SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingule 1 (edaspidi „leping“) kirjutati alla 4. juulil 2002 Kopenhaagenis ja see sõlmiti esialgu ajavahemikuks, mis lõppes 31. detsembril 2002. Vastavalt lepingu artikli 12 punktile b võib lepingut pikendada lepinguosaliste ühisel kokkuleppel viie aasta kaupa. Lepingut on pikendatud kaks korda, 2011. 2 ja 2014. 3 aastal.

Leping kaotas kehtivuse 7. novembril 2019.

Lepingu pikendamine veel viieks aastaks on mõlema lepinguosalise huvides, et edaspidigi lihtsustada ELi ja Ukraina vahelist koostööd ühistes teaduse ja tehnoloogia prioriteetsetes valdkondades, mis toob kasu mõlemale lepinguosalisele.

Ukrainas on välja kujunenud pikaajaline teaduse ja tehnoloogia kõrgetaseme traditsioon ning viimaste aastate raskustele vaatamata on Ukrainas endiselt tipptasemel teadus ja teadlased ning ta on oluline teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas tegutseja liidu naabruses. Liit ja Ukraina on alati teinud väga tihedat koostööd, eelkõige kõrgtehnoloogiliste/uute materjalide, IT-tehnoloogia, füüsika ja astronoomia, inseneriteaduse, põllumajandustehnoloogia, nanotehnoloogia, biotehnoloogia ja nende rakenduste valdkonnas erinevates sektorites, nagu lennundus, energeetika ja biomeditsiin (eelkõige vähktõve immunoteraapia alal).

Lepinguga loodud ELi ja Ukraina teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühiskomitee kohtumisel, mis toimus 29. jaanuaril 2019 Kiievis, võtsid mõlemad lepinguosalised teadmiseks üksteise kavatsuse pikendada lepingut veel viieks aastaks, tunnistades edusamme, mida on tehtud ELi ja Ukraina koostöö tõhustamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Ukraina valitsus on lepingu pikendamise menetlust juba alustanud.

Pikendatud lepingu sisu on identne olemasoleva lepingu sisuga. Sellega ei looda ELile uusi ega täiendavaid õigusi ega kohustusi, vaid pikendatakse lepinguosaliste vahel juba kehtivat õiguslikku regulatsiooni teadus- ja tehnoloogiakoostöö valdkonnas.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Algatus on täielikult kooskõlas ELi rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö strateegiaga 4 , samuti eelmise ja uue komisjoni rahvusvahelise haardega, mille kohaselt on Ukraina teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ELi strateegiline partner.

Lepingu abil rakendatakse ühtlasi ELi rahvusvahelist teadus- ja innovatsioonikoostöö strateegiat, milles kutsutakse üles looma ELis rahvusvahelisemat ja avatumat teadusuuringute ja innovatsioonikeskkonda.

Leping täiendab „Horisont 2020“ ühinemislepingut, milles keskendutakse konkreetselt tingimustele, millel Ukraina programmis „Horisont 2020“ osaleb. Teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine võimaldaks säilitada kahepoolse teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonikoostöö üldise õigusraamistiku ning saadaks olulise poliitilise signaali selle kohta, kui oluliseks peab EL koostööd Ukrainaga teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonivaldkonnas.

• Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega

ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohaselt on teaduskoostöö ELi välispoliitika tähtis tahk ning oluline tegur tugevamate ühiskondlik-majanduslike sidemete loomisel.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi õigus võtta teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas rahvusvahelisi meetmeid põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 186. Ettepaneku menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunkt v.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELil ja tema liikmesriikidel on paralleelne pädevus teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3. Seega ei saa ELi meedet asendada liikmesriikide meetmetega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Algatus ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa.

4.MÕJU EELARVELE

Vaja on ainult inim- ja haldusressursse; need on kindlaks määratud finantsselgituses.

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes palub komisjon, et nõukogu:

kiidaks liidu nimel ja Euroopa Parlamendi nõusolekul heaks Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise veel viieks aastaks (st alates 9. novembrist 2019 kuni 8. novembrini 2025) ning

volitaks nõukogu eesistujat määrama isiku(d), kes on volitatud teatama Ukraina valitsusele, et liit on lõpetanud käesoleva pikendatud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

2020/0016 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Ukraina valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 5

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu kiitis oma 6. veebruari 2003. aasta otsusega 2003/96/EÜ 6 heaks Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu 7 (edaspidi „leping“) sõlmimise. Lepingule kirjutati alla Kopenhaagenis 4. juulil 2002 ning see jõustus 11. veebruaril 2003.

(2)Lepingu artikli 12 punktis b kohaselt sõlmiti leping esialgu 31. detsembrini 2002 ning seda võib liidu ja Ukraina (edaspidi „lepinguosalised“) kokkuleppel pikendada viie aasta kaupa.

(3)Otsuste 2011/182/EL 8 ja (EL) 2015/344 9 alusel pikendati lepingut mõlemal korral veel viieks aastaks tagasiulatuvalt vastavalt alates 8. novembrist 2009 ja 8. novembrist 2014. Leping kaotas kehtivuse 7. novembril 2019.

(4)Ukraina on oluline teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas tegutseja liidu naabruses. Selleks et edaspidigi lihtsustada koostööd ühistes teaduse ja tehnoloogia prioriteetsetes valdkondades, leiavad mõlemad lepinguosalised, et kõnealuse lepingu pikendamine oleks nende mõlema huvides.

(5)Mõlemad lepinguosalised kinnitasid oma soovi pikendada lepingut veel viieks aastaks selles muudatusi tegemata. Pikendatud lepingu sisu peaks olema identne lepingu sisuga.

(6)Lepingu pikendamine tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamine uueks viieaastaseks ajavahemikuks. Pikendamine jõustub 8. novembril 2019.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud saatma liidu nimel ja kooskõlas lepingu artikli 12 punktiga a Ukrainale teate, et liit on lõpetanud lepingu pikendamiseks vajalikud sisemenetlused.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

See otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise kohta.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 10

Poliitilise strateegia töötavad välja ning tegevust koordineerivad eelkõige peasekretariaat, õigustalitus, Euroopa Liidu välisteenistus ja järgmised peadirektoraadid: AGRI, BUDG, CLIMA, CNECT, EAC, ENER, GROW, JRC, MARE and MOVE

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 11

☑ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Käesolev algatus võimaldab lepinguosalistel täiustada ja tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades. Lepinguga loodud ELi ja Ukraina teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühiskomitee kohtumisel, mis Kiievis 29. jaanuaril 2019 Kiievis, võtsid mõlemad lepinguosalised teadmiseks üksteise kavatsuse pikendada lepingut veel viieks aastaks.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr

Käesolev otsus võimaldab lepinguosalistel tihendada koostööd ja arendada strateegilisemat partnerlust, suurendades käimasoleva koostöö ulatust, käsitledes üleilmseid esmatähtsaid probleeme ning soodustades vastastikust juurdepääsu programmidele ja rahastamisele.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Otsus võimaldab ELil ja Ukrainal jätkuva koostöö kaudu saavutatud teaduslikest ja tehnilistest edusammudest vastastikku kasu saada. Otsus võimaldab eriteadmiste vahetamist ning oskusteabe edasiandmist mõlema lepinguosalise teadusringkondade, tööstussektori ja kodanike huvides.

1.4.3.Tulemus- ja mõjunäitajad

Märkige, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Komisjon teeb korrapärast järelevalvet kõigi lepingu alusel võetavate meetmete, sh koostöö üle. Hindamine hõlmab muu hulgas järgmisi punkte:

a) koostöönäitajad – analüüsitakse ELi rahastatavates programmides osalevate Ukraina üksustega ning Ukraina programmides osalevate ELi üksustega (kui need andmed on kättesaadavad) seotud arve ja osalemise laadi (nt ettepanekute arv, allakirjutatud toetuslepingute arv, peamised koostöösidemed, peamised teemad, loodud väljund);

b) tulemusnäitajad – ELi raamprogrammides osalevate Ukraina üksuste edukuse määr võrreldes muude ELi-väliste riikide ning liikmesriikide edukusega; analüüsitakse osalemise kvaliteeti (nt programmis osalevate parimate ülikoolide arv, koostööprojektidest tulenevate patentide ja teadusartiklite arv);

c) kogutakse andmeid koostöö kohta ja vastavatest teadusuuringute rahastamise programmidest kaugemale ulatuvate sidemete kohta ning hinnatakse koostöö (nt mitmepoolsetes algatustes ja töörühmades osalemise) mõju.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Otsus võimaldab lepinguosalistel vastastikuse kasu huvides jätkuvalt täiustada ja tihendada koostööd teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

ELi ja Ukraina vaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö on viimastel aastatel pidevalt tihenenud. ELi osalus võimaldab ulatuslikumat tegevust kõigi liikmesriikide huvides. Lepingu pikendamine tagab ELile hõlpsama juurdepääsu Ukrainas loodud teaduslikele teadmistele ning võimaldab osaleda laialdasemas koostöös, mis omakorda aitab veelgi paremini teadmisi ja tehnoloogialahendusi vahetada.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Senisest teadus- ja tehnoloogiakoostööst saadud kogemuste põhjal leitakse, et on vastastikku kasulik jätkata teaduskoostööd Ukrainaga kui ELi strateegilise teadus- ja innovatsioonipartneriga.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ukrainaga sõlmitud lepingu pikendamine on igati kooskõlas rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö üldise poliitikaraamistikuga (COM(2012) 497).

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–☑ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 12

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Ukraina asutuste osalemist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis ja muud lepingu alusel toimuvat koostööd arutatakse korrapäraselt lepingu artikli 6 punkti a kohaselt loodud ühiskomitee kohtumistel.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Kindlakstehtud riskid

Süstemaatilise teabevahetuse ja kontrolli tagamiseks toimuvad korrapäraselt koosolekud ja kahepoolsed kontaktid. Riske ei ole kontrollisüsteemis tuvastatud.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

puudub

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning prognoositav veariski tase

puudub

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kui raamprogrammi rakendamine nõuab väliste lepingupartnerite kasutamist või hõlmab rahalisi toetusi kolmandatele isikutele, teeb komisjon vajaduse korral finantsauditeid, eelkõige siis, kui komisjonil on põhjust kahelda tehtud või tegevusaruannetes kirjeldatud töö tõepärasuses.

Liidu finantsauditeid teevad liidu töötajad või raamatupidamiseksperdid, kes on heaks kiidetud auditeeritava lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Liit on selliste ekspertide valimisel vaba, kuid peab vältima huvide konflikti, millest auditeeritav lepinguosaline võib liitu teavitada. Lisaks tagab komisjon, et teadustegevuses kaitstakse liidu finantshuve tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise korral rakendatakse ennetavaid ning proportsionaalseid meetmeid ja karistusi.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks lisatakse kõigisse raamprogrammi rakendamisel kasutatavatesse lepingutesse eeskirjad kontrolli, meetmete ja karistuste kohta viidetega määrustele nr 2988/95, nr 2185/96 ja nr 883/2013.

Eelkõige tuleb lepingutes sätestada järgmised punktid:

– lepingu erisätted, millega kaitstakse ELi finantshuve tehtud tööde kontrollimisega;

– halduskontrollide tegemine pettustevastase võitluse osana määruste nr 2185/96, nr 1073/1999 ja nr 1074/1999 kohaselt;

– kõigi lepingute rakendamisega seotud tahtlike või hooletusest tulenevate rikkumiste puhul halduskaristuste kohaldamine raammääruse nr 2988/95 kohaselt, sh musta nimekirja koostamine;

– asjaolu, et võimalikud sissenõudekorraldused eeskirjade rikkumise või pettuse puhul peavad olema täidetavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 kohaselt.

Lisaks rakendavad teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi vastutavad töötajad tavapärase meetmena koostöö teaduslike ja eelarveliste aspektide kontrolli programmi. Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi siseauditi üksus teeb siseauditi ning Euroopa Kontrollikoda teeb kohapealseid inspekteerimisi.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kululiik	Rahaline osalus
	Rubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	Liigendatud/liigendamata 13 .	EFTA riigid 14	kandidaatriigid 15	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
1a	08.01.05.01	Liigendamata	JAH	JAH	EI	EI
1a	08.01.05.03	Liigendamata	JAH	JAH	EI	EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kululiik

Rahaline osalus

Nr
[Rubriik………………………………………]

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

kandidaatriigid

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.AA.AA.AA]

JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat			Aasta 2019 16	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1)
	Maksed	(2)
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2 a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 17
Eelarverida nr 08.01.05.01		(3)	0,010	0,060	0,060	0,060	0,060	0,050	0,300
Eelarverida nr 08.01.05.03		(3)	0,002	0,012	0,012	0,012	0,012	0,010	0,060
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3	0,012	0,072	0,072	0,072	0,072	0,060	0,360
	Maksed	=2+2a +3.	0,012	0,072	0,072	0,072	0,072	0,060	0,360

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,010	0,060	0,060	0,060	0,060	0,050	0,300
	Maksed	(5)	0,010	0,060	0,060	0,060	0,060	0,050	0,300
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,002	0,012	0,012	0,012	0,012	0,010	0,060
Mitmeaastase finantsraamistiku Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <1a> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	0,012	0,072	0,072	0,072	0,072	0,060	0,360
	Maksed	=5+ 6	0,012	0,072	0,072	0,072	0,072	0,060	0,360

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	4.
	Maksed	5.
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		6.
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+ 6
	Maksed	=5+ 6

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	KOKKU
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat
• Personal
• Muud halduskulud
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2019 18	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	KOKKU
KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,012	0,072	0,072	0,072	0,072	0,060	0,360
	Maksed	0,012	0,072	0,072	0,072	0,072	0,060	0,360

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid

⇩

Aasta
N

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 19

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 20 ...

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2...

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2019 21

Aasta
2020

Aasta
2021

Aasta
2022

Aasta
2023

Aasta
2024

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personal
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud
Personal	0,010	0,060	0,060	0,060	0,060	0,050	0,300
Halduskulud	0,002	0,012	0,012	0,012	0,012	0,010	0,060
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku	0,012	0,072	0,072	0,072	0,072	0,060	0,360

KOKKU

0,012

0,072

0,060

0,360

Personalikulude ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
08 01 05 01 (kaudne teadustegevus)		0,1	0,5	0,5	0,5	0,5	0,4
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
•Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud) 22
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)
XX 01 04 yy 23	– peakorteris
	– delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja lähetatud riiklikud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU		0,1	0,5	0,5	0,5	0,5	0,4

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt; vajaduse korral võidakse haldava peadirektoraadi personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Lepingu artikli 6 punkti a kohaselt moodustatud ühiskomitee kohtumiste ettevalmistamine ja korraldamine ning lepingu toimimise ja rakendamisega seotud järelmeetmete võtmine.

Arvutused on tehtud proportsionaalselt lepingu kestusega.

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

Euroopa Parlament ja nõukogu peavad mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2021–2027 veel vastu võtma.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 24
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ………….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Märkige tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.