SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

11. detsembri 2019. aasta teatises 1 esitas komisjon Euroopa Liidu ja selle kodanike jaoks Euroopa rohelise kokkuleppe. Selles teatises kinnitatakse komisjoni kohustust tegeleda kliima- ja keskkonnaprobleemidega, mis on meie põlvkonna jaoks määrava tähtsusega ülesanne. Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Euroopa roheline kokkulepe on lahutamatu osa komisjoni strateegiast, mille eesmärk on rakendada ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja saavutada kestliku arengu eesmärgid 2 . Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldustes 3 kinnitati eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit ning Euroopa Parlament kinnitas seda ka oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis 4 .

Euroopa rohelises kokkuleppes kutsutakse eelkõige üles kiirendama üleminekut säästvale ja arukale liikuvusele, kuna neljandik liidu kasvuhoonegaaside heitest tuleneb transpordist ja heitkogused kasvavad jätkuvalt. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevat heidet vähendada 2050. aastaks 90 %. Kõik transpordiliigid peavad heite vähendamisele kaasa aitama. Euroopa rohelise kokkuleppe raames esitas komisjon säästva ja aruka liikuvuse strateegia, mis võetakse vastu 2020. aastal ning milles käsitletakse heite vähendamisega seotud probleeme ja kõiki heiteallikaid. Lisaks muudele meetmetele tegeletakse sellega, et oluline osa praegu 75 % ulatuses mööda maanteed toimuvast sisemaisest kaubaveost läheks üle raudteele ja siseveeteedele.

Raudteetranspordil kui ühel kõige keskkonnahoidlikumal ja energiatõhusamal transpordiliigil peab olema oluline roll transpordist tuleneva heite vähendamise kiirendamisel. Raudtee on tõepoolest enamjaolt elektrifitseeritud ja paiskab õhku palju vähem süsihappegaasi kui samaväärne maantee- või lennutransport. Samuti on tegu ainsa transpordiliigiga, mille puhul on suurenevast transpordimahust hoolimata CO2 heide alates 1990. aastast peaaegu pidevalt vähenenud: 2016. aastaks tekitas raudtee vaid 0,5 % kõikide transpordiliikide CO2 heitest. Lisaks on raudtee osakaal liidu transpordisektori koguenergiatarbimisest ainult 2 %, samal ajal kui 2016. aastal veeti raudteel kõikide transpordiliikide arvestuses 11,2 % kaupadest ja 6,6 % reisijatest 5 . Aastatel 1990–2016 6 on raudtee energiatarbimine vähenenud ja üha enam kasutatakse taastuvaid energiaallikaid.

Kuigi aastatel 2007–2016 suurenes rongireisijate osakaal liidu maismaatranspordis 7,0 %-lt 7,6 %-le, on raudtee osakaal maismaa kaubavedudest ELis pärast 2011. aastal saavutatud tippu (19 %) vähenenud 16,65 %-le 2017. aastal 7 . Tõelise ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisel on endiselt palju takistusi, sealhulgas seoses vajadusega vähendada müra. Nende takistuste ületamine koos kulude vähendamise ja kiirendatud innovatsiooniga võimaldab raudteel täielikult ära kasutada oma potentsiaali. Seetõttu on vaja raudteetransporti veelgi hoogustada, et muuta see reisijate ja ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks transpordiliigiks, mis rahuldaks nende liikuvusvajadusi igapäevaste ja kaugemate sõitude tegemisel. Rongireisijate ja raudteel veetavate kaupade osakaalu suurendamine aitab samuti vähendada nii liikluskoormust kui ka inimeste tervisele ohtlikku heidet, eelkõige õhusaastet.

Ettepanekuga kuulutada 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks soovitakse edendada raudteetransporti kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud komisjoni teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, sealhulgas seoses säästva ja aruka liikuvusega. Euroopa raudteeaasta raames reklaamitakse kodanikele, ettevõtjatele ja ametiasutustele projektide, arutelude, ürituste, näituste ja algatuste kaudu kogu Euroopas raudteed kui atraktiivset ja keskkonnasäästlikku viisi Euroopas liikumiseks, rõhutades selle kogu liitu hõlmavat ja uuenduslikku mõõdet. Sihtotstarbeliste ürituste ja teavituskampaaniate kaudu jõutakse lisaks raudteesektorile ka kodanikeni ning veendakse rohkem inimesi ja ettevõtjaid raudteed kasutama.

2021. aasta on liidu raudteepoliitika jaoks oluline aasta. See on esimene täisaasta, mil neljanda raudteepaketi 8 raames kokku lepitud eeskirju rakendatakse kogu ELis; eeskirjad puudutavad riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamist ning kogu ELis tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate kulude ja halduskoormuse vähendamist. Mitmes liikmesriigis kasvab üldsuse huvi raudteede, sealhulgas öörongide vastu, mida näitab ka algatuse „DiscoverEU“ 9 populaarsus. Lisaks on rahvusvaheline kunstifestival Europalia 10 2021. aastal pühendatud mõjule, mida avaldavad raudteed kunstile, ning seejuures rõhutatakse raudtee rolli sotsiaalsete, majanduslike ja tööstuslike muutuste jõulise edendajana. Seepärast on 2021. aasta käesoleva algatuse jaoks väga sobiv ajastus.

Nagu kõigi varasemate Euroopa aastate puhul on ka seekord peamine eesmärk suurendada teadlikkust väljakutsetest ja võimalustest ning rõhutada liidu rolli ühiste lahenduste edendamisel. Euroopa raudteeaasta eesmärk on ergutada ja toetada liidu, liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste ning muude organisatsioonide jõupingutusi rongireisijate ja raudteel veetavate kaupade osakaalu suurendamiseks. Eelkõige peaks Euroopa aasta edendama raudteed kui säästvat, uuenduslikku ja ohutut transpordiliiki, jõudes laiema üldsuseni, eelkõige noorteni. Samuti peaks see rõhutama raudtee Euroopa piiriülest mõõdet, mis lähendab kodanikke, võimaldab neil õppida tundma liitu kogu selle mitmekesisuses, edendab ühtekuuluvust ja aitab integreerida liidu siseturgu. Samuti peaks see suurendama raudtee panust liidu majandusse, tööstusse ja ühiskonda laiemalt ning edendama raudteed kui liidu ja kolmandate riikide, eelkõige Lääne-Balkani riikide vaheliste suhete olulist elementi.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Nagu eespool mainitud, edendatakse Euroopa raudteeaastaga raudteetransporti kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud komisjoni teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, sealhulgas seoses säästva ja aruka liikuvusega. Samuti tugineb see olemasolevatele raudteega seotud algatustele ja poliitikale, nagu riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamine ning kogu liidus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate kulude ja halduskoormuse vähendamine. Sarnaselt teistele Euroopa aastatele on meetmete hulgas teavitamis- ja tutvustamiskampaaniad, üritused, projektid ja algatused nii liidu, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Neid kasutatakse selleks, et edastada olulisi sõnumeid ja levitada teavet heade tavade kohta.

Euroopa aasta annab võimaluse julgustada liikmesriikide ametiasutusi ja sektorit tegema koostööd raudteetranspordi edendamiseks. Tehakse jõupingutusi selle tagamiseks, et Euroopa aastal organiseeritud üritused vastaksid iga liikmesriigi vajadustele ja olukorrale. Liikmesriikidel palutakse seega nimetada ametisse riiklik koordinaator, kes korraldab nende osalemist Euroopa raudteeaasta üritustel. Moodustatakse Euroopa juhtrühm, kuhu kuuluvad riiklike koordinaatorite esindajad. Komisjon korraldab riiklike koordinaatorite kohtumisi, et kooskõlastada Euroopa aasta korraldamist ja vahetada teavet selle rakendamise kohta riigi ja liidu tasandil.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa raudteeaasta on seotud muude liidu poliitikavaldkondadega, nagu regionaalareng, tööstuse konkurentsivõime, säästev turism, innovatsioon, tööhõive, haridus, noored, kultuur ja juurdepääsuvõimaluste tagamine puuetega inimestele, samuti liidu sidemetega naaberriikidega. Selles rõhutatakse raudtee Euroopa ja piiriülest mõõdet kui vahendit kaupade vedamiseks, reisimiseks, Euroopa avastamiseks ja ühendamiseks kestlikul ja tulevikku suunatud viisil. Mõnda Euroopa aasta raames toimuvat tegevust võiks rahastada olemasolevatest liidu programmidest, nagu programm „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, liidu struktuuri- ja investeerimisfondid, programmid „Loov Euroopa“, „Erasmus+“, algatus „DiscoverEU“ või programm „Kodanike Euroopa“.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 91. Artiklis 91 on sätestatud, et võttes arvesse transpordi iseärasusi, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega asjakohased sätted ELi toimimise lepingu artikli 90 rakendamiseks. ELi toimimise lepingu artiklis 90 on sätestatud, et aluslepingute eesmärke püütakse saavutada ühist transpordipoliitikat rakendades. Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on aidata kaasa rongireisijate ja raudteel veetavate kaupade osakaalu suurendamisele. Sellisena kuulub see eesmärk ELi toimimise lepingu artikli 91 kohaldamisalasse.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Käesoleva ettepaneku eesmärke ei ole võimalik piisaval määral saavutada üksnes liikmesriikide poolt võetavate meetmetega. Seda seetõttu, et üksnes riigi tasandi meetmed ei võimaldaks kasu saada Euroopa mõõtmes kogemuste ja heade tavade vahetamisest liikmesriikide vahel. ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 on eelkõige sätestatud, et Euroopa Liit rajab siseturu, taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. Oma eesmärkide järgimiseks rakendab liit asjakohaseid vahendeid vastavalt pädevusele, mis talle aluslepingutega antakse. Lisaks saaksid liikmesriikide meetmed kasu liidu tasandil võetavatest meetmetest tänu Euroopa aastale, mil nähtavus on suurem ja soodustatakse mitmepoolset partnerlust, riikidevahelist teabevahetust ning kogu liitu hõlmavat teadlikkuse suurendamist ja heade tavade levitamist.

•Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Kavandatud tegevuskäik on lihtne. See tugineb olemasolevatele programmidele ja eeldab, et teavitamiskampaaniad suunatakse Euroopa aasta teemadele. Sellega ei kaasne ebaproportsionaalseid halduskulusid ettepanekut rakendavatele ametiasutustele. Liidu meetmetega toetatakse ja täiendatakse liikmesriikide ja sektori jõupingutusi. Selle meetme eesmärk on esiteks tõhustada liidu enda vahendeid. Teiseks soodustab see sünergiat ja koostööd liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, era- ja avaliku sektori ettevõtete ning kodanikuühiskonna vahel üldiselt. Liidu meetmed ei läheks kaugemale, kui on vaja selleks, et lahendada ilmnenud probleemid.

•Vahendi valik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus on sobivaim vahend, et tagada seadusandja täielik kaasamine 2021. aasta nimetamisse Euroopa raudteeaastaks.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

EI KOHALDATA

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Võimalust kuulutada 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks arutati 9. detsembril 2019 mitme raudteesektori esindajaga (CER, UNIFE, EIM, ERFA – Allrail), Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA), ühisettevõtte Shift2Rail ja Europalia esindajatega. Kõik osalejad väljendasid sellele algatusele laialdast toetust, rõhutades raudtee rolli CO2 heite vähendamise eesmärgi saavutamisel ja raudtee piiriülest mõõdet. Raudteesektori sidusrühmadelt, eelkõige raudteeveo-ettevõtjatelt, jaamaülematelt, tootjatelt ja riiklikelt ametiasutustelt oodatakse aktiivset osalemist ürituste korraldamises Euroopa aasta raames liidu, riiklikul ja kohalikul tasandil. Konsultatsioonid rahvusvahelise kunstifestivali Europalia korraldajatega tõid esile suurepärased võimalused, mis tuleneksid sünergiast Euroopa aastaga. Nii Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui ka Regioonide Komitee võtsid hiljuti vastu omaalgatuslikud arvamused, 11 12 mis näitavad nende liikmete huvi edendada raudteed kui säästvat ja uuenduslikku transpordiliiki.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

EI KOHALDATA

•Mõjuhinnang

Mõju hindamist ei ole vaja, kuna kavandatud algatuse eesmärgid kuuluvad olemasolevate ELi programmide eesmärkide hulka. Kavandatud algatus ei kohusta komisjoni võtma õigusloomega seotud erimeetmeid. Samuti ei oleks sellel olulist sotsiaalset, majanduslikku ega keskkonnamõju väljaspool olemasolevaid vahendeid.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

EI KOHALDATA

•Põhiõigused

EI KOHALDATA

4.MÕJU EELARVELE

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid aastateks 2020–2021 on hinnanguliselt 8 000 000 eurot. Euroopa aasta elluviimine hõlmab asjakohast rahastamist, mis määratakse kindlaks 2020. ja 2021. aasta eelarvemenetluse raames vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule (2021–2027).

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepanek sisaldab komisjoni kohustust esitada 31. detsembriks 2022 aruanne Euroopa aastaga hõlmatud algatuste rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

2020/0035 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa raudteeaasta (2021) kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 13 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 14 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)11. detsembri 2019. aasta teatises 15 esitas komisjon Euroopa Liidu ja selle kodanike jaoks Euroopa rohelise kokkuleppe. Euroopa roheline kokkulepe on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud.

(2)Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldustes 16 kinnitati eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit.

(3)Euroopa Parlament kiitis 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis 17 heaks komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja tunnistas, et kliimaneutraalsele majandusele tuleb üle minna hiljemalt 2050. aastaks.

(4)Kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud komisjoni teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, on vaja muuta liidu majandust ja uuesti läbi mõelda poliitika, eelkõige transpordi ja liikuvuse valdkonnas, mis tähendab kiiremat üleminekut säästvale ja arukale liikuvusele. Transport põhjustab veerandi liidu kasvuhoonegaaside heitest ja see osa kasvab jätkuvalt. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevat heidet vähendada 2050. aastaks 90 %. Säästva transpordi saavutamine tähendab kasutajate esikohale seadmist ning neile nende praeguste liikumisharjumuste asemele taskukohasemate, paremini juurdepääsetavate, tervislikumate ja puhtamate alternatiivide pakkumist. Euroopa roheline kokkulepe eeldab, et nende probleemide lahendamiseks kiirendatakse üleminekut säästvale ja arukale liikuvusele. Eelkõige peaks oluline osa praegu 75 % ulatuses mööda maanteed toimuvast sisemaisest kaubaveost minema üle raudteele ja siseveeteedele.

(5)Raudteel on oluline roll kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel 2050. aastaks. See on üks keskkonnahoidlikumaid ja energiatõhusamaid transpordiliike. Raudtee on enamjaolt elektrifitseeritud ja paiskab õhku palju vähem süsihappegaasi kui samaväärne maantee- või lennutransport ning see on ainus transpordiliik, mille puhul on kasvuhoonegaaside ja CO2 heide alates 1990. aastast pidevalt vähenenud. Lisaks on aastatel 1990–2016 18 raudtee energiatarbimine vähenenud ja üha enam kasutatakse taastuvaid energiaallikaid.

(6)Liidu peamiste transporditeede ühendamisega ELi äärepoolsemate piirkondade ja aladega aitab raudteesektor kaasa sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele.

(7)Kuigi rongireisijate osakaal liidu maismaatranspordis on alates 2007. aastast vaid veidi suurenenud, on kaubaveo osakaal vähenenud. Tõelise ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisel on endiselt palju takistusi, sealhulgas seoses vajadusega vähendada müra. Nende takistuste ületamine koos kulude vähendamise ja kiirendatud innovatsiooniga võimaldab raudteel täielikult ära kasutada oma potentsiaali. Seetõttu on vaja raudteetransporti veelgi hoogustada, et muuta see atraktiivsemaks nii reisijate kui ka ettevõtjate jaoks.

(8)Selleks et edendada raudteetransporti kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud komisjoni teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, sealhulgas seoses säästva ja aruka liikuvusega, tuleks 2021. aasta kuulutada Euroopa raudteeaastaks. 2021. aasta on liidu raudteepoliitika jaoks oluline aasta ja see on esimene täisaasta, mil neljanda raudteepaketi raames kokku lepitud eeskirju rakendatakse kogu liidus; eeskirjad puudutavad riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamist ning kogu liidus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate kulude ja halduskoormuse vähendamist. Mitmes liikmesriigis kasvab üldsuse huvi raudteede, sealhulgas öörongide vastu, mida näitab ka algatuse „DiscoverEU“ populaarsus. Lisaks on rahvusvaheline kunstifestival Europalia 2021. aastal pühendatud mõjule, mida avaldavad raudteed kunstile, ning seejuures rõhutatakse raudtee rolli sotsiaalsete, majanduslike ja tööstuslike muutuste jõulise edendajana,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

2021. aasta nimetatakse Euroopa raudteeaastaks (edaspidi „Euroopa aasta”).

Artikkel 2

Eesmärgid

Euroopa aasta eesmärk on ergutada ja toetada liidu, liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste ning muude organisatsioonide jõupingutusi rongireisijate ja raudteel veetavate kaupade osakaalu suurendamiseks. Euroopa aasta raames:

(a)edendatakse raudteed kui säästvat, uuenduslikku ja ohutut transpordiliiki, rõhutades eelkõige raudtee murrangulist rolli, mis aitab saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks, ning kaasates laiemat üldsust, eelkõige noori;

(b)rõhutatakse raudtee Euroopa piiriülest mõõdet, mis lähendab kodanikke, võimaldab neil õppida tundma liitu kogu selle mitmekesisuses, edendab ühtekuuluvust ja aitab integreerida liidu siseturgu;

(c)suurendatakse raudtee panust liidu majandusse, tööstusse ja ühiskonda, hõlmates eelkõige regionaalarengu, tööstuse konkurentsivõime, säästva turismi, innovatsiooni, tööhõive, hariduse, noorte ja kultuuriga seotud aspekte ning parandades puuetega inimeste juurdepääsu;

(d)aidatakse kaasa raudtee kui liidu ja naaberriikide, eelkõige Lääne-Balkani riikide vaheliste suhete olulise elemendi edendamisele, tuginedes partnerriikide huvidele ja vajadustele ning liidu asjatundlikkusele raudteetranspordi valdkonnas.

Artikkel 3

Meetmete sisu

1.Meetmed, mida artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võetakse, hõlmavad järgmisi Euroopa aasta eesmärkidega seotud tegevusi liidu, liikmesriigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil:

(a)algatused ja üritused arutelu edendamiseks, teadlikkuse suurendamiseks ning kodanike, ettevõtjate ja riigiasutuste kaasamise hõlbustamiseks, kasutades selleks eri kanaleid ja vahendeid, sealhulgas üritused liikmesriikides, et muuta raudtee reisijate ja kaubaveo jaoks atraktiivsemaks ja võidelda selliselt kliimamuutuste vastu;

(b)teabe-, näituse-, inspiratsiooni-, haridus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, et soodustada muutusi reisijate, tarbijate ja ettevõtjate käitumises ning ergutada üldsust aktiivselt kaasa aitama säästvama transpordiga seotud eesmärkide saavutamisele;

(c)riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, kodanikuühiskonna, ettevõtjate ja koolide kogemuste ja heade tavade jagamine raudtee kasutamise edendamise ja käitumisharjumuste muutmise kohta kõigil tasanditel;

(d)uuringute ja innovatsioonitegevuse korraldamine ning nende tulemuste levitamine Euroopa või liikmesriigi tasandil ning

(e)Euroopa aastaga seotud projektide ja võrgustike edendamine, sealhulgas meedia, sotsiaalvõrgustike ja muude internetikogukondade kaudu.

2.Liidu institutsioonid ja asutused ning liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud tegevuste edendamisel vastavalt kas liidu või liikmesriigi tasandil viidata Euroopa aastale ja kasutada selle visuaalset identiteeti.

Artikkel 4

Kooskõlastamine liikmesriikide tasandil

Euroopa aasta tegevuses osalemise korraldamise eest liikmesriigi tasandil vastutavad liikmesriigid. Selleks määravad liikmesriigid oma koordinaatorid. Liikmesriikide koordinaatorid tagavad asjakohase tegevuse koordineerimise liikmesriigi tasandil.

Artikkel 5

Kooskõlastamine liidu tasandil

3.Komisjon korraldab regulaarselt liikmesriikide koordinaatorite kohtumisi, et kooskõlastada Euroopa aasta korraldamist. Sellistel kohtumistel vahetatakse ka teavet Euroopa aasta elluviimise kohta liikmesriigi ja liidu tasandil; Euroopa Parlamendi esindajad saavad neil koosolekutel osaleda vaatlejatena.

4.Euroopa aasta kooskõlastamisel liidu tasandil järgitakse valdkonnaülest käsitlust, et tekitada sünergiat liidu eri programmide ja raudteetranspordi valdkonna või raudteesektori jaoks oluliste projektide rahastamise algatuste vahel.

5.Komisjon korraldab regulaarselt sidusrühmade ja raudteetranspordi valdkonnas tegutsevate organisatsioonide või asutuste, sealhulgas olemasolevate rahvusvaheliste võrgustike ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ning noorteorganisatsioonide ja kogukondade esindajate kohtumisi, et need aitaksid tal ellu viia Euroopa aasta ettevõtmisi liidu tasandil.

Komisjon võib eelarvet arvestades korraldada projektikonkursse ja projekte, mis võivad saada toetust, et aidata kaasa aasta eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 6

Rahvusvaheline koostöö

Euroopa aasta eesmärkide täitmiseks teeb komisjon vajaduse korral koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, tagades samas liidu osalemise nähtavuse.

Artikkel 7

Järelevalve ja hindamine

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2022 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva otsusega ette nähtud algatuste rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

SISUKORD

FINANTSSELGITUS 12

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK12

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus12

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)12

1.3.Ettepaneku/algatuse liik:12

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused12

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava12

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.12

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid13

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega13

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju14

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid14

2.HALDUSMEETMED15

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad15

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)15

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus15

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta15

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).15

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed15

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU16

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub16

3.2.Hinnanguline mõju kuludele17

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade17

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade19

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus20

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus21

3.3.Hinnanguline mõju tuludele21

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa raudteeaasta (2021)

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

(2020)

Poliitikavaldkond: liikuvus ja transport

(2021)

Rubriik 1 – „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“: poliitikavaldkond 1 „Teadusuuringud ja innovatsioon“ ja poliitikavaldkond 2 „Euroopa strateegilised investeeringud“.

Rubriik 3 – „Loodusvarad ja keskkond“: poliitikavaldkond 9 „Keskkonna- ja kliimameetmed“

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

X uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 19

◻ olemasoleva meetme pikendamist

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Lühiajalised: parandada raudtee mainet kodanike ja ettevõtjate seas, suurendada teadlikkust sellest, kui oluline on reisijate- ja kaubaveo puhul üleminek raudteeveole kooskõlas Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas komisjoni teatises esitatud eesmärkidega.

Pikaajalised: rongireisijate ja raudteel veetavate kaupade osakaalu suurendamine, et aidata kaasa transpordisektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamisele liidus kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud komisjoni teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

Transpordi ja eelkõige raudtee Euroopa piiriülene mõõde. Liidu õigusaktid integreeritud ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks, näiteks liikmesriikide turu- ja tehniliste tõkete kõrvaldamine.

Selliste meetmete liidu mõõde, mille eesmärk on kiirendada üleminekut säästvale ja arukale liikuvusele kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud komisjoni teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Viimase kümne aasta jooksul korraldatud Euroopa aastad on tõestanud oma väärtust tõhusate teadlikkuse suurendamise vahenditena, millel on olnud mõju nii avalikkusele kui ka arvamuskujundajatele, ning on loonud sünergia mitmesuguste sekkumisvaldkondade vahel liidu ja liikmesriigi tasandil.

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Euroopa raudteeaasta on seotud muude liidu poliitikavaldkondadega, nagu regionaalareng, tööstuse konkurentsivõime, säästev turism, innovatsioon, tööhõive, haridus, noored, kultuur ja juurdepääsuvõimaluste tagamine puuetega inimestele, samuti liidu sidemetega naaberriikidega. Selles rõhutatakse Euroopa raudtee piiriülest mõõdet kui vahendit kaupade vedamiseks, reisimiseks, Euroopa avastamiseks ja ühendamiseks kestlikul ja tulevikku suunatud viisil. Mõnda Euroopa aasta raames toimuvat tegevust võib rahastada ka olemasolevatest liidu programmidest.

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega

–X hõlmab ajavahemikku 1.1.2021–31.12.2021

–X finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2020–2021 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2020–2022.

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 20

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

[...]

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Euroopa aasta tööprogramm

Juhtkomitee asutamine

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

Otsene eelarve täitmine on finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a kohaselt eelistatav viis, kuna meetmeid rakendab Euroopa Komisjon, eelkõige liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, kes tagab koordineerimise liikmesriikide ja erinevate sidusrühmadega.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Kindlakstehtud riskid: algatuste puudulik nähtavus; liiga kõrged ootused seoses piiratud eelarvega.

Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta: pidev riskihindamine juhtkomitees raames.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Kontrollid on osa liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi sisekontrollisüsteemist. Need uued tegevused toovad kaasa ebaolulised täiendavad kontrollikulud peadirektoraadi tasandil.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetmete kohaldamise, tõhusa kontrolli ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega. Komisjon on volitatud korraldama kohapealseid kontrolle vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) viib vajaduse korral läbi uurimisi, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Rubriik 1. [Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond]	Liigendatud/liigendamata 21	EFTA riigid 22	kandidaatriigid 23	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli [21 lõike 2 punkti b] tähenduses
	06.02.05.00 (2020) / 02.20.04.01 (2021–22) 01.02.02.50 02.03.01 Eelarvemenetluse käigus võib kindlaks määrata muud eelarveread	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Rubriik 3. [Loodusvarad ja keskkond]	Liigendatud/liigendamata 24	EFTA riigid 25	kandidaatriigid 26	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli [21 lõike 2 punkti b] tähenduses
	09.02.xx Eelarvemenetluse käigus võib kindlaks määrata muud eelarveread	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

Allpool nimetatud programmid ja eelarveread on soovituslikud. Asjakohane rahastamine määratakse kindlaks eelarvemenetluse raames vahendite ümberpaigutamise teel 2020. aastal kehtiva finantsplaneeringu raames; 2021. aastal määratakse eriassigneeringud kindlaks tulevaste programmide rahastamispakettides ja finantsplaneeringus vastavalt kohaldatavale mitmeaastasele finantsraamistikule.

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

<…>

Rubriik 1. [Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond]; rubriik 3. [Loodusvarad ja keskkond]

			2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Tegevusassigneeringud 06.02.05 (eelarve 2020) / 02.20.04.01 (2021–22) Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed	Kulukohustused	(1)	0,500	1,500							2,000
	Maksed	(2)	0,300	1,200	0,500						2,000
Tegevusassigneeringud 01.02.02.50 programm „Euroopa horisont“ 02.03.01 Euroopa ühendamise rahastu – Transport 09.02 LIFE	Kulukohustused	(1)		6,000							6,000
	Maksed	(2)		3,000	3,000						6,000

Rubriikide 1 ja 3 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1 + 3	0,500	7,500							8,000
	Maksed	= 2 + 3	0,300	4,200	3,500						8,000

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Personalikulud		0,150	0,300	0,075						0,525
Muud halduskulud			0,010							0,010
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU	(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,150	0,310	0,075						0,535

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,650	7,810	0,075						8,535
	Maksed	0,450	4,510	3,575						8,535

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aastad

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud
Personalikulud	0,150	0,300	0,075	0,525
Muud halduskulud		0,010		0,010
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku	0,150	0,310	0,075	0,535

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 27 välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

0,150

0,310

0,075

0,535

Personalikulude ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aastad		2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
Komisjoni peakorteris ja esindustes		1	2	0,5
Delegatsioonides
Teadustegevus
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 28 Rubriik 7
Rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7	– peakorteris
	– delegatsioonides
Rahastatakse programmi vahenditest 29	– peakorteris
	– delegatsioonides
Teadustegevus
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU		1	2	0,5

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Teavituskampaaniate ja -ürituste korraldamine ja koordineerimine; projektikonkursside haldamine; ligikaudu 10 lähetust liikmesriikidesse 2021. aastal.
Koosseisuvälised töötajad	EI KOHALDATA

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–X ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

LISA
järgmise dokumendi juurde: FINANTSSELGITUS

Ettepaneku/algatuse nimetus:

Euroopa raudteeaasta (2021)

1. VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD

2. MUUD HALDUSKULUD

3. KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID

3.1 Personalikulud

3.2 Muud halduskulud

Käesolev lisa, mille peavad täitma kõik ettepaneku/algatusega seotud peadirektoraadid/talitused, tuleb lisada finantsselgitusele pärast talitustevahelise konsulteerimise algatamist.

Andmetabeleid kasutatakse finantsselgituses sisalduvate tabelite allikana. Need on rangelt komisjonisiseseks kasutamiseks.

1. Vajalikuks peetavad personalikulud

◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

KOKKU

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

Komisjoni peakorteris ja esindustes

0,150

0,300

0,5

0,075

0,525

AST

liidu delegatsioonides

AST

• Koosseisuväline personal 30

Üldvahenditest rahastatavad

lepingulised töötajad

riikide lähetatud eksperdid

renditööjõud

liidu delegatsioonides

lepingulised töötajad

kohalikud töötajad

riikide lähetatud eksperdid

renditööjõud

noored eksperdid delegatsioonides

Muud eelarveread (märkige)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7

kulude vahesumma

0,150

0,300

0,5

0,075

0,525

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

KOKKU

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

Täistööaja ekvivalent

Assigneeringud

• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

Teadustegevus

AST

• Koosseisuväline personal 31

Tegevusassigneeringutest rahastatavad koosseisuvälised töötajad (endised BA read).

– peakorteris

lepingulised töötajad

riikide lähetatud eksperdid

renditööjõud

– liidu delegatsioonides

lepingulised töötajad

kohalikud töötajad

riikide lähetatud eksperdid

renditööjõud

noored eksperdid delegatsioonides

Teadustegevus

lepingulised töötajad

riikide lähetatud eksperdid

renditööjõud

Muud eelarveread (märkige)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävate

kulude vahesumma

2. Muud halduskulud

(e)1.Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7	2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026	Kokku
Peakorteris:
Lähetus- ja esinduskulud		0,010						0,010
Konverentside ja koosolekutega seotud kulud
Komiteed 32
Uuringud ja konsultatsioonid
Info- ja juhtimissüsteemid
IKT-seadmed ja -teenused 33
Muud eelarveread (märkige)
Liidu delegatsioonides
Lähetus-, konverentsi- ja esinduskulud
Personali täiendusõpe
Soetamine, üürimine ja sellega seotud kulud
Seadmed, sisustus, varustus ja teenused
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulude vahesumma		0,010						0,010

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud	2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026	Kokku
Tegevusassigneeringutest (endised BA read) kaetavad tehnilise ja haldusabi kulud (välja arvatud koosseisuvälised töötajad)
– peakorteris
– liidu delegatsioonides
Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud
Muud eelarveread (märkige)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävate kulude vahesumma

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud ja RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

0,010

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades seda vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3. Arvutusmeetodid