa on kättesaadav alles alates nimetatud määruse artikli 4 lõikes 3 viidatud kuupäevast.

Liidu üldeelarvest ELi tagatise alusel tehtavate netomaksete kogusumma ei tohi ületada 92 436 320 000 eurot ega 26 000 000 000 eurot enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].“

(20)Artikli 11 lõike 3 esimest lauset muudetakse järgmiselt:

„3.    Kui EIP annab EIFile VKEde komponendi raames raha või tagatise, et see saaks teha EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid, katab ELi tagatis sellise rahasumma või tagatise täielikult kuni 6 500 000 0000 euro suuruses esialgses piirsummas, tingimusel et EIP eraldab järk-järgult vähemalt 4 000 000 000 euro suuruse rahasumma või tagatise, mis ei ole ELi tagatisega kaetud.“

(21)Artikli 11 lõike 6 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

„ELi tagatisega kaetakse ka artikli 9 lõike 6 teises, kolmandas ja neljandas lõigus osutatud kulud.“

(22)Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)lõikesse 2 lisatakse uus punkt e:

„e)    summas 28 238 160 000 eurot [Euroopa Liidu taasterahastu] määruse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud summast.“;

b)lõikesse 3 lisatakse teine lõik:

„Käesoleva artikli lõike 2 punkti e kohast tagatisfondi rahastamist käsitletakse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5.“;

c) lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

„5.    Lõike 2 punktides a–d osutatud tagatisfondi rahastamist ja lõike 2 punktis e osutatud rahastamist kasutatakse selleks, et saavutada tase (sihtsumma), mida on vaja, et võtta arvesse kõiki kohustusi, mis on ELi tagatisega kaetud. Sihtsumma vastab 45,8 %-le kõigi selliste kohustuste summast, mis on ELi tagatisega kaetud.“

d)lõiget 7 muudetakse järgmiselt:

„7.    Alates 1. jaanuarist 2028 esitab komisjon juhul, kui ELi tagatise realiseerimise tulemusel langeb tagatisfondi tase allapoole 50 % sihtsummast või võib komisjoni riskihinnangu kohaselt langeda aasta jooksul sellest tasemest allapoole, aruande võimalike erakorraliste meetmete kohta, mis võivad vajalikuks osutuda.“;

e)lõiget 10 muudetakse järgmiselt:

„10.    Juhul kui ELi tagatis on täielikult taastatud kuni summani 92 436 320 000 eurot, kantakse igasugune sihtsummat ületav summa tagatisfondis liidu üldeelarvesse.“

(23)Artikli 13 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

„Artikli 12 lõikest 5 tulenevate kohustuste täitmiseks võidakse maksete assigneeringuid kanda liidu üldeelarvesse vajaduse korral pärast 2020. aastat kuni eelarveaastani 2027 (kaasa arvatud).“

(24)Lisatakse peatükk IIIa:

„Artikkel 13a

Osalemine Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises

Liit märgib aktsiaid Euroopa Investeerimisfondi eelseisvates kapitali suurendamistes, et säilitada oma suhteline osa kapitalis praegusel tasemel. Aktsiate märkimine ja aktsiate sissemakse kuni summas 500 000 000 eurot toimub fondi üldkoosolekul heaks kiidetavate tingimuste kohaselt.“

(25)Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a) lõikesse 2 lisatakse punkt i:

„i) annab tuge maksevõime toetamise komponendi rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks.“;

b) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

„Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenused on kättesaadavad avaliku ja erasektori projektiarendajatele, sh liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele, investeerimisplatvormidele, -fondidele, eriotstarbelistele vahenditele ning piirkondlikele või kohalikele avaliku sektori asutustele.“

(26)Lisatakse artikkel 14a:

„Artikkel 14a

Nõustamisteenuste ja tehnilise abi rahastamine

Kuni 100 000 000 eurot tehakse kättesaadavaks selliste kulude katmiseks, nõustamisteenuste ning tehnilise ja haldusabi jaoks, mis on seotud maksevõime toetamise komponendi eesmärkidel fondide, eriotstarbeliste vahendite, investeerimisplatvormide ja muude vahendite loomise ja haldamisega, sh artikli 14 lõike 2 punktis i osutatud toe andmisega, keskendudes eriti just liikmesriikidele, kus aktsiaturud on vähem arenenud. Tehniline abi on kättesaadav ka sellest komponendist rahastatavate ettevõtjate rohe- ja digipöörde toetamiseks.

Komisjon rakendab selle summa liidu eelarve otsese või kaudse täitmise raames, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktides a ja c.

Esimeses lõigus osutatud summast 80 000 000 eurot käsitletakse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 ja selle suhtes kohaldatakse [Euroopa Liidu taasterahastu] määruse artikli 4 lõikeid 4 ja 8.

(27)Artikli 16 lõikesse 2 lisatakse teine lõik:

„Maksevõime toetamise komponendi alla kuuluvate toimingute aruandlus esitatakse vajaduse korral eraldi ja tagatislepingu kohaselt.“

(28)Artikli 16 lõikesse 3 lisatakse teine lõik:

„ELi tagatise aruandeaasta finantsaruanne, mis on koostatud komisjoni peaarvepidaja vastuvõetud raamatupidamiseeskirjade järgi, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta finantsmääruse (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid) artiklis 80. EIP grupp esitab järgneva eelarveaasta 15. veebruariks auditeerimata finantsaruanded ja kogu vajaliku teabe liidu raamatupidamisaruannete koostamiseks ning järgneva eelarveaasta 31. märtsiks auditeeritud finantsaruanded.“

(29)Artikli 18 lõike 3 sissejuhatavat lauset muudetakse järgmiselt:

„3.    30. juuniks 2018, 30. detsembriks 2021 ja pärast seda iga kolme aasta järel:“

(30)Artiklisse 24 lisatakse lõiked 3 ja 4:

„3.    EIP võib esitada investeeringute komiteele pärast käesoleva määruse jõustumist rahastamis- ja investeerimistoimingud, mille tema juhtorganid on heaks kiitnud määruse (EL) 2015/2017 muutmist käsitleva komisjoni ettepaneku vastuvõtmise ja muudetud määrusest tuleneva muudetud tagatislepingu allkirjastamise vahelisel ajal, kui sellised toimingud vastavad maksevõime toetamise rahastamisvahendi raames toetuse saamise nõuetele. Investeeringute komiteele esitatavad toimingud ei tohi olla varem ELi tagatise toetust saanud.

4.    Kui InvestEU määruses ette nähtud investeeringute komitee alustab tööd, vastutab see ELi tagatise andmise eest ka käesoleva määruse alusel.“

(31)Määruse (EL) 2015/1017 II lisa muudetakse järgmiselt.

(1)Punkti 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Investeerimissuuniseid kohaldatakse üksnes EFSI toimingutele, mis seonduvad käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud võla- ja omakapitaliinstrumentidega, ning maksevõime toetamise komponendi alla kuuluvatele EFSI toimingutele, millele on osutatud artikli 10 lõike 2 punktis b ja artikli 10 lõike 2 punktis c. Suuniseid ei kohaldata seega EFSI toimingutele, mis seonduvad artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud instrumentidega, mida ei toetata maksevõime toetamise komponendi raames.“

(2)Punkti 2 muudetakse järgmiselt:

„a)alapunkti b esimene lõik asendatakse järgmisega:

„b) ELi tagatis antakse uute toimingute rahastamise otseseks või kaudseks toetamiseks. Taristute valdkonnas tuleks ergutada greenfield-investeeringuid (vara loomine). Samuti võib toetada brownfield-investeeringuid (olemasoleva vara kasvatamine ja ajakohastamine). Maksevõime toetamise komponendi raames on rahastamise eesmärk suurendada ettevõtjate omakapitalibaasi ja parandada maksevõimet. Rahastamistingimustes tuleks vältida ettevõtjatevahelisi konkurentsimoonutusi. Üldreeglina ei anta ELi tagatist refinantseerimistoimingute toetamiseks (näiteks olemasolevate laenulepingute asendamine või muud liiki rahaline toetus projektidele, mis on juba osaliselt või tervenisti ellu viidud), välja arvatud maksevõime toetamise komponendi raames või erandkorras ja hästi põhjendatud asjaoludel, kui tõendatakse, et selline tehing võimaldab teha uue investeeringu, mis on vähemalt samaväärne tehingu summaga ning mis vastab artiklis 6 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele ja artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkidele.“;

b)alapunkti c muudetakse järgmiselt:

„c) ELi tagatisega toetatakse laia tootevalikut, et võimaldada EFSI-l kohaneda turu vajadustega, ergutades ühtlasi erainvesteeringuid projektidesse ning tõrjumata välja erasektoripoolset turupõhist rahastamist. Seejuures eeldatakse, et EIP pakub EFSI raames rahastamist, et saavutada üldeesmärk, milleks on vähemalt 500 000 000 000 eurot avaliku sektori või erainvesteeringuid taristu- ja innovatsioonikomponendi ja VKEde komponendi raames kokku, sh rahalised vahendid, mis võetakse artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud instrumentidega seonduvate EFSI toimingute raames kasutusele EIFi ning liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste kaudu, ja kuni 3 000 töötajaga üksuste parema juurdepääsu kaudu rahastamisele. Kõlblike toodete hulka kuuluvad muu hulgas 11 laenud, tagatised/edasitagatised, vahefinantseerimine ja allutatud rahastamine, kapitalituru instrumendid, sh krediidikvaliteedi parandamine, ning omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste, investeerimisplatvormide, -fondide või eriotstarbeliste vahendite kaudu. Seejuures on EIP-l lubatud asjaomaseid portfelle struktureerida, et võimaldada EFSI projektidesse investeerida võimalikult erinevatel investoritel. Maksevõime toetamise komponendis on toetuskõlblikud tooted need, mille tulemuseks on investeeringud, vahendatud omakapital või kvaasiomakapital ettevõtjatele ja projektidele, kuid millest jäävad välja üksused, mis sihivad varade väljaostmist (või asenduskapitali) odava ülesostmise eesmärgil. Eelduste kohaselt annavad EIP ja EIF rahastust, et täita eesmärk investeerida maksevõime toetamise komponendi raames kuni 300 000 000 000 eurot.“;

c)alapunkti d esimest lauset muudetakse järgmiselt:

„d) EIP tagatise võib anda liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele, investeerimisplatvormidele, -fondidele ja eriotstarbelistele vahenditele kooskõlas artikli 10 lõike 2 punktiga c ELi tagatise edasitagatise alusel.“

(3)Punkti 6 lisatakse alapunkt d:

„d) Maksevõime toetamise komponent

–ELi tagatist võib kasutada fondide, eriotstarbeliste vahendite või muude investeerimisplatvormide EIP ja EIFi poolse rahastamise, tagamise või nendesse investeerimise toetamiseks, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste kaudu või muul asjakohasel viisil, mis hõlmab omakapitali- ja omakapitalilaadseid investeeringuid ettevõtjatesse.

–Maksevõime toetamise komponendis keskendutakse eriti fondidele, eriotstarbelistele vahenditele või investeerimisplatvormidele, mis on suunatud liidus piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele ja/või suure rohe- või digipöörde potentsiaaliga ettevõtjatele.

–Fondid, eriotstarbelised vahendid või investeerimisplatvormid pakuvad rahastamist kommertstingimustel või riigiabi ajutise raamistikuga 12 kooskõlastatud tingimustel, võttes nõuetekohaselt arvesse maksevõime toetamise rahastamisvahendi üleeuroopalist mõõdet ning fondide ja teiste vahendite sõltumatut haldamist.

–Fondide, eriotstarbeliste vahendite või investeerimisplatvormide juhid tegutsevad kommertsalustel ja teevad investeerimisotsuseid või on sõltumatud ega ole investoritega seotud.

–Fondide, eriotstarbeliste vahendite või investeerimisplatvormide sihtrühmaks olevaid ettevõtjaid innustatakse võimalikult suurel määral järgima minimaalseid kõrgetasemelisi sotsiaalseid ja keskkonnakaitse meetmeid kooskõlas juhatuse antavate suunistega. Sellised suunised peaksid sisaldama asjakohaseid norme, mis võimaldaksid vältida põhjendamatut halduskoormust, võttes arvesse ettevõtjate suurust ja hõlmates leebemaid norme VKEdele. Ettevõtjaid, kel on teatav kokkupuude eelmääratletud keskkonnakahjuliku tegevusega, eriti ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvates sektorites, innustatakse tulevikus kasutusele võtma rohelisele majandusele ülemineku kavu. Lisaks soovitatakse ettevõtjatel tegutseda digipöörde nimel. Ettevõtjatele tehakse ülemineku hõlbustamiseks kättesaadavaks tehniline abi.

–Selle komponendi toiminguid viiakse ellu vastavalt EIP või EIFi sise-eeskirjale ja -korrale. Kogu toimingu hindamiseks asjakohane teave tehakse juhatuse ja investeeringute komitee liikmetele kättesaadavaks.

–EIP või EIFi tagatiste või investeeringute hinnakujundus toimub vastavalt artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktile iv või v.“

(4)Punkti 8 alapunkti b muudetakse järgmiselt:

„b) Geograafiline kontsentratsioon

EFSIst toetatud toimingud ei või koonduda asjakohase investeerimisperioodi lõpus ühelegi konkreetsele territooriumile. Selle tagamiseks võtab juhatus vastu suunavad geograafilise mitmekesisuse ja kontsentratsiooni juhised. Juhatus võib otsustada neid suunavaid piirmäärasid pärast investeeringute komiteega konsulteerimist muuta.

Juhatus kehtestab maksevõime toetamise komponendis konkreetsed mitmekesistamise ja kontsentratsiooni piirmäärad, et täita artikli 9 lõike 2a punktide b ja c vastavad nõuded ning hoida ära liigne kontsentreerumine piiratud arvu liikmesriikidesse. Juhatus jälgib korrapäraselt COVID-19 pandeemia majanduslikku mõju liikmesriikidele ja sektoritele. Sellest lähtuvalt võib juhatus otsustada neid piirmäärasid pärast investeeringute komiteega konsulteerimist muuta.

Juhatus esitab suunavaid ja maksevõime toetamise komponendi raames kehtestatavaid piirmäärasid käsitlevate otsuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule kirjaliku põhjenduse. EFSI peaks püüdma hõlmata kõiki liikmesriike.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 13  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 14  

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisandväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 2020–2026

–x    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2020–2027

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 15

x Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–x oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

x Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–X Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Kindlakstehtud risk(id)

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Nr  Rubriik 1a (Mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020) ………………………...……………]	Liigendatud/ liigendamata 16 .	EFTA riigid 17	kandidaatriigid 18	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
1a	01.010401 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) toetuskulud	Liigendamata	EI	EI	EI	EI
1a	01.040101 – Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine 01.0404 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatis 01.040502 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatise eraldised – Maksevõime komponent 01.040602 – Euroopa investeerimisnõustamise keskus (EIAH) ja Euroopa investeerimisprojektide portaal (EIPP) – (tehniline abi) – Maksevõime komponent	Liigendatud	EI	EI	EI	EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute  liik	Rahaline osalus
	Nr  Rubriik 1 (Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027)	Liigendatud/ liigendamata.	EFTA riigid	kandidaatriigid	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
1	02.0104 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) toetuskulud	Liigendamata	EI	EI	EI	EI
1	02.0501 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatis 02.050202 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatise eraldised – Maksevõime komponent 02.050302 – Euroopa investeerimisnõustamise keskus (EIAH) ja Euroopa investeerimisprojektide portaal (EIPP) – (tehniline abi) – Maksevõime komponent	Liigendatud	EI	EI	EI	EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku  rubriik

Nr

Rubriik 1a (Mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020), seejärel rubriik 1 (Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027)

			2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	KOKKU
01.010401 (2020), seejärel 02.0104 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) toetuskulud	Kulukohustused = Maksed	(3)	2,000	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.		2,000
			2,000	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.		2,000
01.040101 – Euroopa Investeerimisfond — Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine	Kulukohustused		500,000	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.		500,000
	Maksed		500,000	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.		500,000
01.0404 (2020) seejärel 02.0501 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatis	Kulukohustused	(1)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.
	Maksed	(2)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.
01.040502 (2020), seejärel 02.050202 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatise eraldised – Maksevõime komponent	Kulukohustused	(1)	4 980,000	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	4 980,000
	Maksed	(2)	2 490,000	490,000	500,000	500,000	500,000	500,000	p.m.	p.m.	4 980,000
01.040602 (2020), seejärel 02.050302 – Euroopa investeerimisnõustamise keskus (EIAH) ja Euroopa investeerimisprojektide portaal (EIPP) – (tehniline abi) – Maksevõime komponent	Kulukohustused	(1)	18,000	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	18,000
	Maksed	(2)	8,000	10,000	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	18,000
Programmi vahendite assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+3	5 500,000	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	5 500,000
	Maksed	=2+3	3 000,000	500,000	500,000	500,000	500,000	500,000	p.m.	p.m.	5 500,000

 

Lisaks määruses (EL) 2015/1017 (EFSI määrus) EFSI tagatisele ette nähtud rahastamispaketile tehakse Euroopa Liidu taasterahastust sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses kättesaadavaks 28 318,160 miljonit eurot (jooksevhindades). Sellest kuni 6,520 miljonit eurot võib eraldada halduskuludeks, sealhulgas koosseisuvälise personali kuludeks.

Maksevõime toetamise komponendi raames toetuse andmiseks kasutatavate struktuuride (aktsiafondid, eriotstarbelised vahendid, investeerimisplatvormid jm) loomise ja haldamisega seotud tegevuskulude ning asjakohaste nõustamisteenuste ja tehnilise abi kulude katmiseks läheb vaja 80 miljonit eurot. Kooskõlas EURI määrusega võetakse laenamisest tuleneva sihtotstarbelise välistuluga hõlmatud juriidilised kohustused 31. detsembriks 2024.

Sihtotstarbelise välistuluga seotud kulutuste soovituslik jaotus on järgmine:

EFSI – maksevõime rahastamisvahend			2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbelisest välistulust rahastatavad tegevuskulud	Kulukohustused	(1)	8 275,120	8 441,120	5 740,120	5 855,280					28 311,640
	Maksed	(2)	4 717,773	4 718,773	4 718,773	3 539,080	3 539,080	3 539,080	3 539,080		28 311,640
Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbelisest välistulust rahastatavad haldustoetuskulud	Kulukohustused = maksed	(3)	1,880	0,880	0,880	0,720	0,720	0,720	0,720		6,520
Sihtotstarbeline välistulu kokku	Kulukohustused	=1+3	8 277,000	8 442,000	5 741,000	5 856,000	0,720	0,720	0,720		28 318,160
	Maksed	=2+3	4 719,653	4 719,653	4 719,653	3 539,800	3 539,800	3 539,800	3 539,800		28 318,160

Mitmeaastase finantsraamistiku  rubriik

5 / 7

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta  2020

Aasta  2021

Aasta  2022

Aasta 2023

Aasta  2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

KOKKU

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat

• Inimressursid

• Muud halduskulud

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat KOKKU

Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku  RUBRIIGI 5 (2020) / RUBRIIGI 7 (2021–2027)  assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE assigneeringud KOKKU		2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	Kokku
	Kulukohustused
	Maksed

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.2.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta  2020	Aasta  2021	Aasta  2022	Aasta  2023	Aasta  2024	Aasta  2025	Aasta  2026	Aasta  2027	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5/7
Inimressursid
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku  RUBRIIK 5/7 kokku
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5/7 19 välja jäävad kulud
Inimressursid		0,880	0,880	0,880	0,720	0,720	0,720	0,720	5,520
Muud halduskulud	2	1							3
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku
KOKKU	2	1,880	0,880	0,880	0,720	0,720	0,720	0,720	8,520

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. Koosseisuväliste töötajate kulusid rahastatakse üksnes sihtotstarbelistest tuludest.

3.2.2.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta  2020	Aasta  2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024		Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 20
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)
XX 01 04 yy  21	– peakorteris
	– delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (sihtotstarbeline tulu)			11	11	11	9		9	9	9
KOKKU			11	11	11	9		9	9	9

Majandus- ja rahandusküsimuste, konkurentsi ja eelarve peadirektoraat tähistavad asjaomaseid poliitikavaldkondi või eelarvejaotisi.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Koosseisuväliste töötajate kulusid rahastatakse üksnes sihtotstarbelistest tuludest.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

–

Koosseisuvälised töötajad

Front office (poliitikadokumentide väljatöötamine, tagatislepingu ettevalmistamine ja selle üle läbirääkimiste pidamine, tegevusjärelevalve ja -aruandlus, nõustamise ja tehnilise abi haldamine). Back office (programmi järelevalve ja järelmeetmed, sealhulgas tagatiste realiseerimine, tegevus- ja finantsaruandlus ning muud tagatise haldamisega seotud tegevused, nõustamisteenuseid ja tehnilist abi puudutav järelevalve ja aruandlus). Risk (ELi tagatisega tehingute portfellide krediidiriskiprofiili jälgimine, hindamine ja aruandlus).

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    ◻Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 22
		Aasta  N	Aasta  N+1	Aasta  N+2	Aasta  N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ………….

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(2)    Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm (COM(2018) 439), Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid seadusandlikus ettepanekus osaliselt kokku aprillis 2019.

(3)    Nagu määratletud komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) artikli 2 punktis 18 (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(4)    C(2020) 1863 final, mida on muudetud teatisega C(2020) 3156 final.

(5)    ELT C […], […], lk […].

(6)    ELT C […], […], lk […].

(7)    Nagu määratletud komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) artikli 2 punktis 18 (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(8)    Nagu määratletud komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) artikli 2 punktis 18 (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(9)    COM(2019)640 final.

(10)    COM(2020)67 final.

(11)    Tegemist on EFSI kaudu pakutavate toodete mitteammendava loeteluga.

(12)    Komisjoni teatis: „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (C(2020)1863), mida on muudetud teatisega C(2020) 3156 final.

(13)    ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

(14)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(15)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(16)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(17)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(18)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(19)    2020. aastaks: tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. Alates 2021. aastast: sihtotstarbeline välistulu

(20)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(21)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(22)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.