EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.7.2020
COM(2020) 273 final
2020/0131(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu alusel moodustatud kaubanduskomitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses lepingu muutmisega, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi ühinemist
SELETUSKIRI
1.Ettepaneku reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu alusel asutatud kaubanduskomitees liidu nimel võetav seisukoht seoses lepingu muutmisega, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi ühinemist lepinguga.
2.Ettepaneku taust
2.1.Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Nõukogu volitas 12. juunil 2002 komisjoni alustama läbirääkimisi AKV riikidega sõlmitavate majanduspartnerluslepingute üle.
30. juulil 2009 kirjutas liit alla ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelisele majanduspartnerluse vahelepingule (edaspidi „leping“), millega loodi majanduspartnerluslepingu 1 raamistik. Lepingu eesmärk on:
(a)võimaldada Vaikse ookeani piirkonna riikidel saada kasu paremast turulepääsust, mida EL pakub;
(b)edendada Vaikse ookeani piirkonna riikide kestlikku arengut ning nende järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse;
(c)luua lepinguosaliste vahel ühistel huvidel põhinev ühine vabakaubanduspiirkond, liberaliseerides kaubandust järk-järgult kooskõlas WTO eeskirjade ja asümmeetria põhimõttega ning võttes arvesse Vaikse ookeani piirkonna riikide erivajadusi ja piiratud suutlikkust kohustuste võtmise ja nende täitmise ajakava küsimustes;
(d)kehtestada vaidluste lahendamise kord ning
(e)kehtestada asjakohane institutsiooniline korraldus.
Paapua Uus-Guinea kohaldab lepingut ajutiselt alates 20. detsembrist 2009 ja Fidži Vabariik alates 28. juulist 2014.
Lepingu artiklis 80 on sätestatud, et muud Vaikse ookeani saared võivad lepinguga ühineda, kui nad esitavad 1994. aasta GATTi artikli XXIV kohase turulepääsu pakkumise. Samoa Iseseisvusriik ühines lepinguga 21. detsembril 2018 2 ning kohaldab seda ajutiselt alates 31. detsembrist 2018. Lepinguosalised menetlevad Saalomoni Saarte ja Tonga Kuningriigi ühinemist lepinguga vastavalt nende riikide sooviavaldusele.
Pärast Samoa Iseseisvusriigi ühinemist lepinguga on vaja teha lepingusse tehnilisi muudatusi ning lisada tema turulepääsu pakkumine lepingu II lisasse.
2.2.Majanduspartnerluslepingu kaubanduskomitee
Majanduspartnerluslepingu artikliga 68 asutatakse kaubanduskomitee, mis koosneb lepinguosaliste (EL ja Vaikse ookeani piirkonna riigid) esindajatest.
Kaubanduskomitee tegeleb kõigi lepingu rakendamiseks vajalike küsimustega. Oma ülesandeid täites võib kaubanduskomitee:
(f)moodustada lepingu rakendamiseks vajalikke erikomiteesid või -organeid ning ja teha nende üle järelevalvet;
(g)tulla lepinguosaliste kokkuleppel kokku mis tahes ajal;
(h)arutada kõiki lepinguga seotud küsimusi ja võtta oma ülesannete täitmiseks sobivaid meetmeid ning
(i)võtta lepingus sätestatud juhtudel vastu otsuseid või anda soovitusi.
2.3.Majanduspartnerluslepingu kaubanduskomitee kavandatav otsus
Majanduspartnerluslepingu kaubanduskomitee esitas 3.–4. oktoobril 2019 toimunud seitsmendal koosolekul muu hulgas lepinguosalistele soovituse lepingut muuta, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi ühinemist. Lepingu II lisasse tuleb kanda Samoa turulepääsu pakkumine.
Lepingu artiklis 13 on sätestatud, et kaubanduskomitee võib kokkuleppel muuta lepingu II lisa viisil, mida ta peab asjakohaseks.
Sellest tulenevalt kavatseb majanduspartnerluslepingu kaubanduskomitee oma [kuupäeval] toimuval kaheksandal koosolekul võtta vastu otsuse teha lepingusse tehnilisi muudatusi, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi ühinemist lepinguga.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Kavandatava nõukogu otsusega määratakse kindlaks liidu nimel võetav seisukoht seoses ettepanekuga muuta lepingut, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi hiljutist ühinemist.
Kõnealune seisukoht käsitleks lepingu muudatusi ja põhineks kaubanduskomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud nõukogu otsuse eelnõule.
Kavandatav soovitus puudutab kaubanduspoliitikat, mille puhul liidul on ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 alusel ainupädevus.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Nende hulka kuuluvad ka sellised vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis võivad otsustavalt mõjutada liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kaubanduskomitee on majanduspartnerluslepingu alusel loodud organ.
Kaubanduskomitees vastuvõetaval muudatusel on õiguslikud tagajärjed. Kui kavandatav muudatus vastu võetakse, on see vastavalt lepingu artiklile 13 rahvusvahelise õiguse alusel lepinguosaliste jaoks siduv.
Kavandatava muudatusega ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaste otsuste materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava soovituse eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava soovitusega taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava soovituse eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.
Seepärast on kavandatava otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik.
4.3.Järeldus
Kavandatava otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.
5.Kavandatava soovituse avaldamine
Kuna kaubanduskomitee otsusega muudetakse majanduspartnerluslepingut, on asjakohane avaldada see pärast selle vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
2020/0131 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu alusel moodustatud kaubanduskomitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses lepingu muutmisega, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi ühinemist
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise 30. juulil 2009 alla kirjutatud majanduspartnerluse vahelepinguga 3 (edaspidi „leping“) loodi majanduspartnerluslepingu raamistik. Paapua Uus-Guinea kohaldab lepingut ajutiselt alates 20. detsembrist 2009 ja Fidži Vabariik alates 28. juulist 2014.
(2)Lepingu artiklis 80 on sätestatud, et muud Vaikse ookeani saared võivad lepinguga ühineda, kui nad esitavad 1994. aasta GATTi artikli XXIV kohase turulepääsu pakkumise. Samoa Iseseisvusriik ühines lepinguga 21. detsembril 2018 4 ning kohaldab seda ajutiselt alates 31. detsembrist 2018.
(3)Lepingu artiklis 68 on sätestatud, et kaubanduskomitee tegeleb kõigi lepingu rakendamiseks vajalike küsimustega.
(4)Majanduspartnerluslepingu kaubanduskomitee võttis oma 3.–4. oktoobril 2019 toimunud seitsmendal koosolekul muu hulgas vastu lepinguosalistele mõeldud soovituse lepingut muuta, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi ühinemist. Lepingu II lisasse tuleb kanda Samoa turulepääsu pakkumine.
(5)Lepingu artiklis 13 on sätestatud, et kaubanduskomitee võib kokkuleppel muuta lepingu II lisa viisil, mida ta peab asjakohaseks.
(6)[Kuupäev] 2020 toimub kaubanduskomitee kaheksas koosolek, kus kaubanduskomitee saab vastavalt lepingu artiklile 13 võtta vastu lepingu tehnilise muudatuse, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi ühinemist.
(7)Liit peaks kindlaks määrama oma seisukoha kaubanduskomitee kaheksandal koosolekul vastu võetava kavandatud otsuse suhtes.
(8)Liidu seisukoht kaubanduskomitee kaheksandal koosolekul peaks põhinema lisatud otsuse eelnõul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel kaubanduskomitee kaheksandal koosolekul võetav seisukoht seoses ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu muutmisega, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi ühinemist, põhineb käesolevale otsusele lisatud kaubanduskomitee otsuse eelnõul.
Artikkel 2
Kaubanduskomitee otsus avaldatakse pärast selle vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.7.2020
COM(2020) 273 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus,
millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu alusel moodustatud kaubanduskomitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses lepingu muutmisega, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi ühinemist
LISA
EELNÕU
ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA TEISELT POOLT VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA RIIKIDE VAHELISE MAJANDUSPARTNERLUSE VAHELEPINGUGA MOODUSTATUD KAUBANDUSKOMITEE OTSUS nr XX/2020,
[kuupäev],
millega muudetakse lepingut, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi ühinemist
KAUBANDUSKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelist majanduspartnerluse vahelepingut 1 (edaspidi „leping“), millele kirjutati alla Londonis 30. juulil 2009 ja millega luuakse majanduspartnerluse lepingu raamistik, eriti selle artikleid 13 ja 68,
ning arvestades järgmist:
(1)Samoa Iseseisvusriik esitas 5. veebruaril 2018 lepinguosalistele ühinemistaotluse koos 1994. aasta GATTi artikli XXIV kohase turulepääsu pakkumisega. Samoa ühines lepinguga 21. detsembril 2018 ning kohaldab lepingut ajutiselt alates 31. detsembrist 2018.
(2)Lepingu artiklis 68 on sätestatud, et kaubanduskomitee tegeleb kõigi lepingu rakendamiseks vajalike küsimustega.
(3)Majanduspartnerluslepingu kaubanduskomitee võttis oma 3.–4. oktoobril 2019 toimunud seitsmendal koosolekul muu hulgas vastu lepinguosalistele mõeldud soovituse lepingut muuta, et võtta arvesse Samoa Iseseisvusriigi ühinemist. Lepingu II lisasse tuleb kanda Samoa turulepääsu pakkumine.
(4)Lepingu artiklis 13 on sätestatud, et kaubanduskomitee võib kokkuleppel muuta lepingu II lisa viisil, mida ta peab asjakohaseks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Lepingu II lisasse kantakse Samoa Iseseisvusriigi turulepääsu pakkumise kokkulepitud tekst, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.
[Koht ja kuupäev]
|
Kaubanduskomitee nimel |
|
|
Liidu nimel |
Vaikse ookeani piirkonna riikide nimel |
LISA
KAUPADE SAMOA ISESEISVUSRIIKI IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD (ELT L 333, 28.12.2018, lk 1)
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L:2018:333:TOC