Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Komisjoni aruanne ELi äärepoolseimate piirkondade uuendatud strateegilise partnerluse rakendamise kohta“

(2021/C 37/10)

Raportöör: Angel Victor TORRES PÉREZ (ES/PES), Kanaari saarte autonoomse piirkonna peaminister Viitedokument: komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale komisjoni teatise „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ rakendamise kohta COM(2020) 104 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

juhib tähelepanu sellele, et äärepoolseimad piirkonnad, mille alla kuuluvad Kariibi mere, India ookeani ja Atlandi ookeani kaheksa saart ja saarestikku ning Amazonase piirkonnas asuv eraldatud territoorium, hõlmavad ka kuut Prantsusmaa ülemerepiirkonda (Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Mayotte, Réunion ja Saint-Martin), kahte autonoomset Portugali piirkonda (Assoorid ja Madeira) ja ühte autonoomset Hispaania piirkonda (Kanaari saared); neile on ühised mitmed kaugusest, eraldatusest ja väikesest suurusest tingitud püsipiirangud, mis takistavad nende arengut;

2.

väljendab heameelt Euroopa Liidu poolt äärepoolseimate piirkondade suhtes võetud kohustuse üle, mis kajastub komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (edaspidi „teatis“) ning mis kiideti heaks üldasjade nõukogu 2018. aasta aprilli järeldustes, milles kutsutakse komisjoni üles jätkama tööd äärepoolseimate piirkondade jaoks erimeetmete vastuvõtmiseks ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt;

3.

peab kiiduväärseks 2020. aasta märtsis avaldatud vahearuannet (edaspidi „aruanne“), milles analüüsitakse teatise rakendamisel tehtud edusamme;

4.

peab siiski kahetsusväärseks, et aruandes ei esitata põhjalikku hinnangut kõnealuste piirkondade strateegia kohta ega kasutata ära võimalust heastada teatud meetmete väljajätmist nende piirkondade arenguks olulistest poliitikavaldkondadest, nagu ühtekuuluvuspoliitika ja eelkõige ELi sotsiaalõiguste sammas;

5.

tunnistab vajadust strateegiat kohandada, võttes arvesse COVID-19 pandeemia ränki tagajärgi, millel on just neile piirkondadele suurem mõju, sest need sõltuvad suurel määral turismist ja välisühendustest, ning majanduse taastumine võtab neis eeldatavasti rohkem aega;

6.

rõhutab vajadust toetada praeguses olukorras äärepoolseimate piirkondade tööstussektorit ning toonitab, kui oluline on asjakohane Euroopa riigiabi ja fiskaalvahendite raamistik, et suurendada kõnealustes piirkondades ettevõtete konkurentsivõimet ja soodustada töökohtade loomist;

7.

tuletab meelde, et sotsiaalküsimused on alati olnud äärepoolseimate piirkondade keskne probleem, mida võimendab praeguse kriisi laastav mõju nende piirkondade tööturule, mistõttu on veelgi olulisem seada äärepoolseimaid piirkondi käsitleva mis tahes strateegia keskmesse majanduskasv ja tööhõive. Äärepoolseimad piirkonnad vajavad uut käsitlust, mis hõlmaks tugevdatud sotsiaalset mõõdet ja konkreetsete meetmete kindlaksmääramist, et praeguse olukorraga toime tulla;

8.

peab kiiduväärseks Euroopa Komisjoni võetud kohustust teha koostööd äärepoolseimate piirkondadega ja rõhutab, kui oluline see koostöö on nende piirkondade raskuste lahendamiseks COVID-19 pandeemia tagajärgedega tegelemisel;

9.

rõhutab äärepoolseimate piirkondade haavatavust, mida pandeemia veelgi süvendab, ning rõhutab vajadust tagada äärepoolseimate piirkondade asjakohane kohtlemine ELi taastekava raames kooskõlas piirkondlike olude ja vajadustega;

10.

rõhutab vajadust kaitsta äärepoolseimate piirkondade huve ELi välispoliitika arendamisel ning nõuab, et tulevases ELi lepingus Ühendkuningriigiga võetaks arvesse Brexiti negatiivset mõju äärepoolseimatele piirkondadele, arvestades nendele eriti haavatavatele piirkondadele avalduvat mõju;

11.

rõhutab, et REACT-EU raames äärepoolseimates piirkondades rahastatavad projektid peavad käsitlema COVID-19 kriisis kõige enam kannatada saanud sektorite, näiteks turismisektori probleeme, samuti tugevdama investeeringuid ühendatust, sealhulgas digitaalset ühendatust, keskkonnasäästlikku majandust ja sinist majandust puudutavatesse sektoritesse ning investeeringuid teadmistesse ja oskustesse, mis võimaldavad luua töökohti ja kohaneda pandeemia põhjustatud muutustega;

12.

väljendab heameelt komisjoni selge kohustuse üle pöörata Euroopa rohelise kokkuleppe raames erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, võttes arvesse nende haavatavust kliimamuutuste ja loodusõnnetuste suhtes ning nende ainulaadseid väärtusi, nagu elurikkus ja taastuvad energiaallikad, ning ootab konkreetsete sellekohaste meetmete võtmist;

13.

soovitab, et säilitataks tasakaal keskkonnaeesmärkide ja suurte sotsiaalsete kulude vahel, mis võivad äärepoolseimates piirkondades tekkida, ja et komisjon tunnustaks rahvusvaheliste läbirääkimiste raames äärepoolseimate piirkondade eripära ning jätaks äärepoolseimate piirkondade ja teiste ELi liikmesriikide vahelised lennud heitkogustega kauplemise süsteemist välja. Kui nendele piirkondadele ei tehta kavades erandeid, lisades heitkogustega kauplemise süsteemi nii mere- kui ka õhutranspordi, avaldab see nende majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale väga kahjulikku mõju;

14.

kiidab heaks komisjoni, liikmesriikide ja äärepoolseimate piirkondade esimeeste konverentsi vahelise tõhustatud partnerluse, mis on võimaldanud viljakat ja püsivat dialoogi spetsiaalsete platvormide ja töörühmade kaudu, mis aitavad selgitada välja probleeme, pakkuda lahendusi ja kavandada strateegiaid ELi poliitikameetmete kohandamiseks äärepoolseimates piirkondades;

15.

tunneb heameelt selle üle, et mitmetasandilise valitsemisega on saavutatud see, et suur osa komisjoni ettepanekutest ajavahemikuks 2021–2027 hõlmab erisätteid äärepoolseimate piirkondade kohta;

16.

märgib saadud soodsate tulemuste valguses, et Euroopa Komisjoni ja äärepoolseimate piirkondade vahel peab jätkuma tõhustatud ja püsiv dialoog, et teha edaspidi tööd selliste asjakohaste poliitikameetmete väljatöötamiseks, milles võetakse arvesse äärepoolseimate piirkondade tegelikku olukorda;

17.

rõhutab, kui oluline on kohaldada Euroopa Komisjoni 2017. aasta teatises välja pakutud kohandatud lähenemist, arvestades nende piirkondade haprust mitmes sektoris;

18.

rõhutab vajadust säilitada äärepoolseimate piirkondade õiguslik eristaatus Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid ka edaspidi õiglaselt ja tasakaalustatult ELi arengus osaleda;

Tuginemine äärepoolseimate piirkondade väärtustele

Sinine majandus

19.

tuletab meelde, et äärepoolseimate piirkondade mereala annab märkimisväärseid eeliseid, millest saavad kasu tööhõive, majandustegevus ja areng ning mida tuleks kaitsta ja ära kasutada;

20.

peab kiiduväärseks Euroopa Komisjoni uuringut „Realising the potential of the Outermost Regions for sustainable blue growth“ („Äärepoolseimate piirkondade kestliku sinise majanduse alase potentsiaali realiseerimine“) ja selle järelduste lisamist teatisesse;

21.

rõhutab oma 2018. aasta veebruaris vastu võetud arvamust, milles rõhutati, et EL peaks andma äärepoolseimatele piirkondadele suuremat rahalist toetust nende mere- ja merendusressursside arendamise meetmeteks ning ulatuslike investeeringute tegemiseks, võttes arvesse töökohtade loomise ja ökosüsteemide kaitsmise potentsiaali;

22.

on seisukohal, et äärepoolseimate piirkondade kalalaevastiku uuendamist piirab jätkuvalt Euroopa õigusaktide rakendamine, ning peab vajalikuks teha rohkem jõupingutusi, et tagada suurem kooskõla kalandusele antavat riigiabi käsitlevate läbivaadatud suuniste ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahel, nii et äärepoolseimate piirkondade kalalaevastiku uuendamine oleks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames abikõlblik;

23.

juhib tähelepanu sellele, et nõukogu 19. novembri 2019. aasta järeldustes ookeanide ja merede kohta kutsutakse üles kaitsma äärepoolseimaid piirkondi, arvestades nende haavatavust kliimamuutuste suhtes, ning rõhutatakse merendus- ja kalanduspoliitika tähtsust kestliku majandustegevuse arendamisel;

24.

peab kahetsusväärseks, et äärepoolseimate piirkondade taotlusi ülekulude hüvitamise kavade kohta ei ole arvesse võetud, ning toetab nende taotlust kasutada summasid ja nende rakendamiskorda kohandatult ja paindlikult;

Põllumajandus ja maaelu areng

25.

juhib tähelepanu sellele, et põllumajandus on äärepoolseimates piirkondades majanduse ja tööhõive seisukohast eluliselt tähtis sektor, mida on tunnistanud ka EL, kehtestades POSEI kava kaudu erikorra, ning rõhutab selle majandusharu panust ja lisaväärtust COVID-19 kriisi ajal, sest see aitab tagada toiduainetega isevarustamist, soodustab lühikesi tarneahelaid ja vastab elanikkonna suurele nõudlusele;

26.

soovitab säilitada ühise põllumajanduspoliitika esimeses sambas äärepoolseimatele piirkondadele konkreetsed erandid, nimelt toetuste tootmisest lahtisidumise ja toetuste vähendamise süsteemi;

27.

peab siiski kahetsusväärseks, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondis on mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga vähendatud äärepoolseimate piirkondade kaasrahastamist;

28.

märgib, et COVID-19 kriis on põhjustanud äärepoolseimates piirkondades tõsise toiduainete turustamise probleemi; taunib seda, et tulevasel rahastamisperioodil vähendatakse ühise põllumajanduspoliitika eraldisi nendele piirkondadele, ning nõuab praeguste POSEI programmi eraldiste taastamist;

29.

tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et kolmandate riikidega sõlmitavad kaubanduslepingud peavad sisaldama eraldi peatükki iga teema kohta, mis pakub äärepoolseimatele piirkondadele erilist huvi;

30.

toetab äärepoolseimate piirkondade taotlust pikendada Andide piirkonna ja Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud kahepoolsete banaaniimpordilepingute stabiilsusmehhanismi 2020. aastast edasi ning muuta selle toimimine automaatseks, kui üks neist riikidest ületab talle eraldatud künnise;

Elurikkus

31.

väljendab heameelt selle üle, et komisjoni rohelises kokkuleppes tunnistatakse äärepoolseimate piirkondade ainulaadse elurikkuse väärtust ning kliimamuutustega seotud ohtusid kui üht peamist elurikkuse vähenemise põhjust;

32.

peab kiiduväärseks seda, et programmile LIFE (2014–2020) on lisatud konkreetsed projektikonkursid, mille eesmärk on elurikkuse säilitamine, kaitsmine ja väärtustamine ning kliimamuutustega kohanemine äärepoolseimates piirkondades;

Ringmajandus

33.

kutsub komisjoni üles võtma oma ringmajanduse meetmetes arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära, mille alus on nende eraldatus, kaugus ja suur surve, mis tuleneb peamiselt turismil põhinevatest majandusmudelitest;

34.

loodab, et sihipärane platvorm võimaldab välja töötada kohandatud meetmeid, et kontrollida jäätmete sisenemist äärepoolseimatesse piirkondadesse ja sealt väljumist, aidates kaasa nõuetekohasele jäätmekäitlusele ja toetades nende piirkondade eesmärki saada jäätmevabadeks piirkondadeks;

35.

tunnistab äärepoolseimate piirkondade jäätmekäitluse keerukust ja suuri kulusid ning vajadust toetada investeeringuid taristusse, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, et hõlbustada üleminekut ringmajandusele;

Kliimamuutused

36.

toetab äärepoolseimate piirkondade pühendumist ELi eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja tuletab meelde nende piirkondade haavatavust kliimamuutuste suhtes;

37.

usub, et Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid on kooskõlas kõnealuse teatise sätetega, on rahul selle sõnaselge nimetamisega ning loodab, et see viide annab tõuke äärepoolseimate piirkondade õiglaseks üleminekuks kliimaneutraalsele majandusele;

38.

kutsub üles hindama ja käsitlema kõiki CO2 heite vähendamise meetmeid terviklikult, püüdes leida õiglast tasakaalu keskkonnaalaste argumentide ning kodanike juurdepääsu ja majanduse säilitamise vajaduse vahel;

39.

juhib tähelepanu vajadusele paremini kohandada õiglase ülemineku fondi abikõlblikkuse kriteeriumeid ning võtta äärepoolseimate piirkondade tegelikku olukorda arvesse kliimamuutustega kohanemist käsitlevas ELi pikaajalises strateegilises visioonis;

Energiapööre

40.

väljendab heameelt äärepoolseimaid piirkondi toetavate meetmete üle, mis on sätestatud taastuvenergia direktiivis, ja ELi saarte puhta energia algatuse üle ning innustab komisjoni selles suunas tööd jätkama;

41.

tuletab meelde, et äärepoolseimad piirkonnad on ainsad fossiilkütustest sõltuvad piirkonnad, kus on isoleeritud energiasüsteemid, mida ei saa ühendada Euroopa võrkudega, ning peab kahetsusväärseks, et Euroopa ühendamise rahastut ei ole selle konkreetse olukorraga kohandatud; on seisukohal, et äärepoolseimad piirkonnad tuleb hõlmata õiglase ülemineku mehhanismi ja nad peavad saama kasu meetmetest, millega toetatakse üleminekut puhtale kütusele;

Teadusuuringud ja innovatsioon

42.

tunnustab komisjoni pühendumist äärepoolseimatele piirkondadele innovatsiooni valdkonnas, et rõhutada nende võimet toimida uuenduslike lahenduste katsetamise laboritena, et saavutada tipptase ja tugevdada väärtusahelaid;

43.

peab kiiduväärseks praeguse programmi „Horisont 2020“ raames äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud sihipäraste koordineerimis- ja toetusmeetmete rakendamist ning juhib tähelepanu vajadusele võtta tulevaste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamprogrammide koostamisel arvesse ettevalmistava meetme FORWARD järeldusi, nagu teatises on märgitud;

Sotsiaalküsimused, tööhõive, haridus ja koolitus

44.

on seisukohal, et Euroopa Komisjon peab võtma äärepoolseimaid piirkondi arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava raames esitatavates algatustes, edendades võrdseid võimalusi, juurdepääsu tööturule, õiglasi töötingimusi ning sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust;

45.

rõhutab COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tohutut mõju äärepoolseimate piirkondade tööhõivele, samuti vaesuse määra märkimisväärset suurenemist majandustegevuse vähenemise ja käibe kahanemise tõttu olulistes sektorites ning vajadust jätkata eriotstarbeliste vahendite tugevdamist, et toetada nii uute tegevusvaldkondade loomist kui ka töökohtade säilitamist traditsioonilistes sektorites;

46.

nõuab meetmeid, mis suurendaksid äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi „Erasmus+“ meetmetes, ning koostöö- ja vahetusprojektide edendamist nende piirkondade ja kolmandate riikide, eelkõige nende naaberriikide inimeste ja organisatsioonide vahel;

47.

loodab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondis tagatakse vajalik paindlikkus abi andmiseks juhul, kui põhjalik restruktureerimine mõjutab oluliselt äärepoolseimate piirkondade majandust;

Juurdepääs konkurentsivõimelisusele, ettevõtlikkusele ja integreeritusele ühtsel turul

48.

juhib tähelepanu sellele, et praegune kriis on avaldanud väga suurt mõju kõnealuste kaugete piirkondade ligipääsetavusele õhuteed pidi ning vajadusele säilitada ühendatus kriisieelsel tasemel, sest nad sõltuvad täielikult mere- ja lennutranspordist;

49.

nõuab tungivalt, et äärepoolseimate piirkondade kaugust, geograafilist eraldatust ja territoriaalset hajutatust võetaks arvesse selliste meetmete väljatöötamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel, mille eesmärk on vähendada füüsilist ja digitaalset lõhet ligipääsul ELi turule ning samuti piirkondade endi sees ja nende vahel; tuletab meelde, et õhuteed pidi juurdepääs on oluline ka turismisektori konkurentsivõime jaoks;

50.

Turism on paljude nende piirkondade jaoks peamine majandusmootor ja kannatab eriti rängalt COVID-19 pandeemia tagajärgede all. Komitee nõuab seepärast tungivalt, et komisjon võtaks seda arvesse äärepoolseimate piirkondade füüsilise ligipääsetavuse parandamisele suunatud poliitika kujundamisel;

51.

tunneb heameelt äärepoolseimate piirkondade ühendusvajadusi käsitleva uuringu üle ning selle üle, et komisjon on võtnud arvesse äärepoolseimate piirkondade kehva olukorda ning sõltuvust sadamatest ja lennujaamadest, pakkudes välja meetmeid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa ühendamise rahastu raames; on siiski seisukohal, et need meetmed ei ole piisavad ja et transpordipoliitika tuleb viia vastavusse äärepoolseimate piirkondade tegeliku olukorraga;

52.

rõhutab, kui olulised on investeeringud linnatranspordisõlmede ülekoormatuse vähendamiseks ja säästvate maismaatranspordiliikide soodustamiseks;

53.

peab kasulikuks näha Euroopa ühendamise rahastu raames ette toetused tuumikvõrkude, sealhulgas merekaablite kasutuselevõtuks, et ühendada äärepoolseimad piirkonnad oma liikmesriigi teiste osadega, omavahel ning ELi ja kolmandate riikidega;

Integreerumine oma geograafilise piirkonnaga

54.

juhib komisjoni tähelepanu sellele, et äärepoolseimate piirkondade piirkondlik integreerumine oma geograafilise piirkonnaga on jätkuvalt esmatähtis eesmärk ja Euroopa territoriaalse koostöö programmid on selle eesmärgi saavutamise peamine vahend, ning peab seepärast hädavajalikuks säilitada nendele programmidele eraldatud rahalised vahendid ja võtta kasutusele uus äärepoolseimate piirkondade komponent, piiramata siiski nende piirkondade juurdepääsu muudele komponentidele ja nende rahalistele eraldistele;

55.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa äärepoolseimate piirkondade kaasrahastamismäär on ETK-INTERREGi perioodil 2021–2027 kehtiva määruse kohaselt madalam; see ei vasta strateegilisele tähtsusele, mille komisjon on alates 2004. aastast omistanud äärepoolseimate piirkondade piirkondlikule integratsioonile vastavates geograafilistes piirkondades;

56.

kutsub komisjoni üles toetama Interregi programmi raames äärepoolseimate piirkondade ühiseid strateegilisi koostööprojekte;

57.

tuletab komisjonile meelde tema ülesannet leida konkreetne, lihtne ja selge lahendus, mis võimaldab ühiselt kavandada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja naabruses asuvate kolmandate riikide rahastamisvahendeid. Komitee peab kahetsusväärseks, et seda konkreetset lahendust ei ole veel loodud, ning nõuab, et komisjon lahendaks selle küsimuse lõplikult programmitöö perioodil 2021–2027;

Ränne

58.

rõhutab, et äärepoolseimad piirkonnad on muu hulgas oma lähiümbrusest saabuvate ebaseaduslike rändajate sisenemisel eesliinil, ning juhib tähelepanu rändevoogude haldamise suurele mõjule kogu nende avalikule poliitikale, eriti seoses vastuvõtu- või kaasnevate meetmete rakendamisega saatjata alaealiste suhtes;

59.

tuletab meelde komisjoni kohustust toetada äärepoolseimaid piirkondi rändeküsimuste jätkusuutlikul haldamisel ning nõuab, et rahastamisperioodiks 2021–2027 nähtaks Varjupaiga- ja Rändefondi kaudu ette konkreetsed meetmed;

Järeldused

60.

juhib Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu tähelepanu vajadusele võtta äärepoolseimaid piirkondi arvesse Euroopa tulevikku käsitlevates aruteludes ja Euroopa tulevaste poliitikameetmete väljatöötamisel, tagades ELi toimimise lepingu artikli 349 täieliku ja nõuetekohase rakendamise.