Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa uus tööstusstrateegia“

(2020/C 440/21)

Raportöör: Jeannette BALJEU (NL / Renew Europe), Lõuna-Hollandi provintsivalitsuse liige Viitedokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus tööstusstrateegia“ COM(2020) 102 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

rõhutab, et tööstus on eluliselt tähtis Euroopa piirkondade ja linnade ning kümnete miljonite töökohtade jaoks, mida see loob, ning oma olemuse tõttu toimib tööstus ülemaailmses kontekstis, kus oluline kasvumootor on kaubandus, millega kaasnevad nii eelised kui ka probleemid;

2.

kiidab heaks komisjoni teatise „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (1) ja tööstusökosüsteemide seadmise selle tähelepanu keskmesse; rõhutab, et need ökosüsteemid on tihti piirkondlikud ja tarneahelate või teadmiste vahetamise võrgustike kaudu sageli seotud teiste piirkondlike ökosüsteemidega; rõhutab, et Euroopa uus tööstusstrateegia peaks seega põhinema mitmetasandilisel juhtimisel, kus igale tasandile antakse selged ülesanded ja rakendamiseks vajalikud vahendid, ning toonitab kõigi sidusrühmade toetuse vajalikkust, et saavutada eesmärgid, mis on seotud kahekordse üleminekuga nii keskkonnahoidlikule kui ka digitaalsele tööstusele;

3.

on veendunud, et ainult tööstuse tugeva ja tõhusa panusega saab välja arendada rohelise kokkuleppe kogu potentsiaali Euroopa majanduskasvu strateegiana;

4.

rõhutab, et ELi uue tööstusstrateegiaga tuleb seega tugevdada kohapõhist mõõdet, et piirkonnad ja linnad võtaksid kodanikele ja ökosüsteemidele kõige lähemal asuvate valitsustena vastutuse oma tööstuse nii rohelisele majandusele kui ka digitaaltehnoloogiale ülemineku eest, pidades silmas ka asjaolu, et töötajad, keda ülemineku tõttu ohustab kõrvalejäämine, vajavad täiendusõpet ja peavad täiendama oma oskusi;

5.

tunneb heameelt tööstuspoliitika läbivaatamise üle, mille toimumise 2021. aasta esimesel poolel kuulutas oma 16. septembri kõnes olukorrast Euroopa Liidus välja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Arvestades enneolematuid häireid tootmis- ja tarneahelates, peaks läbivaatamine tuginema saadud kogemustele ja õppetundidele. Komitee nõuab tungivalt, et läbivaatamine hõlmaks tugevamat territoriaalset komponenti, et muuta Euroopa tööstus tõeliselt vastupidavaks ja tulevikukindlaks;

6.

rõhutab, et piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel on olulised pädevused tööstuse arengut mõjutavates poliitikavaldkondades ning neil on võimalik võtta kasutusele mitmesuguseid vahendeid, et oleks võimalik rakendada terviklikku ja ambitsioonikat ELi tööstuspoliitika strateegiat, mille eesmärk on tagada majanduslik vastupanuvõime ja taastuvus struktuurimuutuste ajal; nõuab, et komisjon lisaks kohaliku ja piirkondliku tasandi ELi uue tööstusstrateegia tulevasse kavandamisse;

7.

rõhutab, et piirkonnad suudavad ja tahavad näidata eeskuju uute lähenemisviiside ja vahendite katsetamisel, et saavutada üleminek rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale ning tugevdada piirkondlikke klastreid, mis on võimsate Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide alustalad, kus piirkondadevaheline koostöö poolte vahel aitab luua Euroopa väärtusahelaid; ELi määratletud raamtingimused loovad võrdsed tingimused siseturul;

8.

on veendunud, et meditsiiniseadmete, meditsiiniliste vahendite ja ravimite tarne- ja tootmisahelad tuleb mitte ainult stabiliseerida, vaid muuta ka täielikult toimivaks ökosüsteemiks;

9.

rõhutab, et Euroopa on silmitsi enneolematu pandeemiaga, millel on tõsised tagajärjed, mis võivad vallandada üleilmse majanduskriisi; nõuab tungivalt, et taastumine oleks kooskõlas keskkonnahoidlikkuse, digitaalsete ja sotsiaalsete tingimustega;

10.

kiidab heaks Euroopa Parlamendi resolutsiooni (2) ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu; toetab komisjoni eesmärki kavandada ELi uus tööstusstrateegia, et saavutada üleilmsete vapustuste vastu võitlemiseks konkurentsivõimelisem ja vastupidavam tööstus; kutsub komisjoni üles muutma ühtse turu tugevdamise prioriteediks;

11.

teeb ettepaneku kasutada kaheetapilist tööstusstrateegiat, millest esimese etapi puhul keskendutakse tööstuse püsimajäämisele ja teise puhul rohelise, vähese CO2 heitega ja digitaalsema majanduse saavutamiseks vajalikule rekonstrueerimise ja uuendamise staadiumile; rõhutab, et need etapid peavad tuginema nn piirkondliku vastupidavuse kontseptsioonile: parandada piirkondade võimet pidada vastu sisemisele või välisele majandusšokile, seda leevendada või sellest üle saada (3);

12.

kinnitab Euroopa eesmärki alustada kiiret ja järjekindlat üleminekut kasvuhoonegaaside netonullheitele ja saavutada juhtpositsioon digitaalarengus; rõhutab, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb roheline kokkulepe lisada ELi uue tööstusstrateegia keskmesse; rõhutab piirkondliku ja kohaliku mõõtme olulisust; on seisukohal, et kliimaneutraalsete ja ringluspõhiste toodete jaoks uute turgude loomine ja arendamine peaks jääma Euroopa tööstusstrateegia peamiseks eesmärgiks;

13.

rõhutab, et kliimaneutraalsuse eesmärkideni jõudmise siht tuleb saavutada kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning et üleminekul on suurim mõju energiamahukatele piirkondadele;

14.

rõhutab, et konkurentsipoliitikast tulenevatel põhjustel vajavad energiamahukad ja väliskaubandusest sõltuvad põhitööstusharud, mis loovad piirkondades väärtust ja töökohti, võrdseid tingimusi kõigile, nii kodu- kui ka välismaistele turuosalistele. Lisaks väliskaubanduspoliitikale puudutab see ka ELi kliima- ja energiapoliitika nõudeid. Eelkõige peavad ELi arvukad kavad ja seadusandlikud meetmed tagama põhitööstusharudele piisava kaitse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu. Komitee peab taastuvenergia konkurentsivõime seisukohalt vajalikuks CO2 heite tulemuslikku hinnastamist;

15.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku õiglase ülemineku mehhanismi kohta (4), millesse kaasatakse kuni 100 miljardit eurot, et tagada CO2-mahukate piirkondade õiglane üleminek, kui nad jätkavad oma tööstuse ja majanduse ümberkujundamist;

16.

kiidab heaks uue ringmajanduse tegevuskava, (5) milles esitatakse mitmesugused meetmed, et ELi tööstusharudel oleks võimalik kasutada rohkem ringmajandus- ja bioressursipõhisest lähenemisviisist tulenevaid võimalusi, millega tagatakse puhtam ja konkurentsivõimelisem tööstus keskkonnamõju vähendamise, nappide ressurssidega seotud konkurentsi leevendamise ja tootmiskulude vähendamise kaudu. See võib veelgi vähendada sõltuvust energia ja ressursside impordist. Komitee rõhutab, kui oluline on üleminek bioressursipõhisele ringmajandusele ka tööhõive jaoks ning jätkusuutlik hoonestatud keskkond selle ülemineku põhielemendina;

17.

rõhutab, et ELi uus tööstusstrateegia peaks olema kaasav; toetab selliste innovatsioonijärgijate rühma kaasamist, kellel on raske muutustega sammu pidada, ning nende kaasa haaramist (6);

18.

rõhutab vajadust tegeliku teenuste ühtse turu järele, et hõlbustada tööstuse teenustamist; rõhutab piirkondlike ametiasutuste tähtsust tööstuse lokaliseerimise edendamisel, mis tuleneb kõnealusest üleminekust ja murrangulisest tehnoloogiast; rõhutab, et ringmajanduse tootmise tarneahelad on rohkem keskendunud piirkondlikule mõõtmele;

19.

nõustub seepärast sellega, et ettevõtjad peaksid kohandama oma ärimudeleid ja arendama välja uued töövormid, mis sobivad digitaalse ja jätkusuutliku ajastuga; rõhutab, et kiirenenud kasv tuleneb idufirmadest ja väljakujunenud ettevõtetest; palub komisjonil anda abi innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ning töötada välja raamistik, milles ettevõtjate klastrid võivad üksteiselt õppida ettevõtlusnõustajate, vahendajate või piirkondliku arengu eest vastutavate ametiasutuste abiga või ilma;

20.

rõhutab, kui oluline on investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ja tagada selle investeeringu muutmine turustatavateks toodeteks ja teenusteks ning tootlikkust suurendavateks tööstusprotsessideks, milles võetakse arvesse ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus;

21.

tunnistab standardimise ja sertifitseerimise olulisust, eelkõige uute toodete, protsesside ja teenuste puhul, mis kiirendavad üleminekut rohelisele, digitaalsele ja vastupidavale majandusele; palub komisjonil tagada, et VKEd kaasatakse standardimisprotsessi ja et nendega selles protsessis arvestatakse;

22.

kiidab heaks eesmärgi luua kooskõlas strateegia ettevõtlusvaimuga juhtivad puhta tehnoloogia turud ning nõustub, et esimesena ja kiiremini liikujatel on suuremad eelised; rõhutab, et piirkondlikud ökosüsteemid pakuvad võimalustest lähtuvatele ettevõtjatele osutatava suure usalduse tõttu parimat keskkonda innovatsiooniks;

23.

nõustub, et Euroopa peab koondama oma jõud, et ühiselt teha seda, mida üksi keegi ei suuda; rõhutab, et selle jaoks on väga oluline piirkondadevaheline koostöö, mille eesmärk on stimuleerida ja edendada piirkondadevahelisi väärtusahelaid, mis põhinevad rohelisele, digitaalsele ja vastupidavale majandusele üleminekuga seotud piirkondlike sektoriüleste ökosüsteemide arukal omavahelisel täiendavusel, nagu on tehtud piirkondlikes aruka spetsialiseerumise strateegiates; rõhutab, et piirkondlikud aruka spetsialiseerumise strateegiad on parim olemasolev vahend, et võimaldada koostööd piirkondlikes ökosüsteemides ja täiendavate oskustega muude piirkondlike ökosüsteemidega, tänu millele on võimalik luua üleeuroopalisi väärtusahelaid ja innovatsioonivõimalusi;

24.

rõhutab vajadust selge seire- ja hindamissüsteemi järele, nagu on soovitatud aruka spetsialiseerumise strateegiates; toonitab, et see tuleks ellu viia kõigil kolmel tasandil: EL, liikmesriigid ja piirkonnad peaksid iga kahe aasta järel tegema hindamise; soovitab komisjonil lisada see Euroopa poolaastasse ja siduda liikmesriigi tasandil riiklike reformikavadega; soovitab piirkondadel võtta see hindamine kasutusele õppevahendina, millega toetatakse diagnostilisemat seiret, edusammude kontrollimist ja probleemide lahendamise hõlbustamist; soovitab piirkondlikule innovatsiooni tulemustabelile lisada soovitused ELi vahendite kohta, mis võivad aidata näitajaid parandada;

25.

toetab komisjoni ambitsioonika ELi klastripoliitika väljaarendamisel; rõhutab, kui oluline on siduda omavahel piirkondlikud klastrid ja erinevatest piirkondadest pärit võrgustikud; palub komisjonil toetada neid piirkondadevahelisi võrgustikke, millega täiendatakse üksikisiku tasandil kontaktide loomist Euroopa ettevõtlusvõrgustikus ja Euroopa klastrite koostööplatvormil; soovitab muuta ELi klastripoliitika ELi uue tööstusstrateegia lahutamatuks osaks;

26.

rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika peaks olema oluline vahend tööstuse arengu suhtes kohapõhise lähenemisviisi rakendamiseks, et võtta arvesse CO2-neutraalsele majandusele ülemineku piirkonniti erinevat mõju, ning nõuab ühtekuuluvuspoliitika järgmise etapi kavandamise kontekstis sobivate eesmärkide ja toetusvahendite väljaarendamist;

27.

tunnistab, et piirkonnad vajavad selleks üleminekuks strateegilisi suuniseid, et määrata tõhusalt ja tulemuslikult kindlaks olemasolevad puudujäägid nende tööstuslikuks üleminekuks valmisolekus; palub seepärast komisjonil aidata töötada välja vahendid, mis võivad pakkuda piirkondadele selget tegevuskava koos kohandatud lähenemisviisiga, et tagada juhtpositsioon tööstuses; selline vahend peaks täiendama ELi uut tööstusstrateegiat ja aitama piirkondadel suunata seonduvaid ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid 2020. aasta järgsel programmitöö perioodil;

28.

rõhutab valitsusasutuste potentsiaalset rolli innovatsioonile suunatud keskkonnahoidlikus riigihankes, näiteks seoses säästva ja aruka liikuvusega, või ehitustööstuses ning vajadust vähendada piirkondlike omavalitsuste jaoks seonduvaid riske;

29.

peab kahetsusväärseks, et kestliku arengu 9. eesmärgi (vastupidava taristu ehitamine, kaasava ja säästva industrialiseerimise soodustamine ning innovatsiooni edendamine) rakendamine on andnud vaid mõõdukaid tulemusi. Iseäranis on ELi siseriiklikud kogukulutused teadus- ja arendustegevusele SKP suhtes stabiliseerunud veidi üle 2,0 % juures (7). Komitee rõhutab uuenduste kasutuselevõtu ja levitamise aeglast arengut Euroopas; juhib tähelepanu sellele, et paljud tööstusuuendused puudutavad uusi ärimudeleid, mis ühendavad digitaaltehnoloogia ja teenuse mõisted; rõhutab piirkondade tähtsust seoses uuenduste kasutuselevõtu ja levitamise kiirendamisega, näiteks digitaalse innovatsiooni keskuste üleeuroopalise võrgustiku, katserajatiste ja välilaborite kaudu, ning rõhutab vajadust uue vahendi järele, nagu on sätestatud Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute määruses;

30.

palub komisjonil toetada Euroopa tööstust, eelkõige energiamahukates piirkondades, üleminekul kasvuhoonegaaside netonullheiteni aastaks 2050 ning kehtestada ambitsioonikad kuid realistlikud valdkondlikud keskpika perspektiivi ja pikaajalised eesmärgid, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppega, ning tagada tegevuskavad nende saavutamiseks koostöös piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega, ning rõhutab ettevõtjate ja kodanike suhtes õiglase ülemineku olulisust, nagu on sätestatud õiglase ülemineku mehhanismis;

31.

kutsub Euroopa Innovatsiooninõukogu üles aitama laiendada kõiki kiiresti kasvavaid ettevõtteid, mitte ainult idufirmasid; rõhutab, et väga kiiresti kasvavad VKEd ei ole mitte uued, vaid väljakujunenud ettevõtjad, kes on leidnud kasvamiseks uue viisi digitaliseerimise ja/või nende toote, protsessi või teenuse jätkusuutlikumaks muutmise kaudu;

32.

on nõus, et Euroopa peaks maksimaalselt ära kasutama mastaabisäästu, ulatuse ja kiiruse eeliseid, kuid soovib rõhutada, et piirkondade ülesanne ei ole mitte pakkuda võimalust üksnes kohapõhiseks innovatsiooniks, vaid ka koostööd tegevatele piirkondadele, et aidata elavdada Euroopa mitmekesiseid pädevusi, mis on suunatud piirkondadevahelistesse väärtusahelatesse, mis saavad võistelda suurte äriühingutega väljaspool Euroopat; palub komisjonil soodustada veelgi piirkondadevahelist väärtusahelaga seotud koostööd, tagades rahalised vahendid piirkondadevaheliste tööstuslike näidisjuhtumite jaoks;

33.

rõhutab vajadust muuta kõrg- ja kutseharidus digitaalajastu jaoks sobivamaks; rõhutab digitaalse innovatsiooni keskuste tähtsust mitte üksnes innovatsiooni kiirendamises ja levitamises, vaid ka tuleviku tööstuse jaoks tööjõu koolitamises; rõhutab vajadust muuta need keskused VKEdele juurdepääsetavaks; julgustab komisjoni toetama rohkem suutlikkuse suurendamist ja kogemuste vahetamist, nagu tehakse näiteks erialase tipptaseme keskuste konkursikutses;

34.

toetab vajadust oskuste pakti järele; palub komisjonil kaasata piirkonnad sellise pakti oluliste partneritena; rõhutab, et piirkondlik ulatus on kõige paremini organiseeritud tasand, et koordineerida töötajate oskuste täiendamist ja ümberõpet ning tagada töötajate liikumine languses sektoritest tõusvatesse sektoritesse, ning toonitab ümberõppele võrdse juurdepääsu tähtsust töötajate, juhatajate ja ettevõtjate jaoks seoses COVID-19 epideemia mõjuga;

35.

tunnustab üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide ja liitude potentsiaali; nõuab, et komisjon muudaks need kaasavamaks, võimaldades piirkondade ja VKEde osalust, ning rõhutab sellega seoses avaliku ja erasektori koostöö ning tööstusliitude loomise potentsiaali, näiteks akutehnoloogia, plasti ja mikroelektroonika valdkonnas, et aidata kaasa tehnoloogia arengule ja kindlustada rahastamine;

36.

tunnistab välisinvesteeringute ning liigselt nn üleilmsetele tarne- ja väärtusahelatele toetumise geopoliitilisi riske; palub komisjonil täiendada strateegiat meetmetega, et aidata tulla toime COVID-19 põhjustatud praeguse kriisiga ja valmistuda tulevikus uuteks pandeemiateks, et tagada Euroopa ühiskonna ja majanduse vastupidavus, näiteks uute pandeemiate või tõsiste epideemiate korral madalate kulude ja kokkuhoidlike uuenduste põhjal alternatiivsete Euroopa meditsiinitarvete tarneahelate ettevalmistamisega;

37.

kutsub üles looma tehisintellekti, robootikat ja sellega seotud tehnoloogiaid käsitleva Euroopa õigusraamistiku, (8) milles käsitletakse eetilisi põhimõtteid ja põhiõigusi nende väljatöötamisel, kasutuselevõtmisel ja kasutamisel ning ohutuse ja vastutusega seotud küsimusi. Euroopa tööstuse uuendustegevuseks ja konkurentsivõimeks on tarvis horisontaalset raamistikku, mis kajastab Euroopa Liidu väärtusi ja põhimõtteid. See pakub konkreetseid juhiseid ja õiguskindlust nii kodanikele kui ka ettevõtjatele, sealhulgas neile, kes asuvad väljaspool Euroopat. Praegu suurendab selgete ohutus- ja vastutussätete puudumine õiguslikku ebakindlust tarbijate ja ettevõtjate jaoks, kes toodavad ja turustavad tehisintellektiga seotud tooteid, ning tehisintellekti rakendusi kasutavate kodanike jaoks;

38.

rõhutab ringmajanduse tegevuskava olulisust, sest see annab tõuke geograafiliselt lühematele tarneahelatele; rõhutab, et ringmajandus mõjutab peaaegu iga liiki klastreid ja tööstust; hoolimata jätkuvatest püüdlustest muuta traditsioonilisi majandus- ja ärimudeleid, ei ole paljud VKEd selleks muutuseks valmis, paljud on valmis tegutsema, aga ei tea, kuidas; rõhutab, et väiksemad ettevõtjad on ringmajanduse omaksvõtmisel ebasoodsas olukorras, arvestades nende piiratud suutlikkust, ressursse, aega ja olemasolevaid teadmisi investeerimise ja seonduvate haldusasjadega tegelemise ning eeskirjadele ja standarditele vastavuse kohta; palub komisjonilt soodsamat poliitikat ringmajandusele ülemineku edendamiseks; palub komisjonil kohandada õigusakte, et seda üleminekut võimaldada ja mitte takistada; sellega seoses saaks ringmajandus kasu jäätmete ühtsest turust;

39.

kutsub üles pidama uusi läbirääkimisi energiaharta lepingu üle, et edendada investeeringuid säästvasse energiasse ja viia see vastavusse Pariisi kokkuleppega. Uued läbirääkimised peaksid samuti kinnitama lepingu allkirjastanud riikide ja nende ametiasutuste „reguleerimisõigust“;

40.

toetab WTO nõuetele vastava piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõttu, mis tõhustab kliimameetmeid ülemaailmsel tasandil ja kaitseb tööstust ebaausa konkurentsi eest; kutsub üles tagama ELi uute omavahendite ettepanekutes lihtsuse ja läbipaistvuse, kaitstes samas riiklikke pädevusi;

41.

usub, et tehnoloogilise juhtpositsiooni säilitamiseks ning digitaalse ja tehnoloogilise sõltumatuse saavutamiseks peaks ELile ja tema liikmesriikidele jääma õigus blokeerida strateegiliste ELi ettevõtjate vaenulik ülevõtmine ELi mittekuuluvate riikide või riigi toetusega osalejate poolt, ning palub komisjonil reformida konkurentsipoliitikat, et säilitada tähtsat Euroopa ühtset turgu, tugevdades samal ajal ELis asuvate ettevõtjate positsiooni maailma turgudel;

42.

on nõus, et peame suurendama investeerimist innovatsiooni; palub komisjonil edendada kultuuri, milles ebaõnnestumine on aktsepteeritav; rõhutab, et innovatsiooni ebaõnnestumine võib olla väga väärtuslik edu saavutamise õppimiseks, aga seda üksnes juhul, kui ettevõtjad saavad teise võimaluse, et kasutada omandatud õppetunde selle kohta, millised lähenemisviisid ei vii sihile; palub seetõttu komisjonil hõlbustada saadud kogemuste jagamist piirkondlikes klastrites ja võrgustikes;

43.

palub komisjonil pakkuda tuge piirkondadele, et aidata ettevõtjatel leida sobivaid Euroopa partnereid, kui nad soovivad vähendada oma sõltuvust üleilmsetest tarneahelatest ja eelkõige väärtusahelatest, sest piirkonnad saavad aidata leida partnereid ja hõlbustada kontaktide loomist;

44.

palub komisjonil võtta strateegilistes sektorites strateegilise digitaalse taristu osana arvesse ka põhilise digitaaltehnoloogia kasutusviise, nagu kvantarvutamine; rõhutab, et need kasutusviisid on Euroopa digitaalse ülemineku jaoks väga olulised, et tagada maksimaalne majanduslik ja sotsiaalne mõju; ilma kasutusviisideta on digitaaltehnoloogia lahendus, mis otsib probleemi, samas kui ettevõtjad otsivad viise, kuidas ärivõimalusi ära kasutada;

45.

rõhutab, kui oluline on piirkondlike omavalitsuste ja piirkondlike klastrite või võrgustike kaasamine liitudesse, ning nõuab, et piirkondlikud omavalitsused või vähemalt Euroopa Regioonide Komitee esindaja oleks osa tööstusfoorumist, eelkõige tööstuse riskide ja vajaduste analüüsist seoses tööstuslike ökosüsteemidega, mis Euroopa Regioonide Komitee arvates moodustuvad ettevõtluse ja innovatsiooni tagamiseks vajalikud nn piirkondlikud ökosüsteemid;

46.

kordab oma üleskutset suurendada piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute raames ELi toetust piirkondlikele ökosüsteemidele ja klastritele ning kaaluda kooskõla rohelise kokkuleppega. Seejuures tuleb tugineda aruka spetsialiseerumise lähenemisviisile ning laiendada ja süvendada selliseid olemasolevaid algatusi nagu tööstuse ajakohastamise aruka spetsialiseerumise platvorm ja tööstusliku ülemineku etapis olevate piirkondade katsealgatus. Komitee peab samuti oluliseks arendada välja vahendid koostööpõhiste piirkondadevaheliste tööstusinvesteeringute projektide rakendamiseks tihedas koostöös piirkondade ja aruka spetsialiseerumise partnerlustega;

47.

rõhutab, et kaksiküleminek on edukas ainult siis, kui kõik sidusrühmad on võrdselt kaasatud läbivaadatud ELi tööstusstrateegiasse, ning väidab, et otsustav tähtsus on selgel teabevahetusel ja avatud dialoogil kõigi sidusrühmadega, sest nii tööstuse kui ka ühiskonna ees seisvate muutuste ulatus nõuab kiiret tegutsemist, ühist visiooni ja integreeritud lahendusi kõigi sidusrühmade seas ja kõigil poliitikatasanditel, sest ainult mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisiga saab tagada, et sidusrühmad võtavad nii suuri majanduspoliitilisi otsuseid arvesse;

48.

kutsub komisjoni üles võtma meetmeid ettevõtete tootmise ümberkorraldamiseks tingituna COVID-19 pandeemia levikust ja seega kogukonna muutuvatest vajadustest;

49.

kutsub komisjoni üles lisama piirkonnad ja linnad Euroopa uue tööstusstrateegia kavandamise protsessi; kordab, et piirkonnad ja linnad suudavad ja tahavad näidata eeskuju kahekordse ülemineku kohapõhise mõõtme kujundamises, millega Euroopa tööstus toime peab tulema.

---

(1)  COM(2020) 102 final.

(2)  https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0054_ET.pdf.

(3)  ECR2: Economic Crisis: resilience of regions („ECR2: majanduskriis: piirkondade vastupanuvõime“): www.espon.eu/programme/projects/espon-2013/applied-research/ecr2-economic-crisis-resilience-regions.

(4)  COM(2020) 22 final.

(5)  COM(2020) 98 final.

(6)  „A geographically fair EU Industrial Strategy“ („Geograafiliselt õiglane ELi tööstusstrateegia“): https://wms.flexious.be/editor/plugins/imagemanager/content/2140/PDF/2019/Geographically_fair_EU.pdf.

(7)  Eurostati aruanne kestliku arengu eesmärkide rakendamise kohta, 22. juuni 2020.

(8)  Vt Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Valge raamat tehisintellekti kohta“, Guido Rink (PES/NL), https://cor.europa.eu/ET/our-work/Pages/OpinionTimeline.aspx?opId=CDR-2014-2020.