EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.4.2020

COM(2020) 136 final

2020/0052(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Lissaboni Liidu assambleel

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) Lissaboni Liidu iga-aastasel assambleel liidu nimel võetav seisukoht, eelkõige seoses päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punkti v kohaseid lepinguosaliste erimakseid käsitleva otsuse kavandatud vastuvõtmisega.

2.Ettepaneku taust

2.1.Päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsioon

Päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe 2015. aasta Genfi redaktsiooni (edaspidi „kokkulepe“) eesmärk on tagada päritolupõhiste kvaliteettoodete nimetuste igakülgne ja tõhus rahvusvaheline kaitse. Kokkuleppega ajakohastatakse ja täiustatakse praegust rahvusvahelist registreerimissüsteemi, millega kaitstakse toodete geograafilist päritolu tähistavaid nimetusi, nimelt päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitlevat 1958. aasta Lissaboni kokkulepet. Kokkulepe jõustus 26. veebruaril 2020.

Euroopa Liit on kokkuleppe osaline 1 .

2.2.Lissaboni Liidu assamblee

Lissaboni Liit on Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni hallatav eriliit. Sellesse kuuluvad päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni (edaspidi „Genfi redaktsioon“) ning päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva 1958. aasta Lissaboni kokkuleppe või 1967. aasta redaktsiooni (edaspidi „Lissaboni kokkulepe“, läbi vaadatud Stockholmis 14. juulil 1967) osalisriigid. Lissaboni Liidu assamblee tuleb kokku igal aastal Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) peaassambleega samal ajal ja samas kohas. Selle ülesanded on sätestatud Genfi redaktsiooni artikli 22 lõikes 2. Eelkõige täidab eriliidu assamblee järgmisi ülesandeid: tegeleb kõigi eriliidu ülalpidamise ja arendamise ning Genfi redaktsiooni rakendamise küsimustega; muudab õigusnorme, millega kehtestatakse Genfi redaktsiooni rakendamise üksikasjad. Eriliidu assamblee võtab vastu eriliidu finantseeskirjad ja muudab Genfi redaktsiooni artikleid, mis käsitlevad eriliidu assambleed (artikkel 22), WIPO rahvusvahelist bürood (artikkel 23), eriliidu rahalisi vahendeid (artikkel 24) ning nende artiklite muutmise korda (artikkel 27). Konkreetsemalt rahaliste vahendite osas võib ta otsustada, kas ja millises ulatuses ei piisa eriliidu finantsallikatest saadavast tulust kulude katmiseks, mistõttu peavad kokkuleppeosalised tegema erimakseid vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punktile v. Käesolev komisjoni ettepanek käsitleb üksnes Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punkti v kohaseid otsuseid. Eriliidu assamblee püüab teha oma otsused konsensuse alusel. Kui konsensuslikule otsusele ei jõuta, otsustatakse küsimus hääletamise teel. Sel juhul on kokkuleppeosalisel riigil üks hääl ja ta hääletab ainult enda nimel ning iga kokkuleppeosaline valitsustevaheline organisatsioon võib hääletada oma liikmesriikide asemel sellise häälte arvuga, mis võrdub tema käesoleva redaktsiooni osaliseks olevate liikmesriikide arvuga. Nõukogu 7. oktoobri 2019. aasta otsuse (EL) 2019/1754 (Euroopa Liidu ühinemise kohta Genfi redaktsiooniga) artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et liit hääletab eriliidu assambleel ning Genfi redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud liikmesriigid ei kasuta oma hääleõigust.

2.3.Lissaboni Liidu assamblee kavandatav akt

WIPO peaassamblee istungjärgu ajal toimuval iga-aastasel koosolekul võib Lissaboni Liidu assamblee võtta vastu otsuse selle kohta, millises ulatuses ei piisa eriliidu finantsallikatest saadavast tulust kulude katmiseks, mistõttu peavad kokkuleppeosalised tegema erimakseid vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punktile v (edaspidi „kavandatav akt“) .

Kavandatava akti eesmärk on kehtestada Genfi redaktsiooni osalistele alus erimaksete tegemiseks, et katta eriliidu kulusid.

Kavandatav akt muutub kokkuleppeosalistele siduvaks vastavalt lepingu artikli 24 lõike 2 punktile v, milles on sätestatud järgmiselt: „(2) [Eelarve finantsallikad] Eriliidu tulud saadakse järgmistest finantsallikatest: [...] (v) kokkuleppeosaliste erimaksed või kokkuleppeosaliste või soodustatud isikute mis tahes muust allikast saadud maksed või mõlemad, kui alapunktides i–iv osutatud allikatest saadud tulud ei ole kulude katmiseks piisavad sellises ulatuses, mille assamblee on otsustanud.“

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Kavandatav seisukoht on ühineda võimaliku konsensusega, mis puudutab Lissaboni Liidu assamblee otsust selle kohta, millises ulatuses ei ole Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punktides i–iv nimetatud finantsallikatest saadav tulu kulude katmiseks piisav. Sel juhul saadakse Lissaboni Liidu tulu selles ulatuses kokkuleppeosaliste erimaksetest või kokkuleppeosaliste või soodustatud isikute mis tahes muust allikast saadud maksetest või mõlematest.

Kavandatav nõukogu otsus võimaldaks ELil liidu aastaeelarves selleks ettenähtud vahendite piires ühineda Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punkti v kohast assamblee otsust puudutava konsensusega.

ELi 2020. aasta eelarves on eelarvereale 05.06.01 eraldatud 1 miljonit eurot, mis on ELi osalus Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) Lissaboni Liidu toimimises päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni alusel. EL peaks saama ühineda Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punkti v kohast Lissaboni Liidu assamblee otsust puudutava konsensusega. See otsus on vajalik, et liit saaks teha makse kooskõlas alusaktiga, mis on eelarvesse kantud kulude rahastamise õiguslik alus 2 . Alusaktis on sätestatud: „Kui eriliidu tulu saadakse Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punkti v kohaselt, võib liit teha erisissemakse tema aastaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahendite raames.“

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 3 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Lissaboni Liidu assamblee on lepinguga, st Genfi redaktsiooniga ettenähtud organ.

Akt, mille Lissaboni Liidu assamblee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt. Kavandatav akt on rahvusvahelise õiguse alusel siduv kooskõlas Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punktiga v.

Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.

Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 207.

4.3.Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikkel 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

2020/0052 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Lissaboni Liidu assambleel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liit ühines päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (edaspidi „kokkulepe“) nõukogu 7. oktoobri 2019. aasta otsusega (EL) 2019/1754 4 . Kokkulepe jõustus 26. veebruaril 2020.

(2)Lepingu artikli 22 lõike 2 punkti a alapunkti i kohaselt võib Lissaboni Liidu assamblee võtta vastu otsuseid, mis käsitlevad eriliidu ülalpidamist ja arendamist ning kokkuleppe rakendamist.

(3)Lissaboni Liidu assamblee võib oma iga-aastasel koosolekul, mis toimub Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee 21.–29. septembri 2020. aasta istungjärgu ajal, otsustada kas ja millises ulatuses ei piisa eriliidu finantsallikatest saadavast tulust kulude katmiseks, mistõttu peavad kokkuleppeosalised tegema erimakseid vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punktile v.

(4)On asjakohane määrata kindlaks Euroopa Liidu nimel Lissaboni Liidu assambleel võetav seisukoht, kuna otsus on liidu jaoks siduv.

(5)Liit peaks saama olemasolevate eelarvevahendite piires ühineda kokkuleppe 24 lõike 2 punkti v kohast Lissaboni Liidu assamblee otsust puudutava konsensusega. Kõnealune otsus on vajalik, et liit saaks teha makse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1753 5 artikliga 14,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel Lissaboni Liidu assamblee koosolekul, mis toimub WIPO peaassamblee 21.–29. septembri 2020. aasta istungjärgu ajal, võetav seisukoht seoses päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punkti v kohase erimaksega on järgmine:

liit võib ühineda konsensusega otsuses selle kohta, millises ulatuses ei piisa eriliidu finantsallikatest saadavast tulust kulude katmiseks, mistõttu peavad kokkuleppeosalised tegema erimakseid vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punktile v. Liidu 2020. aasta erimakse ülemmäär ei või ületada üldeelarves ettenähtud assigneeringuid.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

FINANTSSELGITUS				Fin Stat/2020/LK/GH/pl/1406340 agri.ddg3.a.2(2020)1398840
				6.22.2020
				KUUPÄEV: 24/2/2020
1.	EELARVERUBRIIK: PEATÜKK 05 06 – PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED 05 06 01 Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped			ASSIGNEERINGUD: B2020(2020)6.300.000
2.	PEALKIRI: pealkiri: ettepanek: nõukogu otsus seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Lissaboni Liidu assambleel
3.	ÕIGUSLIK ALUS: käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9.
4.	EESMÄRGID: luua alus erimaksete tegemiseks, et katta eriliidu kulusid.
5.	FINANTSMÕJU	12-KUULINE PERIOOD (eurodes)	JOOKSEV EELARVEAASTA 2020 (eurodes)		JÄRGMINE EELARVEAASTA 2021 (eurodes)
5.0	KULUD –    ELi EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED/SEKKUMISED) -    RIIGIASUTUSED -    MUU	1 miljon	1 miljon		1 miljon
5.1	TULU –    ELi OMAVAHENDID (LÕIVUD/TOLLIMAKSUD) –    RIIGISISESED
5.0.1	KAVANDATUD KULUD
5.1.1	KAVANDATUD TULUD
5.2	ARVUTAMISMEETOD:
6.0	KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAOMASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST?					JAH
6.1	KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL?					JAH EI.
6.2	KAS ON VAJA LISAEELARVET?					EI
6.3	KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID?					JAH
Siiski võib liit teha erimakse vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punktile v liidu aastaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahendite raames. 2020. aastal eraldati eelarvereale 05 06 01 selleks otstarbeks üks miljon eurot.

(1)    Nõukogu 7. oktoobri 2019. aasta otsus (EL) 2019/1754 Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (ELT L 271, 24.10.2019, lk 12–14).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta määruse (EL) 2019/1753 (liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga) artikkel 14 (Rahaline eritoetus)

(3)    Euroopa Kohtu 7. oktoobri 2014. aasta otsus kohtuasjas C-399/12: Saksamaa vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(4)    ELT L 271, 24.10.2019, lk 12.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1753 liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (ELT L 271, 24.10.2019, lk 1).