Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast““

(2020/C 440/14)

Raportöör: Guido RINK (NL/PES), Emmeni vallavalitsuse liige Viitedokument: valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ COM(2020) 65 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

märgib, et 19. veebruaril 2020 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) digitaalse strateegia aastateks 2020–2025. Valges raamatus „Tehisintellekt“ esitab komisjon oma nägemuse kõige olulisematest poliitikameetmetest ja investeeringutest tehisintellekti valdkonnas. Komisjoni arvates võib Euroopast saada ülemaailmne liider tehisintellekti valdkonnas;

2.

meenutab, et tehisintellekti valge raamat on seotud teatistega „Euroopa digituleviku kujundamine“ (1) ja „Euroopa andmestrateegia“; (2)

3.

tõstab esile, et komisjon soovib võtta tehisintellekti arendamise ja kasutamise osas kasutusele lähenemisviisi, mis oleks inimkeskne, eetiline, kaasav ja turvaline ning austaks väärtusi, mida EL soovib endaga seostada;

4.

juhib tähelepanu sellele, et tehisintellekti valge raamat koosneb kahest olulisest osast: tehisintellekti arendamise ja rakendamise edendamine ning eetiliste aspektide ja usaldusväärsuse reguleerimine;

5.

väljendab heameelt valge raamatu „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ avaldamise üle. Komitee tunnistab, et tehisintellekti käsitlev arutelu on väga oluline, valmistamaks ette komisjoni poliitikat selles valdkonnas. Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et ta oleks meelsasti näinud, et valges raamatus rõhutataks ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli olulise partneri, tootja, kasutaja ja innovatsiooni edendajana tehisintellekti arendamisel;

6.

tuletab selles kontekstis meelde oma 6.–7. veebruaril 2019. aastal vastu võetud arvamust „Tehisintellekt Euroopa huvides“; (3)

7.

viitab sellele, et tehisintellekt on juba praegu osa meie elust ja sellel on üha olulisem roll meie ühiskonna ümberkujundamisel. Sellel on suur potentsiaal Euroopa ühiskonna, ettevõtjate ja kodanike jaoks. Innovatsioon tehisintellekti valdkonnas ei anna üksnes panust majandusse, vaid aitab lahendada ka ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid probleeme;

8.

on seisukohal, et tehisintellekti rakendamine ei ole oluline ainult riiklikul, vaid samuti ja eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on muu hulgas roll tehisintellekti ökosüsteemide stimuleerimisel oma piirkonnas ning tehisintellekti edendamisel ja sellesse investeerimisel;

9.

rõhutab, et tehisintellekt on keeruline, kuid mitte eraldiseisev poliitikavaldkond. See on seotud mitmete teiste poliitikavaldkondadega, milles komisjon aktiivselt tegutseb;

10.

juhib tähelepanu sellele, et tehisintellekti valge raamat ja sellest lähtuvad poliitikameetmed tuleks siduda valge raamatuga samaaegselt avaldatud teatistega „Euroopa digituleviku kujundamine“ ja „Euroopa andmestrateegia“. Lisaks tuleks luua seosed valge raamatu ja komisjoni mitme teise poliitikavaldkonna vahel, näiteks Euroopa oskuste tegevuskavaga (4) ja soovitusega liidu ühise meetmekogumi kohta, mis võimaldab kasutada tehnoloogiat ja andmeid COVID-19 kriisi vastu võitlemiseks ja kriisist väljumiseks, eelkõige seoses mobiilirakendustega ja anonüümitud liikuvusandmete kasutamisega; (5)

11.

toonitab, et kui see on asjakohane, tuleks komitee soovitusi vaadelda ka seoses nende Euroopa poliitikat kujundavate dokumentidega;

12.

tunneb heameelt komisjoni lähenemisviisi üle, mille keskmes on inimkeskse tehisintellekti arendamine, ning sellega seotud püüdluse üle asuda eetiliste standardite kehtestamisel juhtrolli. Komisjon märgib seejuures õigusega, et tehisintellektist saadav kasu sõltub üldsuse usaldusest tehisintellekti vastu;

13.

rõhutab siiski, et aruteludes tulevaste poliitikameetmete üle, mille abil suurendada usaldust tehisintellekti vastu, tuleks samuti puudutada küsimusi andmete, algoritmide ja platvormide omandiõiguse kohta, avalike väärtuste tagamise kohta platvormidel ning selle kohta, kes võidab lõppkokkuvõttes tehisintellekti rakendustest kõige rohkem ja kes nende eest maksab (ja kas see on sotsiaalselt vastuvõetav);

14.

viitab asjaolule, et tehisintellekt mõjutab ka paljusid teisi poliitikavaldkondi ja sellega seoses on oht, et nende poliitikavaldkondade seosed nõrgenevad ja need arenevad igaüks omaette;

15.

teeb komisjonile ettepaneku töötada välja tegevuskava ja lähenemisviis eri poliitikavaldkondade sidususe edendamiseks;

Võimaluste kasutamine

16.

tõstab esile, et Euroopa poliitika peaks jõuliselt rõhuma kodanike, haldusasutuste, teadusasutuste ja ettevõtjate valdkonnaüleste kohalike ja piirkondlike võrgustike (korralduse ja edendamise) tugevdamisele ja nendesse investeerimisele. Komitee usub, et selles on keskne roll komisjoni kavandatud innovatsioonikeskustel;

17.

tõstab esile, et tehisintellekt võib aidata lahendada ühiskondlikke probleeme muu hulgas sellistes valdkondades nagu tervishoid (olulisim hiljutine näide on võitlus ülemaailmse COVID-19 kriisi vastu), julgeolek, kliima, liikuvus ja transport, sotsiaalne toetus, kõrgtehnoloogiatööstus, jaekaubandus, põllumajandus, turism ja avalikud teenused;

18.

juhib tähelepanu asjaolule, et tehisintellekt võib luua uusi töökohti ja pakkuda uusi võimalusi ettevõtluseks. Komisjon märgib õigusega, et oluline eeltingimus on kodanike usaldus selle tehnoloogia vastu. Selle usalduse peaks looma põhiväärtustele rajanev ELi strateegiline raamistik, mis julgustaks ettevõtjaid töötama välja tehisintellekti lahendusi;

19.

toonitab võrdsete võimaluste tähtsust Euroopa turul. Erilist tähelepanu tuleks selles kontekstis pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja idufirmade ligipääsule tehisintellektile. VKEd on kohaliku ja piirkondliku majanduse peamine liikumapanev jõud. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel ning tulevastel õigusraamistikel ja poliitikameetmetel on otsustav roll tehisintellektile ligipääsu võrdsete võimaluste edendamisel, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tehisintellektile ligipääsu toetamisel;

20.

mõistab, et komisjon soovib kasutada ära Euroopa tugevat positsiooni (olemasolevatel) tööstus- ja erialaturgudel (6). Komitee soovib rõhutada, et see strateegia ei tohiks tulla tootlikkuse, innovatsioonivõime ega kohalike ja piirkondlike ökosüsteemide iseloomulike tunnuste arvelt;

21.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tegelevad nimelt nende ökosüsteemide raames mitmesuguste sotsiaalsete ülesannete täitmisega. Nad võivad oluliselt kiirendada innovatsiooni mõju nendele ühiskondlikele ülesannetele;

22.

toonitab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on parimad võimalused aidata luua soodne keskkond, et suurendada lähiaastatel tehisintellekti tehtavaid investeeringuid ja suurendada usaldust tehisintellekti vastu igas väärtusahela osas. Selle põhjuseks on asjaolu, et nad on praktilisele elule kõige lähemal ja saavad edendada kohalikke valdkonnaüleseid võrgustikke;

23.

on seisukohal, et era- ja avaliku sektori investeeringute stimuleerimiseks on vaja märkimisväärset ELi toetust ning kohalike ökosüsteemide vajaduste rahuldamiseks tuleks ette näha vahendid programmidest „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;

24.

arvab, et toetusvahendid tuleks suunata konkreetsetele tehisintellekti rakendustele, mida saab laialdaselt kasutada. Tehisintellekti võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks tuleks toetada väikesemahulisi projekte ja piirata nende finantskoormust, mis muudaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks Euroopa rahastatavates projektides osalemise huvipakkuvamaks;

25.

toetab lähenemisviisi, mille kohaselt arendatakse tehisintellekti digitaalse innovatsiooni keskustes. Selles kontekstis tuleks digitaalse innovatsiooni keskuste toetusvahendid suunata eeskätt kohalike ja piirkondlike ökosüsteemide edendamisele;

26.

tunneb heameelt, et komisjon on pühendunud tehisintellektil põhinevate toodete väljatöötamisele avalikus sektoris; (7)

27.

on seisukohal, et see komisjoni kava tehisintellekti arendamiseks avalikus sektoris ei tohiks aga piirduda end juba tõestanud tehisintellekti tehnoloogiaga eelnevalt kindlaks määratud sektorites. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad nn käivitava kliendina (launching costumer) mängida olulist rolli just (uue) tehisintellekti tehnoloogia kiirendamisel;

28.

nõuab, et komisjon kutsuks kõiki avaliku sektori asutusi, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke asutusi, üles viima läbi rangeid hindamisi, mille käigus uuritaks avalikus sektoris kasutatavate tehisintellektisüsteemide mõju põhiõigustele. Ametiasutused peaksid vältima – eeskätt hädaolukordades – tehisintellekti seiretehnoloogia kasutamist enne mõjuhinnangu tulemuste selgumist ja vajalike lahenduste vastuvõtmist;

29.

kutsub üles töötama välja hankeraamistiku ja õiguslikud vahendid, näiteks standardsed hanketingimused, mis pakuvad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele perspektiivi tegutsemiseks ja lubavad võimalusi optimaalselt ära kasutada;

30.

rõhutab, et andmete väärtus seisneb nende taaskasutamises, sealhulgas nende kasutamises tehisintellekti rakendustes. Valdkondadevaheline küberturvaline andmete jagamine soodustab tehisintellekti innovatsiooni. Komitee nõuab, et komisjon kasutaks isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) 2016/679 ja hindaks täiendava, tehisintellektile keskenduva õigusraamistiku asjakohasust, mis võimaldab andmete lihtsat ja usaldusväärset jagamist ja taaskasutamist ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahel (B2G), eriti kui see võib teenida avalikku huvi, näiteks COVID-19 pandeemia puhul. Viimane on ka näidanud, kui oluline on, et riigiasutustel oleks võimalik kasutada ettevõtete andmeid. See potentsiaal tuleks ära kasutada, kuna seeläbi on võimalik vähendada ettevõtjate halduskoormust ning paljudel juhtudel, näiteks platvormitöö kontekstis, saavad riigiasutused vaid sel viisil täita oma seadustest tulenevaid kohustusi;

31.

leiab, et Euroopa tasandil on vaja investeerida ühisesse turvalisse põhitaristusse, andmearhitektuuri ja kvaliteedistandarditesse, mis puudutavad turvalisust, andmekogumeid ja statistikat. See vähendab tõkkeid tehisintellekti rakenduste kasutuselevõtul ja suurendab digitaalteenuste usaldusväärsust, edendades tehisintellekti arengut ja kasutust;

32.

on kindlalt veendunud, et avaliku sektori vahenditega arendatud tehisintellekti rakendused tuleks anda võimalikult suures ulatuses ühiskondlikuks kasutamiseks. Selliseid tehisintellekti rakendusi tuleks põhimõtteliselt arendada näiteks avatud lähtekoodi kasutades, tunnistades samas arendamisega seotud rahastamisvajadust;

Õigusaktid ja poliitika: õpetuslik lähenemisviis

33.

võtab huviga teadmiseks tehisintellekti määratlemisel tehtud edusammud, mis väljenduvad Euroopa Komisjoni loodud sõltumatu kõrgetasemelise eksperdirühma ajakohastatud määratluses (8). Komitee leiab, et see määratlus kajastab paremini tehisintellekti tehnilisi võimalusi. Tehisintellekti määratlemine peaks siiski olema pidev protsess. Selles tuleks arvesse võtta konteksti, milles tehisintellekti rakendatakse, ning see peaks pidama sammu ühiskonna arenguga selles valdkonnas ega tohiks kaotada silmist seost komisjoni esitletud tipptaseme ökosüsteemi ja usaldusväärse ökosüsteemi vahel;

34.

on seisukohal, et tehisintellekti süsteem koosneb tehniliste koostisosade kombinatsioonist, mis seob andmeid, algoritme ja andmetöötlusvõimsust sotsiaalsete tavade, ühiskonna, identiteedi ja kultuuriga. Sellise dünaamilise sotsiaal-tehnilise koosluse määratlust tuleks seepärast korrapäraselt ajakohastada, et kajastada täpselt tehisintellekti üha kasvavat ühiskondlikku mõju, määratledes samas tehisintellektiga seotud kiiresti muutuvad probleemid ja võimalused;

35.

märgib, et komisjoni arvates on usaldusväärse ökosüsteemi kõige olulisemad elemendid põhiõiguste, tarbijate õiguste, samuti asjaomaste tehniliste elementide kasutamisel läbipaistvuse ning vastutust ja tooteohutust käsitlevate eeskirjade tagamine. Need põhielemendid on aluseks tulevasele ELi tehisintellekti õigusraamistikule;

36.

juhib tähelepanu sellele, et masinõpe tehisintellekti tööstuses põhineb inimeste poolsel programmeerimisel ning see võib kaasa tuua ulatusliku kallutatuse. Nõuab seetõttu, et EL rakendaks mehhanisme, et tagada sooline, rassiline ja maailmavaateline võrdõiguslikkus ning kaasatus tehisintellekti tehnoloogia arendamisel ja rakendamisel;

37.

juhib tähelepanu asjaolule, et kriminaalõigus võimaldab kehtestada eeskirju, et hoida ära kodanike põhiõiguste tõsiseid rikkumisi ning kodanike ebaseaduslikku ja salajast jälgimist tehisintellekti rakenduste kaudu;

38.

nõustub komisjoniga, et tehisintellekti rakendused on juba reguleeritud ELi õigusaktide ja eetiliste põhimõtete ulatusliku ja kvaliteetse raamistikuga. Selle olulised näited on õigusaktid tooteohutuse ja -vastutuse, tarbijate õiguste ja põhiõiguste valdkonnas, samuti diskrimineerimisvastased õigusaktid ja õigus isikuandmete kaitsele;

39.

rõhutab vajadust tunnistada, et olemasolev õigusraamistik ei ole spetsiaalselt kohandatud tehisintellekti rakendustele, mis tähendab, et hetkel on õiguses selles osas lünk. Tuleb hoolikalt uurida, millistes valdkondades on vaja täiendavaid õigusakte, et suurendada kodanike usaldust tehisintellekti vastu. Tehisintellekti suhtes kohaldatava iga tulevase õigusraamistiku keskne element on meetmete kehtestamine, millega tagatakse, et tehisintellekt on eelarvamustevaba ega too kaasa diskrimineerimist soo, etnilise päritolu, puude või seksuaalse sättumuse alusel;

40.

juhib tähelepanu ka sellele, et tehisintellekti kasutamisega ei tohi diskrimineerida ega ohustada ühtegi ELi ametlikku keelt ning märgib, et andmekogud ja keeleseaded peavad olema kättesaadavad kõigis ELi keeltes;

41.

rõhutab lisaks sootundliku kodeerimise olulisust ning nõuab kõigi sugude võrdset osalemist tehisintellektiga seotud tehnoloogiat puudutava eetika ja normide väljatöötamises, rakendamises, hindamises ja arutelus. Tütarlaste ja naiste osaluse suurendamine teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkonnas on oluline nende täielikuks kaasamiseks digitaalmajandusse üldiselt ja eeskätt tehisintellektiga seotud protsessidesse;

42.

rõhutab, et asjaomane õigusraamistik peab tagama piisaval hulgal eelnevalt nimetatud põhielemente, jättes samas piisavalt ruumi ja paindlikkust innovatsioonile. Me peaksime seejuures teadvustama probleeme, mis tulenevad tehisintellekti süsteemide tõlgendamisest ja toimimisest ning selliste süsteemide tulemustest ja sotsiaalsest mõjust;

43.

märgib, et tehisintellekt ei ole eraldiseisev tehnoloogia, see tuleb siduda teiste tehnoloogiate ja teadusvaldkondadega, nagu käitumisteadused, kvantarvutus, asjade internet, 5G ja 6G võrkude kasutuselevõtt, ärimudelid ja digiplatvormid;

44.

peab vajalikuks arvestada sellega, et tehisintellekt on arenev tehnoloogia, mis on alles arengujärgus ega ole täielikult ühiskonda integreeritud;

45.

viitab sellele, et poliitikud, poliitikakujundajad ja ühiskond seisavad seejuures silmitsi olulise probleemiga – kuidas tagada, et soovitud ja soovimatute tulemuste ja mõju kaalukauss kalduks õigesse suunda? Samuti tuleb mõelda sellele, kuidas tagada piisav ruum tehisintellekti võimaluste ärakasutamiseks ja inimeste usalduse suurendamiseks tehisintellekti vastu. Tehisintellekti rakenduste, eelkõige prognoosivate algoritmide üha laialdasem kasutamine paljudes avalik-õiguslikes ja valitsusasutustes (õigusasutused, õiguskaitseasutused, sõjavägi jne) nõuab kiiret õigusraamistiku loomist. Sellega tuleks näha ette range vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontroll, asjakohased kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid ning määrata selgelt kindlaks kohustused ja vastutus ning nõuetekohane avalik järelevalve;

46.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema oluline roll tehisintellekti käsitlevate õigusaktide ja poliitikameetmete kujundamisel. Nad seisavad kodanikele lähemal ja omavad seetõttu kasulikumaid andmeid kui riikide valitsused. Seepärast peavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olema rohkem kaasatud valgest raamatust tulenevate poliitikameetmete ja õigusaktide väljatöötamisse;

47.

toetab komisjoni seisukohta, et arvestades tehisintellekti arengu kiirust, peab õigusraamistik andma sellele võimaluse edasiseks arenguks. Komitee arvates on selleks vaja kohandatavaid õigusakte ja kohanduvat õigusloomeprotsessi. See nõuab ka komisjonilt kriitilist suhtumist oma süsteemi toimimisse ja selle süsteemi sotsiaalsesse innovatsiooni;

48.

toonitab, et kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tuleks selles kontekstis anda piisavalt tegutsemisruumi, et eksperimenteerida (sealhulgas poliitika prototüüpimine) ja õppida, kuidas kujundada kõige tõhusamalt ja tulemuslikumalt neid põhilisi probleeme käsitlevat poliitikat;

49.

nõuab, et komisjon töötaks välja menetluspoliitika raamistiku, mille eesmärk on kasutada täiel määral ära juba kehtivad eeskirjad, aga ka arendada aja jooksul tulevast tehisintellekti poliitikat ja ELi õigusraamistikku. Selle poliitikaraamistikuga tuleb samuti kooskõlastada Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil tehtavaid jõupingutusi ning tagada era- ja avaliku sektori koostöö. Selles osas aitaks ELi tehisintellekti ameti loomine tõhustada tehisintellektiga seotud küsimuste järelevalvet ja koordineerimist kõigil valitsustasanditel alates Euroopa tasandist kuni kohaliku tasandini;

50.

toetab komisjoni lähenemisviisi kavandada täiendavaid õigusakte kõrge riskitasemega tehisintellekti rakendustele;

51.

on seisukohal, et peamised kriteeriumid, mille alusel teha kindlaks tehisintellekti kõrge riskitase, on järgmised: ulatus, mil määral saab inimene mõjutada otsuste langetamist ning nende otsuste mõju õigustele ja kodanike käitumisele;

52.

leiab, et tulevastes õigusaktides ja tulevases poliitikas tuleb eelkõige keskenduda algoritmide läbipaistvusele ja selgitatavusele ning tehisintellekti kasutajate aruandekohustusele, (9) aususele ja vastutusele, eelkõige juhul, kui see mõjutab kodanike õigusi või tegelikku käitumist;

53.

juhib tähelepanu sellele, et kodanikel on õigus arusaadavas keeles teada, millisest andmetest ja algoritmidest lähtuvalt mõjutatakse nende õigusi või tegelikku käitumist, et nad saaksid end õiglaselt kaitsta ja vajaduse korral saada tõhusat õiguskaitset. Lisaks peaks otsustussüsteemis sisalduma võimalus anda küsimus inimese käsitleda. Ametiasutuste rolli võiks toonitada, kus see on asjakohane;

54.

peab tehisintellekti tehnoloogiate kasutamist väga oluliseks ka töötingimuste ja töötajate heaolu seisukohast. Selleks et tagada inimväärikuse austamine, ühineb komitee Euroopa sotsiaalpartnerite üleskutsega püüelda andmete vähendamise ja läbipaistvuse suunas ning kehtestada selged eeskirjad isikuandmete töötlemisele, et vähendada sekkuva järelevalve ja isikuandmete väärkasutamise ohtu (10). Selles kontekstis nõustub komitee, et oluline on võimaldada töötajate esindajatel tegeleda andmete, nõusoleku, eraelu puutumatuse kaitse ja järelevalvega seotud küsimustega, siduda andmete kogumine konkreetse ja läbipaistva eesmärgiga ning tagada läbipaistvus tehisintellekti süsteemide kasutamisel inimressurssidega seotud menetlustes;

55.

toetab nõudmisi, mida komisjon plaanib kehtestada treenimisandmetele. Registri pidamine on üks vahend eeskirjade täitmise kontrollimiseks. Komitee leiab siiski, et sellega seotud halduskoormus peaks olema võimalikult väike;

56.

nõustub komisjoni seisukohaga, et usaldusväärse, eetilise ja inimesekeskse tehisintellekti eesmärgi saavutamine on võimalik ainult juhul, kui kõrge riskitasemega tehisintellektirakenduste puhul tagatakse inimeste asjakohane sekkumine;

57.

rõhutab, et tulevasi õigusakte ja nende täitmise järelevalvet tuleks kohaldada tehisintellekti rakenduse kogu olelusringi suhtes;

58.

toetab komisjoni seisukohta, et inimjärelevalve aitab tagada inimeste sõltumatuse, kutsub aga siiski komisjoni üles hindama eetilisi riske, eelkõige seoses kallutatusega tehisintellekti kasutamisel ning pakkuma välja selgeid lahendusi;

59.

kutsub üles võtma tehisintellekti reguleerimisel arvesse nende tehnoloogiate kasutamise lühi- ja pikaajalist keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul ja kogu tarneahelas;

60.

on võtnud teadmiseks Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni raporti projekti (11). Eelkõige võttis komitee teadmiseks tõiga, et iga liikmesriik peab tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga määrama riikliku järelevalveasutuse, kes vastutab õigusaktide järgimise tagamise, hindamise ja järelevalve ning arutelude ja arvamuste vahetuse edendamise eest;

61.

toetab komisjoni seisukohta, et kõrge riskitasemega rakenduste puhul kohaldatavate kohustuslike nõuete täitmise kontrollimiseks ja tagamiseks on vaja objektiivset eelnevat vastavushindamist;

62.

nõustub komisjoniga, et sõltuvalt biomeetriliseks kaugtuvastuseks kasutatavate tehisintellektisüsteemide kasutuseesmärgist, -kontekstist ja -ulatusest võib sellise kasutamise mõju põhiõigustele märkimisväärselt varieeruda;

63.

nõuab, et selliste suure mõjuga tehisintellekti rakenduste suunamiseks töötataks välja siduv ja üheselt mõistetav kvaliteediraamistik. See raamistik peaks keskenduma eeskätt standarditele ja meetoditele, mis takistavad ebaseaduslikku diskrimineerimist ning üksikisikute ja elanikkonnarühmade häbimärgistamist. Komitee toetab komisjoni kava korraldada antud teemal laiapõhjaline arutelu;

64.

usub, et lisaks õigusaktidele on tehisintellekti kujundamisel oluline roll eetikal (nn sisseprojekteeritud eetilisus). Peame endale teadvustama, et eetika ei ole seotud konkreetse tehnilise vahendiga (nagu tehisintellekt), vaid et eetika puhul on oluline sotsiaalne ja regulatiivne kontekst, milles tehnilist vahendit rakendatakse;

65.

on seisukohal, et usaldusväärse ökosüsteemi tulevasetele poliitikameetmetele tuleb kasuks laiem lähenemisviis kui lihtsalt kõrge riskitasemega tehisintellekti tarvis õigusaktide koostamine. Tulevane poliitika nõuab pidevat ja süstemaatilist sotsiaal-tehnilist lähenemisviisi, mille raames käsitletakse tehnoloogiat igast vaatenurgast ja eri fookuses. See nõuab valdkonnaülest lähenemisviisi poliitikakujundamisele ja reguleerimisele, mille puhul poliitikakujundajad, eri valdkondade teadlased, sotsiaalpartnerid, ettevõtjad ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused teevad pidevalt koostööd ja jälgivad arenguid ning levitavad tulemusi sama läbipaistvalt;

Teadmiste arendamine

66.

viitab sellele, et ülemineku edendamiseks ühiskonnale, milles tehisintellektil on oluline roll, on vaja, et ajakohastatud oskuste tegevuskava ja digiõppe tegevuskava tulevased ettepanekud laieneksid tehisintellekti osas kogu haridusteele, alates alg- ja keskharidusest kuni keskeri- ning rakendus- ja akadeemilise kõrghariduse ning elukestva õppeni. Digiõppe õppekavad peaksid edendama kodanikuaktiivsust, teravdama kriitilist mõtlemist ja võimestama inimesi varasest etapist alates tegutsema üha suurenevas koostoimes tehisintellektiga;

67.

leiab, et haridus- ja koolitusmeetmed peaksid keskenduma ka kodanike ja spetsialistide digitaaloskuste tugevdamisele nii haridussüsteemis kui ka kutsealases täiendõppes. Digirevolutsiooniga peaks digivaldkonnaga seotud kutsealadel töötavate inimeste arv oodatavalt märkimisväärselt suurenema. Samal ajal on elukestev tehnoloogiline õpe tehisintellekti valdkonnas oluline mitte ainult teaduse, tehnoloogia, inseneeria, (kunsti) ja matemaatika (STE(A)M-) valdkonna õpingutel põhinevate tehniliste kutsealade jaoks, vaid kõigi töötajate (sh avaliku sektori teenistujate) jaoks, kes vajavad tehisintellektialaseid teadmisi paljudes muudes tegevusvaldkondades. Seega tuleks kutsekoolitus keskendada mitte ainult tööturu praegustele tehisintellektiga seotud vajadustele, vaid ka kõikide töötajate tehnoloogilisele kirjaoskusele, mis võimaldab kohaneda pika perspektiivi koolitusvajadustega tehisintellekti valdkonnas;

68.

rõhutab, et poliitikute ja poliitikakujundajate koolitamine mitte ainult tehisintellekti kasutamise, vaid ka eetiliste sätete ja standardite valdkonnas aitab tõhustada demokraatlikku otsustusprotsessi. Komitee soovitab koolitusi, mis on ajakohastatud suhteliselt kõrgel tasemel ja millel on kaks eesmärki:1) turuga suhtlemine võrdse partnerina ning 2) tehisintellekti poolt ühiskonnale ja demokraatlikule protsessile avaldatava mõju ohjamine;

69.

rõhutab seda, et kui soovitakse tagada, et tehisintellekt kajastaks meie põhiväärtusi ja -õigusi ning tahetakse vältida sooliselt kallutatud programmeerimist, on väga oluline mitmekesistada tehnoloogiasektorit ja julgustada üliõpilasi, eelkõige tüdrukuid, valima STE(A)M erialasid;

Mitmetasandiline valitsemine ning avaliku ja erasektori partnerlus

70.

jagab arvamust, et Euroopal on vaja ühist käsitust tehisintellektist selleks, et saavutada piisav mastaap ja vältida ühtse turu killustatust;

71.

rõhutab siiski, et Euroopa lähenemisviis valitsemisele peab põhinema avatud, kaasaval ja detsentraliseeritud ühiskonnal, kus igaühel on võimalus olla kaasatud, loominguline ja ettevõtlik;

72.

väidab, et peamine küsimus siinkohal on, et kuidas saaks poliitika, kodanikud ja VKEd tõhusalt kaasata tehisintellektiga seotud rakenduste, eetika ja õigusaktide arendamisse ning milline roll võib nendest ökosüsteemidest oodatava kasu mõistmisel olla poliitikameetmete ja eeskirjade (ümber)korraldamisele;

73.

rõhutab kodanike ja kohaliku majanduse detsentraliseeritud võrgustike olulist rolli poliitika, kodanike ja ettevõtjate kaasamisel tehisintellektiga seotud rakenduste, eetika ja õigusaktide arendamisse. Detsentraliseeritud kogukondade ja võrgustike tugevus seisneb just avatud, omavahel ühendatud ja lähenemisviisil põhineval kohalikus ja piirkondlikus koostöös, mis edendab innovatsiooni ja uute majandusvaldkondade arengut;

74.

leiab, et tulevane Euroopa poliitikaraamistik peaks koordineerima jõupingutusi Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, edendama teadmiste jagamist ning tagama koostöö era- ja avaliku sektori vahel. See nõuab mitmetasandilist valitsemist, mis ühendab kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi võrgustikud.

---

(1)  COM(2020)67.

(2)  COM(2020)66.

(3)  SEDEC VI/046 (ELT C 168, 16.5.2019, lk 11).

(4)  COM(2016) 381

(5)  Soovitus (EL) 2020/518.

(6)  Tehisintellekti valge raamat, peatükk 2.

(7)  Teatis, peatükk 4, punkt F.

(8)  https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=56341.

(9)  Maranke Wieringa, „What to account for when accounting for algorithms“, Utrecht University, 20. jaanuar 2020.

(10)  Euroopa sotsiaalpartnerite sõltumatu raamkokkulepe digiülemineku kohta (https://www.etuc.org/system/files/document/file2020-06/Final%2022%2006%2020_Agreement%20on%20Digitalisation%202020.pdf).

(11)  Raportöör Ibán García del Blanco 21. aprilli 2020. aasta raporti projekt soovitustega komisjonile tehisintellekti, robootika ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistiku kohta (2020/2012(INL)).